Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 02015R1017-20210101

    Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/1017, 25. juuni 2015, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond

    Access initial legal act
    (

    Legal status of the document In force

    )

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/1017/2021-01-01

    02015R1017 — ET — 01.01.2021 — 002.001

    Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

    ►B

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/1017,

    25. juuni 2015,

    mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond

    (ELT L 169 1.7.2015, lk 1)

    Muudetud:

     

     

    Euroopa Liidu Teataja

      nr

    lehekülg

    kuupäev

    ►M1

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/2396, 13. detsember 2017,

      L 345

    34

    27.12.2017

    ►M2

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/523, 24. märts 2021,

      L 107

    30

    26.3.2021



    ▼B

    EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/1017,

    25. juuni 2015,

    mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond



    I

    PEATÜKK

    SISSEJUHATAVAD SÄTTED

    Artikkel 1

    Reguleerimisese

    1.  
    Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI), ELi tagatis ja ELi tagatisfond. Lisaks luuakse käesoleva määrusega Euroopa investeerimisnõustamise keskus ja Euroopa investeerimisprojektide portaal.
    2.  
    Lõike 1 kohaldamiseks nähakse käesoleva määrusega ette, et komisjon sõlmib Euroopa Investeerimispangaga (EIP) EFSIt ning Euroopa investeerimisnõustamise keskuse toimimist käsitlevad lepingud.

    Artikkel 2

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    1)

    „EFSI leping” – õiguse instrument, millega komisjon ja EIP täpsustavad EFSI haldamiseks käesolevas määruses sätestatud tingimusi;

    2)

    „Euroopa investeerimisnõustamise keskuse leping” – õiguse instrument, millega komisjon ja EIP täpsustavad Euroopa investeerimisnõustamise keskuse haldamiseks käesolevas määruses sätestatud tingimusi;

    3)

    „liikmesriikide tugipangad või finantseerimisasutused” – kutseliselt finantseerimise alal tegutsevad juriidilised isikud, kes on saanud volituse liikmesriigilt või liikmesriigi asutuselt kesksel, piirkondlikul või kohalikul tasandil tegeleda arenguga või edendustegevusega;

    4)

    „investeerimisplatvormid” –

    eriotstarbelised vahendid, hallatavad kontod, lepingupõhised kaasrahastamise või riskijagamise kokkulepped või mis tahes muud kokkulepped, mille kaudu üksused suunavad finantsvahendeid mitmesuguste investeerimisprojektide rahastamiseks ning mis võivad hõlmata järgmist:

    a) 

    riigi tasandi või sellest madalama tasandi platvormid, mis koondavad eri investeerimisprojekte teatava liikmesriigi territooriumil;

    ▼M1

    b) 

    piiriülesed, mitut riiki hõlmavad, piirkondlikud või makropiirkondlikud platvormid, mis koondavad teatavas geograafilises piirkonnas projektidest huvitatud partnereid mitmest liikmesriigist, piirkonnast või kolmandast riigist;

    ▼B

    c) 

    valdkondlikud platvormid, mis koondavad teatava sektori investeerimisprojekte;

    5)

    „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad” või „VKEd” – komisjoni soovituse 2003/361/EÜ ( 1 ) lisa artiklis 2 määratletud mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad;

    6)

    „väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad” – ettevõtjad, kellel on kuni 499 töötajat ja kes ei ole VKEd;

    7)

    „keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad” – ettevõtjad, kellel on kuni 3 000 töötajat ja kes ei ole VKEd ega väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad;

    8)

    „täiendavus” – täiendavus vastavalt artikli 5 lõike 1 kohasele määratlusele.



    II

    PEATÜKK

    EUROOPA STRATEEGILISTE INVESTEERINGUTE FOND

    Artikkel 3

    Eesmärk

    EFSI eesmärk on EIP riskivõtmisvõime suurendamise teel toetada liidus

    a) 

    investeeringuid;

    b) 

    paremat juurdepääsu rahastamisele kuni 3 000 töötajaga üksustele, keskendudes eelkõige VKEdele ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.

    Artikkel 4

    EFSI lepingu tingimused

    1.  
    Komisjon sõlmib kooskõlas käesoleva määruse nõuetega EIPga lepingu EFSI haldamiseks ja ELi tagatise andmiseks.
    2.  

    EFSI leping sisaldab eelkõige järgmise sisuga sätteid:

    a) 

    EFSI moodustamine, sealhulgas:

    i) 

    EFSI moodustamine EIP hallatava, ent eraldiseisva, selgelt identifitseeritava ja läbipaistva rahastuna, mida peetakse erikontona, mille toimingud on selgelt eristatavad EIP muudest toimingutest;

    ▼M1

    ii) 

    EIP poolt EFSI kaudu antava rahalise toetuse suurus, mis ei ole väiksem kui 7 500 000 000 eurot tagatiste või rahana, ning selle andmise tingimused;

    ▼B

    iii) 

    EIP poolt EFSI kaudu EIFile antavate rahaliste vahendite või tagatiste tingimused;

    ▼M1

    iv) 

    ELi tagatise raames toimingutega seotud tasud, mis peavad olema kooskõlas EIP tasude poliitikaga;

    ▼M1

    v) 

    menetlused, millega aidata – ilma et see piiraks ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 5 (Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta) ja selles sätestatud EIP eelisõigust – vähendada EFSI raames EIP rahastuse saaja kantavaid toimingute rahastamiskulusid, eelkõige muutes ELi tagatise tasu, kui see on vajalik eelkõige siis, kui finantsturu pingeline olukord takistaks elujõulise projekti elluviimist, või kui on vaja hõlbustada investeerimisplatvormide loomist või projektide rahastamist sektorites või piirkondades, kus on tegemist olulise turutõrkega või mitteoptimaalse investeerimisolukorraga, ulatuses, mis ei mõjuta märkimisväärselt tagatisfondi vajalikku rahastamist;

    ▼B

    b) 

    EFSI juhtimise korraldus vastavalt artiklile 7, ilma et see piiraks kohaldamast ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 5) Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta (edaspidi „EIP põhikiri”), sealhulgas:

    i) 

    juhatuse koosseis ja liikmete arv;

    ii) 

    säte, mille kohaselt juhatab juhatuse koosolekuid komisjoni esindaja;

    ▼M1

    iii) 

    säte, mille kohaselt teeb juhatus otsuseid vastavalt artikli 7 lõikes 3 sätestatud menetlusele;

    ▼B

    iv) 

    tegevdirektori ja tema asetäitja ametissenimetamise kord, nende töötasu ja töötingimused kooskõlas EIP personalieeskirjaga ning nende ametikohal nende asendamise tingimused ja kord ning aruandluse kord, ilma et see piiraks käesoleva määruse kohaldamist;

    v) 

    investeeringute komitee liikmete ametissenimetamise ja ametist vabastamise kord, nende töötasu ja töötingimused ning investeeringute komitees toimuva hääletamise kord, täpsustades kvoorumi ja eraldades igale liikmele ühe hääle;

    vi) 

    nõue, et juhatus ja investeeringute komitee võtaksid vastu oma töökorra;

    vii) 

    nõue, et käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingud peavad lõplikult heaks kiitma EIP juhtorganid vastavalt EIP põhikirjale;

    viii) 

    sätted võimalike huvide konfliktide vältimise ja lahendamise kohta;

    c) 

    ELi tagatis, mis on tingimusteta ja tagasivõetamatu EIP-le antav tagatis, mis realiseeritakse esimesel nõudmisel, sealhulgas:

    ▼M1

    i) 

    kooskõlas artikliga 11 üksikasjalikud nõuded ELi tagatise andmise kohta, sealhulgas tagatise ulatuse reguleerimine ja eri liiki finantsinstrumentide portfellidele antava tagatise kindlaksmääratud ulatus ning sündmused, mis võivad tingida ELi tagatise realiseerimise;

    ▼B

    ii) 

    nõuded, mille kohaselt riskide võtmise eest saadav tasu tuleb jaotada EFSI osamakseid tegevate isikute vahel proportsionaalselt nende osakaaluga riskide võtmisel ning et liidule riskitasu maksmine ja ELi tagatiste väljamaksmine toimub õigeaegselt ja alles pärast riskitasude ja toimingutest tekkinud kahjumi tasaarvestamist;

    iii) 

    kooskõlas artikliga 9 ELi tagatise kasutamist reguleerivad nõuded, sealhulgas maksete tegemise tingimused, nagu täpne ajakava, maksmisele kuuluvatelt summadelt arvestatavad intressid ja vajalikud likviidsusnõuded;

    iv) 

    sätted ja menetlus, mis on seotud nõuete sissenõudmisega, mis artikli 11 lõike 5 kohaselt usaldatakse EIP-le;

    d) 

    investeeringute komitees sellise ELi tagatise kasutamise heakskiitmise kord, mis antakse üksikutele projektidele või investeerimisplatvormide või -fondide või liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste toetuseks kooskõlas käesoleva määrusega ja eelkõige selle artikli 7 lõikega 12 ja artikli 9 lõikega 5, selle II lisaga ja käesoleva määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidega;

    e) 

    investeerimisettepanekute esitamise ja nende jaoks ELi tagatise kasutamise heakskiitmise kord, sealhulgas:

    i) 

    investeeringute komiteele investeerimisettepanekute edastamise kord;

    ii) 

    sätted teabe kohta, mis tuleb esitada investeerimisettepanekute esitamisel investeeringute komiteele;

    iii) 

    nõue, mille kohaselt ELi tagatise kasutamiseks tehtud investeerimisettepanekute esitamise ja heakskiitmise kord ei mõjuta EIP otsuste tegemise korda, mis on sätestatud EIP põhikirjas ning eelkõige selle artiklis 19;

    iv) 

    sätted, mis täpsustavad käesoleva määruse artiklile 24 vastavaid üleminekusätteid, eelkõige seda, kuidas kaetakse EIP poolt selles artiklis osutatud ajavahemikul heakskiidetud toimingud ELi tagatisega;

    f) 

    EFSIt käsitlev aruandlus, seire ja vastutus, sealhulgas:

    i) 

    EIP-le pandud kohustus anda asjakohasel juhul koostöös EIFiga aru oma toimingutest vastavalt artiklile 16;

    ii) 

    EFSIga seotud finantsaruandluskohustused;

    iii) 

    auditeerimisnormid ja pettusevastased normid vastavalt artiklitele 20 ja 21;

    iv) 

    peamised tulemusnäitajad, eelkõige ELi tagatise kasutamise, artiklites 6 ja 9 ning II lisas sätestatud eesmärkide ja kriteeriumide täitmise, erakapitali kaasamise ja EFSI makromajandusliku mõju kohta, sealhulgas mõju kohta investeeringute toetamisele;

    g) 

    vastavalt artiklile 18 EFSI toimimise hindamine;

    h) 

    EFSI kommunikatsiooni- ja edendusstrateegia;

    i) 

    kord ja tingimused EFSI lepingu muutmiseks komisjoni või EIP algatusel, sealhulgas kohustus anda lepingu muutmisest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule;

    j) 

    muud haldus- või organisatsioonilised tingimused, mida on vaja EFSI haldamiseks, tingimusel et need võimaldavad ELi tagatise nõuetekohast kasutamist;

    k) 

    liikmesriikide poolt tagatiste või raha vormis, või muude kolmandate isikute puhul üksnes raha vormis, EFSIsse sissemaksete tegemise kord, millega ei anta kõnealustele liikmesriikidele või muudele kolmandatele isikutele õigust osaleda juhatuse otsuste tegemises ega hääletustel.

    3.  

    EFSI lepinguga nähakse samuti ette, et

    a) 

    EIFi poolt läbiviidavaid EFSI tegevusi juhivad EIFi juhtorganid;

    b) 

    EIFi poolt läbiviidavate EFSI tegevuste suhtes kohaldatakse artikli 16 kohaseid aruandlusnõudeid;

    c) 

    käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute pealt liidule ette nähtud tasu makstakse välja pärast seda, kui ELi tagatise realiseerimise tõttu toimuvad maksed ning järgnevad kulud on maha arvatud, kooskõlas artikli 9 lõikega 6 ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse lepinguga.

    Artikkel 5

    Täiendavus

    ▼M1

    1.  
    Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „täiendavus” EFSI toetust toimingutele, millega kõrvaldatakse turutõrkeid või lahendatakse mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning mida ajavahemikul, mil on võimalik kasutada ELi tagatist, ei oleks ilma EFSI toetuseta saadud EIP või EIFi poolt või olemasolevate liidu rahastamisvahendite abil üldse või samas ulatuses sooritada. EFSIst toetatud projektidega toetatakse artikli 9 lõikes 2 sätestatud üldeesmärke, nende abil püütakse luua töökohti ja edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ning neil on üldjuhul EIP tavatoimingutega toetatud projektidega võrreldes kõrgem riskiprofiil. EFSI portfelli üldine riskiprofiil on kõrgem EIP tavapärase investeerimispoliitika kohaselt enne käesoleva määruse jõustumist toetatud investeeringute portfelli riskiprofiilist.

