Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 02021R0523-20240301

    Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/523, 24. märts 2021, millega luuakse programm InvestEU ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017

    Access initial legal act
    (

    Legal status of the document In force

    )

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/523/2024-03-01

    02021R0523 — ET — 01.03.2024 — 001.001

    Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

    ►B

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/523,

    24. märts 2021,

    millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017

    (ELT L 107 26.3.2021, lk 30)

    Muudetud:

     

     

    Euroopa Liidu Teataja

      nr

    lehekülg

    kuupäev

    ►M1

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/795,  29. veebruar 2024,

      L 795

    1

    29.2.2024



    ▼B

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/523,

    24. märts 2021,

    millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017



    I PEATÜKK

    Üldsätted

    Artikkel 1

    Reguleerimisese

    Käesoleva määrusega luuakse InvestEU fond, millega nähakse ette ELi tagatis, et toetada rakenduspartnerite tehtavaid rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis aitavad kaasa liidu sisepoliitika eesmärkide saavutamisele.

    Samuti luuakse käesoleva määrusega nõustamismehhanism, et toetada investeerimiseks sobivate projektide arendamist ja juurdepääsu rahastamisele ning pakkuda abi sellega seotud suutlikkuse suurendamiseks (edaspidi „InvestEU nõustamiskeskus“). Lisaks luuakse sellega andmebaas, mis tagab nähtavuse projektidele, millele projektiarendajad otsivad rahastamist, ja mille kaudu investorid saavad teavet investeerimisvõimaluste kohta (edaspidi „InvestEU portaal“).

    Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi „InvestEU“ eesmärgid, selle eelarve ja ELi tagatise summa aastateks 2021–2027, liidu kasutatavad rahastamisvormid ja sellise rahastamise normid.

    Artikkel 2

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    1) 

    „programm „InvestEU““ – InvestEU fond, InvestEU nõustamiskeskus, InvestEU portaal ja segarahastamistoimingud üheskoos;

    2) 

    „ELi tagatis“ – liidu eelarvega antud üldine tagasivõtmatu, tingimusteta ja nõudmisel väljamakstav eelarveline tagatis, mille puhul hakkavad finantsmääruse artikli 219 lõike 1 kohased eelarvelised tagatised kehtima siis, kui jõustuvad rakenduspartneritega sõlmitud individuaalsed tagatislepingud;

    3) 

    „poliitikaharu“ – ELi tagatisega toetatav sihtvaldkond, mis on sätestatud artikli 8 lõikes 1;

    4) 

    „osa“ – ELi tagatise osa, mis on määratletud lähtudes seda toetavate vahendite päritolust;

    5) 

    „segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatav toiming, mille puhul kombineeritakse liidu eelarvest tagastamatul kujul antav toetus või tagastataval kujul antav toetus või mõlemad arengut rahastavate asutuste või muude avalik-õiguslike finantseerimisasutuste või erasektori finantseerimisasutuste ja investorite antava tagastatava toetusega; käesoleva määratluse kohaldamisel võib liidu eelarve välistest allikatest rahastatavaid liidu programme (nt ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifond) ühendada liidu eelarvest rahastavate liidu programmidega;

    6) 

    „EIP grupp“ – EIP, selle tütarettevõtjad ja muud üksused, mis on asutatud vastavalt ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 5 (Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta) (edaspidi „EIP põhikiri“) artikli 28 lõikele 1;

    7) 

    „rahaline osalus“ – rakenduspartneri osalus tema riskivõtmisvõime vormis, mille kohta kehtivad samad tingimused mis ELi tagatise puhul, või muus vormis, mille abil on võimalik programmi „InvestEU“ tulemuslikult rakendada, tagades samal ajal huvide asjakohase ühitamise;

    8) 

    „osalusleping“ – õiguslik vahend, milles komisjon ja üks või mitu liikmesriiki täpsustavad liikmesriigi osa suhtes ELi tagatise kasutamise tingimused, nagu on sätestatud artiklis 10;

    9) 

    „finantstoode“ – rahastamismehhanism või -kord, mille tingimuste alusel pakub rakenduspartner lõplikele vahendite saajatele otsest või vahendatud rahastamist, kasutades artiklis 16 osutatud rahastamisliiki;

    10) 

    „rahastamis- ja investeerimistoimingud“ või „rahastamis- või investeerimistoimingud“ –otsene või kaudne rahastamise pakkumine lõplikele vahendite saajatele finantstoodete kaudu rakenduspartneri poolt tema enda nimel vastavalt tema sise-eeskirjale, -meetmetele ja -menetlustele ning kajastatuna rakenduspartneri finantsaruannetes või, kui see on kohane, avaldatuna nende finantsaruannete lisades;

    11) 

    „eelarve jagatud täitmise alla kuuluvad fondid“ – fondid, mille puhul on ette nähtud võimalus eraldada osa nendest fondidest eelarvelise tagatise eraldisteks InvestEU fondi liikmesriigi osa raames; sellised fondid on Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) ja Ühtekuuluvusfond, mis luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi aastateks 2021-2027; Euroopa Sotsiaalfond+, mis luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESFi+) (edaspidi „ESFi+ määrus 2021-2027“); Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMFAF), mis luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, mis käsitleb Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 508/2014, ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja õiglase ülemineku fondi, mis luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega kehtestatakse reeglid, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (edaspidi „ÜPP strateegiakavade määrus“);

    12) 

    „tagatisleping“ – õiguslik vahend, millega komisjon ja rakenduspartner määravad kindlaks tingimused, mille alusel esitatakse ettepanekud rahastamis- ja investeerimistoiminguteks, et nendele saaks taotleda ELi tagatist, antakse kõnealustele toimingutele ELi tagatis ja rakendatakse neid toiminguid kooskõlas käesoleva määrusega;

    13) 

    „rakenduspartner“ – kõlblik vastaspool, näiteks finantseerimisasutus või muu finantsvahendaja, kellega komisjon on sõlminud tagatislepingu;

    14) 

    „üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt“ – projekt, mis vastab kõigile kriteeriumidele, mis on sätestatud komisjoni teatises „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalise tähtsusega projektide elluviimise toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust siseturuga“ või mõnes nimetatud teatise hilisemas muudetud versioonis;

    15) 

    „nõustamisleping“ – õiguslik vahend, milles komisjon ja nõustamispartner määravad kindlaks InvestEU nõustamiskeskuse rakendamise tingimused;

    16) 

    „nõustamisalgatus“ – investeeringute tegemist toetavad tehniline abi ja nõustamisteenused, sealhulgas suutlikkuse suurendamise meetmed, mida osutavad nõustamispartnerid, välised teenusepakkujad, kellega komisjon on sõlminud lepingu, või rakendusametid;

    17) 

    „nõustamispartner“ – kõlblik vastaspool, näiteks finantseerimisasutus või muu üksus, kellega komisjon on sõlminud nõustamislepingu ühe või mitme nõustamisalgatuse elluviimiseks, välja arvatud nõustamisalgatused, mis viiakse ellu väliste teenusepakkujate kaudu, kellega komisjon on sõlminud lepingu, või rakendusametite kaudu;

    18) 

    „investeerimisplatvorm“ – eriotstarbeline vahend, hallatav konto, lepingupõhine kaasrahastamise või riskijagamise kokkulepe või muu kokkulepe, mille kaudu üksused suunavad finantsvahendeid mitmesuguste investeerimisprojektide rahastamiseks ning mis võib hõlmata järgmist:

    a) 

    riigi tasandi või sellest madalama tasandi platvorm, mis koondab eri investeerimisprojekte teatava liikmesriigi territooriumil;

    b) 

    piiriülene, mitut riiki hõlmav, piirkondlik või makropiirkondlik platvorm, mis koondab teatavas geograafilises piirkonnas investeerimisprojektidest huvitatud partnereid mitmest liikmesriigist, piirkonnast või kolmandast riigist;

    c) 

    valdkondlik platvorm, mis koondab teatava sektori investeerimisprojekte;

    19) 

    „mikrorahastamine“ – ESFi+ määruse 2021-2027 asjaomastes sätetes määratletud mikrorahastamine;

    20) 

    „liikmesriigi tugipank või finantseerimisasutus“ – kutseliselt finantseerimise alal tegutsev juriidiline isik, keda liikmesriik või liikmesriigi kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi asutus on volitanud tegelema arengu- või edendustegevusega;

    21) 

    „väike ja keskmise suurusega ettevõtja“ või „VKE“ – mikro-, väike või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni soovituse 2003/361/EÜ ( 1 ) lisa tähenduses;

    22) 

    „väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – üksus, kes ei ole VKE ja kellel on kuni 499 töötajat;

    23) 

    „sotsiaalne ettevõte“ – ESFi+ määruse 2021-2027 asjaomastes sätetes määratletud sotsiaalne ettevõte.

    Artikkel 3

    Programmi „InvestEU“ eesmärgid

    1.  

    Programmi „InvestEU“ üldeesmärk on toetada liidu poliitikaeesmärke selliste rahastamis- ja investeerimistoimingute kaudu, mis aitavad kaasa järgmisele:

    a) 

    liidu konkurentsivõime, sealhulgas teadusuuringud, innovatsioon ja digiüleminek;

    b) 

    liidu majanduse kasv ja tööhõive, liidu majanduse kestlikkus ning keskkonna- ja kliimamõõde, mis aitavad saavutada kestliku arengu eesmärke ja Pariisi kokkuleppe eesmärke ning luua kvaliteetseid töökohti;

    c) 

    liidu sotsiaalne vastupanuvõime, kaasavus ja innovaatilisus;

    d) 

    teaduse ja tehnoloogia arengu soodustamine ning kultuuri, hariduse ja koolituse edendamine;

    e) 

    liidu kapitaliturgude integratsioon ja siseturu tugevdamine, sealhulgas lahendused liidu kapitaliturgude killustatuse vähendamiseks, liidu ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamiseks ja kestliku rahanduse edendamiseks;

    f) 

    majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse soodustamine; või

    g) 

    liidu majanduse kestlik ja kaasav taastumine pärast COVID-19 kriisi, sealhulgas andes kapitalitoetust VKEdele, keda COVID-19 kriis on negatiivselt mõjutanud ja kes ei olnud riigiabi reeglite kohaselt raskustes juba 2019. aasta lõpus, hoides alal ja tugevdades olemasolevaid materiaalse ja immateriaalse vara strateegilisi väärtusahelaid ja luues uusi ning säilitades ja tõhustades liidu jaoks strateegilise tähtsusega tegevusi, sealhulgas üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte, mis on seotud elutähtsa füüsilise või virtuaalse taristu, murranguliste tehnoloogiate, pöördeliste uuenduste ning sisenditega nii ettevõtjate kui ka tarbijate jaoks, ning toetades kestlikku üleminekut; või

    ▼M1

    h) 

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/795 ( 2 ) artiklis 2 osutatud Strateegiliste Tehnoloogiate Euroopa Platvormi (STEP) eesmärkide saavutamisele kaasa aitavate investeeringute toetamine.

    ▼B

    2.  

    Programmi „InvestEU“ konkreetsed eesmärgid on järgmised:

    a) 

    toetada kestliku taristuga seotud rahastamis- ja investeerimistoiminguid artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud valdkondades;

    b) 

    toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis on seotud teadusuuringute, innovatsiooni ja digiüleminekuga, sealhulgas toetada innovatiivsete ettevõtete kasvu ja tehnoloogia turule toomist, artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud valdkondades;

    c) 

    suurendada juurdepääsu rahastamisele ja rahastamise kättesaadavust VKEdele ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ning tugevdada selliste VKEde üleilmset konkurentsivõimet;

    d) 

    suurendada juurdepääsu mikrorahastamisele ja muule rahastamisele ning nende kättesaadavust sotsiaalsete ettevõtete jaoks, toetada sotsiaalsete investeeringutega seotud rahastamis- ja investeerimistoiminguid, pädevusi ja oskusi ning arendada ja konsolideerida sotsiaalsete investeeringute turgusid artikli 8 lõike 1 punktis d osutatud valdkondades.

    Artikkel 4

    ELi tagatise eelarve ja suurus

    1.  
    ELi tagatis artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud ELi osa puhul on 26 152 310 073 eurot (jooksevhindades). Selle eraldiste määr on 40 %. Sellest eraldiste määrast tuleneva eraldiste summa puhul võetakse arvesse ka artikli 35 lõike 3 esimese lõigu punktis a osutatud summat.

    ELi tagatise lisasumma võidakse ette näha käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud liikmesriigi osa jaoks, tingimusel et liikmesriigid eraldavad vastavad summad vastavalt sätetele, mis käsitlevad ERDFi, ESFi+, Ühtekuuluvusfondi ja EMFAFi kasutamist programmi „InvestEU“ kaudu, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi „ühissätete määrus 2021-2027“), ning sätetele, mis käsitlevad EAFRDi kasutamist programmi „InvestEU“ kaudu, mis on ette nähtud ÜPP strateegiakavade määrusega.

    ELi tagatise lisasumma võidakse anda ka liikmesriikide poolt liikmesriigi osa jaoks mõeldud raha või tagatise vormis. Rahas antud summat käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõike 5 teisele lausele sihtotstarbelise välistuluna.

    Ka käesoleva määruse artiklis 5 osutatud kolmandate riikide osalus suurendab esimeses lõigus osutatud ELi tagatist ja selle raames tehtavad eraldised võivad vastavalt finantsmääruse artikli 218 lõikele 2 olla täielikult raha vormis.

    2.  
    Lõike 1 esimeses lõigus osutatud summast eraldatakse 14 825 000 000  euro suurune summa (jooksevhindades) määruse (EL) 2020/2094 artiklis 1 osutatud meetmete rakendusmeetmete jaoks käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 osutatud eesmärkide puhul.

    Käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus osutatud summast eraldatakse 11 327 310 073  euro suurune summa (jooksevhindades) artikli 3 lõikes 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks.

    Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud summad tehakse kättesaadavaks alles alates määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõikes 3 osutatud kuupäevast.

    ELi osa jaoks mõeldud ELi tagatise soovituslik jaotus on esitatud käesoleva määruse I lisas. Komisjon võib I lisas osutatud summadest asjakohasel juhul iga artikli 3 lõike 2 punktides a–d osutatud eesmärgi puhul kuni 15 % võrra kõrvale kalduda. Komisjon teatab igast sellisest kõrvalekaldumisest Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

    3.  
    Rahastamispakett VI ja VII peatükis sätestatud meetmete rakendamiseks on 430 000 000 eurot jooksevhindades.
    4.  
    Lõikes 3 osutatud summat võib kasutada ka programmi „InvestEU“ rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks.

    Artikkel 5

    InvestEU fondiga seotud kolmandad riigid

    Käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud InvestEU fondi ELi osasse ja käesoleva määruse artikli 8 lõikes 1 osutatud igasse poliitikaharusse võivad selleks, et kooskõlas finantsmääruse artikli 218 lõikega 2 osaleda teatavates finantstoodetes, teha osamakseid järgmised kolmandad riigid:

    a) 

    Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi EMP liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele;

    b) 

    ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja -tingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;

    c) 

    Euroopa naabruspoliitika riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja -tingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes sarnastes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;

    d) 

    muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga:

    i) 

    on tagatud õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

    ii) 

    on ette nähtud programmides osalemise tingimused, sealhulgas individuaalsetesse programmidesse tehtava rahalise osaluse arvutamine, ja nende halduskulud;

    iii) 

    ei ole kolmandale riigile antud mingit otsustusõigust liidu programmi üle;

    iv) 

    on kindlustatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

    Käesoleva artikli esimese lõigu punkti d alapunktis ii osutatud osamakseid käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna.

    Artikkel 6

    ELi-poolse rahastamise rakendamine ja vormid

    1.  
    ELi tagatist rakendatakse eelarve kaudse täitmise raames koos finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punkti c alapunktides ii, iii, v ja vi osutatud asutustega. Muid käesoleva määruse kohaseid liidupoolse rahastamise vorme, sealhulgas vastavalt finantsmääruse VIII jaotisele rakendatavaid toetusi ja käesoleva artikli kohaselt tehtavaid segarahastamistoiminguid, rakendatakse eelarve otsese või kaudse täitmise raames vastavalt finantsmäärusele, ning seda tehakse võimalikult sujuvalt viisil, mis tagab liidu poliitika tõhusa ja sidusa toetamise.
    2.  

    ELi tagatisega kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingud, mis moodustavad osa segarahastamistoimingust, mille puhul kombineeritakse käesoleva määruse kohane toetus liidu ühe või mitme muu programmi alusel antava toetusega, ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondiga kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingud peavad:

    a) 

    olema kooskõlas poliitiliste eesmärkidega ja vastama toetuse andmise otsuse aluseks oleva liidu programmi normides sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele;

    b) 

    olema kooskõlas käesoleva määrusega.

    3.  
    Segarahastamistoimingud, mis hõlmavad rahastamisvahendit, mida täielikult rahastavad liidu muud programmid või ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifond ilma käesoleva määruse kohast ELi tagatist kasutamata, peavad olema kooskõlas poliitiliste eesmärkidega ja vastama toetuse andmise aluseks oleva liidu programmi normides sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele.
    4.  
    Vastavalt käesoleva artikli lõikele 2 tehakse otsus liidu eelarvest tagastamatus vormis toetuse ja rahastamisvahendite kohta, mis moodustavad osa käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud segarahastamistoimingust, asjaomase liidu programmi normide alusel ja seda rakendatakse segarahastamistoimingu raames vastavalt käesolevale määrusele ja finantsmääruse X jaotisele.

    Selliste segarahastamistoimingute aruannetes tuleb käsitleda ka nende kooskõla poliitikaeesmärkidega ja vastavust toetuse andmise otsuse aluseks oleva liidu programmi normides sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele, samuti nende kooskõla käesoleva määrusega.

    Artikkel 7

    Portfellide kombineerimine

    1.  
    Käesoleva määruse kohase ELi tagatisega toetust, programmitöö perioodi 2014–2020 programmidega loodud rahastamisvahendite kaudu antavat liidu toetust ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1017 kehtestatud ELi tagatisega liidu toetust võib finantstoodetes, mida EIP või EIF käesoleva määruse alusel rakendavad, kombineerida.
    2.  
    Erandina artikli 19 lõikest 2 ja artikli 16 lõike 1 teisest lõigust võib käesoleva määruse kohane ELi tagatis katta ka artikli 19 lõikes 2 osutatud kahjumi, mis on seotud kogu käesoleva artikli lõikes 1 osutatud finantstoodetega toetatavate rahastamis- ja investeerimistoimingute portfelliga.

