This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02014R1300-20230928
Commission Regulation (EU) No 1300/2014 of 18 November 2014 on the technical specifications for interoperability relating to accessibility of the Union's rail system for persons with disabilities and persons with reduced mobility (Text with EEA relevance)Text with EEA relevance
Consolidated text: Komisjoni määrus (EL) nr 1300/2014, 18. november 2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Komisjoni määrus (EL) nr 1300/2014, 18. november 2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
02014R1300 — ET — 28.09.2023 — 004.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1300/2014, 18. november 2014, milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis (ELT L 356 12.12.2014, lk 110) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 139I |
1 |
27.5.2019 |
||
|
L 134 |
14 |
11.5.2022 |
||
|
L 5 |
31 |
6.1.2023 |
||
|
L 222 |
88 |
8.9.2023 |
||
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1300/2014,
18. november 2014,
milles käsitletakse koostalitluse tehnilist kirjeldust seoses puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsuvõimaluste tagamisega Euroopa Liidu raudteesüsteemis
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva määrusega kehtestatakse lisas esitatud koostalitluse tehniline kirjeldus (edaspidi „KTK”) seoses puuetega või piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuvõimalustega Euroopa Liidu raudteesüsteemis.
Artikkel 2
Kohaldamisala
Artikkel 3
Vastavushindamine
Artikkel 4
Erijuhud
Iga liikmesriik edastab teistele liikmesriikidele ja komisjonile 1. juuliks 2015 järgmise teabe:
lõikes 1 osutatud tehnilised eeskirjad;
lõikes 1 osutatud siseriiklike eeskirjade kohaldamiseks teostatavad vastavushindamis- ja kontrollimenetlused;
lisa punktis 7.3 esitatud erijuhtude vastavushindamise ja kontrollimise menetluseks ►M4 direktiivi (EL) 2016/797 artikli 37 ◄ kohaselt määratud ametiasutused.
Artikkel 5
Lõppjärgus projektid
►M4 Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 7 lõike 2 ◄ kohaselt edastab iga liikmesriik ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist komisjonile oma territooriumil rakendatavate ja lõppjärgus olevate projektide loetelu.
Artikkel 6
Uuenduslikud lahendused
Artikkel 7
Vara inventarinimestik
Kõik liikmesriigid tagavad, et koostatakse vara inventarinimestik ja seda kasutatakse selleks, et
teha kindlaks juurdepääsu tõkestavad asjaolud;
teavitada kasutajaid;
teostada järelevalvet juurdepääsuvõimaluste tagamisel tehtud edusammude üle ja hinnata neid edusamme.
Kõnealuste vara inventarinimestike reguleerimisala hõlmab vähemalt järgmist:
lisa punktis 2.1.1 määratletud reisijatele mõeldud raudteejaamade üldkasutatavad alad;
lisa punktis 2.1.2 määratletud veerem.
Artikkel 7a
Juurdepääsuandmete kogumine, haldamine ja vahetamine
Artikkel 8
Riiklikud rakenduskavad
Riiklike kavade rakendusala ja -kiiruse otsustavad liikmesriigid.
Artikkel 9
Nõuandev organ
Nõuandev organ moodustatakse hiljemalt 1. veebruaril 2015 ja selle koosseisu kuuluvad:
osaleda soovivad liikmesriigid;
raudteesektori esindusorganid;
kasutajate esindusorganid;
Euroopa Raudteeagentuur.
Nõuandva organi ülesannete hulka kuulub:
järelevalve teostamine vara inventarinimestike minimaalse andmestruktuuri arengu üle;
liikmesriikide toetamine vara inventarinimestike ja riikliku rakenduskava koostamisel;
komisjoni abistamine KTK rakendamise järelevalves;
parimate tavade vahetamise lihtsustamine;
komisjoni abistamine artiklis 8 osutatud ühiste prioriteetide ja kriteeriumide väljaselgitamisel KTK rakendamiseks;
võimaluse korral komisjonile soovituste andmine, eelkõige KTK tõhusamaks rakendamiseks.
Artikkel 10
Lõppsätted
Projektid, mis saavad Euroopa Liidu rahalist toetust olemasoleva veeremi või selle osade uuendamiseks või täiustamiseks või olemasoleva taristu, eelkõige raudteejaama või selle osade ja ooteplatvormide või nende osade uuendamiseks või täiustamiseks, peavad vastama täielikult KTK nõuetele.
Artikkel 11
Kehtetuks tunnistamine
Otsus 2008/164/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.
Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt
allsüsteemide suhtes, millele on luba välja antud kõnealuse otsuse alusel;
uute, uuendatud või täiustatud allsüsteemide projektide suhtes, mis on käesoleva määruse avaldamise kuupäeval lõppjärgus või on seotud kehtiva lepingu täitmisega;
käesoleva määruse lisa punktis 7.1.2 osutatud olemasoleva konstruktsiooniga uute veeremite projektide suhtes.
