02022R1369 — ET — 01.04.2023 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
Muudetud:
▼B
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/1369,
5. august 2022,
mis käsitleb gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmeid
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse normid, et käsitleda gaasitarne tõsiste raskustega seotud olukorda, eesmärgiga tagada solidaarselt liidu gaasivarustuskindlus. Nimetatud sätted hõlmavad riiklike gaasinõudluse vähendamise meetmete paremat koordineerimist, seiret ja nendega seotud aruandlust ning nõukogu võimalust kuulutada komisjoni ettepanekul konkreetse liidu kriisitasemena välja liidu häireolukord, millega kaasneb kogu liidus nõudluse kohustusliku vähendamise kohustus.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1)
„pädev asutus“ – liikmesriigi määratud riiklik valitsusasutus või riiklik reguleeriv asutus, kes tagab määrusega (EL) 2017/1938 ette nähtud meetmete rakendamise;
2)
„liidu häireolukord“ – liidu kriisitase, mis tingib nõudluse kohustusliku vähendamise ja mis ei ole seotud ühegi määruse (EL) 2017/1938 artikli 11 lõike 1 kohase kriisitasemega;
3)
„gaasitarbimine“ – maagaasi kogutarne liikmesriigi territooriumil toimuvaks tegevuseks, sealhulgas lõpptarbimine kodumajapidamiste, tööstuse ja elektritootmise poolt, kuid välja arvatud muu hulgas hoiustamisvõimsuse täitmiseks kasutatav gaas kooskõlas komisjoni (Eurostat) määratlusega gaasi tarnimise, muundamise ja tarbimise kohta;
4)
„lähteaine“ – maagaasi mitteenergeetiline kasutamine, nagu on osutatud komisjoni (Eurostat) energiabilansside arvutustes;
▼M1
5)
„võrdlusaluseks võetav gaasitarbimine“ – liikmesriigi keskmine gaasi tarbimise maht võrdlusperioodil; liikmesriikide puhul, kelle gaasitarbimine kasvas ajavahemikul 1. aprillist 2021 kuni 31. märtsini 2022 võrdlusperioodi keskmise gaasitarbimisega võrreldes vähemalt 8 %, loetakse võrdlusaluseks võetavaks gaasitarbimiseks üksnes ajavahemikul 1. aprillist 2021 kuni 31. märtsini 2022 tarbitud gaasi mahtu;
6)
„võrdlusperiood“ – ajavahemik 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2022;
▼B
7)
„vahe-eesmärk“ – määruse (EL) nr 2017/1938 Ia lisas esitatud vahe-eesmärk.
▼M1
Artikkel 3
Nõudluse vabatahtlik vähendamine
Liikmesriigid teevad kõik, mis võimalik, et vähendada oma gaasitarbimist ajavahemikul 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 vähemalt 15 % võrreldes oma keskmise gaasitarbimisega ajavahemikul 1. aprillist 2017 kuni 31. märtsini 2022 (edaspidi „nõudluse vabatahtlik vähendamine“). Nende vabatahtliku vähendamise meetmete suhtes kohaldatakse artikleid 6, 7 ja 8.
▼B
Artikkel 4
Liidu häireolukorra väljakuulutamine nõukogu poolt
1.
Komisjoni ettepanekul võib nõukogu rakendusotsusega välja kuulutada liidu häireolukorra.
2.
Komisjon esitab ettepaneku liidu häireolukorra väljakuulutamiseks juhul, kui ta leiab, et esineb märkimisväärne gaasitarnete suure puudujäägi risk või erakordselt suur nõudlus gaasi järele, mille korral artikli 3 kohased meetmed ei ole piisavad ja mille tagajärjel liidu gaasivarustuse olukord halveneb märkimisväärselt, kuid turg suudab häirega toime tulla ilma, et oleks vaja kasutada mitte-turupõhiseid meetmeid.
3.
Komisjon esitab nõukogule häireolukorra väljakuulutamise ettepaneku ka juhul, kui seda taotleb viis või enam pädevat asutust, kes on kuulutanud määruse (EL) 2017/1938 artikli 11 lõike 1 punkti b kohaselt välja häireolukorra liikmesriigi tasandil.
4.
Nõukogu võib komisjoni ettepanekut kvalifitseeritud häälteenamusega muuta.
5.
Enne nõukogule häireolukorra väljakuulutamise ettepaneku esitamist konsulteerib komisjon määruse (EL) 2017/1938 I lisas esitatud asjakohaste riskirühmadega (edaspidi „riskirühmad“) ja nimetatud määruse artikliga 4 moodustatud gaasikoordineerimisrühmaga.
