Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 02020R2093-20221221

    Consolidated text: Nõukogu määrus (EL, Euratom) 2020/2093, 17. detsember 2020, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027

    Access initial legal act
    (

    Legal status of the document In force

    )

    Access current version (01/01/2024)

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2093/2022-12-21

    02020R2093 — ET — 21.12.2022 — 001.001

    Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

    ►B

    NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2020/2093,

    17. detsember 2020,

    millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027

    (ELT L 433I 22.12.2020, lk 11)

    Muudetud:

     

     

    Euroopa Liidu Teataja

      nr

    lehekülg

    kuupäev

    ►M1

    NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2022/2496, 15. detsember 2022,

      L 325

    11

    20.12.2022



    ▼B

    NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2020/2093,

    17. detsember 2020,

    millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027



    1. PEATÜKK

    ÜLDSÄTTED

    Artikkel 1

    Mitmeaastane finantsraamistik

    Käesoleva määrusega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (edaspidi „finantsraamistik“).

    Artikkel 2

    Vastavus finantsraamistiku ülemmääradele

    1.  
    Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon (edaspidi "institutsioonid") järgivad iga eelarvemenetluse puhul ja asjaomase aasta eelarve täitmisel iga-aastaste kulude ülemmäärasid, mis on sätestatud I lisas (edaspidi „finantsraamistiku ülemmäärad“).

    I lisas esitatud rubriigi 3 vaheülemmäär ei mõjuta ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kahe samba vahelist paindlikkust. ÜPP esimese samba suhtes pärast Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja otsetoetuste vahelisi ümberpaigutamisi kohaldatav kohandatud ülemmäär sätestatakse asjakohases õigusaktis ning finantsraamistikku kohandatakse vastavalt sellele käesoleva määruse artikli 4 kohase tehnilise kohandamise raames.

    2.  
    Kui on vaja kasutada artiklites 8, 9, 10 ja 12 ette nähtud erivahendite vahendeid, võib kulukohustuste assigneeringud ja vastavate maksete assigneeringud eelarvesse kanda finantsraamistiku asjaomastest ülemmääradest suurematena.

    Kui on vaja kasutada artiklis 11 sätestatud ühtse varuinstrumendi vahendeid, kantakse kulukohustuste assigneeringud ja vastavate maksete assigneeringud eelarvesse finantsraamistiku konkreetse aasta asjaomastest ülemmääradest suurematena.

    3.  
    Juhul kui on vaja kasutada tagatisi liikmesriikidele antava finantsabi puhul, mis on heaks kiidetud vastavalt finantsmääruse artikli 220 lõikele 1, võib kasutatav summa ületada finantsraamistikus kindlaksmääratud ülemmäärasid.

    ▼M1

    Juhul kui on vaja kasutada tagatisi Ukrainale 2023. ja 2024. aastal kättesaadava finantsabi puhul, mis on heaks kiidetud vastavalt finantsmääruse artikli 220 lõikele 1, võib kasutatav summa ületada finantsraamistikus kindlaksmääratud ülemmäärasid.

    ▼B

    Artikkel 3

    Omavahendite ülemmäära järgimine

    1.  
    Ühegi finantsraamistikuga hõlmatud aasta puhul ei tohi vajalikeks makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma pärast iga-aastast kohandamist ning muid kohandusi või muudatusi ning artikli 2 lõigete 2 ja 3 kohaldamist arvesse võttes olla selline, et tagajärjeks on omavahendite sissenõudemäär, mis ületab omavahendite ülemmäära, mis on sätestatud vastavalt kehtivale Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevale nõukogu otsusele, mis on vastu võetud EL toimimise lepingu artikli 311 kolmanda lõigu kohaselt (edaspidi „omavahendite otsus“).
    2.  
    Vajaduse korral finantsraamistikus ülemmäärasid vähendatakse, et tagada omavahendite otsuses sätestatud omavahendite ülemmäära järgimine.



    2. PEATÜKK

    FINANTSRAAMISTIKU KOHANDUSED

    Artikkel 4

    Tehnilised kohandused

    1.  