    Olenemata lõikes 1 osutatud rahastamisvahendite eesmärkidest võib lõikes 1 osutatud rahastamisvahenditest tulenevate finantskohustuste katmiseks tehtud eraldisi kasutada kogu lõikes 1 osutatud finantstoodetega toetatavate rahastamis- ja investeerimistoimingute portfelliga seotud kahjumi katmiseks.

    3.  
    Lõikes 1 osutatud finantstootest tulenev kahjum, tulud ja tagasimaksed ning võimalikud sissenõuded jaotatakse proportsionaalselt nimetatud lõikes osutatud rahastamisvahendite ja ELi tagatiste vahel, millega antakse sellele finantstootele liidu kombineeritud toetus.

    ▼M1

    Erandina esimesest lõigust võib juhul, kui rahastamisvahenditest antav toetus on kombineeritud finantstootega, mis on käesoleva määruse kohasest ELi tagatisest ja/või määrusega (EL) 2015/1017 kehtestatud ELi tagatisest madalama nõudeõiguse järguga, lõikes 1 osutatud finantstoodetest tuleneva kahjumi, tulud ja tagasimaksed ning võimalikud sissenõudmised jaotada rahastamisvahendite ja käesoleva määruse kohase ELi tagatise ja/või määrusega (EL) 2015/1017 kehtestatud ELi tagatise vahel mitteproportsionaalselt.

    ▼B

    4.  
    Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud finantstoodete tingimused, sealhulgas vastav proportsionaalne osa kahjumist, tuludest, tagasimaksetest ja sissenõuetest, sätestatakse artiklis 17 osutatud tagatislepingus.

    II PEATÜKK

    InvestEU fond

    Artikkel 8

    Poliitikaharud

    1.  

    InvestEU fond tegutseb järgmise nelja poliitikaharu kaudu, mis aitavad kõrvaldada turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi nende konkreetse kohaldamisala ulatuses:

    a) 

    kestliku taristu poliitikaharu, mis hõlmab kestlikke investeeringuid sellistes valdkondades nagu transport, sealhulgas mitmeliigiline transport, liiklusohutus, sealhulgas kooskõlas liidu eesmärgiga kaotada 2050. aastaks surma või raskete vigastustega lõppevad liiklusõnnetused, maantee- ja raudteetaristu uuendamine ja hooldus, energia, eelkõige taastuvenergia, energiatõhusus kooskõlas 2030. aasta energiaraamistikuga, energiasäästule keskenduvad hoonete renoveerimisprojektid ja hoonete integreerimine omavahel ühendatud energia-, salvestus-, digi- ja transpordisüsteemidesse, ühenduste parandamine, digitaalne ühenduvus ja juurdepääs, sealhulgas maapiirkondades, tooraine tarnimine ja töötlemine, kosmos, ookeanid, vesi, sealhulgas siseveeteed, jäätmekäitlus kooskõlas jäätmehierarhia ja ringmajandusega, loodus ja muu keskkonnataristu, kultuuripärand, turism, seadmed ja varustus, liikuv vara ja selliste innovatiivsete tehnoloogiate kasutuselevõtmine, mis aitavad kaasa liidu keskkonnaalase või kliimamuutustele vastupanuvõime või sotsiaalse kestlikkuse eesmärkide saavutamisele ning vastavad liidu keskkonnaalase või sotsiaalse kestlikkuse standarditele;

    b) 

    teadusuuringute, innovatsiooni ja digiteerimise poliitikaharu, mis hõlmab teadusuuringuid, tootearendust ja innovatsiooni, turuedendajaid ja ettevõtjatevahelist koostööd toetavate tehnoloogiate ja teadustulemuste ülekandmist turule, innovatiivsete lahenduste tutvustamist ja kasutuselevõttu, toetust innovatiivsete ettevõtete kasvu edendamiseks ning liidu tööstuse digiüleminekuks;

    c) 

    VKEde poliitikaharu, mis hõlmab juurdepääsu rahastamisele ja rahastuse kättesaadavust eeskätt VKEde, sealhulgas innovatiivsete VKEde ning kultuuri- ja loomesektoris tegutsevate VKEde jaoks, ning väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate jaoks;

    d) 

    sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitikaharu, mis hõlmab mikrorahastamist, sotsiaalsete ettevõtete rahastamist, sotsiaalmajandust ning meetmeid, millega edendatakse soolist võrdõiguslikkust, oskusi, haridust, koolitust ja nimetatud valdkondadega seotud teenuseid, sotsiaaltaristut, sealhulgas tervise- ja haridustaristut ning sotsiaal- ja üliõpilaste eluasemeid, sotsiaalset innovatsiooni, tervishoidu ja pikaajalist hooldust, kaasavust ja juurdepääsetavust, sotsiaalse eesmärgiga kultuuri- ja loometegevust ning vähekaitstud isikute, sealhulgas kolmandate riikide kodanike integreerimist.

    2.  
    Koostatakse õiglase ülemineku skeem, mis kehtestatakse horisontaalselt kõigis poliitikaharudes. Õiglase ülemineku skeem hõlmab investeeringuid, mille abil tegeletakse liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi täitmiseks vajalikust üleminekuprotsessist tulenevate sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaga seotud probleemidega ning mis samuti toovad kasu territooriumidele, mis on kindlaks määratud liikmesriigi poolt kooskõlas õiglase ülemineku fondi määruse asjaomaste sätetega koostatud õiglase ülemineku kavas.
    3.  
    Kõik poliitikaharud võivad hõlmata strateegilisi investeeringuid, sealhulgas üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte, millega toetatakse lõplikke vahendite saajaid, kelle tegevus on liidu jaoks strateegilise tähtsusega, võttes eriti arvesse keskkonnasäästlikule majandusele ja digitehnoloogiale üleminekut, vastupanuvõime suurendamist ja strateegiliste väärtusahelate tugevdamist.

    Strateegiliste investeeringute puhul kaitse- ja kosmosesektoris ning küberturvalisuse valdkonnas ning teatavat liiki projektidega, millel on tegelik ja otsene mõju julgeolekule elutähtsates sektorites, sätestatakse käesoleva artikli lõikes 9 kohaselt vastu võetud investeerimissuunistes (edaspidi „investeerimissuunised“) piirangud seoses lõplike vahendite saajatega, keda kontrollib kolmas riik või kolmanda riigi üksused, ja seoses lõplike vahendite saajatega, kelle tegevjuhtkond asub väljaspool liitu, et kaitsta liidu ja selle liikmesriikide julgeolekut. Nimetatud piirangud kehtestatakse kooskõlas rahastamiskõlblikke üksusi käsitlevate põhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092, asjaomaste sätetega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu kosmoseprogrammi agentuur ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013, (EL) nr 377/2014 ja otsus nr 541/2014/EL, asjaomaste sätetega.

    Investeerimissuunistes sätestatakse vajalikud nõuded lõplike vahendite saajate kontrollile ja tegevjuhtkonnale teistes valdkondades ning nõuded vahendajate kontrollile, pidades silmas kohaldatavaid avaliku korra või julgeolekuga seotud kaalutlusi. Neid nõudeid arvesse võttes kehtestab juhatus kõik vajalikud täiendavad nõuded.

    4.  
    Kui investeeringute komiteele esitatud rahastamis- või investeerimistoiming kuulub enam kui ühe poliitikaharu alla, määratakse see sellesse poliitikaharusse, mille alla kuulub selle peamine eesmärk või selle enamiku allprojektide peamine eesmärk, välja arvatud juhul, kui investeerimissuunistes on sätestatud teisiti.
    5.  
    Rahastamis- ja investeerimistoiminguid hinnatakse, et teha kindlaks, kas neil on keskkonna-, kliima- või sotsiaalne mõju. Kui toimingutel on nimetatud mõju, siis hinnatakse neid kliima, keskkonna ja sotsiaalse kestlikkuse seisukohast, et minimeerida kahjulik mõju ning maksimeerida kasu kliima-, keskkonna- ja sotsiaalsele mõõtmele. Selleks esitavad rahastamist taotlevad projektiarendajad lõikes 6 osutatud suuniste alusel asjakohast teavet. Projekte, mis jäävad alla suunistes kindlaks määratud suurust, ei hinnata. Projektid, mis ei ole kliimaeesmärkidega kooskõlas, ei ole käesoleva määruse alusel rahastamiskõlblikud. Kui rakenduspartner jõuab järeldusele, et kestlikkust ei ole vaja hinnata, peab ta seda investeeringute komiteele põhjendama.
    6.  

    Komisjon töötab välja kestlikkussuunised, mis kooskõlas liidu keskkonna- ja sotsiaalsete eesmärkide ja normidega ning võttes asjakohaselt arvesse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ võimaldavad

    a) 

    tagada kliimamuutustega kohanemiseks vastupanuvõime kliimamuutuse võimalikule kahjulikule mõjule, hinnates kliimatundlikkust ja riski, sealhulgas asjakohaste kohanemismeetmete abil, ning võtta kliimamuutuste leevendamiseks kasvuhoonegaaside heite kulu ja kliimamuutuste leevendamise meetmete positiivset mõju arvesse kulude-tulude analüüsis;

    b) 

    võtta arvesse projektide kogumõju looduskapitali põhikomponentidele, nimelt õhule, veele, maale ja bioloogilisele mitmekesisusele;

    c) 

    hinnata projektide sotsiaalset mõju, sealhulgas mõju soolisele võrdõiguslikkusele, teatavate piirkondade või elanikkonnarühmade sotsiaalsele kaasatusele ja selliste valdkondade ja sektorite majandusarengule, mida mõjutavad struktuursed probleemid, näiteks vajadus vähendada majanduse CO2 heidet;

    d) 

    teha kindlaks projektid, mis ei ole kliimaeesmärkide saavutamisega kooskõlas;

    e) 

    anda rakenduspartneritele suuniseid lõikes 5 ettenähtud hindamise läbiviimiseks.

    7.  
    Komisjoni antud suuniste põhjal esitavad rakenduspartnerid teabe, mida on vaja, et jälgida investeeringuid, mis aitavad kaasa liidu kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele.
    8.  
    Rakenduspartnerid seavad eesmärgiks, et vähemalt 60 % kestliku taristu poliitikaharu raames tehtavatest investeeringutest aitavad kaasa liidu kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele.

    Komisjon püüab koos rakenduspartneritega tagada, et kestliku taristu poliitikaharule eraldatud ELi tagatise osa jaotamisel peetakse silmas tasakaalu saavutamist lõike 1 punktis a osutatud eri valdkondade vahel.

    9.  
    Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks iga poliitikaharu investeerimissuunised. Investeerimissuunistes sätestatakse ka käesoleva artikli lõikes 2 osutatud õiglase ülemineku skeemi rakendamise kord. Investeerimissuunised koostatakse tihedas arutelus EIP grupi ja teiste võimalike rakenduspartneritega.
    10.  
    Kosmose- ja kaitsesektoris ning küberturvalisuse valdkonnas tehtavate strateegiliste rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul võib investeerimissuunistega ette näha piirangud sellise intellektuaalomandi õiguste üleandmisele ja litsentsimisele, mis on seotud elutähtsa tehnoloogiaga ning liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku tagamisel olulist rolli omava tehnoloogiaga, austades samal ajal liikmesriikide pädevust ekspordikontrollis.
    11.  
    Komisjon teeb teabe investeerimissuuniste kohaldamise ja tõlgendamise kohta kättesaadavaks rakenduspartneritele, investeeringute komiteele ja nõustamispartneritele.

    Artikkel 9

    Osad

    1.  

    Artikli 8 lõikes 1 osutatud poliitikaharud koosnevad ELi osast ja liikmesriigi osast. Need osad käsitlevad turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi järgmiselt:

    a) 

    ELi osa aitab lahendada järgmisi olukordi:

    i) 

    liidu poliitikaprioriteetidega seotud turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad;

    ii) 

    kogu liitu või liikmesriiki hõlmavad konkreetsed turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad või

    iii) 

    turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad, mille lahendamiseks tuleb välja töötada innovaatilised rahastamislahendused ja turustruktuurid, eelkõige uued või keerukad turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad;

    b) 

    liikmesriigi osa käsitleb konkreetseid turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ühes või mitmes piirkonnas või liikmesriigis, et saavutada eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide või liikmesriigi poolt artikli 4 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt antud lisasumma poliitikaeesmärgid, eelkõige selleks, et tugevdada liidus selle piirkondade vahelise tasakaalustamatuse vähendamise kaudu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

    2.  
    Lõikes 1 osutatud osasid kasutatakse asjakohasel juhul vastastikku täiendaval viisil rahastamis- või investeerimistoimingu toetamiseks, sealhulgas mõlema osa toetuse kombineerimise kaudu.

    Artikkel 10

    Liikmesriigi osa suhtes kohaldatavad erisätted

    1.  
    Liikmesriigi poolt vastavalt sätetele, mis käsitlevad ERDFi, ESFi+, Ühtekuuluvusfondi ja EMFAFi kasutamist programmi „InvestEU“ kaudu, mis on ette nähtud ühissätete määrusega 2021-2027, ning sätetele, mis käsitlevad EAFRDi kasutamist programmi „InvestEU“ kaudu, mis on ette nähtud ÜPP strateegiakavade määrusega, vabatahtlikult eraldatud summasid või vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 kolmandale lõigule rahana antud summasid kasutatakse selle ELi tagatise osa eraldisteks liikmesriigi osa raames, millega kaetakse rahastamis- ja investeerimistoiminguid asjaomases liikmesriigis, või InvestEU nõustamiskeskusele võimaliku rahalise osaluse eraldamiseks. Neid summasid kasutatakse selleks, et aidata kaasa poliitikaeesmärkide saavutamisele, mis on määratletud ühissätete määruse 2021-2027 partnerluslepingut ettevalmistavates ja esitavates sätetes osutatud partnerluslepingus, programmi "InvestEU" toetavates programmides või ÜPP strateegiakavas, et rakendada määruse (EL) 2021/241 alusel kehtestatud taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud asjakohaseid meetmeid, või muudel juhtudel osaluslepingus sätestatud eesmärkidel, olenevalt makstava summa päritolust.
    2.  
    Liikmesriigi osa raames sellise ELi tagatise kehtestamiseks peavad liikmesriik ja komisjon sõlmima osaluslepingu.

    Lisasumma suhtes, mille liikmesriik eraldab artikli 4 lõike 1 kolmanda lõigu alusel, ei kohaldata käesoleva lõike neljandat lõiku ega käesoleva artikli lõiget 5.

    Käesoleva artikli sätteid, mis puudutavad summasid, mis on eraldatud vastavalt sätetele, mis käsitlevad ERDFi, ESFi+, Ühtekuuluvusfondi ja EMFAFi kasutamist programmi „InvestEU“ kaudu, mis on ette nähtud ühissätete määrusega 2021-2027, või sätetele, mis käsitlevad EAFRDi kasutamist programmi „InvestEU“ kaudu, mis on ette nähtud ÜPP strateegiakavade määrusega, ei kohaldata osaluslepingu suhtes, mis käsitleb liikmesriigi eraldatavat lisasummat, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 kolmandas lõigus.

    Liikmesriik ja komisjon sõlmivad osaluslepingu või muudavad seda nelja kuu jooksul pärast komisjoni otsust, millega kiidetakse heaks partnerlusleping vastavalt ühissätete määruse 2021-2027 partnerluslepingu heakskiitmist käsitlevatele sätetele või ÜPP strateegiakava vastavalt ÜPP strateegiakavade määrusele või samaaegselt komisjoni otsusega, millega muudetakse programmi kooskõlas sätetega, mis käsitlevad ERDFi, ESFi+, Ühtekuuluvusfondi ja EMFAFi kasutamist programmi „InvestEU“ kaudu, mis on ette nähtud ühissätete määrusega 2021-2027, või ÜPP strateegiakava kooskõlas sätetega, mis käsitlevad ÜPP strateegiakavade määruses sätestatud ÜPP strateegiakava muutmist.

    Kaks või enam liikmesriiki võivad sõlmida komisjoniga ühise osaluslepingu.

    Erandina finantsmääruse artikli 211 lõikest 1 on liikmesriigi osa ELi tagatise eraldiste määr 40 % ja seda võib iga osaluslepingu puhul ülespoole või allapoole korrigeerida, et võtta arvesse riske, mis on seotud finantstoodetega, mida kavatsetakse kasutada.

    3.  

    Osalusleping sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

    a) 

    ELi tagatise kogusumma liikmesriigi osa raames seoses asjaomase liikmesriigiga, selle eraldiste määr, eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate fondide toetuse summa või vastavalt artikli 4 lõike 1 kolmandale lõigule antud summa, eraldiste moodustamise etapp ning tulenev tingimuslike kohustuste summa, mis tuleb katta asjaomase liikmesriigi antud kompensatsioonitagatisega;

    b) 

    liikmesriigi strateegia, mis hõlmab finantstooteid ja nende minimaalset finantsvõimendust, geograafilist hõlmavust, sealhulgas vajaduse korral piirkondlikku hõlmavust, projektiliike, investeerimisperioodi ning kui see on kohaldatav, lõplike vahendite saajate ja rahastamiskõlblike vahendajate kategooriaid;

    c) 

    artikli 15 lõike 1 neljanda lõigu kohaselt esitatud võimalik rakenduspartner või võimalikud rakenduspartnerid ja komisjoni kohustus teavitada asjaomast liikmesriiki valitud rakenduspartnerist või -partneritest;

    d) 

    eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest või artikli 4 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt eraldatud summadest antav toetus InvestEU nõustamiskeskusele;

    e) 

    kohustused esitada liikmesriigile aastaaruanded, sealhulgas asjakohaste näitajate kohta, mis on seotud partnerluslepingus, programmis, ÜPP strateegiakavas või taaste- ja vastupidavuskavades sätestatud poliitikaeesmärkidega ja millele on osutatud osaluslepingus;

    f) 

    sätted, mis käsitlevad ELi tagatise osaga seotud tasu liikmesriigi osa raames;

    g) 

    kombineerimine ELi osa vahenditega vastavalt artikli 9 lõikele 2, sealhulgas kihilise struktuurina, et saavutada parem riskikate.