6.
Komisjoni ettepanekul võib nõukogu kuulutada liidu häireolukorra ja artikli 5 kohased kohustused vastava rakendusotsusega lõppenuks. Komisjon esitab sellise rakendusotsuse ettepaneku nõukogule, kui ta leiab hindamise järel, et liidu häireolukorra alus ei ole kõnealuse häireolukorra säilitamiseks enam piisav, ning pärast seda, kui ta on konsulteerinud asjakohaste riskirühmadega ja gaasikoordineerimisrühmaga.
Artikkel 5
Nõudluse kohustuslik vähendamine liidu häireolukorras
1.
Kui nõukogu kuulutab välja liidu häireolukorra, vähendab iga liikmesriik oma gaasitarbimist kooskõlas lõikega 2 (edaspidi „nõudluse kohustuslik vähendamine“).
▼M1
2.
Nõudluse kohustusliku vähendamise eesmärgil peab olema nii kauaks, kuni liidu häireolukord on välja kuulutatud, gaasitarbimine igas liikmesriigis 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 (edaspidi „vähendusperiood“) selle liikmesriigi võrdlusaluseks võetavast gaasitarbimisest 15 % väiksem. Nõudluse kohustuslikus vähendamises võetakse arvesse igasugust nõudluse vähendamist, mille liikmesriigid on saavutanud enne liidu häireolukorra väljakuulutamist.
▼B
3.
Kui liikmesriigi elektrisüsteem on sünkroniseeritud üksnes mingi kolmanda riigi elektrisüsteemiga ja selle kolmanda riigi süsteem lakkab toimimast, on ta lõike 2 kohaldamisest vabastatud nii kaua, kui energiasüsteemi ohutu ja usaldusväärse toimimise tagamiseks on vaja kasutada eraldiseisvat energiasüsteemi teenust või muid energia ülekandesüsteemi halduri teenuseid.
4.
Liikmesriik, kes ei ole otse ühendatud ühegi teise liikmesriigi ühendatud gaasisüsteemiga, on vabastatud lõike 2 kohaldamisest.
5.
Liikmesriik võib piirata lõike 2 kohase nõudluse kohustusliku vähendamise eesmärgi arvutamisel võrdlusaluseks võetavat gaasitarbimist gaasikoguse võrra, mis võrdub selle liikmesriigi 1. augusti 2022. aasta vahe-eesmärgi ja 1. augusti 2022. aasta seisuga hoiustatud tegeliku gaasikoguse vahega, tingimusel et selleks kuupäevaks täidab ta vahe-eesmärki.
6.
Liikmesriik võib piirata võrdlusaluseks võetavat gaasitarbimist, mida kasutatakse lõike 2 kohase nõudluse kohustusliku vähendamise eesmärgi arvutamiseks, võrdlusperioodil lähteainena tarbitud gaasikoguse võrra.
▼M1
6a.
Liikmesriik võib kohandada lõike 2 kohase nõudluse kohustusliku vähendamise eesmärgi arvutamisel võrdlusaluseks võetavat gaasitarbimist vastavalt suurenenud gaasitarbimise mahule, mis tuleneb kaugküttes söe kasutamiselt gaasi kasutamisele üleminekust, kui ajavahemikul 1. augustist 2023 kuni 31. märtsini 2024 on see kasv vähemalt 8 % võrreldes võrdlusperioodi keskmise gaasitarbimisega ja määral, mil see suurenemine on üleminekuga otseselt seostatav.
▼B
7.
Liikmesriik võib piirata nõudluse kohustuslikku vähendamist 8 protsendipunkti võrra, tingimusel et ta tõendab, et tema teiste liikmesriikidega loodud võrkudevahelised ühendused, mõõdetuna kindla tehnilise ekspordivõimsusena, on võrreldes tema 2021. aasta aastase gaasitarbimisega alla 50 % ja et teiste liikmesriikide võrkudega loodud ühenduste võimsust on kasutatud gaasi transportimiseks vähemalt 90 % ulatuses vähemalt ühe kuu jooksul enne erandist teatamist, välja arvatud juhul, kui liikmesriik suudab näidata, et nõudlust ei olnud ja võimsus oli maksimeeritud, ning et tema riigisisesed veeldatud maagaasi rajatised on kaubanduslikult ja tehniliselt valmis suunama gaasi ümber teistesse liikmesriikidesse kuni turu vajadustele vastavas mahus.
8.