Artikkel 12
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015. Käesoleva määruse lisas sätestatud KTK kohaselt võib kasutuselevõtuloa anda siiski enne 1. jaanuari 2015.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
LISA
|
SISUKORD |
|
|
1. |
SISSEJUHATUS |
|
1.1. |
Tehniline kohaldamisala |
|
1.2. |
Geograafiline kohaldamisala |
|
2. |
ALLSÜSTEEMIDE KOHALDAMISALA JA MÕISTED |
|
2.1. |
Allsüsteemide kohaldamisala |
|
2.1.1. |
Taristu allsüsteemi kohaldamisala |
|
2.1.2. |
Veeremi allsüsteemi kohaldamisala |
|
2.1.3. |
Käitamise allsüsteemi kohaldamisala |
|
2.1.4. |
Reisijateveoteenuste telemaatiliste rakenduste allsüsteemi kohaldamisala |
|
2.2. |
Mõiste „puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesed” määratlus |
|
2.3. |
Muud mõisted |
|
3. |
OLULISED NÕUDED |
|
4. |
ALLSÜSTEEMIDE KIRJELDUS |
|
4.1. |
Sissejuhatus |
|
4.2. |
Talitluslikud ja tehnilised kirjeldused |
|
4.2.1. |
Taristu allsüsteem |
|
4.2.2. |
Veeremi allsüsteem |
|
4.3. |
Liideste talitluslikud ja tehnilised kirjeldused |
|
4.3.1. |
Taristu allsüsteemi liidesed |
|
4.3.2. |
Veeremi allsüsteemi liidesed |
|
4.3.3. |
Reisijaveoteenuste telemaatiliste rakenduste allsüsteemi liidesed |
|
4.4. |
Käituseeskirjad |
|
4.4.1. |
Taristu allsüsteem |
|
4.4.2. |
Veeremi allsüsteem |
|
4.4.3. |
Varustamine abivahenditega rongile minekuks ja abistamine |
|
4.5. |
Hoolduseeskirjad |
|
4.5.1. |
Taristu allsüsteem |
|
4.5.2. |
Veeremi allsüsteem |
|
4.6. |
Kutsekvalifikatsioon |
|
4.7. |
Töötervishoid ja tööohutus |
|
4.8. |
Taristu- ja veeremiregistrid |
|
4.8.1. |
Taristuregister |
|
4.8.2. |
Veeremiregister |
|
5. |
KOOSTALITLUSE KOMPONENDID |
|
5.1. |
Mõiste |
|
5.2. |
Uuenduslikud lahendused |
|
5.3. |
Komponentide loetelu ja kirjeldus |
|
5.3.1. |
Taristu |
|
5.3.2. |
Veerem |
|
6. |
VASTAVUSHINDAMINE JA/VÕI KASUTUSKÕLBLIKKUSE HINDAMINE |
|
6.1. |
Koostalitluse komponendid |
|
6.1.1. |
Vastavuse hindamine |
|
6.1.2. |
Moodulite rakendamine |
|
6.1.3. |
Konkreetsed hindamismenetlused |
|
6.2. |
Allsüsteemid |
|
6.2.1. |
EÜ vastavustõendamine (üldosa) |
|
6.2.2. |
Allsüsteemi EÜ vastavustõendamise menetlused (moodulid) |
|
6.2.3. |
Konkreetsed hindamismenetlused |
|
6.2.4. |
Tehnilised lahendused, mis annavad projekteerimisetapil vastavuseelduse |
|
6.2.5. |
Hoolduse hindamine |
|
6.2.6. |
Käituseeskirjade hindamine |
|
6.2.7. |
Üldkäituses kasutamiseks ettenähtud veeremiüksuste hindamine |
|
7. |
KTK RAKENDAMINE |
|
7.1. |
Käesoleva KTK kohaldamine uue taristu ja veeremi suhtes |
|
7.1.1. |
Uus taristu |
|
7.1.2. |
Uus veerem |
|
7.2. |
Käesoleva KTK kohaldamine olemasoleva taristu ja veeremi suhtes |
|
7.2.1. |
Eesmärgiks olevale süsteemile järkjärgulise ülemineku etapid |
|
7.2.2. |
Käesoleva KTK kohaldamine olemasoleva taristu suhtes |
|
7.2.3. |
Käesoleva KTK kohaldamine olemasoleva veeremi suhtes |
|
7.3. |
Erijuhud |
|
7.3.1. |
Üldosa |
|
7.3.2. |
Erijuhtude loetelu |
|
A liide. |
Käesolevas KTKs osutatud standardid ja normdokumendid |
|
B liide. |
Ajutise tähtsuse järjekorra seadmise eeskiri jaamade täiustamisel/uuendamisel |
|
C liide. |
Riiklikus rakenduskavas esitatav teave |
|
D liide. |
Koostalitluse komponentide hindamine |
|
E liide. |
Allsüsteemide hindamine |
|
F liide. |
Veeremi uuendamine või täiustamine |
|
G liide. |
Reisijatele mõeldud välisuste helisignaalid |
|
H liide. |
Eelisõigusistmete skeemid |
|
I liide. |
Ratastoolikohtade skeemid |
|
J liide. |
Takistusteta vahekäikude skeemid |
|
K liide. |
Tabel koridoride laiuse kohta ratastooliga juurdepääsetavates veeremialades |
|
L liide. |
Ratastoolikasutajale juurdepääsetav ala |
|
M liide. |
Rongis veetav ratastool |
|
N liide. |
Märgistus piiratud liikumisvõimega inimestele |
|
O liide. |
Tehniliste dokumentide loetelu |
|
P liide. |
Nõuete ja üleminekukorra muutmine |
1. SISSEJUHATUS
Käesoleva koostalitluse tehnilise kirjelduse (edaspidi „KTK”) eesmärk on parandada puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste võimalusi kasutada raudteetransporti.
1.1. Tehniline kohaldamisala
Käesoleva KTK tehniline kohaldamisala on määratletud määruse artikli 2 lõikes 1.
1.2. Geograafiline kohaldamisala
Käesoleva KTK geograafiline kohaldamisala on määratletud määruse artikli 2 lõikes 2.
2. ALLSÜSTEEMIDE KOHALDAMISALA JA MÕISTED
2.1. Allsüsteemide kohaldamisala
2.1.1. Taristu allsüsteemi kohaldamisala
Käesolev KTK kehtib reisijateveoks mõeldud jaamade kõigi selliste üldkasutatavate alade suhtes, mida kontrollivad raudteeveo-ettevõtja, raudteetaristu-ettevõtja või jaamaülem. See hõlmab teabe andmist, pileti ostmist ja vajaduse korral selle valideerimist ning rongi ootamise võimalust.
2.1.2. Veeremi allsüsteemi kohaldamisala
Käesolevat KTKd kohaldatakse sellise veeremi suhtes, mis kuulub määruse (EL) nr 1302/2014 lisa (vedurite ja reisijateveoveeremi KTK) kohaldamisalasse ning mis on mõeldud reisijateveoks.
Käesolevat KTKd ei kohaldata veeremi suhtes, mis on ette nähtud muuks otstarbeks kui reisijateveoks. Kaubarongi saatvate või muudes kui reisijateveoks ette nähtud raudteeveeremiüksustes sõitvate isikute suhtes kehtivad raudteeveo-ettevõtja kehtestatud ja tema veebisaidil avaldatud tingimused.
2.1.3. Käitamise allsüsteemi kohaldamisala
Käesolev KTK kehtib selliste menetluste suhtes, mis võimaldavad raudteetaristu ja veeremi allsüsteemide ühtset kasutamist, kui reisijateks on puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesed.
2.1.4. Reisijateveoteenuste telemaatiliste rakenduste allsüsteemi kohaldamisala
Käesolev KTK kehtib jaamades ja veeremis asuvate selliste visuaalsete ja helisignaal-teavitussüsteemide suhtes, mis on mõeldud reisijatele.
2.2. Mõiste „puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesed” määratlus
„Puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesed” – inimesed, kellel on püsiv või ajutine füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimes eri takistustega tõkestada transpordi täielikku ja tõhusat kasutamist teiste reisijatega võrdsetel alustel, või kelle liikumisvõime transpordi kasutamisel on ea tõttu väiksem.