    4.  
    Komisjon rakendab osaluslepinguid rakenduspartneritega artikli 17 kohaselt sõlmitud tagatislepingute ja nõustamispartneritega artikli 25 lõike 1 teise lõigu kohaselt sõlmitud nõustamislepingute kaudu.

    ▼M1

    Kui 12 kuu jooksul alates osaluslepingu sõlmimisest ei ole tagatislepingut sõlmitud, siis osalusleping kas lõpetatakse või seda pikendatakse vastastikusel kokkuleppel. Kui kaheteistkümne kuu jooksul alates osaluslepingu sõlmimisest ei ole osaluslepingu summa ühe või mitme tagatislepingu kaudu kulukohustustega täielikult kaetud, siis summat muudetakse vastavalt. Kasutamata eraldised, mis on seotud summadega, mis liikmesriigid eraldasid vastavalt sätetele, mis käsitlevad ERDFi, ESFi+, Ühtekuuluvusfondi ja EMFAFi kasutamist programmi „InvestEU“ kaudu, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060 ( 3 ), või sätetele, mis käsitlevad EAFRDi kasutamist programmi „InvestEU“ kaudu, mis on ette nähtud ÜPP strateegiakavade määrusega, võetakse uuesti kasutusele vastavalt nimetatud määrustele. Kasutamata eraldised, mis on seotud liikmesriigi poolt vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 kolmandale lõigule eraldatud summadega, makstakse liikmesriigile tagasi.

    ▼B

    Kui tagatislepingut ei ole nõuetekohaselt rakendatud ajavahemiku jooksul, mis on kindaks määratud sätetes, mis käsitlevad ERDFi, ESFi+, Ühtekuuluvusfondi ja EMFAFi kasutamist programmi „InvestEU“ kaudu, mis on ette nähtud ühissätete määrusega 2021-2027, või sätetes, mis käsitlevad EAFRDi kasutamist programmi „InvestEU“ kaudu, mis on ette nähtud ÜPP strateegiakavade määrusega, või, juhul kui tagatisleping on seotud käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt antud summadega, asjaomases osaluslepingus määratud ajavahemiku jooksul, siis osaluslepingut muudetakse. Kasutamata eraldised, mis on seotud summadega, mis liikmesriigid eraldasid vastavalt sätetele, mis käsitlevad ERDFi, ESFi+, Ühtekuuluvusfondi ja EMFAFi kasutamist programmi „InvestEU“ kaudu, mis on ette nähtud ühissätete määrusega 2021-2027, või sätetele, mis käsitlevad EAFRDi kasutamist programmi „InvestEU“ kaudu, mis on ette nähtud ÜPP strateegiakavade määrusega, võetakse uuesti kasutusele vastavalt nimetatud määrustele. Kasutamata eraldised, mis on seotud liikmesriigi poolt vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 kolmandale lõigule eraldatud summadega, makstakse liikmesriigile tagasi.

    5.  

    Osaluslepingu kohaselt liikmesriigi osa raames antava ELi tagatise eraldiste tegemisel kohaldatakse järgmisi reegleid:

    a) 

    pärast käesoleva määruse lõike 3 punktis a osutatud eraldiste moodustamise etappi kasutatakse eraldiste mis tahes aastaülejääki, mis on arvutatud osaluslepinguga ette nähtud eraldiste määra kohaselt nõutava eraldiste summa ja eraldiste tegeliku summa vahena, uuesti vastavalt sätetele, mis käsitlevad ERDFi, ESFi+, Ühtekuuluvusfondi ja EMFAFi kasutamist programmi „InvestEU“ kaudu, mis on ette nähtud ühissätete määrusega 2021-2027, või sätetele, mis käsitlevad EAFRDi kasutamist programmi „InvestEU“ kaudu, mis on ette nähtud ÜPP strateegiakavade määrusega;

    b) 

    erandina finantsmääruse artikli 213 lõikest 4 ei anna pärast käesoleva artikli lõike 3 punktis a osutatud eraldiste moodustamise etappi tehtud eraldised liikmesriigi osa raames ELi tagatise osa kättesaadavuse ajal alust vahendite iga-aastaseks täiendamiseks;

    c) 

    komisjon teavitab viivitamata liikmesriiki, kui liikmesriigi osa raames antud ELi tagatise osa realiseerimise tulemusel väheneb ELi tagatise selle osa eraldiste tase alla 20 % ELi algsetest eraldistest;

    d) 

    kui liikmesriigi osa raames antud ELi tagatise selle osa eraldised jõuavad 10 %ni algsetest eraldistest, peab asjaomane liikmesriik tegema komisjoni nõudel finantsmääruse artiklis 212 osutatud ühisesse eraldisfondi eraldisi kuni 5 % ulatuses algsetest eraldistest.

    6.  
    Artikli 4 lõike 1 kolmandas lõigus osutatud summade puhul määratakse aastaülejääkide ja lisavahendite haldamine pärast eraldiste moodustamise etappi kindlaks osaluslepingus.

    III PEATÜKK

    Komisjoni ja EIP grupi partnerlus

    Artikkel 11

    Partnerluse ulatus

    1.  

    Komisjon ja EIP grupp seavad käesoleva määruse alusel sisse partnerluse, mille eesmärk on toetada programmi "InvestEU" rakendamist ning soodustada vahendite sidusat, kaasavat, täiendavat ja tõhusat kasutust. Käesoleva määruse kohaselt ja vastavalt lõikes 3 osutatud lepingutes täpsemini kindlaks määratud tingimustele teeb EIP grupp järgmist:

    a) 

    rakendab artikli 13 lõikes 4 osutatud ELi tagatise osa;

    b) 

    toetab InvestEU fondi ELi osa ja, kui see on kohaldatav, siis liikmesriigi osa rakendamist, eelkõige sellega, et:

    i) 

    aitab koos võimalike rakenduspartneritega koostada investeerimissuuniseid vastavalt artikli 8 lõikele 9, aitab koostada tulemustabelit vastavalt artiklile 22 ja muid dokumente, milles antakse praktilisi juhiseid InvestEU fondi kasutamiseks;

    ii) 

    määrab koos komisjoni ja võimalike rakenduspartneritega kindlaks riskihindamismetoodika ja riskide kindlaks tegemise süsteemi, mis on seotud rakenduspartnerite rahastamis- ja investeerimistoimingutega, et neid toiminguid saaks hinnata ühtse skaala alusel;

    iii) 

    hindab komisjoni taotlusel ja kokkuleppel asjaomase võimaliku rakenduspartneriga tema süsteeme ja annab nende süsteemide kohta sihipärast tehnilist nõu, kui seda on vaja järelduste tõttu, milleni jõuti selle võimaliku rakenduspartneri kavandatud finantstoodete rakendamise sambapõhise hindamise auditi käigus, ja sellises ulatuses, mida on nende järelduste kohaselt vaja;

    iv) 

    esitab mittesiduva arvamuse pangandusalaste aspektide kohta, eelkõige finantsriski ja finantstingimuste kohta, mis on seotud ELi tagatise selle osaga, mis tuleb eraldada rakenduspartnerile (v.a EIP grupp), nagu see on määratletud selle rakenduspartneriga sõlmitavas tagatislepingus;

    v) 

    teeb komisjoniga kokkulepitud eeldustel finantsriski ja koondportfellilt teenitava tasu kohta simulatsioone ja koostab prognoose;

    vi) 

    mõõdab koondportfelli finantsriski ja esitab koondportfelli kohta finantsaruandeid ning

    vii) 

    osutab komisjoni taotlusel ja rakenduspartneri nõusolekul komisjonile käesoleva artikli lõike 3 punktis b osutatud lepingus sätestatud restruktureerimis- ja sissenõudmisteenuseid kooskõlas artikli 17 lõike 2 punktiga g, kui rakenduspartner ei ole asjaomase tagatislepingu alusel toimuva restruktureerimise ja sissenõudmise eest enam vastutav;

    c) 

    võib liikmesriigi tugipanga või finantseerimisasutuse taotlusel pakkuda talle artikli 25 lõike 2 punktis h osutatud suutlikkuse suurendamist ja muid teenuseid, mis on seotud ELi tagatisega toetatavate finantstoodete rakendamisega;

    d) 

    seoses InvestEU nõustamiskeskusega

    i) 

    eraldatakse talle artikli 25 osutatud nõustamisalgatuste ja käesoleva punkti alapunktis ii osutatud operatiivülesannete jaoks artikli 4 lõikes 3 osutatud rahastamispaketist kuni 300 000 000  euro suurune summa;

    ii) 

    nõustab ta komisjoni ja täidab lõike 3 punktis c osutatud lepingus sätestatud operatiivülesandeid, tehes järgmist:

    — 
    toetab komisjoni InvestEU nõustamiskeskuse kavandamisel, loomisel ja töös;
    — 
    hindab nõustamistoe taotlusi, mis komisjoni arvates ei kuulu olemasolevate nõustamisalgatuste alla, selleks et toetada komisjoni eraldamisotsust seoses artikli 25 lõike 2 punktis a määratletud keskse kontaktpunkti kaudu saadud nõustamistaotlustega;
    — 
    toetab liikmesriikide tugipankasid ja finantseerimisasutusi artikli 25 lõike 2 punktis h osutatud suutlikkuse suurendamise kaudu, et suurendada nende nõustamissuutlikkust nõustamisalgatustes osalemiseks, kui pank või finantseerimisasutus seda taotleb;
    — 
    sõlmib komisjoni ja võimaliku nõustamispartneri taotlusel ning EIP grupi nõusolekul nõustamispartneritega komisjoni nimel lepinguid nõustamisalgatuste elluviimiseks.

    EIP grupp tagab, et esimese lõigu punkti d alapunktis ii osutatud EIP ülesandeid täidetakse täiesti sõltumatult tema rollist nõustamispartnerina.

    Asjakohasel juhul teeb komisjon esimese lõigu punkti b alapunktis iv osutatud EIP grupi arvamuse järelduste põhjal rakenduspartneriga koostööd. Komisjon annab EIP grupile oma otsusest teada.

    2.  
    Pangandusalane teave, mille komisjon edastab EIP grupile vastavalt lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktidele ii, iv, v ja vi, hõlmab ainult teavet, mida EIP grupil on nende alapunktide kohaste kohustuste täitmiseks tingimata vaja. Komisjon määrab tihedas dialoogis EIP grupi ja võimalike rakenduspartneritega kindlaks selle pangandusalase teabe laadi ja ulatuse, võttes arvesse ELi tagatise usaldusväärse finantsjuhtimise nõudeid, rakenduspartneri õigustatud huve seoses tundliku äriteabega ja EIP grupi vajadusi, et täita nimetatud alapunktide kohaseid kohustusi.
    3.  

    Partnerluse tingimused sätestatakse lepingutes, sealhulgas:

    a) 

    artikli 13 lõikes 4 osutatud ELi tagatise osa andmise ja rakendamise puhul:

    i) 

    komisjoni ja EIP grupi vahelises tagatislepingus või

    ii) 

    eraldi tagatislepingutes komisjoni ning EIP ja EIP põhikirja artikli 28 lõike 1 kohaselt asutatud tütarettevõtjate või muude üksuste vahel vastavalt olukorrale;

    b) 

    komisjoni ja EIP grupi vahelises lepingus seoses lõike 1 esimese lõigu punktidega b ja c;

    c) 

    komisjoni ja EIP grupi vahelises lepingus InvestEU nõustamiskeskuse kohta;

    d) 

    EIP grupi ning liikmesriikide tugipankade ja finantseerimisasutuste vahel sõlmitud teenuselepingutes, mis puudutavad suutlikkuse suurendamise ja muid teenuseid, mis osutatakse kooskõlas lõike 1 esimese lõigu punktiga c.

    4.  
    Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 18 lõike 3 ja artikli 25 lõike 4 kohaldamist, peavad kulud, mis tekivad EIP grupil käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktides b ja c osutatud ülesannete täitmisel, vastama käesoleva artikli lõike 3 punktis b osutatud lepingu tingimustele ning neid võib katta ELi tagatisega seotud tagasimaksete või tulude arvelt või eraldiste arvelt kooskõlas finantsmääruse artikli 211 lõigetega 4 ja 5 või käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 osutatud rahastamispaketist, kusjuures EIP grupp peab neid kulusid põhjendama ja nende üldine ülemmäär on 7 000 000  eurot.
    5.  
    Kulud, mis tekivad EIP grupil lõike 1 esimese lõigu punkti d alapunktis ii osutatud operatiivülesannete täitmisel, kaetakse ja tasutakse täielikult lõike 1 esimese lõigu punkti d alapunktis i osutatud summast, kusjuures EIP grupp peab neid kulusid põhjendama ja nende üldine ülemmäär on 10 000 000  eurot.

    Artikkel 12

    Huvide konfliktid

    1.  
    EIP grupp võtab artiklis 11 osutatud partnerluse raames kõik vajalikud meetmed ja ettevaatusabinõud, et vältida huvide konflikte teiste rakenduspartneritega, sealhulgas moodustab ta artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunktides iii–vi osutatud ülesannete täitmiseks spetsiaalse sõltumatu töörühma. Selle töörühma suhtes kehtivad ranged konfidentsiaalsusnormid, mida kohaldatakse ka töörühmast lahkunud rühmaliikmetele.
    2.  
    EIP grupp ja teised rakenduspartnerid teatavad komisjonile viivitamata igast olukorrast, kus huvide konflikt on olemas või tõenäoliselt tekib. Kahtluse korral teeb komisjon kindlaks, kas esineb huvide konflikt, ja teavitab EIP gruppi oma järeldusest. Huvide konflikti korral võtab EIP grupp vajalikud meetmed. EIP grupp teavitab juhatust nendest meetmetest ja nende tulemustest.
    3.  
    EIP grupp võtab InvestEU nõustamiskeskuse rakendamisel vajalikud ettevaatusabinõud, et vältida olukordi, kus huvide konflikt võib tekkida, eelkõige seoses artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punkti d alapunktis ii osutatud operatiivülesannetega, mida ta täidab komisjoni toetamiseks. Huvide konflikti korral võtab EIP grupp vajalikud meetmed.

    IV PEATÜKK

    ELi tagatis

    Artikkel 13

    ELi tagatis

    1.  
    ELi tagatis antakse rakenduspartneritele tagasivõtmatu, tingimusteta ja nõudmisel väljamakstava tagatisena vastavalt finantsmääruse artikli 219 lõikele 1 ja seda hallatakse vastavalt finantsmääruse X jaotisele eelarve kaudse täitmise korras.
    2.  
    ELi tagatise eest makstav tasu on seotud finantstoodete omaduste ja riskiprofiiliga, võttes arvesse aluseks olevate rahastamis- ja investeerimistoimingute laadi ning finantstoodete poliitikaeesmärkide täitmist.

    Kui see on piisavalt põhjendatud finantstoote poliitikaeesmärkide laadi tõttu ja seetõttu, et finantstooted peavad sihtrühma kuuluvate lõplike vahendite saajate jaoks taskukohased olema, võib lõpliku vahendite saaja jaoks rahastamiskulusid vähendada või rahastamistingimusi parandada, vähendades ELi tagatise eest makstavat tasu või kattes vajaduse korral rakenduspartneril tekkinud tasumata halduskulud liidu eelarvest, eeskätt:

    a) 

    kui halvenenud finantsturutingimused takistaksid rahastamis- või investeerimistoimingu elluviimist turupõhise hinnakujunduse alusel või

    b) 

    kui see on vajalik rahastamis- ja investeerimistoimingute hoogustamiseks sektorites või piirkondades, kus esineb märkimisväärne turutõrge või mitteoptimaalne investeerimisolukord, või investeerimisplatvormide loomise hõlbustamiseks;

    Teises lõigus osutatud ELi tagatise eest makstavat tasu võib vähendada või rakenduspartneril tekkinud tasumata halduskulusid katta vaid ulatuses, mis ei mõjuta oluliselt InvestEU tagatise eraldisi.

    ELi tagatise eest makstava tasu vähendamisest saavad täielikult kasu lõplikud vahendite saajad.

    3.  
    Finantsmääruse artikli 219 lõikes 4 sätestatud tingimust kohaldatakse igale rakenduspartnerile portfellipõhiselt.
    4.  
    75 % ELi osas antavast ELi tagatisest, millele on osutatud artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus ja mille suurus on 19 614 232 554 eurot, antakse EIP grupile. EIP grupi rahalise osaluse kogusumma on 4 903 558 139 eurot. See osalus antakse sellisel viisil ja vormis, millega hõlbustatakse InvestEU fondi rakendamist ja artikli 15 lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamist.

    ▼M1

    5.  
    Ülejäänud 25 % ELi osa raames antavast ELi tagatisest antakse muudele rakenduspartneritele, kelle rahaline osalus määratakse kindlaks tagatislepingutes. Kui komisjon teeb kindlaks, et sellised muud rakenduspartnerid ülejäänud 25 % ELi osa raames antavast ELi tagatisest täielikult ära ei kasuta, võidakse kasutamata summad anda EIP grupile. Sel juhul annab EIP grupp vastava täiendava rahalise osaluse lõike 4 kolmandas lauses sätestatud nõuete kohaselt.

    ▼B

    6.  
    Antakse endast parim, et investeerimisperioodi lõpuks oleks hõlmatud ulatuslik sektorite ja piirkondade ring ja ära hoitud ülemäärane sektoripõhine või geograafiline kontsentratsioon. Need pingutused hõlmavad stiimuleid väiksematele või vähem keerukatele liikmesriikide tugipankadele ja finantseerimisasutustele, millel on suhteline eelis tänu oma kohalikele esindustele, teadmistele ja investeerimisoskustele. Komisjon töötab nimetatud pingutuste toetamiseks välja ühtse lähenemisviisi.
    7.  
    Käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 esimeses lõigus osutatud ELi tagatise toetus antakse määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõikes 6 sätestatud tingimustel. Muudel juhtudel võidakse ELi tagatise toetust anda käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingutele investeerimisperioodiks, mis lõpeb 31. detsembril 2027.

