Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 02019R0033-20230828

Consolidated text: Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/33, 17. oktoober 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

Access current version (08/12/2023)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/33/2023-08-28

02019R0033 — ET — 28.08.2023 — 002.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/33,

17. oktoober 2018,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas

(ELT L 009 11.1.2019, lk 2)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1375,  11. juuni 2021,

  L 297

16

20.8.2021

►M2

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/1606,  30. mai 2023,

  L 198

6

8.8.2023


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 269, 23.10.2019, lk  13 (2019/33)

►C2

Parandus, ELT L 166, 22.6.2022, lk  195 (2019/33)



▼B

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/33,

17. oktoober 2018,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas



I PEATÜKK

SISSEJUHATAV SÄTE

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, millega täiendatakse määrust (EL) nr 1308/2013 kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste osas ning märgistamise ja esitlusviisi osas veinisektoris seoses järgmisega:

a) 

kaitsetaotlused;

b) 

vastuväite esitamise menetlus;

c) 

kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kasutamispiirangud;

d) 

tootespetsifikaadi muutmine ja traditsioonilise nimetuste muutmine;

e) 

kaitstud nimetuse tühistamine;

f) 

märgistus ja esitlusviis.

II PEATÜKK

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUS JA KAITSTUD GEOGRAAFILINE TÄHIS

1. JAGU

Kaitsetaotlus

Artikkel 2

Kaitstav nimetus

1.  
Kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisena kaitstav nimetus tuleb registreerida üksnes keeltes, mida kasutatakse või on varem kasutatud määratletud geograafilises piirkonnas konkreetse toote kirjeldamiseks.
2.  
Kaitstud päritolunimetus või geograafilise tähis registreeritakse algupärases kirjaviisis. Kui algupärane kirjaviis ei ole ladina tähestikus, registreeritakse koos algupärases kirjaviisis nimetusega ka nimetuse transkriptsioon ladina tähestikus.

Artikkel 3

Taotleja

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 95 lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla üksiktootja, kui:

a) 

asjaomane isik on ainus tootja, kes soovib taotlust esitada, ning

b) 

määratletud geograafilisel piirkonnal on omadusi, mis erinevad märgatavalt naaberpiirkondade omadustest, või erinevad asjaomase toote omadused naaberpiirkondades toodetud toodete omadustest.

Asjaolud, mille alusel kaitstud päritolunimetus või geograafiline tähis osaliselt või täielikult koosneb taotlejast üksiktootja organisatsiooni nimest, ei takista teistel tootjatel nimetust kasutada, eeldusel et see on kooskõlas tootespetsifikaadiga.

Artikkel 4

Täiendavad nõuded tootespetsifikaatidele

1.  
Viinamarjasaaduse kirjelduses tuleb esitada viinamarjasaaduste kategooria või kategooriad vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas esitatud kategooriatele.
2.  
Kui tootespetsifikaadi kohaselt peab pakendamine, sh villimine toimuma määratletud geograafilises piirkonnas või asjaomase määratletud piirkonna vahetus läheduses, siis peab see sisaldama ka põhjendust selle kohta, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks, algupära või kontrolli tagamiseks toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise kohta.

▼M2

Artikkel 5

Erandid seoses määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega

1.  

Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktist iv ja punkti b alapunktist iv ning tingimusel, et tootespetsifikaadis on nii ette nähtud, võib kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega tooteid veiniks töödelda järgmistes asukohtades:

a) 

asjaomase määratletud piirkonna vahetus läheduses asuval alal;

b) 

sama haldusüksuse või naaberhaldusüksuse territooriumil, kooskõlas riiklike sätetega;

c) 

piiriülese päritolunimetuse ja geograafilise tähise puhul ning kui kahe või enama liikmesriigi või ühe või enama liikmesriigi ja ühe või enama kolmanda riigi vahel on sõlmitud kontrollimeetmete leping, siis asjaomase määratletud piirkonna vahetus läheduses asuval alal.

2.  
Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktist iv ja tingimusel, et see on tootespetsifikaadis ette nähtud, võib kaitstud päritolunimetusega tooteid jätkuvalt vahuveiniks ja poolvahuveiniks töödelda väljaspool kindlaks määratud piirkonna vahetut lähedust, kui see oli tavaks enne 1. märtsi 1986.
3.  
Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktist iv võib kaitstud päritolunimetusega liköörveinide „Condado de Huelva“, „Málaga“ ja „Jerez-Xérès-Sherry“ puhul viinamarjasordi „Pedro Ximénez“ kuivatatud viinamarjadest saadud viinamarjavirre, millele on käärimise ärahoidmiseks lisatud veinist saadud naturaalset alkoholi, olla pärit Montilla-Morilese piirkonnast.

▼M2 —————

▼B

Artikkel 7

Ühistaotlus

Kui päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse taotlus esitatakse ühiselt, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 95 lõikes 3, teostavad kõik asjaomased liikmesriigid vastavad eelmenetlused, sealhulgas ka vastuväidete esitamise etapi.

Artikkel 8

Ajutine riigisisene kaitse

1.  
Liikmesriik võib kaitstud nimetuse kasutamist riigis pärast komisjonile taotluse esitamise kuupäeva lubada üksnes ajutiselt.

Kõnealune ajutine riigisisene kaitse lakkab alates määruse (EL) nr 1308/2013 kohase registreerimisotsuse vastuvõtmise või taotluse tagasivõtmise kuupäevast.

2.  
Juhul kui nimetust vastavalt käesolevale määrusele ei kaitsta, vastutab kõnealuse riigisisese kaitse tagajärgede eest üksnes asjaomane liikmesriik. Liikmesriikide poolt lõike 1 alusel võetud meetmed ei mõjuta liidusisest ega rahvusvahelist kaubandust.

Artikkel 9

Taotluse vastuvõetavus

1.  
Kaitsetaotlust käsitatakse vastuvõetavana, kui see on esitatud kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitega 94, 95 ja 96 ning rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikliga 3 ja artikli 5 lõikega 3 ning on täidetud nõuetekohaselt.

Kaitsetaotlus loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui see on kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõigetega 1 ja 3 ning rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikliga 2 ning kui koonddokument on nõuetekohaselt täidetud.

Koonddokument, milles on kokkuvõtlikult esitatud tootespetsifikaat vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõike 1 punktile d, loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui see vastab rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 5 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele. Tootespetsifikaat loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui see vastab määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõikes 2 sätestatud nõuetele.

2.  
Kui komisjon leiab, et taotlus on vastuvõetamatu, teavitab ta liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmandas riigis asutatud taotlejat põhjustest, miks taotlus vastuvõetamatuks loeti.
3.  
Vähemalt kord kuus avaldab komisjon loetelu, mis sisaldab nimetusi, mille kohta on kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise taotlus esitatud, taotleva liikmesriigi või kolmanda riigi nime ning taotluse esitamise kuupäeva.

▼M2 —————

▼B

2. JAGU

Vastuväite esitamise menetlus

Artikkel 11

Vastuvõetavus ja vastuväite alused

1.  

Põhjendatud vastuväite esitamise taotlus on määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 tähenduses vastuvõetav, kui:

a) 

komisjon saab selle kätte määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 98 sätestatud tähtaja jooksul;

b) 

see on kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 8 lõikes 1 toodud tingimustega

ning:

c) 

selles on näidatud, et kaitsetaotlus, tootespetsifikaadi muutmise või kaitse tühistamise taotlus ei vasta päritolunimetuse ja geograafilise tähise eeskirjadele, sest:

i) 

see oleks vastuolus määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitega 92 kuni 95 või artikliga 105 või 106 ja nende alusel vastu võetud sätetega;

ii) 

kavandatava nimetuse registreerimine oleks vastuolus määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 100 või 101;

▼M2

iii) 

kavandatava nimetuse registreerimine ohustaks kaubamärgi omaniku õigusi või täielikult homonüümse nimetuse kasutajat või liitnimetuse kasutajat, mille üks osa on identne kavandatava nimetusega või osaliselt homonüümsete nimetuste olemasolu või muude nimetuste olemasolu, mis on sarnased kavandatavale nimetusele, mis viitavad viinamarjasaadustele, mida on seaduslikult turustatud vähemalt viis aastat enne määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikes 4 sätestatud avaldamise kuupäeva.

▼B

Vastuväite esitamise aluste hindamisel peetakse silmas kogu liidu territooriumi.

Kui vastuväite esitab füüsiline või juriidiline isik, on nõuetekohaselt põhjendatud vastuväide vastuvõetav ainult siis, kui selles on ära näidatud vastuväite esitaja õigustatud huvi.

2.  
Kui komisjon leiab, et vastuväide ei ole vastuvõetav, teavitab ta vastuväite saatnud asutust või füüsilist või juriidilist isikut vastuvõetamatuse aluseks olnud põhjustest.

▼M2 —————

▼B

Artikkel 13

Kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste kasutamise piirangud

1.  
Ilma et see mõjutaks määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 102 kohaldamist, võib komisjon vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse kuni viie aasta pikkune üleminekuperiood selleks, et liikmesriigist või kolmandast riigist pärit toodete puhul, mille nimetus koosneb osaliselt või täielikult nimetusest, mille kasutamine on vastuolus määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 103 lõikega 2, võiks jätkata nimetuse kasutamist, millega toodet on seni turustatud.

Niisuguse üleminekuperioodi võimaldamine sõltub vastuvõetava vastuväite esitamisest vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 96 lõikele 3 või artiklile 98, milles näidatakse, et nimetusele kaitse andmise otsus ohustaks:

a) 

täiesti identset nimetust või liitnimetust, mille üks osa on identne registreeritava nimetusega, või

▼M2

b) 

osaliselt homonüümset või muud nimetust, mis on sarnane kavandatavale nimetusele, mis viitab viinamarjasaadustele ja mida on seaduslikult turustatud vähemalt viis aastat enne määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõikes 4 sätestatud avaldamise kuupäeva.

▼B

2.  

Komisjon võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastu võtta rakendusakte, millega pikendatakse lõikes 1 osutatud üleminekutähtaega kuni 15 aastale, kui on näidatud, et:

a) 

lõikes 1 osutatud nimetust on õiguspäraselt pidevalt ja muutumatult kasutatud vähemalt 25 aastat enne komisjonile kaitsetaotluse esitamist;

b) 

lõikes 1 osutatud nimetuse kasutamise eesmärk ei ole kunagi olnud registreeritud nimetuse maine arvelt kasu saamine ning tarbijat ei ole toote õige päritolu osas eksitatud ega ole saadudki eksitada.

3.  
Lõigetes 1 ja 2 osutatud nimetuste kasutamisel märgitakse päritoluriik märgistusele selgelt ja nähtavalt.
4.  
Ajutiste raskustega toime tulemiseks, pidades silmas pikaajalist eesmärki tagada kõigi vastava piirkonna tootjate tegutsemine kooskõlas tootespetsifikaadiga, võib liikmesriik anda kaitse ajutiseks perioodiks alates kuupäevast, mil taotlus komisjonile saadetakse, tingimusel et asjaomased tootjad on kõnealust viinamarjasaadust õiguspäraselt turustanud, kasutades asjaomaseid nimetusi järjepidevalt vähemalt viis aastat enne taotluse esitamist liikmesriigi ametiasutustele ja et neid ajutisi raskusi on nimetatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 96 lõikes 3 osutatud vastuväite esitamise menetluses. Üleminekuperiood peab olema võimalikult lühike ega tohi olla pikem kui kümme aastat.

Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis kolmandas riigis asuva geograafilise piirkonna nime kasutava kaitstud geograafiliste tähise ja kaitstud päritolunimetuse suhtes, välja arvatud vastuväite esitamise menetluse korral.

Nimetatud üleminekuperioodid tuleb esitada määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 94 lõikes 1 osutatud taotluses.

3. JAGU

Tootespetsifikaadi muutmine

▼M2 —————

▼B

Artikkel 16

Liidu muudatuse taotluse vastuvõetavus

1.  
Tootespetsifikaadi liidu muudatuse taotlust käsitatakse vastuvõetavana, kui see on esitatud kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 105 ja rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikliga 3 ja artikli 9 lõikega 2 mutatis mutandis ning on täidetud nõuetekohaselt.

Tootespetsifikaadi liidu muudatuse taotlus loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui see on põhjalik ja ammendav ning vastab rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 2 ja artikli 9 lõikes 1 esitatud tingimustele.

Tootespetsifikaadi liidu muudatuse taotluse rahuldamine komisjoni poolt hõlmab üksnes muudatusi, mis on taotluses esitatud.

2.  
Kui taotlus loetakse vastuvõetamatuks, teatatakse liikmesriigi või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis tegutsevale taotlejale selle põhjustest.

Artikkel 17

Standardmuudatused

1.  
Standardmuudatused kinnitatavad ja avaldavad liikmesriigid, kelle geograafilise piirkonnaga päritolunimetus või geograafiline tähis seotud on.

Tootespetsifikaadi standardmuudatuse taotlus tuleb esitada selle liikmesriigi ametiasutustele, kelle geograafilise piirkonnaga päritolunimetus või geograafiline tähis seotud on. Taotleja peab täitma määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 95 sätestatud tingimused. Kui standardmuudatuse taotlust ei ole esitanud taotleja, kes esitas tootespetsifikaadiga seotud nimetuse või nimetuste registreerimise taotluse, annab liikmesriik kõnealusele taotlejale, kui see veel eksisteerib, võimaluse taotlust kommenteerida.

