This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02016R1076-20200820
Regulation (EU) 2016/1076 of the European Parliament and of the Council of 8 June 2016 applying the arrangements for products originating in certain states which are part of the African, Caribbean and Pacific (ACP) Group of States provided for in agreements establishing, or leading to the establishment of, economic partnership agreements (recast)
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1076, 8. juuni 2016, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodetele kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus (uuesti sõnastatud)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1076, 8. juuni 2016, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodetele kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus (uuesti sõnastatud)
02016R1076 — ET — 20.08.2020 — 004.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1076, 8. juuni 2016, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodetele kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus (ELT L 185 8.7.2016, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1550, 14. juuli 2017, |
L 237 |
57 |
15.9.2017 |
|
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/1551, 14. juuli 2017, |
L 237 |
59 |
15.9.2017 |
|
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/821, 12. märts 2019, |
L 134 |
12 |
22.5.2019 |
|
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2019/2178, 14. oktoober 2019, |
L 330 |
2 |
20.12.2019 |
|
|
L 248 |
1 |
31.7.2020 |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2016/1076,
8. juuni 2016,
millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodetele kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus
(uuesti sõnastatud)
I PEATÜKK
REGULERIMISESE, KOHALDAMISALA JA TURULEPÄÄS
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega rakendatakse teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) riikide rühma riikidest pärit toodetele meetmed, mis tulenevad lepingutest, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus.
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse I lisas loetletud piirkondadest ja riikidest pärit toodetele.
2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 22 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmise kohta, et lisada sellesse need AKV riikide rühma piirkonnad ja riigid, kes on viinud lõpule läbirääkimised, mida peeti selleks, et sõlmida liiduga leping, mis vastab vähemalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XXIV artiklis esitatud nõuetele.
3. Selline piirkond või riik on I lisa loendis niikaua, kui komisjon võtab vastavalt artiklile 22 vastu I lisa muutva delegeeritud õigusakti ja jätab sellest lisast välja kõnealuse piirkonna või riigi, eelkõige juhul, kui:
piirkond või riik teatab, et ta ei kavatse ratifitseerida lepingut, mille alusel ta on I lisasse kantud;
ratifitseerimine, mille alusel piirkond või riik on kantud I lisasse, ei toimu mõistliku aja jooksul, nii et lepingu jõustumine lükkub põhjendamatult edasi, või
leping lõpetatakse või kui asjaomane piirkond või riik lõpetab oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused, kuigi leping jääb kehtima.
Artikkel 3
Volituste delegeerimine
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 22 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I lisa muutmiseks, et ennistada sellesse need AKV riikide rühma piirkonnad või riigid, mis jäeti määruse (EÜ) nr 1528/2007 I lisast välja määruse (EL) nr 527/2013 kohaselt ning kes on pärast väljajätmist astunud vajalikud sammud oma majanduspartnerluslepingute ratifitseerimiseks.
Artikkel 4
Turulepääs
1. Kaotatakse imporditollimaks I lisas loetletud piirkondadest ja riikidest pärit toodetele, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 1–97, välja arvatud grupp 93. Tollimaksu kaotamine sõltub artiklites 9–20 sätestatud üldisest kaitsemehhanismist.
2. Harmoneeritud süsteemi grupi 93 toodetele, mis on pärit I lisas loetletud piirkondadest ja riikidest, kohaldatakse endiselt enamsoodustusrežiimi tollimakse.
3. Lõiget 1 ei kohaldata Lõuna-Aafrikast pärit toodetele. Nendele kohaldatakse kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu asjakohaseid sätteid. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 22 vastu delegeeritud õigusakte, et lisada käesolevale määrusele lisa, milles sätestatakse Lõuna-Aafrikast pärit toodetele kohaldatav režiim, kui kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu asjakohased kaubandussätted on asendatud asjakohaste sätetega lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus.
4. Lõiget 1 ei kohaldata kuni 1. jaanuarini 2018 tariifirubriigi 0803 00 19 toodetele, mis on pärit I lisas loetletud piirkonnast või riigist ja mis on lubatud vabasse ringlusse liidu äärepoolseimates piirkondades. Käesoleva artikli lõiget 1 ja artiklit 8 ei kohaldata kuni 1. jaanuarini 2018 tariifirubriigi 1701 toodetele, mis on pärit I lisas loetletud piirkonnast või riigist ja mis on lubatud vabasse ringlusse Prantsuse ülemeredepartemangudes. Neid perioode pikendatakse kuni 1. jaanuarini 2028 välja arvatud kui asjaomaste lepingute osapooled teisiti kokku lepivad. Huvitatud isikuid teavitatakse kõnealuse sätte aegumisest teatisega, mille komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas.
II PEATÜKK
PÄRITOLUREEGLID JA HALDUSKOOSTÖÖ
Artikkel 5
Päritolureeglid
1. Selleks et teha kindlaks, kas tooted on pärit I lisas loetletud piirkondadest või riikidest, kohaldatakse II lisas esitatud päritolureegleid.
2. II lisas esitatud päritolureeglite asemel hakkavad kehtima I lisas loetletud piirkondade või riikidega sõlmitud lepingutele lisatud päritolureeglid, kui alustatakse lepingu ajutist kohaldamist või kui leping jõustub, olenevalt sellest, kumb toimub varem. Ettevõtjate teavitamiseks ajutise kohaldamise alguse või jõustumise kuupäevast, millest alates kohaldatakse I lisas loetletud piirkondadest või riikidest pärit toodetele lepingus sätestatud päritolureegleid, avaldab komisjon teatise Euroopa Liidu Teatajas.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 22 vastu delegeeritud õigusakte tehniliste muudatuste tegemiseks II lisas, et vajaduse korral võtta arvesse muudatusi teistes liidu tollialastes õigusaktides.
4. II lisa haldamiseks võetakse otsused vastu kooskõlas määruse artikli 19 lõikes 5 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 6
Halduskoostöö
1. Kui komisjon avastab objektiivse teabe põhjal halduskoostööst hoidumise või õigusnormide rikkumise või pettuse, võib ta vastavalt käesolevale artiklile ajutiselt peatada artiklites 4, 7 ja 8 sätestatud tollimaksude kaotamise („asjakohane kohtlemine“).
2. Käesoleva artikli tähenduses hõlmab „halduskoostööst hoidumine“ muu hulgas:
asjaomase toote või asjaomaste toodete päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat täitmatajätmist;
korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust päritolutõendi kontrollimisel või seejärel selle tulemustest teavitamisel;
korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust loa hankimisel kontrollkäikude korraldamiseks halduskoostöö raames, et kontrollida asjakohase kohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsust ja andmete õigsust.
Käesoleva artikli tähenduses võib õigusnormide rikkumise või pettusena käsitleda muu hulgas ka seda, kui toodete import kasvab järsult ilma rahuldava selgituseta ja ületab asjaomase piirkonna või riigi tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taseme.
3. Kui komisjon leiab liikmesriigi esitatud teabe alusel või omal algatusel, et käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimused on täidetud, võib ta kooskõlas artikli 19 lõikes 4 osutatud nõuandemenetlusega peatada asjakohase kohtlemise, olles eelnevalt:
teavitanud artikli 19 lõikes 2 ette nähtud komiteed;
teavitanud asjaomast piirkonda või riiki vastavalt liidu ja kõnealuse piirkonna või riigi vahel kehtivatele menetlustele ning
avaldanud Euroopa Liidu Teatajas teatise selle kohta, et on avastatud halduskoostööst hoidumine või õigusnormide rikkumine või pettus.
4. Käesoleva artikli kohast peatamist ei kohaldata kauem, kui on vaja liidu finantshuvide kaitsmiseks. Peatamisaeg ei või olla pikem kui kuus kuud, kuid seda võib pikendada. Selle perioodi lõpuks otsustab komisjon kooskõlas artikli 19 lõikes 4 osutatud nõuandemenetlusega, kas peatamine lõpetada või seda pikendada.
5. Lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud ajutise peatamise menetluse asemel hakkab kehtima I lisas loetletud piirkondade või riikidega sõlmitud lepingutes sätestatud ajutise peatamise menetlus, kui alustatakse lepingu ajutist kohaldamist või kui leping jõustub, olenevalt sellest, kumb toimub varem. Ettevõtjate teavitamiseks ajutise kohaldamise alguse või jõustumise kuupäevast, millest alates kohaldatakse määrusega hõlmatud toodetele lepingus sätestatud ajutise peatamise menetlust, avaldab komisjon teatise Euroopa Liidu Teatajas.
6. I lisas loetletud piirkondade või riikidega sõlmitud lepingus ette nähtud ajutise peatamise elluviimiseks teeb komisjon ilma põhjendamata viivituseta järgmist:
teatab artikli 19 lõikes 2 ette nähtud komisjonile, et on avastatud halduskoostööst hoidumine või õigusnormide rikkumine või pettus ja
avaldab Euroopa Liidu Teatajas teatise selle kohta, et on avastatud halduskoostööst hoidumine või õigusnormide rikkumine või pettus.
Otsus asjakohase kohtlemise peatamise kohta võetakse vastu kooskõlas artikli 19 lõikes 4 osutatud nõuandemenetlusega.
III PEATÜKK
ÜLEMINEKUKORD
1. JAGU
Riis
Artikkel 7
Tollimaksu nullmääraga tariif
Tariifirubriigi 1006 toodetele ei kehtestata imporditollimaksu.
2. JAGU
Suhkur
Artikkel 8
Tollimaksu nullmääraga tariif
Tariifirubriigi 1701 toodetele ei kehtestata imporditollimaksu.
IV PEATÜKK
ÜLDISED KAITSESÄTTED
Artikkel 9
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„liidu tööstusharu“ – liidu territooriumil samasuguseid või otseselt konkureerivaid tooteid valmistavad liidu tootjad või tootjad, kelle samasuguse või otseselt konkureeriva toote toodang kokku moodustab suurema osa nende toodete liidu kogutoodangust; |
|
b) |
„oluline kahju“ – liidu tööstusharu seisundi märkimisväärne halvenemine; |
|
c) |
„olulise kahju tekkimise oht“ – olukord, kus on oodata olulise kahju tekkimist; |
|
d) |
„häired“ – olukord, kus valdkonna või tööstusharu tegevus on häiritud; |
|
e) |
„häirete tekkimise oht“ – olukord, kus on ilmselt tekkimas häired. |
Artikkel 10
Põhimõtted
1. Käesoleva peatüki kohase kaitsemeetme võib kehtestada, kui I lisas loetletud piirkondadest või riikidest pärit toodete import liitu suureneb sel määral ja toimub sellistel tingimustel, mis põhjustab või ähvardab põhjustada ühe järgnevast:
oluline kahju liidu tööstusharule;
häired teatavas majandusharus, eeskätt juhul, kui need häired põhjustavad suuri sotsiaalprobleeme või raskusi, mille tulemusel liidu majandusolukord võib oluliselt halveneda;
Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingu I lisas nimetatud põllumajandustoodete turgude või nende turgude reguleerimismehhanismide häired.
2. Kui I lisas loetletud piirkondadest või riikidest pärinevate toodete import ühendusse suureneb sellisel määral ja toimub sellistel tingimustel, et see põhjustab või ähvardab põhjustada ühe või mitme liidu äärepoolseima piirkonna majanduses häireid, võib kehtestada käesoleva peatüki kohase kaitsemeetme.
Artikkel 11
Kaitsemeetmete kehtestamiseks vajalike tingimuste olemasolu kindlakstegemine
1. Olulise kahju või selle tekkimise ohu võivad muu hulgas põhjustada järgmised tegurid:
impordi maht, eriti juhul, kui see on märkimisväärselt kasvanud absoluutarvudes või liidu toodangu või tarbimise suhtes;
impordi hind, eriti juhul, kui hinda on võrreldes liidu samalaadse toote hinnaga märkimisväärselt alla löödud;
tootmise, tootmisvõimsuse kasutamise, varude, müügi, turuosa, hindade alandamise või tavapärase hinnatõusu vältimise, kasumi, kasutatud kapitali tasuvuse, rahavoogude, tööhõive ja muude majandusteguritega seotud suundumustes avalduv mõju liidu tööstusharule;
muud tegurid peale impordisuundumuste, mis põhjustavad või võisid põhjustada kahju asjaomasele liidu tööstusharule.
2. Häired või häirete tekkimise oht tehakse kindlaks objektiivsete tegurite, sealhulgas järgmise põhjal:
impordi mahu suurenemine absoluutarvudes või võrreldes liidu toodangu ja impordiga mujalt ning
niisuguse impordi mõju hindadele või
niisuguse impordi mõju liidu asjaomasele tööstusharule või majandusharule, sealhulgas müügi ja tootmise tase, finantsolukord ning tööhõive määr.
3. Selleks et kindlaks teha, kas import toimub tingimustel, mis põhjustavad või ähvardavad põhjustada põllumajandustoodete turgude või nende turgude reguleerimismehhanismide (mille hulka kuuluvad ühise turukorralduse loomise määrused) häireid, tuleb võtta arvesse kõiki olukorraga seotud objektiivseid tegureid, sealhulgas ühte või mitut järgmistest:
impordi maht, võrreldes eelmise kalendri- või turustusaasta mahuga, sisetootmine ja -tarbimine, ühise turukorralduse reformi kohaselt tulevikus kavandatavad mahud;
siseturu hindade tase, võrreldes võrdlus- või sihthindadega, ja kui neid ei saa kasutada, siis võrreldes siseturu keskmiste hindadega samal ajal eelmisel turustusaastal;
olukord tariifirubriigi 1701 toodete turgudel, kus liidu valge suhkru keskmine turuhind langeb kahe järjestikuse kuu jooksul madalamale kui 80 % liidu valge suhkru keskmisest turuhinnast eelmisel turustusaastal.
4. Selleks et teha kindlaks, kas lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud tingimused esinevad liidu ühes või mitmes äärepoolseimas piirkonnas, analüüsitakse vaid asjaomast äärepoolseimat piirkonda. Erilist tähelepanu pööratakse äärepoolseima piirkonna tööstusharu suurusele, finantsolukorrale ja tööhõive määrale.
Artikkel 12
Menetluse algatamine
1. Uurimine algatatakse liikmesriigi taotlusel või komisjoni enda algatusel, kui komisjonile on selge, et selle algatamiseks on piisavalt tõendeid.
2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui neile näib, et mõnest I lisas loetletud piirkonnast või riigist pärit toodete impordi suundumused nõuavad kaitsemeetmete kehtestamist. Nimetatud teave peab sisaldama olemasolevaid tõendeid, mis vastavad artiklis 11 esitatud kriteeriumidele. Komisjon edastab nimetatud teabe kõikidele liikmesriikidele kolme tööpäeva jooksul selle saamisest.
3. Kui selgub, et menetluse algatamiseks on piisavalt tõendeid, avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas sellekohase teatise. Menetlus algatatakse ühe kuu jooksul pärast liikmesriigilt teabe saamise kuupäeva.
Komisjon teavitab liikmesriiki analüüsi tulemustest tavaliselt 21 päeva jooksul teabe esitamisest komisjonile.
4. Kui komisjon leiab, et tegemist on mõne artiklis 10 nimetatud asjaoluga, teatab ta viivitamata asjaomasele I lisas loetletud piirkonnale või riigile oma kavatsusest algatada uurimine. Teatele võib lisada kutse nõupidamisele, mille eesmärk on selgitada olukorda ja leida vastastikku rahuldav lahendus.
Artikkel 13
Uurimine
1. Pärast menetluse algatamist alustab komisjon uurimist.
2. Komisjon võib nõuda liikmesriikidelt teabe esitamist ja liikmesriigid teevad kõik vajaliku, et seda nõuet täita. Kui kõnealune teave pakub üldist huvi või kui mõni liikmesriik nõuab selle edastamist, saadab komisjon selle kõikidele liikmesriikidele, kui tegemist ei ole salajase teabega; kui tegemist on salajase teabega, edastab komisjon mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte.
3. Juhul kui uurimine käsitleb üksnes liidu äärepoolseimat piirkonda, võib komisjon taotleda kõnealuse piirkonna pädevatelt asutustelt, et nad esitaksid lõikes 2 nimetatud teabe asjaomase liikmesriigi kaudu.
4. Kui võimalik, viiakse uurimine lõpule kuue kuu jooksul alates selle algatamisest. Erandlikel asjaoludel võib seda tähtaega pikendada kolme kuu võrra.
Artikkel 14
Ajutiste kaitsemeetmete kehtestamine
1. Kui on jõutud esialgsele seisukohale, et tegemist on mõne artiklis 10 nimetatud olukorraga, kohaldatakse ajutisi kaitsemeetmeid, kui juhtum on nii tõsine, et viivitamine võib põhjustada raskesti heastatavat kahju. Ajutised kaitsemeetmed võetakse kooskõlas artikli 19 lõikes 4 osutatud nõuandemenetlusega või kiireloomulistel juhtudel artikli 19 lõike 6 kohaselt.
2. Kuna liidu äärepoolseimad piirkonnad on eriolukorras ja nad on kaitsetud impordi suurenemise vastu, kohaldatakse nendega seotud menetluse puhul ajutisi kaitsemeetmeid, kui on esialgselt kindlaks tehtud, et import on suurenenud. Ajutised kaitsemeetmed kehtestatakse kooskõlas artikli 19 lõikes 4 osutatud nõuandemenetlusega või kiireloomulistel juhtudel artikli 19 lõike 6 kohaselt.
3. Kui liikmesriik taotleb komisjoni viivitamatut sekkumist ja kui on täidetud lõikes 1 või 2 sätestatud tingimused, teeb komisjon otsuse viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.
4. Ajutisi kaitsemeetmeid võib kohaldada viisil, et asjaomasele tootele kehtestatud tollimaksu suurendatakse määrani, mis ei ületa tollimaksu, mida kohaldatakse teistele Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmetele või tariifikvoote.
5. Ajutisi kaitsemeetmeid ei tohi rakendada kauem kui 180 päeva. Ajutisi meetmeid, mis kehtivad vaid äärepoolseimate piirkondade suhtes, ei tohi rakendada kauem kui 200 päeva.
6. Kui ajutised kaitsemeetmed tunnistatakse kehtetuks, sest uurimise käigus selgub, et artiklites 10 ja 11 sätestatud tingimused on täitmata, makstakse kõik nende meetmete kohaselt sissenõutud tollimaksud automaatselt tagasi.
Artikkel 15
Menetluse ja uurimise lõpetamine ilma meetmeid kehtestamata
Kui jõutakse järeldusele, et kaitsemeetmeid ei ole vaja, siis lõpetatakse menetlus ja uurimine kooskõlas artikli 19 lõikes 5 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 16
Lõplike kaitsemeetmete kehtestamine
1. Kui lõpptulemusena väljaselgitatud faktide põhjal tehakse kindlaks, et esineb mõni artiklis 10 nimetatud olukord, taotleb komisjon rahuldava lahenduse leidmiseks asjaomase piirkonna või riigiga nõupidamist, mis peetakse sobivas institutsioonilises raamistikus, mis on loodud lepingutega, mille alusel piirkond või riik on kantud I lisasse.
2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud nõupidamine ei anna vastastikku vastuvõetavat lahendust 30 päeva jooksul alates sellest, kui asjaomast piirkonda või riiki on sellest teavitatud, teeb komisjon 20 tööpäeva jooksul pärast nõupidamisperioodi lõppu kooskõlas artikli 19 lõikes 5 osutatud kontrollimenetlusega otsuse lõpliku kaitsemeetme kohta.
3. Lõplik kaitsemeede võib olla järgmine:
asjaomasest piirkonnast või riigist pärit asjaomase toote tollimaksumäära täiendava vähendamise peatamine;
asjaomase toote tollimaksu suurendamine määrani, mis ei ületa teistele Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmetele kohaldatavat määra;
tariifikvoodi kohaldamine.
4. Samast piirkonnast või riigist pärit sama toote suhtes ei kohaldata lõplikke kaitsemeetmeid, kui eelmiste niisuguste meetmete kohaldamise lõppemisest või nende meetmete kaotamisest on möödunud vähem kui üks aasta.
Artikkel 17
Kaitsemeetmete kestus ja läbivaatamine
1. Kaitsemeede kehtib ainult ajavahemiku jooksul, mis on vajalik olulise kahju või häire vältimiseks või kõrvaldamiseks. See tähtaeg ei tohi ületada kahte aastat, mille sisse arvestatakse aeg, mil kohaldati ajutist meedet, välja arvatud juhul, kui seda pikendatakse kooskõlas lõikega 2. Liidu äärepoolseimate piirkondade suhtes kohaldatavat meedet ei või kohaldada kauem kui neli aastat.
2. Kaitsemeetme esialgse kohaldamise tähtaega võib erandkorras pikendada, kui on kindlaks tehtud, et kaitsemeedet on endiselt vaja olulise kahju või häirete vältimiseks või kõrvaldamiseks.
3. Tähtaega pikendatakse vastavalt käesolevas määruses uurimiste suhtes sätestatud menetlustele kasutades sama menetlust, mida kasutati esialgsete meetmete kehtestamisel.
Kaitsemeede koos esialgsete meetmetega ei tohi kokku kesta kauem kui neli aastat. Kui meede kehtib vaid ühe või mitme liidu äärepoolseima piirkonna suhtes, võib selle kestust pikendada kaheksa aastani.
4. Kui kaitsemeede kehtib kauem kui üks aasta, tuleb seda kohaldamise ajal, sealhulgas kestuse pikendamise ajal, kindlate ajavahemike järel järk-järgult leevendada.
Asjaomase piirkonna või riigiga peetakse lepingu alusel moodustatud asjakohaste institutsioonide raames korrapäraselt nõu, et kehtestada kaitsemeetmete kaotamise ajakava niipea, kui asjaolud seda võimaldavad.
Artikkel 18
Järelevalvemeetmed
1. Kui AKV riigist pärit toote impordi suundumuse tõttu võib selline import tekitada mõne artiklis 10 nimetatud olukorra, võib selle toote impordi võtta eelneva liidu järelevalve alla.
2. Järelevalvemeetmete kehtestamise otsustab komisjon kooskõlas artikli 19 lõikes 4 osutatud nõuandemenetlusega.
3. Järelevalvemeetmed on tähtajalised. Kui ei ole sätestatud teisiti, kaotavad need kehtivuse meetmete kehtestamise esimese poole aasta pikkusele ajavahemikule järgneva teise poole aasta pikkuse ajavahemiku järel.