    Komisjon teeb igal aastal enne aasta n+1 eelarvemenetlust finantsraamistikku järgmised tehnilised kohandused:

    a) 

    hindab ülemmäärad ja kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute üldsummad ümber aasta n+1 hindades;

    b) 

    arvutab omavahendite otsuses sätestatud omavahendite ülemmäära piiresse jääva kättesaadava varu;

    c) 

    arvutab artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud ühtse varuinstrumendi alusel kättesaadava kulukohustuste assigneeringute summa ja artikli 11 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud maksimaalse kogusumma;

    d) 

    arvutab artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud ühtse varuinstrumendi kohase maksekohustuste assigneeringute ülemmäära kohandamise ja artikli 11 lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud maksimaalse kogusumma;

    (e) 

    arvutab artikli 5 lõikes 1 osutatud konkreetsete programmide jaoks täiendavad eraldised ning artikli 5 lõikes 2 osutatud iga-aastase kohanduse tulemuse.

    2.  
    Lõikes 1 osutatud tehnilised kohandused tehakse 2 % suurusele aastadeflaatorile tuginedes.
    3.  
    Komisjon edastab lõikes 1 osutatud tehniliste kohanduste tulemused ja nende aluseks olevad majandusprognoosid Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
    4.  
    Ilma et see piiraks artiklite 6 ja 7 kohaldamist, ei tehta asjaomase aasta suhtes kas kõnealuse aasta jooksul või järgnevatel aastatel tagantjärele täiendavaid tehnilisi kohandusi.

    Artikkel 5

    Programmispetsiifiline kohandus

    1.  

    Liidu institutsioonide poolt nõukogu määruste (EÜ) nr 1/2003 ( 1 ) ja (EÜ) nr 139/2004 ( 2 ) alusel määratud trahvidest saadava tuluga võrdne summa, mis on kantud aasta n-1 eelarvesse vastavalt finantsmääruse artiklile 107, pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu ( 3 ) artikli 141 lõikes 1 osutatud aasta n-1 summa mahaarvamist, on kättesaadav täiendava eraldisena järgmise puhul:

    a) 

    aasta n+1 kulukohustuste assigneeringud II lisas loetletud programmidele kooskõlas protsendimääradega, mis on nende programmide jaoks sätestatud II lisa tabeli veerus „Jaotamispõhimõte“, alates 2022. aastast kuni 2027. aastani, ning

    b) 

    aasta n+1 maksete assigneeringud alates 2022. aastast kuni 2027. aastani.

    Ajavahemikul 2022–2027 on kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute täiendavate eraldiste kogusumma vastavalt 11 000  miljonit eurot (2018. aasta hindades). Ajavahemikul 2022–2026 eraldatakse igal aastal kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute täiendavate eraldistena vastavalt vähemalt 1 500  miljonit eurot (2018. aasta hindades) ning see ei ületa 2 000  miljonit eurot (2018. aasta hindades).

    Programmidele ajavahemikuks 2022–2027 ette nähtud kulukohustuste assigneeringute täiendavate eraldiste kogusumma on esitatud II lisa tabeli veerus „Artikli 5 kohaste kulukohustuste assigneeringute täiendavate eraldiste kogusumma“.

    2.  
    Aasta n+1 asjaomaste rubriikide kulukohustuste assigneeringute ülemmäärasid alates 2022. aastast kuni 2027. aastani kohandatakse ülespoole summadega, mis vastavad lõikes 1 sätestatud täiendavatele eraldistele, kooskõlas protsendimääradega, mis on nende rubriikide jaoks sätestatud II lisas esitatud tabeli veerus „Jaotamispõhimõte“. Aasta n+1 maksete assigneeringute ülemmäärasid alates 2022. aastast kuni 2027. aastani kohandatakse automaatselt ülespoole summadega, mis vastavad lõikes 1 sätestatud täiendavatele eraldistele.

    Artikkel 6

    Kohandused tulenevalt meetmetest, mis on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega või liidu eelarve kaitsmiseks ette nähtud üldise tingimuslikkuse korraga

    1.  
    Juhul kui vastavalt asjakohastele alusaktidele tühistatakse otsus peatada liidu vahenditega seotud eelarveliste kulukohustuste täitmine selliste meetmete kontekstis, mis on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega, või meetmetega, mis on võetud liidu eelarve kaitsmiseks ette nähtud üldise tingimuslikkuse korra kohta käiva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse alusel, kantakse peatatud kulukohustustele vastavad summad üle järgmistesse aastatesse ja finantsraamistiku ülemmäärasid kohandatakse vastavalt.
    2.  
    Komisjon edastab lõike 1 alusel tehtud kohanduste tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
    3.  
    Aastal n peatatud kulukohustusi ei või liidu üldeelarvesse kanda kaugemale kui aastasse n+2.