    Selleks et paremini kõrvaldada turutõrkeid või lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning eelkõige selleks, et lihtsustada investeerimisplatvormide kasutamist väikesemahuliste projektide puhul, tagades seejuures täiendavuse ja seega hoides ära samalt turult osaliste väljatõrjumise, iseloomustab EFSI poolt toetatavat EIP eritegevust eelistatavalt ning nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel järgmine:

    a) 

    allutatus, sealhulgas muude investoritega võrreldes madalama rahuldamisjärgu nõudeõigusega positsioon;

    b) 

    osalemine riskijagamisvahendites;

    c) 

    piiriülesus;

    d) 

    avatus spetsiifilistele riskidele või

    e) 

    muud II lisa punkti 3 alapunktis d lähemalt kirjeldatud aspektid.

    Ilma et see mõjutaks nõuet vastata esimeses lõigus sätestatud täiendavuse määratlusele, viitavad täiendavusele arvestataval määral järgmised aspektid:

    — 
    projektid, mis hõlmavad riske, mis on iseloomulikud EIP eritegevusele, nagu on sätestatud EIP põhikirja artiklis 16, eriti kui selliste projektide puhul esinevad riigile, sektorile või piirkonnale omased riskid, eelkõige need, mis esinevad vähem arenenud piirkondades ja üleminekupiirkondades, ja/või kui selliste projektide puhul on tegemist innovatsiooniriskidega, eelkõige majanduskasvu, kestlikkust ja tootlikkust suurendavate katsetamata tehnoloogiate puhul;
    — 
    projektid, mis hõlmavad kaht või enamat liikmesriiki ühendavat füüsilist taristut, sealhulgas e-taristut, või millega laiendatakse ühe liikmesriigi sellist taristut või sellise taristuga seotud teenuseid teisele liikmesriigile või teistele liikmesriikidele.

    ▼B

    2.  
    Kooskõlas II lisas esitatud investeerimissuunistega kohandab juhatus projektide koosseisu sektorite ja liikmesriikide järgi, olles selleks pidevalt jälginud liikmesriikide turutingimuste ja investeerimiskeskkonna arengut, et aidata kõrvaldada turutõrkeid ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, sealhulgas finantsvaldkonna killustatusest põhjustatud probleeme. Kõnealuse kohandamise käigus väldib juhatus vajalikust riskantsemat lähenemisviisi.

    Kui riskitase seda nõuab, kasutatakse EIP eritegevust käesoleva määruse raames ulatuslikumalt kui enne selle jõustumist. See kehtib eelkõige niisuguste liikmesriikide suhtes, kus EIP eritegevust ei ole kasutatud või on kasutatud ainult erandkorras enne käesoleva määruse jõustumist, et võimaldada täiendavate toimingute ja projektide elluviimist ning täiendavat rahastamist EIP ja liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste või rahastamisplatvormide poolt.

    Artikkel 6

    Kõlblikkuskriteeriumid ELi tagatise kasutamiseks

    1.  

    ►M1  EFSI lepingus on sätestatud, et EFSI toetab projekte, mille eesmärk on kõrvaldada turutõrkeid ja lahendada mitteoptimaalseid investeerimisolukordi ning mis ◄

    a) 

    on liidu standardite alusel koostatud kulude-tulude analüüsi kohaselt majanduslikult elujõulised, võttes arvesse projekti era- ja avaliku sektori partnerite poolset võimalikku toetust ja kaasrahastamist;

    b) 

    on kooskõlas liidu poliitikaga, sealhulgas aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomise ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgiga;

    c) 

    võimaldavad täiendavust;

    d) 

    kaasavad võimaluse korral maksimaalselt erasektori kapitali ning

    e) 

    on tehniliselt elujõulised.

    ▼M1

    2.  
    Nende projektide suurusele, mis kvalifitseeruvad EFSI toetusele EIP või EIFi poolt finantsvahendajate kaudu toimingute tegemiseks, piiranguid ei kehtestata. Tagamaks, et EFSI toetus hõlmab ka väikesemahulisi projekte, laiendavad EIP ja EIF vajaduse korral ja võimaluste piires koostööd liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutustega ning toetavad pakutavaid võimalusi, sealhulgas investeerimisplatvormide loomise hõlbustamise kaudu.

    ▼B

    Artikkel 7

    EFSI juhtimine

    1.  
    Juhatus, investeeringute komitee ja tegevdirektor juhinduvad neile käesoleva määrusega pandud ülesannete täitmisel üksnes käesoleva määrusega seatud eesmärkidest.

    ▼M1

    1a.  
    Kõik EFSI juhtimisstruktuuridega seotud institutsioonid ja organid püüavad tagada asjaomastes EFSI juhtorganites soolise tasakaalu.

    ▼B

    2.  

    EFSI lepinguga nähakse ette, et EFSIt juhib juhatus, kes määrab ELi tagatise kasutamise eesmärgil kooskõlas artikli 9 lõikes 2 sätestatud üldeesmärkidega kindlaks

    a) 

    EFSI strateegilise suuna, sealhulgas tagatise jaotuse taristu- ja innovatsioonikomponentide raames ning võimalikud otsused, mis tuleb teha artikli 11 lõike 3 ning II lisa punkti 7 alapunkti b alusel;

    b) 

    tegevuspõhimõtted ja -korra, mis on vajalikud EFSI toimimiseks;

    c) 

    sätted, mida kohaldatakse toimingutele, mida tehakse investeerimisplatvormide ja liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutustega;

    d) 

    EFSI riskiprofiili.

    ▼M1

    3.  
    Juhatus koosneb viiest liikmest: nendest kolm nimetab komisjon, ühe EIP ja ühe hääleõiguseta eksperdist liikme Euroopa Parlament. Ekspert ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega muudelt avaliku või erasektori asutustelt ning on oma tegevuses täielikult sõltumatu. Ekspert täidab oma ülesandeid erapooletult ja EFSI huvides.

    Juhatus valib oma hääleõiguslike liikmete hulgast eesistuja kolmeaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada ühe korra. Juhatus arutab ja võtab võimalikult suurel määral arvesse kõigi liikmete seisukohti. Kui liikmed ei suuda oma seisukohti lähendada, teeb juhatus otsuseid oma hääleõiguslike liikmete ühehäälse otsusega. Juhatuse koosoleku protokollis kajastatakse põhjalikult kõigi liikmete seisukohti.

    Juhatuse koosolekute üksikasjalikud protokollid avaldatakse kohe, kui juhatus on need kinnitanud. Euroopa Parlamenti teavitatakse nende avaldamisest viivitamata.

    ▼B

    Juhatus korraldab korrapäraselt asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige kaasinvesteerijate, avaliku sektori asutuste, ekspertide, haridus-, koolitus- ja teadusasutuste, asjaomaste sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna esindajatega konsultatsioone käesoleva määruse alusel EIP poolt ellu viidava investeerimispoliitika suuna ja rakendamise teemal.

    Instrumendid, mida EIF kasutab käesoleva määrusega hõlmatud toimingute tegemiseks, kiidavad ühiselt heaks juhatus ja tegevdirektor pärast investeeringute komiteega konsulteerimist.

    4.  
    Liikmesriigid ja muud kolmandad isikud võivad, kusjuures muud kolmandad isikud üksnes juhatuse nõusolekul, teha EFSIsse sissemakseid tagatiste või rahana (liikmesriikide puhul) või üksnes rahana (muude kolmandate isikute puhul). Liikmesriikidele ega muudele kolmandatele isikutele ei anta kohta juhatuses ega rolli muude EFSI töötajate, sealhulgas investeeringute komitee liikmete ametisse nimetamisel ning neil ei ole mingeid käesolevas määruses sätestatud fondi juhtimise muude aspektidega seotud õigusi.
    5.  
    EFSI lepinguga nähakse ette, et EFSI-l on tegevdirektor, kes vastutab EFSI igapäevase juhtimise ja lõikes 6 osutatud investeeringute komitee koosolekute ettevalmistamise ja juhatamise eest.

    ▼M1

    Tegevdirektorit abistab tegevdirektori asetäitja. Tegevdirektor ja tegevdirektori asetäitja osalevad juhatuse koosolekutel vaatlejatena. Tegevdirektor esitab kord kvartalis juhatusele EFSI tegevusaruande.

    ▼B

    6.  
    Avatud ja läbipaistva ning EIP menetlustega kooskõlas oleva valikumenetluse põhjal valib juhatus välja kandidaadi tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ametikohale.

    Euroopa Parlamenti ja nõukogu hoitakse rangeid konfidentsiaalsusnõudeid järgides nõuetekohaselt ja õigeaegselt kursis valikumenetluse kõikide etappidega. See kehtib sõltumata sellest, kas Euroopa Parlament ja EIP on sõlminud artikli 17 lõikes 5 osutatud lepingu.

    Euroopa Parlament korraldab võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt nelja nädala jooksul pärast väljavalitud kandidaadi nime teatavaks tegemist iga ametikoha kandidaadi ärakuulamise.

    Pärast Euroopa Parlamendi heakskiidu saamist nimetab EIP president tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ametisse kolmeaastaseks ametiajaks, mida võib pikendada ühe korra.

    7.  
    EFSI lepinguga nähakse ette, et EFSI-l peab olema investeeringute komitee, kes vastutab võimalike projektide analüüsimise eest kooskõlas EFSI investeerimispoliitikaga ja ELi tagatise vormis toetuse andmise heakskiitmise eest EIP toimingute puhul projektidele, mis vastavad artiklite 6 ja 9 nõuetele, olenemata projektide elluviimise geograafilisest asukohast vastavalt artiklile 8. Peale selle on investeeringute komitee pädev organ, kes kiidab heaks investeerimisplatvormide ja liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutustega tehtavad toimingud.
    8.  
    Investeeringute komiteesse kuuluvad kaheksa sõltumatut eksperti ja tegevdirektor. Investeeringute komitee eksperdid nimetab ametisse juhatus avatud ja läbipaistva valikumenetluse tulemusel kuni kolmeaastaseks ametiajaks. Nende ametiaega võib pikendada, kuid see ei tohi kokku ületada kuut aastat. Sõltumatutel ekspertidel peab olema asjassepuutuv kõrgel tasemel turukogemus projektide struktureerimise ja rahastamise valdkonnas ning mikro- ja makromajanduslikud eksperditeadmised.

    Investeeringute komitee ekspertide ametisse nimetamisel tagab juhatus investeeringute komitee mitmekülgse koosseisu, et tagada selle laiapõhjalised teadmised artiklis 9 osutatud majandussektoritest ja liidu geograafilistest turgudest.

    Investeeringute komitee koosseis peab olema sooliselt tasakaalustatud. Juhatus püüab valida eksperdid, kellel on investeerimisalased kogemused ühes või rohkemas järgmistest valdkondadest:

    a) 

    teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon;

    b) 

    transporditaristud ja innovatiivsed transporditehnoloogiad;

    c) 

    energiataristud, energiatõhusus ja taastuvenergia;

    d) 

    info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristud;

    ▼M1

    e) 

    kliimameetmed, keskkonnakaitse ja -juhtimine;

    ▼B

    f) 

    haridus ja koolitus;

    g) 

    tervishoid ja ravimid;

    h) 

    VKEd;

    i) 

    kultuuri- ja loomemajandus;

    j) 

    linnaline liikumiskeskkond;

    k) 

    sotsiaalsed taristud ning sotsiaal- ja solidaarne majandus;

    ▼M1

    l) 

    säästev põllumajandus, metsandus, kalandus, vesiviljelus ja muud laiema biomajanduse valdkonnad.

    ▼B

    9.  
    Investeeringute komitee tegevuses osaledes täidavad selle liikmed oma ülesandeid erapooletult ja EFSI huvides. II lisas esitatud investeerimissuuniste rakendamisel ja ELi tagatise kasutamise otsuste tegemisel ei taotle nad ega võta vastu juhiseid EIP-lt, liidu institutsioonidelt, liikmesriikidelt ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult või eraõiguslikult asutuselt või organilt. Ilma et see piiraks investeeringute komiteele analüütilise, logistilise ja haldustoe osutamist EIP töötajate poolt, luuakse investeeringute komitee tegevuse sõltumatuse tagamiseks asjakohane organisatsiooniline korraldus ja rakendatakse seda. EIP töötajate tehtud projektide hindamised ei ole investeeringute komitee jaoks ELi tagatise andmisel siduvad.
    10.  
    Investeeringute komitee kõikide liikmete elulookirjeldused ja huvide deklaratsioonid avalikustatakse ja neid ajakohastatakse pidevalt. ►M1  Investeeringute komitee liikmed edastavad juhatusele, tegevdirektorile ja tegevdirektori asetäitjale viivitamata kogu teabe, mis on vajalik huvide konflikti puudumise pidevaks kontrollimiseks. ◄
    11.  
    Juhatuse nõudmisel lõpetatakse kooskõlas kohaldatavate tööhõive- ja tööõiguse normidega leping investeeringute komitee liikmega, kes rikub lõigetes 9 ja 10 sätestatud kohustusi. ►M1  Tegevdirektori ülesanne on teavitada juhatust talle teadaolevatest rikkumistest ja teha ettepanek asjakohaste meetmete võtmiseks ning jälgida nende rakendamist. Tegevdirektor toimib investeeringute komitee liikmete võimalike huvide konfliktide puhul lähtuvalt oma hoolsuskohustusest. ◄
    12.  
    Investeeringute komitee teeb otsuse ELi tagatise kasutamise kohta kooskõlas käesoleva määrusega, sealhulgas II lisas esitatud investeerimissuunistega.