4. Järelevalvemeetmed võivad vajaduse korral hõlmata üksnes liidu ühte või mitut äärepoolseimat piirkonda.
5. Järelevalve kehtestamise otsusest teavitatakse viivitamata asjaoamast institutsiooni, mis on loodud lepingutega, mille alusel piirkond või riik on kantud I lisasse.
Artikkel 19
Komiteemenetlus
1. Käesoleva määruse artiklite 14, 15, 16 ja 18 kohaldamisel abistab komisjoni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/478 ( 1 ) artikli 3 lõike 1 alusel loodud kaitsemeetmete komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesoleva määruse artiklite 5 ja 6 ning käesoleva määruse II lisa artikli 6 lõigete 11 ja 13 ja artikli 36 lõike 4 kohaldamisel abistab komisjoni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 ( 2 ) artikli 285 lõike 1 alusel loodud tolliseadustiku komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
3. Käesoleva määruse artiklite 7 ja 8 kohaldamisel abistab komisjoni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 ( 3 ) artikli 229 lõike 1 alusel loodud põllumajandusturgude ühise korralduse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
5. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
6. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 4.
Artikkel 20
Erakorralised meetmed, mida kohaldatakse piiratud alal
Kui selgub, et kaitsemeetmete kehtestamise tingimused on täidetud vaid ühes või mitmes liikmesriigis, võib komisjon pärast muude lahendusvõimaluste uurimist erandkorras lubada kohaldada järelevalve- või kaitsemeetmeid vaid asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides, kui ta leiab, et meetmete võtmine sellises ulatuses on asjakohasem kui nende võtmine kogu liidus. Need meetmed peavad tingimata olema tähtajalised ja siseturgu võimalikult vähe häirima.
V PEATÜKK
MENETLUS
Artikkel 21
Kohandamine tehnika arenguga
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 22 vastu delegeeritud õigusakte tehniliste muudatuste tegemiseks artiklis 6 ja artiklites 9–20, kui see on I lisas loetletud piirkondade või riikidega ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitud või ajutiseks kohaldamiseks allkirjastatud lepingute ja käesoleva määruse vaheliste erinevuste tõttu vajalik.
Artikkel 22
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 21. juunist 2013 ja artikli 2 lõigetes 2 ja 3, artikli 4 lõikes 3, artikli 5 lõikes 3 ning artiklis 21 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 20. veebruarist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõigetes 2 ja 3, artiklis 3, artikli 4 lõikes 3, artikli 5 lõikes 3 ning artiklis 21 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 3, artikli 4 lõike 3, artikli 5 lõike 3 või artikli 21 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
7. Artikli 2 lõigete 2 ja 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega nelja kuu võrra.
Artikkel 23
Aruanne
Komisjon lisab nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 ( 4 ) artikli 22a kohasesse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavasse kaubanduse kaitsemeetmete kohaldamist ja rakendamist käsitlevasse iga-aastasesse aruandesse teabe käesoleva määruse rakendamise kohta.
VI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 24
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 1528/2007 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 25
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
LÄBIRÄÄKIMISED LÕPULE VIINUD PIIRKONDADE JA RIIKIDE LOETELU ARTIKLI 2 LÕIKE 2 TÄHENDUSES
II LISA
Päritolureeglid,
MIS KÄSITLEVAD „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOODETE“ KONSEPTSIOONI MÕISTET JA HALDUSKOOSTÖÖ MEETODID
|
I JAOTIS |
Üldsätted |
|
Artiklid |
|
|
1. |
Mõisted |
|
II JAOTIS |
Mõiste päritolustaatusega tooted määratlus |
|
Artiklid |
|
|
2. |
Üldised nõuded |
|
3. |
Täielikult saadud või toodetud tooted |
|
4. |
Piisava töö või töötluse läbinud tooted |
|
5. |
Ebapiisav töö või töötlus |
|
6. |
Päritolu kumulatsioon |
|
7. |
Kvalifikatsiooniühik |
|
8. |
Tarvikud, varuosad ja tööriistad |
|
9. |
Komplektid |
|
10. |
Kõrvalised tegurid |
|
III JAOTIS |
Territoriaalsed nõuded |
|
Artiklid |
|
|
11. |
Territoriaalsuspõhimõte |
|
12. |
Otsevedu |
|
13. |
Näitused |
|
IV JAOTIS |
Päritolutõend |
|
Artiklid |
|
|
14. |
Üldised nõuded |
|
15. |
Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord |
|
16. |
Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadid EUR.1 |
|
17. |
Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine |
|
18. |
Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine eelnevalt väljaantud või vormistatud päritolutõendi alusel |
|
19. |
Arvedeklaratsiooni koostamise tingimused |
|
20. |
Heakskiidetud eksportija |
|
21. |
Päritolutõendi kehtivus |
|
22. |
Transiidimenetlus |
|
23. |
Päritolutõendi esitamine |
|
24. |
Importimine osasaadetistena |
|
25. |
Päritolutõendi esitamisest vabastamine |
|
26. |
Päritolu kumulatsiooni käsitlev teatamiskord |
|
27. |
Tõendavad dokumendid |
|
28. |
Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine |
|
29. |
Lahknevused ja vormistusvead |
|
30. |
Eurodes väljendatud summad |
|
V JAOTIS |
Halduskoostöö kord |
|
Artiklid |
|
|
31. |
Vastastikune abistamine |
|
32. |
Päritolutõendi õigsuse kontroll |
|
33. |
Tarnija deklaratsioonide kontrollimine |
|
34. |
Karistused |
|
35. |
Vabatsoonid |
|
36. |
Erandid |
|
VI JAOTIS |
Ceuta ja Melilla |
|
Artiklid |
|
|
37. |
Eritingimused |
|
VII JAOTIS |
Lõppsätted |
|
Artiklid |
|
|
38. |
Liited |
|
SISUJUHT |
|
|
LIITED |
|
|
1. LIIDE |
Sissejuhatavad märkused 2. liite loendi kohta |
|
2. LIIDE |
Loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest või töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse |
|
2A. LIIDE |
Käesoleva lisa artikli 4 kohased erandid, mis puudutavad loendit päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest või töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse |
|
3. LIIDE |
Liikumissertifikaadi EUR.1 vorm |
|
4. LIIDE |
Kaubaarve deklaratsioon |
|
5A. LIIDE |
Tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatusega toodete kohta |
|
5B. LIIDE |
Tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatuseta toodete kohta |
|
6. LIIDE |
Teabesertifikaat |
|
7. LIIDE |
Tooted, millele käesoleva lisa artikli 6 lõiget 5 ei kohaldata |
|
8. LIIDE |
Kalaooted, millele käesoleva lisa artikli 6 lõiget 5 ajutiselt ei kohaldata |
|
9. LIIDE |
Naaberarengumaad |
|
10. LIIDE |
Tooted, millele kohaldatakse käesoleva lisa artikli 2 lõikes 2 ning artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud päritolu kumulatsiooni sätteid peale 1. oktoobrit 2015 ja millele ei kohaldata käesoleva lisa artikli 6 lõikeid 5, 9 ja 12 |
|
11. LIIDE |
Tooted millele ei kohaldata käesoleva lisa artikli 6 lõikeid 5, 9 ja 12 |
|
12. LIIDE |
Ülemeremaad ja -territooriumid |
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
„valmistamine“ – igat liiki töö või töötlemine, sealhulgas komplekteerimine ja eritoimingud; |
|
b) |
„materjal“ – koostisosa, toormaterjal, komponent või osa jne, mida kasutatakse toote valmistamisel; |
|
c) |
„toode“ – valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks; |
|
d) |
„kaup“ – nii materjalid kui ka tooted; |
|
e) |
„tolliväärtus“ – kooskõlas GATT 1994 VII artikli rakendamise lepinguga (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) määratud tolliväärtus; |
|
f) |
„tehasehind“ – hind, mida makstakse tehases asuva toote eest tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja sellest on maha arvatud kõik riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel; |
|
g) |
„materjalide väärtus“ – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest asjaomasel territooriumil makstakse; |
|
h) |
„päritolustaatusega materjalide väärtus“ – mutatis mutandis kohaldatava punkti g kohaselt määratletud materjalide väärtus; |
|
i) |
„lisandväärtus“ – tehasehind miinus liidus või AKV riikidesse imporditud materjalide tolliväärtus; |
|
j) |
„grupid“ ja „rubriigid“ – grupid ja rubriigid (neljakohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, käesolevas lisas edaspidi „harmoneeritud süsteem“ või „HS“; |
|
k) |
„klassifitseeritud“ – osutab toote või materjali klassifitseerimisele teatavasse rubriiki; |
|
l) |
„saadetis“ – tooted, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel; |
|
m) |
„territooriumid“ – territooriumid, sealhulgas territoriaalveed; |
|
n) |
„ÜMT“ – 12. liites määratletud ülemeremaad ja -territooriumid. |
II JAOTIS
MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS
Artikkel 2
Üldised nõuded
1. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse järgmised tooted I lisas loetletud AKV riikidest (käesoleva lisa kohaldamisel edaspidi „AKV riigid“) pärit toodeteks:
täielikult AKV riikides saadud või toodetud tooted käesoleva lisa artikli 3 tähenduses;
AKV riikides saadud või toodetud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult AKV riikides saadud või toodetud, tingimusel et neid on AKV riikides piisavalt töödeldud käesoleva lisa artikli 4 tähenduses.
2. Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse AKV riikide territooriume ühe territooriumina.
Kui päritolustaatusega tooted on valmistatud materjalist, mis on täielikult saadud või toodetud vähemalt kahes AKV riigis või mis on läbinud seal piisava töö või töötluse, loetakse nende toodete päritoluriigiks see AKV riik, kus toimus viimane töö või töötlus, tingimusel et see on ulatuslikum kui käesoleva lisa artiklis 5 osutatud toiming.
3. 10. liites loetletud toodete puhul kohaldatakse lõiget 2 alates 1. oktoobrist 2015.
Artikkel 3
Täielikult saadud või toodetud tooted
1. Järgmisi tooteid käsitatakse täielikult AKV riikides või liidus saadud või toodetud toodetena:
nende pinnasest ja merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;
seal koristatud taimekasvatussaadused;
seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;
seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;
seal toimunud jahi ja kalapüügi saadused;
akvakultuuritooted, sh marikultuuritooted, tingimusel et kalad on seal sündinud ja kasvanud;
merekalapüügisaadused ja muud nende laevadega väljaspool territoriaalvett püütud saadused;
nende kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis g osutatud saadustest valmistatud tooted;
seal kogutud kasutatud esemed, millest saab üksnes tooret, sealhulgas kasutatud rehvid, mis sobivad üksnes protekteerimiseks või jäätmeteks;
sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;
väljaspool nende territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud saadused, kui neil on selle merepõhja või selle aluspinnase kasutamise ainuõigus;
kõik kaubad, mis on seal toodetud üksnes punktides a–k nimetatud saadustest või toodetest.
2. Lõike 1 punktides g ja h olevaid mõisteid „nende laevad“ ja „nende kalatöötlemislaevad“ kohaldatakse ainult selliste laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes, mis
on registreeritud liikmesriigis või AKV riigis;
sõidavad liikmesriigi või AKV riigi lipu all;
vastavad ühele järgmistest tingimustest:
neist vähemalt 50 % kuulub AKV riigi või liidu liikmesriigi kodanikele või äriühingule, või
nad kuuluvad äriühingule,
3. Olenemata lõikest 2 nõustub liit AKV riigi taotluse korral käsitama AKV riigi prahitud või liisitud laevu „nende laevadena“, mis kalastavad tema majandusvööndis, tingimusel et:
AKV riik pakkus liidule võimalust sõlmida kalastuskokkulepe, kuid liit ei võtnud seda pakkumist vastu;
komisjon on kinnitanud, et prahtimis- või liisinguleping annab sobiva võimaluse suurendada AKV riigi suutlikkust ise kalastada ja eelkõige muudab AKV riigi vastutavaks tema käsutusse pikemaks ajaks antud laeva meresõiduks ja äriks kasutamise eest.
Artikkel 4
Piisava töö või töötluse läbinud tooted
1. Käesoleva lisa kohaldamisel käsitatakse tooteid, mis ei ole täielikult saadud või toodetud, AKV riigis või liidus piisava töö või töötluse läbinuna, kui 2. liite loetelus või 2A. liites esitatud tingimused on täidetud. Nimetatud tingimustes on märgitud kõikide käesolevas määruses nimetatud toodete valmistamisel kasutatavate päritolustaatuseta materjalidega tehtavad kohustuslikud tööd või töötlemistoimingud, mida kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes. Järelikult, kui toodet, mis on omandanud päritolustaatuse loendis sätestatud tingimuste täitmise teel, kasutatakse mõne teise toote valmistamiseks, ei kohaldata selle toote suhtes tingimusi, mida kohaldatakse valmistatava toote suhtes, ega võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida võidi selle valmistamiseks kasutada.
2. Olenemata lõikest 1 võib päritolustaatuseta materjale, mida ei tohiks 2. ja 2a. liites sätestatud tingimuste kohaselt toote valmistamiseks kasutada, siiski kasutada, kui:
nende koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast;
käesoleva lõike kohaldamisel ei ületata ühtki protsendimäära, mis on loetelus seatud päritolustaatuseta materjalide suurimaks väärtuseks.
Käesolevat lõiget ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.
3.
Olenemata lõike 1 sätetest ja pärast seda, kui Vaikse ookeani piirkonna AKV riik on komisjonile esitanud eelteate, käsitatakse rubriikidesse 1604 ja 1605 kuuluvaid töödeldud kalatooteid, mida on töödeldud või mis on valmistatud selles riigis asuvates maismaarajatistes selle riigi sadamas lossitud rubriiki 0302 või 0303 kuuluvast päritolustaatuseta materjalist, artikli 2 kohaldamisel piisava töö või töötluse läbinuiks. Komisjonile saadetavasse teatesse märgitakse selle riigi kalandussektori arengueelised ning vajalik teave asjaomaste liikide, valmistatavate toodete ja kõnealuste koguste kohta.
Vaikse ookeani piirkonna AKV riik koostab punkti a rakendamise kohta liidule aruande hiljemalt kolme aasta jooksul pärast teadet.
Punkti a kohaldatakse ilma, et see piiraks liidus kehtivate sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kohaldamist, kalavarude tulemuslikuks kaitset ja jätkusuutlikku majandamist või ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga võitlemise toetamist kõnealuses piirkonnas.
4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse, kui artiklis 5 ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 5
Ebapiisav töö või töötlus
1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 4 tingimused on täidetud või mitte:
säilitamistoimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende vedamisel ja ladustamisel (õhutamine, laialilaotamine, kuivatamine, jahutamine, soola, vääveldioksiidi või mõne muu aine vesilahusesse panemine, kahjustatud osade eemaldamine jms toimingud);
lihtsad toimingud nagu tolmu eemaldamine, tuulamine või uhtmine, sortimine, liigitamine, kokkupanemine (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine), pesemine, värvimine, tükeldamine;
ümberpakkimine ning pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;
tavaline klaas- või plastpudelitesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele ja muule sellisele kinnitamine ning igasugune muu tavaline pakendamine;
kaubatähiste, etikettide ja muude eristusmärkide kinnitamine tootele või selle pakendile;
üht või mitut sorti toodete tavaline segamine; suhkru segamine mis tahes muu ainega;
toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks;
kahe või enama punktides a–g loetletud toimingu kombinatsioon;
loomade tapmine;
teravilja ja riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik pleegitamine, poleerimine ja glaseerimine;
suhkru toonimine ja tükkipressimine; suhkru osaline või täielik jahvatamine;
puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine.
2. Et määrata kindlaks, kas tootega tehtud töö või töötlus on lõike 1 tähenduses ebapiisav, vaadeldakse kõiki AKV riikides või liidus selle tootega läbi viidud toiminguid koos.
Artikkel 6
Päritolu kumulatsioon
1. Liidu või ÜMT päritolustaatusega materjale käsitatakse AKV riikidest pärinevate materjalidena, kui need sisalduvad seal valmistatud tootes. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust tingimusel, et see ületab artiklis 5 kirjeldatu.
2. Liidus või ÜMTs toimunud tööd või töötlust käsitletakse AKV riikides toimununa, kui materjalid läbivad hiljem AKV riikides töö või töötluse mis on artiklis 5 osutatust ulatuslikum.
3. Otsustamaks, kas tooted pärinevad ÜMTst, kohaldatakse käesoleva lisa sätteid mutatis mutandis.
4. 10. liites loetletud toodete puhul kohaldatakse käesoleva artikli sätteid alles pärast 1. oktoobrit 2015.
5. Kui lõigete 6, 7, 8 ja 11 sätetest ei tulene teisiti, käsitletakse Lõuna-Aafrikast pärit materjale AKV riikidest pärit toodetena, kui need sisalduvad seal saadud või toodetud tootes, tingimusel et nad on läbinud artiklis 5 kirjeldatust ulatuslikuma töö või töötluse. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust.
6. Lõike 5 põhjal päritolustaatuse saanud tooteid käsitletakse AKV riikidest pärinevate toodetena üksnes siis, kui seal lisandunud väärtus ületab valmistamiseks kasutatud Lõuna-Aafrikast pärinevate materjalide väärtuse. Vastasel korral käsitletakse kõnealuseid tooteid Lõuna-Aafrikast pärinevana. Päritolu määramisel ei võeta arvesse Lõuna-Aafrikast pärinevaid materjale, mis on AKV riikides läbinud piisava töö või töötluse.
7. Lõikes 5 sätestatud päritolu kumulatsiooni ei kohaldata 7., 10. ja 11. liites loetletud toodete suhtes.
8. Lõikes 5 sätestatud päritolu kumulatsiooni kohaldatakse 8. liites loetletud toodete suhtes alles siis, kui need tooted on kaubandus-, arendus- ja koostöölepingu raames tollimaksudest vabastatud. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas (C-seerias) kuupäeva, mil käesoleva lõike tingimused on täidetud.
9. Ilma et see piiraks lõigete 7 ja 8 kohaldamist, käsitatakse Lõuna-Aafrikas toimunud tööd või töötlust toimunuks mõnes teises Lõuna-Aafrika Tolliliidu (SACU) liikmesriigis, mis on AKVsse kuuluv riik, kui materjalid läbivad hiljem töö või töötluse selles teises SACU liikmesriigis.
10. Ilma et see piiraks lõigete 7 ja 8 kohaldamist, käsitletakse Lõuna-Aafrikas toimunud tööd või töötlust AKV riikide taotlusel AKV riikides toimununa, kui materjale töödeldakse hiljem mõnes AKV riigis piirkonna majandusliku integratsiooni lepingu raames.
11. Otsus AKV riikide taotluste kohta võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 19 lõikes 5 osutatud kontrollimenetlusega.
12. Lõikes 5 sätestatud päritolu kumulatsiooni võib kohaldada üksnes siis, kui valmistamisel kasutatud Lõuna-Aafrika materjalid on omandanud päritolustaatuse käesolevas lisas sätestatutega samasuguste päritolureeglite kohaldamisel. Lõigetes 9 ja 10 sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada vaid siis, kui kohaldatakse käesolevas lisas sätestatud päritolureeglitega samaväärseid päritolureegleid.
13. AKV riikide taotlusel käsitatakse materjale, mis pärinevad naaberarengumaalt, mis ei ole AKV riik ja mis kuulub ühtsesse geograafilisse tervikusse, AKV riikidest pärinevate materjalidena, kui need sisalduvad seal valmistatud tootes. Need materjalid ei pea olema läbinud piisavat tööd või töötlust tingimusel, et:
Käesolevat lõiget ei kohaldata harmoneeritud süsteemi 3. või 16. gruppi klassifitseeritud tuunikalatoodete ega tariifirubriiki 1006 kuuluvatele riisitoodetele.
Otsustamaks, kas tooted pärinevad naaberarengumaalt, kohaldatakse käesoleva lisa sätteid.
Otsused AKV riikide taotluste kohta võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 19 lõikes 5 osutatud kontrollimenetlusega. Neis otsustes määratakse kindlaks ka tooted, mille puhul ei ole käesoleva lõikega ettenähtud kumulatsioon lubatud.
Artikkel 7
Kvalifikatsiooniühik
1. Käesoleva lisa kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri alusel klassifitseerimisel põhiüksuseks.
See tähendab:
kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, liigitatakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;
kui partii koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesolevat lisa iga toote suhtes eraldi.
2. Kui harmoneeritud süsteemi 5. tõlgendamisreegli kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb see ka päritolu kindlaksmääramisel lugeda toote juurde kuuluvaks.
Artikkel 8
Tarvikud, varuosad ja tööriistad
Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis sisalduvad tavavarustusena selle hinnas ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitletakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.
Artikkel 9
Komplektid
Harmoneeritud süsteemi 3. tõlgendamisreegliga määratletud komplektil on päritolustaatus, kui komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.
Artikkel 10
Kõrvalised tegurid
Selleks et määrata kindlaks, kas toode on päritolustaatusega, ei ole vaja kindlaks määrata toote valmistamisel kasutatavate järgmiste toodete päritolu:
energia ja kütus;
sisseseade ja varustus;
masinad ja tööriistad;
kaubad, mis ei kuulu ega ole mõeldud kuuluma toote lõppkoosseisu.
III JAOTIS
TERRITORIAALSED NÕUDED
Artikkel 11
Territoriaalsuspõhimõte
1. Kui artiklist 6 ei tulene teisiti, peavad II jaotises sätestatud päritolustaatuse omandamise tingimused olema AKV riikides pidevalt täidetud.
2. Kui artiklist 6 ei tulene teisiti, tuleb AKV riikidest, liidust või ÜMTst pärinevaid ja mõnda teise riiki eksporditud päritolustaatusega kaupu tagasitoomisel käsitleda päritolustaatuseta kaupadena, välja arvatud juhul, kui suudetakse tollile rahuldaval viisil tõendada, et:
tagasitoodud kaubad on needsamad, mis eksporditi ning
kaubad ei ole läbinud ühtegi muud toimingut kui need, mida on vaja nende seisundi säilitamiseks kõnealuses riigis oleku või eksportimise ajal.