    ▼M1

    Artikli 4 lõike 2 esimeses lõigus osutatud ELi tagatisega seotud lepingud rakenduspartneri ning lõpliku vahendite saaja või finantsvahendaja või artikli 16 lõike 1 punktis a osutatud muu üksuse vahel allkirjastatakse hiljemalt 31. augustiks 2026. Muudel juhtudel allkirjastatakse lepingud rakenduspartneri ning lõpliku vahendite saaja või finantsvahendaja või artikli 16 lõike 1 punktis a osutatud muu üksuse vahel 31. detsembriks 2028.

    ▼B

    Artikkel 14

    Kõlblikud rahastamis- ja investeerimistoimingud

    1.  

    InvestEU fond toetab üksnes selliseid rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis:

    a) 

    vastavad finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktides a–e sätestatud tingimustele, eelkõige seoses turutõrgete, mitteoptimaalsete investeerimisolukordade ja täiendavusega, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktides a ja b ning käesoleva määruse V lisas, ja kui see on asjakohane, kaasavad maksimaalselt erasektori investeeringuid vastavalt finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktile d;

    b) 

    aitavad kaasa liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele ja kuuluvad asjaomase poliitikaharu raames tehtavate rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul kõlblikesse valdkondadesse vastavalt käesoleva määruse II lisale;

    c) 

    ei toeta rahaliselt käesoleva määruse V lisa B jaos esitatud väljajäetud tegevusi ning

    d) 

    on kooskõlas investeerimissuunistega.

    2.  

    Lisaks projektidele, mis toimuvad liidus või ülemeremaal või -territooriumil, mis on liikmesriigiga seotud vastavalt ELi toimimise lepingu II lisas sätestatule, võib InvestEU fondist toetada rahastamis- ja investeerimistoimingute kaudu järgmisi projekte ja tegevusi:

    a) 

    ühes või mitmes liikmesriigis asuvate või asutatud üksuste osalusel toimuvad projektid, mis ulatuvad ühte või mitmesse kolmandasse riiki, sealhulgas ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid, Euroopa naabruspoliitikas osalevad riigid, Euroopa Majanduspiirkonna riigid või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kuuluvad riigid, või ülemeremaale või -territooriumile, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu II lisas, või assotsieerunud kolmandasse riiki, olenemata sellest, kas kõnealustes kolmandates riikides või ülemeremaades või -territooriumidel on olemas partner või mitte;

    b) 

    rahastamis- ja investeerimistoimingud artiklis 5 osutatud kolmandates riikides, kes osalevad konkreetses finantstootes.

    3.  

    InvestEU fond võib toetada rahastamis- ja investeerimistoiminguid, millega antakse rahalisi vahendeid lõplikele vahendite saajatele, kes on õigussubjektid, mis on asutatud järgmistes riikides või järgmistel territooriumitel:

    a) 

    liikmesriik või liikmesriigiga seotud ülemeremaa või -territoorium, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu II lisas;

    b) 

    kolmas riik, mis on programmiga „InvestEU“ ühinenud kooskõlas artikliga 5;

    c) 

    lõike 2 punktis a osutatud kolmas riik, kui see on asjakohane;

    d) 

    muud kolmandad riigid, kui seda on vaja projekti rahastamiseks punktis a, b või c osutatud riigis või territooriumil.

    Artikkel 15

    Rakenduspartnerite (v.a EIP grupp) valimine

    1.  
    Komisjon valib rakenduspartnerid (v.a EIP grupp) kooskõlas finantsmääruse artikliga 154.

    Rakenduspartnerid võivad moodustada rühma. Rakenduspartner võib olla ühe või mitme rühma liige.

    ELi osa puhul peavad kõlblikud vastaspooled olema väljendanud oma huvi artikli 13 lõikes 5 osutatud ELi tagatise osa vastu.

    Liikmesriigi osa puhul võib asjaomane liikmesriik esitada huvi väljendanud vastaspoolte hulgast rakenduspartneriks ühe või mitu vastaspoolt. Asjaomane liikmesriik võib rakenduspartneriks esitada ka EIP grupi ja sõlmida omal kulul EIP grupiga lepingu, et pakkuda artiklis 11 loetletud teenuseid.

    Kui asjaomane liikmesriik rakenduspartnerit ei esita, toimib komisjon vastavalt käesoleva lõike kolmandale lõigule ja valib rakenduspartnerid nende kõlblike vastaspoolte seast, kes suudavad teha rahastamis- ja investeerimistoiminguid asjaomastes geograafilistes piirkondades.

    2.  

    Rakenduspartnerite valimisel tagab komisjon, et InvestEU fondi finantstoodete portfell vastab järgmistele eesmärkidele:

    a) 

    maksimeerida artiklis 3 sätestatud eesmärkide hõlmavust;

    b) 

    maksimeerida ELi tagatise mõju rakenduspartneri eraldatud omavahendite kaudu;

    c) 

    kaasata maksimaalselt erasektori investeeringuid, kui see on asjakohane;

    d) 

    edendada innovatiivseid finants- ja riskilahendusi, et käsitleda turutõrkeid ja mitteoptimaalseid investeerimisolukordi;

    e) 

    tagada geograafiline hajutatus ELi tagatise järkjärgulise andmise kaudu ning võimaldada väiksemate projektide rahastamist;

    f) 

    tagada piisav riskide hajutatus.

    3.  

    Rakenduspartnerite valimisel võtab komisjon arvesse ka järgmist:

    a) 

    liidu eelarve võimalik kulu ja tulu;

    b) 

    rakenduspartneri suutlikkus täielikult täita finantsmääruse artikli 155 lõigete 2 ja 3 nõudeid seoses maksustamise vältimise, maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise, rahapesu, terrorismi rahastamise ja koostööd mittetegevate jurisdiktsioonidega.

    4.  
    Rakenduspartneriks võib valida riiklikke tugipankasid ja finantseerimisasutusi, kui need vastavad käesolevas artiklis sätestatud nõuetele.

    Artikkel 16

    Kõlblikud rahastamisliigid

    1.  

    ELi tagatist võib kasutada rakenduspartnerite pakutava järgmist liiki rahastamise riski katmiseks:

    a) 

    laenud, tagatised, edasitagatised, kapitalituru instrumendid, muud liiki rahastamis- või krediidikvaliteedi parandamise instrumendid, sealhulgas allutatud võlainstrumendid, omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringud, mis antakse otseselt või kaudselt finantsvahendajate, fondide, investeerimisplatvormide või muude vahendite kaudu lõplikele vahendite saajatele;

    b) 

    rakenduspartneri poolt teisele finantseerimisasutusele antavad rahalised vahendid või tagatised, mis võimaldavad viimasel pakkuda punktis a osutatud rahastust.

    ELi tagatisega katmiseks antakse, omandatakse või emiteeritakse artikli 14 lõikes 1 osutatud rahastamis- ja investeerimistoimingute toetuseks käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja b osutatud rahastamisvahendeid, kui rakenduspartner on andnud rahastamist vastavalt rakenduspartneri allkirjastatud või sõlmitud rahastamislepingule või tehingule pärast tagatislepingu allkirjastamist ja leping ei ole lõppenud või seda ei ole tühistatud.

    2.  
    Fondide või muude vahendusstruktuuride kaudu tehtavaid rahastamis- ja investeerimistoiminguid toetatakse ELi tagatisega vastavalt sätetele, mis kehtestatakse investeerimissuunistega, isegi kui selline struktuur investeerib väikse osa oma investeeritud summadest väljapoole liitu ja artikli 14 lõikes 2 osutatud kolmandatesse riikidesse või investeerib väikse osa oma investeeritud summadest muudesse varadesse kui käesoleva määruse kohaselt kõlblikud varad.

    Artikkel 17

    Tagatislepingud

    1.  
    Komisjon sõlmib iga rakenduspartneriga tagatislepingu ELi tagatise andmise kohta kuni summani, mille määrab kindlaks komisjon.

    Kui rakenduspartnerid moodustavad rühma, sõlmitakse komisjoni ja iga rühma kuuluva rakenduspartneri või rühma nimel tegutseva ühe rakenduspartneri vahel üksainus tagatisleping.

    2.  

    Tagatisleping sisaldab järgmist:

    a) 

    rakenduspartneri antava rahalise toetuse summa ja tingimused;

    b) 

    selliste rahaliste vahendite või tagatiste tingimused, mille rakenduspartner annab teisele rakendamises osalevale õigussubjektile, kui see on asjakohane;

    c) 

    üksikasjalikud nõuded ELi tagatise andmise kohta vastavalt artiklile 19, sealhulgas eri liiki rahastamisvahendite portfellide kaetus ja vastavad sündmused, mis võivad tingida ELi tagatise võimaliku realiseerimise;

    d) 

    tasu riski võtmise eest, mis jaotatakse proportsionaalselt liidu ja rakenduspartneri vastava osakaaluga riskide võtmisel või mida on vähendatud piisavalt põhjendatud juhtudel vastavalt artikli 13 lõikele 2;

    e) 

    maksetingimused;

    f) 

    rakenduspartneri kohustus nõustuda komisjoni ja investeeringute komitee otsustega seoses ELi tagatise kasutamisega kavandatud rahastamis- või investeerimistoimingu jaoks, ilma et see piiraks rakenduspartneri õigust teha otsus ilma ELi tagatiseta kavandatava rahastamis- või investeerimistoimingu kohta;

    g) 

    sätted ja menetlused, mis on seotud nõuete sissenõudmisega, mis usaldatakse rakenduspartnerile;

    h) 

    finants- ja tegevusaruannete esitamine ning seire ELi tagatisega rahastamis- ja investeerimistoimingute üle;

    i) 

    peamised tulemusnäitajad, eelkõige seoses ELi tagatise kasutamisega, artiklites 3, 8 ja 14 sätestatud eesmärkide ja kriteeriumide täitmisega ning erakapitali kaasamisega;

    j) 

    kui see on asjakohane, sätted ja menetlused seoses segarahastamistoimingutega;

    k) 

    muud asjaomased sätted, mis vastavad finantsmääruse artikli 155 lõike 2 ja X jaotise nõuetele;

    l) 

    asjakohaste mehhanismide olemasolu erainvestorite võimalike probleemide lahendamiseks.

    3.  
    Samuti nähakse tagatislepinguga ette, et liidule ettenähtud tasu käesoleva määruse kohastest rahastamis- ja investeerimistoimingutest kantakse üle pärast ELi tagatise realiseerimise tõttu tehtud maksete mahaarvamist.
    4.  
    Samuti nähakse tagatislepinguga ette, et rakenduspartnerile tasumisele kuuluvad ELi tagatisega seotud summad arvatakse maha selliste tasude, tulude ja tagasimaksete kogusummast, mille rakenduspartner peab liidule maksma seoses käesoleva määruse kohaste rahastamis- ja investeerimistoimingutega. Kui see summa ei ole piisav, et katta summat, mis tuleb rakenduspartnerile maksta vastavalt artikli 18 lõikele 3, kaetakse puuduolev summa ELi tagatise jaoks ette nähtud eraldistest.
    5.  
    Kui tagatisleping on sõlmitud liikmesriigi osa raames, võib sellega ette näha asjaomaste liikmesriikide või piirkondade esindaja osalemise tagatislepingu rakendamise seires.

    Artikkel 18

    ELi tagatise kasutamise nõuded

    1.  
    ELi tagatise andmiseks peab jõustuma asjaomase rakenduspartneriga sõlmitud tagatisleping.
    2.  
    Rahastamis- ja investeerimistoimingud kaetakse ELi tagatisega üksnes juhul, kui need vastavad käesolevas määruses ja asjaomastes investeerimissuunistes sätestatud kriteeriumidele ning kui investeeringute komitee on jõudnud järeldusele, et need täidavad ELi tagatise saamise tingimusi. Selle eest, et rahastamis- ja investeerimistoimingud vastavad käesolevas määruses ja asjaomastes investeerimissuunistes sätestatud nõuetele, vastutavad rakenduspartnerid.
    3.  
    Komisjon ei pea seoses ELi tagatisega kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingute rakendamisega maksma rakenduspartnerile mingeid halduskulusid või -tasusid, välja arvatud juhul, kui rakendatava finantstoote poliitikaeesmärkide laad ja pakutava rahastuse taskukohasus sihtrühma kuuluvate lõplike vahendite saajate jaoks või pakutava rahastuse liik võimaldavad rakenduspartneril komisjonile põhjendada piisavalt erandi vajalikkust. Selliste kulude katmine liidu eelarvest peab piirduma summaga, mis on tingimata vajalik asjaomaste rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemiseks, ning seda võib teha ainult sel määral, mil kulud ei ole kaetud rakenduspartnerite poolt asjaomaste rahastamis- ja investeerimistoimingute tulemusel saadud tuludega. Tasude kord sätestatakse tagatislepingus ning see peab olema kooskõlas käesoleva määruse artikli 17 lõike 4 ja finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punkti g sätetega.
    4.  
    Lisaks võib rakenduspartner kasutada ELi tagatist sissenõudmiskulude asjakohase osa katteks vastavalt artikli 17 lõikele 4, välja arvatud juhul, kui need arvatakse maha sissenõutud summast.

    Artikkel 19

    ELi tagatise ulatus ja tingimused

    1.  
    Tasu riski võtmise eest jaotatakse liidu ja rakenduspartneri vahel proportsionaalselt vastavalt nende osale riski võtmisel seoses rahastamis- ja investeerimistoimingute portfelli või asjakohasel juhul üksikute rahastamis- ja investeerimistoimingutega. ELi tagatise eest makstavat tasu võib artikli 13 lõikes 2 osutatud piisavalt põhjendatud juhtudel vähendada.

    Rakenduspartneril peab olema ELi tagatisega toetatava rahastamis- ja investeerimistoimingu suhtes enda asjakohane riskipositsioon, välja arvatud juhul, kui rakendatava finantstoote poliitikaeesmärgid on sellist laadi, et rakenduspartneril ei ole võimalik oma riskivõtmisvõimega mõistlikul viisil sellesse tootesse panustada.

    2.  

    ELi tagatis katab:

    a) 

    artikli 16 lõike 1 punktis a osutatud võlatoodete puhul:

    i) 

    põhisumma ja kõik intressid ja summad, mis kuuluvad tasumisele rakenduspartnerile, kuid kes neid ei saa vastavalt rahastamistoimingu tingimustele enne makseviivituse tekkimist;

    ii) 

    restruktureerimiskahjum;

    iii) 

    kahjum, mis on tingitud muude vääringute kui euro kõikumistest turgudel, kus pikaajalise riskimaandamise võimalused on piiratud;

    b) 

    artikli 16 lõike 1 punktis a osutatud omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute puhul: investeeritud summad ja nendega seotud rahastamiskulud ning muude vääringute kui euro kõikumisest tingitud kahjum;

    c) 

    artikli 16 lõike 1 punktis b osutatud rakenduspartneri poolt teisele finantseerimisasutusele antavate rahaliste vahendite või tagatiste puhul: kasutatud summad ja nendega seotud rahastamiskulud.

    Esimese lõigu punkti a alapunkt i kohaldamisel käsitatakse allutatud laenu puhul tasumise edasilükkamist, vähendatud makset või nõutavat väljumist makseviivitusena.

    3.  
    Kui liit teeb ELi tagatise realiseerimise tulemusel rakenduspartnerile makse, kantakse liidule üle rakenduspartneri asjaomased õigused, mis on seotud ELi tagatisega kaetud rahastamis- või investeerimistoimingutega, sel määral, mil need õigused on jätkuvalt olemas.

    Rakenduspartner jätkab ülekantud summadega seotud nõuete sissenõudmist liidu nimel ja maksab sissenõutud summadest liidule tagasi.

    V PEATÜKK

    Juhtimine

    Artikkel 20

    Nõuandekogu

    1.  
    Komisjonile ja artikli 21 kohaselt loodud juhatusele annab nõu nõuandekogu (edaspidi „nõuandekogu).
    2.  

    Nõuandekogu püüab tagada soolise tasakaalu ning selle koosseisu kuulub:

    a) 

    üks esindaja iga rakenduspartneri puhul;

    b) 

    üks esindaja igast liikmesriigist;

    c) 

    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nimetatud üks ekspert;

    d) 

    Regioonide Komitee nimetatud üks ekspert.

    3.  
    Nõuandekogu eesistuja on komisjoni esindaja. EIP grupi määratud esindaja on ase-eesistuja.

    Nõuandekogu kohtub korrapäraselt ja vähemalt kaks korda aastas eesistuja nõudmisel.

    4.  

    Nõuandekogu:

    a) 

    annab komisjonile ja juhatusele nõu käesoleva määruse alusel kasutatavate finantstoodete väljatöötamise kohta;

    b) 

    annab komisjonile ja juhatusele nõu seoses turuarengute, turutingimuste, turutõrgete ja mitteoptimaalsete investeerimisolukordadega;

    c) 

    vahetab arvamusi seoses turul toimuvaga ja jagab parimaid tavasid.

    5.  
    Komisjon nimetab esimesed nõuandekogu liikmed, kes esindavad rakenduspartnereid (v.a EIP gruppi) pärast seda, kui on võimalike rakenduspartneritega konsulteerinud. Nende ametiaja pikkus on üks aasta.
    6.  
    Liikmesriikide esindajate koosolekuid korraldatakse eraldi formaadis samuti vähemalt kaks korda aastas ja neid juhatab komisjon.
    7.  
    Nõuandekogu ja lõikes 6 osutatud liikmesriikide esindajate koosolekud võivad anda juhatusele kaalumiseks soovitusi programmi „InvestEU“ rakendamise ja toimimise kohta.
    8.  
    Nõuandekogu koosolekute üksikasjalikud protokollid avaldatakse nii kiiresti kui võimalik pärast seda, kui nõuandekogu on need kinnitanud.

    Komisjon kehtestab nõuandekogu töökorra ja juhib nõuandekogu sekretariaadi tööd. Et nõuandekogu saaks täita oma ülesandeid, tehakse talle kättesaadavaks kogu asjakohane dokumentatsioon ja teave.

    9.  
    Nõuandekogus esindatud liikmesriikide tugipangad ja finantseerimisasutused valivad endi seast rakenduspartnerite (v.a EIP grupp) esindajad artikli 21 kohaselt loodud juhatusse. Liikmesriikide tugipangad ja finantseerimisasutused püüavad saavutada juhatuses tasakaalustatud esindatuse vastavalt suurusele ja geograafilisele asukohale. Valitud esindajad esindavad kõigi muude rakenduspartnerite kui EIP grupi kokkulepitud ühist seisukohta.