    Investeeringute komitee otsused tehakse lihthäälteenamusega. ►M1  Otsused, millega kiidetakse heaks ELi tagatise kasutamine, on avalikud ja kättesaadavad ning sisaldavad otsuse põhjendust, pöörates erilist tähelepanu täiendavuse kriteeriumi järgimisele. Neis viidatakse ka lõikes 14 osutatud näitajate tulemustabelist tulenevale üldhinnangule. Avaldatavad materjalid ei või sisaldada tundlikku äriteavet. Investeeringute komitee toetub otsuse tegemisel EIP esitatavatele dokumentidele.

    Tulemustabel, mis on investeeringute komitee jaoks vahend, mille abil eelistada ELi tagatise kasutamisel paremate näitajatega ja suuremat lisaväärtust loovaid toiminguid, on pärast projekti allkirjastamist avalikult kättesaadav. Avaldatavad materjalid ei või sisaldada tundlikku äriteavet.

    Investeeringute komitee otsuste tundliku äriteabe osa edastab EIP Euroopa Parlamendile taotluse korral ja rangeid konfidentsiaalsusnõudeid järgides. ◄

    ▼M1

    EIP esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile kaks korda aastas investeeringute komitee kõikide otsuste loetelu ning kõikide nende otsustega seotud tulemustabelid. Esitamisel järgitakse rangeid konfidentsiaalsusnõudeid.

    ▼B

    13.  
    Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse II lisas sätestatud investeerimissuuniste punktide 6–8 mitteolemuslikke osi ühtki neist punktidest tervikuna välja jätmata. Sellised delegeeritud õigusaktid valmistatakse ette tihedas dialoogis EIPga.

    ▼M1

    14.  
    Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikli 23 lõigetega 1–3 ja lõikega 5 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust niisuguse näitajate tulemustabeli kehtestamisega, mida investeeringute komitee peab kasutama, et tagada ELi tagatise võimaliku ja tegeliku kasutamise sõltumatu ja läbipaistev hindamine. Delegeeritud õigusaktid koostatakse tihedas dialoogis EIPga.

    Tõhustamaks projektide hindamist, kehtestab juhatus EFSI strateegilise suuna dokumendis tulemustabeli iga samba jaoks minimaalse tulemuse.

    EIP taotluse korral võib juhatus lubada investeeringute komiteel vaadata läbi projekti, mille tulemus on mis tahes samba puhul alla minimaalse tulemuse, kui tulemustabelis sisalduvast üldhinnangust järeldub, et projektiga seotud toiminguga kõrvaldataks oluline turutõrge või sellel oleks kõrge täiendavuse tase.

    ▼B



    III

    PEATÜKK

    ELI TAGATIS JA ELI TAGATISFOND

    Artikkel 8

    ELi tagatis

    Liit annab EIP-le käesoleva määrusega ja EFSI lepinguga hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingutele tagasivõtmatu ja tingimusteta tagatise (edaspidi „ELi tagatis”), kui need toimingud

    a) 

    tehakse liidus või

    b) 

    hõlmavad ühes või mitmes liikmesriigis asutatud või asuvaid üksusi ning mis ulatuvad ühte või mitmesse Euroopa naabruspoliitika, sh strateegilise partnerluse, laienemispoliitika, Euroopa Majanduspiirkonna või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kohaldamisalasse jäävasse kolmandasse riiki, või mõnesse ülemeremaasse või -territooriumile, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu II lisas, olenemata sellest, kas neis kolmandates riikides või ülemeremaades või -territooriumidel on olemas partner.

    ELi tagatis antakse nõudmisel tagatisena artiklis 10 osutatud finantsinstrumentidele.

    Artikkel 9

    ELi tagatise kasutamise nõuded

    1.  
    ELi tagatise andmiseks peab jõustuma EFSI leping.

    ▼M1

    2.  

    ELi tagatis antakse EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutele, mille on heaks kiitnud investeeringute komitee, või rahalisteks vahenditeks või tagatisena EIFile, et teha kooskõlas artikli 11 lõikega 3 EIP rahastamis- ja investeerimistoiminguid.

    EIP delegeerib asjakohasel juhul väikesemahuliste allprojektide hindamise, valimise ja järelevalve finantsvahendajatele või heakskiidetud kõlblikele üksustele, eelkõige investeerimisplatvormidele ja liikmesriikide tugipankadele või finantseerimisasutustele, sest nii saab väikesemahulisi projekte rahastada rohkem ja hõlpsamini. Allprojektide puhul, mis on delegeeritud finantsvahendajatele või heakskiidetud kõlblikele üksustele ja millele antakse EFSIst toetust vähem kui 3 000 000 eurot, ei jäta investeeringute komitee endale õigust kiita ELi tagatise kasutamine heaks, olenemata käesoleva artikli lõike 5 kolmandast lõigust. Juhatus annab vajaduse korral juhiseid menetluse kohta, mille alusel investeeringute komitee otsustab, kas allprojektidele, mida EFSIst toetatakse 3 000 000 euroga või suuremas summas, tuleb anda ELi tagatis või mitte.

    Asjaomased toimingud peavad olema liidu poliitikaga kooskõlas ja toetama ükskõik millist järgmistest üldeesmärkidest:

    ▼B

    a) 

    teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, eelkõige järgmistes valdkondades:

    i) 

    projektid, mis on kooskõlas programmiga „Horisont 2020”;

    ii) 

    teadusuuringute taristud;

    iii) 

    näidisprojektid ja -programmid ning nendega seotud taristud, tehnoloogiate ja protsesside kasutuselevõtmine;

    iv) 

    toetus teadusringkondadele, sh koostöö tööstusega;

    v) 

    teadmus- ja tehnosiire;

    b) 

    energeetikasektori arendamine kooskõlas energialiidu prioriteetidega, sh energiavarustuse kindlus, ning aastate 2020, 2030 ja 2050 kliima- ja energiaraamistikega, eelkõige järgmistes valdkondades:

    i) 

    taastuvenergia kasutamise või tootmise edendamine;

    ii) 

    energiatõhusus ja energiasääst, keskendudes nõudluse vähendamisele nõudluse juhtimise ja hoonete renoveerimise kaudu;

    iii) 

    energiataristute arendamine ja kaasajastamine, eelkõige energiaühenduste, jaotustasandi nutivõrkude, energia salvestamise ning võrkude sünkroniseerimise valdkondades;

    c) 

    transporditaristute, transpordiseadmete ja innovatiivsete transporditehnoloogiate arendamine, eelkõige järgmistes valdkondades:

    i) 

    määruste (EL) nr 1315/2013 ja (EL) nr 1316/2013 kohastele toetuse saamise tingimustele vastavad projektid ja horisontaalsed prioriteedid;

    ii) 

    aruka ja säästva linnalise liikumiskeskkonna projektid, mis on suunatud juurdepääsuvõimalustele, kasvuhoonegaaside heite, energiatarbimise ja õnnetuste vähendamisele;

    iii) 

    projektid, mis ühendavad transpordisõlmi üleeuroopalise transpordivõrgu TEN-T taristutega;

    ▼M1

    iv) 

    raudteetaristu, muud raudteeprojektid ja meresadamad;

    ▼B

    d) 

    rahaline toetus EIFi ja EIP kaudu kuni 3 000 töötajaga üksustele, keskendudes eelkõige VKEdele ning väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, eelkõige järgmistes valdkondades:

    i) 

    käibekapitali ja investeeringute pakkumine;

    ii) 

    VKEde, idufirmade, väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate riskirahastamine alates seemnestaadiumist kuni laienemisstaadiumini, et tagada tehnoloogiaalane juhtpositsioon uuenduslikes ning jätkusuutlikes valdkondades;

    e) 

    info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamine ja kasutuselevõtmine, eelkõige järgmistes valdkondades:

    i) 

    digitaalne infosisu;

    ▼M1

    ia) 

    blokiahela tehnoloogia;

    ib) 

    asjade internet;

    ic) 

    küberturvalisus ja võrgukaitsetaristud;

    ▼B

    ii) 

    digitaalteenused;

    iii) 

    kiired telekommunikatsioonitaristud;

    iv) 

    lairibavõrgud;

    f) 

    keskkonna- ja ressursitõhusus, eelkõige järgmistes valdkondades:

    i) 

    projektid ning taristud keskkonnakaitse ja -juhtimise valdkonnas;

    ii) 

    ökosüsteemi teenuste tugevdamine;

    iii) 

    säästev linna- ja maaelu areng;

    iv) 

    kliimamuutustega seotud meetmed;

    g) 

    inimkapital, kultuur ja tervis, eelkõige järgmistes valdkondades:

    i) 

    haridus ja koolitus;

    ▼M1

    ii) 

    kultuuri- ja loomesektor, mille jaoks tuleb kultuuri- ja loomesektorile otstarbekohaste laenude andmiseks heaks kiita sektoripõhised rahastamismehhanismid koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1295/2013 ( 2 ) loodud programmiga „Loov Euroopa” ja sama määrusega loodud kultuuri- ja loomesektori tagatisvahendiga;

    ▼B

    iii) 

    uuenduslikud tervishoiulahendused;

    iv) 

    uued tõhusad ravimid;

    ▼M1

    v) 

    sotsiaalsed taristud, sotsiaalteenused ning sotsiaal- ja solidaarne majandus;

    ▼B

    vi) 

    turism;

    ▼M1

    h) 

    säästev põllumajandus, metsandus, kalandus, vesiviljelus ja muud laiema biomajanduse valdkonnad;

    i) 

    komisjoni rakendusotsuse 2014/99/EL ( 3 ) I lisas loetletud vähem arenenud piirkondade ja II lisas loetletud üleminekupiirkondade puhul muud EIP toetuse saamise tingimustele vastavad teenused ja tööstusharud käesoleva määruse nõuete raames.

    EIP võtab arvesse, et EFSId kasutatakse vastavalt nõudlusele, ja tagab, et kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil (COP21) võetud kohustustega eraldatakse EFSI taristu- ja innovatsioonikomponendi rahasummast vähemalt 40 % projektidele, mis sisaldavad kliimameetmeid toetavaid elemente. Rahasummat, millega EFSIst toetatakse VKEsid ja väikeseid keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid, ei võeta selle määra arvutamisel arvesse. Et teha kindlaks projektide elemendid või kulude osakaal, millega toetatakse kliimameetmeid, kasutab EIP rahvusvaheliselt kokku lepitud metoodikat. Juhatus annab selles vajaduse korral üksikasjalikke juhiseid.

    ▼M1

    3.  

    Investeerimisperiood, mille jooksul võidakse anda ELi tagatis käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute toetuseks, kestab kuni:

    a) 

    31. detsembrini 2020 EIP toimingute puhul, mille kohta EIP ja toimingutest kasusaaja või finantsvahendaja on allkirjastanud lepingu 31. detsembriks 2022;

    b) 

    31. detsembrini 2020 EIFi toimingute puhul, mille kohta EIF ja finantsvahendaja on allkirjastanud lepingu 31. detsembriks 2022.

    4.  
    EIP teeb vajaduse korral ja võimalikult suures ulatuses koostööd liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ja investeerimisplatvormidega.

    ▼B

    5.  
    EIP kasutab pärast investeeringute komiteelt heakskiidu saamist ELi tagatist selliste sihtotstarbeliste investeerimisplatvormide või -fondide ja liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste toetuseks, kes investeerivad toimingutesse („kõlblikud instrumendid”), mis vastavad käesoleva määruse nõuetele.

    Juhatus määrab kooskõlas artikli 7 lõikega 2 kindlaks käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kõlblikke instrumente käsitleva poliitika. Investeeringute komitee hindab kõlblikke instrumente ja nende konkreetsete, EFSI toetust taotlevate finantsinstrumentide vastavust juhatuse poolt kindlaks määratud poliitikale.

    ▼M1

    Investeeringute komitee võib otsustada jätta endale õiguse kiita heaks uusi projekte, mille on esitanud finantsvahendajad või heakskiidetud kõlblikud üksused või mis on esitatud nende siseselt.