Artikkel 12
Otsevedu
1. Käesoleva määrusega ettenähtud sooduskohtlemist võimaldatakse üksnes toodete suhtes, mis vastavad käesoleva lisa nõuetele ja mida veetakse artikli 6 kohaldamisel otse AKV riikide, liidu, ÜMT või Lõuna-Aafrika territooriumi vahel ning mis ei sisene ühelegi muule territooriumile. Ühe saadetise moodustavaid tooteid võib siiski vedada muu territooriumi kaudu, vajaduse korral laadides seda kaupa ümber või ladustades ajutiselt kõnealusel territooriumil, tingimusel et see jääb transiit- või ladustamisriigis tollijärelevalve alla ning ei läbi muid toiminguid peale maha- või pealelaadimise või muu kauba seisundi säilitamiseks vajaliku toimingu.
Päritolustaatusega tooteid võib vedada torujuhtme kaudu ka läbi mõne muu territooriumi kui AKV riigi või liidu territoorium.
2. Impordiriigi tollile tõendatakse, et lõike 1 tingimused on täidetud, esitades:
üheainsa veodokumendi, mis hõlmab teekonda ekspordiriigist läbi transiidiriigi, või
transiidiriigi tolli väljastatud tõend:
milles on täpne toodete kirjeldus;
kuhu on märgitud toodete maha- ja uuesti pealelaadimise kuupäevad ja vajaduse korral laevade nimed või muud kasutatud veovahendid ning
mis tõendab, millistel tingimustel olid tooted transiidiriigis;
või
eespool nimetatud dokumentide puudumisel kõik muud tõendavad dokumendid.
Artikkel 13
Näitused
1. Päritolustaatusega toodete suhtes, mis saadetakse AKV riigist näitusele muusse kui artiklis 6 osutatud riiki või territooriumile ja müüakse pärast näitust ühendusse importimiseks, kohaldatakse importimisel käesoleva määruse sätteid, kui tõendatakse tolli rahuldaval viisil, et:
eksportija on toimetanud need tooted AKV riigist riiki või territooriumile, kus näitus toimub ja need seal näitusel välja pannud;
kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud liidus asuvale isikule;
tooted on lähetatud riiki, kus näitus toimub näituse ajal või vahetult pärast näitust samal kujul, nagu need näitusele saadeti, ning
näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui seal väljapanekuks.
2. Päritolutõend tuleb väljastada või koostada IV jaotise sätete kohaselt ja esitada impordiriigi tollile tavapärasel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda dokumentaalseid lisatõendeid väljapanekutingimuste kohta.
3. Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste, -messide või muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul jäävad kõnealused tooted tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.
IV JAOTIS
PÄRITOLUTÕEND
Artikkel 14
Üldised nõuded
1. AKV päritolustaatusega toodete suhtes kohaldatakse ühendusse importimisel käesoleva määruse sätteid, kui esitatakse kas:
liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud 3. liites, või
artikli 19 lõikes 1 piiritletud juhtudel deklaratsioon („arvedeklaratsioon“), mille eksportija esitab arvel, saatelehel või mõnel muul äridokumendil, milles kõnealuseid tooteid kirjeldatakse nii täpselt, et neid on võimalik identifitseerida. Arvedeklaratsiooni tekst on esitatud 4. liites.
2. Olenemata lõikest 1 kohaldatakse artiklis 25 piiritletud juhtudel käesoleva lisa kohaste päritolustaatusega toodete suhtes käesoleva määruse sätteid nimetatud lõikes kirjeldatud dokumentide esitamist nõudmata.
Artikkel 15
Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord
1. Liikumissertifikaadi EUR.1 annab ekspordiriigi toll välja eksportija või eksportija vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.
2. Selleks täidab eksportija või eksportija volitatud esindaja nii liikumissertifikaadi EUR.1 kui ka taotluse vormi, mõlema näidised on esitatud 3. liites. Need vormid tuleb täita kooskõlas käesoleva lisa sätetega. Käsitsi kirjutamisel tuleb kasutada tinti ja trükitähti. Tooteid tuleb kirjeldada selleks ettenähtud lahtris, jätmata tühje ridu. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.
3. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist taotlev eksportija peab olema igal ajal valmis liikumissertifikaati EUR.1 väljaandva eksportiva AKV riigi tolli taotlusel esitama kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjakohaste toodete päritolustaatust ja muude käesoleva lisa nõuete täitmist.
4. Eksportiva AKV riigi toll annab liikumissertifikaadi EUR.1 välja, kui asjakohaseid tooteid saab käsitada AKV riikidest või mõnest muust artiklis 6 osutatud riigist või territooriumilt pärinevate toodetena ja need vastavad käesoleva lisa muudele nõuetele.
5. Sertifikaadi väljastanud tolliasutus võtab vajalikud meetmed, et kontrollida toodete päritolustaatust ja muude käesoleva lisa nõuete täitmist. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha mis tahes kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks. Samuti tagab sertifikaati välja andev toll lõikes 2 nimetatud vormide nõuetekohase täitmise. Eelkõige vaatab ta, kas toodete kirjeldamiseks ettenähtud lahter on täidetud nii, et sinna ei ole võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada.
6. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadi lahtrisse 11.
7. Toll annab liikumissertifikaadi EUR.1 eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud.
Artikkel 16
Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadid EUR.1
1. Olenemata artikli 15 lõikest 7 võib liikumissertifikaadi EUR.1 erandkorras välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui:
seda ei antud ekspordi ajal välja vea või tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu või
tollile on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel.
2. Lõike 1 rakendamisel peab eksportija oma taotluses märkima liikumissertifikaadi EUR.1 aluseks olevate toodete eksportimise koha ja kuupäeva ning esitama taotluse põhjused.
3. Toll võib liikumissertifikaadi EUR.1 välja anda tagantjärele alles siis, kui on veendunud, et eksportija taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega.
4. Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadile EUR.1 tuleb teha järgmine kanne:
„ISSUED RETROSPECTIVELY“
5. Lõikes 4 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7.
Artikkel 17
Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine
1. Liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi väljaandnud tollilt duplikaati nende valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.
2. Sel viisil välja antud duplikaadil peab olema järgmine märge:
„DUPLICATE“
3. Lõikes 2 osutatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi lahtrisse 7.
4. Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljaandmise kuupäev, kehtib sellest kuupäevast.
Artikkel 18
Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine eelnevalt väljaantud või vormistatud päritolutõendi alusel
Kui päritolustaatusega tooted on AKV riigis või liidus tolli järelevalve all, on algupärast päritolutõendit võimalik asendada ühe või mitme liikumissertifikaadiga EUR.1, et toimetada kõik need tooted või osa neist AKV riikide või liidu piires mujale. Liikumissertifikaadi EUR.1 või liikumissertifikaatide EUR.1 asendussertifikaadi(d) annab välja tolliasutus, kelle järelevalve alla tooted paigutatakse.
Artikkel 19
Arvedeklaratsiooni koostamise tingimused
1. Artikli 14 lõike 1 punktis b nimetatud arvedeklaratsiooni võib koostada:
volitatud eksportija artikli 20 tähenduses, või
iga eksportija iga kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot.
2. Arvedeklaratsiooni võib koostada juhul, kui asjakohaseid tooteid saab käsitada AKV riikidest või mõnest muust artiklis 6 osutatud riigist või territooriumilt pärinevate toodetena ja kui need vastavad käesoleva lisa muudele nõuetele.
3. Eksportija, kes koostab arvedeklaratsiooni, peab igal ajal olema valmis esitama eksportiva riigi tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõestavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et käesoleva lisa muud nõuded on täidetud.
4. Eksportija koostab arvedeklaratsiooni nii, et kirjutab masinaga, tembeldab või trükib arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud 4. liites, kasutades üht selles liites esitatud keeleversiooni ja järgides ekspordiriigi riigisiseseid õigusnorme. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja kasutada suurtähti.
5. Arvedeklaratsioonile kirjutab eksportija oma originaalallkirja käsitsi. Artiklis 20 määratletud heakskiidetud eksportijalt ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, kui ta kinnitab ekspordiriigi tollile kirjalikult, et võtab endale iga tema andmeid sisaldava arvedeklaratsiooni eest täisvastutuse nii, nagu oleks ta nendele käsitsi alla kirjutanud.
6. Eksportija võib koostada arvedeklaratsiooni sellega hõlmatud toodete eksportimisel või pärast eksportimist, kui see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast sellega seotud toodete importimist.
Artikkel 20
Heakskiidetud eksportija
1. Ekspordiriigi toll võib lubada igal eksportijal, kes veab sageli käesoleva määruse sätetega hõlmatud tooteid, arvedeklaratsioonid ise koostada, olenemata asjakohaste toodete väärtusest. Eksportija, kes taotleb sellist luba, peab tolliasutusele esitama kõik tagatised, mida on vaja toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas lisas ettenähtud nõuete täitmise kontrollimiseks.
2. Ekspordiriigi toll võib anda heakskiidetud eksportija staatuse mis tahes tingimustel, mida ta peab asjakohaseks.
3. Ekspordiriigi toll annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse arvedeklaratsioonile.
4. Ekspordiriigi toll jälgib, kuidas heakskiidetud eksportija luba kasutab.
5. Ekspordiriigi toll võib loa igal ajal tühistada. Ta teeb seda siis, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 osutatud tagatisi või ei täida lõikes 2 osutatud tingimusi või kasutab luba muul viisil valesti.
Artikkel 21
Päritolutõendi kehtivus
1. Päritolutõend kehtib kümme kuud alates ekspordiriigis väljaandmise kuupäevast ja see tuleb nimetatud aja jooksul esitada impordiriigi tollile.
2. Päritolutõendid, mis esitatakse impordiriigi tollile pärast lõikes 1 piiritletud esitamistähtaja möödumist, võib sooduskohtlemise kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.
3. Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib impordiriigi toll päritolutõendid aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.
Artikkel 22
Transiidimenetlus
Kui tooted sisenevad sellisesse AKV riiki, mis ei ole nende päritolumaa, algab täiendav neljakuuline kehtivusaeg päevast, mil transiidiriigi toll kannab liikumissertifikaadi EUR.1 7. lahtrisse:
Artikkel 23
Päritolutõendi esitamine
Päritolutõend esitatakse importiva riigi tolliasutusele selles riigis sätestatud korras. Nimetatud tolliasutused võivad nõuda päritolutõendi tõlget ja samuti võib toll nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad käesoleva määruse rakendamiseks ettenähtud tingimustele.
Artikkel 24
Importimine osasaadetistena
Kui importija taotlusel ja impordiriigi tolli poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetisena, esitatakse tollile selle toote kohta ühekordne päritolutõendi esimese kaubasaadetise importimisel.
Artikkel 25
Päritolutõendi esitamisest vabastamine
1. Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud tooted ei ole kaubanduslikku laadi ning on deklareeritud käesoleva lisa nõuete kohaselt ja kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses. Kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni esitada tollideklaratsioonil CN22/CN23 või sellele dokumendile lisatud paberilehel.
2. Importi, mis on juhutine ja hõlmab eranditult tooteid, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.
3. Lisaks sellele ei tohi selliste toodete koguväärtus väikepakendite puhul ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.
Artikkel 26
Päritolu kumulatsiooni käsitlev teatamiskord
1. Artikli 2 lõike 2 ja artikli 6 lõike 1 kohaldamisel tõendatakse teistest AKV riikidest, liidust või ÜMTst tulevate materjalide käesoleva lisa kohast päritolustaatust liikumissertifikaadiga EUR.1 või tarnija deklaratsiooniga, mille näidis on esitatud 5a liites ja mille eksportija esitab selles riigis või ÜMTs, kust materjalid tulevad.
2. Artikli 2 lõike 2 ning artikli 6 lõigete 2 ja 9 kohaldamisel tõendatakse teistes AKV riikides, liidus, ÜMTs või Lõuna-Aafrikas toimunud tööd või töötlust tarnija deklaratsiooniga, mille näidis on esitatud käesoleva lisa 5b liites ja mille eksportija esitab selles riigis või ÜMTs, kust materjalid tulevad.
3. Tarnija esitab iga materjalisaadetise kohta eraldi deklaratsiooni seda saadetist käsitleval kaubaarvel või selle lisas või saatelehel või mõne muul seda saadetist käsitleval äridokumendil, milles kõnealuseid materjale kirjeldatakse nii täpselt, et neid on võimalik identifitseerida.
4. Tarnija deklaratsiooni võib koostada valmistrükitud vormil.
5. Tarnija deklaratsioon tuleb allkirjastada käsitsi. Kui arve ja tarnija deklaratsioon koostatakse arvuti abil, ei pea deklaratsiooni siiski käsitsi allkirjastama, kui tarniva äriühingu vastutav isik on kindlaks määratud viisil, mis rahuldab tolli selles riigis, kus deklaratsioon on koostatud. Kõnealuse riigi toll võib kehtestada käesoleva lõike rakendamise tingimused.
6. Tarnija deklaratsioonid esitatakse sellele eksportiva AKV riigi pädevale tolliasutusele, kellel paluti välja anda liikumissertifikaat EUR.1.
Artikkel 27
Tõendavad dokumendid
Artikli 15 lõikes 3 ja artikli 19 lõikes 3 osutatud dokumendid, millega tõendatakse, et liikumissertifikaadiga EUR.1 või arvedeklaratsiooniga hõlmatud tooteid saab käsitada AKV riigist või mõnest muust artiklis 6 osutatud riigist või territooriumilt pärinevana ja et need vastavad käesoleva lisa muudele nõuetele, võivad olla muu hulgas järgmised:
otsesed tõendid eksportija või tarnija poolt kõnealuste kaupade saamiseks tehtud toimingute kohta, mis sisalduvad näiteks eksportija või tarnija raamatupidamisaruannetes või asutusesiseses auditeeritud raamatupidamises;
dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja on välja antud või koostatud AKV riigis või mõnes muus artiklis 6 osutatud riigis või territooriumil, kus neid dokumente kasutatakse riigisisese õiguse kohaselt;
dokumendid, mis tõendavad materjalide tööd või töötlust AKV riikides, liidus või ÜMTs ja on välja antud või koostatud AKV riigis, liidus või ÜMTs, kus neid dokumente kasutatakse riigisisese õiguse kohaselt;
kasutatud materjalide päritolustaatust tõendavad liikumissertifikaadid EUR.1 või arvedeklaratsioonid, mis on välja antud või koostatud AKV riikides või mõnes muus artiklis 6 osutatud riigis või territooriumil käesoleva lisa kohaselt.
Artikkel 28
Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine
1. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist taotlev eksportija säilitab artikli 15 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.
2. Arvedeklaratsiooni koostanud eksportija säilitab arvedeklaratsiooni koopiat ja artikli 19 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.
3. Ekspordiriigi toll, kes annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, säilitab artikli 15 lõikes 2 kirjeldatud taotlust vähemalt kolm aastat.
4. Impordiriigi toll säilitab neile esitatud liikumissertifikaate EUR.1 ja arvedeklaratsioone vähemalt kolm aastat.
Artikkel 29
Lahknevused ja vormistusvead
1. Kui päritolutõendil ja tolliasutusele toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks esitatud dokumentides olevate andmete vahel avastatakse väikseid erinevusi, ei muuda see päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui tõendatakse nõuetekohaselt, et see dokument vastab esitatud toodetele.
2. Päritolutõendit ei tohiks tagasi lükata ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis esitatud andmete õigsust.
Artikkel 30
Eurodes väljendatud summad
1. Juhuks, kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus peale euro, määravad asjaomased riigid artikli 19 lõike 1 punkti b ja artikli 25 lõike 3 kohaldamisel igal aastal kindlaks eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad AKV riikide, liikmesriikide ning artiklis 6 nimetatud teiste riikide või territooriumide omavääringus.
2. Saadetise suhtes kohaldatakse artikli 19 lõike 1 punkti b või artikli 25 lõike 3 sätteid selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud, vastavalt asjaomase riigi poolt kindlaks määratud summadele.
3. Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega iga aasta oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse komisjonile 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Komisjon teatab vastavad summad asjaomastele riikidele.
4. Riigid võivad eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 % võrra. Riik võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 % suurem. Omavääringus väljendatud samaväärse summa võib jätta muutmata, kui samaväärne summa väheneks konverteerimise tulemusena.
5. Komisjon vaatab eurodes väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub komisjon asjaomaste piiride mõju tegeliku väärtuse säilitamise kasulikkust. Selleks võib ta otsustada muuta eurodes väljendatud summasid.
V JAOTIS
HALDUSKOOSTÖÖ KORD
Artikkel 31
Vastastikune abistamine
1. AKV riigid saadavad komisjonile kasutatavate templijäljendite näidised ja nende tolliasutuste aadressid, kes on pädevad väljastama liikumissertifikaate EUR.1 ning neid sertifikaate ja arvedeklaratsioone hiljem kontrollima.
Liikumissertifikaate EUR.1 ja arvedeklaratsioone võetakse sooduskohtlemise võimaldamiseks vastu alates kuupäevast, mil komisjon saab kõnealuse teabe kätte.
Komisjon edastab selle teabe iga liikmesriigi tollile.
2. Et tagada käesoleva lisa õige kohaldamine, aitavad liit, ÜMT ja AKV riigid üksteisel pädevate tolliasutuste kaudu kontrollida liikumissertifikaatide EUR.1, arvedeklaratsioonide ja tarnija deklaratsioonide ehtsust ning nendes dokumentides esitatud andmete õigsust.
Ametiasutused, kelle poole pöördutakse, esitavad vajaliku teabe tingimuste kohta, mille alusel toode on valmistatud, eelkõige tingimuste kohta, mille alusel on asjaomastes AKV riikides, liikmesriikides ja ÜMTs järgitud päritolureegleid.
Artikkel 32
Päritolutõendi kontroll
1. Kontrolli päritolutõendite üle tehakse pisteliselt või siis, kui importiva riigi tolliasutusel tekib põhjendatud kahtlus dokumentide ehtsuses, kõnealuste toodete päritolustaatuses või käesoleva lisa muude nõuete täitmises.
2. Lõike 1 rakendamisel tagastab impordiriigi toll ekspordiriigi tollile liikumissertifikaadi EUR.1, arve, kui see on esitatud, ja arvedeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad, esitades asjakohasel juhul kontrollitaotluse põhjused. Kontrollitaotluse põhjendusena edastatakse kõik dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on valed.
3. Kontrolli viib läbi ekspordiriigi toll. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha mis tahes kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.
4. Kui impordiriigi toll otsustab kontrollitulemuste saamiseni asjakohaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusabinõud.
5. Kontrolli tulemustest teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele võimalikult kiiresti. Nendest tulemustest peab selguma, kas dokumendid on ehtsad, kas asjakohaseid tooteid võib käsitleda AKV riikidest või mõnest muust artiklis 6 osutatud riigist või territooriumilt pärinevana ja kas need vastavad käesoleva lisa muudele nõuetele.
6. Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul pärast kontrollitaotluse kuupäeva või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata toodete tegelikku päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.
7. Kui kontrollimisest või muust olemasolevast teabest nähtub, et käesoleva lisa sätteid on rikutud, tuleb asja vajaliku kiirusega uurida, et selliseid rikkumisi tuvastada ja ära hoida.
Artikkel 33
Tarnija deklaratsiooni kontrollimine
1. Tarnija deklaratsioone võib kontrollida pisteliselt või siis, kui impordiriigi tollil on põhjust kahelda nende dokumentide ehtsuses või asjakohaste materjalide tegelikku päritolu käsitleva teabe õigsuses või terviklikkuses.
2. Tolliasutus, kellele tarnija deklaratsioon esitatakse, võib nõuda, et deklaratsiooni koostamisriigi toll annaks välja teabesertifikaadi, mille näidis on esitatud 6. liites. Teise võimalusena võib tolliasutus, kellele tarnija deklaratsioon esitatakse, nõuda, et deklaratsiooni koostamisriigi tolli väljaantud teabesertifikaadi esitaks eksportija.
Teabesertifikaadi välja andnud tolliasutus säilitab selle koopiat vähemalt kolm aastat.
3. Kontrolli tulemustest teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Tulemustest peab selgelt ilmnema, kas materjalide staatust käsitlev deklaratsioon on õige.
4. Kontrollimiseks säilitavad tarnijad nii deklaratsiooni sisaldava dokumendi koopiat kui ka kõiki vajalikke tõendeid materjalide tegeliku staatuse kohta vähemalt kolm aastat.
5. Tarnija deklaratsiooni koostamisriigi tollil on õigus nõuda mis tahes tõendeid või teha mis tahes kontrollimisi, mida nad peavad vajalikuks, et veenduda tarnija deklaratsiooni õigsuses.
6. Kõiki liikumissertifikaate EUR.1 või arvedeklaratsioone, mis on välja antud või koostatud tarnija ebaõige deklaratsiooni põhjal, loetakse tühiseks.
Artikkel 34
Karistused
Karistus määratakse igale isikule, kes toodete sooduskohtlemise saavutamiseks koostab või laseb koostada valeandmeid sisaldava dokumendi.
Artikkel 35
Vabatsoonid
1. Võetakse kõik vajalikud meetmed tagamaks, et päritolutõendi või tarnija deklaratsiooni alusel kaubastatavaid tooteid, mida vedamise käigus hoitakse nende territooriumil asuvas vabatsoonis, ei asendata muude kaupadega ega tehta nendega muid toiminguid kui neid, mis on ette nähtud, et vältida kaupade riknemist.
2. Erandina lõikest 1 annab pädev tolliasutus eksportija taotlusel välja uue liikumissertifikaadi EUR.1, kui päritolustaatusega tooted imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja neid käideldakse või töödeldakse seal ning kui see käitlus või töötlemine on kooskõlas käesoleva lisa sätetega.
Artikkel 36
Erandid
1. Komisjon võib omal algatusel või soodustatud riigi taotlusel lubada soodustatud riigile ajutise erandi käesoleva lisa sätetest, kui
sisemised või välised asjaolud ei lase soodustatud riigil ajutiselt täita käesoleva lisaga ettenähtud päritolustaatuse saamise reegleid, mida ta varem täitis, või
soodustatud riik vajab käesoleva lisaga ettenähtud päritolustaatuse saamise reeglite täitmise ettevalmistamiseks aega.