    Artikkel 21

    Juhatus

    1.  
    Programmi „InvestEU“ jaoks luuakse juhatus (edaspidi „juhatus“). Juhatus koosneb neljast komisjoni esindajast, kolmest EIP grupi esindajast ja kahest rakenduspartnerite (v.a EIP grupp) esindajast ning ühest eksperdist, kelle Euroopa Parlament nimetab hääleõiguseta liikmena. Euroopa Parlamendi poolt hääleõiguseta liikmena nimetatud ekspert ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega muudelt avalik-õiguslikelt või eraõiguslikelt organitelt ning on oma tegevuses täiesti sõltumatu. Ekspert täidab oma ülesandeid erapooletult ja programmi „InvestEU“ huve silmas pidades.

    Juhatuse liikmed nimetatakse ametisse neljaks aastaks ja nende ametiaega võib ühe korra pikendada, välja arvatud muude rakenduspartnerite kui EIP grupi esindajad, kes nimetatakse ametisse kaheks aastaks.

    2.  
    Juhatus valib komisjoni esindajate hulgast neljaks aastaks esimehe, kelle ametiaega võib ühe korra pikendada. Esimees annab nõuandekogusse kuuluvatele liikmesriikide esindajatele programmi „InvestEU“ rakendamise ja toimimise kohta kaks korda aastas aru.

    Juhatuse koosolekute üksikasjalikud protokollid avaldatakse kohe, kui juhatus on need kinnitanud.

    3.  

    Juhatus:

    a) 

    annab rakenduspartneritele strateegilisi ja praktilisi suuniseid, sealhulgas suuniseid finantstoodete väljatöötamise ning InvestEU fondi toimimiseks vajalike muude tööpõhimõtete ja menetluste kohta;

    b) 

    võtab vastu riskide metoodilise raamistiku, mille komisjon on koostanud koostöös EIP grupi ja muude rakenduspartneritega;

    c) 

    teeb järelevalvet programmi „InvestEU“ rakendamise üle;

    d) 

    esitab kandidaatide nimekirja kohta enne kandidaadi artikli 24 lõike 2 kohast investeeringute komiteesse valimist kõigi oma liikmete seisukohti kajastava arvamuse;

    e) 

    võtab vastu artikli 24 lõikes 4 osutatud investeeringute komitee sekretariaadi töökorra;

    f) 

    võtab vastu investeerimisplatvormide tegevuse suhtes kohaldatavad normid.

    4.  
    Juhatus kasutab aruteludes konsensuslikku lähenemisviisi, võttes seega võimalikult suurel määral arvesse kõigi liikmete seisukohti. Kui liikmed ei suuda oma seisukohti ühtlustada, võetakse juhatuse otsused vastu tema hääleõiguslike liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega, milleks on vähemalt seitse häält.

    Artikkel 22

    Tulemustabel

    1.  
    Luuakse näitajate tulemustabel (edaspidi „tulemustabel“), millega tagatakse, et investeeringute komitee hindab ELi tagatise kasutamise taotlusi rakenduspartnerite esitatud rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemiseks sõltumatul, läbipaistval ja ühtlustatud viisil.
    2.  
    Rakenduspartnerid kannavad rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta tehtud ettepanekute andmed tulemustabelisse.
    3.  

    Tulemustabel hõlmab järgmisi elemente:

    a) 

    kavandatava rahastamis- või investeerimistoimingu kirjeldus;

    b) 

    kuidas aitab kavandatav rahastamis- või investeerimistoiming kaasa ELi poliitikaeesmärkide saavutamisele;

    c) 

    täiendavuse kirjeldus;

    d) 

    turutõrke või mitteoptimaalse investeerimisolukorra kirjeldus;

    e) 

    rakenduspartneri rahaline osalus ja tehniline panus;

    f) 

    investeeringu mõju;

    g) 

    rahastamis- või investeerimistoimingu finantsprofiil;

    h) 

    lisanäitajad.

    4.  
    Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 34 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse tulemustabeli lisaelemendid, sealhulgas üksikasjalikud reeglid rakenduspartnerite kasutatava tulemustabeli kohta.

    Artikkel 23

    Poliitikavastavuse kontroll

    1.  
    Komisjon kontrollib, kas muude rakenduspartnerite kui EIP kavandatud rahastamis- ja investeerimistoimingud on kooskõlas liidu õiguse ja poliitikaga.
    2.  
    Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid EIP rahastamis- ja investeerimistoiminguid ei kaeta ELi tagatisega, kui komisjon avaldab EIP põhikirja artiklis 19 sätestatud menetluse raames eitava arvamuse.

    ▼M1

    3.  
    Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud menetluste raames võtab komisjon arvesse määruse (EL) 2024/795 artikli 4 alusel projektile antud suveräänsusmärgist.

    ▼B

    Artikkel 24

    Investeeringute komitee

    1.  

    InvestEU fondi jaoks luuakse täiesti sõltumatu investeeringute komitee (edaspidi „investeeringute komitee“). Investeeringute komitee:

    a) 

    vaatab läbi rahastamis- ja investeerimistoimingute ettepanekud, mille rakenduspartnerid on esitanud ELi tagatise saamiseks ja mis on läbinud käesoleva määruse artikli 23 lõikes 1 osutatud poliitikavastavuse kontrolli või on saanud EIP põhikirja artiklis 19 sätestatud menetluse raames pooltarvamuse;

    b) 

    kontrollib nende vastavust käesolevale määrusele ja asjaomastele investeerimissuunistele ning

    c) 

    kontrollib, kas rahastamis- ja investeerimistoimingud, mida võiks toetada ELi tagatisega, vastavad kõigile asjakohastele nõuetele.

    Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ülesannete täitmisel pöörab investeerimiskomitee erilist tähelepanu finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis b ja käesoleva määruse V lisas sätestatud täiendavuse nõuetele ning finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis d sätestatud erainvesteeringute kogumise nõudele.

    2.  
    Investeeringute komitee tuleb kokku neljas erinevas koosseisus, mis vastavad artikli 8 lõikes 1 osutatud neljale poliitikaharule.

    Igasse investeeringute komitee koosseisu kuuluvad kuus tasustatud väliseksperti. Eksperdid valib ja määrab ametisse komisjon juhatuse soovitusel. Eksperdid nimetatakse ametisse kuni neljaks aastaks ja nende ametiaega võib ühe korra pikendada. Neile maksab tasu liit. Komisjon võib juhatuse soovitusel otsustada investeeringute komitee tegevliikme ametiaega pikendada ilma käesolevas lõikes sätestatud menetlust kohaldamata.

    Ekspertidel on suured asjakohased kogemused projektide struktureerimisel ja rahastamisel või VKEde või muude äriühingute rahastamisel.

    Investeeringute komitee koosseis tagab, et tal on laialdased teadmised artikli 8 lõikes 1 osutatud poliitikaharudega hõlmatud sektoritest ja laialdased teadmised liidu geograafilistest turgudest ning et investeeringute komitee tervikuna on sooliselt tasakaalus.

    Neli investeeringute komitee liiget on investeeringute komitee kõigi nelja koosseisu alalised liikmed. Vähemalt ühel alalisel liikmel peavad olema eksperditeadmised kestlike investeeringute valdkonnas. Lisaks kuuluvad investeeringute komitee neljast koosseisust igasse kaks eksperti, kellel on investeerimisalased kogemused vastava poliitikaharuga hõlmatud sektorites. Juhatus määrab investeeringute komitee liikmed asjakohasesse koosseisu või asjakohastesse koosseisudesse. Investeeringute komitee valib oma alaliste liikmete hulgast eesistuja.

    3.  
    Investeeringute komitee tegevuses osaledes täidavad selle liikmed oma ülesandeid erapooletult ja üksnes InvestEU fondi huvides. Nad ei tohi küsida ega võtta vastu juhiseid rakenduspartneritelt, liidu institutsioonidelt, liikmesriikidelt ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult või eraõiguslikult organilt.

    Investeeringute komitee kõikide liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid avalikustatakse ja neid ajakohastatakse. Investeeringute komitee liikmed edastavad komisjonile ja juhatusele viivitamata kogu teabe, mida on vaja huvide konflikti puudumise pidevaks kontrollimiseks.

    Juhatus võib soovitada komisjonil liikme ametist vabastada, kui see liige ei täida käesolevas lõikes sätestatud nõudeid, või muudel piisavalt põhjendatud juhtudel.

    4.  
    Investeeringute komiteed abistab käesoleva artikli kohases tegevuses sekretariaat. Sekretariaat on sõltumatu ja allub investeeringute komitee eesistujale. Sekretariaadi administratiivne asukoht on komisjonis. Sekretariaadi töökord tagab rakenduspartnerite ja vastavate juhtorganite vahelise teabe- ja dokumendivahetuse konfidentsiaalsuse. EIP grupp võib esitada oma ettepanekud rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta otse investeeringute komiteele ja annab neist teada sekretariaadile.

    Dokumentide hulka, mille rakenduspartnerid peavad esitama, kuuluvad standardne taotlusvorm, artiklis 22 osutatud tulemustabel ja muud dokumendid, mida investeeringute komitee peab asjakohaseks, eelkõige turutõrke või mitteoptimaalse investeerimisolukorra kirjeldus ning see, kuidas seda rahastamis- või investeerimistoiminguga leevendatakse, samuti usaldusväärne hinnang, millega näidatakse rahastamis- või investeerimistoimingu täiendavust. Sekretariaat kontrollib rakenduspartnerite (v.a EIP grupi) esitatud dokumentide täielikkust. Investeeringute komitee võib paluda asjaomaselt rakenduspartnerilt rahastamis- või investeerimistoimingu ettepaneku kohta selgitusi, sealhulgas kutsuda asjaomase rakenduspartneri esindaja osalema kõnealust toimingut käsitlevas arutelus. Rakenduspartneri antud hinnangud projektide kohta ei ole investeeringute komitee jaoks rahastamis- või investeerimistoimingutele ELi tagatise andmisel siduvad.

    Investeeringute komitee kasutab rahastamis- või investeerimistoimingute ettepanekute hindamisel ja kontrollimisel artiklis 22 osutatud tulemustabelit.

    5.  
    Investeeringute komitee järeldused võetakse vastu kõigi liikmete lihthäälteenamusega, tingimusel et see lihthäälteenamus hõlmab vähemalt ühte mittealalist liiget sellele poliitikaharule vastavast koosseisust, mille all ettepanek tehakse. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks investeeringute komitee eesistuja hääl.

    Investeeringute komitee järeldused, millega kiidetakse heaks ELi tagatise andmine rahastamis- või investeerimistoimingutele, on avalikult kättesaadavad ja sisaldavad heakskiitmise põhjendusi ning toiminguid käsitlevat teavet, eelkõige toimingute kirjeldust, teavet projektiarendajate või finantsvahendajate isikute ning toimingute eesmärkide kohta. Järeldustes viidatakse ka tulemustabelist tulenevale üldhinnangule.

    Asjaomane tulemustabel tehakse üldsusele kättesaadavaks pärast rahastamis- või investeerimistoimingu, või kui see on asjakohane, allprojekti allkirjastamist.

    Teise ja kolmanda lõigu kohaselt üldsusele kättesaadavaks tehtav teave ei või sisaldada tundlikku äriteavet ega isikuandmeid, mida vastavalt liidu andmekaitsenormidele ei tohi avalikustada. Komisjon edastab investeeringute komitee järelduste tundlikku äriteavet sisaldavad osad Euroopa Parlamendile ja nõukogule taotluse korral, järgides seejuures rangeid konfidentsiaalsusnõudeid.

    Kaks korda aastas esitab investeeringute komitee Euroopa Parlamendile ja nõukogule loetelu kõigist eelneva kuue kuu jooksul tehtud investeeringute komitee järeldustest ja nendega seoses avaldatud tulemustabelid. Kõnealune loetelu hõlmab ka otsuseid, millega keelduti ELi tagatise andmisest. Neile otsustele kohaldatakse rangeid konfidentsiaalsusnõudeid.

    Investeeringute komitee sekretariaat teeb investeeringute komitee järeldused asjaomasele rakenduspartnerile kiiresti kättesaadavaks.

    Investeeringute komitee sekretariaat registreerib keskses andmehoidlas kogu teabe, mis on seotud investeeringute komiteele esitatud rahastamis- ja investeerimistoimingute ettepanekutega ning investeeringute komitee poolt nende kohta tehtud järeldustega.

    6.  
    Kui investeeringute komiteel palutakse kiita heaks ELi tagatise kasutamine rahastamis- või investeerimistoimingu puhul, mis on vahend, programm või struktuur, millel on allprojektid, hõlmab kõnealune heakskiit allprojekte, välja arvatud juhul, kui investeeringute komitee otsustab jätta endale õiguse kiita need heaks eraldi. Investeeringute komiteel ei ole õigust kiita eraldi heaks allprojekte, mille suurus on alla 3 000 000  euro.
    7.  
    Kui investeeringute komitee peab seda vajalikuks, võib ta esitada komisjonile kõik investeerimissuuniste kohaldamise või tõlgendamisega seotud praktilised küsimused.

    VI PEATÜKK

    InvestEU nõustamiskeskus

    Artikkel 25

    InvestEU nõustamiskeskus

    1.  
    Komisjon loob InvestEU nõustamiskeskuse. InvestEU nõustamiskeskus annab nõustamistuge investeerimisprojektide kindlakstegemiseks, ettevalmistamiseks, arendamiseks, struktureerimiseks, hankimiseks ja rakendamiseks ning aitab suurendada projektiarendajate ja finantsvahendajate suutlikkust rakendada rahastamis- ja investeerimistoiminguid. Selline toetus võib hõlmata projekti elutsükli või toetatava üksuse rahastamise mis tahes etappi.

    Komisjon sõlmib EIP grupi ja muude võimalike nõustamispartneritega nõustamislepingud ning teeb neile ülesandeks käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud nõustamistoe andmise ja lõikes 2 osutatud teenuste osutamise. Komisjon võib rakendada ka nõustamisalgatusi, sealhulgas sõlmides selleks lepinguid väliste teenusepakkujatega. Komisjon loob InvestEU nõustamiskeskusele keskse kontaktpunkti ja jaotab nõustamistoe taotlused nendega tegelemiseks kohaste nõustamisalgatuste vahel. Komisjon, EIP grupp ja muud nõustamispartnerid teevad tihedat koostööd, et tagada kogu liidus toetuse tõhusus, koostoime ja tulemuslik geograafiline hõlmavus, võttes kohaselt arvesse olemasolevaid struktuure ja tööd.

    Nõustamisalgatused on kättesaadavad iga artikli 8 lõikes 1 osutatud poliitikaharu raames, hõlmates asjaomase poliitikaharu sektoreid. Lisaks pakutakse nõustamisalgatusi sektoriülese komponendi raames.

    2.  

    InvestEU nõustamiskeskus teeb eelkõige järgmist:

    a) 

    tagab keskse kontaktpunkti, mida juhib ja haldab komisjon, et abistada ametiasutusi ja projektiarendajaid projektide arendamisel InvestEU nõustamiskeskuse raames;

    b) 

    levitab ametiasutustele ja projektiarendajatele kogu kättesaadavat lisateavet investeerimissuuniste kohta, sealhulgas komisjoni esitatud teavet investeerimissuuniste kohaldamise või tõlgendamise kohta;

    c) 

    aitab asjakohasel juhul projektiarendajatel arendada oma projekte nii, et need vastaksid artiklites 3 ja 8 sätestatud eesmärkidele ja artiklis 14 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele, ja hõlbustab muu hulgas üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide arendamist ja väikesemahuliste projektide koondamist, sealhulgas käesoleva lõike punktis f osutatud investeerimisplatvormide kaudu, tingimusel et selline abi ei mõjuta investeeringute komitee järeldusi sellistele projektidele ELi tagatise andmise kohta;

    d) 

    toetab meetmeid ja suurendab kohalikke teadmisi, et hõlbustada InvestEU fondi toetuse kasutamist kogu liidus, ja aitab võimaluse korral aktiivselt saavutada InvestEU fondi valdkondliku ja geograafilise hajutatuse eesmärki, toetades rakenduspartnereid võimalike rahastamis- ja investeerimistoimingute algatamisel ja arendamisel;

    e) 

    hõlbustab koostööplatvormide loomist vastastikuseks teabevahetuseks ning andmete, oskusteabe ja parimate tavade jagamiseks, et toetada projektide väljatöötamist ja valdkonna arendamist;

    f) 

    pakub ennetavat nõustamistuge investeerimisplatvormide, sealhulgas piiriüleste ja makropiirkondlike investeerimisplatvormide loomiseks ning selliste investeerimisplatvormide loomiseks, mis koondavad ühe või mitme liikmesriigi väikese või keskmise suurusega projektid teema või piirkonna järgi;

    g) 

    toetab segarahastamist liidu eelarvest või muudest allikatest rahastatavate toetuste või rahastamisvahenditega, et tugevdada liidu rahastamisvahendite omavahelist koostoimet ja täiendavust ning maksimeerida programmi „InvestEU“ finantsvõimendust ja mõju;

    h) 

    toetab suutlikkuse suurendamise meetmeid, et arendada organisatsioonilist suutlikkust, oskusi ja protsesse ning kiirendada organisatsioonide investeerimisvalmidust, et ametiasutused ja projektiarendajad saaksid koostada investeerimisprojektide loetelud, töötada välja rahastamismehhanismid ja investeerimisplatvormid ja juhtida projekte ning et finantsvahendajad saaksid rakendada rahastamis- ja investeerimistoiminguid selliste üksuste toetuseks, kellel on raskusi juurdepääsul rahastusele, sealhulgas toetades riskianalüüsi suutlikkuse arendamist või valdkondlike teadmiste täiendamist;

    i) 

    pakub nõustamistuge idufirmadele, eriti kui nad püüavad kaitsta oma teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid intellektuaalomandiõiguste, näiteks patentide omandamisega.