▼M2

Standardmuudatuse taotlus peab sisaldama standardmuudatuste kirjeldust, kokkuvõtet muudatuste vajaduse põhjustest ja näitama, et taotletavad muudatused kvalifitseeruvad standardmuudatustena vastavalt käesoleva määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 105 lõike 2 kolmandale lõigule.

▼B

2.  
Kui liikmesriik leiab, et taotlus vastab määruse (EL) nr 1308/2013 ja selle alusel vastu võetud sätetele, võib ta standardmuudatuse avaldada. Muutmisotsus peab sisaldama uut konsolideeritud koonddokumenti, kui see on asjakohane, ja uut konsolideeritud tootespetsifikaati.

Standardmuudatus hakkab liikmesriigis kehtima pärast selle avaldamist. Liikmesriik peab standardmuudatused komisjonile teatama mitte hiljem kui üks kuu pärast riikliku heakskiitmise otsuse avaldamise kuupäeva.

3.  
Kolmandast riigist pärineva viinamarjasaaduse standardmuudatuse otsuse peab langetama vastavalt kõnealuses riigis kehtivale süsteemile ja teatama komisjonile vahetult või kolmanda riigi ametiasutuste vahendusel üksiktootja artikli 3 tähenduses või tootjate rühm, kellel on õigustatud huvi, mitte hiljem kui üks kuu pärast avaldamist.
4.  
Standardmuudatuste teatis loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui see vastab rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklile 10.
5.  
Kui standardmuudatus tingib muudatuse koonddokumendis, peab komisjon avaldama rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 10 osutatud tavapärase muudatuse kirjelduse ja uue koonddokumendi Euroopa Liidu Teataja C-seerias kolme kuu jooksul pärast liikmesriigilt, kolmandalt riigilt või kolmanda riigi üksiktootjalt või tootjate rühmalt teatise saamise kuupäeva.
6.  
Kui standardmuudatus ei tingi muudatust koonddokumendis, peab komisjon rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 32 osutatud infosüsteemide kaudu avaldama tavapärase muudatuse kirjelduse Euroopa Liidu Teataja C-seerias kolme kuu jooksul pärast liikmesriigilt, kolmandalt riigilt või kolmanda riigi taotlejalt teatise saamise kuupäeva.
7.  
Standardmuudatused hakkavad liidu territooriumil kehtima pärast avaldamist Euroopa Liidu Teataja C-seerias või komisjoni infosüsteemis, millele on viidatud rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 32.
8.  
Kui geograafiline piirkond hõlmab mitut liikmesriiki, viivad liikmesriigid standardmuudatuse menetluse läbi eraldi ja vastavalt sellele osale, mis iga liikmesriigi territooriumil asub. Standardmuudatus hakkab kehtima alles siis, kui viimane riiklik kinnitus on antud. Liikmesriik, kes kinnitab standardmuudatuse viimasena, saadab komisjonile lõikes 4 osutatud teatise mitte hiljem kui üks kuu pärast standardmuudatuse heakskiitmise otsuse avaldamise kuupäeva.

Kui üks või mitu asjaomast liikmesriiki ei kohalda esimeses lõigus viidatud riiklikku kinnitust, võib mis tahes liikmesriik esitada selle taotluse vastavalt liidu tasandi muutmismenetlusele. See reegel kehtib mutatis mutandis ka siis, kui üks või mitu asjaomast riiki on kolmandad riigid.

Artikkel 18

Ajutised muudatused

1.  
Ajutised muudatused kinnitatakse ja avaldatakse liikmesriikidele, kellele päritolunimetuse või geograafilise tähise geograafiline piirkond kuulub. Muudatused tuleb komisjonile teatada koos ajutise muudatuse põhjendusega mitte hiljem kui üks kuu pärast riikliku heakskiitmise otsuse avaldamise kuupäeva. Ajutine muudatus kehtib liikmesriigis pärast selle avaldamist.
2.  
Kui geograafiline piirkond hõlmab mitut liikmesriiki, kohaldatakse ajutise muudatuse menetlust liikmesriikides eraldi vastavalt osale, mis liikmesriigi territooriumil asub. Ajutised muudatused hakkavad kehtima alles siis, kui riiklikku heakskiitmise otsust hakatakse kohaldama. Liikmesriik, kes kinnitab ajutise muudatuse viimasena, teatab sellest komisjonile mitte hiljem kui üks kuu pärast kinnitamisotsuse avaldamise kuupäeva. See reegel kehtib mutatis mutandis ja seda ka juhul, kui üks või mitu asjaomast riiki on kolmas riik.
3.  
Kolmandast riigist pärinevate viinamarjasaaduste ajutiste muudatuste teabe peab komisjonile koos ajutise muudatuse põhjendusega edastama kas vahetult või vastava kolmanda riigi ametiasutuste kaudu üksiktootja artikli 3 tähenduses või tootjate rühm, kellel on õigustatud huvi ning seda mitte hiljem kui üks kuu pärast muudatuste heakskiitmist.
4.  
Ajutiste muudatuste teatis loetakse täielikuks, kui see sisaldab kõiki rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 11 osutatud elemente.
5.  
Komisjon avaldab need muudatused kolme kuu jooksul alates päevast, mil liikmesriik, kolmas riik või kolmanda riigi üksiktootja või tootjate rühm teatise kätte saab. Ajutine muudatus kehtib liidus pärast seda, kui komisjon on selle avaldanud.

4. JAGU

Kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise tühistamine

Artikkel 19

Tühistamismenetlus

Kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise tühistamise taotluse korral, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 106, järgitakse mutatis mutandis menetlust, mis on sätestatud nimetatud määruse artiklis 94 ja artiklites 96 kuni 99, käesoleva määruse II peatüki 1., 2. ja 4. jaos ning rakendusmääruse (EL) 2019/34 II peatüki 1., 2., 4. ja 5. jaos.

Komisjon avaldab rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 13 osutatud tühistamistaotluse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

▼M2 —————

▼B

Artikkel 21

Tühistamistaotluste vastuvõetavus

1.  

Põhjendatud tühistamistaotlus on määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 106 tähenduses vastuvõetav, kui:

a) 

tühistamistaotlus on kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 13 lõikes 1 esitatud tingimustega ja

b) 

tühistamistaotlus põhineb määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 106 osutatud alustel.

2.  
Kui komisjon leiab, et tühistamistaotlus ei ole vastuvõetav, teavitab ta taotluse saatnud liikmesriigi või kolmanda riigi asutust või füüsilist või juriidilist isikut vastuvõetamatuse põhjustest.
3.  
Tühistamisega seotud põhjendatud vastuväited on vastuvõetavad üksnes juhul, kui need tõendavad, et huvitatud isik on registreeritud nimest kaubanduslikult sõltuv.

5. JAGU

Sümbolite, tähiste ja lühendite kasutamine

▼M2 —————

▼B

Artikkel 23

Erandid kohustusest kasutada märgistusel väljendit „kaitstud päritolunimetus“

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõikele 3 võib väljendi „kaitstud päritolunimetus“ ära jätta veinidel, millel on järgmised kaitstud päritolunimetused:

a) 

Kreeka:

Σάμος (Samos);

b) 

Hispaania:

Cava, Jerez, Xérès või Sherry, Manzanilla;

c) 

Prantsusmaa:

Champagne;

d) 

Itaalia:

Asti, Marsala, Franciacorta;

e) 

Küpros:

Κουμανδαρία (Commandaria);

f) 

Portugal:

Madeira või Madère, Port või Porto.

III PEATÜKK

TRADITSIOONILINE NIMETUS

1. JAGU

Kaitsetaotlused ja läbivaatamismenetlus

Artikkel 24

Traditsioonilise nimetuse keel ja kirjaviis

1.  

Traditsiooniline nimetus registreeritakse

a) 

kas selle liikmesriigi või kolmanda riigi ametlikus või piirkondlikus keeles, kust nimetus pärineb, või

b) 

keeles, mida selle nimetuse puhul kaubanduses kasutatakse.

2.  
Traditsiooniline nimetus tuleb registreerida algupärase kirjakuju ja kirjaviisiga. Kui algupärane kirjaviis ei ole ladina tähestikus, registreeritakse koos algupärases kirjaviisis nimetusega ka nimetuse transkriptsioon ladina tähestikus.

Artikkel 25

Taotlejad

1.  
Liikmesriikide või kolmandate riikide pädevad asutused või kolmandates riikides registreeritud kutseala esindusorganisatsioonid võivad taotleda traditsioonilise nimetuse kaitsmist.
2.  
„Kutseala esindusorganisatsioon“ – tootjaorganisatsioon või ühtede ja samade eeskirjade järgi tegutsev tootjaorganisatsioonide ühendus, mis tegutseb ühes või mitmes veini päritolunimetuse või geograafilise tähise piirkonnas/piirkondades ning hõlmab vähemalt kahte kolmandikku kõnesoleva päritolunimetuse või geograafilise tähise piirkonna/piirkondade tootjatest ja katab vähemalt kaks kolmandikku kõnealuse piirkonna/piirkondade toodangust. Kutseala esindusorganisatsioon võib esitada taotluse üksnes nende viinamarjasaaduste kohta, mida ta toodab.

Artikkel 26

Taotluse vastuvõetavus

1.  
Kaitsetaotlusi käsitatakse vastuvõetavatena, kui need on esitatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 25, rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikliga 21 ja artikli 30 lõikega 3 ning täidetud nõuetekohaselt.

Taotlus on nõuetekohaselt täidetud, kui see sisaldab järgmist teavet:

a) 

traditsioonilise nimetusena kaitstav nimetus;

b) 

traditsioonilise nimetuse tüüp kas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 112 lõike a või b alusel;

c) 

keel, milles kaitstav traditsiooniline nimetus on;

d) 

viinamarjasaaduse kategooria või kategooriad;

e) 

määratluse ja kasutustingimuste kokkuvõte;

f) 

asjaomane kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis.

2.  
Koos taotlusega tuleb esitada koopia asjaomase liikmesriigi õigusaktist või kolmanda riigi või kolmandate riikide veinitootjatele kohaldatavatest eeskirjadest, mis hõlmavad kõnealuse nimetuse kasutamist ja viide nende õigusaktide või eeskirjade avaldamisele.
3.  
Kui taotlus ei ole nõuetekohaselt täidetud või kui lõikes 2 osutatud dokumente koos taotlusega ei esitata, loetakse taotlus vastuvõetamatuks.
4.  
Kui taotlus loetakse vastuvõetamatuks, teatatakse liikmesriigi või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis tegutsevale taotlejale selle põhjustest ja informeeritakse neid sellest, et neil on õigus esitada uus nõuetekohane taotlus.

Artikkel 27

Kehtivad nõuded

1.  

Kaitstud traditsioonilise nimetuse kaitsetaotlus loetakse kehtivaks, kui nimi, millele kaitset taotletakse:

a) 

vastab määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 112 esitatud traditsioonilise nimetuse määratlusele ja käesoleva määruse artikliga 24 kehtestatud nõuetele;

b) 

koosneb ainult kas:

i) 

suurel osal liidu või asjaomase kolmanda riigi territooriumist kaubanduses tavapäraselt kasutatud nimetusest, et eristada teatavaid määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 92 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvaid viinamarjasaadusi, või

ii) 

asjaomase liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil kaubanduses tavapäraselt kasutatud mainekast nimetusest, et eristada teatavaid määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 92 lõikes 1 osutatud kategooriatesse kuuluvaid viinamarjasaadusi;

c) 

ei ole saanud üldnimetuseks ning

d) 

seda määratletakse ja reguleeritakse liikmesriigi õigusega või sellele kohaldatakse asjaomases kolmandas riigis tootjate suhtes kohaldatavates eeskirjades, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide eeskirjades sätestatud kasutustingimusi.

Punkti b ei kohaldata traditsioonilistele nimetustele, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 112 lõikes a.

2.  

Tavapärane kasutus lõike 1 punkti b tähenduses on järgmine:

a) 

kasutamine vähemalt viie aasta jooksul nimetuste korral, mis esitati liikmesriigi või kolmanda riigi ametlikus või piirkondlikus keeles, kust nimetus pärineb;

b) 

kasutamine vähemalt 15 aasta jooksul nimetuste korral, mis esitati keeles, mida kasutatakse kaubanduslikel eesmärkidel.

3.  
Lõike 1 punkti c tähenduses tähendab „üldnimetus“ nimetust, mis vaatamata sellele, et see viitab valmistusviisile, laagerdamismeetodile, kvaliteedile, värvusele, koha eripärale või mõnele kindlale önoloogilisele sündmusele, on muutunud liidus asjaomase viinamarjasaaduse üldnimeks.

Artikkel 28

Komisjoni kontroll

1.  
Traditsioonilise nimetuse kaitse taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, mil komisjon vastuväite kätte saab.
2.  
Komisjon hindab, kas kaitsetaotlus vastab käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.
3.  
Kui komisjon leiab, et artiklites 26 ja 27 sätestatud tingimused on täidetud, võtab ta vastu rakendusakti seoses kaitsetaotluse avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas.
4.  
Kui traditsioonilise nimetuse kaitse taotlus ei vasta käesolevas peatükis sätestatud tingimustele, teavitab komisjon taotlejat keeldumise põhjustest ja määrab tähtaja taotluse tagasivõtmiseks või muutmiseks või märkuste esitamiseks.
5.  
Kui taotleja ei kõrvalda puudusi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul, võtab komisjon vastu rakendusakti, millega lükatakse taotlus tagasi vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 115 lõikele 2.