Liiga suurte asjade (näiteks jalgrattad ja kogukas pagas) vedu ei kuulu käesoleva KTK kohaldamisalasse.
2.3. Muud mõisted
Veeremiga seonduvad mõisted: vt vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punkt 2.2.
Rongis vedamiseks ühilduv ratastool „Rongis vedamiseks ühilduv ratastool“ – ratastool, mille omadused võimaldavad täielikult kasutada veeremi kõiki ratastoolikasutajale mõeldud võimalusi. Rongis vedamiseks ühilduva ratastooli omadused jäävad M liites kindlaksmääratud piiridesse.
Juurdepääsuandmed
„Juurdepääsuandmed” – juurdepääsuandmed koosnevad reisirongijaamadele juurdepääsu andmetest, mida on vaja koguda, hallata ja vahetada, st reisirongijaamade näitajate ja seadmete kirjeldusest. Asjakohasel juhul on kõnealusele kirjeldusele lisatud teave jaama vastavuse kohta käesolevale KTK-le.
Takistusteta tee
„Takistusteta tee” – ühendus kahe või enama üldkasutatava ala vahel, mis on mõeldud reisijateveoks, nagu need on määratletud punktis 2.1.1. Seal saavad liikuda kõik puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesed. Selleks võib tee osadeks jaotada, et paremini rahuldada kõikide puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste vajadusi. Kõik takistusteta tee osad moodustavad kokku tee, mis on läbitav kõigile puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele.
Astmevaba tee
„Astmevaba tee” – takistusteta tee osa, mis vastab piiratud liikumisvõimega inimeste vajadustele. Tasandierinevusi välditakse või kui neid ei ole võimalik vältida, siis kasutatakse ühelt tasandilt teisele liikumiseks kaldteid või tõstukeid.
Kombatavad sildid ja kombatavad juhtseadmed
„Kombatavad sildid ja kombatavad juhtseadmed” – sildid või juhtseadmed, millel asuvad reljeefsed piktogrammid, eenduvad tähemärgid või punktkiri.
Jaamaülem
„Jaamaülem” – liikmesriigi organisatsiooniline üksus, mis vastutab raudteejaama toimimise eest; seda rolli võib täita raudteetaristu-ettevõtja.
Ohutusteave
„Ohutusteave” – teave, mis tuleb edastada reisijatele selleks, et nad eelnevalt teaksid, kuidas häireolukorras käituda.
Ohutusjuhend
„Ohutusjuhend” – juhised, mis tuleb edastada reisijatele häireolukorras selleks, et nad teaksid, mida teha.
Juurdepääs samal tasandil
„Juurdepääs samal tasandil” – pääs ooteplatvormilt veeremi ukseni; sellise juurdepääsu kohta saab tõendada, et
3. OLULISED NÕUDED
Järgmistes tabelites esitatakse olulised nõuded, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 ( 4 ) III lisas, millele vastavad käesoleva KTK 4. peatükis esitatud tehnilised kirjeldused käesoleva KTK kohaldamisala kohta.
Olulised nõuded, mis ei ole tabelis esitatud, ei ole käesoleva KTK kohaldamisalas asjakohased.
Tabel 1
Olulised nõuded taristu allsüsteemile
|
Taristu |
Viide olulisele nõudele ►M4 direktiivi (EL) 2016/797 ◄ Ü III lisas |
||||||
|
KTK valdkonna elemendid |
Käesoleva lisa võrdluspunkt |
Ohutus |
Töökindlus ja käideldavus |
Tervisekaitse |
Keskkonnakaitse |
Tehniline ühilduvus |
Juurdepääs (1) |
|
Parkimisvõimalused puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele |
4.2.1.1 |
|
|
|
|
|
2.1.2 |
|
Takistusteta tee |
4.2.1.2 |
2.1.1 |
|
|
|
|
2.1.2 |
|
Uksed ja sissepääsud |
4.2.1.3 |
1.1.1 2.1.1 |
|
|
|
|
2.1.2 |
|
Põrandapinnad |
4.2.1.4 |
2.1.1 |
|
|
|
|
2.1.2 |
|
Läbipaistvate takistuste märgistamine |
4.2.1.5 |
2.1.1 |
|
|
|
|
2.1.2 |
|
Tualettruumid ja mähkimislauad |
4.2.1.6 |
1.1.5 2.1.1 |
|
|
|
|
2.1.2 |
|
Mööbel ja eraldiseisvad seadmed |
4.2.1.7 |
2.1.1 |
|
|
|
|
2.1.2 |
|
Piletimüük, infopunktid ja kliendiabipunktid |
4.2.1.8 |
2.1.1 |
2.7.3 |
|
|
2.7.1 |
2.1.2 2.7.5 |
|
Valgustus |
4.2.1.9 |
2.1.1 |
|
|
|
|
2.1.2 |
|
Visuaalne teave: teejuhised, piktogrammid, trükitud või muutuv teave |
4.2.1.10 |
|
|
|
|
2.7.1 |
2.1.2 2.7.5 |
|
Heliteadaanded |
4.2.1.11 |
2.1.1 |
2.7.3 |
|
|
2.7.1 |
2.1.2 2.7.5 |
|
Ooteplatvormi laius ja äär |
4.2.1.12 |
2.1.1 |
|
|
|
|
2.1.2 |
|
Ooteplatvormi lõpp |
4.2.1.13 |
2.1.1 |
|
|
|
|
2.1.2 |
|
Ooteplatvormidel asuvad abivahendid rongile minekuks |
4.2.1.14 |
1.1.1 |
|
|
|
|
2.1.2 |
|
Raudteeületuskohad jaamades |
4.2.1.15 |
2.1.1 |
|
|
|
|
2.1.2 |
|
(1)
Oluline nõue komisjoni 11. märtsi 2013. aasta direktiivist 2013/9/EL, millega muudetakse direktiivi 2008/57/EÜ III lisa (ELT L 68, 12.3.2013, lk 55). |
|||||||
Tabel 2
Olulised nõuded veeremi allsüsteemile
|
Veerem |
Viide olulisele nõudele ►M4 direktiivi (EL) 2016/797 ◄ III lisas |
||||||
|
KTK valdkonna elemendid |
Käesoleva lisa võrdluspunkt |
Ohutus |
Töökindlus ja käideldavus |
Tervisekaitse |
Keskkonnakaitse |
Tehniline ühilduvus |
Juurdepääs |
|
Istmed |
4.2.2.1 |
|
|
1.3.1 |
|
|
2.4.5 |
|
Ratastoolikohad |
4.2.2.2 |
2.4.1 |
|
|
|
|
2.4.5 |
|
Uksed |
4.2.2.3 |
1.1.1 1.1.5 2.4.1 |
1.2 |
|
|
|
2.4.5 |
|
Valgustus |
4.2.2.4 |
2.4.1 |
|
|
|
|
2.4.5 |
|
Tualettruumid |
4.2.2.5 |
2.4.1 |
|
|
|
|
2.4.5 |
|
Takistusteta vahekäigud |
4.2.2.6 |
|
|
1.3.1 |
|
|
2.4.5 |
|
Kliendiinfo |
4.2.2.7 |
2.4.1 |
2.7.3 |
|
|
2.7.1 |
2.4.5 2.7.5 |
|
Muutused kõrguses |
4.2.2.8 |
1.1.5 |
|
|
|
|
2.4.5 |
|
Käsipuud |
4.2.2.9 |
1.1.5 |
|
|
|
|
2.4.5 |
|
Ratastooliga juurdepääsetavad magamiskohad |
4.2.2.10 |
2.4.1 |
|
|
|
|
2.4.5 |
|
Sõidukisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus |
4.2.2.11 |
1.1.1 |
2.4.2 |
|
|
1.5 2.4.3 |
2.4.5 |
|
Abivahendid rongile minekuks |
4.2.2.12 |
1.1.1 |
|
|
|
1.5 2.4.3 |
2.4.5 |
4. ALLSÜSTEEMIDE KIRJELDUS
4.1. Sissejuhatus
Liidu raudteesüsteem, mille suhtes kohaldatakse ►M4 direktiivi (EL) 2016/797 ◄ ja mille osad on allsüsteemid, on ühtne süsteem, mille nõuetele vastavust tuleb kontrollida. Eelkõige tuleb kontrollida iga allsüsteemi tehnilise kirjelduse ja selliste liideste vastavust nõuetele, mille kaudu see on süsteemiga ühendatud, ning käitus- ja hoolduseeskirjade vastavust nõuetele.