2. Selline ajutine erand kehtib nii kaua, kui eksisteerib erandi aluseks olnud sisemiste või väliste asjaolude mõju, või seni, kui soodustatud riik suudab reegleid täita.
3. Eranditaotlus esitatakse komisjonile kirjalikult. Taotluses tuleb esitada lõikes 1 osutatud põhjendus, milleks erandit soovitakse, ning sellele tuleb lisada asjakohased tõendavad dokumendid.
4. Käesoleva artikli kohased meetmed võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 19 lõikes 5 osutatud kontrollimenetlusega.
Liit kiidab heaks kõik AKV riikide taotlused, mis on käesoleva artikli kohaselt nõuetekohaselt põhjendatud ja millest ei saa mõnele liidu väljakujunenud majandusharule tuleneda suurt kahju.
VI JAOTIS
CEUTA JA MELILLA
Artikkel 37
Eritingimused
1. Käesolevas lisas kasutatav mõiste „liit“ ei hõlma Ceutat ja Melillat. Mõiste „liidust pärinevad tooted“ ei hõlma Ceutast ja Melillast pärinevaid tooteid.
2. Otsustamisel, kas Ceutasse ja Melillasse importimisel võib tooteid käsitleda AKV riikidest pärinevana, kohaldatakse käesoleva lisa sätteid mutatis mutandis.
3. Kui täielikult Ceutast, Melillast või liidust saadud tooteid töödeldakse AKV riikides, käsitletakse neid täielikult AKV riikidest saaduna.
4. Ceutas, Melillas või liidus toimunud tööd või töötlust käsitletakse AKV riikides toimununa, kui materjalid läbivad edasise töö või töötluse AKV riikides.
5. Käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 rakendamisel ei käsitata töö või töötlusena artiklis 5 kirjeldatud ebapiisavaid toiminguid.
6. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.
VII JAOTIS
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 38
Liited
Käesoleva lisa liited moodustavad selle lahutamatu osa.
1. liide
Sissejuhatavad märkused 2. liite loendi kohta
Märkus 1
Loendiga kehtestatakse kõikidele toodetele tingimused, millele need peavad vastama, et neid saaks käsitada piisava töö või töötluse läbinuna käesoleva lisa artikli 4 tähenduses.
Märkus 2
Loendi kahes esimeses veerus kirjeldatakse saadud toodet. Esimeses veerus on harmoneeritud süsteemis kasutatav rubriigi- või grupinumber ja teises veerus kõnealuse süsteemi vastava rubriigi või grupi kaubakirjeldus. Kahe esimese veeru iga kande kohta on 3. või 4. veerus reegel. Kui mõnel juhul on esimese veeru kande ees „ex“, tähendab see, et kolmanda või neljanda veeru reegel kehtib ainult teises veerus kirjeldatud rubriigi osa suhtes.
Kui 1. veergu on koondatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud grupinumber ja seetõttu on 2. veerus toodete üldkirjeldus, kohaldatakse 3. või 4. veeru asjakohast reeglit kõikide toodete suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis liigitatud kõnealuse grupi rubriikidesse või ükskõik millisesse 1. veergu koondatud rubriiki.
Kui loendis on erinevaid reegleid, mida kohaldatakse ühe rubriigi eri toodete suhtes, sisaldab iga taane kõnealuse rubriigi selle osa kirjeldust, mida 3. või 4. veeru asjakohane reegel käsitleb.
Kui kahe esimese veeru kande suhtes on mõni reegel nii kolmandas kui ka neljandas veerus, võib eksportija valida, kas ta kohaldab kolmandas või neljandas veerus sätestatud reeglit. Kui neljandas veerus ei ole päritolureeglit, tuleb kohaldada kolmanda veeru reeglit.
Märkus 3
Käesoleva lisa artikli 4 sätteid, mis käsitlevad päritolustaatuse omandanud tooteid, mida kasutatakse muude toodete valmistamisel, kohaldatakse hoolimata sellest, kas päritolustaatus on omandatud neid tooteid kasutavas tehases või mõnes muus liidu või AKV riikide tehases.
Näide
Rubriiki 8407 kuuluv mootor, mille puhul reegel näeb ette, et selles sisalduda võivate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei või ületada 40 % tehasehinnast, on valmistatud rubriiki ex 72 24 kuuluvast „muust sepistamise teel eelvormitud legeerterasest“.
Kui sepis on sepistatud liidus valmistatud päritolustaatuseta valandist, on kõnealune sepis juba omandanud päritolustaatuse loendi reegli alusel rubriigi ex 72 24 kohta. Mootori väärtuse arvutamisel võib eelvormitud terast käsitada päritolustaatusega tootena, hoolimata sellest, kas see on toodetud samas tehases või mõnes muus liidu tehases. Kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtuse arvutamisel ei võeta seega päritolustaatuseta valandi väärtust arvesse.
Loendi reegel näeb ette päritolustaatuse saamiseks vajaliku minimaalse töö või töötluse, millest ulatuslikum töö või töötlemine annab samuti päritolustaatuse, kuid sellest väiksem töö või töötlemine päritolustaatust ei anna. Kui reegel näeb ette, et teatavas valmistamisjärgus võib päritolustaatuseta materjali kasutada, võib seda materjali kasutada ka varasemas valmistamisjärgus, kuid mitte hilisemas.
Ilma et see piiraks märkuse 3.2 kohaldamist, kui reegel näeb ette, et kasutada võib „mis tahes rubriigi materjale“, võib kasutada ka selle rubriigi materjale, kuhu kuulub kõnealune toode, kui nimetatud reeglis sisalduvatest eripiirangutest ei tulene teisiti. Väljend „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas muudest rubriigi … materjalidest“ tähendab seda, et kasutada võib üksnes neid tootega samasse rubriiki liigitatud materjale, mille kirjeldus erineb loendi 2. veerus esitatud tootekirjeldusest.
Kui loendi reegel näeb ette, et toodet võib valmistada mitmest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut kõnealust materjali. Kõiki nimetatud materjale kasutama ei pea.
Näide
Rubriikidesse 5208 –5212 kuuluvaid tekstiile käsitlev reegel näeb ette, et kasutada võib looduslikke kiudusid ning muu materjali hulgas ka keemilisi materjale. See ei tähenda, et kasutada tuleb mõlemaid; kasutada võib kas üht, teist või mõlemat.
Kui loendi reegel näeb ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta. (Vt ka märkus 6.3 tekstiilide kohta.)
Näide
Rubriigi 1904 toiduaineid käsitlev reegel, mis sõnaselgelt keelab kasutada teravilja ja teraviljasaadusi, ei takista selliste mineraalsoolade, kemikaalide ja muude lisandite kasutamist, mis ei ole valmistatud teraviljast.
Seda reeglit ei kohaldata siiski kaupade suhtes, mida võib toota sama laadi, kuid varasema tootmisetapi materjalist, kuigi neid ei või toota teatavatest loendis määratletud materjalidest.
Näide
Kui ex gruppi 62 kuuluva lausriidest valmistatud rõiva puhul on lubatud kasutada üksnes päritolustaatuseta lõnga, ei tohi valmistamist alustada lausriidest, isegi kui tavaliselt sellest lõngast lausriiet ei valmistata. Sellisel juhul oleks lähteaine tavaliselt lõnga valmistamisele eelnevas järgus – see tähendab kiu kujul.
Kui loendi reeglis esitatakse kaks protsendimäära, mis tähistavad kasutatavate päritolustaatuseta materjalide suurimat väärtust, ei tohi neid protsendimäärasid liita. Teisisõnu ei tohi kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide suurim väärtus ületada suurimat esitatud protsendimäära. Lisaks sellele ei tohi ühegi materjali väärtus ületada tema suhtes kohaldatavat protsendimäära.
Märkus 4
Loetelus kasutatud termin „looduslikud kiud“ osutab muudele kiududele kui tehis- ja sünteeskiud. Mõiste piirdub ketruseelsetes järkudes olevate kiududega, hõlmates jäätmeid ja, kui teisiti ei ole sätestatud, ka kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiude.
Mõiste „looduslikud kiud“ hõlmab rubriiki 0503 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja 5003 kuuluvat siidi ning rubriikidesse 5101 –5105 kuuluvat lambavilla ja muude loomade villa ning loomakarva, rubriikidesse 5201 –5203 kuuluvat puuvillakiudu ja rubriikidesse 5301 –5305 kuuluvaid muid taimseid kiude.
Loendis kasutatud terminitega „tekstiilimass“, „keemilised materjalid“ ja „paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid“ kirjeldatakse materjale, mis ei kuulu gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade valmistamiseks.
Loendis kasutatud termin „keemilised staapelkiud“ tähendab rubriikidesse 5501 –5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või nende jäätmeid.
Märkus 5
Kui teatava toote puhul viidatakse loendis käesolevale märkusele, ei kohaldata loendi 3. veerus ettenähtud tingimusi ühegi nimetatud toote valmistamiseks kasutatud põhitekstiilmaterjali suhtes, kui need materjalid ei moodusta ühtekokku rohkem kui 10 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist. (Vt ka 5. märkuse punkte 3 ja 4.)
Märkuse 5 punktis 1 nimetatud piirmäära võib kohaldada siiski üksnes nende segatoodete suhtes, mis on valmistatud mitmest põhitekstiilmaterjalist.
Põhitekstiilmaterjalid on järgmised:
Näide
Rubriiki 5203 kuuluvast puuvillakiust ja rubriiki 5506 kuuluvast sünteesstaapelkiust valmistatud rubriiki 5205 kuuluv lõng on segalõng. Seetõttu võib päritolustaatuseta sünteesstaapelkiud, mis ei vasta päritolureeglitele (mis näevad ette, et see peab olema valmistatud keemilistest materjalidest või tekstiilimassist), moodustada kuni 10 % lõnga massist.
Näide
Rubriiki 5112 kuuluv villane riie, mis on valmistatud rubriiki 5107 kuuluvast villasest lõngast ja rubriiki 5509 kuuluvast sünteesstaapelkiudlõngast, on segariie. Seetõttu võib sünteeslõng, mis ei vasta päritolureeglitele (mis näevad ette, et see peab olema valmistatud keemilistest materjalidest või tekstiilimassist), või villane lõng, mis ei vasta päritolureeglitele (mis näevad ette, et see peab olema valmistatud kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikust kiust), või nende kahe segu moodustada kuni 10 % riide massist.
Näide
Rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5210 kuuluvast puuvillasest riidest valmistatud rubriiki 5802 kuuluv taftingriie on segatoode üksnes siis, kui puuvillane riie ise on kahte eri rubriiki liigitatud lõngast valmistatud segariie või kui kasutatud puuvillane lõng ise on segatoode.
Näide
Kui kõnealune taftingriie on valmistatud rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5407 kuuluvast sünteesriidest, on kasutatud lõngad ilmselt kaks erinevat põhitekstiilmaterjali, mistõttu selline taftingriie on segatoode.
Toodete puhul, mis sisaldavad „painduvaid polüeetrilõike sisaldavat mähitud või mähkimata polüuretaanlõnga“, on selle lõnga piirmäär 20 %.
Toodete puhul, mis sisaldavad ribasid, mis koosnevad kõige rohkem 5 mm laiusest alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või südamikust, mis on kinnitatud kahe plastkile vahele liimiga, on selliste ribade piirmäär 30 %.
Märkus 6
Nende tekstiiltoodete puhul, mis on loendis tähistatud käesolevale sissejuhatavale märkusele viitava joonealuse märkusega, võib kasutada tekstiilkaunistusi ja -manuseid, mis ei vasta loendi 3. veerus asjakohaste valmistoodete suhtes ettenähtud reeglile, kui nende mass ei ületa 10 % kõikide sisalduvate tekstiilmaterjalide kogumassist.
Tekstiilkaunistused ja -manused on need, mis on liigitatud gruppidesse 50–63. Voodrit ega vaheriiet ei käsitata kaunistuste või manustena.
Muust materjalist kui tekstiilist kaunistused ja -manused või muud kasutatud materjalid, mis sisaldavad tekstiili, ei pea vastama 3. veeru nõuetele, isegi kui need ei kuulu 3. märkuse punkti 5 kohaldamisalasse.
Märkuse 3 punkti 5 kohaselt võib päritolustaatuseta muust materjalist kui tekstiilist kaunistusi ja -manuseid või muid tekstiilisisalduseta tooteid siiski vabalt kasutada, kui neid ei saa valmistada 3. veerus loetletud materjalidest.
Näiteks, ( 5 ) kui loendi reegel ütleb, et teatava tekstiileseme, näiteks pluusi puhul tuleb kasutada lõnga, ei välista see metallesemete, näiteks nööpide kasutamist, sest neid ei saa valmistada tekstiilist.
Protsendireegli kohaldamisel tuleb sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse leidmisel arvesse võtta kaunistuste ja manuste väärtust.
Märkus 7
Rubriikides ex 27 07 , 2713 –2715 , ex 29 01 , ex 29 02 ja ex 34 03 nimetatud eritöötlused on järgmised:
vaakumdestilleerimine;
põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine ( 6 );
krakkimine;
reformimine;
ekstraheerimine selektiivlahustite abil;
protsess, mis sisaldab kõiki järgmisi toiminguid: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;
polümeerimine;
alküülimine;
isomeerimine;
Rubriikide 2710 , 2711 ja 2712 kohaldamisel on eritöötlused järgmised:
vaakumdestilleerimine;
põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine (6) ;
krakkimine;
reformimine;
ekstraheerimine selektiivlahustite abil;
protsess, mis sisaldab kõiki järgmisi toiminguid: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;
polümeerimine;
alküülimine;
isomeerimine;
üksnes rubriiki ex 27 10 kuuluvate raskete õlide puhul väävlitustamine vesiniku abil, mille tulemusena väheneb töödeldavate toodete väävlisisaldus vähemalt 85 % (ASTM D 1266–59 T meetod);
üksnes rubriiki 2710 kuuluvate toodete puhul parafiinitustamine ükskõik millise protsessi abil, v. a filtreerimine;
üksnes rubriiki ex 27 10 kuuluvate raskete õlide puhul vesinikuga töötlemine rõhu juures, mis on rohkem kui 20 baari ja temperatuuril vähemalt 250 °C, kasutades muid kui väävlitustavaid katalüsaatoreid, kusjuures vesinik on keemilises reaktsioonis aktiivne. Rubriiki ex 27 10 kuuluvate määrdeõlide edasine vesinikuga töötlemine (näiteks vesinikpuhastus või värvitustamine) peamiselt värvuse muutmiseks või stabiilsuse parandamiseks ei kuulu eritöötluste hulka;
üksnes rubriiki ex 27 10 kuuluvate kütteõlide puhul atmosfäärirõhul destilleerimine, tingimusel et tootest (sealhulgas kaod) destilleerub 300 °C juures vähem kui 30 % ASTM D 86 meetodi järgi;
üksnes rubriiki ex 27 10 kuuluvate raskete õlide puhul, välja arvatud gaasi- ja kütteõlid, töötlemine kõrgsagedusliku elektrilise harilahendusega.
Rubriikides ex 27 07 , 2713 –2715 , ex 29 01 , ex 29 02 ja ex 34 03 märgitud lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega toodete segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud ei anna päritolustaatust.
2. liide
Loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest või töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse
Käesolev määrus ei pruugi hõlmata kõiki loendisse lisatud tooteid. Seetõttu on vaja vaadata käesoleva määruse muid osi.
|
HS rubriigi nr |
Toote kirjeldus |
Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse |
|
|
(1) |
(2) |
(3) või (4) |
|
|
Grupp 01 |
Elusloomad |
Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
Grupp 02 |
Liha ja söödav rups |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 1 ja 2 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex grupp 03 |
Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud, v.a |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 3 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
0304 |
Kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha), värske, jahutatud või külmutatud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 3 materjalide koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast |
|
|
0305 |
Kuivatatud, soolatud või soolvees kala; külm- või kuumsuitsukala; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 3 materjalide koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 03 06 |
Vähid, puhastatud või puhastamata, kuivatatud, soolvees või soolatud; vees või aurus keedetud vähid (puhastamata), olenemata sellest, kas jahutatud või jahutamata, külmutatud, kuivatatud või soolatud või mitte; inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid vähkidest |
Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 3 materjalide koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 03 07 |
Limused, puhastatud või puhastamata, kuivatatud, soolvees või soolatud; muud veeselgrootud (v.a vähid ja limused), kuivatatud, soolatud või soolvees; inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid vähkidest |
Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 3 materjalide koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 04 |
Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 4 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
0403 |
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir jm fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kontsentreeritud või mitte, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma, lõhna- või maitselisandiga või ilma, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad grupi 4 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud; — kõik kasutatavad rubriiki 2009 kuuluvad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) peavad juba olema päritolustaatusega; — kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 05 |
Mujal nimetamata loomse päritoluga tooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 5 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex 05 02 |
Kodu- ja metssigade töödeldud harjased ning karvad |
Harjaste ja karvade puhastamine, desinfitseerimine, sortimine ja sirgestamine |
|
|
Grupp 06 |
Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja -roheline |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad grupi 6 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
Grupp 07 |
Köögivili ning söödavad juured ja mugulad |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 7 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
Grupp 08 |
Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad puuviljad, marjad ja pähklid on täielikult saadud või toodetud; — kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinna väärtusest |
|
|
ex grupp 09 |
Kohv, tee, mate ja vürtsid; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 9 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
0901 |
Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja koored; kohvisisaldusega kohviasendajad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
|
0902 |
Tee, lõhna- või maitseainelisandiga või ilma |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
|
ex 09 10 |
Vürtsisegud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
|
Grupp 10 |
Teravili |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 10 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex grupp 11 |
Jahud, tangained; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad, köögiviljad, rubriiki 0714 kuuluvad söödavad juured ja mugulad ning puuviljad peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex 11 06 |
Jahu ja pulber rubriiki 0713 kuuluvatest kuivatatud, poetatud kaunviljadest |
Rubriiki 0708 kuuluvate kaunviljade kuivatamine ja jahvatamine |
|
|
Grupp 12 |
Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 12 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
1301 |
Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid) |
Tootmine, milles kõigi kasutatavate rubriiki 1301 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi ületada 50 % toote tehasehinnast |
|
|
1302 |
Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar jm taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata: |
|
|
|
– Taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte: |
Tootmine modifitseerimata liimidest ja paksendajatest |
|
|
|
– Muud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
|
Grupp 14 |
Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 14 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex grupp 15 |
Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomne või taimne vaha; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
1501 |
Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv |
|
|
|
– Kondi- ja jäägirasv |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0203 , 0206 või 0207 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid |
|
|
|
– Muud |
Tootmine rubriiki 0203 või 0206 kuuluvast sealihast või söödavast searupsist või rubriiki 0207 kuuluvast linnulihast või söödavast linnurupsist |
|
|
|
1502 |
Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv: |
|
|
|
– Kondi- ja jäägirasv |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 0201 , 0202 , 0204 või 0206 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid |
|
|
|
– Muud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 2 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
|
1504 |
Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
|
|
|
– Tahked fraktsioonid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 1504 kuuluvast materjalist |
|
|
|
– Muud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 2 ja 3 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
|
ex 15 05 |
Rafineeritud lanoliin |
Tootmine rubriiki 1505 kuuluvast töötlemata villarasvast |
|
|
1506 |
Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või mitte, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
|
|
|
– Tahked fraktsioonid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 1506 kuuluvast materjalist |
|
|
|
– Muud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 2 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
|
1507 –1515 |
Taimeõlid ja nende fraktsioonid: |
|
|
|
– soja-, maapähkli-, palmi-, kopra-, palmituuma-, babassupalmi-, tunga- ja oititsikaõli, mürtelvaha ja jaapani vaha, jojoobiõli fraktsioonid jm tehniliseks ja tööstuslikuks otstarbeks, v.a toiduainete tootmiseks mõeldud õlid |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
|
– tahked fraktsioonid, välja arvatud jojoobiõli fraktsioonid |
Tootmine muudest rubriikidesse 1507 –1515 kuuluvatest materjalidest |
|
|
|
– Muud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
|
1516 |
Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, molekulisiseselt esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad grupi 2 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud — kõik kasutatavad taimsed materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud. Rubriikide 1507 , 1508 , 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada |
|
|
1517 |
Margariin; toidusegud ja tooted taimsetest ja loomsetest rasvadest või õlidest või käesolevasse gruppi kuuluvate mitmesuguste rasvade ja õlide fraktsioonidest, v.a rubriiki 1516 kuuluvad toidurasvad ja -õlid või nende fraktsioonid: |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad gruppide 2 ja 4 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud; — kõik kasutatavad taimsed materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud. Rubriikide 1507 , 1508 , 1511 ja 1513 materjale võib siiski kasutada |
|
|
ex grupp 16 |
Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest; välja arvatud: |
Tootmine gruppi 1 kuuluvatest loomadest |
|
|
1604 ja 1605 |
Kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kalamarjast valmistatud kaaviariasendajad; Tooted ja konservid vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest |
Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 3 materjalide koguväärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 17 |
Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex 17 01 |
Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul; lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga |
Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 17 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
1702 |
Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell: |
|
|
|
– keemiliselt puhas maltoos ja fruktoos |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 1702 kuuluvast materjalist |
|
|
|
– muu suhkur tahkel kujul, lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga |
Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 17 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– Muud |
Tootmine, mille puhul kõigil kasutatavatel materjalidel peab juba olema päritolustaatus |
|
|
|
ex 17 03 |
Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel, lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga |
Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 17 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
1704 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
Grupp 18 |
Kakao ja kakaotooted |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
1901 |
Linnaseekstrakt; püüli- ja lihtjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda vähem kui 40 massi % arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata; rubriikides 0401 –0404 nimetatud toiduainetest mujal nimetamata tooted, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 massi %, arvestatuna täiesti rasvavabalt: |
|
|
|
– linnaseekstrakt |
Tootmine grupi 10 teraviljast |
|
|
|
– Muud |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
|
1902 |
Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte; |
|
|
|
– mis sisaldavad liha, rupsi, kala, vähilaadseid või molluskeid kuni 20 % massist |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
|
– mille massist liha, rups, kala, vähilaadsed või molluskid moodustavad üle 20 % |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) peavad olema täielikult saadud või toodetud; — kõik kasutatavad gruppide 2 ja 3 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
|
1903 |
Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 1108 kuuluv kartulitärklis |
|
|
1904 |
Teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil töödeldud teravili (v.a teramais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a püüli- ja lihtjahu), mujal nimetamata: |
Tootmine: — materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriiki 1806 ; — mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja jahu (v.a kõva nisu ja selle saadused ning kõva mais) peavad olema täielikult saadud või toodetud; — mille puhul kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
1905 |
Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a gruppi 11 kuuluvad materjalid |
|
|
ex grupp 20 |
Köögi- ja puuviljast ning pähklitest vm taimeosadest tooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad puuviljad, pähklid või köögiviljad peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex 20 01 |
Jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist ja mida on töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex 20 04 ja ex 20 05 |
Kartul jahu, pulbri või helveste kujul, mida on töödeldud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
2006 |
Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatuna (nõrutatud ja kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 17 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
2007 |
Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 20 08 |
– pähklid magusaine- või piirituselisandita |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate rubriikidesse 0801 , 0802 ja 1202 –1207 kuuluvate päritolustaatusega pähklite ja õliseemnete väärtus ületab 60 % toote tehasehinnast |
|
|
– maapähklivõi; teraviljapõhised segud; palmipungad; mais |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
|
– muud, välja arvatud puuviljad ja pähklid, mida on kuumtöödeldud muul viisil kui aurus või vees keetmine, suhkrulisandita, külmutatud |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
|
2009 |
Kääritamata, piirituselisandita puuvilja- ja marjamahlad (k.a viinamarjavirre) ning köögiviljamahlad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 21 |
Mitmesugused toiduained; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
2101 |
Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kogu kasutatav sigur peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
2103 |
Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep: |
|
|
|
– kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; maitseainesegud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Sinepipulbrit või valmissinepit võib siiski kasutada |
|
|
|
– sinepipulber ja valmissinep |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
|
|
ex 21 04 |
Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikidesse 2002 –2005 kuuluvad töödeldud või konserveeritud köögiviljad |
|
|
2106 |
Mujal nimetamata toiduvalmistised |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 22 |
Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kõik viinamarjad ja nende saadused peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
2202 |
Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandiga, jm karastusjoogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kõigi kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast; — kõik kasutatavad puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greibimahl) peavad juba olema päritolustaatusega |