2. JAGU

Vastuväite esitamise menetlus

Artikkel 29

Vastuväite esitamine

Vastuväite esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, mil komisjon vastuväite kätte saab.

Artikkel 30

Vastuvõetavus ja vastuväite alused

1.  

Põhjendatud vastuväide on vastuvõetav, kui:

a) 

selle esitab liikmesriik või kolmas riik või füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigustatud huvi;

b) 

komisjon saab selle kätte rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 22 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul;

c) 

see tõendab, et kaitsetaotlus ei vasta traditsioonilisi nimetusi reguleerivatele eeskirjadele, kuna see ei ole kooskõlas käesoleva määruse artikliga 27, sest kavandatud nimetuse registreerimine oleks vastuolus käesoleva määruse artikliga 32 või 33.

2.  
Vastuvõetavaks loetud vastuväitest teavitatakse asjaomast liikmesriigi või kolmanda riigi pädevat asutust või kolmanda riigi kutseala esindusorganisatsiooni.

Artikkel 31

Vastuväite menetlemine

1.  
Kui komisjon ei lükka vastuväidet tagasi kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 23 lõikega 3, peab vastuväite sisu teatama taotlejale, kes taotluse tegi ja kutsuma teda üles esitama märkused rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 24 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul. Selle ajavahemiku jooksul saadud tähelepanekud edastatakse vastuväite esitajale.

Vastuväite menetlemise käigus kutsub komisjon pooli üles esitama võimaluse korral rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 24 lõikes 2 osutatud tähtaja jooksul oma märkused teise poole teadete kohta.

2.  
Kui taotleja või vastuväite esitaja märkusi ei esita või kui rakendusmääruse (EL) 2019/34 artiklis 24 toodud tähtaja jooksul vastuväidete ja märkuste esitamise tähtajast kinni ei peeta, siis jätkab komisjon vastuväite menetlemisega.
3.  
Komisjon otsustab traditsioonilise nimetuse tunnustamise või tagasilükkamise kättesaadava teabe põhjal. Komisjon kaalub, kas käesoleva määruse artiklis 27, 32 või 33 sätestatud tingimused on täidetud. Traditsioonilise nimetuse tagasilükkamise otsus teatatakse vastuväite esitajale ja taotlejale.
4.  
Kui esitatakse mitu vastuväidet, võib ühe või mitme kõnealuse vastuväite esialgse läbivaatamise tõttu kaitsetaotluse menetlemise jätkamine olla takistatud. Sellisel juhul võib komisjon teise vastuväite menetluse peatada. Komisjon teatab teistele vastuväidete esitajatele menetluse käigus tehtud otsustest, mis võivad neid mõjutada.

Kui taotlus lükatakse tagasi, loetakse peatatud vastuväitemenetlused lõpetatuks ja vastuväite esitajatele teatatakse sellest nõuetekohaselt.

3. JAGU

Kaitse

Artikkel 32

Seos kaubamärkidega

1.  

Sellise kaubamärgi registreerimine, mis koosneb traditsioonilisest nimetusest või sisaldab traditsioonilist nimetust, mis ei vasta määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 112 kohasele traditsioonilise nimetuse määratlusele ega kasutamise tingimustele ning mis puudutab mõnda nimetatud määruse VII lisa II osas loetletud kategooriatesse kuuluvat toodet, tuleb:

a) 

tagasi lükata, kui kaubamärgi registreerimistaotlus esitatakse pärast traditsioonilise nimetuse kaitsetaotluse komisjonile esitamise kuupäeva ja traditsioonilisele nimele antakse kaitse, või

b) 

tühistada.

2.  
Tootele ei anta kaitstud traditsioonilist nimetust juhul, kui see võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat viinamarjasaaduse tegeliku olemuse, laadi, tunnuste või omaduste suhtes eksitada.
3.  
Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võib lõikes 1 osutatud kaubamärki, mis on taotletud, registreeritud või saadud liidu territooriumil heauskse kasutamise teel, kui selline võimalus on ette nähtud riiklikus õiguses, liidu territooriumil jätkuvalt kasutada ja uuendada enne traditsioonilise nimetuse päritoluriigis kaitse alla võtmise kuupäeva olenemata traditsioonilise nimetuse kaitsest, tingimusel et kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks ei ole ühtegi põhjust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/95/EÜ, ( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2436 ( 2 ) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 alusel ( 3 ).

Sellisel juhul lubatakse traditsioonilist nimetust kasutada asjaomase kaubamärgiga paralleelselt.

Artikkel 33

Homonüümid

1.  
Nimetus, mille kohta on esitatud kaitsetaotlus ja mis on täielikult või osaliselt homonüümne traditsioonilise nimetusega, mis on juba kaitstud vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 113, registreeritakse, võttes nõuetekohaselt arvesse selle nimetuse kohalikku ja traditsioonilist kasutamist ning segiajamise ohtu.

Homonüümset nimetust, mis eksitab tarbijat toote olemuse, omaduste või tegeliku päritolu suhtes, ei võeta kaitse alla, isegi kui nimetus ise on täpne.

Registreeritud homonüümset nimetust võib kasutada üksnes tingimusel, et tegelikkuses suudetakse tagada hiljem registreeritud homonüümi ja registris juba esineva nimetuse piisav eristamine, võttes arvesse vajadust kohelda asjaomaseid tootjaid võrdselt ning mitte eksitada tarbijaid.

2.  
Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis enne 1. augustit 2009. aastal kaitse alla võetud traditsiooniliste nimetuste suhtes, mis on osaliselt homonüümsed kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise või IV lisas loetletud viinamarjasordi nimetuse või selle sünonüümiga.

4. JAGU

Muutmine ja tühistamine

▼M1

Artikkel 34

Traditsioonilise nimetuse muutmine

Taotleja, kes vastab artikli 25 kohastele nõuetele, võib taotleda registreeritud traditsioonilise nimetuse muudatuse heakskiitmist, võttes arvesse artikli 26 lõike 1 punktides a–f kirjeldatud elemente.

Artikleid 26 kuni 31 kohaldatakse muutmistaotluste suhtes mutatis mutandis.

▼B

Artikkel 35

Traditsioonilise nimetuse tühistamine

Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 115 lõikele 2 võib komisjon liikmesriigi, kolmanda riigi või õigustatud huvi omava füüsilise või juriidilise isiku nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võtta vastu rakendusakte traditsioonilise nimetuse kaitse tühistamiseks.

Artikleid 26 kuni 31 kohaldatakse muutmistaotluste suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 36

Tühistamise alus

Traditsioonilise nimetuse kaitse tühistatakse, kui:

a) 

nimetus ei vasta enam artiklis 27, 32 või 33 kehtestatud nõuetele;

b) 

kooskõla vastava määratlusega ja kasutamise tingimused ei ole enam tagatud.

Artikkel 37

Tühistamistaotluse vastuvõetavus

1.  

Põhjendatud tühistamistaotlus on vastuvõetav, kui:

a) 

selle esitas komisjonile liikmesriik, kolmas riik või füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigustatud huvi, ning

b) 

see tugineb artiklis 36 osutatud alustele.

Nõuetekohaselt põhjendatud tühistamistaotlus loetakse vastuvõetavaks ainult juhul, kui selles näidatakse ära taotleja õigustatud huvi.

2.  
Kui komisjon leiab, et tühistamistaotlus ei ole vastuvõetav, teavitab ta taotluse saatnud asutust või isikut vastuvõetamatuse põhjustest.
3.  
Komisjon avaldab tühistamistaotluse puudutatud asutustele ja isikutele vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 30 lõikele 4.
4.  
Tühistamisega seotud põhjendatud vastuväited on vastuvõetavad üksnes juhul, kui need tõendavad, et huvitatud isik on registreeritud nimest kaubanduslikult jätkuvalt sõltuv.

Artikkel 38

Kolmandates riikides kasutatavate traditsiooniliste nimetuste eeskirjad

1.  
Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 112 sätestatud traditsioonilise nimetuse määratlust kohaldatakse mutatis mutandis nimetuste suhtes, mida tavapäraselt kasutatakse kolmandates riikides geograafilise tähise või päritolunimetusega viinamarjasaaduste korral asjaomase riigi õigusaktide kohaselt.
2.  
Kui kolmanda riigi viinamarjasaaduse märgistusel kasutatakse muid kui elektroonilises andmebaasis E-Bacchus loetletud traditsioonilisi nimetusi, millele on viidatud rakendusmääruse (EL) 2019/34 artikli 25 lõikes 1, võib neid kasutada märgistusel vastavalt asjaomases kolmandas riigis kehtivatele eeskirjadele, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide vastu võetud eeskirjadele.

5. JAGU

Artikkel 39

Olemasolevad kaitstud traditsioonilised nimetused

Määruse (EÜ) nr 607/2009 alusel kaitstud traditsiooniline nimetus on automaatselt kaitstud ka käesoleva määruse alusel.

IV PEATÜKK

MÄRGISTUS JA ESITLUSVIIS

1. JAGU

Kohustuslikud elemendid

Artikkel 40

Kohustuslike elementide esitlus

1.  
Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 119 osutatud kohustuslikud elemendid peavad asuma pakendil samas nägemisväljas, nii et neid oleks võimalik ühe korraga lugeda ilma pakendit pööramata, olema kustumatus kirjas ja eristuma selgesti ümbritsevast tekstist ja visuaalsest teabest.

▼C1

2.  
Erandina lõikest 1 võivad artikli 41 lõikes 1 osutatud kohustuslikud elemendid, importija nimi ja partii number paikneda väljaspool lõikes 1 viidatud nägemisvälja.

▼B

3.  
Käesoleva artikli lõikes 1 ning artikli 41 lõikes 1 osutatud elementide kirjasuurus peab olema 1,2 mm või suurem, olenemata kasutatavast kirjavormingust.

Artikkel 41

Horisontaaleeskirjade kohaldatavus

1.  
Teatavate määruse (EL) nr 1169/2011 artiklis 21 osutatud allergiat või talumatust tekitavate ainete või toodete korral ette nähtud koostisosade tähistamisel kasutatakse sulfitite, piima ja piimatoodete, munade ja munatoodete puhul väljendeid, mis on esitatud I lisa A osas.
2.  
Lõikes 1 osutatud väljenditele võib vajaduse korral lisada I lisa B osas esitatud vastava piktogrammi.

Artikkel 42

Turustamine ja eksport

1.  
Viinamarjasaadusi, mille märgistus või esitlusviis ei vasta käesolevas määruses sätestatud asjakohastele nõuetele, ei tohi liidus turustada ega eksportida.
2.  
Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 II osa II jaotise I peatüki 2. jao punktist 3 ja 3. jaost võivad liikmesriigid viinamarjasaaduse eksportimisel lubada elemente ja esitlusviisi, mis on vastuolus liidu kehtivate märgistamise ja esitlusviisi nõuetega, kui vastavad elemendid või esitlusviis on nõutud asjaomase kolmanda riigi õiguse alusel. Need elemendid võivad olla muus kui liidu ametlikus keeles.
3.  
Erandina määruse (EL) nr 1308/2013 II osa II jaotise I peatüki 2. jao punktist 3 ja 3. jaost võivad liikmesriigid lubada kasutada lennuki pardal tarbitavate viinamarjasaaduste puhul esitlusviisi, mis on vastuolus liidu kehtivate eeskirjadega, kui viinamarjasaaduste selline esitlusviis tuleneb julgestusega seotud põhjustest.

Artikkel 43

Pliid sisaldavate kapslite ja fooliumi keelamine

Viinamarjasaaduste sulgureid, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1 kuni 11 ning punktides 13, 15 ja 16, ei tohi katta pliid sisaldavakapsli ega fooliumiga.

Artikkel 44

Tegelik alkoholisisaldus

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punktis c osutatud tegelik alkoholisisaldus mahuportsentides väljendatakse protsendi või poole protsendi täpsusega.

Numbrile järgneb sümbol „% vol“ ning sellele võib eelneda väljend „tegelik alkoholisisaldus“, „tegelik alkohol“ või „alk“. Osaliselt kääritatud viinmarjavirde või kääriva toorveini korral võib tegeliku alkoholisisalduse väljendid asendada või neile lisada üldalkoholisisaldusega arvu, millele järgneb sümbol „% vol“ ja järgnevad sõnad „üldalkoholisisaldus“ või „üldalkohol“.

Ilma et see piiraks kasutatava standardanalüüsimeetodi jaoks kehtestatud lubatavate hälvete kohaldamist, ei või märgitud alkoholisisaldus erineda analüüsi tulemusel saadud alkoholisisaldusest rohkem kui 0,5 %. Ilma et see piiraks kasutatava standardanalüüsimeetodi jaoks kehtestatud lubatavate hälvete kohaldamist, ei või üle kolme aasta pudelis hoitud kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega viinamarjasaaduste, vahuveinide, gaseeritud vahuveinide, poolvahuveinide, gaseeritud poolvahuveinide, liköörveinide ja üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinide märgitud alkoholisisaldus erineda analüüsi tulemusel saadud alkoholisisaldusest rohkem kui 0,8 %.