    Artikkel 7

    Kohandus tulenevalt uutest reeglitest või jagatud eelarve täitmise kohastest programmidest

    1.  
    Kui pärast 1. jaanuari 2021 võetakse vastu uued reeglid või jagatud eelarve täitmise kohased programmid struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Varjupaiga- ja Rändefondi, Sisejulgeolekufondi ning integreeritud piirihalduse fondi piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi jaoks, kantakse 2021. aastal kasutamata jäänud eraldistele vastavad summad võrdsete osadena aastapõhiselt üle aastatesse 2022–2025 ning finantsraamistiku asjaomaseid ülemmäärasid kohandatakse vastavalt.
    2.  
    Komisjon edastab lõike 1 alusel tehtud kohanduste tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.



    3. PEATÜKK

    ERIVAHENDID



    1. JAGU

    Temaatilised erivahendid

    Artikkel 8

    Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond

    1.  
    Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, mille eesmärgid ja reguleerimisala on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta, ei ületa iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 186 miljonit eurot (2018. aasta hindades).
    2.  
    Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

    Artikkel 9

    Solidaarsus- ja hädaabireserv

    1.  

    Solidaarsus- ja hädaabireservi võib kasutada järgneva rahastamiseks:

    a) 

    abi andmine, et reageerida suurtest loodusõnnetustest tulenevatele hädaolukordadele, mis on hõlmatud Euroopa Liidu Solidaarsusfondiga, mille eesmärgid ja reguleerimisala on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2012/2002 ( 4 ), ning

    b) 

    kiire reageerimine konkreetsetele hädaabivajadustele liidus või kolmandates riikides selliste sündmuste järel, mida eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha, eelkõige hädaolukordadele reageerimiseks ja tugioperatsioonideks pärast punktiga a hõlmamata loodusõnnetusi, inimtegevusest tingitud õnnetusi, humanitaarkriise ulatuslike ohtude korral rahva-, looma- või taimetervisele ning liidu välispiiridel rändevoogudest tekkiva erakorralise surve korral, kui olukord seda nõuab.

    2.  
    Solidaarsus- ja hädaabireserv ei ületa iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 1 200  miljonit eurot (2018. aasta hindades). Aastal n kasutamata jäänud osa iga-aastasest summast võib kasutada kuni aastani n+1. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmisest aastast tulenev osa iga-aastasest summast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+1, tühistatakse.
    3.  
    Solidaarsus-ja hädaabireservi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringuna.
    4.  
    Iga aasta 1. oktoobril peab aasta lõpuni tekkivate vajaduste katmiseks jääma kasutada vähemalt veerand lõikes 2 osutatud iga-aastasest summast.

    Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, võib kuni iga aasta 1. septembrini võtta kogusummast kasutusele maksimaalselt järgmise protsendimäära:

    — 
    50 % lõike 1 punkti a kohaselt antavast abist. Lõike 5 kohaldamisel vähendatakse selle arvutuse tulemusel saadavat summat eelmisel aastal kasutusele võetud summa võrra;
    — 
    35 % lõike 1 punkti b kohaselt kolmandatele riikidele antavast abist;
    — 
    15 % lõike 1 punkti b kohaselt liidus antavast abist.

    Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, võib alates iga aasta 1. septembrist kasutada kättesaadava summa ülejäänud osa teises lõigus osutatud abi andmiseks, et katta kuni kõnealuse aasta lõpuni tekkivaid vajadusi.

    5.  
    Erandjuhtudel ning juhul, kui solidaarsus- ja hädaabireservi allesjäänud rahalistest vahenditest ei piisa nende summade katmiseks, mida peetakse vajalikuks lõike 1 punkti a kohaselt abi andmiseks kõnealuses punktis osutatud katastroofi toimimise aastal, võib komisjon teha ettepaneku vahe rahastamiseks solidaarsus- ja hädaabireservis järgmiseks aastaks kättesaadavatest iga-aastastest summadest maksimaalselt kuni 400 miljoni euro (2018. aasta hindades) ulatuses.

    Artikkel 10

    Brexitiga kohanemise reserv

    1.  
    Brexitiga kohanemise reservist antakse abi selleks, et leevendada ettenägematuid ja negatiivseid tagajärgi liikmesriikides ja sektorites, mis on kõige rängemalt mõjutatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest lahkumisest, vastavalt asjakohases vahendis ettenähtule ja seal sätestatud tingimustele.
    2.  
    Brexitiga kohanemise reserv ei ületa iga-aastast summat, milleks on 5 000  miljonit eurot (2018. aasta hindades).
    3.  
    Brexitiga kohanemise reservi assigneeringud kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.