|
|
2207 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega |
Tootmine: — materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriiki 2207 või 2208 , — mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused peavad olema täielikult saadud või toodetud või, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust |
|
|
2208 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid |
Tootmine: — materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriiki 2207 või 2208 , — mille puhul kõik kasutatavad viinamarjad või nende saadused peavad olema täielikult saadud või toodetud või, kui kõik muud kasutatavad materjalid on päritolustaatusega, võib arrakit kasutada kuni 5 % mahust |
|
|
ex grupp 23 |
Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasööt; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex 23 01 |
Vaalajahu; inimtoiduks kõlbmatu jahu, pulber ja graanulid kalast, vähkidest, limustest vm veeselgrootutest |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 2 ja 3 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex 23 03 |
Maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega üle 40 % massist |
Tootmine, mille puhul kogu kasutatav mais peab olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex 23 06 |
Õlikoogid jm oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed, mis sisaldavad oliiviõli üle 3 % massist |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad oliivid peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
2309 |
Loomasöödana kasutatavad valmistised |
Tootmine, mille puhul: — kogu kasutatav teravili, suhkur või melass, liha ja piim peab juba olema päritolustaatusega ning — kõik kasutatavad grupi 3 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
ex grupp 24 |
Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad grupi 24 materjalid peavad olema täielikult saadud või toodetud |
|
|
2402 |
Tubakast või tubakaasendajatest valmistatud sigarid, manillasigarid, sigarillod ja sigaretid |
Tootmine, mille puhul vähemalt 70 % kasutatava rubriiki 2401 kuuluva töötlemata tubaka või tubakajäätmete massist peab juba olema päritolustaatusega |
|
|
ex 24 03 |
Suitsetamistubakas |
Tootmine, mille puhul vähemalt 70 % kasutatava rubriiki 2401 kuuluva töötlemata tubaka või tubakajäätmete massist peab juba olema päritolustaatusega |
|
|
ex grupp 25 |
Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex 25 04 |
Süsinikuga rikastatud puhastatud ja jahvatatud looduslik kristalliline grafiit |
Kristallilise toorgrafiidi rikastamine süsinikuga, puhastamine ja jahvatamine |
|
|
ex 25 15 |
Saetud vm viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud marmor paksusega kuni 25 cm |
Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) marmori lõikamine saagimise teel vm viisil |
|
|
ex 25 16 |
Saetud vm viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm raid- ja ehituskivi paksusega kuni 25 cm |
Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) kivi lõikamine saagimise teel vm viisil |
|
|
ex 25 18 |
Kaltsineeritud dolomiit |
Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine |
|
|
ex 25 19 |
Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnetiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesiumoksiid |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnetiiti) võib siiski kasutada |
|
|
ex 25 20 |
Stomatoloogiline kips |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 25 24 |
Looduslikud asbestikiud |
Tootmine asbesti kontsentraadist |
|
|
ex 25 25 |
Vilgupulber |
Vilgu või vilgujäätmete jahvatamine |
|
|
ex 25 30 |
Kaltsineeritud või pulbrilised värvimullad |
Värvimuldade kaltsineerimine või jahvatamine |
|
|
Grupp 26 |
Maagid, räbu ja tuhk |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex grupp 27 |
Mineraalkütused ja -õlid ning nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex 27 07 |
Õlid, mis sarnanevad kõrgel temperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlidega, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh lakibensiini ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1) või Muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 27 09 |
Bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid |
Bituumenainete kuivutmine |
|
|
2710 |
Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid, v.a toorõlid; mujal nimetamata valmistised, mis sisaldavad põhikomponendina vähemalt 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid; |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (2) või Muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast. |
|
|
2711 |
Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2) või Muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
2712 |
Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (2) või Muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
2713 |
Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1) või Muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
2714 |
Looduslik bituumen ja asfalt; bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või Muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
2715 |
Looduslikul asfaldil või bituumenil, naftabituumenil, mineraaltõrval või sellest saadud pigil põhinevad bituumenisegud (nt bituumenmastiks, vedeldatud bituumen) |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1) või Muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 28 |
Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete ainete või isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 28 05 |
„Mischmetall“ |
Tootmine elektrolüüsi või termilise töötlemise abil, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 28 11 |
Vääveltrioksiid |
Tootmine vääveldioksiidist |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 28 33 |
Alumiiniumsulfaat |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 28 40 |
Naatriumperboraat |
Tootmine dinaatriumtetraboraatpentahüdraadist |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 29 |
Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 29 01 |
Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1) või Muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 29 02 |
Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1) või Muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 29 05 |
Metallalkoholaadid nii käesoleva rubriigi alkoholist kui ka etanoolist |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 2905 kuuluvast materjalist. Käesoleva rubriigi metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
2915 |
Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped ja nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende halogeenimis-, sulfoonimis-, nitreerimis- ja nitroosimissaadused |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriigi 2915 ja 2916 materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 29 32 |
– Sise-eetrid ja nende halogeenimis-, sulfoonimis-, nitreerimis- ja nitroosimissaadused |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriigi 2909 materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
– Tsüklilised atsetaalid ja sise-poolatsetaalid ning nende halogeenimis-, sulfoonimis-, nitreerimis- ja nitroosimissaadused |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
2933 |
Heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriigi 2932 ja 2933 materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
2934 |
Nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist. Kasutatavate rubriigi 2932 , 2933 ja 2934 materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 30 |
Farmaatsiatooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
3002 |
Inimveri; ravi, profülaktika või diagnostika otstarbeks ettevalmistatud loomaveri; antiseerumid ja muud verefraktsioonid ning modifitseeritud immunoloogilised tooted, k.a need, mis on saadud biotehnoloogiliste menetluste abil; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a pärmid) jms tooted: |
|
|
|
– Vähemalt kahest ravi või profülaktika otstarbel segatud komponendist koosnevad tooted või samaotstarbelised segamata tooted mõõdetud annustena või jaemüügiks pakendatuna |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 3002 kuuluvast materjalist. Siinkirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– Muud: |
|
|
|
|
– – inimveri |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 3002 kuuluvast materjalist. Siinkirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– – ravi või profülaktika otstarbel töödeldud loomaveri |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 3002 kuuluvast materjalist. Siinkirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– – verefraktsioonid, v.a antiseerumid, hemoglobiin, vere- ja seerumglobuliinid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 3002 kuuluvast materjalist. Siinkirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– – hemoglobiin, vereglobuliinid ja seerumglobuliinid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 3002 kuuluvast materjalist. Siinkirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– – muu |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 3002 kuuluvast materjalist. Siinkirjeldatud materjale võib samuti kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
|
3003 ja 3004 |
Ravimid (v.a rubriikide 3002 , 3005 ja 3006 kaubad): |
|
|
|
– Rubriiki 2941 kuuluvast amikatsiinist saadud tooted |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Muid rubriigi 3003 või 3004 materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– Muud |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Muid rubriigi 3003 või 3004 materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
|
ex grupp 31 |
Väetised; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 31 05 |
Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme järgmistest toimeainetest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg, v.a: — naatriumnitraat — kaltsiumtsüaanamiid — kaaliumsulfaat — magneesiumkaaliumsulfaat |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 32 |
Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 32 01 |
Tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid jm derivaadid |
Tootmine taimse päritoluga parkaineekstraktidest |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
3205 |
Värvlakid; nendel põhinevad käesoleva grupi märkuses 3 nimetatud valmistised (3) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriikide 3203 , 3204 ja 3205 materjalid. Muid rubriigi 3205 materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 33 |
Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria-, kosmeetika- ja hügieenitooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
3301 |
Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anfloraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadustena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh käesoleva rubriigi mõnda muusse „rühma“ (4) kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rühma kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 34 |
Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvaha, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 34 03 |
Määrdeained, mis sisaldavad alla 70 % massist toornaftat või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlust (1) või Muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3404 |
Tehisvaha ja vahavalmistised: |
|
|
|
– mis põhinevad parafiinil, naftavahal, bituminoossetest mineraalidest saadud vahal, toorparafiinil või õlivabal parafiinil |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– Muud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, välja arvatud: — hüdrogeenitud õlid, mis on rubriiki 1516 kuuluva vaha omadustega, — rubriiki 3823 kuuluva vaha omadustega määramata keemilise koostisega rasvhapped või tööstuslikud rasvalkoholid; — rubriigi 3404 materjalid Neid materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 35 |
Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
3505 |
Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid: |
|
|
|
– Eeterdatud ja esterdatud tärklis |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 3505 kuuluvast materjalist |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
– Muud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a rubriiki 1108 kuuluv materjal |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 35 07 |
Mujal nimetamata ensüümpreparaadid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
Grupp 36 |
Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 37 |
Foto- ja kinokaubad; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
3701 |
Valgustamata valgustundlikud fotoplaadid ja lamefilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiilmaterjalid; valgustamata valgustundlik kiirfotolamefilm, pakendatud või pakendamata: |
|
|
|
– Pakendatud värvilised kiirfotofilmid |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 3701 või 3702 . Muid rubriigi 3702 materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
– Muud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 3701 või 3702 . Muid rubriigi 3701 või 3702 materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
3702 |
Valgustamata valgustundlikud fotofilmid rullides, mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiilmaterjalid; valgustamata valgustundlikud kiirfotofilmid rullides |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 3701 või 3702 |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
3704 |
Fotoplaadid, -filmid, -paber, -papp ja -tekstiil, valgustatud, kuid ilmutamata |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui rubriigid 3701 –3704 |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 38 |
Mitmesugused keemiatooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 38 01 |
– Kolloidgrafiit õlisuspensioonina ja poolkolloidgrafiit; süsinikupastad elektroodidele |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
– Grafiidipasta, mis on grafiidi ja mineraalõlide segu ning sisaldab rohkem kui 30 % massist grafiiti |
Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriigi 3403 materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 38 03 |
Rafineeritud tallõli |
Toortallõli rafineerimine |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 38 05 |
Puhastatud sulfaattärpentin |
Toorsulfaattärpentini puhastamine destilleerimise või rafineerimise teel |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 38 06 |
Estervaigud |
Tootmine vaikhapetest |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 38 07 |
Puupigi (puutõrvapigi) |
Puutõrva destilleerimine |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
3808 |
Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist takistavad vahendid, taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid jms tooted jaemüügivormis või -pakendis või valmististe või kaubaartiklitena (nt väävlipael, -tahid või -küünlad, kärbsepaber) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toodete tehasehinnast |
|
|
3809 |
Viimistlusained, värvimise kiirendajad ja värvifiksaatorid jm tekstiili-, paberi-, naha- vms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toodete tehasehinnast |
|
|
3810 |
Metallpindade dekapeerimissegud; jooteräbustid jm pehme- ja kõvajoodisjootmise ning keevitamise abiained; pehme- ja kõvajoodisjootmisel ning keevitamisel kasutatavad metalli- ja muud pulbrid; keevituselektroodide ja -varraste täidis- ja kattesegud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toodete tehasehinnast |
|
|
3811 |
Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigutekkeinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud mineraalõlide (k.a bensiin) ning mineraalõlidega samal eesmärgil kasutatavate vedelike valmislisandid: |
|
|
|
– Määrdeõlilisandid, mis sisaldavad naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriigi 3811 materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– Muud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
|
3812 |
Kautšuki vulkaniseerimiskiirendid; mujal nimetamata plasti- ja kummikompaundi plastifikaatorid; antioksüdandid ja muud plasti- ja kummikompaundi stabilisaatorid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3813 |
Valmistised ja laengud tulekustutite jaoks; laetud tulekustutusgranaadid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3814 |
Mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid; värvi- ja lakieemaldusvahendid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3818 |
Elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised elemendid ketaste, vahvlite vms kujul; elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised ühendid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3819 |
Pidurivedelikud jm hüdraulilise jõuülekande vedelikud, mis ei sisalda naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid või sisaldavad neid alla 70 % massist |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3820 |
Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3822 |
Diagnostilised ja laboratoorsed reaktiivid kandjal, diagnostilised ja laboratoorsed valmisreaktiivid kandjal või kandjata, v.a rubriikide 3002 ja 3006 tooted; |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
3823 |
Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid: |
|
|
|
– Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
|
– Tööstuslikud rasvalkoholid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 3823 kuuluvast materjalist |
|
|
|
3824 |
Valuvormide ja -kärnide sideained; keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata keemiatooted ja preparaadid (sh looduslike saaduste segudest koosnevad); keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tootmisjäägid: |
|
|
|
– Järgmised käesolevasse rubriiki kuuluvad tooted: – – Valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad looduslikel vaikudel põhinevad sideained – – Nafteenhapped ning nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid – – Sorbitool, v.a rubriiki 2905 kuuluv – – Naftasulfonaadid, v.a leelismetall-, ammoonium- ja etanoolamiinnaftasulfonaadid; bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tiofeenitud sulfohapped ja nende soolad – – Ioonvahetid – – Elektronlampide getterid – – Leeliseline raudoksiid gaasipuhastuseks – – Koksigaasi puhastamisel saadud ammoniaagivesi ja ammendatud oksiidkatalüsaator – – Sulfonafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid – – Puskari- ja kondiõli – – Segud erinevate anioonidega sooladest – – Želatiinil põhinevad kopeerimispastad, paber- või tekstiilalusel või mitte |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
– Muud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
|
3901 –3915 |
Plastid algkujul, plastijäätmed, -lõikmed ja -jäägid; välja arvatud rubriikide ex 39 07 ja 3912 tooted, mille kohta on reeglid sätestatud allpool: |
|
|
|
– Liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab kogu polümeerimassist üle 99 % |
Tootmine, mille puhul: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast; — kõigi kasutatavate grupi 39 materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
– Muud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 39 materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 39 07 |
– Polükarbonaadist ja akrüülnitriilbutadieenstüreeni kopolümeerist valmistatud kopolümeer |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Samasse rubriiki klassifitseeritud materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast (5) |
|
|
– Polüester |
Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 39 materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast, ja/või tootmine tetrabroom (bisfenool A) polükarbonaadist |
|
|
|
3912 |
Mujal nimetamata tselluloos ja selle keemilised derivaadid algkujul |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
3916 –3921 |
Plastist pool- ja valmistooted; välja arvatud rubriikide ex 39 16 , ex 39 17 , ex 39 20 ja ex 39 21 tooted, mille kohta on reeglid sätestatud allpool: |
|
|
|
– Lehtplasttooted, mida on töödeldud rohkem kui pindmiselt või mis on lõigatud muul viisil kui ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) tükkideks; muud tooted, mida on töödeldud rohkem kui pindmiselt |
Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 39 materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
– Muud: |
|
|
|
|
– – Liitumishomopolümerisatsiooni saadused, milles üks monomeer moodustab kogu polümeerimassist üle 99 % |
Tootmine, mille puhul: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast; — kõigi kasutatavate grupi 39 materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
– – Muud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate grupi 39 materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 39 16 ja ex 39 17 |
Profiilvormid ja torud |
Tootmine, mille puhul: — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast; — kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
ex 39 20 |
– Ionomeerlehed ja -kiled |
Tootmine termoplastsest osasoolast, mis kujutab endast metalliioonidega (peamiselt tsingi- ja naatriumiioonidega) osaliselt neutraliseeritud etüleeni ja metakrüülhappe kopolümeeri |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
– Regenereeritud tselluloosist, polüamiididest või polüetüleenist lehed |
Tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse gruppi kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
|
ex 39 21 |
Metallitatud plastkiled |
Tootmine üliläbipaistvast polüesterkilest paksusega alla 23 mikroni (6) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
3922 –3926 |
Plasttooted |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 40 |
Kautšuk ja kummitooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex 40 01 |
Lamineeritud kreppkummitahvlid kingade valmistamiseks |
Loodusliku kautšuki lehtede lamineerimine |
|
|
4005 |
Vulkaniseerimata kautšukisegud algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena |
Tootmine, mille puhul kõikide teiste kasutatavate materjalide koguväärtus peale loodusliku kautšuki ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
4012 |
Kummist protekteeritud või kasutatud õhkrehvid; kummist täis- või padjandrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd: |
|
|
|
– Kummist protekteeritud õhk-, täis- või padjandrehvid |
Kasutatud rehvide protekteerimine |
|
|
|
– Muud |
Tootmine mis tahes rubriigi materjalist, v.a rubriikide 4011 ja 4012 materjal |
|
|
|
ex 40 17 |
Kõvakummist tooted |
Tootmine kõvakummist |
|
|
ex grupp 41 |
Toornahad (v.a. karusnahad) ja nahk; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex 41 02 |
Lamba ja talle villata toornahad |
Villa eemaldamine villaga kaetud lamba- või tallenahalt |
|
|
4104 –4107 |
Villa või karvata nahk, v.a rubriikide 4108 ja 4109 nahk |
Pargitud naha järelparkimine või Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
4109 |
Lakknahk ja lamineeritud lakknahk metalliseeritud nahk |
Tootmine rubriikidesse 4104 –4107 kuuluvast nahast, tingimusel, et selle väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
Grupp 42 |
Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist) |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex grupp 43 |
Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex 43 02 |
Pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad: |
|
|
|
– Nelinurksete tükkide, ristide vm kujunditena |
Pleegitamine või värvimine lisaks kokkuühendamata pargitud või töödeldud karusnaha lõikamisele ja kokkuühendamisele |
|
|
|
– Muud |
Tootmine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast |
|
|
|
4303 |
Karusnahast rõivad, rõivamanused jm tooted |
Tootmine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast |
|
|
ex grupp 44 |
Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex 44 03 |
Jämedalt kanditud puit |
Tootmine töötlemata kooritud või koorimata või laasitud puidust |
|
|
ex 44 07 |
Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit paksusega üle 6 mm, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud |
Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine |
|
|
ex 44 08 |
Spoon vineeri valmistamiseks, servjätkatud, paksusega kuni 6 mm, ja muu pikikiudu saetud, spooni hööveldatud või kooritud puit paksusega kuni 6 mm, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud |
Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine |
|
|
ex 44 09 |
Puit pidevprofiiliga ühel või mitmel küljel või serval, hööveldatud või lihvitud või pikijätkatud või mitte: |
|
|
|
– Lihvitud või pikijätkatud |
Lihvimine või pikijätkamine |
|
|
|
– Profileeritud liistud |
Profileerimine |
|
|
|
ex 44 10 –ex 44 13 |
Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad |
Profileerimine |
|
|
ex 44 15 |
Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid |
Tootmine mõõtu lõikamata laudadest |
|
|
ex 44 16 |
Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad |
Tootmine lõhestatud tünnilaudadest, mida ei ole rohkem töödeldud kui saetud mööda kahte põhipinda. |
|
|
ex 44 18 |
– Puidust tisleri- ja puusepatooted |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada |
|
|
– Profileeritud liistud |
Profileerimine |
|
|
|
ex 44 21 |
Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast puidust, v.a rubriiki 4409 kuuluvast pidevprofiiliga puidust |
|
|
ex grupp 45 |
Kork ja korktooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
4503 |
Looduslikust korgist tooted |
Tootmine rubriiki 4501 kuuluvast korgist |
|
|
Grupp 46 |
Õlgedest, espartost jm punumismaterjalist tooted; korv- ja vitspunutised |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
Grupp 47 |
Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex grupp 48 |
Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex 48 11 |
Paber ja papp, ainult jooneline või ruuduline |
Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
4816 |
Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber või paber kujutise ülekandmiseks (v.a rubriiki 4809 kuuluv), paberist paljundusšabloonid ja ofsetivormid, karpides või mitte |
Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
4817 |
Paberist või papist ümbrikud, kaartkirjad, lihtpostkaardid ja korrespondentskaardid; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 48 18 |
Tualettpaber |
Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
ex 48 19 |
Karbid, kastid, kotid jm pakendid paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 48 20 |
Kirjaplokid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 48 23 |
Muu paber, papp, tselluloosvatt või tsellulooskiudlehed, mõõtu või vormi lõigatud |
Tootmine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
ex grupp 49 |
Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ja joonised; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
4909 |
Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- ja tähtpäevakaardid, illustreeritud või illustreerimata, ümbriku või kaunistustega või ilma |
Tootmine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriiki 4909 või 4911 |
|
|
4910 |
Mitmesugused trükikalendrid, sh rebitavate lehtedega: |
|
|
|
– Püsikalendrid või vahetatavate plokkidega kalendrid, muust materjalist kui paberist või papist alusel |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– Muud |
Tootmine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriiki 4909 või 4911 |
|
|
|
ex grupp 50 |
Siid; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex 50 03 |
Kraasitud või kammitud siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |
Siidijääkide kraasimine või kammimine |
|
|
5004 – ex 50 06 |
Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng |
Tootmine (7): — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — muudest kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5007 |
Siidist või siidijääkidest riie: |
Tootmine lõngast (7) |
Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 51 |
Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
5106 –5110 |
Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng |
Tootmine (7): — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5111 –5113 |