Artikkel 45

Viide lähtekohale

1.  

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punktis d osutatud lähtekohale viitatakse järgmisel viisil:

a) 

määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktis 1, punktides 3 kuni 9 ning punktides 15 ja 16 osutatud viinamarjasaaduste korral tuleb kasutada sõnu „[…] vein“, „toodetud […]“, „[…] toode“ või „[…] sekt“ või samaväärset väljendit, millele on lisatud liikmesriigi või kolmanda riigi nimi, kus viinamarjad on korjatud ja neist vein valmistatud;

b) 

sõnad „Euroopa Liidu vein“ või „Euroopa Liidu riikidest pärit veinide segu“ või samaväärne väljend, kui vein on valmistatud mitmest liikmesriigist pärit veinide segamise teel;

c) 

sõnad „Euroopa Liidus valmistatud vein“ või „vein, mis on valmistatud […] […] korjatud viinamarjadest“, kuhu on lisatud asjaomaste liikmesriikide nimed, kui vein on valmistatud liikmesriigis mõnest teisest liikmesriigist pärit viinamarjadest;

d) 

sõnad „[…] veinide segu“ või samaväärne väljend, millele on lisatud kõnealuste kolmandate riikide nimed, kui vein on valmistatud mitmest kolmandast riigist pärit veini segamise teel;

e) 

sõnad „vein, mis on valmistatud […] […] korjatud viinamarjadest“, kuhu on lisatud asjaomaste kolmandate riikide nimed, kui vein on valmistatud kolmandas riigis mõnest teisest kolmandast riigist pärit viinamarjadest.

Erandina esimese lõigu punktist a võib määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 4, 5 ja 6 osutatud kaitstud päritolunimetuseta või kaitstud geograafilise tähiseta viinamarjasaaduste korral asendada selle punktis a viidatud väljendi asendada väljendiga „toodetud […]“ või samaväärse nimetusega, millele on lisatud liikmesriigi nimi, kus teine kääritamine toimus.

▼C1

Esimene ja teine lõik ei piira artiklite 46 ja 55 kohaldamist.

▼B

2.  

Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 2, 10, 11 ja 13 nimetatud viinamarjasaaduste puhul viidatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punktis d osutatud lähtekohale järgmisel viisil:

a) 

„[…] virre“ või „[…] toodetud virre“ või samaväärne väljend, millele on lisatud liikmesriigi nimi;

b) 

„kahe või enama Euroopa Liidu riigi toodangust valmistatud segu“ kahes või enamas liikmesriigis valmistatud viinamarjasaaduste kupaaži puhul;

c) 

„virre, mis on valmistatud […] […] korjatud viinamarjadest“ viinamarjavirde puhul, mida ei ole valmistatud liikmesriigis, kus viinamarjad on koristatud.

▼M2 —————

▼B

Artikkel 46

Viide villijale, tootjale, importijale ja müüjale

1.  

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punktide e ja f ning käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„villija“ – Euroopa Liidus asutatud füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes villib võib laseb seda enda nimel teha;

b) 

„villimine“ – asjaomase toote pakendamine müügi eesmärgil kuni 60-liitristesse mahutitesse;

c) 

„tootja“ – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes töötleb või laseb enda nimel töödelda viinamarjad, viinamarjavirde veiniks või viinamarjavirde või veini vahuveiniks, gaseeritud vahuveiniks, kvaliteetvahuveiniks või aromaatne kvaliteetvahuveiniks;

d) 

„importija“ – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes vastutab kolmandate riikide kaupade ringlusesse laskmise eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punkti 24 tähenduses ( 4 );

e) 

„müüja“ – füüsiline või juriidiline isik või sellise isikute rühm, kes ei kuulu määratluse „tootja“ alla ning kes ostab ja seejärel laseb ringlusesse vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatset kvaliteetvahuveini;

f) 

„aadress“ viitab kohaliku tasandi halduspiirkonnale ja liikmesriigile või kolmandale riigile, kus asub villija, tootja, müüja või importija peakorter.

2.  

Villija nimele ja aadressile lisatakse kas:

a) 

sõnad „villija“ või „villitud […]“, millele võib lisada tootja ettevõttele viitavaid sõnu, või

b) 

asjakohane märge, mille kasutustingimused määrab kindlaks asjaomane liikmesriik, kui kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega viinamarjasaaduste villimine toimub:

i) 

tootja ettevõttes või

ii) 

tootjarühma tööruumides või

iii) 

ettevõttes, mis asub määratletud geograafilises piirkonnas või selle vahetus läheduses.

Lepingu alusel villimise korral lisatakse villijat käsitlevale märkele sõnad „villitud […] jaoks“ või, kui soovitakse märkida kolmanda isiku nimel villimise läbi viinud isiku nime ja aadressi, sõnad „villinud […] […] jaoks“.

Kui villimine leiab aset mujal kui villija juures, lisatakse käesolevas lõikes sätestatud elementidele viide täpsele kohale, kus villimine aset leidis, ning kui see toimub teises liikmesriigis, selle liikmesriigi nimi. Kõnealuseid tingimusi ei kohaldata, kui villimine toimub villija asukoha vahetus läheduses.

Kui kasutatakse muid pakendeid kui pudeleid, asendatakse sõnad „villija“ ja „villinud […]“ vastavalt sõnadega „pakendaja […]“ ja „pakendanud […]“, välja arvatud juhul, kui asjaomases keeles sellist vahet ei tehta.

3.  
Tootja ja müüja nimele ja aadressile lisatakse sõnad „tootja“ või „tootnud“ ja „müüja“ või „müünud“ või muu samaväärne väljend.

Liikmesriigid võivad otsustada:

a) 

teha kohustuslikuks tootja nime esitamise;

b) 

anda loa asendada sõna „tootja“ või „tootnud“ sõnadega, mis on esitatud II lisas.

4.  
Importija nimele ja aadressile lisatakse sõnad „importija“ või „importinud […]“. Lõike 2 kohaselt võib vaadis imporditud ja liidus villitud viinamarjasaaduste korral importija nime asendada või sellele lisada villija nime.
5.  
Lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud viited võib koondada ühte, kui need viitavad ühele ja samale füüsilisele või juriidilisele isikule.

Ühe nimetatud viidetest võib asendada koodiga, mille määrab kindlaks liikmesriik, kus asub villija, tootja, importija või müüja peakorter. Koodile lisatakse viide asjaomasele liikmesriigile. Muu isiku kui koodiga märgitud villija, tootja, importija või müüja nimi ja aadress, kui see isik on kaasatud toote turustamisse, esitatakse samuti asjaomase toote märgistusel.

6.  

Kui villija, tootja, importija või müüja nimi või aadress seisneb kaitstud päritolunimetuses või kaitstud geograafilises tähises või sisaldab seda, esitatakse see märgistusel:

a) 

kirjas, mis on vähemalt poole väiksem kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise märkimiseks kasutatud kirjast või asjaomase viinamarjasaaduse kategooria märkimiseks kasutatud kirjast, või

b) 

lõike 5 teises lõigus osutatud koodi abil.

Liikmesriigid võivad otsustada, millist võimalust kasutatakse nende territooriumil toodetud viinamarjasaaduste suhtes.

Artikkel 47

Vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini ja aromaatse kvaliteetvahuveini suhkrusisalduse esitamine

1.  
Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punktis g sätestatud viinamarjasaaduste märgistusel esitatakse käesoleva määruse III lisa A osas loetletud väljendid, mis viitavad suhkrusisaldusele.
2.  
Kui viinamarjasaaduse suhkrusisaldus, mis väljendatakse fruktoosi, glükoosi ja sahharoosina, võimaldab kahe III lisa A osas loetletud väljendi kasutamist, valitakse kahest väljendist üks.
3.  
Ilma et see piiraks III lisa A osas kirjeldatud kasutustingimusi, ei või suhkrusisaldus erineda toote märgistusel esitatust rohkem kui 3 grammi liitri kohta.

Artikkel 48

Erieeskirjad gaseeritud vahuveinide, gaseeritud poolvahuveinide ja kvaliteetvahuveinide kohta

1.  
Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas osutatud väljenditele „gaseeritud vahuvein“ ja „gaseeritud poolvahuvein“ lisatakse samas kirjatüübis sama suures kirjas sõnad „saadud süsinikdioksiidi lisamise teel“ või ka „saadud süsinikanhüdriidi lisamise teel“, isegi kui kohaldatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõiget 2.
2.  
Lõiget 1 ei kohaldata, kui juba keelekasutus viitab, et lisatud on süsinikdioksiidi.
3.  
Kvaliteetvahuveinide puhul võib juhul, kui toote märgistusel sisaldub nimetus „Sekt“, jätta ära viite viinamarjasaaduse kategooriale.

2. JAGU

Vabatahtlikud elemendid

Artikkel 49

Aastakäik

1.  

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 120 lõike 1 punktis a osutatud aastakäigu võib lisada määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1 kuni 11 ning punktides 13, 15 ja 16 viidatud viinamarjatoote märgistusele, kui vähemalt 85 % selle toote valmistamiseks kasutatavatest viinamarjadest on korjatud kõnealusel aastal. See ei hõlma:

a) 

viinamarjasaadusi, mida kasutatakse magustamiseks, expedition liqueur'i või tirage liqueur'i, olenemata nende kogusest;

b) 

viinamarjasaadusi, mida kasutatakse määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunktide e ja f kohaselt, olenemata nende kogusest.

2.  
Lõike 1 kohaldamisel sertifitseeritakse kaitstud päritolunimetuseta või geograafilise tähiseta viinamarjasaadused, mille märgistusel on näidatud aastakäik, vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/274 ( 5 ) artiklile 12.
3.  
Viinamarjasaaduste korral, mida saadakse tavapäraselt jaanuaris või veebruaris koristatud viinamarjadest, esitatakse viinamarjasaaduse märgistusel aastakäiguna eelmine kalendriaasta.

Artikkel 50

Veiniviinamarjasordi nimi

1.  

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 120 lõike 1 punktis b osutatud viinamarjasortide nimed või nende sünonüümid, mida kasutatakse määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1 kuni 11 ning punktides 13, 15 ja 16 viinamarjasaaduste valmistamisel, võib esitada nende toodete märgistusel punktidega a ja b sätestatud tingimustel, juhul kui need on valmistatud liidus või punktides a ja c sätestatud tingimustel, juhul kui need on valmistatud kolmandates riikides.

a) 

Veiniviinamarjasordi nimi või selle sünonüümi võib esitada järgmistel tingimustel:

i) 

kui märgitakse ainult ühe veiniviinamarjasordi nimi või selle sünonüüm, peab vähemalt 85 % tootest olema valmistatud sellest sordist, välja arvatud:

— 
viinamarjasaadused, mida kasutatakse magustamiseks, expedition liqueur või tirage liqueur, olenemata nende kogusest, või
— 
viinamarjasaadusi, mida kasutatakse määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunktide e ja f kohaselt, olenemata nende kogusest;
ii) 

kui märgitakse kaks või rohkem veiniviinamarjasordi nime või nende sünonüümi, peab 100 % asjaomastest toodetest olema valmistatud nendest sortidest, välja arvatud:

— 
viinamarjasaadused, mida kasutatakse magustamiseks, expedition liqueur või tirage liqueur, olenemata nende kogusest, või
— 
viinamarjasaadusi, mida kasutatakse määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunktide e ja f kohaselt, olenemata nende kogusest.

Veiniviinamarjasordi nime peab märgistusel esitama sisalduse kahanevas järjekorras ja sama suurte tähtedega.

b) 

Liidus toodetud viinamarjasaaduste puhul peab märgistusel esitatud veiniviinamarjasordi nimi või selle sünonüüm olema üks nendest, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 81 lõikes 2 sätestatud liigituses.

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 81 lõike 3 kohaselt liigitamiskohustusest vabastatud liikmesriikide puhul peab märgistusel esitatud veiniviinamarjasordi nimi või selle sünonüüm olema üks nendest, mis on toodud Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni hallatavas „Rahvusvahelises veiniviinamarjasortide ja nende sünonüümide nimekirjas“.

c) 

Kolmandatest riikidest pärit viinamarjasaaduste korral peab veiniviinamarjasordi nime ja selle sünonüümide märgistus olema kooskõlas asjaomases kolmandas riigis veinitootjate suhtes kohaldatavate eeskirjadega, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide eeskirjadega, kusjuures veiniviinamarjasordi nimi või kasutatav sünonüüm peab esinema ühes järgmiste organisatsioonide nimekirjadest:

i) 

Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon;

ii) 

Rahvusvaheline Uute Taimesortide Kaitse Liit;

iii) 

Rahvusvaheline Taimede Geneetiliste Ressursside Nõukogu.

2.  
Lõike 1 kohaldamisel sertifitseeritakse kaitstud päritolunimetuseta või geograafilise tähiseta viinamarjasaadused, mille märgistusel on esitatud viinamarjasort, vastavalt rakendusmääruse (EL) 2018/274 artiklile 12.

Vahuveinide ja kvaliteetvahuveinide puhul võib toote kirjeldust täiendavad sordinimed „Pinot blanc“, „Pinot noir“, „Pinot meunier“, „Pinot gris“ ja samaväärsed nimed teistes liidu keeltes asendada sünonüümiga „Pinot“.