    ▼B

    6.  
    Kooskõlas EIP põhikirja artikliga 17 nõuab EIP, et rahastamis- ja investeerimistoimingutest kasusaajad kataksid kõik EFSIga seotud kulud. Ilma et see piiraks käesoleva lõike teise ja kolmanda lõigu kohaldamist, ei kaeta liidu üldeelarvest EIP halduskulusid ega muid käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingutega seonduvaid tasusid.

    EIP võib ELi tagatist kasutada kumulatiivse piirmäärani, mis vastab 1 %-le ELi tagatisega võetud kohustuste summast, et katta kulusid, mille oleksid pidanud katma rahastamis- ja investeerimistoimingutest kasusaajad, kuid mida ei saadud nendelt sisse nõuda pärast nende makseviivitusse jäämist.

    Lisaks võib EIP kasutada ELi tagatist sissenõudmiskulude asjakohase osa katmiseks, välja arvatud juhul, kui need arvatakse maha sissenõutud summast, ning likviidsuse juhtimisega seotud kulude katmiseks.

    Kui EIP annab EFSI nimel EIFile rahalisi vahendeid või tagatisi, mis on kaetud ELi tagatisega kooskõlas artikli 11 lõikega 3, võib EIFi tasud katta liidu üldeelarvest, juhul kui neid ei arvata maha artikli 4 lõike 2 punkti c alapunktis ii osutatud riskitasudest või muudest EIFile laekunud tuludest, tagasimaksetest või maksetest.

    7.  
    Liikmesriigid võivad kasutada mis tahes liidu rahastamisallikat, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja üleeuroopaliste võrkude ning liidu tööstuspoliitika raames loodud instrumente, et toetada selliste rahastamiskõlblike projektide rahastamist, millesse EIP ise või EIFi kaudu ELi tagatise toetusel investeerib, tingimusel et projektid vastavad asjaomaste instrumentide ja EFSI õigusraamistiku kohastele kõlblikkuskriteeriumidele, eesmärkidele ja põhimõtetele.

    Kooskõla, täiendavuse ja koostoime tagamiseks annab komisjon, kui see on asjakohane, juhiseid, kuidas kombineerida liidu instrumentide kasutamist ja ELi tagatisega kaetud EIP rahastamist.

    Artikkel 10

    Kõlblikud instrumendid

    1.  
    Artikli 9 lõike 2 kohaldamisel ja kooskõlas artikliga 11 kasutab EIP ELi tagatist käesoleva artikli lõikes 2 osutatud instrumentide riski katmiseks.
    2.  

    ELi tagatise saamiseks on kõlblikud järgmised instrumendid:

    ▼M1

    a) 

    EIP laenud, tagatised, edasitagatised, kapitalituru instrumendid ja muud liiki rahastamis- või krediidikvaliteedi parandamise instrumendid, sealhulgas allutatud võlad, omakapitali- või kvaasiomakapitali osalused, sealhulgas liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning investeerimisplatvormide või -fondide kasuks.

    ▼B

    b) 

    EIP poolne EIFi rahastamine või tagatised, mis võimaldavad EIFil anda laene, tagatisi ja edasitagatisi ja kasutada mis tahes muud liiki krediidikvaliteedi parandamise instrumente, kapitalituru instrumente ning omandada omakapitali- või kvaasiomakapitali osalusi, sealhulgas liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning investeerimisplatvormide või -fondide kasuks.

    c) 

    EIP tagatised liikmesriikide tugipankadele või finantseerimisasutustele, investeerimisplatvormidele või -fondidele ELi tagatise edasitagatisena.

    Esimese lõigu punktides a ja b osutatud instrumente antakse, omandatakse või emiteeritakse artiklis 8 osutatud selliste toimingute tarvis, mis vastavad käesoleva määruse nõuetele, ning kui EIP või EIFi poolne rahastamine on toimunud EIP või EIFi poolt allkirjastatud rahastamislepingu või sõlmitud tehingu alusel, mis ei ole lõppenud ja mida ei ole tühistatud.

    3.  
    EIP tagatisega, mis antakse ELi tagatise edasitagatisena liikmesriigi tugipangale või finantseerimisasutusele, püütakse võimaluse korral saavutada kapitalitoetust.
    4.  
    EIF võib käesoleva määruse raames tehtavate toimingute puhul anda tagatise liikmesriigi tugipangale või finantseerimisasutusele või investeerimisplatvormile või investeerida investeerimisplatvormi.

    Artikkel 11

    ELi tagatise ulatus ja tingimused

    ▼M1

    1.  
    ELi tagatis ei tohi kunagi ületada 26 000 000 000 eurot, millest osa võib vastavalt lõikele 3 eraldada EIP poolt EIFi rahastamiseks või EIFile antavateks tagatisteks. Liidu üldeelarvest ELi tagatise alusel tehtavate netomaksete kogusumma ei tohi ületada 26 000 000 000 eurot ja enne 6. juulit 2018 ei tohi see ületada 16 000 000 000 eurot.

    ▼B

    2.  
    Portfelli riskitasu jaotatakse sissemaksete tegijate vahel proportsionaalselt nende vastava osakaaluga riski võtmises. ELi tagatist võib anda portfellipõhise omavastutusega tagatisena või täieliku tagatisena. ELi tagatis võidakse anda pari passu muude sissemaksete tegijatega.

    ▼M1

    3.  
    Kui EIP annab EIFile raha või tagatise, et see saaks teha EIP rahastamis- ja investeerimistoiminguid, katab ELi tagatis sellise rahasumma või tagatise täielikult kuni 6 500 000 000  euro suuruses esialgses piirsummas, tingimusel et EIP eraldab järk-järgult vähemalt 4 000 000 000  euro suuruse rahasumma või tagatise, mis ei ole ELi tagatisega kaetud. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib juhatus 6 500 000 000  euro suurust piirsummat asjakohasel juhul suurendada maksimaalselt 9 000 000 000 euroni, ilma et sellega kaasneks EIP-le kohustus eraldada suurem summa või tagatis kui 4 000 000 000 eurot.

    ▼B

    4.  
    Kui EIP realiseerib ELi tagatise vastavalt EFSI lepingule, maksab liit nõudmise korral vastavalt kõnealuse lepingu tingimustele.
    5.  
    Kui liit teeb ELi tagatise realiseerimisel EIP-le makse, astub liit EIP õigustesse seoses kõigi käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- või investeerimistoimingutega ning EIP jätkab, liidu nimel, makstud summade sissenõudmist ja maksab liidule sissenõutud summadest tagasi vastavalt artikli 4 lõike 2 punkti c alapunktis iv osutatud sätetele ja menetlustele.
    6.  

    ELi tagatis antakse nõudmisel tagatisena artiklis 10 osutatud instrumentidele ja see katab

    ▼M1

    a) 

    artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud võlainstrumentide puhul

    i) 

    põhisumma ja kogu ulatuses intressid ning muud summad, mis kuuluvad EIP-le tasumisele kuni makseviivituse tekkeni asjaomase rahastamistoimingu puhul kehtinud tingimuste kohaselt; allutatud laenu puhul käsitatakse tasumise edasilükkamist, vähendatud makset või nõutavat väljumist makseviivituse tekkena;

    ii) 

    kahjumi, mis on tingitud muude vääringute kui euro kõikumistest turgudel, mille puhul pikaajalise riskimaandamise võimalused on piiratud;

    b) 

    artikli 10 lõike 2 punktis a nimetatud omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute puhul investeeritud summad ja nendega seotud rahastamiskulud ning muude vääringute kui euro kõikumisest tingitud kahjumi;

    ▼B

    c) 

    artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud toimingute puhul kasutatud summad ja nendega seotud rahastamiskulud.

    ELi tagatisega kaetakse ka artikli 9 lõike 6 teises ja kolmandas lõigus osutatud kulud.

    ▼M2

    Artikkel 11a

    EFSI portfelli kombineerimine muude portfellidega

    Erandina käesoleva määruse artikli 11 lõikest 6 ja käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 teisest lõigust võib ELi tagatis katta käesoleva määruse artikli 11 lõikes 6 osutatud kahjumi, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/523 ( 4 )artikli 7 lõikes 1 osutatud kogu finantstoodetega toetatavate rahastamis- ja investeerimistoimingute portfelliga.

    ▼B

    Artikkel 12

    ELi tagatisfond

    1.  
    Moodustatakse ELi tagatisfond (edaspidi „tagatisfond”), mis on likviidsuspuhver, millest tehakse EIP-le väljamakseid ELi tagatise realiseerimise korral.
    2.  

    Tagatisfondi rahastatakse

    a) 

    liidu üldeelarvest tehtavate sissemaksetega;

    b) 

    tagatisfondi investeeritud vahenditest saadud tulust;

    c) 

    summadest, mis on sisse nõutud makseviivitusega võlgnikelt vastavalt EFSI lepingus sätestatud sissenõudmismenetlusele, nagu on ette nähtud artikli 4 lõike 2 punkti c alapunktis iv;

    d) 

    tuludest ja muudest maksetest, mida liit on saanud vastavalt EFSI lepingule.

    3.  
    Käesoleva artikli lõike 2 punktide b, c ja d kohast tagatisfondi rahastamist käsitletakse sihtotstarbelise sisetuluna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 ( 5 ) artikli 21 lõikele 4.
    4.  
    Lõike 2 kohaselt tagatisfondile eraldatud rahalisi vahendeid haldab vahetult komisjon ja neid investeeritakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ning järgides asjakohaseid usaldatavusnõudeid.

    ▼M1

    5.  
    Lõikes 2 osutatud tagatisfondi raha kasutatakse selleks, et saavutada tase (sihtsumma), mida on vaja, et võtta arvesse kõiki kohustusi, mis on ELi tagatisega kaetud. Sihtsumma vastab 35 %-le kõigi selliste kohustuste summast, mis on ELi tagatisega kaetud.

    ▼B

    6.  

    Pärast tagatisfondi taseme piisavuse hindamist kooskõlas artikli 16 lõikes 6 osutatud aruandega tehakse järgmised maksed:

    a) 

    igasugune ülejääk kantakse sihtotstarbelise sisetuluna liidu üldeelarvesse vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõikele 4 kõigi eelarveridade osas, millelt võidi vahendeid tagatisfondi ümber paigutada;

    b) 

    igasugune tagatisfondi täiendamine tehakse iga-aastaste osamaksetena kuni kolme aasta jooksul alates aastast n + 1.

    ▼M1

    7.  
    Alates 1. juulist 2018 esitab komisjon juhul, kui ELi tagatise realiseerimise tulemusel langeb tagatisfondi tase allapoole 50 % sihtsummast või võib komisjoni riskihinnangu kohaselt langeda aasta jooksul sellest tasemest allapoole, aruande võimalike erakorraliste meetmete kohta, mis võivad vajalikuks osutuda.
    8.  
    Pärast ELi tagatise realiseerimist kasutatakse sihtsummat ületavat käesoleva artikli lõike 2 punktide b ja d kohast tagatisfondi rahastamist artiklis 9 sätestatud investeerimisperioodi jooksul kuni ELi tagatise taastamiseni selle täies mahus.
    9.  
    Lõike 2 punkti c kohast tagatisfondi rahastamist kasutatakse kuni ELi tagatise taastamiseni selle täies mahus.
    10.  
    Juhul kui ELi tagatis on täielikult taastatud kuni summani 26 000 000 000 eurot, kantakse igasugune sihtsummat ületav summa tagatisfondis liidu üldeelarvesse sihtotstarbelise sisetuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõikele 4 kõigi eelarveridade osas, millelt võidi vahendeid tagatisfondi ümber paigutada.

    ▼B

    Artikkel 13

    Tagatisfondi rahastamine liidu üldeelarvest

    Määrust (EL) nr 1291/2013 ja määrust (EL) nr 1316/2013 muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisas sätestatule.

    Artikli 12 lõike 5 teisest lõigust tulenevate kohustuste täitmiseks võidakse maksete assigneeringuid kanda liidu üldeelarvesse vajaduse korral pärast 2020. aastat kuni eelarveaastani 2023 (kaasa arvatud).

    Iga-aastased assigneeringud liidu üldeelarvest eraldisteks tagatisfondi kinnitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt iga-aastase eelarvemenetluse raames ja täielikus kooskõlas nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 1311/2013 ( 6 ).