    2. JAGU

    Mittetemaatilised erivahendid

    Artikkel 11

    Ühtne varuinstrument

    1.  

    Ühtne varuinstrument koosneb järgmisest:

    a) 

    alates 2022. aastast finantsraamistiku aasta n-1 kulukohustuste ülemmäärade raames allesjäänud varudele vastavad summad, mis tehakse kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus aastateks 2022–2027 kindlaks määratud kulukohustuste assigneeringute ülemmääradele;

    b) 

    alates 2022. aastast summad, mis on võrdsed sooritatud maksete ja finantsraamistiku aasta n–1 maksete ülemmäära vahega, et korrigeerida aastate 2022–2027 maksete ülemmäära ülespoole, ning

    c) 

    lisasummad, mis võidakse teha kättesaadavaks lisaks finantsraamistikus konkreetseks aastaks kindlaks määratud kulukohustuste või maksete assigneeringute või asjakohasel juhul nende mõlema ülemmääradele, tingimusel et kulukohustuste assigneeringute puhul tasaarvestatakse need täielikult finantsraamistiku jooksva eelarveaasta või tulevaste eelarveaastate ühe või mitme rubriigi varuga ning maksete assigneeringute puhul tasaarvestatakse need täielikult tulevaste eelarveaastate jaoks kindlaks määratud maksete ülemmäära kohase varuga.

    Esimese lõigu punkti c alusel võib summad võtta kasutusele üksnes siis, kui nimetatud lõigu punktide a ja b alusel kättesaadavatest summadest ei piisa ja igal juhul viimase abinõuna, et reageerida ettenägematutele asjaoludele.

    Esimese lõigu punkti c kasutamisel ei tohi ületada finantsraamistikus jooksvaks eelarveaastaks või tulevasteks eelarveaastateks ette nähtud kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülemmäärade kogusummat. Selle punkti kohaselt tasaarvestatud summasid ei võeta seega enam kasutusele finantsraamistiku kontekstis.

    2.  

    Lõike 1 esimese lõigu punktide a ja c alusel ühtse varuinstrumendi kasutamisel ei tohi ületada ühelgi konkreetsel aastal kokku:

    a) 

    0,04 % liidu kogurahvatulust kulukohustuste assigneeringute puhul, arvutatuna artiklis 4 osutatud finantsraamistiku iga-aastase tehnilise kohandamise käigus;

    b) 

    0,03 % liidu kogurahvatulust maksete assigneeringute puhul, arvutatuna artiklis 4 osutatud finantsraamistiku iga-aastase tehnilise kohandamise käigus.

    Ühtse varuinstrumendi kasutamisel igal konkreetsel aastal peetakse kinni omavahendite otsuses sätestatud omavahendite ülemmääradest.

    3.  

    Lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud iga-aastased kohandused võrrelduna aastate 2025–2027 algsete maksete ülemmääradega ei tohi ületada järgmisi maksimumsummasid (2018. aasta hindades):

    — 
    2025 – 8 000  miljonit eurot;
    — 
    2026 – 13 000  miljonit eurot;
    — 
    2027 – 15 000  miljonit eurot.

    Artikli 5 lõike 2 teises lõigus osutatud summad ületavad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud maksimumsummasid.

    Iga ülespoole korrigeerimine tasaarvestatakse täielikult aasta n–1 maksete ülemmäära vastava vähendamisega.

    4.  
    Euroopa Parlament ja nõukogu võivad käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktides a ja c osutatud summad kasutusele võtta EL toimimise lepingu artiklis 314 sätestatud eelarvemenetluse raames, et võimaldada kulude rahastamist, mida ei saa rahastada finantsraamistikus konkreetseks aastaks kättesaadavate asjakohaste ülemmäärade piires.

    Käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud ülespoole korrigeerimise viib läbi komisjon alates 2022. aastast osana artiklis 4 osutatud tehnilisest kohandamisest.