Allsüsteemide ja nende liideste talitluslikud ja tehnilised kirjeldused, mida kirjeldatakse punktides 4.2 ja 4.3, ei nõua eritehnoloogia ega tehniliste lahenduste kasutamist, välja arvatud juhul, kui see on liidu raudteesüsteemi koostalitluseks kindlasti vajalik. Kuid koostalitluse uuenduslikud lahendused võivad nõuda uusi kirjeldusi ja/või uusi hindamismeetodeid. Tehniliste uuenduste võimaldamiseks töötatakse need kirjeldused ja hindamismeetodid välja määruse artiklis 6 kirjeldatud protsessi käigus.
Võttes arvesse kõiki kohaldatavaid olulisi nõudeid, on puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuga seotud põhiparameetrid seoses taristu ja veeremi allsüsteemidega sätestatud käesoleva KTK punktis 4.2. ►M4 Käitamisega seotud nõuded ja kohustused on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/773 ( 5 ) (käitamise ja liikluskorralduse KTK) ja käesoleva KTK punktis 4.4. ◄
4.2. Talitluslikud ja tehnilised kirjeldused
4.2.1. Taristu allsüsteem
3. jaos esitatud oluliste nõuete kontekstis jagunevad taristu allsüsteemi talitluslikud ja tehnilised kirjeldused, mis on seotud puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuga, järgmiselt:
Punktides 4.2.1.1–4.2.1.15 esitatud põhiparameetrid kehtivad taristu allsüsteemi kohaldamisalas, mis on määratletud punktis 2.1.1, ning neid saab jagada kahte järgmisse kategooriasse:
Tabelis 3 on näidatud iga põhiparameetri kategooria.
Tabel 3
Põhiparameetrite kategooriad
|
Põhiparameeter |
Esitatud tehnilised üksikasjad |
Ainult talitluslik nõue |
|
Parkimisrajatised puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele |
|
4.2.1.1 tervikuna |
|
Takistusteta tee |
teede asukoht, takistusteta tee laius, lävepakk, paariskäsipuud, tõstuki tüüp, punktkirjas siltide kõrgus |
üksikasjalik kirjeldus |
|
Uksed ja sissepääsud |
4.2.1.3 alapunkt 2 ukse laius 4.2.1.3 alapunkt 4 ukseavamisseadme kõrgus |
4.2.1.3 alapunkt 1, 4.2.1.3 alapunkt 3 |
|
Põrandapinnad |
4.2.1.4 alapunkt 2 põranda ebatasasused |
4.2.1.4 alapunkt 1 libisemiskindlus |
|
Läbipaistvate takistuste märgistamine |
|
4.2.1.5 tervikuna |
|
Tualettruumid ja mähkimislauad |
|
4.2.1.6 tervikuna |
|
Mööbel ja eraldiseisvad seadmed |
|
4.2.1.7 tervikuna |
|
Piletimüük, infopunktid ja kliendiabipunktid |
4.2.1.8 alapunkt 5 vaba vahekäik piletikontrolliautomaatide juurde |
4.2.1.8 alapunktid 1–4, 4.2.1.8 alapunkt 6 |
|
Valgustus |
4.2.1.9 alapunkt 3 ooteplatvormide valgustus |
4.2.1.9 alapunkt 1, 4.2.1.9 alapunkt 2, 4.2.1.9 alapunkt 4 muude paikade valgustus |
|
Visuaalne teave: teejuhised, piktogrammid, trükitud või muutuv teave |
üksikasjalik teave esitatakse hiljem, teabe asukoht |
visuaalse teabe üksikasjalik kirjeldus |
|
Heliteadaanded |
4.2.1.11 tervikuna |
|
|
Ooteplatvormi laius ja äär |
4.2.1.12 alapunktid 2–5 4.2.1.12 alapunktid 6–9, märgistuse olemasolu |
4.2.1.12 alapunkt 1 4.2.1.12 alapunktid 6–9, kontrastsuse ning visuaalse ja taktiilse märgistuse omadused |
|
Ooteplatvormi lõpp |
4.2.1.13 märgistuse olemasolu |
4.2.1.13 kontrastsuse ning visuaalse ja taktiilse märgistuse omadused |
|
Ooteplatvormidel asuvad abivahendid rongile minekuks |
4.2.1.14 tervikuna |
|
|
Reisijate raudteeületuskohad jaamades |
4.2.1.15 tervikuna |
|
4.2.1.1.
Kui jaamal on olemas eraldi parkimisala, tagatakse seal puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks kohandatud parkimiskohti piisaval arvul ja sissekäigule võimalikult lähedal.
4.2.1.2.