    IV

    PEATÜKK

    EUROOPA INVESTEERIMISNÕUSTAMISE KESKUS

    Artikkel 14

    Euroopa investeerimisnõustamise keskus

    1.  
    Euroopa investeerimisnõustamise keskuse eesmärk on anda olemasolevatele EIP ja komisjoni nõustamisteenustele tuginedes nõuandvat tuge investeerimisprojektide väljaselgitamiseks, ettevalmistamiseks ja arendamiseks ning tegutseda ühtse projektide rahastamise tehnilise nõustamise keskusena liidus. ►M1  Selline tugi hõlmab sihipärast toetust, et saada tehnilist abi projekti struktureerimiseks, uudsete finantsinstrumentide ning avaliku ja erasektori partnerluse kasutamiseks ning asjakohasel juhul liidu õigusega seotud küsimustes teabe esitamiseks, võttes arvesse vähem arenenud finantsturgudega liikmesriikide eripära ja vajadusi ning eri sektorites valitsevat olukorda. ◄

    Euroopa investeerimisnõustamise keskus peab olema suuteline andma tehnilist abi artikli 9 lõikes 2 loetletud valdkondades, eelkõige energiatõhususe, TEN-T ja linnalise liikumiskeskkonna küsimustes. ►M1  Samuti toetatakse sellega kliimameetmete ja ringmajanduse projektide või nende komponentide ettevalmistamist, eriti seoses COP21-ga, digitaalsektori projektide ettevalmistamist ning artikli 5 lõike 1 kolmanda lõigu teises taandes nimetatud projektide ettevalmistamist. ◄

    2.  

    Euroopa investeerimisnõustamise keskus osutab teenuseid lisaks neile, mis on juba kättesaadavad muude liidu programmide raames, sealhulgas:

    a) 

    annab ametiasutustele ja projektide arendajatele tehnilist abi ühest kohast;

    b) 

    abistab projektide arendajaid, kui see on asjakohane, projektide arendamisel, et viia need vastavusse artiklis 6 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidega;

    ▼M1

    c) 

    võimendab kohalikke teadmisi, et hõlbustada EFSI toetust kogu liidus, ning aitab võimaluse korral aktiivselt kaasa II lisa punktis 8 nimetatud EFSI valdkondliku ja geograafilise mitmekesisuse eesmärgi saavutamisele, toetades EIPd ning liikmesriikide tugipanku või finantseerimisasutusi eelkõige vähem arenenud piirkondades ja üleminekupiirkondades toimingute algatamisel ja arendamisel ning aidates vajadusel kujundada nõudlust EFSI toetuse järele;

    ▼B

    d) 

    on platvormiks vastastikuse kogemuste vahetamise ja projektide arendamisega seotud oskusteabe jagamisel;

    ▼M1

    e) 

    annab vajaduse korral kohapealse esinduse kaudu ennetavat tuge ja nõu investeerimisplatvormide, eelkõige piiriüleste ning mitut liikmesriiki ja/või piirkonda hõlmavate makropiirkondlike investeerimisplatvormide loomiseks;

    ▼M1

    f) 

    kasutab muu hulgas investeerimisplatvormide kaudu potentsiaali meelitada ligi ja rahastada väikesemahulisi projekte;

    g) 

    annab kombineeritud rahastamisallikate kasutamisega seotud praktiliste probleemide lahendamiseks nõu selle kohta, kuidas kombineerida EFSI vahenditega muid liidu rahastamisallikaid (nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, programm „Horisont 2020” ja määrusega (EL) nr 1316/2013 loodud Euroopa ühendamise rahastu);

    h) 

    pakub ennetavat tuge artikli 8 esimese lõigu punktis b osutatud toimingute edendamisel ja soodustamisel.

    ▼B

    3.  
    Euroopa investeerimisnõustamise keskuse teenused on kättesaadavad avaliku ja erasektori projektiarendajatele, sh liikmesriikide tugipankadele või finantseerimisasutustele ning investeerimisplatvormidele või -fondidele ning piirkondlikele või kohalikele avaliku sektori asutustele.
    4.  
    EIP poolt lõike 2 kohaste Euroopa investeerimisnõustamise keskuse teenuste eest võetavaid tasusid kasutatakse Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevuskulude katmiseks ja nimetatud teenuste osutamiseks. VKEdelt võetavatele tasudele kehtestatakse ülemmäär, mis on üks kolmandik neile antud tehnilise abi kuludest. Euroopa investeerimisnõustamise keskuse teenused, mida osutatakse avaliku sektori projektide arendajatele lisaks liidu programmide kohaselt osutatavatele teenustele, on tasuta.

    ▼M1

    5.  
    Lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks ja kohalikul tasandil nõu andmise hõlbustamiseks püüab Euroopa investeerimisnõustamise keskus kasutada EIP, komisjoni, liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimisorganite teadmisi.

    ▼M1

    5a.  
    EIP soovitab projektide, eelkõige väikesemahuliste projektide arendajatel, kes taotlevad EIPst rahastamist, pöörduda oma projektidega Euroopa investeerimisnõustamise keskusesse, et kohasel juhul projektide koostamist tõhustada ja/või teha võimalikuks selle hindamine, kas projekte saaks investeerimisplatvormide kaudu ühendada. Arendajatele, kelle projektile EIPst raha ei antud või kellel jääb raha isegi EIP võimaliku toetuse korral puudu, annab EIP ühtlasi teada, et nad võivad registreerida oma projekti Euroopa investeerimisprojektide portaalis.

    ▼B

    6.  
    Et tagada lai kaetus Euroopa investeerimisnõustamise keskuse osutatavate teenustega üle kogu liidu, teeb Euroopa investeerimisnõustamise keskus võimaluse korral koostööd sarnaste teenuseosutajatega liidu, piirkondade, riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil. ►M1  Koostöö Euroopa investeerimisnõustamise keskuse ning liikmesriigi tugipanga või finantseerimisasutuse, rahvusvahelise finantseerimisasutuse või samaväärse finantseerimisasutuse või korraldusasutuse, sealhulgas riigisisese nõustajana tegutsevate asutuste vahel võib toimuda lepingulise partnerluse vormis. Euroopa investeerimisnõustamise keskus püüab iga liikmesriigi tugipanga või finantseerimisasutusega sõlmida vähemalt ühe koostöölepingu. Liikmesriikides, kus liikmesriigi tugipank või finantseerimisasutus puudub, pakub Euroopa investeerimisnõustamise keskus asjakohasel juhul ja asjaomase liikmesriigi taotluse korral sellise tugipanga või finantseerimisasutuse asutamisel ennetavat tuge ja nõu. ◄

    ▼M1

    6a.  
    Et nõustamisteenuseid osutataks kogu liidus geograafiliselt suures ulatuses ja kohalikul tasandil teataks EFSIst rohkem, tagatakse vajaduse korral ning olemasolevaid tugisüsteeme arvesse võttes, et Euroopa investeerimisnõustamise keskusel on kohalikud esindused, kes annavad kohapeal reaalset, ennetavat ja vajadustele vastavat abi. Eelkõige luuakse esindus sellistes liikmesriikides või piirkondades, kellel on EFSI alla kuuluvate projektide arendamisel probleeme. Euroopa investeerimisnõustamise keskus aitab teadmisi piirkondlikule ja kohalikule tasandile edasi anda, et tekiks piirkondlik ja kohalik suutlikkus ja asjatundlikkus.

    ▼M1

    7.  
    Liidu üldeelarvest tehakse igal aastal kättesaadavaks 20 000 000  euro suurune baassumma, millega toetatakse 31. detsembrini 2020 Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tegevuskulude katmist lõikes 2 osutatud teenuste eest, juhul kui neid kulusid ei kaeta lõikes 4 osutatud tasudest ülejäävatest summadest.

    ▼B

    8.  
    Komisjon sõlmib EIPga lepingu Euroopa investeerimisnõustamise keskuse haldamiseks EIPs (edaspidi „investeerimisnõustamise keskuse leping”).

    Investeerimisnõustamise keskuse leping sisaldab eelõige sätteid keskuse jaoks vajaliku rahastamise kohta vastavalt lõikele 7.

    9.  
    EIP esitab 1. septembriks 2016 ja seejärel igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande lõike 2 kohaselt Euroopa investeerimisnõustamise keskuse poolt osutatud teenuste ja eelarve täitmise kohta. Nimetatud aruanne sisaldab teavet laekunud tasude ja nende kasutamise kohta.



    V

    PEATÜKK

    EUROOPA INVESTEERIMISPROJEKTIDE PORTAAL

    Artikkel 15

    Euroopa investeerimisprojektide portaal

    1.  
    Komisjon loob EIP toel läbipaistva Euroopa investeerimisprojektide portaali (edaspidi „portaal”), kuhu koondatakse liidus praegu ja tulevikus teostatavad investeerimisprojektid. Portaal kujutab endast avalikkusele kättesaadavat ning kasutajasõbralikku projektiandmebaasi, kust on võimalik saada asjakohast teavet iga projekti kohta.
    2.  
    Portaali eesmärk on eelkõige teha projektid investoritele nähtavaks ja anda teavet. Projektide lisamine portaali ei mõjuta otsuseid selliste projektide lõpliku valiku kohta, millele antakse toetust käesoleva määruse, mõne teise liidu rahastamisvahendi või avalik-õigusliku rahastamise raames.
    3.  
    Liikmesriigid võivad toetada portaali loomist ja haldamist.
    4.  
    Eraõiguslikelt projektide arendajatelt võidakse võtta tagastamatut tasu portaali sisestatavate projektitaotluste menetlemise eest. Tasudest saadavat tulu käsitatakse portaali sihtotstarbelise välistuluna vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 21 lõikele 4.



    VI

    PEATÜKK

    ARUANDLUS, ARUANDEKOHUSTUS JA HINDAMINE

    Artikkel 16

    Aruandlus ja raamatupidamisarvestus

    ▼M1

    1.  
    EIP esitab iga kuue kuu tagant, asjakohasel juhul koos EIFiga, komisjonile käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta aruande. Aruandes hinnatakse, kas ELi tagatise kasutamise nõuded on täidetud ja artikli 4 lõike 2 punkti f alapunktis iv osutatud peamised tulemusnäitajad saavutatud. Aruanne peab samuti sisaldama iga EIP rahastamis- ja investeerimistoimingu kohta nii eraldi kui ka koondatuna statistilisi, finants- ja raamatupidamisandmeid. Kord aastas tuleb aruandes esitada ka teave selle kohta, milliseid investeerimistakistusi on EIP käesoleva määrusega hõlmatud investeerimistoimingute tegemisel kogenud.

    ▼B

    2.  

    EIP esitab kord aastas, asjakohasel juhul koos EIFiga, Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta. See aruanne avalikustatakse ja see hõlmab järgmist:

    a) 

    hinnang EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutele toimingu, sektori, riigi ja piirkonna tasandil ning nende toimingute käesolevale määrusele, eelkõige täiendavuse pakkumise kriteeriumile vastavuse kohta koos hinnanguga EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute jaotuse kohta artikli 9 lõikes 2 esitatud üldeesmärkide lõikes;

    b) 

    koondhinnang EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute lisaväärtuse, erasektori vahendite kaasamise, hinnanguliste ja tegelike väljundite ning tulemuste ja mõju, sh töökohtade loomisele avalduva mõju kohta;

    c) 

    hinnang selle kohta, mil määral aitavad käesoleva määrusega hõlmatud toimingud kaasa artikli 9 lõikes 2 sätestatud üldeesmärkide saavutamisele, sh hinnang EFSI investeeringute taseme kohta teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja transpordi (sh TEN-T ja linnalise liikumiskeskkonna), telekommunikatsiooni, energiataristute ning energiatõhususe valdkonnas;

    d) 

    hinnang ELi tagatise kasutamise nõuetele ja artikli 4 lõike 2 punkti f alapunktis iv osutatud peamistele tulemusnäitajatele vastavuse kohta;

    e) 

    hinnang EFSI toetatud projektidega saavutatud finantsvõimenduse kohta;

    f) 

    nende projektide kirjeldus, mille puhul Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetus on ühendatud EFSI toetusega, ning mõlemast rahastamisallikast tehtavate sissemaksete kogusumma;

    g) 

    kasusaajatele üle kantud rahasumma ja koondhinnang EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutele;

    h) 

    hinnang EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute lisaväärtuse ning nimetatud toimingutega seotud koguriski kohta;

    i) 

    üksikasjalik teave ELi tagatise realiseerimise, kahju, tulude, sissenõutud summade ja muude laekunud maksete kohta;

    j) 

    käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamistoiminguid käsitlevad finantsaruanded, mille on auditeerinud sõltumatu välisaudiitor.

    3.  

    Komisjoni raamatupidamisarvestuse eesmärgil ning ELi tagatisega kaetud riskide ja tagatisfondi valitsemise kohta aru andmise eesmärgil esitab EIP, asjakohasel juhul koostöös EIFiga, komisjonile ja kontrollikojale igal aastal järgmise teabe:

    a) 

    EIP ja EIFi riskihinnang ja reitingualane teave seoses käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutega;

    b) 

    liidu võetud ja tasumata finantskohustused tulenevalt käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute jaoks antud ELi tagatisest toimingute kaupa;

    c) 

    EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutest tulenev kasum või kahjum kokku artikli 4 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud portfellide lõikes.