Elektrikriisi sattunud liikmesriik võib ajutiselt piirata lõike 2 kohast nõudluse kohustuslikku vähendamist tasemeni, mis on vajalik elektrienergia tarneriski vähendamiseks, kui elektrienergia tootmiseks vajaliku gaasi asendamiseks ei ole muid majanduslikke alternatiive, mis ei sea varustuskindlust tõsiselt ohtu. Sellisel juhul teatab liikmesriik piiramise põhjused ja esitab piisavad tõendid piiramist õigustavate erandlike asjaolude kohta. Liikmesriik ajakohastab vajaduse korral ohuvalmiduskava vastavalt määruse (EL) 2019/941 artiklile 10.
9.
Liikmesriik teatab komisjonile oma otsusest piirata nõudluse kohustuslikku vähendamist vastavalt lõigetele 5, 6, 7 ja 8, esitades vajalikud tõendid selle kohta, et nõudluse kohustusliku vähendamise piiramise tingimused on täidetud. Lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud teate võib esitada juba pärast käesoleva määruse jõustumist ja see tuleb esitada hiljemalt kaks nädalat pärast liidu häireolukorra väljakuulutamist. Lõike 8 kohase teate võib esitada hiljemalt kaks nädalat pärast nimetatud lõikes osutatud elektrikriisiolukorra tekkimist. Liikmesriik teavitab oma kavatsusest samuti riskirühmasid ja gaasikoordineerimisrühma.
10.
Komisjon hindab nimetatud teate alusel ning pärast riskirühmade ja gaasikoordineerimisrühmaga konsulteerimist, kas lõigete 5, 6, 7 ja 8 kohase piiramise tingimused on täidetud. Juhul kui komisjon leiab, et piiramine ei ole õigustatud, võtab ta vastu arvamuse, milles esitab põhjused, miks liikmesriik peaks nõudluse kohustusliku vähendamise piiramise tühistama või seda muutma. Kõnealune arvamus võetakse vastu hiljemalt 30 tööpäeva jooksul pärast lõike 9 kohast täielikku teatamist.
11.
Kui lõigetes 5, 6, 7 ja 8 sätestatud nõudluse kohustusliku vähendamise piiramise tingimused ei ole enam täidetud, kohaldab liikmesriik nõudluse kohustusliku vähendamise eesmärki vastavalt lõikele 2.
12.
Komisjon jälgib pidevalt, kas lõigetes 5, 6, 7 ja 8 sätestatud nõudluse kohustusliku vähendamise piiramise tingimused on täidetud.
13.
Artikleid 6, 7 ja 8 kohaldatakse nõudluse kohustusliku vähendamise meetmete suhtes, ilma et see piiraks kehtivaid pikaajalisi lepinguid.
Artikkel 6
Nõudluse vähendamise saavutamiseks võetavad meetmed
1.
Liikmesriigid võivad valida nõudluse vähendamiseks sobivad meetmed. Artiklites 3 ja 5 osutatud meetmed peavad olema selgelt määratletud, läbipaistvad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad. Meetmete valimisel võtavad liikmesriigid arvesse määruses (EL) 2017/1938 sätestatud põhimõtteid. Meetmed:
a)
ei tohi põhjendamatult moonutada konkurentsi ega gaasi siseturu nõuetekohast toimimist;
b)
ei tohi ohustada teiste liikmesriikide või liidu gaasivarustuskindlust;
c)
peavad olema vastavuses määruse (EL) 2017/1938 sätetega kaitstud tarbijate osas.
2.
Nõudluse vähendamise meetmete võtmisel peaksid liikmesriigid kaaluma meetmete eelistamist, mis mõjutavad muid tarbijaid kui määruse (EL) 2017/1938 artikli 2 lõikes 5 määratletud kaitstud tarbijad, ning samuti võivad nad kõnealuseid tarbijaid selliste meetmete kohaldamisalast välja jätta, lähtudes objektiivsetest ja läbipaistvatest kriteeriumidest, milles võetakse arvesse nende majanduslikku tähtsust ning muu hulgas järgmisi elemente:
a)
tarnehäire mõju ühiskondlikult tähtsatele tarneahelatele;
b)
võimalik negatiivne mõju teistes liikmesriikides, eelkõige ühiskondlikult tähtsate järgtööstussektorite tarneahelatele;
c)
võimalik pikaajaline kahju tööstuskäitistele;
d)
võimalused tarbimise vähendamiseks ja toodete asendamiseks liidus.
3.