Tagada tuleb takistusteta teed, mis ühendavad järgmisi taristu üldkasutatavaid alasid, juhul kui need on olemas:
Kõigi takistusteta teede, käigusildade ja -tunnelite vaba ala laius peab olema vähemalt 160 cm, välja arvatud punkti 4.2.1.2.2 alapunktis 3a (kaldteed), punkti 4.2.1.3 alapunktis 2 (uksed), punkti 4.2.1.12 alapunktis 3 (ooteplatvormid) ja punkti 4.2.1.15 alapunktis 2 (raudteeületuskohad) nimetatud aladel.
Takistusteta tee põrandapinnad ja pinnakatted ei peegelda vastu.
4.2.1.2.1. Horisontaalne liikumine
▼M4 —————
Kui horisontaalsele teele paigaldatakse lävepakud, peavad need olema ümbritseva põrandaga kontrastses toonis ja mitte kõrgemad kui 2,5 cm.
4.2.1.2.2. Vertikaalne liikumine
(1) Kui takistusteta teel on tasandi muutus, peab piiratud liikumisvõimega inimestele olema tagatud trepi alternatiivina astmevaba tee.
(2) Takistuseta teel asuvate astmete ja treppide käsipuude vahelise ala laius peab olema vähemalt 160 cm.
(2a) Vähemalt trepijärgu esimene ja viimane aste tuleb märgistada kontrastses värvitoonis triibuga. See nõue kehtib kõikide treppide, sealhulgas üheastmeliste treppide kohta.
(2b) Enne kolme või enama astmega trepi esimest laskuvat astet tuleb põrandapinnale paigaldada vähemalt taktiilsed hoiatusmärgistused.
(3) Tõstukite puudumise korral tuleb paigaldada kaldteed neile puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele, kes ei saa treppi kasutada. Kalle peab olema mõõdukas. Järsu kaldega kaldteed on lubatud ainult lühikeste vahemaade puhul.
(3a) Kui kaldteid kasutatakse treppide täiendusena, võib nende laius põrandapinnalt mõõdetuna olla 120 cm.
(4) Kolme või enama astmega trepi ja kaldtee mõlemal küljel peavad olema käsipuud kahel kõrgusel.
(5) Kaldteede puudumise korral tuleb paigaldada tõstukid ning need peavad olema vähemalt teist tüüpi vastavalt A liite viites 1 osutatud tehnilisele kirjeldusele. Esimest tüüpi tõstukid on lubatud ainult jaamade uuendamise või täiustamise korral.
(6) Eskalaatorid ja liikurkõnniteed tuleb konstrueerida vastavalt A liite viites 2 osutatud tehnilisele kirjeldusele.
(7) Raudteeületuskohad võivad olla takistusteta tee osa, kui need vastavad punkti 4.2.1.15 nõuetele.
4.2.1.2.3. Tee tähistus
(1) Takistusteta tee tähistatakse selgelt visuaalse teabe abil, nagu on täpsustatud punktis 4.2.1.10.
(2) Teavet takistusteta tee kohta antakse nägemispuudega inimestele vähemalt taktiilsete ja eristatavate põrandapinnamärgistuste kaudu. Käesolev punkt ei kehti parkimiskohtadesse ega sealt ära viivate takistusteta teede kohta.
(2a) Kui on olemas rohkem kui üks teatavat tüüpi üldkasutatav rajatis, tuleb vähemalt üks neist tähistada taktiilsete ja eristatavate põrandapinnamärgistuste abil.
(2b) Taktiilset põrandapinnamärgistust ei pea olema, kui tee on selgelt tähistatud tehis- või looduslike elementidega, nagu servad ja pinnad, mille järgi saab kompamise ja nägemise abil liikuda.
(3) Sellele lisaks või alternatiivina on lubatud kasutada kaugjuhitavate heliseadmete või telefonirakendustega tehnilisi lahendusi. Kui neid kavatsetakse kasutada alternatiivina, tuleb neid käsitada uuendusliku lahendusena.
(4) Kui ooteplatvormile viiva takistuseta tee ääres on käeulatuse kaugusel käsipuud või seinad, peab neil olema esitatud põgus teave (näiteks ooteplatvormi number või suunajuhised). Teave esitatakse punktkirjas või reljeefsete tähtede või numbritega. Teave peab olema käsipuul või seinal 145–165 cm kõrgusel.
4.2.1.3.
Käesolevat punkti kohaldatakse kõigi takistusteta teedel asuvate uste ja sissepääsude suhtes, välja arvatud selliste tualettruumide uksed, mis ei ole mõeldud puuetega ega piiratud liikumisvõimega inimestele.
Uste kasutatav miinimumlaius on 90 cm ja neid peavad saama kasutada puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesed.
Lubatud on kasutada nii käsitsi avatavaid, poolautomaatseid kui ka automaatselt avanevaid uksi.
Uste avamiseks vajalikud seadmed asuvad 80–110 cm kõrgusel.
4.2.1.4.
Kõik põrandakatted, põrandapinnad ja trepiastmed peavad olema libisemiskindlad.
Jaamahoonetes ei tohi kõnnitavatel pindadel esineda üle 0,5 cm suurusi ebatasasusi, erandiks on ainult lävepakud, kuivenduskanalid ning kombatavad hoiatusmärgistused.
4.2.1.5.
Reisijate teedel või nende ääres asuvad läbipaistvad takistused, mille hulka kuuluvad klaasuksed või läbipaistvad seinad, tuleb märgistada. Märgistused peavad läbipaistvatele takistustele tähelepanu juhtima. Neid ei pea paigaldama, kui reisijaid kaitseb kokkupõrke eest mõni muu vahend — näiteks käsipuu või pingirida.
4.2.1.6.
Kui jaamas on tualettruumid, siis peab vähemalt üks mõlemale soole kasutamiseks mõeldud kabiin olema ratastooliga juurdepääsetav.
Kui jaamas on mähkimislauad, peab vähemalt ühele mähkimislauale olema juurdepääs nii mees- kui ka naissoost ratastoolikasutajatel.
4.2.1.7.
Kõigi mööbliesemete ja eraldiseisvate seadmete värvitoon peab olema kontrastne nende taustaga, samuti peavad neil olema ümarad servad.
Jaama piires asetatakse mööbel ja eraldiseisvad seadmed (sealhulgas nii väljaulatuvad kui ka rippuvad esemed) kohta, kus need ei takista pimedaid ega nägemispuudega inimesi ning kus need on pimedale inimesele kepi abil leitavad.
Igal ooteplatvormil, kus reisijatel on lubatud ronge oodata, ning igas puhkealas peab olema vähemalt üks ala istmetega ja koht ratastooli jaoks.