    3.  
    InvestEU nõustamiskeskust saavad kasutada avaliku sektori ja erasektori projektiarendajad, sealhulgas VKEd ja idufirmad, ametiasutused ja liikmesriikide tugipangad ja finantseerimisasutused ning finants- ja muud vahendajad.
    4.  
    Komisjon sõlmib iga nõustamispartneriga nõustamislepingu ühe või mitme nõustamisalgatuse rakendamiseks. InvestEU nõustamiskeskus võib lõikes 2 osutatud teenuste eest nõuda tasu, et katta osa nende teenuste osutamise kuludest, välja arvatud riiklikele projektiarendajatele või mittetulundusühingutele osutatavate teenuste puhul, mis on tasuta, kui see on põhjendatud. Lõike 2 kohaste VKEdele osutatavate teenuste eest võetavad tasud võivad moodustada kõnealuste teenuste osutamisega seotud kuludest kuni ühe kolmandiku.
    5.  
    Lõikes 1 osutatud tegevuste elluviimiseks ja nõustamistoe andmise hõlbustamiseks tugineb InvestEU nõustamiskeskus komisjoni, EIP grupi ja muude nõustamispartnerite eksperditeadmistele.
    6.  
    Iga nõustamisalgatus hõlmab komisjoni ja nõustamispartneri vahelist kulude jagamise mehhanismi, välja arvatud juhul, kui komisjon piisavalt põhjendatud juhtudel, kui see on vajalik nõustamisalgatuse eripära tõttu ja kui kõigi nõustamispartnerite ühtne ja võrdne kohtlemine on tagatud, nõustub katma kõik nõustamisalgatuse kulud.
    7.  
    InvestEU nõustamiskeskus loob vajaduse korral kohaliku esinduse. Eelkõige luuakse kohalik esindus sellistes liikmesriikides või piirkondades, kellel on InvestEU fondi alla kuuluvate projektide arendamisel probleeme. InvestEU nõustamiskeskus aitab anda teadmisi edasi piirkondlikule ja kohalikule tasandile, et luua piirkondlik ja kohalik suutlikkus ja eksperditeadmised lõikes 1 osutatud nõustamistoe andmiseks, sealhulgas nõustamistoe andmiseks väikeste projektide rakendamiseks ja kaasamiseks.
    8.  
    Lõikes 1 osutatud nõustamistoe andmiseks ja nõustamistoe andmise hõlbustamiseks kohalikul tasandil teeb InvestEU nõustamiskeskus võimaluse korral koostööd liikmesriikide tugipankade ja finantseerimisasutustega ning tugineb nende eksperditeadmistele. Asjakohasel juhul sõlmitakse InvestEU nõustamiskeskuse raames liikmesriikide tugipankade ja finantseerimisasutustega koostöölepingud, vähemalt ühe liikmesriigi tugipanga või finantseerimisasutusega liikmesriigi kohta.
    9.  
    Asjakohasel juhul soovitavad rakenduspartnerid projektide, eelkõige väikesemahuliste projektide arendajatel, kes taotlevad rahastamist, taotleda seoses oma projektidega InvestEU nõustamiskeskuse tuge, et asjakohasel juhul saaks projektide ettevalmistamist tõhustada ning hinnata, kas projekte saab ühendada.

    Kui see on asjakohane, teavitavad rakenduspartnerid ja nõustamispartnerid projektiarendajaid ka võimalusest lisada nende projektid artiklis 26 osutatud InvestEU portaali.

    VII PEATÜKK

    InvestEU portaal

    Artikkel 26

    InvestEU portaal

    1.  
    Komisjon loob InvestEU portaali. InvestEU portaal on hõlpsasti ligipääsetav ja kasutajasõbralik projektide andmebaas, kust saab asjakohast teavet kõikide projektide kohta.
    2.  
    InvestEU portaal pakub projektiarendajatele kanalit, mille kaudu muuta investoritele nähtavaks projektid, mille jaoks nad rahastamist soovivad. Projektide lisamine InvestEU portaali ei mõjuta otsuseid selliste projektide lõpliku valiku kohta, millele antakse toetust käesoleva määruse või mõne teise liidu rahastamisvahendi raames, ega otsuseid avalik-õigusliku rahastamise kohta. InvestEU portaalis on loetletud üksnes need projektid, mis on kooskõlas liidu õiguse ja poliitikaga.
    3.  
    Komisjon edastab liidu õiguse ja poliitikaga kooskõlas olevad projektid asjaomastele rakenduspartneritele. Kui see on asjakohane ja kui nõustamisalgatus on olemas, edastab komisjon sellised projektid ka InvestEU nõustamiskeskusele.
    4.  
    Rakenduspartnerid vaatavad läbi projektid, mis kuuluvad nende geograafilisse ulatusse ja tegevusvaldkonda.

    ▼M1

    5.  
    Lisaks lõikele 4 vaatavad rakenduspartnerid läbi ka projektid, millele on antud määruse (EL) 2024/795 artikli 4 kohane suveräänsusmärgis, kui need projektid kuuluvad nende geograafilisse ulatusse ja tegevusvaldkonda.

    ▼B

    VIII PEATÜKK

    Aruandekohustus, seire, aruandlus, hindamine ja kontroll

    Artikkel 27

    Aruandekohustus

    1.  
    Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral annab juhatuse esimees taotluse esitanud institutsioonile aru InvestEU fondi tulemustest, osaledes muu hulgas Euroopa Parlamendis toimuval kuulamisel.
    2.  
    Juhatuse esimees vastab Euroopa Parlamendi või nõukogu poolt InvestEU fondile esitatud küsimustele kas suuliselt või kirjalikult viie nädala jooksul alates küsimuse saamisest.

    Artikkel 28

    Seire ja aruandlus

    1.  
    Näitajad, mille abil antakse aru artiklis 3 sätestatud programmi „InvestEU“ üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud III lisas.
    2.  
    Tulemusaruannete süsteemiga tagatakse, et programmi „InvsestEU“ rakendamise ja selle tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal ning need võimaldavad riski- ja tagatisportfelli piisavat seiret. Selleks kehtestatakse rakenduspartneritele, nõustamispartneritele ja muudele liidu rahaliste vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded, nagu see on asjakohane.
    3.  
    Komisjon annab programmi „InvestEU“ rakendamise kohta aru vastavalt finantsmääruse artiklitele 241 ja 250. Kooskõlas finantsmääruse artikli 41 lõikega 5 esitatakse aastaaruandes teave programmi rakendamise taseme kohta, hinnates seda programmi eesmärkide ja tulemusnäitajate alusel. Selleks esitab iga rakenduspartner igal aastal teabe, mida on vaja, et komisjon saaks täita oma aruandluskohustusi, sealhulgas teabe ELi tagatise toimimise kohta.
    4.  
    Iga rakenduspartner esitab iga kuue kuu järel komisjonile aruande käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta, jaotatuna ELi ja liikmesriigi osa vahel, kui see on asjakohane. Iga rakenduspartner esitab liikmesriigi osa puudutava teabe ka liikmesriigile, kelle osa ta rakendab. Aruandes hinnatakse, kas ELi tagatise kasutamise nõuded on täidetud ja käesoleva määruse III lisas osutatud peamised tulemusnäitajad saavutatud. Aruanne sisaldab samuti statistilisi, finants-, tegevus- ja raamatupidamisandmeid iga rahastamis- või investeerimistoimingu kohta ning oodatavate rahavoogude hinnanguid osa, poliitikaharu ja InvestEU fondi tasandil. Kord aastas hõlmab EIP grupi ja asjakohasel juhul muude rakenduspartnerite aruanne ka teavet käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute tegemisel tekkinud investeerimistakistuste kohta. Aruanded peavad sisaldama teavet, mille rakenduspartnerid peavad esitama finantsmääruse artikli 155 lõike 1 punkti a kohaselt.
    5.  
    Programmi „InvestEU“ eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusa hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks seoses näitajatega, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.

    Artikkel 29

    Hindamine

    1.  
    Programmi „InvestEU“ hindamised toimuvad nii, et nende tulemusi saaks õigel ajal kasutada otsustamisprotsessis.
    2.  
    Komisjon esitab 30. septembriks 2024 Euroopa Parlamendile ja nõukogule sõltumatu vahehindamise aruande programmi „InvestEU“ ja eelkõige ELi tagatise kasutamise, artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktide b ja c kohaste EIP grupi kohustuste täitmise, artikli 13 lõigetes 4 ja 5 sätestatud ELi tagatise jaotamise, InvestEU nõustamiskeskuse rakendamise, artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punkti d alapunktis i sätestatud eelarveeraldiste ja artikli 8 lõike 8 kohta. Eelkõige peab hindamine näitama, kuidas on rakenduspartnerite ja nõustamispartnerite kaasamine programmi „InvestEU“ rakendamisse aidanud saavutada programmi „InvestEU“ eesmärke ning ELi poliitikaeesmärke, eriti seoses toetatud rahastamis- ja investeerimistoimingute lisaväärtuse ning geograafilise ja valdkondliku tasakaaluga. Hindamise käigus hinnatakse ka artikli 8 lõike 5 kohase kestlikkuskontrolli kohaldamist ja artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud VKEde poliitikaharu raames VKEdele keskendumist.
    3.  
    Programmi „InvestEU“ rakendamise lõpus, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2031, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule programmi „InvestEU“ ja eelkõige ELi tagatise kasutamise kohta sõltumatu lõpphindamise aruande.
    4.  
    Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
    5.  
    Rakenduspartnerid ja nõustamispartnerid aitavad kaasa hindamistele, mida komisjon teeb vastavalt lõigetele 2 ja 3, ja esitavad selleks vajalikku teavet.
    6.  
    Vastavalt finantsmääruse artikli 211 lõikele 1 vaatab komisjon iga kolme aasta järel finantsmääruse artiklis 250 osutatud aastaaruandes läbi käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud eraldiste määra sobivuse ELi tagatisega kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingute tegeliku riskiprofiiliga. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas käesoleva määruse artikliga 34, et käesolevat määrust muuta, kohandades kõnealuse läbivaatamise alusel käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud eraldiste määra kuni 15 %.

    Artikkel 30

    Auditid

    Liidu rahaliste vahendite kasutamise auditid, mille on teinud isik või üksus, sealhulgas isik või üksus, keda liidu institutsioonid või asutused ei ole selleks volitanud, on finantsmääruse artikli 127 kohase üldise kindluse aluseks.

    Artikkel 31

    Liidu finantshuvide kaitse

    Kui kolmas riik osaleb programmis „InvestEU“ rahvusvahelise lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel või muu õigusakti alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul hõlmavad need õigused õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013.

    IX PEATÜKK

    Läbipaistvus ja nähtavus

    Artikkel 32

    Teave, teabevahetus ja avalikustamine

    1.  
    Rakenduspartnerid ja nõustamispartnerid märgivad ära liidu rahaliste vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

    Esimese lõigu nõuete kohaldamisel küberturvalisuse ning kaitse- ja kosmosesektori projektide suhtes järgitakse konfidentsiaalsus- või saladuse hoidmise kohustusi.

    2.  
    Rakenduspartnerid ja nõustamispartnerid annavad lõplikele vahendite saajatele, sealhulgas VKEdele, programmi „InvestEU“ toetuse olemasolust teada, või kohustavad muid finantsvahendajaid teavitama selliseid lõplikke vahendite saajaid kõnealusest toetusest, esitades selle teabe asjaomases programmi „InvestEU“ toetuse lepingus selgelt nähtaval viisil, eelkõige VKEde puhul, et suurendada üldsuse teadlikkust ja parandada nähtavust.
    3.  
    Komisjon rakendab programmi „InvestEU“ raames võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid. Programmile „InvestEU“ eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisse oma institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

    X PEATÜKK

    Euroopa Liidu osalemine Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamises

    Artikkel 33

    Osalemine EIFi kapitali suurendamises

    Lisaks osalusele EIFis 3. detsembri 2020. aasta seisuga märgib liit EIFis kuni 853 osakut, millest igaühe nimiväärtus on 1 000 000  eurot nii, et tema suhteline kapitaliosalus jääb tasemele, mis on samaväärne 3. detsembri 2020. aasta tasemega. Osakute märkimine ja osakute sissemakstud osa ja ülekursi eest kuni 375 000 000  euro tasumine toimub vastavalt tingimustele, mille EIFi üldkoosolek kinnitab enne 31. detsembrit 2021. Sellest tulenev märgitud, kuid sissemaksmata osa käesoleva artikli alusel omandatud osakutest ei tohi ületada 682 400 000  eurot.

    XI PEATÜKK

    Ülemineku- ja lõppsätted

    Artikkel 34

    Delegeeritud volituste rakendamine

    1.  
    Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. Kui delegeeritud õigusaktid puudutavad EIP grupi ja muude rakenduspartnerite poolt läbi viidavaid või nende osalusega tegevusi, konsulteerib komisjon enne kõnealuste delegeeritud õigusaktide koostamist EIP grupi ja muude võimalike rakenduspartneritega.
    2.  
    Artikli 8 lõikes 9, artikli 22 lõikes 4, artikli 28 lõikes 5 ja artikli 29 lõikes 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nimetatud kuupäeva. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
    3.  
    Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 9, artikli 22 lõikes 4, artikli 28 lõikes 5 ja artikli 29 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses märgitud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses märgitud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
    4.  
    Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
    5.  
    Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
    6.  
    Artikli 8 lõike 9, artikli 22 lõike 4, artikli 28 lõike 5 ja artikli 29 lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

    Artikkel 35

    Üleminekusätted

    1.  
    Erandina finantsmääruse artikli 209 lõike 3 esimesest ja neljandast lõigust võib käesoleva määruse IV lisas osutatud programmide raames kehtestatud rahastamisvahenditega seotud tulusid, tagasimakseid ja sissenõutud summasid kasutada käesoleva määruse kohase ELi tagatise eraldisteks, võttes arvesse asjakohaseid eelarvet käsitlevaid sätteid, mis on sätestatud avaliku sektori laenurahastu määruses 2021-2027.
    2.  
    Erandina finantsmääruse artikli 213 lõike 4 punktist a võib määrusega (EL) 2015/1017 ette nähtud ELi tagatise eraldiste ülejääki kasutada käesoleva määruse kohase ELi tagatise eraldisteks, võttes arvesse asjakohaseid eelarvet käsitlevaid sätteid, mis on sätestatud avaliku sektori laenurahastu määruses 2021-2027.
    3.  

    Määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud 6 074 000 000  euro (jooksevhindades) suurust summat kasutatakse:

    a) 

    käesoleva määruse kohase ELi tagatise eraldisteks summas 5 930 000 000  eurot (jooksevhindades), lisaks finantsmääruse artikli 211 lõike 4 esimeses lõigus osutatud vahenditele;

    b) 

    käesoleva määruse VI ja VII peatükis sätestatud meetmete ja määruse (EL) 2020/2094 artikli 1 lõike 3 teises lauses osutatud meetmete rakendamiseks summas 142 500 000 eurot (jooksevhindades), kui kõnealuse määruse artikli 3 lõigetest 4 ja 8 ei tulene teisiti.

    Nimetatud summat käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise välistuluna.

    4.  
    Erandina käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 teisest lõigust võib ELi tagatisega katta rahastamis- ja investeerimistoimingud, mille rakenduspartner on allkirjastanud või sõlminud ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni vastavate tagatislepingute allkirjastamiseni, tingimusel et need tehingud on märgitud tagatislepingus, läbivad käesoleva määruse artikli 23 lõikes 1 osutatud poliitikavastavuse kontrolli või saavad EIP põhikirja artiklis 19 sätestatud menetluse raames pooltarvamuse ning mõlemal juhul on investeeringute komitee need kooskõlas käesoleva määruse artikliga 24 heaks kiitnud.

    Artikkel 36

    Määruse (EL) 2015/1017 muutmine

    Määrusesse (EL) 2015/1017 lisatakse järgmine artikkel:

    „Artikkel 11a

    EFSI portfelli kombineerimine muude portfellidega

    Erandina käesoleva määruse artikli 11 lõikest 6 ja käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 teisest lõigust võib ELi tagatis katta käesoleva määruse artikli 11 lõikes 6 osutatud kahjumi, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/523 ( *1 )artikli 7 lõikes 1 osutatud kogu finantstoodetega toetatavate rahastamis- ja investeerimistoimingute portfelliga.

    Artikkel 37

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

    Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



    I LISA

    ELi TAGATISE SUMMAD ERIEESMÄRKIDE KAUPA

    Artikli 4 lõike 2 neljandas lõigus osutatud soovituslik jaotus finants- ja investeerimistoimingute puhul on järgmine:

    a) 

    kuni 9 887 682 891 eurot artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud eesmärkide puhul;

    b) 

    kuni 6 575 653 460 eurot artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärkide puhul;

    c) 

    kuni 6 906 732 440 eurot artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud eesmärkide puhul;

    d) 

    kuni 2 782 241 282 eurot artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud eesmärkide puhul.



    II LISA

    RAHASTAMIS- JA INVESTEERIMISTOIMINGUTE TEGEMISEKS KÕLBLIKUD VALDKONNAD

    Rahastamis- ja investeerimistoimingud võivad hõlmata strateegilisi investeeringuid, et toetada lõplikke vahendite saajaid, kelle tegevus on liidu jaoks strateegilise tähtsusega, võttes eriti arvesse rohe- ja digipööret, vastupanuvõime suurendamist ja strateegiliste väärtusahelate tugevdamist. Need võivad hõlmata üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte. Rahastamis- ja investeerimistoiminguid võidakse teha ühes või mitmes järgmises valdkonnas:

    1) 

    energiasektori arendamine kooskõlas energialiidu prioriteetidega, sealhulgas energiavarustuskindlus ja puhtale energiale üleminek, ning kooskõlas kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustustega, eelkõige järgmistes valdkondades:

    a) 

    puhta ja säästva taastuvenergia ning muude ohutute ja säästvate heiteta ja vähese heitega energiaallikate ja -lahenduste tootmise, pakkumise ja kasutamise laiendamine;

    b) 

    energiatõhusus ja energiasääst, keskendudes nõudluse vähendamisele nõudluse juhtimise ja hoonete renoveerimise kaudu;

    c) 

    taastuvenergia taristu arendamine, arukamaks muutmine ja nüüdisajastamine, eelkõige energia salvestamise tehnoloogiate, liikmesriikide elektrivõrkude vastastikuse sidumise ja arukate võrkude osas, seda nii ülekande- kui ka jaotustasandil;

    d) 

    uuenduslike heiteta ja vähese heitega soojusvarustussüsteemide arendamine ning elektri ja soojuse koostootmine;

    e) 

    biokütuste, biomassi ja alternatiivkütuste, sealhulgas kõigi transpordiliikide kütuste tootmine ja nendega varustamine kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 eesmärkidega;

    f) 

    süsinikdioksiidi kogumise taristu ning tööstusprotsessides, bioenergiajaamades ja tootmisrajatistes säilitamise taristu, et liikuda energiasüsteemi ümberkujundamise suunas, ning

    g) 

    füüsiline või virtuaalne elutähtis taristu, sealhulgas elutähtsaks tunnistatud taristuelemendid ning sellise elutähtsa taristu kasutamiseks vajalik maa ja kinnisvara ning elutähtsa taristu käitamiseks ja hooldamiseks vajalike kaupade ja teenuste pakkumine.