Lambavillast, muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist riie: |
Tootmine lõngast (7) |
Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 52 |
Puuvill; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
5204 –5207 |
Puuvillane lõng ja niit |
Tootmine (7): — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5208 –5212 |
Puuvillane riie: |
Tootmine lõngast (7) |
Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 53 |
Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
5306 –5308 |
Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng; paberlõng |
Tootmine (7): — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5309 –5311 |
Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie: |
Tootmine lõngast (7) |
Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
5401 –5406 |
Lõng, monofilament ja keemilistest filamentkiududest niit |
Tootmine (7): — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5407 ja 5408 |
Keemilisest filamentlõngast riie: |
Tootmine lõngast (7) |
Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
5501 –5507 |
Keemilised staapelkiud |
Tootmine keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
|
5508 –5511 |
Keemilistest staapelkiududest lõng ja õmblusniit |
Tootmine (7): — toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ettevalmistatud siidijääkidest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5512 –5516 |
Keemilistest staapelkiududest riie: |
Tootmine lõngast (7) |
Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 56 |
Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest; välja arvatud: |
Tootmine (7): — kookoslõngast, — looduslikest kiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5602 |
Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte: |
|
|
|
– Nõeltöödeldud vilt |
Tootmine (7): — looduslikest kiududest, — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
|
|
– Muud |
Tootmine (7): — looduslikest kiududest, — keemilistest staapelkiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
|
|
5604 |
Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriigi 5404 või 5405 ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga: |
|
|
|
– Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael |
Tootmine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast |
|
|
|
– Muud |
Tootmine (7): — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
|
5605 |
Metallitatud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb rubriigi 5404 või 5405 tekstiillõngast, ribast vms, mis on metallniidi, -riba või -pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud |
Tootmine (7): — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
5606 |
Rubriiki 5404 või 5405 kuuluv mähitud lõng, ribad jms tooted (v.a rubriigi 5605 tooted ja hobusejõhvist mähitud lõng); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng |
Tootmine (7): — looduslikest kiududest, — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest, — keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või — paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
|
Grupp 57 |
Vaibad jm tekstiilpõrandakatted: |
|
|
|
– Nõeltöödeldud vildist |
Tootmine (7): — looduslikest kiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist Aluskihina võib siiski kasutada džuutriiet |
|
|
|
– Muust vildist |
Tootmine (7): — kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikest kiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
|
|
– Muud |
Tootmine lõngast (7). Aluskihina võib siiski kasutada džuutriiet |
|
|
|
ex grupp 58 |
Eririie; taftingriie; pits; gobeläänid; posamendid; tikandid; välja arvatud: |
Tootmine lõngast (7) |
Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
5805 |
Käsitsi kootud seinavaibad (Gobelini, Flandria, Aubussoni, Beauvais' jms tüüpi) ja käsitsi väljaõmmeldud (nt vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
5810 |
Tikandid metraažkauba, ribade või motiividena |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
5901 |
Kummi või tärklisainetega pealistatud tekstiilriie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara alusriie |
Tootmine lõngast |
|
|
5902 |
Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast: |
Tootmine lõngast |
|
|
5903 |
Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie, v.a rubriiki 5902 kuuluv |
Tootmine lõngast |
Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
5904 |
Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata |
Tootmine lõngast (7) |
|
|
5905 |
Tekstiilseinakatted: |
Tootmine lõngast |
Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
5906 |
Kummeeritud tekstiilriie, v.a rubriiki 5902 kuuluv: |
Tootmine lõngast |
|
|
5907 |
Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms |
Tootmine lõngast |
Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseermine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
5908 |
Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas selleks otstarbeks, impregneeritud või impregneerimata: |
|
|
|
– Impregneeritud hõõgsukad |
Tootmine ringkootud hõõgsukakangast |
|
|
|
– Muud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
|
5909 –5911 |
Tehnilise otstarbega tekstiiltooted: |
|
|
|
– Poleerimiskettad ja -rõngad, v.a rubriiki 5911 kuuluvast vildist |
Tootmine lõngast või rubriiki 6310 kuuluvatest kangajäätmetest või kaltsudest |
|
|
|
– Tavaliselt paberitööstuses vm tehnilisel otstarbel kasutatav rubriigi 5911 riie, vanutatud või vanutamata, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, ringkootud või lõputu lindina, ühe- või mitmekordse lõime ja/või koelõngaga või siledakoeline mitmekordse lõime ja/või koelõngaga |
Tootmine lõngast (7) |
|
|
|
– Muud |
Tootmine lõngast (7) |
|
|
|
Grupp 60 |
Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad) |
Tootmine lõngast (7) |
|
|
Grupp 61 |
Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted): |
|
|
|
– Saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel |
Tootmine kangast |
|
|
|
– Muud |
Tootmine lõngast (7) |
|
|
|
ex grupp 62 |
Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud; välja arvatud: |
Tootmine kangast |
|
|
6213 ja 6214 |
Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms: |
|
|
|
– Tikitud |
Tootmine tikkimata kangast, tingimusel, et selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (7) |
||
|
– Muud |
Valmistamine, millele järgneb trükkimine ja vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava rubriikidesse 6213 ja 6214 kuuluva trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
||
|
6217 |
Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriigis 6212 nimetatud toodete osad: |
|
|
|
– Tikitud |
Tootmine lõngast (7) |
Tootmine tikkimata kangast, tingimusel, et selle väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (7) |
|
|
– Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast |
Tootmine lõngast (7) |
Tootmine katmata kangast, tingimusel, et katmata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (7) |
|
|
– Valmis lõigatud vaheriie kraedeks ja kätisteks |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
|
ex grupp 63 |
Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
6301 –6304 |
Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustustarbed: |
|
|
|
– Vildist, lausriidest |
Tootmine (7): — kiududest või — keemilisest materjalist või tekstiilimassist |
|
|
|
– Muud: |
|
|
|
|
– – Tikitud |
Tootmine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud kangas), tingimusel, et tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||
|
– – Muud |
|
||
|
6305 |
Kotid kaupade pakendamiseks |
Tootmine lõngast (7) |
|
|
6306 |
Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed: |
Tootmine kangast |
|
|
6307 |
Muud valmistooted, k.a rõivalõiked (šabloonid) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
6308 |
Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud |
Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 25 % komplekti tehasehinnast |
|
|
ex grupp 64 |
Jalatsid, kedrid jms tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud, rubriiki 6406 kuuluvad kokkupandud pealsed |
|
|
6406 |
Jalatsite osad (k.a pealsed, muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud või kinnitamata); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted ja nende osad |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex grupp 65 |
Peakatted ja nende osad, välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
6503 |
Viltkübarad jm vildist peakatted, valmistatud rubriigi 6501 kübaratoorikutest, -viltidest või lamedatest viltketastest, voodri või kaunistustega või ilma: |
Tootmine lõngast või tekstiilkiududest (8) |
|
|
6505 |
Kübarad jm peakatted, silmkoelised või heegeldatud või valmistatud pitsist, vildist vm riidest (v.a riideribad), voodri või kaunistustega või ilma; juuksevõrgud mis tahes materjalist, voodri või kaunistustega või ilma |
Valmistamine lõngast või tekstiilkiududest (8) |
|
|
ex grupp 66 |
Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
6601 |
Vihma- ja päevavarjud (sh jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud jms) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
Grupp 67 |
Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex grupp 68 |
Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex 68 03 |
Looduslikust või aglomeeritud kiltkivist tooted |
Tootmine töödeldud kiltkivist |
|
|
ex 68 12 |
Asbesttooted; asbestil põhinevatest või asbestil ja magneesiumkarbonaadil põhinevatest segudest tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist |
|
|
ex 68 14 |
Vilgust, sh aglomeeritud või regenereeritud vilgust tooted, paberist, papist vm materjalist alusel |
Tootmine töödeldud vilgust (sh aglomeeritud või regenereeritud vilgust) |
|
|
Grupp 69 |
Keraamikatooted |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex grupp 70 |
Klaas ja klaastooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex 70 03 ex 70 04 ja ex 70 05 |
Mittepeegeldava kihiga klaas |
Tootmine rubriigi 7001 materjalidest |
|
|
7006 |
Rubriiki 7003 , 7004 või 7005 kuuluv klaas, töödeldud servadega, painutatud, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ning muudest materjalidest detailideta: |
|
|
|
– dielektrilise kilega kaetud klaasplaatalused, SEMII standardite kohased pooljuhid (10) |
Tootmine rubriiki 7006 kuuluvatest katmata klaasplaatalustest |
|
|
|
– muu |
Tootmine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest |
|
|
|
7007 |
Karastatud või lamineeritud turvaklaas |
Tootmine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest |
|
|
7008 |
Mitmekihilised klaasisolaatorid |
Tootmine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest |
|
|
7009 |
Klaaspeeglid, raamitud või raamimata, sh tahavaatepeeglid |
Tootmine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest |
|
|
7010 |
Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasanumad kaupade veoks või pakendamiseks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgurid |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode või Klaasesemete lihvimine, tingimusel, et lihvimata klaasesemete väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
7013 |
Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduseks vms otstarbel kasutatavad klaasesemed (v.a rubriiki 7010 või 7018 kuuluvad) |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode või Klaasesemete lihvimine, tingimusel, et lihvimata klaasesemete väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast või Käsitsi puhutud klaasesemete käsitsi kaunistamine (v.a siiditrükk), tingimusel, et käsitsi puhutud klaasesemete väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 70 19 |
Klaaskiust tooted, v.a lõng |
Tootmine: — värvimata kamm- või kraaslindist, heidest, lõngast ja tükeldatud kiust või — klaasvillast |
|
|
ex grupp 71 |
Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex 71 01 |
Sorteeritud ja veo hõlbustamiseks ajutiselt niidile lükitud looduslikud ja kultiveeritud pärlid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 71 02 , ex 71 03 ja ex 71 04 |
Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud) |
Tootmine töötlemata vääris- või poolvääriskividest |
|
|
7106 , 7108 ja 7110 |
Väärismetallid: |
|
|
|
– Survetöötlemata |
Tootmine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriiki 7106 , 7108 või 7110 või Rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või Rubriiki 7106 , 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega |
|
|
|
– Pooltöödeldud või pulbrina |
Tootmine survetöötlemata väärismetallidest |
|
|
|
ex 71 07 , ex 71 09 ja ex 71 11 |
Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltoodetena |
Tootmine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist |
|
|
7116 |
Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, tehislikest või taastatud) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
7117 |
Juveeltoodete imitatsioonid |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode või Tootmine väärismetalliga pindamata või katmata mitteväärismetallosadest, tingimusel, et kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 72 |
Raud ja teras; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
7207 |
Pooltooted rauast või legeerimata terasest |
Tootmine rubriiki 7201 , 7202 , 7203 , 7204 või 7205 kuuluvast materjalist |
|
|
7208 –7216 |
Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, vardad ja latid, kujuprofiilid |
Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
|
|
7217 |
Traat rauast või legeerimata terasest |
Tootmine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest |
|
|
ex 72 18 , 7219 –7222 |
Roostevabast terasest pooltooted, lehtvaltstooted, vardad ja latid, kujuprofiilid |
Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
|
|
7223 |
Roostevabast terasest traat |
Tootmine rubriiki 7218 kuuluvatest pooltoodetest |
|
|
ex 72 24 , 7225 –7228 |
Pooltooted, lehtvaltstooted, kuumvaltsitud vardad ja latid, korrapäratult kokku keritud; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad |
Tootmine rubriiki 7206 , 7218 või 7224 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
|
|
7229 |
Muust legeerterasest traat |
Tootmine rubriiki 7224 kuuluvatest pooltoodetest |
|
|
ex grupp 73 |
Raud- ja terastooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex 73 01 |
Sulundkonstruktsioonid |
Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest materjalidest |
|
|
7302 |
Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja kontrarööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks |
Tootmine rubriiki 7206 kuuluvatest materjalidest |
|
|
7304 , 7305 ja 7306 |
Rauast (v.a malmist) või terasest torud ja õõnesprofiilid |
Tootmine rubriiki 7206 , 7207 , 7218 või 7224 kuuluvatest materjalidest |
|
|
ex 73 07 |
Roostevabast terasest mitmeosalised toruliitmikud (ISO nr X5CrNiMo 1712) |
Sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, kui toorikute väärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast |
|
|
7308 |
Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (nt sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud nurk- ja profiilraudu ei tohi siiski kasutada |
|
|
ex 73 15 |
Rehviketid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriigi 7315 materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 74 |
Vask ja vasktooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
7401 |
Vasekivi; tsemenditud vask (sadestatud vask) |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
7402 |
Rafineerimata vask; vaskanoodid elektrolüüsi teel rafineerimiseks |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
7403 |
Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata: |
|
|
|
– Rafineeritud vask |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
|
– Vasesulamid ja rafineeritud vask, mis sisaldab muid elemente |
Tootmine töötlemata rafineeritud vasest või vasejäätmetest ja -jääkidest |
|
|
|
7404 |
Vasejäätmed ja -jäägid |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
7405 |
Vaseligatuurid |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex grupp 75 |
Nikkel ja nikkeltooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
7501 –7503 |
Niklikivi, nikkeloksiidi sulamid jm niklitootmise vahesaadused; survetöötlemata nikkel; niklijäätmed ja -jäägid |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex grupp 76 |
Alumiinium ja alumiiniumtooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
7601 |
Survetöötlemata alumiinium |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; ning — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast või Tootmine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -jääkidest termilise või elektrolüütilise töötlemise teel |
|
|
7602 |
Alumiiniumijäätmed ja -jäägid |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex 76 16 |
Alumiiniumtooted, v.a alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevduskangas jms materjalid (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrk |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Alumiiniumtraadist võrku, riiet, võresid, piirdeid, tugevduskangast jms materjale (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrku võib siiski kasutada; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
Grupp 77 |
Reserveeritud võimalikuks tulevaseks kasutamiseks kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis |
|
|
|
ex grupp 78 |
Plii ja pliitooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
7801 |
Survetöötlemata plii: |
|
|
|
– Rafineeritud plii |
Tootmine pliikangidest või toorpliist |
|
|
|
– Muud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriiki 7802 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada |
|
|
|
7802 |
Pliijäätmed ja -jäägid |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex grupp 79 |
Tsink ja tsinktooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
7901 |
Survetöötlemata tsink |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriiki 7902 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada |
|
|
7902 |
Tsingijäätmed ja -jäägid |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex grupp 80 |
Tina ja tinatooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
8001 |
Survetöötlemata tina |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriiki 8002 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada |
|
|
8002 ja 8007 |
Tinajäätmed ja -jäägid; muud tinatooted |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
Grupp 81 |
Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest: |
|
|
|
– Muud survetöödeldud mitteväärismetallid; tooted nendest |
Tootmine, mille puhul tootega samasse gruppi klassifitseeritud kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– Muud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
|
ex grupp 82 |
Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
8206 |
Jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvast tööriistast |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui rubriigid 8202 – 8205 Komplektis võib siiski olla rubriikidesse 8202 –8205 kuuluvaid tööriistu, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast |
|
|
8207 |
Vahetatavad tööinstrumendid mehaaniliste või mittemehaaniliste käsitööriistade ja tööpinkide jaoks (näiteks pressimiseks, lehtstantsimiseks, mulgustamiseks, sise- ja väliskeermestamiseks, puurimiseks, kammlõikamiseks, freesimiseks, treimiseks või kruvide keeramiseks), sh tõmbesilmad, ekstrudeerimismatriitsid ning tööriistad kivi- ja pinnasepuuride jaoks |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8208 |
Noad ja lõiketerad masinate ja mehaaniliste seadmete jaoks |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 82 11 |
Lõiketeraga noad, hammastatud või mitte (sh aianoad), v.a rubriiki 8208 kuuluvad noad |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Mitteväärismetallist noateri ja noapäid võib siiski kasutada |
|
|
8214 |
Muud lõikeriistad (näiteks juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, raiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid) |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada |
|
|
8215 |
Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada |
|
|
ex grupp 83 |
Mitmesugused mitteväärismetallist tooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex 83 02 |
Muud kinnitusdetailid, furnituurid jms tooted ehitiste jaoks ning uste automaatsulgurid |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Muid rubriiki 8302 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 83 06 |
Mitteväärismetallist kujukesed jm kaunistused |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Muid rubriiki 8306 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 84 |
Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex 84 01 |
Tuumareaktorite kütteelemendid |
|
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8402 |
Vee või muu vedeliku auru tootvad katlad (v.a keskkütte kuumaveekatlad, mis võivad toota ka madalrõhuauru); ülekuumendatud vee katlad |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8403 ja ex 84 04 |
Keskküttekatlad (v.a rubriiki 8402 kuuluvad katlad) ja keskküttekatelde abiseadmed |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui 8403 või 8404 |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8406 |
Auruturbiinid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8407 |
Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8408 |
Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8409 |
Osad, mis sobivad kasutamiseks üksnes või peamiselt rubriikidesse 8407 ja 8408 kuuluvates mootorites |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8411 |
Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid jm gaasiturbiinid |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8412 |
Muud mootorid ja jõuseadmed |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 84 13 |
Rootorpumbad |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
ex 84 14 |
Tööstusventilaatorid, -puhurid jms tooted |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8415 |
Kliimaseadmed, mis koosnevad mootoriga ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja õhuniiskuse reguleerimiseks, k.a seadmed, mis ei võimalda niiskust eraldi reguleerida |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8418 |
Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
ex 84 19 |
Masinad puidu-, paberimassi- ja papitööstuse jaoks |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8420 |
Kalandrid jm rullimisseadmed (valtsimisseadmed), v.a seadmed metallide ning klaasi valtsimiseks, nende rullid (valtsid) |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8423 |
Kaalud (v.a kaalud tundlikkusega 5 cg ja täpsemad), k.a kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrolli seadmed; igat tüüpi kaaluvihid |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8425 –8428 |
Tõste-, teisaldus-, laadimis- või mahalaadimisseadmed |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8429 |
Iseliikuvad buldooserid, planeerimisbuldooserid; teehöövlid, planeerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampimismasinad ja teerullid: |
|
|
|
– Teerullid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– Muud |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
8430 |
Muud teisaldus-, hööveldus-, planeerimis-, tasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning lõikemehhanismid mullatööde tegemiseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiarammid ja -tõmburid; lumesahad ja -puhurid |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kasutatavate rubriiki 8431 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex 84 31 |
Üksnes või peamiselt teerullidele sobivad osad |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8439 |
Paberi- või tsellulooskiumassi valmistamiseks või paberi ja papi tootmiseks ning viimistlemiseks kasutatavad seadmed |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8441 |
Muud seadmed paberimassi, paberi või papi valmistamiseks, sh mitmesugused lõikemasinad |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kõigi kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus 25 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8444 –8447 |
Nimetatud rubriikidesse kuuluvad masinad, mida kasutatakse tekstiilitööstuses |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 84 48 |
Rubriikide 8444 ja 8445 masinate abiseadmed |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8452 |
Õmblusmasinad, v.a rubriiki 8440 kuuluvad niitõmblusmasinad; spetsiaalselt õmblusmasinatele ettenähtud mööbel, alused ja katted; õmblusmasinanõelad: |
|
|
|
– Õmblusmasinad (üksnes tepp-pistega), mille mehhanism kaalub mootorita kuni 16 kg või mootoriga kuni 17 kg |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul mehhanismi (v.a mootor) kokkupanekuks kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust; — kasutatavad niidipingutus-, silmusemoodustus- ja siksakmehhanismid on juba päritolustaatusega |
|
|
|
– Muud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
|
8456 –8466 |
Rubriikide 8456 –8466 tööpingid ja masinad ning nende osad ja tarvikud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8469 –8472 |
Kontorimasinad (nt kirjutusmasinad, kalkulaatorid, arvutid, paljundusmasinad, klammerdusmasinad) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8480 |
Metallivalus kasutatavad vormikastid; vormialused; mudelid; valuvormid metallide (v.a valuplokkide vormid), metallikarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi või plasti valamiseks |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
8482 |
Kuul- ja rull-laagrid |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8484 |
Mitmekihilised seibid jms tihendid (kihid vähemalt kahest metallist või kombineeritud muude materjalidega); pakitud komplektid kõikvõimalikke seibe ning tihendeid; mehaanilised tihendid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8485 |
Mujal käesolevas grupis nimetamata seadmete ja mehhanismide osad, mis ei sisalda elektrilisi koostiselemente, isolaatoreid, poole, kontakte, juhtmeid jms |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 85 |
Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8501 |
Elektrimootorid ja -generaatorid (v.a generaatorseadmed) |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kasutatavate rubriiki 8503 kuuluvate materjalide väärtus 10 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8502 |
Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul eespool esitatud piirangu raames ei ületa kasutatavate rubriiki 8501 või 8503 kuuluvate materjalide koguväärtus 10 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex 85 04 |
Arvutite toiteallikad |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 85 18 |
Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või monteerimata; elektrilised helisagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8519 |
Plaadimängijad, kassettpleierid jm heli taasesitusseadmed, ilma helisalvestusseadmeta |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8520 |
Magnetofonid jm helisalvestusseadmed, heli taasesitusseadmega või ilma |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8521 |
Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, videotuuneriga või ilma |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8522 |
Üksnes või peamiselt rubriikidesse 8519 –8521 kuuluvatele seadmetele sobivad osad ja tarvikud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8523 |
Salvestuseta magnetkandjad vm kandjad (v.a gruppi 37 kuuluvad tooted) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8524 |
Salvestusega plaadid, lindid jms heli- vm samalaadselt salvestatud info kandjad, k.a matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a gruppi 37 kuuluvad tooted: |
|
|
|
– matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– Muud |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate rubriiki 8523 klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
8525 |