Kui see ala on ilmastikukindel, peab ratastoolikasutajal olema sellele juurdepääs.
4.2.1.8.
Kui on olemas piletimüügipunktid, infopunktid ja kliendiabipunktid, peab vähemalt üks laud olema juurdepääsetav ratastoolikasutajatele ja väikest kasvu inimestele ning vähemalt üks laud peab olema varustatud induktsioonsilmusega kuuldeaparaatide jaoks.
Kui reisija ja piletimüüja vahel on klaasbarjäär, peab see olema eemaldatav, või kui see ei ole võimalik, tuleb paigaldada mikrofonisüsteem. Kõik sellised klaasbarjäärid peavad olema valmistatud läbipaistvast klaasist.
Kui paigaldatakse elektroonilised seadmed, mis kuvavad piletimüüjale teavet piletihinna kohta, tuleb paigaldada ka seadmed, mis kuvavad hinna ka pileti ostjale.
Kui jaamas asuvad piletimüügiautomaadid, peab vähemalt üks neist olema sellise liidesega, milleni ulatuvad ratastoolikasutajad ja väikest kasvu inimesed. See nõue kehtib iga piletimüüja kohta, kelle müügiautomaadid on jaama paigaldatud.
Kui paigaldatakse piletikontrolliautomaadid, peab vähemalt ühe juurde neist viima vaba vahekäik laiusega vähemalt 90 cm, mis peab mahutama vähemalt 1 250 mm pikkuse ratastooli, milles istub inimene. Uuendamise või täiustamise korral on lubatud miinimumlaius 80 cm.
Kui kasutatakse pöördväravaid, peab puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestel olema jaama lahtioleku ajal alati võimalik kasutada tavalist juurdepääsuvõimalust.
4.2.1.9.
Jaamaväliste alade valgustus peab olema piisav, et lihtsustada tee leidmist ning juhtida tähelepanu kõrguse muutustele, ustele ja sissepääsudele.
Takistusteta tee valgustust tuleb kohandada vastavalt sellele, mida reisijal on vaja näha. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kõrguse muutustele, piletikassadele ja piletiautomaatidele, infopunktidele ja infotabloodele.
Ooteplatvormid tuleb valgustada vastavalt A liite viidetes 3 ja 4 osutatud tehnilisele kirjeldusele.
Hädaabivalgustus peab tagama piisava nähtavuse evakueerimiseks ning tuletõrje- ja turvavarustuse leidmiseks.
4.2.1.10.
(1) Esitatakse järgmine teave:
Visuaalse teabe edastamiseks kasutatud kirjatüübid, sümbolid ja piktogrammid peavad olema taustaga kontrastsed.
Teejuhised tuleb anda kõigis punktides, kus reisijad peavad otsustama tee edasise suuna üle, ning teel teatava vahemaa tagant. Märgistused, sümbolid ja piktogrammid peavad olema esitatud pidevalt kogu tee ulatuses.
Teave rongide väljumise kohta (sealhulgas sihtjaam, vahepeatused, ooteplatvormi number ja aeg) esitatakse jaamas vähemalt ühes kohas kõrgusel, mis on sobiv lugemiseks 160 cm kõrguselt.
Tekstides kasutatav kirjastiil peab olema kergesti loetav.
Kõigil ohutus-, hoiatavatel, keelavatel ja kohustusliku tegevuse siltidel peavad olema piktogrammid.
Taktiilse teabe märgistused tuleb paigutada
Numbrites esitatud ajaline teave peab olema 24 tunni süsteemis.
N liite kohaselt tuleb koos ratastooli sümboliga paigaldada järgmised graafilised sümbolid ja piktogrammid:
Induktsioonsilmuste asukohale peab viitama märk, mida kirjeldatakse N liites.
Ratastooliga juurdepääsetavates tualettruumides, kus on hingedega käsipuud, peab olema graafiline sümbol, mis kujutab käsipuud nii allalastud kui ka ülestõstetud asendis.
Ühte suunda osutamiseks ei tohi ühes kohas üksteise kõrval olla üle viie piktogrammi koos suunda osutava noolega.
Infotabloode suurus peab võimaldama näidata eri jaamade nimesid (mida võib esitada lühendite abil) või kirjalikke teateid. Iga jaama nimi või teade peab püsima infotablool vähemalt kaks sekundit. Infotabloo all mõistetakse mis tahes vahendit muutuva teabe esitamiseks.
Kui kasutatakse keritavat infotablood (horisontaalset või vertikaalset), siis tuleb esitada iga täielikku sõna vähemalt kahe sekundi jooksul ning horisontaalse kerimise kiirus ei tohi olla suurem kui kuus märki sekundis.
Infotabloode projekteerimisel tuleb võtta arvesse suurimat nägemiskaugust, kasutades järgmist valemit:
lugemiskaugus millimeetrites jagatud 250ga = märgi kõrgus (näiteks 10 000 mm / 250 = 40 mm).
4.2.1.11.
Heliteadaannete STI-PA tase peab olema vähemalt 0,45 vastavalt A liite viite 5 kirjeldusele.
4.2.1.12.
Ooteplatvormi ohtlik ala algab ooteplatvormi rööbastee poolsest äärest ning seda määratletakse kui ala, kus reisijatel ei ole lubatud rongi möödumisel või saabumisel seista.
Ooteplatvormi laius võib selle pikkuse ulatuses erineda.
Ooteplatvormi vähim laius ilma takistusteta peab olema ohtliku ala laius pluss kahe vastamisi asuva 80 cm (160 cm) laiuse takistusteta tee laius. See mõõt võib platvormi lõpus kahaneda vähehaaval 90 cm-ni.
Sellisel 160 cm laiusel takistusteta teel võib olla väikeseid takistusi. Signaalimissüsteemi jaoks nõutavaid seadmeid ja turvavarustust ei käsitata käesolevas punktis takistusena. Vähim kaugus takistuste äärest ohtliku alani peab vastama järgnevas tabelis näidatule.
Tabel 4
Takistuste vähim kaugus ohualast
|
Takistuse pikkus (mõõdetuna ooteplatvormi servaga paralleelselt) |
Vähim kaugus ohualast |
|
< 1 m (märkus 1) — väike takistus |
80 cm |
|
1 m kuni < 10 m — suur takistus |
120 cm |
|
Märkus 1. Kui kahe väikese takistuse vaheline kaugus on väiksem kui 2,4 m, mõõdetuna ooteplatvormi servaga paralleelselt, tuleb neid käsitada ühe suure takistusena. Märkus 2. Suure takistuse vähima kauguse korral ohualast tohib nende vahel olla veel väikesi takistusi, tingimusel et väikestele takistustele esitatud nõuded on täidetud (vähim kaugus ohualast ja vähim kaugus järgmise väikese takistuseni). |
|
▼M4 —————
Ohuala piir, mis asub ooteplatvormi rööbastee poolsest küljest vaadatuna kõige kaugemal, tuleb märgistada visuaalsete ja kombatavate hoiatustega põrandapinnal.