    2) 

    säästva ja ohutu transpordi taristu ja liikuvuslahenduste, seadmete ja innovatiivsete tehnoloogiate arendamine kooskõlas liidu transpordiprioriteetidega ja Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustustega, eelkõige järgmistes valdkondades:

    a) 

    projektid, millega toetatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) taristu arendamist, sealhulgas taristu hooldust ja ohutust, TEN-T linnatranspordisõlmi, mere- ja siseveesadamaid, lennujaamu, mitmeliigilisi terminale ja selliste mitmeliigiliste terminalide ühendamist TEN-T võrkudega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1315/2013 ( 4 ) osutatud telemaatilisi rakendusi;

    b) 

    TEN-T taristuprojektid, milles on ette nähtud vähemalt kahe eri transpordiliigi, eelkõige mitmeliigilise kaubaveo terminalide ja reisijateveosõlmede kasutamine;

    c) 

    aruka ja säästva linnaliikuvuse projektid, mis on suunatud vähese heitega linnatranspordiliikidele, sealhulgas siseveeteede lahendustele ja uuenduslikele liikuvuslahendustele, mittediskrimineerivale juurdepääsetavusele, õhusaaste ja müra vähendamisele, energiatarbimise tõhustamisele, arukate linnade võrkudele, hooldusele, ohutuse suurendamisele ja õnnetuste vähendamisele (sealhulgas jalgratturite ja jalakäijate puhul);

    d) 

    transpordiveeremi uuendamise ja moderniseerimise toetamine, et võtta kasutusele vähese heitega ja heiteta liikuvuslahendused, sealhulgas alternatiivkütuste kasutamine kõigi transpordiliikide sõidukites;

    e) 

    raudteetaristu, muud raudteeprojektid, siseveeteede taristu, ühistranspordiprojektid ning meresadamad ja meremagistraalid;

    f) 

    alternatiivkütuste taristu, sealhulgas elektrilaadimise taristu kõikidele transpordiliikidele;

    g) 

    muud aruka ja säästva liikuvuse projektid, mis on suunatud järgmisele:

    i) 

    liiklusohutus;

    ii) 

    juurdepääsetavus;

    iii) 

    heite vähendamine või

    iv) 

    uute transporditehnoloogiate ja -teenuste arendamine ja kasutuselevõtmine, näiteks teenused, mis on seotud ühendatud ja autonoomsete transpordiliikide või integreeritud piletimüügisüsteemidega;

    h) 

    projektid olemasoleva transporditaristu, sealhulgas TEN-T kiirteede hooldamiseks või ajakohastamiseks, kui see on vajalik liiklusohutuse suurendamiseks, säilitamiseks või parandamiseks, arukate transpordisüsteemide teenuste arendamiseks või taristu terviklikkuse ja standardite tagamiseks, ohutute parkimisalade ja -rajatiste, laadimispunktide ja alternatiivkütuste tanklate arendamiseks, ning

    i) 

    elutähtis taristu, sealhulgas elutähtsaks tunnistatud taristuelemendid ning sellise elutähtsa taristu kasutamiseks vajalik maa ja kinnisvara ning elutähtsa taristu käitamiseks ja hooldamiseks vajalike kaupade ja teenuste pakkumine.

    3) 

    keskkond ja ressursid, eelkõige järgmistes valdkondades:

    a) 

    vesi, sealhulgas joogiveevarustus ja kanalisatsioon, võrgu tõhusus, lekete vähendamine, heitvee kogumise ja töötlemise taristu, rannikutaristu ja muu veega seotud roheline taristu;

    b) 

    jäätmekäitlustaristu;

    c) 

    keskkonnaressursside haldamise ja kestlike tehnoloogiate valdkonna projektid ja ettevõtted;

    d) 

    ökosüsteemide parandamine ja taastamine ning sellega seotud teenused, muu hulgas looduse ja bioloogilise mitmekesisuse suurendamise kaudu rohelise ja sinise taristu projektide abil;

    e) 

    kestlik linna- ja maapiirkondade ning rannikualade areng;

    f) 

    kliimamuutustega seotud meetmed, kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine, sealhulgas loodusõnnetuste ohu vähendamine;

    g) 

    projektid ja ettevõtted, mis rakendavad ringmajandust, integreerides tootmisse ja toote elutsüklisse ressursitõhususe aspektid, sealhulgas esmaste ja teiseste toorainete kestlik tarne;

    h) 

    süsinikdioksiidiheite oluline vähendamine energiamahukates tööstusharudes, sealhulgas uuenduslike vähese heitega tehnoloogiate tutvustamine ja kasutuselevõtt;

    i) 

    energiatootmise ja -jaotusahela CO2 heite vähendamine, loobudes järk-järgult söe ja nafta kasutamisest ning

    j) 

    projektid, millega edendatakse kestlikku kultuuripärandit.

    4) 

    digitaalse ühenduvuse füüsilise või virtuaalse taristu arendamine, eelkõige selliste projektide kaudu, millega toetatakse väga suure läbilaskevõimega digivõrkude kasutuselevõttu või 5G ühenduvust või parandatakse digitaalset ühenduvust ja juurdepääsetavust, eelkõige maapiirkondades ja äärealadel.

    5) 

    teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, eelkõige järgmistes valdkondades:

    a) 

    teadus- ja innovatsiooniprojektid, mis aitavad kaasa programmi „Euroopa horisont“ eesmärkide saavutamisele, sealhulgas teadustaristu ja teadusasutuste toetamine;

    b) 

    äriühinguprojektid, sealhulgas koolitus ning klastrite ja ärivõrgustike loomise edendamine;

    c) 

    näidisprojektid ja -programmid ning nendega seotud taristu, tehnoloogiate ja protsesside kasutuselevõtmine;

    d) 

    teadus- ja innovatsioonialased koostööprojektid teadusasutuste, teadus- ja innovatsiooniorganisatsioonide ning ettevõtete vahel; avaliku ja erasektori partnerlus ning kodanikuühiskonna organisatsioonid;

    e) 

    teadmus- ja tehnosiire;

    f) 

    teadusuuringud peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate ja nende tööstusrakenduste valdkonnas, sealhulgas uued ja kõrgtehnoloogilised materjalid, ning

    g) 

    uued tõhusad ja kättesaadavad tervishoiutooted, sealhulgas ravimite, meditsiiniseadmete, diagnostikavahendite ja uudsete ravimite ning uute antimikroobikumidega seotud teadus- ja arendustegevus, innovatsioon ja tootmine, samuti uuenduslikud arendusprotsessid, milles välditakse loomkatseid.

    6) 

    digitehnoloogiate ja -teenuste, eelkõige selliste digitehnoloogiate ja -teenuste, eelkõige meedia, internetipõhiste teenuste platvormide ja turvalise digitaalse side arendamine, kasutuselevõtmine ja laiendamine, mis aitavad kaasa digitaalse Euroopa programmi eesmärkide saavutamisele, eelkõige järgmistes valdkondades:

    a) 

    tehisintellekt;

    b) 

    kvanttehnoloogia;

    c) 

    küberturvalisus ja võrgukaitsetaristu;

    d) 

    asjade internet;

    e) 

    plokiahel ja muud hajusraamatu tehnoloogiad;

    f) 

    kõrgema taseme digioskused;

    g) 

    robootika ja automatiseerimine;

    h) 

    fotoonika;

    i) 

    muud uued digitehnoloogiad ja -teenused, mis aitavad kaasa liidu majanduse digiüleminekule ning digitehnoloogia, -teenuste ja -oskuste integreerimisele liidu transpordisektorisse, ning

    j) 

    ringlussevõtu- ja tootmisrajatised info- ja kommunikatsioonitehnoloogia komponentide ja seadmete tootmiseks liidus.

    7) 

    rahaline toetus kuni 499 töötajaga üksustele, keskendudes eelkõige VKEdele ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, eelkõige järgmistes valdkondades:

    a) 

    käibekapitali ja investeeringute pakkumine;

    b) 

    riskirahastamine alates algetapist kuni laienemisetapini, et tagada nende tehnoloogiaalane juhtpositsioon uuenduslikes ja kestlikes sektorites, sealhulgas nende digiteerimis- ja innovatsioonivõimekuse suurendamise ning nende üleilmse konkurentsivõime kaudu;

    c) 

    töötajate poolt ettevõtte omandamiseks või töötajate ettevõttes osalemiseks rahaliste vahendite eraldamine.

    8) 

    kultuuri- ja loomesektor, kultuuripärand, meedia, audiovisuaalsektor, ajakirjandus ja press, eelkõige uute tehnoloogiate arendamise, digitehnoloogia kasutamise ning intellektuaalomandi õiguste tehnoloogilise haldamise kaudu.

    9) 

    turism.

    10) 

    tööstusobjektide (sealhulgas saastatud alade) taastamine ja parandamine kestliku kasutamise eesmärgil.

    11) 

    säästev põllumajandus, metsandus, kalandus, vesiviljelus ja muud laiema kestliku biomajanduse valdkonnad.

    12) 

    sotsiaalsed investeeringud, sealhulgas need, mis toetavad Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist, eelkõige järgmistes valdkondades:

    a) 

    mikrorahastamine, eetiliste ja sotsiaalsete ettevõtete rahastamine ja sotsiaalmajandus;

    b) 

    oskuste nõudlus ja pakkumine;

    c) 

    haridus, koolitus ja nendega seotud teenused, sealhulgas täiskasvanutele;

    d) 

    sotsiaalne taristu, eelkõige:

    i) 

    kaasav haridus ja koolitus, sealhulgas alusharidus ja lapsehoid, nendega seotud haridustaristu ja -hooned, alternatiivne lapsehoid, üliõpilaselamud ja digiseadmed, mis on kõigile kättesaadavad;

    ii) 

    taskukohane sotsiaalmajutus ( 5 );

    iii) 

    tervishoid ja pikaajaline hooldus, sealhulgas kliinikud, haiglad, esmatasandi tervishoid, koduhooldusteenused ja kogukonnapõhine hooldus;

    e) 

    sotsiaalne innovatsioon, sealhulgas innovatiivsed sotsiaalsed lahendused ja skeemid, mille eesmärk on edendada sotsiaalset mõju ja tulemusi punktides a–d ja f–j osutatud valdkondades;

    f) 

    sotsiaalse eesmärgiga kultuuritegevus;

    g) 

    soolise võrdõiguslikkuse edendamise meetmed;

    h) 

    vähekaitstud, sealhulgas kolmanda riigi kodanike integreerimine;

    i) 

    uuenduslikud tervishoiulahendused, sealhulgas e-tervis, tervishoiuteenused ja uued ravimudelid;

    j) 

    puudega inimeste kaasamine ja juurdepääs.

    13) 

    kaitsetööstuse arendamine, et aidata kaasa liidu strateegilisele sõltumatusele, eelkõige järgmistes valdkondades:

    a) 

    liidu kaitsetööstuse tarneahel, eelkõige VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele rahalise toetuse andmise kaudu;

    b) 

    ettevõtted, kes osalevad kaitsevaldkonnas murrangulistes innovatsiooniprojektides ja on tihedalt seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogiatega;

    c) 

    kaitsesektori tarneahel osalemiseks koostööpõhistes kaitsealastes teadus-ja arendusprojektides, sealhulgas Euroopa Kaitsefondi toetatavates projektides;

    d) 

    kaitsealane teadus- ja väljaõppetaristu.

    14) 

    kosmos, eelkõige kosmosesektori arendamine kooskõlas Euroopa kosmosestrateegia eesmärkidega, et:

    a) 

    maksmeerida kasu liidu ühiskonnale ja majandusele;

    b) 

    edendada kosmosesüsteemide ja -tehnoloogiate konkurentsivõimet, suurendades eelkõige tarneahelate kaitstust;

    c) 

    toetada kosmosealast ettevõtlust, sealhulgas järgmise etapi arendustegevust;

    d) 

    edendada liidu sõltumatust ohutuks ja turvaliseks kosmosele juurdepääsuks, sealhulgas kahesuguse kasutusega seotud aspekte.

    15) 

    mered ja ookeanid sinise majanduse valdkonna projektide ja ettevõtete ning kestliku sinise majanduse rahastamispõhimõtete arendamise kaudu, eelkõige merendusettevõtluse ja -tööstuse, taastuva mereenergia ja ringmajanduse kaudu.



    III LISA

    PEAMISED TULEMUS- JA SEIRENÄITAJAD

    1. InvestEU fondist toetatud rahastuse maht (poliitikaharude kaupa)

    1.1. 

    Allkirjastatud toimingute maht

    1.2. 

    Kaasatud investeeringud

    1.3. 

    Kaasatud erasektori rahalised vahendid

    1.4. 

    Saavutatud võimendav ja mitmekordistav mõju

    2. InvestEU fondist toetatud rahastuse geograafiline hõlmavus (jaotatuna poliitikaharude, riikide ja ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) 2. tasandi piirkondade kaupa)

    2.1. 

    Toimingutega hõlmatud riikide (liikmesriigid ja kolmandad riigid) arv

    2.2. 

    Toimingutega hõlmatud piirkondade arv

    2.3. 

    Toimingute maht riikide (liikmesriigid ja kolmandad riigid) ja piirkondade kaupa

    3. InvestEU fondist toetatud rahastamise mõju

    3.1. 

    Loodud või toetatud töökohtade arv

    3.2. 

    Kliimaeesmärkide saavutamist toetavad investeeringud, asjakohasel juhul poliitikaharude kaupa

    3.3. 

    Digiüleminekut toetavad investeeringud

    3.4. 

    Tööstuslikku üleminekut toetavad investeeringud

    3.5. 

    Õiglast üleminekut toetavad investeeringud

    3.6. 

    Strateegilised investeeringud

    — 
    Elutähtsa taristu pakkumist toetavate toimingute arv ja maht
    — 
    Küberturvalisuse valdkonnas ning kosmose- ja kaitsesektoris tehtavaid investeeringuid toetavate toimingute arv ja maht

    4. Kestlik taristu

    4.1. 

    Energia: loodud täiendav taastuvenergia ning muu ohutu ja säästva heiteta ja vähese heitega energia tootmise võimsus (megavattides (MW))

    4.2. 

    Energia: parema energiatarbimisklassiga kodumajapidamiste ning avaliku sektori hoonete ja ärihoonete arv

    4.3. 

    Energia: projektide abil saavutatud hinnanguline energiasääst (kilovatt-tundides (kWh))

    4.4. 

    Energia: kasvuhoonegaaside aastase heite vähendamine/vältimine (CO2-ekvivalenttonnides)

    4.5. 

    Energia: säästva energia taristu arendamisse, arukamaks muutmisse ja ajakohastamisse tehtud investeeringute maht

    4.6. 

    Digivaldkond: täiendavad kodumajapidamised, ettevõtted või avalikud hooned, millel on lairibaühendus kiirusega vähemalt 100 Mbps, mida saab suurendada gigabitini, või loodud raadio-kohtvõrgu (Wi-Fi) levialade arv

    4.7. 

    Transport: eelkõige TEN-T raames kaasatud investeeringud

    — 
    piiriüleste ja puuduvate ühenduste projektide arv (sh TEN-T põhi- ja üldvõrku kuuluvate linnatranspordisõlmedega, piirkondlike piiriüleste raudteeühendustega, mitmeliigilise transpordi platvormidega, mere- ja siseveesadamatega, lennujaamade ühendustega ning raudtee-/maanteeterminalidega seotud projektid)
    — 
    selliste projektide arv, mis aitavad digiteerida transporti, eelkõige Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS), jõeteabesüsteemi (RIS), intelligentse transpordisüsteemi (ITS), laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi (VTMIS) / e-merendusteenuste ja Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) kasutuselevõtu kaudu
    — 
    ehitatud või ajakohastatud alternatiivkütuse tanklate arv
    — 
    nende projektide arv, mis aitavad kaasa transpordi ohutuse suurendamisele
    4.8. 

    Keskkond: investeeringud, mis aitavad kaasa selliste kavade ja programmide rakendamisele, mis on ette nähtud liidu keskkonnaõigustikuga ja on seotud õhukvaliteedi, vee, jäätmete ja loodusega.

    5. Teadusuuringud, innovatsioon ja digiteerimine

    5.1. 

    Panus eesmärki, et 3 % liidu sisemajanduse koguproduktist (SKP) investeeritakse teadus- ja arengutegevusse ning innovatsiooni

    5.2. 

    Teadus- ja innovatsiooniprojektidega tegelevate toetatud ettevõtete arv suuruse kaupa

    6. VKEd

    6.1. 

    Toetatud ettevõtete arv suuruse kaupa (mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad)

    6.2. 

    Toetatud ettevõtete arv arenguetappide kaupa (varajane etapp, kasvuetapp, laienemisetapp)

    6.3. 

    Toetatud ettevõtete arv liikmesriikide ja NUTS 2. tasandi piirkondade kaupa

    6.4. 

    Toetatud ettevõtete arv sektorite kaupa Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) koodi alusel

    6.5. 

    VKEde poliitikaharu raames VKEdele suunatud investeerimismaht protsentides

    7. Sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused

    7.1. 

    Sotsiaalne taristu: toetatud sotsiaalse taristu maht ja juurdepääsetavus sektorite kaupa: eluase, haridus, tervis, muud

    7.2. 

    Mikrorahastamine, sotsiaalsete ettevõtete rahastamine: mikrorahastuse saajate ja toetatud sotsiaalsete ettevõtete arv

    7.3. 

    Oskused: uusi oskusi omandavate või oskuste tunnustamist ja sertifitseerimist taotlevate isikute arv: ametlik haridus ja õpe

    8. InvestEU nõustamiskeskus

    8.1. 