3.  
Veiniviinamarjasortide nimed ja nende sünonüümid, mis täielikult või osaliselt koosnevad kaitstud päritolunimetusest või kaitstud geograafilisest tähisest, mida võib kasutada kaitstud päritolunimetusega või geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega toote märgistusel, on esitatud käesoleva määruse IV lisa A osas.

IV lisa A osa võib komisjon muuta üksnes selliselt, et võetaks arvesse uutes liikmesriikides pärast liitumist kehtivaid märgistamise tavasid.

4.  
Käesoleva määruse IV lisa B osas loetletud veiniviinamarjasortide nimesid ja nende sünonüüme, mis sisaldavad osaliselt kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist ja viitavad otseselt asjaomase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise geograafilisele piirkonnale, võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega toote märgistusel.

Artikkel 51

Erieeskirjad veiniviinamarjasordi kasutamise kohta kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähiseta veinide korral

Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1 kuni 9 ning punktis 16 osutatud kaitstud päritolunimetuseta või kaitstud geograafilise tähiseta viinamarjasaaduse korral ja juhul, kui see vastab kõnealuse määruse artikli 120 lõike 2 tingimustele, võib liikmesriik lubada kasutada väljendit „sordivein“, millele lisatakse üks või mõlemad järgmisest:

a) 

asjaomase liikmesriigi (liikmesriikide) nimi;

b) 

veiniviinamarjasordi (-sortide) nimi.

Lõikes 1 osutatud päritolunimetuseta, geograafilise tähiseta ja kolmanda riigi geograafilise tähiseta viinamarjasaaduse korral, mille märgistusel on esitatud ühe või mitme viinamarjasordi nimi, võib kolmas riik lubada kasutada märgistusel väljendit „sordivein“, millele lisatakse asjaomase kolmanda riigi nimi / asjaomaste kolmandate riikide nimed.

Käesoleva määruse artiklit 45 ei kohaldata liikmesriigi/liikmesriikide või kolmanda riigi / kolmandate riikide nimetustele.

▼M2 —————

▼B

Artikkel 52

Suhkrusisalduse esitamine veinidel, mis ei ole vahuvein, gaseeritud vahuvein, kvaliteetvahuvein ega aromaatne kvaliteetvahuvein

1.  
Käesoleva määruse III lisa B osas sätestatud fruktoosi ja glükoosina väljendatud suhkrusisalduse võib esitada viinamarjasaaduse märgistusel, kui tegemist ei ole määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punktis g osutatud viinamarjasaadusega.
2.  
Kui viinamarjasaaduse suhkrusisaldus võimaldab kahe käesoleva määruse III lisa B osas loetletud väljendi kasutamist, valitakse kahest väljendist üks.
3.  
Ilma et see piiraks käesoleva määruse III lisa B osas kirjeldatud kasutustingimusi, ei või suhkrusisaldus erineda märgistusel esitatust rohkem kui 1 gramm liitri kohta.
4.  
Lõiget 1 ei kohaldata määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 3, 8 ja 9 osutatud viinamarjasaaduste suhtes liikmesriikidele, kes on suhkrusisalduse märkimise tingimused ise kehtestanud, ega kolmandatele riikidele, kus sellised tingimused on reguleeritud kehtivate eeskirjadega, sh kutseala esindusorganisatsioonide vastu võetud eeskirjadega.

Artikkel 53

Teatavatele tootmismeetoditele viitavad väljendid

1.  
Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 120 lõike 1 punktile f võib viinamarjasaadustel, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1 kuni 11 ning punktides 13, 15 ja 16, märkida viite konkreetsete valmistamismeetodite kohta. Viited võivad sisaldada valmistamismeetodeid, millele on osutatud käesolevas artiklis.
2.  
Puust mahutis käärinud, küpsenud või laagerdunud kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega viinamarjasaaduste korral võib kasutada üksnes V lisas loetletud teatavate valmistamismeetoditele viitavaid väljendeid. Siiski võivad liikmesriigid ja kolmandad riigid kehtestada selliste viinamarjasaaduste jaoks muid, V lisas loetletud väljenditega samaväärseid väljendeid.

Kui viinamarjasaadus on kehtivate riiklike sätete kohaselt laagerdunud puust mahutis, on lubatud ühe esimeses lõigus osutatud väljendi kasutamine, isegi kui laagerdumine on jätkunud muud liiki mahutis.

Tammepuutükkide abil valmistatud viinamarjasaaduse märgistusel ei tohi kasutada esimeses lõigus osutatud väljendeid isegi juhul, kui puutükke kasutatakse koos puust mahutitega.

3.  

Väljendit „pudelis kääritatud“ võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega või kolmanda riigi geograafilise tähisega vahuveini või kvaliteetvahuveini puhul, tingimusel et:

a) 

tootes olev süsihappegaas on tekkinud pudelis järelkääritamisel;

b) 

tootmisprotsessi kestus, kaasa arvatud laagerdumisaeg ettevõttes, kus toode on valmistatud, on vähemalt üheksa kuud, arvestades süsihappegaasi tekitava käärimise algusest;

c) 

kui süsihappegaasi tekitav käärimine ja kuvee hoidmine settel kestis vähemalt 90 päeva;

d) 

sete on eraldatud tootest transfeermeetodil filtreerimise teel või purustamismeetodil (dégorgement).

4.  

Väljendeid „traditsioonilisel meetodil pudelis kääritatud“, „traditsiooniline meetod“, „klassikaline meetod“ või „klassikaline traditsiooniline meetod“ võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetusega või kolmanda riigi geograafilise tähisega vahuveini või kvaliteetvahuveini puhul, tingimusel et:

a) 

tootes olev süsihappegaas on tekkinud pudelis järelkääritamisel;

b) 

toodet on hoitud ühes ja samas ettevõttes pidevalt kontaktis settega vähemalt üheksa kuud alates kuvee valmistamisest;

c) 

sete on eraldatud tootest purustamismeetodil (dégorgement).

5.  

Nimetust „Crémant“ võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetuse või kolmanda riigi geograafilise tähisega valge ja roosa kvaliteetvahuveini puhul, tingimusel et:

a) 

viinamarjad on koristatud käsitsi;

b) 

►C2  vein on tehtud virdest, mis on saadud tervete kobarate või kobaratest eraldatud viinamarjade pressimisel. ◄ 150 kg viinamarjade kohta ei tohi tulla rohkem kui 100 liitrit virret;

c) 

maksimaalne vääveldioksiidi sisaldus ei tohi ületa 150 mg/l;

d) 

suhkrusisaldus on alla 50 g/l;

e) 

toode on kooskõlas lõikes 4 sätestatud nõuetega.

Ilma et see piiraks artikli 55 kohaldamist, esitatakse väljend „Crémant“ kvaliteetvahuveini märgistusel koos asjaomase kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise või kolmanda riigi geograafilise tähise kindlaks määratud piirkonna aluseks oleva geograafilise üksuse nimega.

Esimese lõigu punkti a ja teist lõiku ei kohaldata tootjate suhtes, kelle nimetust „Crémant“ sisaldav kaubamärk on registreeritud enne 1. märtsi 1986.

6.  
Viitamist veinide mahetootmisele reguleeritakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 834/2007 ( 6 ).

Artikkel 54

Viide põllumajandusettevõttele

1.  
VI lisas loetletud põllumajandusettevõttele viitavaid väljendeid, mis ei sisalda villija, tootja või müüja nime, võib kasutada üksnes kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega viinamarjasaaduste puhul, eeldusel et:

neid nimetusi tohib kasutada ainult juhul, kui viinamarjasaadus on valmistatud ainult selle põllumajandusettevõtte kasutuses olevate viinamarjaistanduste viinamarjadest ja kogu valmistamine toimub selles põllumajandusettevõttes.

2.  
VI lisas loetletud nimetuste kasutamist reguleerivad liikmesriigid. Kolmandad riigid kehtestavad eeskirjad VI lisas loetletud traditsiooniliste nimetuste kasutamise kohta, sealhulgas kutseala esindusorganisatsioonide kehtestatud eeskirjad.
3.  
Niisuguses põllumajandusettevõttes valmistatud viinamarjasaaduse turustamises osalevad ettevõtjad võivad selle põllumajandusettevõtte nime viinamarjasaaduse märgistusel ja esitlemisel kasutada ainult siis, kui asjaomane põllumajandusettevõte sellega nõus on.

Artikkel 55

Viide selliste geograafiliste üksuste nimele, mis on väiksemad või suuremad kui päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olev piirkond

1.  
Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 120 lõike 1 punktile g ja ilma et see piiraks artiklite 45 ja 46 kasutamist, võib üksnes kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise või kolmanda riigi kaitstud geograafilise tähisega viinamarjasaaduse märgistusel viidata sellise geograafilise üksuse nimele, mis on väiksem või suurem kui kõnealuse päritolunimetuse või geograafilise tähise piirkond.
2.  
Kui viidatakse selliste geograafiliste üksuste nimele, mis on väiksemad kui päritolunimetuse või geograafilise tähise piirkond, peab taotleja tootespetsifikaadis ja koonddokumendis asjaomase geograafilise üksuse täpselt määratlema. Liikmesriigid võivad kehtestada eeskirju selliste geograafiliste üksuste kasutamise suhtes.

Väiksemas geograafilises üksuses toodetud viinamarjasaadustele kehtib järgmine:

a) 

vähemalt 85 % viinamarjadest, millest viinamarjasaadus on valmistatud, peab pärinema kõnealusest väiksemast geograafilisest üksusest. See ei hõlma:

i) 

viinamarjasaadusi, mida kasutatakse magustamiseks, „expedition liqueur'i“ või „tirage liqueur'i“, olenemata nende kogusest;

ii) 

viinamarjasaadusi, mida kasutatakse määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkti 3 alapunktide e ja f kohaselt, olenemata nende kogusest;

b) 

tootmises kasutatavad muud viinamarjad peavad olema pärit asjaomase päritolunimetuse või geograafilise tähise määratletud geograafilisest piirkonnast.

Liikmesriigid võivad teha otsuse mitte kohaldada teise lõigu punktides a ja b sätestatud nõudeid enne 11. maid 2002. aastal registreeritud kaubamärkide suhtes, mis kujutavad endast päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olevast geograafilisest üksusest väiksema geograafilise üksuse nime või viidet asjaomase liikmesriigi geograafilisele alale või sisaldavad mõnda neist.

3.  

Päritolunimetuse või geograafilise tähise aluseks olevast piirkonnast väiksema või suurema geograafilise üksuse nimi või viide geograafilisele alale peab viitama järgmisele:

a) 

asula või asulate rühm;

b) 

kohalik haldusüksus või selle osa;

c) 

viinamarjakasvatusala alampiirkond või selle osa;

d) 

halduspiirkond.

3. JAGU

Eeskirjad erikujuga pudelite ja sulgurite kohta

Artikkel 56

Tunnustatud erikujuga pudelite kasutamise tingimused

VII lisas sätestatud erikujuga pudelitüüpide loetelusse lisamiseks peab asjaomane pudelitüüp vastama järgmistele nõuetele:

a) 

seda on ainu-, algu- ja tavapäraselt kasutatud mõne kindla kaitstud päritolunimetusega või geograafilise tähisega viinamarjasaaduse korral vähemalt 25 aastat ning

b) 

selle kasutamine kujutab tarbija jaoks viidet viinamarjasaaduse kindlale kaitstud päritolunimetusele või geograafilisele tähisele.

Tunnustatud erikujuga pudelite kasutamise tingimused on esitatud VII lisas.

Artikkel 57

Eeskirjad teatavate viinamarjasaaduste esitlusviisi kohta

1.  

Liidus toodetud vahuveini, kvaliteetvahuveini ja aromaatset kvaliteetvahuveini turustatakse ja eksporditakse tüüpilises klaasist vahuveinipudelis, mis on suletud järgmisel viisil:

a) 

pudelite puhul, mille nimimaht on suurem kui 0,20 liitrit: seenekujulise sulguriga, mis on tehtud korgist või muust materjalist, mille kokkupuude toiduainetega on lubatud ja mida hoiab paigal kinnitus, mis on vajaduse korral kaetud kapsliga ning ümbritsetud fooliumiga, mis katab sulguri täielikult ja pudelikaela täielikult või osaliselt;

b) 

pudelite puhul, mille nimimaht ei ületa 0,20 liitrit: mis tahes muu sobiva sulguriga.

Muid liidus toodetud jooke ei turustata ega ekspordita tüüpilises klaasist vahuveinipudelis või suletuna esimese lõigu punktis a kirjeldatud viisil.

▼M2

Erandina esimese lõigu punktist a võivad vahuveini, kvaliteetvahuveini ja aromaatse kvaliteetvahuveini tootjad otsustada kinnitust mitte fooliumiga katta.

▼B

2.  
Erandina lõike 1 teisest lõigust võivad liikmesriigid otsustada, et muid jooke võib turustada või eksportida „vahuveini“ tüüpi klaaspudelis või sulguriga, mida on kirjeldatud lõike 1 esimese lõigu punktis a, juhul kui neid on traditsiooniliselt sellistesse pudelitesse villitud ja see ei eksita tarbijat seoses joogi tegeliku olemusega.