Visuaalne hoiatusmärgistus peab olema kontrastses värvitoonis, libisemiskindel hoiatav joon, mille laius on vähemalt 10 cm.
Kombatavad hoiatusmärgistused põrandapinnal võivad olla kahte järgmist liiki:
Ooteplatvormi rööbasteepoolse ääre materjali värv peab olema kontrastne tumeda tühimikuga.
4.2.1.13.
Ooteplatvormi lõppu peab olema paigaldatud kas piire, et takistada inimeste juurdepääsu, või ohule tähelepanu juhtiva mustriga visuaalne märk ja kombatav märk põrandapinnal.
4.2.1.14.
Kui kasutatakse ooteplatvormil olevat kaldteed, peab see vastama punkti 5.3.1.2 nõuetele.
Kui kasutatakse ooteplatvormil olevat tõstukit, peab see vastama punkti 5.3.1.3 nõuetele.
Abivahendeid rongile minekuks, sealhulgas teisaldatavaid kaldteid, tuleb ooteplatvormil hoida turvalises kohas, kus need ei kujuta endast takistust ega ohtu reisijatele.
4.2.1.15.
Raudteeületuskohti on lubatud kasutada astmevaba tee või takistusteta tee osana.
Kui raudteeületuskohti kasutatakse lisaks teistele teedele ka astmevabade teede osana,
Kui raudteeületuskohti kasutatakse takistusteta tee osana, mis on mõeldud kasutamiseks kõigile reisijatele,
Kui üks eespool nimetatud nõuetest ei ole täidetud, ei käsitata raudteeületuskohta astmevaba tee või takistusteta tee osana.
4.2.2. Veeremi allsüsteem
3. jaos esitatud oluliste nõuete kontekstis jagunevad veeremi allsüsteemi talitluslikud ja tehnilised kirjeldused, mis on seotud puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuga, järgmiselt:
4.2.2.1.
4.2.2.1.1. Üldosa
Käepidemed, vertikaalsed käsipuud või muud abivahendid vahekäigus tasakaalu säilitamiseks peavad olema kõikidel vahekäiguäärsetel istmetel, välja arvatud juhul, kui iste on püstiasendis 200 mm kaugusel
Käepidemed või muud abivahendid tasakaalu säilitamiseks peavad asetsema põrandast 800–1 200 mm kõrgusel, mõõdetuna käepideme kasutatava osa keskpaigast, ning need ei tohi eenduda vahekäiku ja peavad olema istmega kontrastses värvitoonis.
Pikisuunas asetsevate istmete alas kasutatakse tasakaalu hoidmiseks käsipuid. Käsipuud peavad jääma üksteisest minimaalselt 2 000 mm kaugusele, asuma põrandast 800–1 200 mm kõrgusel ning olema sõiduki sisemusega kontrastses värvitoonis.
Käsipuudel ega muudel abivahenditel ei tohi olla teravaid ääri.
4.2.2.1.2. Eelisõigusistmed
4.2.2.1.2.1. Üldosa
Puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele mõeldud eelisõigusistmete jaoks peab olema määratud vähemalt 10 % rongikoosseisust või eraldi veeremiüksusest, samuti iga klassi istmetest.
Eelisõigusistmed ja neid sisaldavad veeremiüksused tuleb märgistada vastavalt N liitele. Nii tuleb teavitada teisi reisijaid, et nimetatud istekohad tuleb vajaduse korral vabastada inimestele, kellel on õigus neid kasutada. Selline märgistamine ei ole nõutav üksnes istekohtade broneerimissüsteemis kasutamiseks ette nähtud veeremiüksuste puhul. See tuleb märkida vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.12 osutatud tehnilisse dokumentatsiooni.
Eelisõigusistmed peavad asuma reisijatesalongis ja välisuste vahetus läheduses. Kahekordsetes veeremiüksustes või rongikoosseisudes võivad eelisõigusistmed asuda mõlemal korrusel.
Eelisõigusistmetele paigaldatud varustus peab olema vähemalt samasugune kui sama tüüpi tavaistmetele paigaldatud varustus.
Kui teatavat liiki istmed on varustatud käetugedega, tuleb sama liiki eelisõigusistmed varustada liikuvate käetugedega. See nõue ei kehti aga selliste käetugede kohta, mis on kinnitatud piki sõiduki kerepoolset külge või kupeede puhul piki vaheseina. Liikuvaid käetugesid peab olema võimalik liigutada asendisse, mis on paralleelne istme seljatoega, et võimaldada vaba juurdepääs istmele või ükskõik millisele selle istmega külgnevale eelisõigusistmele.
Eelisõigusistmed ei tohi olla klappistmed.
Iga eelisõigusiste ja selle kasutajale juurdepääsetav pind peavad vastama A liite viites 16 osutatud tehnilisele kirjeldusele.
Kogu eelisõigusistme kasulik istumispind peab olema vähemalt 450 mm laiune (vt A liite viites 16 osutatud tehniline kirjeldus).
Iga eelisõigusistme istmepadja ülaosa peab istme esiosast mõõdetuna asuma põrandast 430–500 mm kõrgusel.
Iga istme kohale jääva ruumi puhaskõrgus peab olema vähemalt 1 680 mm põrandapinnast, välja arvatud kahekordsed rongid, kus on istmete kohale paigutatud pagasiraamid. Sel juhul võib eelisõigusistmete kohal asuva ruumi puhaskõrgus pagasiraamide all olla 1 520 mm, tingimusel, et vähemalt 50 % eelisõigusistmete puhul on vastav kõrgus 1 680 mm.
Kui on paigaldatud allalastava seljatoega toolid, tuleb mõõdud võtta hetkel, kui istmed on täielikult püstiasendis.
4.2.2.1.2.2. Ühes suunas asetsevad istmed
Ühes suunas asetsevate eelisõigusistmete puhul peavad iga istme esise vaba ruumi mõõtmed vastama A liite viites 16 osutatud tehnilisele kirjeldusele.
Kaugus istme seljatoe esipinna ja selle ees asuva istme tagumise osa vertikaaltasapinna vahel peab olema vähemalt 680 mm, pöörates tähelepanu sellele, et nõutud istmetevaheline kaugus mõõdetaks istme keskelt 70 mm kõrgusel sellest kohast, kus istmepadi ühineb seljatoega.