    4.  
    EIP esitab – asjakohasel juhul koostöös EIFiga – komisjonile taotluse korral igasuguse lisateabe, mida on vaja komisjoni kohustuste täitmiseks käesoleva määruse alusel.
    5.  
    EIP ja asjakohasel juhul EIF esitab lõigetes 1–4 osutatud teabe enda kulul.
    6.  
    Komisjon esitab iga aasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale komisjoni finantsaruannete raames nõutava teabe tagatisfondi olukorra kohta. Lisaks esitab komisjon iga aasta 31. maiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale aastaaruande tagatisfondi valitsemise kohta eelmisel kalendriaastal, sealhulgas hinnangu sihtsumma asjakohasuse, tagatisfondi taseme ja selle täiendamise vajaduse kohta. Kõnealune aastaaruanne sisaldab ülevaadet tagatisfondi finantsseisundist eelmise kalendriaasta lõpu seisuga, eelmise kalendriaasta rahavoogude aruannet ning oluliste tehingute ülevaadet ja muud asjakohast teavet finantskontode kohta. Aruanne sisaldab ka teavet finantsjuhtimise ning tagatisfondi tulemuste ja riski kohta eelmise kalendriaasta lõpu seisuga.

    Artikkel 17

    Aruandekohustus

    ▼M1

    1.  
    Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral annavad juhatuse esimees ja tegevdirektor taotluse esitanud institutsioonile EFSI tulemustest aru, osaledes selleks muu hulgas Euroopa Parlamendis toimuval kuulamisel, kui Euroopa Parlament seda taotleb. Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral annab tegevdirektor taotluse esitanud institutsioonile peale selle aru investeeringute komitee tööst.
    2.  
    Juhatuse esimees ja tegevdirektor vastavad Euroopa Parlamendi või nõukogu poolt EFSI-le esitatud küsimustele kas suuliselt või kirjalikult, kuid igal juhul viie nädala jooksul küsimuse saamise kuupäevast arvates. Peale selle vastab tegevdirektor suuliselt või kirjalikult küsimustele, mille Euroopa Parlament või nõukogu on esitanud investeeringute komitee töö kohta.

    ▼B

    3.  
    Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral esitab komisjon aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.
    4.  
    Euroopa Parlamendi taotluse korral osaleb EIP president Euroopa Parlamendis toimuval kuulamisel, kus käsitletakse käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoiminguid. EIP president vastab EIP-le Euroopa Parlamendi või nõukogu poolt käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta esitatud küsimustele kas suuliselt või kirjalikult viie nädala jooksul küsimuse saamise kuupäevast.
    5.  
    Euroopa Parlamendi ja EIP vahel sõlmitakse leping Euroopa Parlamendi ja EIP vahelise käesoleva määruse kohase teabevahetuse üksikasjaliku korra kohta, sh tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja valimismenetluse kohta.

    Artikkel 18

    Hindamine ja läbivaatamine

    1.  
    Hiljemalt 5. jaanuariks 2017 hindab EIP EFSI toimimist. EIP esitab oma hinnangu Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.
    2.  
    Hiljemalt 5. jaanuariks 2017 hindab komisjon ELi tagatise kasutamist ja tagatisfondi toimimist. Komisjon esitab kõnealuse hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Hinnangule lisatakse kontrollikoja arvamus.
    3.  

    30. juuniks 2018 ja pärast seda iga kolme aasta järel:

    a) 

    avaldab EIP EFSI toimimise kohta põhjaliku aruande, milles esitatakse hinnang EFSI mõju kohta investeeringutele liidus, töökohtade loomisele ja rahastamise kättesaadavusele VKEde ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate jaoks;

    b) 

    avaldab komisjon põhjaliku aruande ELi tagatise kasutamise ja tagatisfondi toimimise kohta.

    4.  
    EIP, asjakohasel juhul koostöös EIFiga, aitab kaasa ja esitab vajaliku teabe vastavalt lõigete 2 ja 3 kohase komisjoni hindamise ja aruande jaoks.
    5.  
    EIP ja EIF esitavad Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile korrapäraselt kõik oma sõltumatud hindamisaruanded, milles hinnatakse käesoleva määruse kohaste EIP ja EIFi tegevustega saavutatud mõju ja praktilisi tulemusi.

    ▼M1

    6.  

    Enne 2021. aastal algava mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt uue ettepaneku esitamist ja enne investeerimisperioodi lõppu esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab käesoleva määruse kohaldamist puudutavat sõltumatut hinnangut ning mis hõlmab:

    a) 

    hinnangut EFSI toimimise, ELi tagatise kasutamise ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse toimimise kohta;

    b) 

    hinnangut kas EFSI võimaldab liidu üldeelarve vahendeid hästi kasutada, kas EFSI mobiliseerib piisavalt erakapitali ja suurendab turgudel erainvesteeringuid;

    c) 

    hinnangut kas investeeringute toetamise kava on makromajanduslikult kasulik säilitada;

    d) 

    investeerimisperioodi lõpus hinnangut, kuidas on kohaldatud artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktis v osutatud menetlust.

    7.  
    Komisjon võtab arvesse esimest aruannet, mis sisaldab lõikes 6 osutatud sõltumatut hinnangut, ja esitab, kui see on kohane, seadusandliku ettepaneku, milles on esitatud ka summa, mis tuleks 2021. aastal algava mitmeaastase finantsraamistiku kohaselt eraldada.
    8.  
    Käesoleva artikli lõikes 6 osutatud aruanded sisaldavad hinnangut artikli 7 lõikes 14 ja II lisas osutatud tulemustabeli kasutamise kohta, eelkõige selle kohta, kui asjakohane iga sammas on ja milline osa on sellel hinnangus. Kui see on kohane ja aruande järeldustega põhjendatud, lisatakse aruandele ettepanek artikli 7 lõikes 14 osutatud delegeeritud õigusakti läbivaatamise kohta.

    ▼B



    VII

    PEATÜKK

    ÜLDSÄTTED

    Artikkel 19

    Läbipaistvus ja teabe avalikustamine

    EIP teeb kooskõlas oma läbipaistvuse põhimõtetega ja liidu üldiste põhimõtetega, mis käsitlevad dokumentidele ja teabele juurdepääsu, oma veebisaidil avalikkusele kättesaadavaks teabe kõigi käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingute kohta, sh finantsvahendajate rolli ning selle kohta, kuidas need toimingud aitavad kaasa artikli 9 lõikes 2 osutatud üldeesmärkide saavutamisele.

    ▼M1

    EIP ja EIF annavad või kohustavad finantsvahendajaid andma lõppkasusaajatele, sealhulgas VKEdele, EFSI toetuse olemasolust teada, esitades selle teabe eriti VKEde puhul EFSI toetuse lepingus märgataval viisil, suurendades nii üldsuse teadlikkust ja parandades EFSI nähtavust.

    ▼B

    Artikkel 20

    Kontrollikoja audit

    1.  
    Käesoleva määruse kohase tegevuse välisauditeerimist viib läbi kontrollikoda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 287.

    ▼M1

    2.  
    Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel antakse kontrollikojale taotluse alusel ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikega 3 täielik juurdepääs kõikidele dokumentidele või kogu teabele, mida ta oma ülesande täitmiseks vajab.

    ▼B

    Artikkel 21

    Pettuse- ja kelmusevastased meetmed

    1.  
    Kui EIP-il on käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute ettevalmistamise, tegemise või lõpetamise etapis põhjust kahtlustada pettust või kelmust, korruptsiooni, rahapesu või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust, teatab ta sellest viivitamata OLAFile ning esitab talle kogu vajaliku teabe.
    2.  
    OLAF võib korraldada uurimise, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ( 7 ), nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2185/96 ( 8 ) ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ( 9 ) sätetele ja menetlustele, et kaitsta liidu finantshuve eesmärgiga teha kindlaks, kas käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul on esinenud pettust, kelmust, korruptsiooni, rahapesu või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. OLAF võib edastada uurimise käigus saadud teabe asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele.

    Kui selline ebaseaduslik tegevus on tõendatud, astub EIP samme väljamakstud summade sissenõudmiseks käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul, mida selline ebaseaduslik tegevus puudutab.

    3.  
    Käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingutega seoses allkirjastatavad rahastamislepingud peavad sisaldama sätteid, mis võimaldavad kooskõlas EFSI lepingu, EIP põhimõtete ja kohaldatavate regulatiivsete nõuetega arvata toimingud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutest välja ja astuda vajaduse korral asjakohaseid samme väljamakstud summade sissenõudmiseks, kui on esinenud pettust, kelmust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust. Otsus käesoleva määrusega hõlmatud EIP rahastamis- ja investeerimistoimingutest välja arvamise kohta tehakse kooskõlas asjaomase rahastamis- või investeerimislepinguga.

    Artikkel 22

    Välistatud tegevused ja koostööd mittetegevad jurisdiktsioonid

    ▼M1

    1.  
    EIP ja EIF järgivad käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingutes kohaldatavaid liidu õigusakte ning kokkulepitud rahvusvahelisi ja liidu standardeid ning ei toeta seetõttu käesoleva määruse alusel projekte, mis soodustavad rahapesu, terrorismi rahastamist, maksustamise vältimist, maksupettust või maksudest kõrvalehoidumist.

    Peale selle ei alusta EIP ega EIF uusi ega uuendatud toiminguid üksustega, mis asuvad või on asutatud jurisdiktsioonis, mis on vastava liidu poliitika raames kantud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu või mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 ( 10 ) artikli 9 lõike 2 kohaselt suure riskiga kolmandad riigid või mis ei järgi tõhusalt läbipaistvust ja teabevahetust käsitlevaid maksustandardeid, mis on kokku lepitud liidu või rahvusvahelisel tasandil.

    Finantsvahendajatega lepingute sõlmimisel võtavad EIP ja EIF käesolevas artiklis viidatud nõuded üle asjaomastesse lepingutesse ning nõuavad, et finantsvahendajad annaksid nõuete järgimisest aru.

    Hiljemalt pärast seda, kui maksustamise eesmärgil koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide liidu loetelu on vastu võetud, vaatavad EIP ja EIF läbi oma poliitika, mida kohaldatakse koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes.

    Seejärel esitavad EIP ja EIF Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande selle kohta, kuidas nad on koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide poliitikat EFSI rahastamis- ja investeerimistoimingutes kohaldanud, ning lisavad aruandele riikide lõikes esitatud teabe ja nende vahendajate loetelu, kellega nad koostööd teevad.

    ▼B

    2.  
    EIP kohaldab oma käesoleva määrusega hõlmatud rahastamis- ja investeerimistoimingute puhul liidu õiguses ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/847 ( 11 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/849 ( 12 ) finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamiseks kasutamise tõkestamiseks sätestatud põhimõtteid ja standardeid. Eelkõige seab EIP nii otse kui ka vahendajate kaudu toimuva käesoleva määruse kohase rahastamise tingimuseks teabe avalikustamise tegelikult kasu saavate omanike kohta vastavalt direktiivile (EL) 2015/849.

    Artikkel 23

    Delegeeritud volituste rakendamine

    1.  
    Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
    2.  
    ►M1  Artikli 7 lõigetes 13 ja 14 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 4. juulist 2015. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. ◄ Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

    Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõigetes 13 ja 14 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

    3.  
    Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
    4.  
    Artikli 7 lõike 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole ühe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.
    5.  
    Artikli 7 lõike 14 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt, mis esmakordselt kehtestab tulemustabeli, jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme nädala jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme nädala võrra.

    Muude artikli 7 lõike 14 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide puhul kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 4 mutatis mutandis.



    VIII

    PEATÜKK

    ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

    Artikkel 24

    Üleminekusätted

    1.  
    EIP ja EIF võivad komisjonile esitada rahastamis- ja investeerimistoimingud, mille nad kiidavad heaks ajavahemikul 1. jaanuarist 2015 kuni EFSI lepingu sõlmimiseni ning investeeringute komitee kõigi liikmete ja tegevdirektori esmakordse ametissenimetamiseni pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
    2.  
    Komisjon hindab lõikes 1 osutatud toiminguid ning juhul, kui need vastavad artiklis 6 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele ning artikli 9 lõikes 2 sätestatud üldeesmärkidele ning II lisale, otsustab, et need on kaetud ELi tagatisega.

    Artikkel 25

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



    I LISA

    MÄÄRUSE (EL) NR 1291/2013 JA MÄÄRUSE (EL) NR 1316/2013 MUUTMINE

    1) Määrust (EL) nr 1291/2013 muudetakse järgmiselt.

    a) 

    Artikli 6 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

    „1.  
    Rahastamispakett programmi „Horisont 2020” rakendamiseks on 74 828,3  miljonit eurot jooksevhindades, millest kuni 72 445,3  miljonit eurot eraldatakse ELi toimimise lepingu XIX jaotise kohase tegevuse jaoks.

    Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

    2.  

    ELi toimimise lepingu XIX jaotise kohase tegevuse jaoks ette nähtud summa jaotatakse käesoleva määruse artikli 5 lõikes 2 nimetatud prioriteetide vahel järgmiselt:

    a) 

    tipptasemel teadus: 24 232,1  miljonit eurot jooksevhindades;

    b) 

    juhtpositsioon tööstuses: 16 466,5  miljonit eurot jooksevhindades;

    c) 

    ühiskondlikud väljakutsed: 28 629,6  miljonit eurot jooksevhindades.

    Maksimaalne kogusumma, mille liit eraldab programmist „Horisont 2020” artikli 5 lõikes 3 sätestatud erieesmärkidele ja Teadusuuringute Ühiskeskuse otsestele meetmetele väljaspool tuumaenergeetikavaldkonda, on järgmine:

    i) 

    tipptaseme levitamine ja osaluse laiendamine: 816,5 miljonit eurot jooksevhindades;

    ii) 

    teadus koos ühiskonnaga ja ühiskonna heaks: 444,9 miljonit eurot jooksevhindades;

    iii) 

    Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed väljaspool tuumaenergeetikavaldkonda: 1 855,7  miljonit eurot jooksevhindades.

    Artikli 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud prioriteetidele ja erieesmärkidele eraldatud vahendite soovituslik jaotus on kindlaks määratud II lisas.

    3.  
    Programmist „Horisont 2020” eraldatakse EIT-le kuni 2 383  miljonit eurot jooksevhindades, nagu on sätestatud II lisas.”
    b) 

    II lisa asendatakse järgmise tekstiga:



    „II LISA

    Eelarve jaotus

    Programmi „Horisont 2020” vahendite soovituslik jaotus, mille suhtes kohaldatakse iga-aastast eelarvemenetlust, on järgmine:



     

    Miljonit eurot jooksevhindades

    I.  Tipptasemel teadus, millest:

    24 232,1

    1.  Euroopa Teadusnõukogu

    13 094,8

    2.  Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad

    2 585,4

    3.  Marie Skłodowska-Curie meetmed

    6 162,3

    4.  Euroopa teadusuuringute infrastruktuurid

    2 389,6

    II.  Juhtpositsioon tööstuses, millest:

    16 466,5

    1.  Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas (*1), (*4)

    13 035

    2.  Riskikapitali kättesaadavus (*2)

    2 842,3

    3.  Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate innovatsioonitegevus (*3)

    589,2

    III.  Ühiskondlikud väljakutsed, millest (*4)

    28 629,6

    1.  Tervishoid, demograafilised muutused ja heaolu

    7 256,7

    2.  Toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus ja metsandus, mere-, merendus- ja siseveeuuringud ning biomajandus

    3 707,7

    3.  Turvaline, puhas ja tõhus energia

    5 688,1

    4.  Nutikas, keskkonnahoidlik ja integreeritud transport

    6 149,4

    5.  Kliimameetmed, keskkond, ressursitõhusus ja toorained

    2 956,5

    6.  Euroopa muutuvas maailmas: kaasav, innovatiivne ja kaasa mõtlev ühiskond

    1 258,5

    7.  Turvaline ühiskond – Euroopa ja tema kodanike vabaduse ja turvalisuse kaitsmine

    1 612,7

    IV.  Tipptaseme levitamine ja osaluse laiendamine

    816,5

    V.  Teadus koos ühiskonnaga ja ühiskonna heaks

    444,9

    VI.  Teadusuuringute Ühiskeskuse otsesed meetmed väljaspool tuumaenergeetikavaldkonda

    1 855,7

    VII.  Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT)

    2 383

    KOKKU

    74 828,3

    (*1)   

    Sealhulgas 7 423  miljonit eurot info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, millest 1 549  miljonit eurot fotoonikale ning mikro- ja nanoelektroonikale, 3 741  miljonit eurot nanotehnoloogiale, kõrgtehnoloogilistele materjalidele ning kõrgtehnoloogilisele tootmisele ja töötlemisele, 501 miljonit eurot biotehnoloogiale ja 1 403  miljonit eurot kosmosevaldkonnale. Selle tulemusena on 5 792  miljonit eurot kättesaadav progressi võimaldavate tehnoloogiate rahastamiseks.

    (*2)   

    Ligikaudu 994 miljonit eurot sellest summast võib kasutada energiatehnoloogia strateegilise kava (SET-kava) projektide rakendamiseks. Ligikaudu üks kolmandik sellest võib minna VKEdele.

    (*3)   

    Eesmärgi raames anda erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” ja prioriteedi „Ühiskondlikud väljakutsed” jaoks ette nähtud toetuste kogueelarvest vähemalt 20 % VKEdele, eraldatakse esialgu VKEde vahendile vähemalt 5 % nende toetuste kogueelarvest. VKEde vahendile eraldatakse programmi „Horisont 2020” kestuse jooksul keskmiselt vähemalt 7 % erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” ja prioriteedi „Ühiskondlikud väljakutsed” jaoks ette nähtud toetuste kogueelarvest.

    (*4)   

    Innovatsiooni kiirtee katsemeetmeid rahastatakse erieesmärgist „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” ja prioriteedi „Ühiskondlikud väljakutsed” asjaomastest erieesmärkidest. Algatatakse piisav arv projekte, et võimaldada innovatsiooni kiiree katsemeetmete täielikku hindamist.”

    2) Määrust (EL) nr 1316/2013 muudetakse järgmiselt.

    a) 

    Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

    „1.  

    Euroopa ühendamise rahastu rakendamise rahastamispakett aastateks 2014–2020 on 30 442 259 000 eurot jooksevhindades. See summa jaotatakse järgnevalt:

    a) 

    transpordisektor: 24 050 582 000 eurot, millest 11 305 500 000 eurot paigutatakse ümber Ühtekuuluvusfondist ja kasutatakse kooskõlas käesoleva määrusega üksnes Ühtekuuluvusfondist abi saamise tingimustele vastavates liikmesriikides;

    b) 

    telekommunikatsioonisektor: 1 041 602 000 eurot;

    c) 

    energiasektor: 5 350 075 000 eurot.

    Need summad ei piira nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 ( *1 ) sätestatud paindlikkusmehhanismi kohaldamist.

    b) 

    Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:

    „2.  
    Kokku ei või liidu eelarvest rahastamisvahenditele eraldatav summa ületada 8,4 % Euroopa ühendamise rahastu rahastamispaketist, mis on ette nähtud artikli 5 lõikes 1.”
    c) 

    Artikli 21 lõige 4 asendatakse järgmisega:

    „4.  

    Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusakte, et suurendada artikli 14 lõikes 2 sätestatud ülemmäära kuni 10 %ni, kui täidetud on järgmised tingimused:

    i) 

    projektivõlakirjade algatuse katseetapi 2015. aasta hindamine on positiivne ning

    ii) 

    rahastamisvahendite kasutusmäär on suurem kui 6,5 % projekti lepingulistest kohustustest.”



    II LISA

    EFSI INVESTEERIMISSUUNISED

    1.    Kohaldamisala

    Investeerimissuuniste eesmärk on koos käesoleva määrusega aidata põhistada investeeringute komiteel otsuste tegemist läbipaistval ja sõltumatul viisil ELi tagatise kasutamise üle EIP toimingute puhul, mis on EFSI mõttes kõlblikud ning kooskõlas käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja muude asjaomaste nõuetega.

    Investeerimissuunised põhinevad käesolevas määruses kehtestatud põhimõtetel, mis laienevad üldeesmärkidele, kõlblikkuskriteeriumidele, kõlblikele instrumentidele ja täiendavusele. Nendega täiendatakse käesolevat määrust, i) andes kõlblikkuse kohta lisasuuniseid, ii) luues toimingute jaoks riskiraamistiku, iii) määrates kindlaks piirväärtused sektoripõhise ja geograafilise mitmekesisuse tagamiseks ning iv) määrates kindlaks kriteeriumid, mille abil hinnata panust EFSI eesmärkide saavutamisse, et hõlbustada prioriseerimist.

    Investeerimissuuniseid kohaldatakse üksnes EFSI toimingutele, mis seonduvad käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud võla- ja omakapitaliinstrumentidega, ning seega ei kohaldata neid EFSI toimingutele, mis seonduvad artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud instrumentidega.

    2.    Kõlblikud üksused, projektide liigid ja instrumendid

    a) ELi tagatise võib anda järgmistele kõlblikele üksustele:

    — 
    mis tahes suurusega üksused, sh kommunaalettevõtted, eriotstarbelised ettevõtjad või projektiettevõtted, VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad,
    — 
    liikmesriigi tugipangad, finantseerimisasutused ja vahendusega tegelevad finantseerimisasutused,
    — 
    omakapitali- ja võlafondid ning kõik muud kollektiivse investeerimise vahendid,
    — 
    investeerimisplatvormid,
    — 
    avaliku sektori üksused (territoriaalsed või mitte, aga jättes välja selliste üksustega tehtavad toimingud, mis põhjustavad otsest riski liikmesriigile) ning avaliku sektori tüüpi üksused.

    b) ELi tagatis antakse uute toimingute rahastamise otseseks või kaudseks toetamiseks. Taristute valdkonnas tuleks ergutada greenfield-investeeringuid (vara loomine). Samuti võib toetada brownfield-investeeringuid (olemasoleva vara kasvatamine ja ajakohastamine). Üldreeglina ei anta ELi tagatist refinantseerimistoimingute toetamiseks (näiteks olemasolevate laenulepingute asendamine või muud liiki rahaline toetus projektidele, mis on juba osaliselt või tervenisti ellu viidud), välja arvatud erandkorras ja hästi põhjendatud asjaoludel, kui tõendatakse, et selline tehing võimaldab teha uue investeeringu, mis on vähemalt samaväärne tehingu summaga ning mis vastab artiklis 6 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele ja artikli 9 lõikes 2 sätestatud üldeesmärkidele.

    ▼M1

    EFSI toetust tohib kiirteede jaoks kasutada ainult investeeringute puhul, mida era- ja/või avalik sektor teevad

    — 
    Ühtekuuluvusfondist rahastatavate riikide või vähem arenenud piirkondade transporti või piiriülestesse transpordiprojektidesse;
    — 
    liiklusohutuse suurendamiseks, säilitamiseks või parandamiseks, arukate transpordisüsteemide seadmete arendamiseks, üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluvate kiirteede terviklikkuse ja nõuetekohasuse tagamiseks, eelkõige mis puudutab ohutuid parkimisalasid, keskkonnahoidliku alternatiivkütuse tanklaid ja elektrisõidukite laadimise süsteeme;
    — 
    2030. aastaks üleeuroopalise transpordivõrgu väljaehitamise toetamiseks.

    EFSI toetust võib anda ka olemasoleva transporditaristu hooldamiseks ja ajakohastamiseks.

    ▼B

    c) ELi tagatisega toetatakse laia tootevalikut, et võimaldada EFSI-l kohaneda turu vajadustega, ergutades ühtlasi erainvesteeringuid projektidesse ning tõrjumata välja erasektoripoolset turupõhist rahastamist. ►M1  Seejuures eeldatakse, et EIP pakub EFSI raames rahastamist, et saavutada üldeesmärk, milleks on vähemalt 500 000 000 000  eurot avaliku sektori või erainvesteeringuid, sh rahalised vahendid, mis võetakse artikli 10 lõike 2 punktis b osutatud instrumentidega seonduvate EFSI toimingute raames kasutusele EIFi ning liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste kaudu, ja kuni 3 000 töötajaga üksuste parema juurdepääsu kaudu rahastamisele. ◄ Kõlblike toodete hulka kuuluvad muu hulgas ( 13 ) laenud, tagatised/edasitagatised, vahefinantseerimine ja allutatud rahastamine, kapitalituru instrumendid, sh krediidikvaliteedi parandamine, ning omakapitali- või kvaasiomakapitali osalused, sealhulgas liikmesriikide tugipankade või finantseerimisasutuste, investeerimisplatvormide või -fondide kaudu. Seejuures on EIP-l lubatud asjaomaseid portfelle struktureerida, et võimaldada EFSI projektidesse investeerida võimalikult erinevatel investoritel.

    d) EIP tagatise võib anda liikmesriikide tugipankadele või finantseerimisasutustele ning investeerimisplatvormidele või -fondidele kooskõlas artikli 10 lõike 2 punktiga c ELi tagatise edasitagatise alusel. Sellise EIP tagatise andmise otsuse eesmärk on mobiliseerida investeeringuid nii riigi kui ka piirkonna tasandil ning kasutada EFSI algatuse hüvanguks ära asjaomaste üksuste täiendavat asjatundlikkust, konkreetseid suhtelisi eeliseid ja mahukust.