Artikkel 58

Tootjaliikmesriikide poolt sätestatavad lisasätted märgistamise ja esitlusviisi kohta

▼M2

1.  
Liikmesriigid võivad muuta käesoleva määruse artiklites 49, 50, 52, 53 ja 55 ning artikli 57 lõike 1 kolmandas lõigus ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/34 ( 7 ) artiklis 14 osutatud toimingute kasutamise ja nende esitlemise eeskirjad vastavate viinamarjasaaduste tootespetsifikaatidega kohustuslikuks, need keelata või nende kasutamist piirata enda territooriumil valmistatud viinamarjasaaduste korral, millel on kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis, kehtestades selleks rangemad tingimused, kui on sätestatud käesolevas peatükis.

▼B

2.  
Liikmesriigid võivad käesoleva määruse artiklites 52 ja 53 osutatud üksikasjade esitamise kohustuslikuks muuta enda territooriumil valmistatud viinamarjasaaduste korral, millel puudub kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis.
3.  
Liikmesriigid võivad kontrollimise eesmärgil otsustada oma territooriumil toodetud viinamarjasaaduste suhtes kehtestada muid kui määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõikes 1 ja artikli 120 lõikes 1 loetletud üksikasju ja neid reguleerida.
4.  
Liikmesriigid võivad otsustada kontrollimise eesmärgil kohaldada nende territooriumil villitud viinamarjasaaduste suhtes, mida ei ole veel turustatud ega eksporditud, määruse (EL) nr 1308/2013 artikleid 118, 119 ja 120.

V PEATÜKK

ÜLD-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 59

Menetluskeel

Kõik komisjonile esitatud dokumendid ja kogu teave seoses päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse taotluse, tootespetsifikaadi muutmistaotluse, vastuväite esitamise menetluse ja tühistamismenetlusega vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitele 94 kuni 98 ning artiklitele 105 ja 106, ning traditsioonilise nimetusega vastavalt käesoleva määruse artiklitele 25 kuni 31 ning artiklitele 34 ja 35 peavad olema ühes liidu ametlikus keeles või sellega peab kaasas olema kinnitatud tõlge ühte neist keeltest.

Artikkel 60

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 607/2009 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 61

Üleminekumeetmed

1.  
Määruse (EÜ) nr 607/2009 artiklid 2 kuni 12 ja artikkel 72 kaitsetaotluse ja ajutise märgistamise kohta kehtivad kaitsetaotlustele, mille menetlemine on käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval pooleli.
2.  
Määruse (EÜ) nr 607/2009 artiklid 13 kuni 16 vastuväidete esitamise kohta kehtivad kaitsetaotlustele, mille koonddokumendid on käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval juba vastuväidete esitamiseks Euroopa Liidu Teatajas avaldatud.
3.  
Määruse (EÜ) nr 607/2009 artiklid 21, 22 ja 23 kaitse tühistamise kohta kehtivad tühistamistaotlustele, mille menetlemine on käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval pooleli.
4.  
Käesoleva määruse ja rakendusmääruse (EL) 2019/34 sätted vastuväidete esitamise kohta jäävad kehtima menetluses olevatele taotlustele, mille koonddokument on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.
5.  
Lõiked 1, 2 ja 3 kehtivad mutatis mutandis traditsiooniliste nimetuste menetlustele, mille kaitse- või tühistamismenetlus on käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval pooleli.
6.  
Määruse (EÜ) nr 607/2009 artiklid 20 ja 72 tootespetsifikaadi muutmise ja ajutise märgistamise kohta kehtivad nii tootespetsifikaadi muutmistaotlustele, mis on käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval juba Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, kui ka väheoluliste või oluliste liidu muudatuste tingimustele vastavate muudatuste taotlustele, mille on esitanud liikmesriigid.

Mis puutub pooleliolevatesse muutmistaotlustesse, mida esimeses lõigus ei käsitleta, siis liikmesriigi otsust esitada sellised muudatused komisjonile käsitatakse kui standardmuudatuse heakskiitmist vastavalt käesoleva määruse artikli 17 lõikele 2.

Liikmesriigid esitavad menetluses olevate muudatuste loetelu komisjonile elektronpostiga kolm kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva. Loetelu jagatakse kahte järgmisesse rühma:

a) 

muudatused, mis loetakse vastavaks liidu muudatuse tingimustele;

b) 

muudatused, mis loetakse vastavaks standardmuudatuse tingimustele.

Komisjon avaldab standardmuudatuste loetelu iga liikmesriigi kohta Euroopa Liidu Teataja C-seerias kolme kuu jooksul alates iga liikmesriigi täieliku nimekirja saamisest ning avalikustab kõnealuste standardmuudatustega seotud taotluse ja koonddokumendid.

7.  
Määruse (EÜ) nr 607/2009 sätted jäävad kehtima käesoleva määruse kohaldamiskuupäeval pooleliolevate traditsiooniliste nimetuste muutmistaotluste suhtes.
8.  
Tootespetsifikaadi muudatus, mis on esitatud liikmesriigi pädevale asutusele 1. augustil 2009 või pärast seda ja mille pädev asutus on komisjonile edastatud enne 30. juunit 2014, vastavalt määruse (EÜ) nr 607/2009 artikli 73 lõikele 2, loetakse vastuvõetuks, kui komisjon on seda tunnustanud kui tootespetsifikaadi kooskõlla viimist määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 118c.

Muudatused, mida komisjon on tunnustanud kui tootespetsifikaadi kooskõlla viimist määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 118c, loetakse standardmuudatuse taotluseks ja nende osas järgitakse üleminekueeskirju, mis on sätestatud käesoleva artikli lõikes 6.

9.  
Viinamarjasaadusi, mis on toodud turule või märgistatud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 607/2009, võib turustada kuni olemasolevate varude lõppemiseni.
10.  
Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 118s sätestatud menetlust kohaldatakse tootespetsifikaadi mis tahes muudatusele, mis on liikmesriigile esitatud 1. augustil 2009 või pärast seda ja mille kõnealune liikmesriik on saatnud komisjonile enne 31. detsembrit 2011.

Artikkel 62

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



I LISA

A OSA

Artikli 41 lõikes 1 osutatud väljendid



Keel

Sulfiteid tähistavad väljendid

Mune ja munatooteid tähistavad väljendid

Piima ja piimtooteid tähistavad väljendid

bulgaaria keeles

„сулфити“ ehk „серен диоксид“

„яйце“, „яйчен протеин“, „яйчен продукт“, „яйчен лизозим“ ehk „яйчен албумин“

„мляко“, „млечни продукти“, „млечен казеин“ ehk „млечен протеин“

hispaania keeles

„sulfitos“ ehk „dióxido de azufre“

„huevo“, „proteína de huevo“, „ovoproducto“, „lisozima de huevo“ ehk „ovoalbúmina“

„leche“, „productos lácteos“, „caseína de leche“ ehk „proteína de leche“

tšehhi keeles

„siřičitany“ ehk „oxid siřičitý“

„vejce“, „vaječná bílkovina“, „výrobky z vajec“, „vaječný lysozym“ ehk „vaječný albumin“

„mléko“, „výrobky z mléka“, „mléčný kasein“ ehk „mléčná bílkovina“

taani keeles

„sulfitter“ehk„svovldioxid“.

„æg“,„ægprotein“,„ægprodukt“,„æglysozym“ehk„ægalbumin“

„mælk“,„mælkeprodukt“,„mælkecasein“ehk„mælkeprotein“,

saksa keeles

„Sulfite“ ehk „Schwefeldioxid“

„Ei“, „Eiprotein“, „Eiprodukt“, „Lysozym aus Ei“ ehk „Albumin aus Ei“

„Milch“, „Milcherzeugnis“, „Kasein aus Milch“ ehk „Milchprotein“

eesti keeles

„sulfitid“ ehk „vääveldioksiid“

„muna“, „munaproteiin“, „munatooted“, „munalüsosüüm“ ehk „munaalbumiin“

„piim“, „piimatooted“, „piimakaseiin“ ehk „piimaproteiin“

kreeka keeles

„θειώδη“, „διοξείδιο του θείου“ ehk „ανυδρίτης του θειώδους οξέος“

„αυγό“, „πρωτεΐνη αυγού“, „προϊόν αυγού“, „λυσοζύμη αυγού“ ehk „αλβουμίνη αυγού“

„γάλα“, „προϊόντα γάλακτος“, „καζεΐνη γάλακτος“ ehk „πρωτεΐνη γάλακτος“

inglise keeles

„sulphites“, „sulfites“, „sulphur dioxide“ ehk „sulfur dioxide“

„egg“, „egg protein“, „egg product“, „egg lysozyme“ ehk „egg albumin“

„milk“, „milk products“, „milk casein“ ehk „milk protein“

prantsuse keeles

„sulfites“ ehk „anhydride sulfureux“

„œuf“, „protéine de l'œuf“, „produit de l'œuf“, „lysozyme de l'œuf“ ehk „albumine de l'œuf“

„lait“, „produits du lait“, „caséine du lait“ ehk „protéine du lait“

horvaadi keeles

„sulfiti“ ehk „sumporov dioksid“

„jaje“, „bjelančevine iz jaja“, „proizvodi od jaja“, „lizozim iz jaja“ ehk „albumin iz jaja“

„mlijeko“, „mliječni proizvodi“, „kazein iz mlijeka“ ehk „mliječne bjelančevine“

itaalia keeles

„solfiti“ ehk „anidride solforosa“

„uovo“, „proteina dell'uovo“, „derivati dell'uovo“, „lisozima da uovo“ ehk „ovoalbumina“

„latte“, „derivati del latte“, „caseina del latte“ ehk „proteina del latte“

läti keeles

„sulfīti“ ehk „sēra dioksīds“

„olas“, „olu olbaltumviela“, „olu produkts“, „olu lizocīms“ ehk „olu albumīns“

„piens“, „piena produkts“, „piena kazeīns“ ehk „piena olbaltumviela“

leedu keeles

„sulfitai“ ehk „sieros dioksidas“

„kiaušiniai“, „kiaušinių baltymai“, „kiaušinių produktai“, „kiaušinių lizocimas“ ehk „kiaušinių albuminas“

„pienas“, „pieno produktai“, „pieno kazeinas“ ehk „pieno baltymai“

ungari keeles

„szulfitok“ ehk „kén-dioxid“

„tojás“, „tojásból származó fehérje“, „tojástermék“, „tojásból származó lizozim“ ehk „tojásból származó albumin“

„tej“, „tejtermékek“, „tejkazein“ ehk „tejfehérje“

malta keeles

„sulfiti“ ehk „diossidu tal-kubrit“

„bajd“, „proteina tal-bajd“, „prodott tal-bajd“, „liżożima tal-bajd“ ehk „albumina tal-bajd“

„ħalib“, „prodotti tal-ħalib“, „kaseina tal-ħalib“ ehk „proteina tal-ħalib“

hollandi keeles

„sulfieten“ ehk „zwaveldioxide“

„ei“, „eiproteïne“, „eiderivaat“, „eilysozym“ ehk „eialbumine“

„melk“, „melkderivaat“, „melkcaseïne“ ehk „melkproteïnen“

poola keeles

„siarczyny“, „dwutlenek siarki“ ehk „ditlenek siarki“

„jajo“, „białko jaja“, „produkty z jaj“, „lizozym z jaja“ ehk „albuminę z jaja“

„mleko“, „produkty mleczne“, „kazeinę z mleka“ ehk „białko mleka“

portugali keeles

„sulfitos“ ehk „dióxido de enxofre“

„ovo“, „proteína de ovo“, „produto de ovo“, „lisozima de ovo“ ehk „albumina de ovo“

„leite“, „produtos de leite“, „caseína de leite“ ehk „proteína de leite“

rumeenia keeles

„sulfiți“ ehk „dioxid de sulf“

„ouă“, „proteine din ouă“, „produse din ouă“, „lizozimă din ouă“ ehk „albumină din ouă“

„lapte“, „produse din lapte“, „cazeină din lapte“ ehk „proteine din lapte“

slovaki keeles

„siričitany“ ehk „oxid siričitý“

„vajce“, „vaječná bielkovina“, „výrobok z vajec“, „vaječný lyzozým“ ehk „vaječný albumín“

„mlieko“, „výrobky z mlieka“, „mliečne výrobky“, „mliečny kazeín“ ehk „mliečna bielkovina“

sloveeni keeles

„sulfiti“ ehk „žveplov dioksid“

„jajce“, „jajčne beljakovine“, „proizvod iz jajc“, „jajčni lizocim“ ehk „jajčni albumin“

„mleko“, „proizvod iz mleka“, „mlečni kazein“ ehk „mlečne beljakovine“

soome keeles

„sulfiittia“, „sulfiitteja“ ehk „rikkidioksidia“

„kananmunaa“, „kananmunaproteiinia“, „kananmunatuotetta“, „lysotsyymiä (kananmunasta)“ ehk „kananmuna-albumiinia“