Raadiotelefoni, raadiotelegraafi või ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid koos vastuvõtuseadme, helisalvestusseadme või taasesitusseadmega või ilma; telekaamerad; videofotoaparaadid jm salvestavad videokaamerad |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8526 |
Radarseadmed (raadiolokatsiooniseadmed), raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8527 |
Raadiotelefoniside, raadiotelegraafi ja ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse monteeritud helisalvestus- või helitaasesitusseadmete või ajanäitajaga või ilma nendeta |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8528 |
Televisiooni vastuvõtuseadmed, sisseehitatud ringhäälinguvastuvõtja, heli- või videosalvestus- või -taasesitusseadmega või ilma; videomonitorid ja -projektorid |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8529 |
Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8525 –8528 aparaatides: |
|
|
|
– Üksnes või peamiselt videosalvestus- või -taasesitusseadmetele sobivad |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– Muud |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
8535 ja 8536 |
Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrilised katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate rubriiki 8538 klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8537 |
Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, mille külge on monteeritud vähemalt kaks rubriiki 8535 või 8536 kuuluvat elektrilülitus- või jaotusseadet, sh sellised, kus on gruppi 90 kuuluvaid aparaate ja instrumente, ning arvjuhtimisseadmed, v.a rubriiki 8517 kuuluvad kommutatsiooniseadmed |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate rubriiki 8538 klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex 85 41 |
Dioodid, transistorid jms pooljuhtseadised, v.a kiipideks lõikamata vahvlid |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8542 |
Elektroonsed integraallülitused ja mikrolülitused |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate rubriiki 8541 või 8542 klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
8544 |
Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaabel) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid, komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8545 |
Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist või muust süsiniku erimist, metallosadega või metallosadeta |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8546 |
Elektriisolaatorid, kõikvõimalikest materjalidest |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8547 |
Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, valmistatud täielikult isoleermaterjalist peale mõne väiksema metallosa (näiteks keermestatud kruvipesa), mis on sisse pandud vormimise käigus üksnes montaaži otstarbel, v.a rubriiki 8546 kuuluvad isolaatorid; mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmete jaoks ning nende ühendusdetailid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8548 |
Primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed ja jäägid; kasutatud primaarelemendid, -patareid ja akud; mujal selles grupis nimetamata elektrilised osad ja manused seadmetele ja aparaatidele |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 86 |
Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8608 |
Raudteede ja trammiteede teeseadmed ja -tarvikud; raudteede, trammiteede, maanteede, siseveeteede, parklate, sadamate ja lennuväljade mehaanilised (kaasa arvatud elektromehaanilised) märguande-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed; nimetatud seadmete osad |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 87 |
Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
8709 |
Tõste- ja teisaldusseadmeta iseliikuvad veokärud, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; eespool nimetatud sõidukite osad |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8710 |
Tankid jm soomusmasinad, ka relvadega varustatud, ning nende osad |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8711 |
Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid: |
|
|
|
– sisepõlemis-kolbmootoriga, mille silindrimaht on: |
|
|
|
|
– – kuni 50 cm3 |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
|
– – kuni 50 cm3 |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
– Muud |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 87 12 |
Kuullaagriteta jalgrattad |
Tootmine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriiki 8714 |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8715 |
Lapsevankrid ja nende osad |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
8716 |
Haagised ja poolhaagised; muud mehaanilise jõuallikata sõidukid; nende osad |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 88 |
Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 88 04 |
Rotovarjud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 8804 kuuluvast materjalist |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
8805 |
Õhusõidukite stardiseadmed; seadmed õhusõidukite pidurdamiseks laevalael jms; maapealse lennutreeningu seadmed; eespool nimetatud toodete osad |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 89 |
Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Rubriiki 8906 kuuluvaid laevakeresid ei tohi siiski kasutada |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 90 |
Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9001 |
Optilised kiud ja nende kimbud; kiudoptilised kaablid (v.a rubriiki 8544 kuuluvad); polariseerivast materjalist lehed ja plaadid; mis tahes materjalist läätsed (sh kontaktläätsed), prismad, peeglid jm optikatooted, kokku monteerimata (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9002 |
Mis tahes materjalist läätsed, prismad, peeglid jm optikatooted instrumentide või seadmete osade või tarvikutena, kokku monteeritud (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9004 |
Nägemist korrigeeriva, silmi kaitsva vm otstarbega prillid, kaitseprillid jms optikariistad |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 90 05 |
Binoklid, pikksilmad, muud optilised teleskoobid ja nende statiivid, v.a refraktorteleskoobid ja nende statiivid |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex 90 06 |
Fotokaamerad (v.a kinokaamerad); fotovälklambid ja plahvatusimpulsslambid, v.a elektrilised plahvatusimpulsslambid |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9007 |
Kinokaamerad ja -projektorid, helisalvestus- või taasesitusseadmega või ilma nendeta |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9011 |
Optilised liitmikroskoobid, k.a mikrofotode ja mikrofilmide tegemiseks ning mikroprojektsiooniks kasutatavad mikroskoobid |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex 90 14 |
Muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9015 |
Geodeetilised (k.a fotogramm-meetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeanograafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia- ja geofüüsikainstrumendid ja -seadmed, v.a kompassid; kaugusmõõturid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9016 |
Kaalud, mille tundlikkus on vähemalt 5 cg, vihtidega või ilma |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9017 |
Joonestus-, tähistus- või arvutusinstrumendid (näiteks joonestusmasinad, pantograafid, protraktorid, mallid, joonestuskomplektid, arvutuslükatid, arvutuskettad); mujal käesolevas grupis nimetamata käsiinstrumendid pikkuse mõõtmiseks (nt mõõdulatid ja -lindid, kruvikud ja nihikud) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9018 |
Meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- ja veterinaariainstrumendid ja -seadmed, sh stsintigraafiaseadmed, muu elektromeditsiiniline aparatuur ning seadmed nägemise kontrollimiseks: |
|
|
|
– hambaravitoolid koos hambaraviseadmete või süljekaussidega |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, sh muust rubriiki 9018 kuuluvast materjalist |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
– Muud |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
|
9019 |
Mehhanoteraapilised seadmed; massaažiaparatuur; seadmed patsientide psühholoogilise seisundi kontrollimiseks; seadmed osoon-, hapniku- ja aerosoolraviks; kunstliku hingamise aparaadid jm instrumendid hingamisteede raviks |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
9020 |
Muud hingamisaparaadid ja gaasimaskid, v.a mehaaniliste osade ja vahetatavate filtriteta kaitsemaskid |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
|
9024 |
Masinad ja seadmed materjalide (nt metall, puit, tekstiil, paber, plast) kõvaduse, tõmbetugevuse, survetugevuse, elastsuse jm mehaaniliste omaduste mõõtmiseks |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9025 |
Areomeetrid jm vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, salvestusseadmega või salvestusseadmeta, nende instrumentide mis tahes kombinatsioonid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9026 |
Instrumendid ja seadmed vedeliku või gaasi kulu, taseme, rõhu jms parameetrite mõõtmiseks või kontrollimiseks (nt kulumõõturid, tasemenäitajad, manomeetrid, soojusemõõturid), v.a rubriigi 9014 , 9015 , 9028 ja 9032 instrumendid ja seadmed |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9027 |
Instrumendid ja seadmed füüsikaliseks või keemiliseks analüüsiks (nt polari-, refrakto- ja spektromeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid ja seadmed viskoossuse, poorsuse, paisumise, pindpinevuse jms omaduste mõõtmiseks ja kontrollimiseks; instrumendid ja seadmed soojus-, heli- või valgushulga mõõtmiseks ja kontrollimiseks (sh eksponomeetrid); mikrotoomid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9028 |
Gaasi, vedeliku ja elektri kulu või tootmismahtu mõõtvad aparaadid (sh kalibreerimisriistad): |
|
|
|
– osad ja tarvikud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– Muud |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
9029 |
Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, taksomeetrid, läbisõidumõõturid, sammuloendurid jms; kiirusmõõdikud ning tahhomeetrid (v.a rubriiki 9014 või 9015 kuuluvad mõõteriistad); stroboskoobid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9030 |
Ostsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid jm instrumendid ja aparaadid elektriliste suuruste mõõtmiseks ja kontrolliks (v.a rubriigis 9028 nimetatud arvestid); instrumendid ja seadmed alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni-, kosmilise vm ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks või tuvastamiseks |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9031 |
Mõõte- ja kontrollinstrumendid ning seadmed, mujal käesolevas grupis nimetamata läbilõikeprojektorid profiilprojektorid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9032 |
Automaatregulatsiooni ja automaatkontroll-instrumendid ning -seadmed |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9033 |
Gruppi 90 kuuluvate seadmete, seadiste, instrumentide ja aparatuuri mujal nimetamata osad ja tarvikud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 91 |
Kellad ja nende osad; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
9105 |
Muud kellad |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutataate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9109 |
Muud komplektsed ja kokkupandud kellamehhanismid |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa kasutatavate päritolustaatusega materjalide koguväärtust |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9110 |
Komplektsed, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud kellamehhanismid (mehhanismikomplektid); kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid; esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid |
Tootmine: — mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast; — mille puhul kasutatavate rubriiki 9114 klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast eespool esitatud piirangu raames |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9111 |
Käe-, tasku- vms kellade korpused ja nende osad |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9112 |
Korpused muudele kelladele ja käesolevasse gruppi kuuluvatele muudele toodetele ja nende osad |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
9113 |
Kellarihmad, -võrud ja -ketid, nende osad: |
|
|
|
– mitteväärismetallist, kullatud või hõbetatud või mitte, või väärismetalliga plakeeritud metallist |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
|
– Muud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
|
Grupp 92 |
Muusikariistad; nende osad ja tarvikud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
|
Grupp 93 |
Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 94 |
Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
ex 94 01 ja ex 94 03 |
Mitteväärismetallist mööbel, milles on polsterdamata puuvillakangast massiga kuni 300 g/m2 |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode või Tootmine puuvillakangast, mis on valmistatud kasutamiseks rubriiki 9401 või 9403 kuuluvates toodetes, kui: — selle koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast; — kõik muud kasutatavad materjalid on juba päritolustaatusega ning klassifitseeritud muusse rubriiki kui 9401 või 9403 |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
9405 |
Mujal nimetamata lambid ja valgustid, sh prožektorid, ning nende osad; mujal nimetamata sisevalgustusega sildid, valgustablood jms ja nende detailid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
9406 |
Kokkupandavad ehitised |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex grupp 95 |
Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
9503 |
Muud mänguasjad; vähendatud suurusega („mõõtkavas“) mudelid jms meelelahutuslikud mudelid, liikuvad või liikumatud; igasugused mosaiikpildid |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 95 06 |
Golfikepid ja nende osad |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Golfikepipeade valmistamiseks mõeldud toorikuid võib siiski kasutada |
|
|
ex grupp 96 |
Mitmesugused tööstustooted; välja arvatud: |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
ex 96 01 ja ex 96 02 |
Loomse, taimse või mineraalse päritoluga nikerdusmaterjalist esemed |
Tootmine samasse rubriiki kuuluvatest töödeldud nikerdusmaterjalidest |
|
|
ex 96 03 |
Luuad, pintslid ja harjad (v.a vitsluuad jms tooted ning kärbi- või oravakarvadest harjad), mehaanilised motoriseerimata põrandapuhastajad, maalrirullid ja -tampoonid, kummiäärega kuivatuskaabitsad ja mopid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
9605 |
Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid |
Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast |
|
|
9606 |
Nööbid, rõhknööbid, nööbivormid, nende osad; nööbitoorikud |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
9608 |
Pastapliiatsid; vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafid jm sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepea-, pliiatsi- jms hoidikud; eelnimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki 9609 kuuluvad tooted |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode Tootega samasse rubriiki klassifitseeritud sulgi või suleotsikuid võib siiski kasutada |
|
|
9612 |
Kirjutusmasinalindid jms trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ette valmistatud, poolidel või kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ümbriseta |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode; — kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 96 13 |
Piesosüüteseadmega välgumihklid |
Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriigi 9613 materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
|
ex 96 14 |
Piibud ja piibukahad |
Tootmine toorikutest |
|
|
Grupp 97 |
Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
|
(1) „Eritöötluste“ eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3. (2) „Eritöötluste“ eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 7.2. (3) Grupi 32 märkuses 3 täpsustatakse, et need on tooted, mida kasutatakse mis tahes materjalide värvimiseks või värvainete tootmisel koostisainena, kui need ei ole klassifitseeritud mõnda muusse grupi 32 rubriiki. (4) „Rühm“ tähendab rubriigi osa, mis on eraldatud semikooloniga. (5) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901 –3906 kui ka rubriikidesse 3907 –3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus. (6) Üliläbipaistvaks kileks loetakse kilet, mille valgustugevust vähendav toime (läbitustegur), mõõdetuna Gardneri läbitustegurimõõturiga ASTM-D 1003-16, on alla 2 %. (7) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5. (8) Vt sissejuhatav märkus 6. (9) Silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul (v.a elastsed või kummeeritud), mis on saadud silmkoeliste või heegeldatud detailide (mõõtu lõigatud või mõõtu kootud) kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel, vt sissejuhatav märkus 6. (10) SEMII (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated) – Pooljuhtide Tööstuse Seadmete ja Materjalide Instituut. |
|||
2A. liide
Käesoleva lisa artikli 4 kohased erandid, mis puudutavad loendit päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest või töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse
Käesolev määrus ei pruugi hõlmata kõiki loendis sisalduvaid tooteid. Seetõttu on vaja vaadata käesoleva määruse muid osi.
Ühissätted
1. Eespool esitatud tabelis kirjeldatud toodete suhtes võib 2. liites sätestatud eeskirjade asemel kohaldada ka järgmisi eeskirju.
2. Käesoleva liite kohaselt välja antud või koostatud päritolutõendile tehakse järgmine ingliskeelne märge: „Derogation – Appendix 2A to Annex II to Regulation (EU) 2016/1076 of the European Parliament and of the Council – Materials of HS heading … originating from … used.“ Selline märge tehakse käesoleva määruse II lisa artiklis 17 nimetatud liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7 või lisatakse käesoleva määruse II lisa artiklites 14 ja 19 nimetatud arvedeklaratsioonile.
3. AKV riigid ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid käesoleva liite rakendamiseks.
|
HS-i rubriik |
Tootekirjeldus |
Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse |
|
ex grupp 4 |
Piim ja piimatooted, – mis sisaldavad gruppi 17 kuuluvaid materjale kuni 20 % massist |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
Grupp 6 |
Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja -roheline |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
ex grupp 8 |
Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor, – mis sisaldavad gruppi 17 kuuluvaid materjale kuni 20 % massist |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 8 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
1101 |
Püülijahu nisust või meslinist |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
Grupp 12 |
Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
1301 |
Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid) |
Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 1301 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast |
|
ex 13 02 |
Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata: – muud kui modifitseeritud taimsed liimid ja paksendajad |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast |
|
ex 15 06 |
Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata; – muud tahked fraktsioonid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
ex 15 07 ex 15 15 |
Taimeõlid ja nende fraktsioonid: |
|
|
– soja-, maapähkli-, palmi-, kopra-, palmituuma-, babassupalmi-, tunga- ja oititsikaõli, mürtelvaha ja jaapani vaha, jojoobiõli fraktsioonid jm tehniliseks ja tööstuslikuks otstarbeks, v.a toiduainete tootmiseks mõeldud õlid |
Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal |
|
|
– muu kui rubriikidesse 1509 ja 1510 klassifitseeritud oliiviõli |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
ex 15 16 |
Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata: – hüdrogeenitud kastoorõli (nn opaalvaha) rasvad ja õlid ja nende fraktsioonid |
Tootmine materjalidest, mis on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode |
|
ex grupp 18 |
Kakao ja kakaotooted, – mis sisaldavad gruppi 17 kuuluvaid materjale kuni 20 % massist |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
ex 19 01 |
Jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod rohkem kui 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod rohkem kui 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt – mis sisaldavad gruppi 17 kuuluvaid materjale kuni 20 % massist |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
1902 |
Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte |
|
|
– mis sisaldavad liha, rupsi, kala, vähilaadseid või molluskeid kuni 20 % massist |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 11 kuuluvad materjalid on päritolustaatusega |
|
|
– mis sisaldavad liha, rupsi, kala, vähilaadseid või molluskeid rohkem kui 20 % massist |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad gruppi 11 kuuluvad materjalid on päritolustaatusega — kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud või toodetud |
|
|
1903 |
Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul: – mis sisaldavad rubriiki 1108 13 (kartulitärklis) kuuluvaid materjale kuni 20 % massist |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvast materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
1904 |
Teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad – mis sisaldavad gruppi 17 kuuluvaid materjale kuni 20 % massist |
Tootmine: — mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriigi 1806 materjalid, — mille puhul kõik kasutatavad gruppi 11 kuuluvad materjalid on päritolustaatusega |
|
1905 |
Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 11 kuuluvad materjalid on päritolustaatusega |
|
ex grupp 20 |
Köögi- ja puuviljast ning pähklitest vm taimeosadest tooted: – muudest kui alamrubriiki 0711 51 kuuluvatest materjalidest – muudest kui rubriikidesse 2002 , 2003 , 2008 ja 2009 kuuluvatest materjalidest – mis sisaldavad gruppi 17 kuuluvaid materjale kuni 20 % massist |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 21 |
Mitmesugused toiduained: – mis sisaldavad gruppidesse 4 ja 17 kuuluvaid materjale kuni 20 % massist |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 23 |
Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasööt: – mis sisaldab maisi või gruppidesse 2, 4 ja 17 kuuluvaid materjale kuni 20 % massist |
Tootmine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 60 % toote tehasehinnast |
3. liide
Liikumissertifikaadi EUR.1 vorm
1. Liikumissertifikaat EUR.1 koostatakse vormil, mille näidis on esitatud käesolevas liites. See vorm trükitakse ühes või mitmes sellises keeles, milles käesolev määrus on koostatud. Sertifikaadid koostatakse ühes neist keeltest ja kooskõlas ekspordiriigi siseriiklike õigusnormidega ning käsitsi kirjutamisel kasutatakse tinti ja trükitähti.
2. Sertifikaadi suurus on 210 × 297 mm, kusjuures pikkuse lubatud hälve on vahemikus + 8 kuni – 5 mm. Kasutatav paber peab olema puidumassi jääkideta valge liimitatud kirjutuspaber, mis kaalub vähemalt 25g/m2. Sellele peab olema trükitud roheline giljoššmustriga taust, mis muudab silmaga nähtavaks kõik mehhaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.
3. Ekspordiriigid võivad jätta endale õiguse trükkida sertifikaadid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodadel. Sel juhul peab igal sertifikaadil olema viide volitusele. Igal sertifikaadil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Sertifikaadile peab olema trükitud või muul viisil kantud seerianumber, mille järgi saab seda identifitseerida.
4. liide
Kaubaarve deklaratsioon
Arvedeklaratsioon, mille tekst on esitatud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole siiski vaja uuesti kirjutada.
Bulgaariakeelne tekst
Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № … ( 7 )) декларира, че освен кьдето ясно е отбелязано друго, тези продукти са с … преференциален произход ( 8 ).
Hispaaniakeelne tekst
El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera no … (7) ) declara que, salvo indicación expresa en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial … (8) .
Tšehhikeelne tekst
Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (7) ) prohlašuje, že kromě zřetelně označených mají tyto výrobky preferenční původ v … (8) .
Taanikeelne tekst
Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. … (7) ), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (8) .
Saksakeelne tekst
Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (7) ) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anders angegeben, präferenzbegünstigte … (8) Ursprungswaren sind.
Eestikeelne tekst
Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli luba nr. … (7) ) deklareerib, et need tooted on … (8) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti.
Kreekakeelne tekst
Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ'αριθ. … (7) ) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (8) .
Ingliskeelne tekst
The exporter of the products covered by this document (customs authorization No … (7) ) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … (8) preferential origin.
Prantsuskeelne tekst
L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière no … (7) ) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … (8) .
Horvaadikeelne tekst
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. … (7) ) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi … (8) preferencijalnog podrijetla.
Itaaliakeelne tekst
L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n. … (7) ) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (8) .
Lätikeelne tekst
To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. … (7) ), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme no … (8) .
Leedukeelne tekst
Šiame dokumente išvardintų produktų eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr. … (7) ) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (8) preferencinės kilmės produktai.
Ungarikeelne tekst
A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (7) ) kijelentem, hogy egyértelmű eltérő jelzés hiányában az áruk preferenciális … (8) származásúak.
Maltakeelne tekst
L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana Nru … (7) ) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b'mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali … (8) .
Hollandikeelne tekst
De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (7) ), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn (8) .
Poolakeelne tekst
Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … (7) ) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (8) preferencyjne pochodzenie.
Portugalikeelne tekst
O exportador dos produtos abrangidos pelo presente documento (autorização aduaneira n.o … (7) ), declara que, salvo declaração expressa em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (8) .
Rumeeniakeelne tekst
Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizația vamalăâ nr. … (7) ) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială … (8) .
Slovakikeelne tekst
Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia … (7) ) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (8) .
Sloveenikeelne tekst
Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št. … (7) ) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (8) poreklo.
Soomekeelne tekst
Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa nro … (7) ) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita (8) .
Rootsikeelne tekst
Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr … (7) ) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung (8) .
… ( 9 )
(Koht ja kuupäev)
… ( 10 )
(Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile allakirjutaja nimi)
5A. liide
Tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatusega toodete kohta
Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolevas kaubaarves loetletud kaubad … ( 11 )
on toodetud … ( 12 ) ja vastavad AKV riikide ja Euroopa Liidu sooduskaubavahetust reguleerivatele päritolureeglitele.