    3.    Täiendavus

    ELi tagatis antakse selliste toimingute toetuseks, mis vastavad käesoleva määruse artikli 5 lõikes 1 määratletud täiendavuse pakkumise kriteeriumile.

    Kohaldatakse ka järgmisi üldpõhimõtteid:

    a) 

    olemasolevate rahastamisvahendite dubleerimise vältimiseks võib ELi tagatisega täiendada, kombineerida, tugevdada või tõhustada olemasolevaid liidu programme või muid liidu rahaliste vahendite allikaid või ühiseid instrumente;

    b) 

    EFSI investeerimisperioodi jooksul ei tõrju EFSI toetatud investeeringud põhimõtteliselt välja muude liidu rahastamisvahendite kasutamist;

    c) 

    tähelepanu pööratakse sellele, et taristu- ja innovatsioonikomponendi uued tooted, mis keskenduvad olemasolevate ELi rahastamisvahenditega VKEdele ja väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, täiendaksid VKEde komponendi alla kuuluvaid EFSI rahastamisvahendeid, nii et vahendeid kasutataks võimalikult tõhusalt. Vahendite kumulatiivne kasutamine on võimalik siiski eelkõige juhtudel, kus tavaline toetus ei ole investeeringute voo käivitamiseks piisav;

    ▼M1

    d) 

    ühe või mitme järgneva omaduse esinemise korral liigitatakse toiming tavaliselt EIPi eritegevuseks:

    — 
    allutatus teistele laenuandjatele, sealhulgas liikmesriigi tugipangad või finantseerimisasutused ja erasektori laenuandjad;
    — 
    osalemine riskijagamisvahendites, milles osalemine muudab EIP avatuks kõrgematele riskitasemetele;
    — 
    avatus spetsiifilistele riskidele, nagu riigile, sektorile või piirkonnale omased riskid, eeskätt need, mis esinevad vähem arenenud piirkondades ja üleminekupiirkondades, ja/või innovatsiooniriskid, eelkõige majanduskasvu, kestlikkust ja tootlikkust suurendavate katsetamata tehnoloogiate puhul;
    — 
    omakapitali tüüpi omadused, näiteks tulemuspõhised maksed, või
    — 
    muud tuvastatavad aspektid, mis suurendavad riski vastavalt EIP krediidiriski suunistele, näiteks vastaspoole risk, piiratud tagatis ja tagasimaksmine üksnes projekti vahenditest.

    ▼B

    4.    Lisaväärtus: EFSI eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine

    Projektid, millele antakse ELi tagatis, peavad vastama kõlblikkuskriteeriumidele ja üldeesmärkidele, mis on sätestatud vastavalt artiklis 6 ja artikli 9 lõikes 2.

    5.    Tulemustabel

    Investeeringute komitee kasutab artiklis 7 osutatud tulemustabelit, et tagada ELi tagatise võimaliku kasutamise sõltumatu ja läbipaistev hindamine. ►M1  Tulemustabel avaldatakse pärast ELi tagatise saanud toimingut käsitleva lepingu allkirjastamist ja sellest jäetakse välja tundlik äriteave. ◄

    6.    Investeerimiskomponendid

    a) Artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud võla- ja omakapitaliinstrumente rahastatakse taristu- ja innovatsioonikomponendi raames, mis koosneb omakorda võlakomponendist ja omakapitali komponendist. Toimingute ( 14 ) määramine ühte kahest komponendist toimub EIP laenureitingu süsteemi ja EIP tavapärase riskihindamise alusel ning lähtuvalt juhatuse suunistest.

    b) Taristu- ja innovatsioonikomponent – võlakomponent

    — 
    ►M1  Võlatüüpi toimingute puhul viib EIP või EIF läbi tavapärase riskihindamise, mis hõlmab makseviivituse tõenäosuse ja sissenõudmismäära prognoose. Nende näitajate alusel määrab EIP või EIF kindlaks iga toimingu riskimäära. ◄ Selliste prognooside koostamisel ei võeta arvesse ELi tagatist, et kajastada tehingu üldist riskimäära.
    — 
    ►M1  Igale võlatüüpi toimingule määratakse EIP või EIFi laenureitingu süsteemi kohaselt riskiklass (tehingu laenureiting). ◄ Teave laenureitingu kohta esitatakse investeeringute komiteele projektidokumentides. Tehinguid, mille riskiprofiil on kõrgem kui EIP tavatoimingute raames toetatavatel projektidel, käsitletakse eritegevustena, mis on määratletud EIP põhikirja artiklis 16 ja EIP krediidiriski hindamise põhimõtetes. ELi tagatisega toetatud toimingute riskiprofiil on tavaliselt EIP tavatoimingute omast kõrgem ning seetõttu on tegemist eritegevustega. Parema laenureitinguga tehinguid võib EFSI portfelli võtta tingimusel, et selgelt on tõendatud tehingu suur lisaväärtus ning tehingu lisamine portfelli on kooskõlas täiendavuse pakkumise nõudega.
    — 
    ►M1  Projektid peavad olema majanduslikult ja tehniliselt elujõulised ning EIP finantseerimine peab toimuma struktureeritult kooskõlas usaldusväärsete pangandustavadega ning vastavalt kõrgetasemelistele riskijuhtimispõhimõtetele, mis EIP või EIF on kindlaks määranud oma sisesuunistes. ◄ Kogu asjakohane teave tehakse juhatuse ja investeeringute komitee liikmetele kättesaadavaks.
    — 
    ►M1  Võlatüüpi toodete hinnakujundus toimub vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktile iv. ◄

    c) Taristu- ja innovatsioonikomponent – omakapitali komponent

    — 
    Omakapitaliga seotud toimingute puhul võib ELi tagatist kasutada konkreetsetesse ettevõtetesse või projektidesse tehtavate otseinvesteeringute (omakapitali otseinvesteeringud) toetamiseks või fondide või analoogsete portfelliriskide rahastamiseks (omakapitaliportfell), tingimusel et EIP investeerib pari passu oma riskiga. ►M1  See, kas toimingut mõjutavad omakapitaliriskid või mitte, määratakse toimingu õiguslikust vormist ja liigendusest olenemata kindlaks EIP või EIFi tavapärase hindamise põhjal. ◄
    — 
    ►M1  EIP omakapitaliga seotud toiminguid viiakse ellu vastavalt EIP või EIFi sise-eeskirjale ja -korrale. ◄ Kogu toimingu hindamiseks asjakohane teave tehakse juhatuse ja investeeringute komitee liikmetele kättesaadavaks.
    — 
    ►M1  Omakapitaliinvesteeringute hinnakujundus toimub vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 punkti a alapunktile iv. ◄

    7.    Riskipositsiooni piirmäärad riskikategooriate kaupa

    a) Eritegevuse kategooriate riskipositsiooni piirmäärad alanevad igal kõrgemal riskiastmel ning seda näitab tehingu laenureiting. Piirmäär on seega üldiselt võlariskide puhul kõrgem kui omakapitaliriskide puhul.

    b) EIP kehtestab ELi tagatisega kaasnevat krediidikvaliteedi parandamise kättesaadavust arvestades EFSI jaoks kõrgemad riskipositsiooni piirmäärad kui EIP oma tegevuse riskide võrreldavad piirmäärad. Juhatuse ja investeeringute komitee liikmed saavad EFSI riskide piirmäärade kohta üksikasjaliku ülevaate. Juhatus kontrollib korrapäraselt EFSI portfelli riskiprofiili muutumist ning võtab vajaduse korral asjakohaseid meetmeid.

    c) EFSI konkreetseid piirmäärasid ületavaid tehinguid võib EFSI portfelli võtta erandjuhtudel ja kokkuleppel juhatusega, tingimusel et selgelt on tõendatud tehingu täiendavus ja lisaväärtus ning tehingu lisamine portfelli ei ohusta tõenäoliselt kogu portfellile seatud sihtriskitaset ►M1  ————— ◄ investeerimisperioodi lõpus.

    8.    Sektoripõhine ja geograafiline mitmekesisus

    EFSI lähtub nõudlusest, kuid selle eesmärk on toetada kõlblikke projekte kogu liidus ja ka piiriüleseid projekte, mis on hõlmatud käesoleva määruse artikliga 8, järgimata seejuures mingeid eelnevalt kindlaks määratud sektoripõhiseid või geograafilisi kvoote. Sellegipoolest antakse endast parim, et tagada ►M1  ————— ◄ investeerimisperioodi lõpul võimalikult ulatusliku sektorite ja piirkondade ringi hõlmamine ja vältida ülemäärast sektoripõhist või geograafilist kontsentratsiooni.

    a)   Sektoripõhine kontsentratsioon

    Selleks et hallata EFSI portfelli sektoripõhist mitmekesisust ja kontsentratsiooni, kehtestab juhatus ELi tagatisega toetatavate toimingute mahu suhtes suunavad kontsentratsiooni piirmäärad ►M1  ————— ◄ investeerimisperioodi lõpus. Suunavad kontsentratsiooni piirmäärad avalikustatakse.

    Juhatus võib otsustada neid suunavaid piirmäärasid pärast investeeringute komiteega konsulteerimist muuta. Sellisel juhul esitab juhatus oma otsuse kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule kirjaliku põhjenduse.

    b)   Geograafiline kontsentratsioon

    EFSIst toetatud toimingud ei või koonduda ►M1  ————— ◄ investeerimisperioodi lõpus ühelegi konkreetsele territooriumile. Selle tagamiseks võtab juhatus vastu suunavad geograafilise mitmekesisuse ja kontsentratsiooni juhised. Juhatus võib otsustada neid suunavaid piirmäärasid pärast investeeringute komiteega konsulteerimist muuta. Juhatus esitab suunavaid piirmäärasid käsitlevate otsuste kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule kirjaliku põhjenduse. EFSI peaks püüdma hõlmata kõiki liikmesriike.



    1.    Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisavaldus programmi „Horisont 2020” vahendite jaotuse kohta

    „Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon lepivad kokku, et järgmisi eelarveridu ei kasutata EFSI rahastamiseks: „Eesliiniuuringute tugevdamine Euroopa Teadusnõukogu kaudu, Marie Skłodowska-Curie meetmed” ning „Tipptasemel teadmiste levitamine ja osalemise laiendamine”. Ülejäänud summa, mis tuleneb varu täiendavast kasutamisest võrrelduna komisjoni ettepanekuga, kantakse tagasi muudele programmi „Horisont 2020” eelarveridadele proportsionaalselt komisjoni poolt kavandatud vähendamistega. Vahendite soovituslik jaotus on esitatud EFSI määruse I lisas.”

    2.    Komisjoni avaldus 2016. aasta eelarveprojekti kohta

    „Komisjon analüüsib programmi „Horisont 2020” eri eelarveridadelt EFSIsse tehtavate sissemaksete võimalikku mõju vastavate programmide tulemuslikule rakendamisele ning esitab asjakohasel juhul liidu 2016. aasta üldeelarve projekti kirjaliku muutmisettepaneku, et kohandada programmi „Horisont 2020” eelarveridade vahendite jaotust.”

    3.    Komisjoni avaldus oma hinnangu kohta EFSI algatuse raames tehtavatele ühekordsetele sissemaksetele stabiilsuse ja kasvu pakti elluviimiseks

    „Piiramata nõukogu eelisõigusi stabiilsuse ja kasvu pakti elluviimisel, tuleks liikmesriikide ühekordseid sissemakseid – kas liikmesriigi poolt või valitsemissektorisse klassifitseeritavate või liikmesriigi nimel tegutsevate riigi tugipankade poolt – EFSIsse või investeerimiskava rakendamiseks loodud valdkondlikesse või mitut riiki hõlmavatesse investeerimisplatvormidesse käsitada põhimõtteliselt ühekordsete meetmetena nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 tähenduses.”


    ( 1 ) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

    ( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa” (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 221).

    ( 3 ) Komisjoni 18. veebruari 2014. aasta rakendusotsus 2014/99/EL, milles sätestatakse loetelu piirkondadest, mis on kõlblikud abi saamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist, ning liikmesriikidest, mis on kõlblikud abi saamiseks Ühtekuuluvusfondist ajavahemikul 2014–2020 (ELT L 50, 20.2.2014, lk 22).

    ( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse Programm „InvestEU“ ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).

    ( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

    ( 6 ) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

    ( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

    ( 8 ) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

    ( 9 ) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

    ( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

    ( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 141, 5.6.2015, lk 1).

    ( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

    ( *1 ) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).”

    ( 13 ) Tegemist on EFSI kaudu pakutavate toodete mitteammendava loeteluga.

    ( 14 ) Mõistet „toiming” kasutatakse nii projekti (võlg või omakapital) kui ka toimingusse (projektid, programmid või mehhanismid) tehtavate otseinvesteeringute puhul, millega on seotud finantsvahendaja või muu vahendaja, kuid mõistet ei kasutata nende aluseks olevate projektide kohta, mida sellise vahendatud toimingu abil toetatakse.

    Top