    Nõustamistoe andmiseks InvestEU nõustamiskeskuse kaasamise kordade arv sektorite ja liikmesriikide kaupa



    IV LISA

    PROGRAMM „InvestEU“ – VARASEMAD RAHASTAMISVAHENDID

    A. Omakapitalipõhise rahastamise vahendid:

    — 
    Euroopa tehnoloogiaedendusrahastu (ETF98): Nõukogu 19. mai 1998. aasta otsus 98/347/EÜ finantsabi meetmete kohta uuenduslikele ja töökohti loovatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) – kasvu ja tööhõive initsiatiiv (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 43)
    — 
    Tehnosiirde katseprojekt: Komisjoni otsus, millega võetakse vastu täiendav rahastamisotsus seoses ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi meetme „Kaupade siseturg ja valdkondliku poliitika põhimõtted“ rahastamisega 2007. aastal ning võetakse vastu raamotsus, mis käsitleb ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi ettevalmistava meetme „ELi rolli täitmine globaliseeruvas maailmas“ ja nelja katseprojekti –„Erasmus noortele ettevõtjatele“, „Meetmed mikroettevõtete ja VKEde koostöö ja partnerluse edendamiseks“, „Tehnosiire“ ja „Euroopa turismi tippsihtkohad“ – rahastamist 2007. aastal
    — 
    Euroopa tehnoloogiaedendusrahastu (ETF01): Nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2000/819/EÜ ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84)
    — 
    Konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde rahastu (CIP GIF): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15)
    — 
    Euroopa ühendamise rahastu: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrusega (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1)
    — 
    COSME kasvuetapi omakapitalirahastu (COSME EFG): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33)
    — 
    InnovFini omakapitalirahastu:
    — 
    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104)
    — 
    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81)
    — 
    Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965)
    — 
    EaSI suutlikkust suurendav investeerimisvahend: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238)

    B. Tagatisvahendid:

    — 
    VKEde tagatissüsteem 1998 (SMEG98): Nõukogu 19. mai 1998. aasta otsus 98/347/EÜ finantsabi meetmete kohta uuenduslikele ja töökohti loovatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) – kasvu ja tööhõive initsiatiiv (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 43)
    — 
    VKEde tagatissüsteem 2001 (SMEG01): Nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2000/819/EÜ ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84)
    — 
    Konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi VKEde tagatissüsteem 2007 (CIP SMEG07): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15)
    — 
    Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ – tagatis (EPMF-G): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsus nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1)
    — 
    Riskijagamisrahastu riskijagamisvahend (RSI):
    — 
    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1)
    — 
    Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/971/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö“ (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86)
    — 
    Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/974/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus“ (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299)
    — 
    Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi tagatisvahend: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238)
    — 
    COSME laenutagamisrahastu (COSME LGF): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33)
    — 
    InnovFin Debt:
    — 
    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81)
    — 
    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104)
    — 
    Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965)
    — 
    Kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend (CCS GF): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 221)
    — 
    Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu (SLGF): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50)
    — 
    Energiatõhususe erarahastamisvahend (PF4EE): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185)

    C. Riskijagamisvahendid:

    — 
    Riskijagamisrahastu (RSFF): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1)
    — 
    InnovFin:
    — 
    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104)
    — 
    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81)
    — 
    Euroopa ühendamise rahastu võlainstrument (CEF DI): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129)
    — 
    Looduskapitali rahastamisvahend (NCFF): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185)

    D. Sihtotstarbelised investeerimisvahendid

    — 
    Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ – Fonds commun de placement – fonds d'investissement spécialisé (EPMF FCP-FIS): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsus nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1)
    — 
    Marguerite:
    — 
    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise toetuse andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (ELT L 162, 22.6.2007, lk 1)
    — 
    Komisjoni 25. veebruari 2010. aasta otsus C(2010)0941 Euroopa Liidu osalemise kohta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride 2020. aasta investeerimisfondis (nn Marguerite’i fond)
    — 
    Euroopa Energiatõhususe Fond (EEEF): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1233/2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 663/2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (ELT L 346, 30.12.2010, lk 5)



    V LISA

    TURUTÕRKED, MITTEOPTIMAALSED INVESTEERIMISOLUKORRAD, TÄIENDAVUS JA VÄLJA JÄETUD TEGEVUSED

    A. Turutõrked, mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad ja täiendavus

    Vastavalt finantsmääruse artiklile 209 käsitletakse ELi tagatise abil turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi (finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punkt a) ning tagatakse täiendavus, vältides muudest avaliku või erasektori allikatest saada võidava toetuse ja investeeringu asendamist (finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punkt b).

    Selleks et järgida finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punkte a ja b, peavad ELi tagatisega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingud vastama punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

    1. 

    Turutõrked ja mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad

    Finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis a osutatud turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade käsitlemiseks peab rahastamis- ja investeerimistoimingutega seotud investeeringutel olema üks järgmistest tunnustest:

    a) 

    pakub olemuselt avalikku hüve, mille puhul ei saa käitaja või ettevõtja piisavat rahalist kasu (näiteks haridus ja oskused, tervishoid ja juurdepääs, julgeolek ja kaitse ning tasuta või tühise tasu eest kättesaadav taristu);

    b) 

    välismõju, mida käitaja või ettevõtja üldiselt ei suuda arvesse võtta, näiteks investeeringud teadus- ja arendustegevusse, energiatõhusus, kliima- või keskkonnakaitse;

    c) 

    teabe asümmeetria, eelkõige VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate puhul, sealhulgas kõrgemad riskitasemed, mis on seotud algetapis ettevõtjate, peamiselt immateriaalse vara või ebapiisava tagatisega ettevõtjate või kõrgema riskitasemega tegevusele keskenduvate ettevõtjatega;

    d) 

    piiriülesed taristuprojektid ja nendega seotud teenused või fondid, mis investeerivad piiriüleselt, et vähendada siseturu killustatust ja tõhustada koordineerimist siseturul;

    e) 

    avatus teatavates sektorites, riikides või piirkondades kõrgematele riskitasemetele, mis on kõrgemad tasemest, mida erasektori finantsosalised on võimelised või nõus aktsepteerima, sealhulgas juhul, kui investeeringut ei oleks tehtud või ei oleks tehtud samas ulatuses selle uudsuse tõttu või innovatsiooni või tõestamata tehnoloogiaga seotud riskide tõttu;

    g) 

    uued või keerukad turutõrked või mitteoptimaalsed investeerimisolukorrad vastavalt käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 punkti a alapunktile iii.

    2. 

    Täiendavus

    Rahastamis- ja investeerimistoimingud peavad vastama mõlemale täiendavuse aspektile, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis b. See tähendab, et muud avaliku või erasektori allikad ei oleks toiminguid ilma InvestEU fondi toetuseta teinud või ei oleks neid teinud samas ulatuses. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse neid toiminguid rahastamis- ja investeerimistoimingutena, mis peavad vastama järgmisele kahele kriteeriumile:

    1) 

    selleks et InvestEU fondi saaks käsitada finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis b osutatud erasektori allikaid täiendavana, toetatakse InvestEU fondist rakenduspartnerite rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mis on suunatud investeeringutele, mis oma omaduste (avalik hüve, välismõju, teabe asümmeetria, sotsiaal-majanduslik ühtekuuluvus või muu) tõttu ei suuda tuua turu tasemel piisavat rahalist tulu või mida peetakse liiga riskantseks (võrreldes riskitasemega, mida asjaomased erasektori üksused on nõus aktsepteerima). Nende omaduste tõttu ei saa sellised rahastamis- ja investeerimistoimingud juurdepääsu turupõhisele rahastusele mõistlikel tingimustel, pidades silmas hinnastamist, tagatisnõudeid, rahastamisvorme, pakutavaid rahastamistähtaegu või muid tingimusi, ning neid ei viidaks üldse või samas ulatuses liidus ellu ilma avaliku sektori toetuseta;

    2) 

    selleks et InvestEU fondi saaks käsitada finantsmääruse artikli 209 lõike 2 punktis b osutatud olemasolevat, muudest avaliku sektori allikatest antavat toetust täiendavana, toetatakse InvestEU fondist üksnes rahastamis- ja investeerimistoiminguid, mille suhtes kehtivad järgmised tingimused:

    a) 

    rakenduspartner ei oleks rahastamis- ja investeerimistoiminguid ilma InvestEU fondi toetuseta teinud või ei oleks neid teinud samas ulatuses ning

    b) 

    rahastamis- ja investeerimistoiminguid ei oleks liidus tehtud või ei oleks neid tehtud samas ulatuses muude olemasolevate avaliku sektori rahastamisvahendite abil, näiteks eelarve jagatud täitmise raames piirkondlikul ja riiklikul tasandil kasutatavate rahastamisvahendite abil, kuigi InvestEU fondi ja muude avaliku sektori allikate täiendav kasutamine peab olema võimalik, eelkõige juhul, kui on võimalik saavutada liidu lisaväärtust ja kui on võimalik optimeerida avaliku sektori allikate kasutamist poliitikaeesmärkide tõhusaks saavutamiseks.

    Tõendamaks, et ELi tagatisega kaetud rahastamis- ja investeerimistoimingud täiendavad olemasolevat turu- ja muud avaliku sektori toetust, esitavad rakenduspartnerid teabe, millega tõendatakse vähemalt ühe järgmise tunnuse esinemist:

    a) 

    toetust antakse positsioonide kaudu, millel on võrreldes muude avaliku või erasektori laenuandjatega või rahastamisstruktuuriga madalam nõudeõiguse järk;

    b) 

    toetust antakse omakapitali ja kvaasikapitali kaudu või pika tähtajaga laenude, hinnastamise, tagatisnõuete või muude tingimuste kaudu, mis ei ole turul või muude avaliku sektori allikate kaudu piisavalt kättesaadavad;

    c) 

    toetust antakse toimingutele, millega kaasneb kõrgem risk kui see, mida rakenduspartner oma tavapärase tegevuse puhul üldiselt aktsepteerib, või toetust antakse selleks, et suurendada rakenduspartneri enda suutlikkust selliseid toiminguid toetada;

    d) 

    osalemine riskijagamismehhanismides, mis on suunatud poliitikavaldkondadele, kus rakenduspartner on avatud kõrgematele riskitasemetele võrreldes sellega, mida rakenduspartner üldiselt aktsepteerib või mida erasektori finantsosalised on võimelised või nõus aktsepteerima;

    e) 

    toetus kiirendab või kaasab täiendavat era- või avaliku sektori poolset rahastamist ning täiendab muid era- ja äriallikaid, eelkõige traditsiooniliselt riskikartlikelt investoritelt või institutsionaalsetelt investoritelt, tänu InvestEU fondist antava toetuse märgilisele mõjule;

    f) 

    toetust antakse selliste finantstoodete kaudu, mis ei ole kättesaadavad või mida piisaval määral ei pakuta sihtriikides või piirkondades puuduvate, vähearenenud või ebatäielike turgude tõttu.

    Vahendatud rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul, eelkõige VKEde toetuseks, kontrollitakse täiendavust pigem vahendaja tasandil kui lõpliku vahendite saaja tasandil. Täiendavuse olemasolu eeldatakse, kui InvestEU fond toetab finantsvahendajat suurema riskiga uue portfelli loomisel või selliste tegevuste mahu suurendamisel, mis on juba suure riskiga võrreldes riskitasemetega, mida era- ja avaliku sektori finantsosalised on praegu sihtriikides või -piirkondades võimelised või nõus aktsepteerima.

    ELi tagatist ei anta refinantseerimistoimingute toetamiseks (näiteks olemasolevate laenulepingute asendamiseks või muude rahalise toetuse vormide asendamiseks projektide puhul, mis on juba osaliselt või täielikult realiseerunud), välja arvatud erandlikel ja hästi põhjendatud juhtudel, kui tõendatakse, et ELi tagatise alusel tehtav toiming võimaldab teha uue investeeringu rahastamiskõlblikus poliitikavaldkonnas ja II lisa kohase investeerimistoimingu sellise summa ulatuses, mis täiendab rakenduspartneri või finantsvahendaja tavapärast tegevust, mis on vähemalt võrdne sellise toimingu summaga, mis vastab käesolevas määruses sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele. Sellised refinantseerimistoimingud peavad vastama käesoleva lisa A jaos sätestatud nõuetele, mis käsitlevad turutõrkeid, mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ja täiendavust.

    B. Välja jäetud tegevused

    InvestEU fondist ei toetata järgmist:

    1) 

    tegevused, mis piiravad üksikisiku õigusi ja vabadust või millega rikutakse inimõigusi;

    2) 

    kaitsevaldkonnas selliste toodete ja tehnoloogiate kasutamine, arendamine või tootmine, mis on kohaldatava rahvusvahelise õiguse kohaselt keelatud;

    3) 

    tubakaga seotud tooted ja tegevused (tootmine, levitamine, töötlemine ja kaubandus);

    4) 

    Euroopa horisondi määruse asjakohaste sätete kohaselt rahastamisest välja jäetud tegevused: inimeste kloonimisele suunatud teadusuuringud, mille eesmärk on paljundamine; inimese genotüübi muutmisele suunatud tegevused, mis võivad sellised muutused päritavaks muuta; tegevused, mille eesmärk on luua inimese embrüoid üksnes teadustöö eesmärgil või tüvirakkude saamiseks, sealhulgas keharakkude tuuma siirdamise abil;

    5) 

    hasartmängud (tootmine, loomine, levitamine, töötlemine, nendega kauplemine või tarkvaraalane tegevus);

    6) 

    seksikaubandus ja sellega seotud taristu, teenused ja meedia;

    7) 

    elusloomadega seotud tegevused katsete tegemiseks ja teaduslikel eesmärkidel, kui ei ole tagatud, et järgitakse katsetes ja muul teaduslikul eesmärgil kasutatavate selgroogsete loomade kaitse Euroopa konventsiooni ( 6 );

    8) 

    kinnisvaraarendus, näiteks tegevus, mille ainus eesmärk on renoveerida ja edasi üürida või edasi müüa olemasolevaid hooneid ja ehitada uusi projekte. Kõlblikud on siiski kinnisvarasektori tegevusalad, mis on seotud artikli 3 lõikes 2 osutatud programmi „InvestEU“ konkreetsete eesmärkidega ning II lisa kohaste rahastamis- ja investeerimistoimingute jaoks kõlblike valdkondadega, nagu investeeringud energiatõhususe projektidesse või sotsiaaleluasemetesse;

    9) 

    finantstegevus, näiteks finantsinstrumentide ostmine või nendega kauplemine. Eelkõige jäetakse välja sekkumised, mis on suunatud väljaostmisele, mille eesmärk on ettevõtete odav ülesostmine nende vara müümiseks, või asenduskapitalile, mille eesmärk on ettevõtete odav ülesostmine nende vara müümiseks;

    10) 

    kohaldatavate riigisiseste õigusaktidega keelatud tegevused;

    11) 

    tuumaelektrijaamade dekomisjoneerimine, käitamine, kohandamine või ehitamine;

    12) 

    investeeringud, mis on seotud tahkete fossiilkütuste ja nafta kaevandamise või ammutamise, töötlemise, jaotuse, ladustamise või põletamisega, samuti gaasi ammutamisega seotud investeeringud. Kõnealune väljajätmine ei puuduta järgmist:

    a) 

    projektid, mille puhul puudub elujõuline alternatiivne tehnoloogia;

    b) 

    saaste vältimise ja kontrolliga seotud projektid;

    c) 

    süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise või kogumise ja kasutamise käitistega seotud projektid; tööstus- või teadusprojektid, millega vähendatakse oluliselt kasvuhoonegaaside heidet võrreldes ELi heitkogustega kauplemise süsteemi võrdlusalustega;

    13) 

    investeeringud rajatistesse, mis on mõeldud jäätmete kõrvaldamiseks nende prügilasse ladestamise teel. See väljajätmine ei puuduta investeeringuid, mis tehakse järgmistesse valdkondadesse:

    a) 

    kohapealsed prügilad, mis on tööstuse või kaevanduse investeerimisprojekti abielement ja mille puhul on tõendatud, et prügilasse ladestamine on ainus mõistlik lahendus asjaomase tegevuse käigus tekkinud tööstus- või kaevandusjäätmete käitlemiseks;

    b) 

    olemasolevad prügilad, et tagada prügilagaasi kasutamine ja edendada prügilajäätmete kaevandamist ja kaevandamisjäätmete ümbertöötlemist;

    14) 

    investeeringud mehaanilis-bioloogilise töötlemise rajatistesse. Seda väljajätmist ei kohaldata investeeringute suhtes, mille eesmärk on renoveerida olemasolevad mehaanilis-bioloogilise töötlemise rajatised jäätmetest energia tootmise eesmärgil või liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtuks selliste meetoditega nagu kompostimine ja anaeroobne degradatsioon;

    15) 

    investeeringud jäätmepõletusseadmetesse jäätmete käitlemiseks. See väljajätmine ei puuduta investeeringuid, mis tehakse järgmistesse valdkondadesse:

    a) 

    rajatised, mis on ette nähtud üksnes ringlussevõtmiseks sobimatute ohtlike jäätmete käitlemiseks;

    b) 

    olemasolevad rajatised, kui investeeringu eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda, säilitada või kasutada heitgaase või võtta põletustuhast materjale taaskasutusse, tingimusel et sellised investeeringud ei suurenda rajatise jäätmetöötlusvõimsust.

    Rakenduspartnerid vastutavad jätkuvalt selle eest, et rahastamis- ja investeerimistoimingud vastavad asjaomase lepingu allkirjastamisel käesolevas lisas sätestatud väljajätmiskriteeriumidele ja et sellist vastavust seiratakse projekti rakendamise ajal ning et asjakohasel juhul võetakse sobivaid parandusmeetmeid.


    ( 1 ) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

    ( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/795, millega luuakse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) ja muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ ning määrusi (EL) 2021/1058, (EL) 2021/1056, (EL) 2021/1057, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) 2021/1060, (EL) 2021/523, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697 ja (EL) 2021/241 (ELT L, 2024/795, 29.2.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/795/oj).

    ( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-, ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

    ( *1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse Programm „InvestEU“ ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).“

    ( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

    ( 5 ) Taskukohast sotsiaalmajutust tuleb mõista nii, et see on mõeldud ebasoodsas olukorras olevatele isikutele või vähem soodsas olukorras olevatele ühiskonnarühmadele, kes piiratud maksevõime tõttu elavad väga halbades tingimustes või ei suuda hankida eluaset turutingimustel.

    ( 6 )  EÜT L 222, 24.8.1999, lk 31.

    Top