Nõudluse vähendamise meetmete üle otsustamisel kaaluvad liikmesriigid meetmeid, mille abil vähendada gaasi tarbimist elektrisektoris, meetmeid, millega innustada tööstuses üleminekut muudele kütuseliikidele, riiklikke teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, sihitud kohustusi kütte ja jahutuse vähendamiseks, et edendada üleminekut muudele kütuseliikidele ja vähendada tarbimist tööstuses.
Artikkel 7
Nõudluse vähendamise meetmete koordineerimine
1.
Selleks et tagada nõudluse vabatahtlikuks ja kohustuslikuks vähendamiseks artiklite 3 ja 5 kohaselt võetavate meetmete asjakohane koordineerimine, teevad liikmesriigid igas asjaomases riskirühmas omavahel koostööd.
2.
Iga liikmesriigi pädev asutus ajakohastab hiljemalt [31. oktoobriks 2022] määruse (EL) 2017/1938 artikli 8 kohaselt välja töötatud riiklikku hädaolukorra lahendamise kava, et kajastada vabatahtlikke nõudluse vähendamise meetmeid.. Iga liikmesriik ajakohastab asjakohaselt oma riiklikku hädaolukorra lahendamise kava ka juhul, kui käesoleva määruse artikli 4 kohaselt kuulutatakse välja liidu häireolukord. Määruse (EL) 2017/1938 artikli 8 lõikeid 6–10 ei kohaldata riiklike hädaolukorra lahendamise kavade käesoleva lõike kohaselt tehtud ajakohastamise suhtes.
3.
Liikmesriigid konsulteerivad enne muudetud hädaolukorra lahendamise kavade vastuvõtmist komisjoni ja asjaomaste riskirühmadega. Komisjon võib riiklike nõudluse vähendamise meetmetega seotud küsimuste arutamiseks kutsuda kokku riskirühmade ja gaasikoordineerimisrühma koosolekuid, võttes arvesse liikmesriikide poolt selles kontekstis väljendatud seisukohti.
Artikkel 8
Seire ja täitmise tagamine
▼M1
1.
Iga liikmesriigi pädev asutus jälgib nõudluse vähendamise meetmete rakendamist oma territooriumil. Liikmesriigid esitavad komisjonile vähemalt iga kahe kuu järel ja hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks aruande oma gaasitarbimise kohta (teradžaulides, tJ). Kui artikli 4 lõike 1 kohaselt on välja kuulutatud liidu häireolukord, esitatakse teave kord kuus.
Liikmesriigid võivad lisada oma aruandesse gaasitarbimise jaotuse sektorite kaupa, sealhulgas gaasitarbimise järgmistes sektorites:
a)
elektrienergia ja soojuse tootmiseks kasutatud gaas;
b)
gaasitarbimine tööstuses;
c)
gaasitarbimine kodumajapidamistes ja seoses teenuste osutamisega.
Käesoleva lõike kohaldamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1099/2008 (
1
) sätestatud määratlustest ja statistikaalastest tavadest.
Gaasikoordineerimisrühm abistab komisjoni nõudluse vabatahtliku ja kohustusliku vähendamise seires.
▼B
2.
Kui komisjon teeb talle nõudluse vähendamise kohta esitatud andmete põhjal kindlaks riski, et liikmesriik ei suuda täita artikli 5 kohast nõudluse kohustusliku vähendamise kohustust, nõuab komisjon, et liikmesriik esitaks kava, milles esitatakse strateegia, mis võimaldab nõudluse vähendamise kohustust tulemuslikult täita. Samuti nõuab komisjon, et määruse (EL) 2017/1938 artikli 13 kohaselt solidaarsusmeetme kohaldamist taotlev liikmesriik esitaks kava, milles esitatakse gaasinõudluse võimaliku edasise vähendamise strateegia kooskõlas määruse (EL) 2017/1938 artikli 10 lõikega 2. Mõlemal juhul esitab komisjon esitatud kava kohta arvamuse koos märkuste ja soovitustega ja teavitab oma arvamusest nõukogu. Asjaomane liikmesriik võtab asjakohaselt arvesse komisjoni arvamust.
3.
Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt käesoleva määruse rakendamisest.
Artikkel 9
Läbivaatamine
Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi
►M1
1. märts 2024 ◄ , võttes arvesse gaasitarne üldist olukorda liitu, ja esitab nõukogule selle läbivaatamise peamisi järeldusi sisaldava aruande. Komisjon võib kõnealuse aruande põhjal teha eelkõige ettepaneku käesoleva määruse kohaldamisaja pikendamiseks.
Artikkel 10
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
▼M1
Seda kohaldatakse kuni 31. märtsini 2024.
▼B
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