    Artikkel 12

    Paindlikkusinstrument

    1.  
    Paindlikkusinstrumenti võib kasutada selleks, et rahastada konkreetsel eelarveaastal kulukohustuste assigneeringutena ja vastavate maksete assigneeringutena konkreetseid ettenägematuid kulusid, mida ei saa rahastada muul moel ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires. Paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär on 915 miljonit eurot (2018. aasta hindades).
    2.  
    Paindlikkusinstrumendi iga-aastase summa ärakasutamata osa võib kasutada kuni aastani n+2. Kõigepealt võetakse kasutusele eelmistest aastatest tulenev osa iga-aastasest summast, alustades kõige varasemast. See osa iga-aastasest summast, mida ei kasutata ära aastal n+2, tühistatakse.



    4. PEATÜKK

    FINANTSRAAMISTIKU MUUTMINE

    Artikkel 13

    Finantsraamistiku muutmine

    1.  
    Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 2 ja artiklite 14–17 kohaldamist, võib ettenägematute asjaolude korral finantsraamistikku muuta, pidades kinni omavahendite otsuses sätestatud omavahendite ülemmäärast.
    2.  
    Üldjuhul tuleb kõik lõike 1 kohased ettepanekud finantsraamistiku muutmiseks esitada ja vastu võtta enne asjaomase aasta või esimese asjaomase aasta eelarvemenetluse algust.
    3.  
    Igas lõike 1 kohast finantsraamistiku muutmist käsitlevas ettepanekus uuritakse võimalust kulud muudetava rubriigiga hõlmatud programmide vahel ümber jaotada, pidades eeskätt silmas assigneeringute eeldatavat alakasutamist.
    4.  
    Finantsraamistiku muutmisel vastavalt lõikele 1 võetakse arvesse võimalust tasaarvestada ühe rubriigi ülemmäära suurendamine mõne muu rubriigi ülemmäära vähendamise abil.
    5.  
    Finantsraamistiku muutmisel vastavalt lõikele 1 säilib asjakohane suhe kulukohustuste ja maksete assigneeringute vahel.

    Artikkel 14

    Rakendamisega seotud muutmine

    Euroopa Parlamendile ja nõukogule finantsraamistiku tehniliste kohanduste tulemuste teatamisel esitab komisjon asjakohasel juhul ettepanekud makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma muutmiseks, mida ta peab rakendamisest lähtuvalt vajalikuks, et tagada iga-aastaste maksete ülemmäärade nõuetekohane haldamine ja eelkõige nende korrapärane areng kulukohustuste täitmisega seotud assigneeringute suhtes.

    Artikkel 15

    Muutmine aluslepingute läbivaatamise korral

    Kui aluslepingute läbivaatamine mõjutab eelarvet, muudetakse finantsraamistikku vastavalt.

    Artikkel 16

    Muutmine liidu laienemise korral

    Kui liiduga ühineb uus riik või mitu uut riiki, muudetakse finantsraamistikku, et võtta arvesse ühinemisest tulenevaid kulusid.

    Artikkel 17

    Muutmine Küprose taasühendamise korral

    Kui Küpros taasühendatakse, muudetakse finantsraamistikku, et võtta arvesse Küprose küsimuse terviklikku lahendust ja taasühendamisest tulenevaid täiendavaid rahalisi vajadusi.



    5. PEATÜKK

    SUUREMAHULISTE PROJEKTIDE RAHASTAMISE TOETAMINE

    Artikkel 18

    Suuremahuliste projektide rahastamise toetamine

    1.  
    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet kohaldamisalasse kuuluvate suuremahuliste projektide jaoks eraldatakse liidu üldeelarvest ajavahemikuks 2021–2027 maksimaalselt 13 202  miljonit eurot (2018. aasta hindades).
    2.  
    Rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) projektile eraldatakse liidu üldeelarvest aastateks 2021–2027 maksimaalselt 5 000  miljonit eurot (2018. aasta hindades).



    6. PEATÜKK

    EELARVEMENETLUSE KÄIGUS TEHTAV INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ

    Artikkel 19

    Eelarvemenetluse käigus tehtav institutsioonidevaheline koostöö

    1.  
    Institutsioonid võtavad iga-aastase eelarvemenetluse lihtsustamiseks meetmeid.
    2.  
    Institutsioonid teevad kogu menetluse vältel heas usus koostööd oma seisukohtade lähendamiseks. Institutsioonid teevad menetluse kõikides etappides asjakohaste institutsioonidevaheliste kontaktide abil koostööd, et jälgida töö edenemist ja analüüsida oma seisukohtade lähenemist.
    3.  
    Institutsioonid tagavad nii palju kui võimalik oma töö ajakava kooskõlastamise, et võimaldada menetluste läbiviimist ühtsel ja kooskõlastatud viisil, mille lõpptulemuseks on liidu üldeelarve lõplik vastuvõtmine.
    4.  
    Kolmepoolseid kohtumisi võib korraldada menetluse kõikidel etappidel ja erineval esindatuse tasemel, sõltuvalt kavandatava arutelu olemusest. Iga institutsioon nimetab kooskõlas oma kodukorraga kohtumisel osalejad, määrab kindlaks oma läbirääkimismandaadi ja teavitab õigel ajal teisi institutsioone kohtumiste korrast.