„maitoa“, „maitotuotteita“, „kaseiinia (maidosta)“ ehk „maitoproteiinia“

rootsi keeles

„sulfiter“ ehk „svaveldioxid“

„ägg“, „äggprotein“, „äggprodukt“, „ägglysozym“ ehk „äggalbumin“

„mjölk“, „mjölkprodukter“, „mjölkkasein“ ehk „mjölkprotein“

B OSA

Artikli 41 lõikes 2 osutatud piktogrammid



image

image

image

image



II LISA

Artikli 46 lõike 3 teise lõigu punktis b osutatud sõnad



Keel

Sõnad, mida lubatakse kasutada „tootja“ asemel

Sõnad, mida lubatakse kasutada „tootnud“ asemel

BG

„преработвател“

„преработено от“

ES

„elaborador“

„elaborado por“

CS

„zpracovatel“ ehk „vinař“

„zpracováno v“ ehk „vyrobeno v“

DA

„forarbejdningsvirksomhed“ehk„vinproducent“

„forarbejdet af“

DE

„Verarbeiter“

„verarbeitet von“ ehk „versektet durch“

„Sektkellerei“

ET

„töötleja“

„töödelnud“

EL

„οινοποιός“

„οινοποιήθηκε από“,

EN

„processor“ ehk „winemaker“

„processed by“ ehk „made by“

FR

„élaborateur“

„élaboré par“

IT

„elaboratore“ ehk „spumantizzatore“

„elaborato da“ ehk „spumantizzato da“

LV

„izgatavotājs“

„vīndaris“ ehk„ražojis“

LT

„perdirbėjas“

„perdirbo“

HU

„feldolgozó:“

„feldolgozta:“

MT

„proċessur“

„ipproċessat minn“

NL

„verwerker“ ehk „bereider“

„verwerkt door“ ehk „bereid door“

PL

„przetwórca“ ehk „wytwórca“

„przetworzone przez“ ehk „wytworzone przez“

PT

„elaborador“ ehk „preparador“

„elaborado por“ ehk „preparado por“

RO

„elaborator“

„elaborat de“

SI

„pridelovalec“

„prideluje“

SK

„spracovateľ“

„spracúva“

FI

„valmistaja“

„valmistanut“

SV

„bearbetningsföretag“

„bearbetat av“



III LISA

A OSA

Artikli 47 lõikes 1 osutatud väljendite loetelu, mida kasutatakse vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini ja aromaatse kvaliteetvahuveini kohta



Väljend

Kasutustingimused

brut nature, naturherb, bruto natural, pas dosé, dosage zéro, natūralusis briutas, īsts bruts, přírodně tvrdé, popolnoma suho, dosaggio zero, брют натюр, brut natur

Kui suhkrusisaldus on alla 3 grammi liitri kohta; neid väljendeid võib kasutada üksnes niisuguste toodete puhul, millele ei ole järelkäärimise ajal suhkrut lisatud.

ekstra brut, ekstra herb, ekstra briutas, ekstra brut, ekstra bruts, zvláště tvrdé, ekstra bruto, izredno suho, ekstra wytrawne, екстра брют

Kui suhkrusisaldus on 0–6 grammi liitri kohta.

brut, herb, briutas, bruts, tvrdé, bruto, zelo suho, bardzo wytrawne, брют

Kui suhkrusisaldus on alla 12 grammi liitri kohta.

ekstra dry, ekstra trocken, ekstra seco, labai sausas, ekstra kuiv, ekstra sausais, különlegesen száraz, wytrawne, suho, zvláště suché, ekstra suché, екстра сухо, ekstra sec, ekstra tør, vrlo suho

Kui suhkrusisaldus on 12–17 grammi liitri kohta.

sec, trocken, secco, asciutto, dry, tør, ξηρός, seco, torr, kuiva, sausas, kuiv, sausais, száraz, półwytrawne, polsuho, suché, сухо, suho

Kui suhkrusisaldus on 17–32 grammi liitri kohta.

demi-sec, halbtrocken, abboccato, medium dry, halvtør, ημίξηρος, semi seco, meio seco, halvtorr, puolikuiva, pusiau sausas, poolkuiv, pussausais, félszáraz, półsłodkie, polsladko, polosuché, polosladké, полусухо, polusuho

Kui suhkrusisaldus on 32–50 grammi liitri kohta.

doux, mild, dolce, sweet, sød, γλυκός, dulce, doce, söt, makea, saldus, magus, édes, ħelu, słodkie, sladko, sladké, сладко, dulce, saldais, slatko

Kui suhkrusisaldus on üle 50 grammi liitri kohta.

B OSA

Artikli 52 lõikes 1 osutatud väljendite loetelu, mida kasutatakse toodete kohta, mis ei ole A osas loetletud tooted

▼M2



Väljend

Kasutustingimused

сухо, seco, suché, tør, trocken, kuiv, ξηρός, dry, sec, secco, asciutto, sausais, sausas, száraz, droog, wytrawne, seco, sec, suho, kuiva, torrt

Kui suhkrusisaldus ei ületa:

— 4 grammi liitri kohta või

— 9 grammi liitri kohta, tingimusel et viinhappe grammides liitri kohta väljendatud üldhappesus ei ole jääksuhkrusisaldusest üle 2 grammi väiksem.

полусухо, semiseco, polosuché, halvtør, halbtrocken, poolkuiv, ημίξηρος, medium dry, demi-sec, abboccato, pussausais, pusiau sausas, félszáraz, halfdroog, półwytrawne, meio seco, adamado, demisec, polsuho, puolikuiva, halvtorrt, polusuho

Kui suhkrusisaldus ületab eespool sätestatud piirmäärad, kuid ei ületa:

— 12 grammi liitri kohta või

— 18 grammi liitri kohta, tingimusel et viinhappe grammides liitri kohta väljendatud üldhappesus ei ole jääksuhkrusisaldusest üle 10 grammi väiksem.

полусладко, semidulce, polosladké, halvsød, lieblich, poolmagus, ημίγλυκος, medium, medium sweet, moelleux, amabile, pussaldais, pusiau saldus, félédes, halfzoet, półsłodkie, meio doce, demidulce, polsladko, puolimakea, halvsött, poluslatko

Kui suhkrusisaldus ületab käesoleva tabeli teises reas sätestatud piirmäärad, kuid ei ületa 45 grammi liitri kohta.

сладко, dulce, sladké, sød, süss, magus, γλυκός, sweet, doux, dolce, saldais, saldus, édes, ħelu, zoet, słodkie, doce, dulce, sladko, makea, sött, slatko.

Kui suhkrusisaldus on vähemalt 45 grammi liitri kohta.

▼B



IV LISA

NENDE VEINIVIINAMARJASORTIDE JA SÜNONÜÜMIDE LOETELU, MIDA VÕIB KASUTADA VEINIDE MÄRGISTUSES ( 8 )

A OSA

Loetelu viinamarjasortidest ja nende sünonüümidest, mis võivad esineda veinide märgistuses artikli 50 lõike 3 alusel



 

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimi

Sordinimi või selle sünonüüm

Riigid, kus võidakse sordinime või üht selle sünonüümi kasutada (1)

1

Alba (IT)

Albarossa

Itaaliao

2

Alicante (ES)

Alicante Bouschet

Kreeka, Itaalia, Portugal, Alžeeria, Tuneesia, Ameerika Ühendriigid, Küpros, Lõuna-Aafrika Vabariik, Horvaatia

NB! Sordinime ’Alicante’ ei tohi kasutada iseseisva veininimetusena.

3

Alicante Branco

Portugal o

4

Alicante Henri Bouschet

Prantsusmaa, Serbia ja Montenegro (6)

5

Alicante

Itaalia o

6

Alikant Buse

Serbia ja Montenegro (4)

7

Avola (IT)

Nero d'Avola

Itaalia

8

Bohotin (RO)

Busuioacă de Bohotin

Rumeenia

9

Borba (PT)

Borba

Hispaania o

10

Bourgogne (FR)

Blauburgunder

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik (13–20-30), Austria (18–20), Kanada (20–30), Tšiili (20–30), Itaalia (20–30), Šveits

11

Blauer Burgunder

Austria (10–13), Serbia ja Montenegro (17–30)

12

Blauer Frühburgunder

Saksamaa (24)

13

Blauer Spätburgunder

Saksamaa (30), endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik (10–20-30), Austria (10–11), Bulgaaria (30), Kanada (10–30), Tšiili (10–30), Rumeenia (30), Itaalia (10–30)

14

Burgund Mare

Rumeenia (35, 27, 39, 41)

14a

Borgonja istarska

Horvaatia

15

Burgundac beli

Serbia ja Montenegro (34)

15a

Burgundac bijeli

Horvaatia

17

Burgundac crni

Serbia ja Montenegro (11–30), Horvaatia

18

Burgundac sivi

Horvaatiao, Serbia ja Montenegro o

19

Burgundec bel

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik o

20

Burgundec crn

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik (10–13-30)

21

Burgundec siv

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik o

22

Early Burgundy

Ameerika Ühendriigid o

23

Fehér Burgundi, Burgundi

Ungari (31)

24

Frühburgunder

Saksamaa (12), Madalmaad o

25

Grauburgunder

Saksamaa, Bulgaaria, Ungario, Rumeenia (26)

26

Grauer Burgunder

Kanada, Rumeenia (25), Saksamaa, Austria

27

Grossburgunder

Rumeenia (37, 14, 40, 42)

28

Kisburgundi kék

Ungari (30)

29

Nagyburgundi

Ungario

30

Spätburgunder

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik (10–13-20), Serbia ja Montenegro (11–17), Bulgaaria (13), Kanada (10–13), Tšiili, Ungari (29), Moldova, Rumeenia (13), Itaalia (10–13), Ühendkuningriik, Saksamaa (13)

31

 

Weißburgunder

Lõuna-Aafrika Vabariik (33), Kanada, Tšiili (32), Ungari (23), Saksamaa (32, 33), Austria (32), Ühendkuningriik, Itaalia

32

 

Weißer Burgunder

Saksamaa (31, 33), Austria (31), Tšiili (31), Sloveenia, Itaalia

33

 

Weissburgunder

Lõuna-Aafrika Vabariik (31), Saksamaa (31, 32), Ühendkuningriik, Itaalia, Šveits

34

 

Weisser Burgunder

Serbia ja Montenegro (15)

35

Calabria (IT)

Calabrese

Itaalia

36

Cotnari (RO)

Grasă de Cotnari

Rumeenia

37

Franken (DE)

Blaufränkisch

Tšehhi Vabariik (39), Austria, Saksamaa, Sloveenia (Modra frankinja, Frankinja), Ungari, Rumeenia (14, 27, 39, 41)

38

Frâncușă

Rumeenia

39

Frankovka

Tšehhi Vabariik (37), Slovakkia (40), Rumeenia (14, 27, 38, 41), Horvaatia,

40

Frankovka modrá

Slovakkia (39)

41

Kékfrankos

Ungari, Rumeenia (37, 14, 27, 39)

42

Friuli (IT)

Friulano

Itaalia

43

Graciosa (PT)

Graciosa

Portugal o

44

Мелник (BU)

Melnik

Мелник

Melnik

Bulgaaria

45

Montepulciano (IT)

Montepulciano

Itaalia o

46

Moravské (CZ)

Cabernet Moravia

Tšehhi Vabariik o

47

Moravia dulce

Hispaania o

48

Moravia agria

Hispaania o

49

Muškat moravský

Tšehhi Vabariiko, Slovakkia

50

Odobești (RO)

Galbenă de Odobești

Rumeenia

51

Porto (PT)

Portoghese

Itaalia o

52

Rioja (ES)

Torrontés riojano

Argentina o

53

Sardegna (IT)

Barbera Sarda

Itaalia

54

Sciacca (IT)

Sciaccarello

Prantsusmaa

55

Teran (SI)

Teran

Horvaatia (2)

(1)   

Asjaomaste riikide puhul on lisas sätestatud erandid lubatud üksnes kõnealustest sortidest toodetud kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veini puhul.

(2)   

Ainult kaitstud päritolunimetuse „Hrvatska Istra“ (PDO-HR-A1652) puhul tingimusel, et „Hrvatska Istra“ ja „Teran“ paiknevad samas nägemisväljas ning et nime „Teran“ tähemärgi suurus on väiksem „Hrvatska Istra“ kirjutamisel kasutatud tähemärgi suurus.