Kohustun tolliasutustele täiendavalt esitama mis tahes nõutavaid tõendavaid dokumente.
… ( 15 )
Märkus
Eespool esitatud tekst, mille lüngad on täidetud vastavalt joonealustes märkustes esitatud juhisele, on tarnija deklaratsioon. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.
5B. liide
Tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatuseta toodete kohta
Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesolevas kaubaarves loetletud kaubad … ( 16 ) on toodetud … ( 17 ) ja sisaldavad osi või materjale, millel ei ole AKV, ÜMT või liidu sooduspäritolustaatust:
…
… ( 21 ).
Kohustun tolliasutustele täiendavalt esitama mis tahes nõutavaid tõendavaid dokumente.
… ( 24 ).
Märkus
Eespool esitatud tekst, mille lüngad on täidetud vastavalt joonealustes märkustes esitatud juhisele, on tarnija deklaratsioon. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.
6. liide
Teabesertifikaat
1. Käesolevas lisas esitatud teabesertifikaadi vorm on kohustuslik ja see trükitakse ühes või mitmes sellises ametlikus keeles, milles käesolev määrus on koostatud, järgides seejuures ekspordiriigi riigisiseseid õigusnorme. Teabesertifikaadid koostatakse ühes neist keeltest ning käsitsi kirjutamisel kasutatakse tinti ja trükitähti. Teabesertifikaadile peab olema trükitud või muul viisil kantud järjekorranumber, mille järgi saab selle identifitseerida.
2. Teabesertifikaadi suurus on 210 × 297 mm, kusjuures pikkuse lubatud hälve on vahemikus + 8 kuni – 5 mm. Kasutatav paber peab olema valge liimitatud kirjapaber, mis ei sisalda puidumassi ja kaalub vähemalt 25 g/m2.
3. Riigi ametiasutused võivad jätta endale õiguse trükkida vormid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodadel. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellisele volitusele. Igal vormil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnusmärk, mille abil saab trükikoja identifitseerida.
7. liide
Tooted, millele käesoleva lisa artikli 6 lõiget 5 ei kohaldata
(1)
CN-kood 96
Sõiduautod ja muud mootorsõidukid
Šassiid koos mootoriga
Mootorsõidukite kered (k.a kabiinid)
Mootorsõidukite osad ja tarvikud
(2)
Survetöötlemata alumiinium
Alumiiniumipulber ja -helbed
(1)
Elushobused, -eeslid, -muulad ja -hobueeslid
0101 20 10
Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir
Kartulid, värsked või jahutatud
0701 90 51
Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud
Muu köögivili, värske või jahutatud
Köögivili (toores või eelnevalt aurutatud või keedetud)
0710 80 95
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili
Datlid, viigimarjad, ananassid, avokaadod, guajaavid, mangod
Värsked või kuivatatud viinamarjad
Melonid (k.a arbuusid) ja papaiad
Aprikoosid, kirsid, virsikud (k.a nektariinid)
Muud värsked marjad ja puuviljad
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid
Kuivatatud puuviljad ja marjad
Piprad perekonnast Piper; kuivatatud või purustatud
0904 20 10
Sojaõli ja selle fraktsioonid
Päevalilleseemne-, safloori- või puuvillaseemneõli
Rapsi-, rüpsi- või sinepiseemneõli ja nende fraktsioonid
Puuviljad, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad
2008 19 59
Puuvilja- ja marjamahlad (k.a viinamarjavirre)
Töötlemata tubakas; tubakajäätmed
(2)
Lõikelilled ja lillepungad
Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk
Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas
Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur
Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller
Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud
Muu köögivili, värske või jahutatud
Köögivili (toores või eelnevalt aurutatud või keedetud)
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili
Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult)
Maniokk, maranta, saalep, maapirn
Muud pähklid, värsked või kuivatatud, kooritud või koorimata
Värsked või kuivatatud banaanid, k.a jahubanaanid
Datlid, viigimarjad, ananassid, avokaadod, guajaavid, mangod
0804 20 10
Värsked või kuivatatud tsitrusviljad
Värsked või kuivatatud viinamarjad
Värsked õunad, pirnid ja küdooniad
Aprikoosid, kirsid, virsikud (k.a nektariinid)
Muud värsked marjad ja puuviljad
Puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata või aurutatud
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud puuviljad, marjad ja pähklid
Kuivatatud puuviljad ja marjad
0813 20 00
Nisu ja meslin
1001 90 10
Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili
Peen- ja jämejahu, pulber, helbed ja graanulid
Kuivatatud kaunviljadest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber
Kalarasvad ja -õlid ning nende fraktsioonid
1504 30 11
Muud lihast või rupsist tooted ja konservid
Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad
Seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud
Muud köögiviljad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud
Muud köögiviljad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud
Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid, puuviljakoored
Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed
Puuviljad, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad
Puuvilja- ja marjamahlad (k.a viinamarjavirre)
Muud kääritatud joogid (näiteks siider)
2206 00 10
Veinisete; viinakivi
2307 00 19
Taimsed materjalid ja jäätmed
2308 90 19
(3)
Elussead
Eluslambad ja -kitsed
Eluskodulinnud, s.o kanad liigist
Värske, jahutatud või külmutatud sealiha
Värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha
Liha ja söödav rups,
Searasv ja -rasvkude ilma tailihata ja kodulindude rasv
Liha ja söödav rups, soolatud või soolvees
Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir
Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata
Juust ja kohupiim
Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud
Värsked kooreta linnumunad ja munakollased
Naturaalne mesi
0409 00 00
Tomatid, värsked või jahutatud
Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud
Muu köögivili, värske või jahutatud
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili
0711 20 90
Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult)
0712 90 19
Maniokk, maranta, saalep, maapirn
Värsked või kuivatatud tsitrusviljad
Värsked või kuivatatud viinamarjad
Aprikoosid, kirsid, virsikud (k.a nektariinid)
Muud värsked marjad ja puuviljad
Puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata või aurutatud
Nisu ja meslin
Rukis
1002 00 00
Oder
Kaer
1004 00 00
Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili
1008 90 10
Püülijahu nisust või meslinist
Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist
Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid
Muul viisil töödeldud teravili
Kuivatatud kaunviljadest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber
Linnased, röstitud või röstimata
Jaanikaunad, merevetikad jm vetikad, suhkrupeet
Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv
1501 00 19
Oliiviõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata
Muud õlid ja nende fraktsioonid
Degraa
Vorstid jms tooted lihast või rupsist
Muud lihast või rupsist tooted ja konservid
Muu suhkur, sh keemiliselt puhas laktoos
Makarontooted, kuumtöödeldud või mitte, täidisega või ilma
1902 20 30
Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed
Puuviljad, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad
Puuvilja- ja marjamahlad (k.a viinamarjavirre)
Mujal nimetamata toiduained
2106 90 51
Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid
Denatureerimata etüülalkohol
2208 20 40
Kliid, pebred jm töötlusjäägid
Õlikoogid jm tahked jäätmed
2306 90 19
Loomasöödana kasutatavad valmistised
Albumiinid
(4)
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir
Või ning muud piimarasvad ja -õlid
Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid
Margariin
Muu suhkur, sh keemiliselt puhas laktoos
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad)
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised
Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust toiduvalmistised
Makarontooted, kuumtöödeldud või mitte, täidisega või ilma
Tapiokk ja selle asendajad
1903 00 00
Toiduained
Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised
Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid
2001 90 40
Muu köögivili
2004 10 91
Muu köögivili
2005 20 10
Puuviljad, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad
Puuvilja- ja marjamahlad (k.a viinamarjavirre)
2009 80 69
Kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid
Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed)
Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; maitseainesegud
2103 20 00
Jäätis jm toidujää
Mujal nimetamata toiduvalmistised
Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi
Äädikas ja äädika asendajad
Atsüklilised alkoholid ja nende halogeenderivaadid
Lõhnaainesegud ja segud
Viimistlusained, värvikandjad
Valuvormide ja -kärnide sideained
(5)
Lõikelilled ja lillepungad
Puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata või aurutatud
0811 10 90 (11)
Puuviljad, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad
Puuvilja- ja marjamahlad (k.a viinamarjavirre)
Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid
(6)
Elusveised
Värske või jahutatud veiseliha
Külmutatud veiseliha
Veise, sea, lamba või kitse söödav rups
Liha ja söödav rups, soolatud või soolvees
Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir
Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata
Või ning muud piimarasvad ja -õlid
Lõikelilled ja lillepungad
Muu köögivili, värske või jahutatud
0709 90 60
Köögivili (toores või eelnevalt aurutatud või keedetud)
0710 40 00
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili
0711 90 30
Värsked või kuivatatud banaanid, k.a jahubanaanid
0803 00 19
Värsked või kuivatatud tsitrusviljad
Värsked või kuivatatud viinamarjad
0806 10 40 (12)
Värsked õunad, pirnid ja küdooniad
Maisiterad
Riis
Terasorgo
Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist
Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid
Muul viisil töödeldud teravili
Tärklis; inuliin
Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata
1109 00 00
Muud lihast või rupsist tooted ja konservid
Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos
Muu suhkur, sh keemiliselt puhas laktoos
Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad
2001 90 30
Töödeldud või konserveeritud tomatid
Muud töödeldud või konserveeritud köögiviljad
2004 90 10
Muud töödeldud või konserveeritud köögiviljad
Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed
Puuviljad, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad
Puuvilja- ja marjamahlad (k.a viinamarjavirre)
Mujal nimetamata toiduvalmistised
Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid
Vermut ja muud värsketest viinamarjadest veinid
Denatureerimata etüülalkohol
Denatureerimata etüülalkohol
Kliid, pebred jm töötlusjäägid
Tärklise tootmisjäägid jms jäätmed
2303 10 11
Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised
(7)
Juust ja kohupiim
Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid
Denatureerimata etüülalkohol
Joonealused märkused
(1) (16/5-15/9)
(2) (1/6–15/10)
(3) (1/1–31/5), v.a sordist „mperor“.
(4) Sordist „Emperor“ või (1/6–31/12).
(5) (1/1–31/3)
(6) (1/10–31/12)
(7) (1/4–31/12)
(8) (1/1–30/9)
(9) (16/10-31/5)
(10) (16/9-15/5)
(11) Kaubandus-, arendus- ja koostöölepingu alusel kohaldatakse igal aastal asjaomaste põhikoguste suhtes iga-aastast kasvutegurit.
(12) Kaubandus-, arendus- ja koostöölepinguga on ette nähtud, et kui asjaomane hind piiril on kokkuleppehinnast madalam, kohaldatakse täies ulatuses kindlaksmääratud koguselist tollimaksu.
8. liide
Kalatooted, millele käesoleva lisa artikli 6 lõiget 5 ajutiselt ei kohaldata
(1)
CN-kood 96
Eluskala
Värske või jahutatud kala, v.a kalafilee
Külmutatud kala, v.a kalafilee
Kalafilee ja muu kalaliha
Makarontooted, kuumtöödeldud või mitte, täidisega või ilma
1902 20 10
(2)
Eluskala
Värske või jahutatud kala, v.a kalafilee
Külmutatud kala, v.a kalafilee
Kalafilee ja muu kalaliha
Kuivatatud, soolatud või soolvees kala; suitsukala
Vähid, puhastatud või puhastamata, elusad, värsked
Limused, puhastatud või puhastamata, elusad, värsked
Kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kaaviariasendajad
Vähid, limused ja muud veeselgrootud
(3)
Eluskala:
0301 91 90
Värske või jahutatud kala, v.a kalafilee
0302 11 90
Külmutatud kala, v.a kalafilee
0303 21 90
Kalafilee ja muu kalaliha
Kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kaaviariasendajad
1604 13 11
(4)
Eluskala
0301 99 90
Värske või jahutatud kala, v.a kalafilee
Külmutatud kala, v.a kalafilee
Kalafilee ja muu kalaliha
Kuivatatud, soolatud või soolvees kala; suitsukala
Vähid, puhastatud või puhastamata, elusad, värsked
Kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kaaviariasendajad
(5)
Värske või jahutatud kala, v.a kalafilee
Külmutatud kala, v.a kalafilee
Kalafilee ja muu kalaliha
0304 20 83
Kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kaaviariasendajad
9. liide
Naaberarengumaad
Käeoleva lisa artikli 6 lõike 13 kohaldamisel tähendavad „naaberarengumaad, mis kuuluvad ühtsesse geograafilisse tervikusse“ järgmisi riike:
|
Aafrika |
Alžeeria, Egiptus, Liibüa, Maroko, Tuneesia |
|
Kariibi mere riigid |
Colombia, Costa Rica, Kuuba, El Salvador, Guatemala, Honduras, Nicaragua, Panama, Venezuela |
10. liide
Tooted, millele kohaldatakse käesoleva lisa artikli 2 lõikes 2 ning artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud päritolu kumulatsiooni sätteid alates 1. oktoobrist 2015 ja millele ei kohaldata käesoleva lisa artikli 6 lõikeid 5, 9 ja 12
|
CN-kood |
Kirjeldus |
|
1701 |
Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul |
|
1702 |
Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell |
|
1704 90 99 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod: – muud: – – muud: – – – muud: – – – – muud: – – – – – muud: |
|
1806 10 30 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised: – kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga: – – mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 65 %, kuid alla 80 % massist |
|
1806 10 90 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised: – kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga: – – mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 80 % massist |
|
1806 20 95 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised: – muud tooted plokkide, tahvlite või batoonidena, massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg: – – muud: – – – muud |
|
1901 90 99 |
Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt: – muud: – – muud: – – – muud |
|
2101 12 98 |
Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: – kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning tooted kohvist või selle ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest: – – tooted nendest ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest või kohvist: – – – muud |
|
2101 20 98 |
Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: – tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning tooted nendest ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest või teest või matest: – – tooted: – – – muud |
|
2106 90 59 |
Mujal nimetamata toiduvalmistised: – muud: – – lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid: – – – muud: – – – – muud |
|
2106 90 98 |
Mujal nimetamata toiduvalmistised: – muud: – – muud: – – – muud |
|
3302 10 29 |
Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks: – kasutamiseks toiduainetetööstuses ja jookide tootmisel: – – kasutamiseks jookide tootmisel: – – – kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised: – – – – muud: – – – – – muud |
11. liide
Tooted millele ei kohaldata artikli 6 lõikeid 5, 9 ja 12
|
CN-kood |
Kirjeldus |
|
ex 10 06 |
Riis, muu kui koodi 1006 10 10 alla kuuluv riis |
12. liide
Ülemeremaad ja -territooriumid
Käesoleva lisa kohaldamisel tähendavad „ülemeremaad ja -territooriumid“ ELi toimimise lepingu neljandas osas osutatud maid ja territooriume, mis on loetletud allpool:
(Käesolev loend ei määra nende maade ja territooriumide staatust ega selle muutumist tulevikus)
Maa, kellel on erisuhted Taani Kuningriigiga:
Gröönimaa.
Prantsuse Vabariigi ülemereterritooriumid:
Prantsuse Vabariigi territoriaalühendused:
Saint-Pierre ja Miquelon.
Kariibi Madalmaad:
Ühendkuningriigi ülemeremaad ja -territooriumid:
III LISA
KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS KOOS MUUDATUSTEGA
|
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1528/2007 (ELT L 348, 31.12.2007, lk 1) |
|
|
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1217/2008 (ELT L 330, 9.12.2008, lk 1) |
|
|
Nõukogu määrus (EL) nr 517/2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 1) |
Ainult artikli 1 lõike 1 punkti m teine taane ja lisa punkt 15.B.2 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 527/2013 (ELT L 165, 18.6.2013, lk 59) |
|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 37/2014 (ELT L 18, 21.1.2014, lk 1) |
Ainult lisa punkt 14 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 38/2014 (ELT L 18, 21.1.2014, lk 52) |
Ainult lisa punkt 5 |
|
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1025/2014 (ELT L 284, 30.9.2014, lk 1) |
|
|
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1026/2014 (ELT L 284, 30.9.2014, lk 3) |
|
|
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1027/2014 (ELT L 284, 30.9.2014, lk 5) |
|
|
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1387/2014 (ELT L 369, 24.12.2014, lk 35) |
|
IV LISA
VASTAVUSTABEL
|
Määrus (EÜ) nr 1528/2007 |
Käesolev määrus |
|
Artiklid 1 ja 2 |
Artiklid 1 ja 2 |
|
Artikkel 2a |
Artikkel 3 |
|
Artikkel 2b |
— |
|
Artikli 3 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 3 lõiked 1 ja 2 |
|
Artikli 3 lõige 3 |
— |
|
Artikli 3 lõige 4 |
Artikli 4 lõige 3 |
|
Artikli 3 lõige 5 |
Artikli 4 lõige 4 |
|
Artikli 4 |
Artikkel 5 |
|
Artikkel 5 |
Artikkel 6 |
|
Artikli 6 lõige 1 |
Artikkel 7 |
|
Artikli 6 lõiked 2 ja 3 |
— |
|
Artikli 7 lõige 1 |
Artikkel 8 |
|
Artikli 7 lõiked 2, 3 ja 4 |
— |
|
Artikkel 8 |
— |
|
Artiklid 9–15 |
Artiklid 9–13 |
|
Artikli 16 lõiked 1, 2 ja 3 |
Artikli 14 lõiked 1, 2 ja 3 |
|
Artikli 16 lõige 5 |
Artikli 14 lõige 4 |
|
Artikli 16 lõige 6 |
Artikli 14 lõige 5 |
|
Artikli 16 lõige 7 |
Artikli 14 lõige 6 |
|
Artikli 17 |
Artikkel 15 |
|
Artikli 18 lõiked 1 ja 2 |
Artikkel 16, lõiked 1 ja 2 |
|
Artikli 18 lõike 5 sissejuhatav osa |
Artikli 16 lõike 3 sissejuhatav osa |
|
Artikli 18 lõike 5 esimene taane |
Artikli 16 lõike 3 punkt a |
|
Artikli 18 lõike 5 teine taane |
Artikli 16 lõike 3 punkt b |
|
Artikli 18 lõike 5 kolmas taane |
Artikli 16 lõike 3 punkt c |
|
Artikli 18 lõige 6 |
Artikli 16 lõige 4 |
|
Artiklid 19–23 |
Artiklid 17–21 |
|
Artikkel 24a |
Artikkel 22 |
|
Artikkel 24b |
Artikkel 23 |
|
Artikkel 25 |
— |
|
Artiklid 26 ja 27 |
Artiklid 24 ja 25 |
|
Lisa I |
Lisa I |
|
Lisa II |
Lisa II |
|
— |
Lisa III |
|
— |
Lisa IV |
V LISA
ELi TOLLIMAKSUD LÕUNA-AAFRIKAST PÄRIT TOODETELE
Lõuna-Aafrikast pärit tooteid imporditakse ELi vastavalt SADC majanduspartnerluslepingu I lisas Lõuna-Aafrika puhul sätestatud korrale, nagu on ette nähtud kõnealuse lepingu artikli 24 lõikes 2.
Lõuna-Aafrika suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikleid 9–20.
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/478 impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 83, 27.3.2015, lk 16).
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).
( 4 ) Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51).
( 5 ) Näide on esitatud vaid selgituseks. See ei ole õiguslikult siduv.
( 6 ) Vt koondnomenklatuuri grupi 27 selgitavat lisamärkust 4b.
( 7 ) Kui arvedeklaratsiooni koostab käesoleva lisa artiklis 22 määratletud heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui liikumissertifikaati ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
( 8 ) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast käesoleva lisa artikli 41 tähenduses, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM“.
( 9 ) Need andmed võib välja jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas.
( 10 ) Vaata käesoleva lisa artikli 19 lõiget 5. Kui eksportija allkirja ei nõuta, jäetakse koos allkirjaga märkimata ka allakirjutaja nimi.
( 11 ) Kui tegemist on vaid mõnede kaubaarves loetletud toodetega, tuleb need selgesti tähistada ning lisada deklaratsiooni järgmine märkus selle tähistuse kohta: „…, mis on loetletud käesolevas kaubaarves ja tähistatud …, on toodetud …“
Kui kasutatakse muud dokumenti kui kaubaarvet või kaubaarve lisa (vt artikli 26 lõige 3), kasutatakse „kaubaarve“ asemel selle dokumendi nimetust.
( 12 ) Liit, liikmesriik, AKV riik või ÜMT. Kui nimetatud on AKV riik või ÜMT, tuleb nimetada ka liidu tolliasutus, kus hoitakse asjaomast (asjaomaseid) liikumissertifikaati (sertifikaate) EUR.1, lisades selle sertifikaadi numbri ja võimaluse korral asjaomase tollideklaratsiooni numbri.
( 13 ) Koht ja kuupäev.
( 14 ) Nimi ja ametikoht ettevõttes.
( 15 ) Allkiri.
( 16 ) Kui tegemist on vaid mõnede kaubaarves loetletud toodetega, tuleb need selgesti tähistada ning lisada deklaratsiooni järgmine märkus selle tähistuse kohta: „…, mis on loetletud käesolevas kaubaarves ja tähistatud …, on toodetud …“
Kui kasutatakse muud dokumenti kui kaubaarvet või kaubaarve lisa (vt artikli 26 lõige 3), kasutatakse „kaubaarve“ asemel selle dokumendi nimetust.
( 17 ) Liit, liikmesriik, AKV riik, ÜMT või Lõuna-Aafrika.
( 18 ) Alati tuleb märkida toote kirjeldus. Kirjeldus peab olema piisav ja nii üksikasjalik, et oleks võimalik määrata kõnealuste toodete tariifset klassifikatsiooni.
( 19 ) Tolliväärtus tuleb märkida üksnes juhul, kui seda nõutakse.
( 20 ) Päritoluriik tuleb märkida üksnes juhul, kui seda nõutakse Kõne all on sooduskohtlemist võimaldav päritolu, muu päritolu korral tuleb märkida „kolmas riik“.
( 21 ) „ja seda on töödeldud järgmisel viisil [liidus] [liikmesriigis] [AKV riigis] [ÜMT-s] [Lõuna-Aafrikas] …“ ning lisatakse kõnealuse töötlemise kirjeldus, kui seda nõutakse.
( 22 ) Koht ja kuupäev.
( 23 ) Nimi ja ametikoht ettevõttes.
( 24 ) Allkiri.