    Artikkel 20

    Eelarve ühtsus

    Kooskõlas finantsmääruse artikliga 7 kantakse liidu üldeelarvesse kõik liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse kulud ja tulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad nõukogu poolt pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga ühehäälselt tehtud mis tahes asjaomastest otsustest vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 332.



    7. PEATÜKK

    LÕPPSÄTTED

    Artikkel 21

    Üleminek järgmisele mitmeaastasele finantsraamistikule

    Komisjon esitab enne 1. juulit 2025 uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku.

    Artikkel 22

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



    I LISA

    MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK (EL 27)



    (miljonites eurodes – 2018. aasta hindades)

    Kulukohustuste assigneeringud

    2021

    2022

    2023

    2024

    2025

    2026

    2027

    2021–2027

    kokku

    1.  Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

    19 712

    19 666

    19 133

    18 633

    18 518

    18 646

    18 473

    132 781

    2.  Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused

    49 741

    51 101

    52 194

    53 954

    55 182

    56 787

    58 809

    377 768

    2a.  Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

    45 411

    45 951

    46 493

    47 130

    47 770

    48 414

    49 066

    330 235

    2b.  Vastupanuvõime ja väärtused

    4 330

    5 150

    5 701

    6 824

    7 412

    8 373

    9 743

    47 533

    3.  Loodusvarad ja keskkond

    55 242

    52 214

    51 489

    50 617

    49 719

    48 932

    48 161

    356 374

    millest: turuga seotud kulud ja otsetoetused

    38 564

    38 115

    37 604

    36 983

    36 373

    35 772

    35 183

    258 594

    4.  Ränne ja piirihaldus

    2 324

    2 811

    3 164

    3 282

    3 672

    3 682

    3 736

    22 671

    5.  Julgeolek ja kaitse

    1 700

    1 725

    1 737

    1 754

    1 928

    2 078

    2 263

    13 185

    6.  Naabrus ja maailm

    15 309

    15 522

    14 789

    14 056

    13 323

    12 592

    12 828

    98 419

    7.  Euroopa avalik haldus

    10 021

    10 215

    10 342

    10 454

    10 554

    10 673

    10 843

    73 102

    millest: institutsioonide halduskulud

    7 742

    7 878

    7 945

    7 997

    8 025

    8 077

    8 188

    55 852

    KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD KOKKU

    154 049

    153 254

    152 848

    152 750

    152 896

    153 390

    155 113

    1 074 300

    MAKSETE ASSIGNEERINGUD KOKKU

    156 557

    154 822

    149 936

    149 936

    149 936

    149 936

    149 936

    1 061 058



    II LISA

    PROGRAMMISPETSIIFILINE KOHANDUS – PROGRAMMIDE LOETELU, JAOTAMISPÕHIMÕTTED JA KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUTE TÄIENDAVATE ERALDISTE KOGUSUMMA



    (miljonites eurodes (2018. aasta hindades))

     

    Jaotamispõhimõte

    Artikli 5 kohaste kulukohustuste assigneeringute täiendavate eraldiste kogusumma

    1.  Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

    36,36 %

    4 000

    Programm „Euroopa horisont“

    27,27 %

    3 000

    InvestEU fond

    9,09 %

    1 000

    2b.  Vastupanuvõime ja väärtused

    54,55 %

    6 000

    Programm „EL tervise heaks“

    26,37 %

    2 900

    Programm „Erasmus+“

    15,46 %

    1 700

    Programm „Loov Euroopa“

    5,45 %

    600

    Õiguste ja väärtuste programm

    7,27 %

    800

    4.  Ränne ja piirihaldus

    9,09 %

    1 000

    Integreeritud piirihalduse fond

    9,09 %

    1 000

    KOKKU

    100,00 %

    11 000


    ( 1 ) Nõukogu 16. detsembril 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

    ( 2 ) Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

    ( 3 ) ELT L 29, 31.1.2020, lk 7.

    ( 4 ) Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).

    Top