B OSA

Loetelu viinamarjasortidest ja nende sünonüümidest, mis võivad esineda veinide märgistuses artikli 50 lõike 4 alusel



 

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimi

Sordinimi või selle sünonüüm

Riigid, kus võidakse sordinime või üht selle sünonüümi kasutada (1)

1

Mount Athos – Agioritikos (GR)

Agiorgitiko

Kreeka, Küpros

2

Aglianico del Taburno (IT)

Aglianico

Itaaliao, Kreekao, Maltao, Ameerika Ühendriigid

2a

Aglianico del Taburno

Aglianico crni

Horvaatia

 

Aglianico del Vulture (IT)

Aglianicone

Itaalia o

4

Aleatico di Gradoli (IT)

Aleatico di Puglia (IT)

Aleatico

Itaalia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid

5

Ansonica Costa dell'Argentario (IT)

Ansonica

Itaalia, Austraalia

6

Conca de Barbera (ES)

Barbera Bianca

Itaalia o

7

Barbera

Lõuna-Aafrika Vabariiko, Argentinao, Austraaliao, Horvaatiao, Mehhikoo, Sloveeniao, Uruguayo, Ameerika Ühendriigido, Kreekao, Itaaliao, Maltao

8

Barbera Sarda

Itaalia o

9

Malvasia di Castelnuovo Don Bosco (IT)

Bosco Eliceo (IT)

Bosco

Itaalia o

10

Brachetto d'Acqui (IT)

Brachetto

Itaalia, Austraalia

11

Etyek-Buda (HU)

Budai

Ungari o

12

Cesanese del Piglio (IT)

Cesanese di Olevano Romano (IT)

Cesanese di Affile (IT)

Cesanese

Itaalia, Austraalia

13

Cortese di Gavi (IT)

Cortese dell'Alto Monferrato (IT)

Cortese

Itaalia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid

14

Duna (HU)

Duna gyöngye

Ungari

15

Dunajskostredský (SK)

Dunaj

Slovakkia

16

Côte de Duras (FR)

Durasa

Itaalia

17

Korinthos-Korinthiakos (GR)

Corinto Nero

Itaalia o

18

Korinthiaki

Kreeka o

19

Fiano di Avellino (IT)

Fiano

Itaalia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid

20

Fortana del Taro (IT)

Fortana

Itaalia, Austraalia

21

Freisa d'Asti (IT)

Freisa di Chieri (IT)

Freisa

Itaalia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid

22

Greco di Bianco (IT)

Greco di Tufo (IT)

Greco

Itaalia, Austraalia

23

Grignolino d'Asti (IT)

Grignolino del Monferrato Casalese (IT)

Grignolino

Itaalia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid

24

Izsáki Arany Sárfehér (HU)

Izsáki Sárfehér

Ungari

25

Lacrima di Morro d'Alba (IT)

Lacrima

Itaalia, Austraalia

26

Lambrusco Grasparossa di Castelvetro

Lambrusco grasparossa

Itaalia

27

Lambrusco

Itaalia, Austraalia, (2) Ameerika Ühendriigid

28

Lambrusco di Sorbara (IT)

29

Lambrusco Mantovano (IT)

30

Lambrusco Salamino di Santa Croce (IT)

31

Lambrusco Salamino

Itaalia

32

Colli Maceratesi

Maceratino

Itaalia, Austraalia

33

Nebbiolo d'Alba (IT)

Nebbiolo

Itaalia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid, Horvaatia

34

Colli Orientali del Friuli Picolit (IT)

Picolit

Itaalia

35

Pikolit

Sloveenia

36

Colli Bolognesi Classico Pignoletto (IT)

Pignoletto

Itaalia, Austraalia

37

Primitivo di Manduria

Primitivo

Itaalia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid, Horvaatia

38

Rheingau (DE)

Rajnai rizling

Ungari (41)

39

Rheinhessen (DE)

Rajnski rizling

Serbia ja Montenegro (40–41-46), Horvaatia

40

Renski rizling

Serbia ja Montenegro (39–43-46), Sloveenia o (45)

41

Rheinriesling

Bulgaariao, Austria, Saksamaa (43), Ungari (38), Tšehhi Vabariik (49), Itaalia (43), Kreeka, Portugal, Sloveenia

42

Rhine Riesling

Lõuna-Aafrika Vabariiko, Austraaliao, Tšiili (44), Moldovao, Uus-Meremaao, Küpros, Ungari o

43

Riesling renano

Saksamaa (41), Serbia ja Montenegro (39–40-46), Itaalia (41)

44

Riesling Renano

Tšiili (42), Malta o

45

Radgonska ranina

Sloveenia, Horvaatia

46

Rizling rajnski

Serbia ja Montenegro (39–40-43)

47

Rizling Rajnski

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariiko, Horvaatiao

48

Rizling rýnsky

Slovakkia o

49

Ryzlink rýnský

Tšehhi Vabariik (41)

50

Rossese di Dolceacqua (IT)

Rossese

Itaalia, Austraalia

51

Sangiovese di Romagna (IT)

Sangiovese

Itaalia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid, Horvaatia

52

Štajerska Slovenija (SI)

Štajerska belina

Sloveenia, Horvaatia

52a

Štajerska Slovenija (SI)

Štajerka

Horvaatia

53

Teroldego Rotaliano (IT)

Teroldego

Itaalia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid

54

Vinho Verde (PT)

Verdea

Itaalia o

55

Verdeca

Itaalia

56

Verdese

Itaalia o

57

Verdicchio dei Castelli di Jesi (IT)

Verdicchio di Matelica (IT)

Verdicchio

Itaalia, Austraalia

58

Vermentino di Gallura (IT)

Vermentino di Sardegna (IT)

Vermentino

Itaalia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid, Horvaatia

59

Vernaccia di San Gimignano (IT)

Vernaccia di Oristano (IT)

Vernaccia di Serrapetrona (IT)

Vernaccia

Itaalia, Austraalia

60

Zala (HU)

Zalagyöngye

Ungari

(1)   

Asjaomaste riikide puhul on lisas sätestatud erandid lubatud üksnes kõnealustest sortidest toodetud kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veini puhul.

(2)   

Kasutamine on lubatud vastavalt Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelise 1. detsembri 2008. aasta veinikaubanduslepingu artikli 22 lõige 4 sätetele (ELT L 28, 30.1.2009, lk 3).



V LISA

Veini märgistuses artikli 53 lõike 2 alusel kasutatavad väljendid



vaadis kääritatud

vaadis laagerdatud

vaadis küpsenud

[…] vaadis kääritatud

[märkida puu liik]

[…] vaadis laagerdatud

[märkida puu liik]

[…] vaadis küpsenud

[märkida puu liik]

vaadis kääritatud

vaadis laagerdatud

vaadis küpsenud

Inglisekeelne sõna vaadi kohta võib olla nii „cask“ kui ka „barrel“.



VI LISA

Artikli 54 lõikes 1 osutatud väljendid



Liikmesriik

Väljend

Austria

Burg, Domäne, Eigenbau, Familie, Gutswein, Güterverwaltung, Hof, Hofgut, Kloster, Landgut, Schloss, Stadtgut, Stift, Weinbau, Weingut, Weingärtner, Winzer, Winzermeister

Tšehhi Vabariik

Sklep, vinařský dům, vinařství

Saksamaa

Burg, Domäne, Kloster, Schloss, Stift, Weinbau, Weingärtner, Weingut, Winzer

Prantsusmaa

Abbaye, Bastide, Campagne, Chapelle, Château, Clos, Commanderie, Cru, Domaine, Mas, Manoir, Mont, Monastère, Monopole, Moulin, Prieuré, Tour

Kreeka

Αγρέπαυλη (Agrepavlis), Αμπελι (Ampeli), Αμπελώνας(-ες) (Ampelonas-(es)), Αρχοντικό (Archontiko), Κάστρο (Kastro), Κτήμα (Κtima), Μετόχι (Metochi), Μοναστήρι (Monastiri), Ορεινό Κτήμα (Orino Ktima), Πύργος (Pyrgos)

Itaalia

abbazia, abtei, ansitz, burg, castello, kloster, rocca, schlofl, stift, torre, villa

Küpros

Αμπελώνας (-ες) (Ampelonas (-es), Κτήμα (Ktima), Μοναστήρι (Monastiri), Μονή (Moni)

Portugal

Casa, Herdade, Paço, Palácio, Quinta, Solar

Sloveenia

Klet, Kmetija, Posestvo, Vinska klet

Slovakkia

Kaštieľ, Kúria, Pivnica, Vinárstvo, Usadlosť



VII LISA

Piirangud konkreetset tüüpi pudelite kasutamisele vastavalt artiklile 56

1.  Flûte d'Alsace:

a) 

tüüp: sirge silindrilise kereosa ja pika kaelaga klaaspudel, mille mõõdud on umbes järgmised:

— 
kogukõrguse ja põhja läbimõõdu suhe on 5:1;
— 
silindrilise osa kõrgus = kogukõrgus/3;
b) 

eeldusel, et vein valmistatakse Prantsusmaa territooriumil koristatud viinamarjadest, on seda tüüpi pudelite kasutamine võimalik järgmiste kaitstud päritolunimetuste puhul:

— 
„Alsace“ või „vin d'Alsace“, „Alsace Grand Cru“;
— 
„Crépy“;
— 
„Château-Grillet“;
— 
„Côtes de Provence“, punane ja roosa;
— 
„Cassis“;
— 
„Jurançon“, „Jurançon sec“;
— 
„Béarn“, „Béarn-Bellocq“, roosa;
— 
„Tavel“, roosa.

Kirjeldatud tüüpi pudelite kasutamise piirangut kohaldatakse siiski ainult Prantsusmaa territooriumilt koristatud viinamarjadest valmistatud veinide suhtes.

2.  Bocksbeutel ehk Cantil:

a) 

tüüp: lühikese kaelaga klaaspudel, mis on otsevaates ümmargune, kuid külgvaates lame; põhja ja pudeli ristlõige on kõige kumeramas punktis ellipsikujuline:

— 
ellipsikujulise läbilõike pikkade ja lühikeste telgede suhe on 2:1;
— 
ümara kereosa ja silindrilise kaela suhe on umbes 2,5:1;
b) 

seda tüüpi pudel on ette nähtud järgmiste veinide jaoks:

i) 

Saksa veinid, mis kannavad järgmisi kaitstud päritolunimetusi:

— 
Franken;
— 
Baden:
— 
mis on pärit Taubertalist ja Schüpfergrundist;
— 
mis on pärit Baden-Badeni kohaliku haldusüksuse järgmistest osadest: Neuweier, Steinbach, Umweg ja Varnhalt;
ii) 

Itaalia veinid, mis kannavad järgmisi kaitstud päritolunimetusi:

— 
Santa Maddalena (St. Magdalener);
— 
Valle Isarco (Eisacktaler), mis on valmistatud sortidest ’Sylvaner’ ja ’Müller-Thurgau’;
— 
Terlaner, mis on valmistatud sordist ’Pinot bianco’;
— 
Bozner Leiten;
— 
Alto Adige (Südtiroler), mis on valmistatud sortidest ’Riesling’, ’Müller-Thurgau’, ’Pinot nero’, ’Moscato giallo’, ’Sylvaner’, ’Lagrein’, ’Pinot blanco’ (Weissburgunder) ja ’Moscato rosa’ (Rosenmuskateller);
— 
Greco di Bianco;
— 
Trentino, mis on valmistatud sordist ’Moscato’;
iii) 

Kreeka veinid:

— 
Agioritiko;
— 
Rombola Kephalonias;
— 
Kefalonia saare veinid;
— 
Parose saare veinid;
— 
Peloponnesose kaitstud päritolunimetusega veinid;
iv) 

Portugali veinid:

— 
roosad veinid ja ülejäänud kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega veinid, mille puhul on võimalik tõestada, et need on enne päritolunimetuse või geograafilise tähise tunnustamist nõuetekohaselt ja traditsiooniliselt villitud cantil-tüüpi pudelitesse.

3.  Clavelin:

a) 

tüüp: lühikese kaelaga 0,62-liitrine klaaspudel, millele annab kaelasuunas laienev silindriline kere masaja ilme ja mille mõõdud on umbes järgmised:

— 
kogukõrguse ja põhja läbimõõdu suhe = 2,75;
— 
silindrilise osa kõrgus = kogukõrgus/2;
b) 

seda tüüpi pudel on ette nähtud järgmiste veinide jaoks:

— 
Prantsuse veinid, mis kannavad järgmisi kaitstud päritolunimetusi:
— 
Côte du Jura;
— 
Arbois;
— 
L'Etoile;
— 
Château Chalon.

4.  Tokaj:

a) 

tüüp: sirge, pika kaelaga värvitust klaasist pudel, mille silindrilisel kereosal on järgmised mõõdud:

— 
silindrilise osa kõrguse ja kogukõrguse suhe on 1:2,7;
— 
kogukõrguse ja põhja läbimõõdu suhe on 1:3,6;
— 
maht: 500 ml, 375 ml, 250 ml, 100 ml või 187,5 ml (kolmandasse riiki eksportimisel);
— 
pudelile võib panna samast materjalist plommi, millel on viide piirkonnale või tootjale;
b) 

seda tüüpi pudel on ette nähtud järgmiste veinide jaoks:

Ungari ja Slovakkia veinid, mis kannavad järgmisi kaitstud päritolunimetusi:
— 
Tokaj;
— 
Vinohradnícka oblasť Tokaj,
millele on lisatud üks järgmistest kaitstud traditsiooniline nimetus:
— 
aszú/výber;
— 
aszúeszencia/výberová esencia;
— 
eszencia/esencia;
— 
máslas/mášláš;
— 
fordítás/forditáš;
— 
szamorodni/samorodné.

Kirjeldatud tüüpi pudelite kasutamise piirangut kohaldatakse siiski ainult Ungari ja Slovakkia territooriumilt koristatud viinamarjadest valmistatud veinide suhtes.


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 299, 8.11.2008, lk 25).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 336, 23.12.2015, lk 1).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT L 154, 16.6.2017, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

( 5 ) Komisjoni 11. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/274, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide ja teadete kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad asjakohaste kontrollide kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/561 (ELT L 58, 28.2.2018, lk 1).

( 6 ) Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

( 7 ) Komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/34, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad veinisektori päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, tootespetsifikaadi muudatuste, kaitstud nimetuste registri, kaitse tühistamise ja sümbolite kasutamise kohta ning millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses asjakohase kontrollisüsteemiga (ELT L 9, 11.1.2019, lk 46).

( 8 ) 

Top