Istmepadja esiääre ja ees asuva istme seljatoe vertikaaltasapinna vahele peab jääma vähemalt 230 mm vaba ruumi.
4.2.2.1.2.3. Vastastikku asetsevad istmed
(1) Kui on paigaldatud vastastikku asetsevad eelisõigusistmed, peab istmepatjade esiäärte vaheline kaugus olema vähemalt 600 mm (vt A liite viites 16 osutatud tehniline kirjeldus). Kaugus peab selliseks jääma ka siis, kui üks vastastikku asetsevatest istmetest ei ole eelisõigusiste.
(2) Kui vastastikku asetsevad eelisõigusistmed on varustatud lauaga, peab istmepadja esiääre ja laua väljaulatuva ääre vahele jääma vähemalt 230 mm horisontaalset vaba ruumi (vt A liite viites 16 osutatud tehniline kirjeldus). Kui üks vastastikku asetsev iste ei ole eelisõigusiste, võib see olla lauale lähemal, tingimusel et istmepatjade esiäärte vaheline kaugus on endiselt 600 mm. Veeremiüksuse seinale paigaldatud laudu, mille pikkus ei ületa aknapoolse istme keskjoont, ei ole vaja käesoleva punkti nõuetega vastavusse viia.
4.2.2.2.
Sõltuvalt veeremiüksuse (välja arvatud vedur või veduk) pikkusest ei tohi rongis olla vähem juurdepääsetavaid ratastoolikohti, kui on näidatud järgmises tabelis.
Tabel 5
Ratastoolikohtade miinimumarv veeremiüksuse kohta
|
Veeremiüksuse pikkus |
Ratastoolikohti veeremiüksuse kohta |
|
Alla 30 meetri |
1 ratastoolikoht |
|
30–205 meetrit |
2 ratastoolikohta |
|
205–300 meetrit |
3 ratastoolikohta |
|
Üle 300 meetri |
4 ratastoolikohta |
Stabiilsuse tagamiseks peab ratastoolikoht olema projekteeritud nii, et ratastool asetseks kas esi- või tagaosaga sõidusuunas.
Ratastoolikoha kogupikkuse ulatuses peab selle laius vähemalt kuni 1 450 mm kõrguseni olema 700 mm, millele lisandub 50 mm käte vabaks liigutamiseks mõlemal küljel, kui seal asub mingi takistus, mis ei võimalda ratastoolikasutajal vabalt käsi liigutada (nt sein või konstruktsioon) 400–800 mm kõrgusel põrandapinnast (kui ratastooli ühel küljel asub vahekäik, ei kehti täiendava 50 mm nõue ratastooli selle külje kohta, kuna seal juba on vaba ruum).
Vähim kaugus piki tasapinda ratastoolikoha tagumise seina ja järgmise pinna vahel peab vastama A liite viites 16 osutatud tehnilisele kirjeldusele.
Ratastooli jaoks mõeldud alal ei tohi sõiduki põranda ja lae vahele jääda ühtki takistust peale pea kohal asuva pagasiraami, vastavalt punktile 4.2.2.9 veeremiüksuse seinale või lakke kinnitatud horisontaalse käsipuu või laua.
Ratastooliala tagumises osas peab olema vähemalt 700 mm laiune konstruktsioon või muu sobiv seadeldis. Tänu selle konstruktsiooni või seadeldise kõrgusele peab olema võimalik vältida seljaga vastu konstruktsiooni või seadeldist paikneva ratastooli tahapoole ümberminemist.
Ratastoolialasse võib paigaldada klappistmeid, kuid suletud asendis ei tohi need ületada ratastooliala mõõtmeid käsitlevates nõuetes sätestatud piirnorme.
Ratastoolikohal või vahetult selle ees ei tohi olla ühtegi seadeldist, näiteks jalgrattakonkse või suusariiuleid.
Iga ratastoolikoha kõrval või vastas peab olema vähemalt üks iste ratastoolikasutajaga koos reisiva inimese jaoks. See iste peab olema sama mugav kui teiste reisijate istmed ning võib asuda ka teisel pool vahekäiku.
Rongides, mille valmistajakiirus on üle 250 km/h, välja arvatud kahekordsed rongid, peab ratastoolialal viibival ratastoolikasutajal olema võimalik liikuda edasi liikuva käetoega istmele. Ratastoolikasutaja saab seda teha üksi. Sel juhul tohib saatja istme viia teise ritta. Seda nõuet kohaldatakse kuni nii paljude ratastoolikohtade suhtes veeremiüksuse kohta, kui on tabelis 5 märgitud.
Ratastoolikoht peab olema varustatud abi kutsumise seadmega, mis võimaldab ratastoolikasutajal ohu korral teavitada inimest, kes saab asjakohaselt tegutseda.
Abi kutsumise seade peab asuma ratastoolikasutaja käeulatuses, nagu on näidatud A liite viites 9 osutatud tehnilises kirjelduses.
Abi kutsumise seade ei tohi olla paigutatud kitsasse süvendisse, mis takistaks selle vahetut käsitsemist, kuid seda võib kaitsta tahtmatu kasutamise eest.
Abi kutsumise seadme liides peab olema selline, nagu on ette nähtud punktis 5.3.2.6.
Ratastoolikohale või otse selle kõrvale tuleb paigutada N liitele vastav silt, et tähistada kõnealune ala ratastoolikohana.
4.2.2.3.
4.2.2.3.1. Üldosa
Käesolevad nõuded kehtivad ainult selliste uste suhtes, mis viivad rongi mõnesse muusse üldkasutatavasse ossa, välja arvatud tualettruumide uksed.
Üldkasutatava käsitsi avatav uks avatakse ja suletakse käe abil, rakendades jõudu mitte üle 20 njuutoni.
Ukse juhtseadmed — käsitsi käitatavad, surunupud või muud seadmed — peavad olema kontrastses toonis taustaga.
Nende kasutajaliides peab vastama punkti 5.3.2.1 nõuetele.
Kui nii ukse avamiseks kui ka sulgemiseks vajalikud juhtseadmed asuvad üksteise kohal, on ülemine alati ette nähtud ukse avamiseks.
4.2.2.3.2. Välisuksed
(1) Kõigi reisijatele mõeldud välisuste kasutatav puhaslaius peab olema avatud asendis vähemalt 800 mm.
(2) Rongides, mille valmistajakiirus on alla 250 km/h, peab ratastooliga juurdepääsetavate, punktis 2.3 määratletud samatasandilist juurdepääsu võimaldavate uste laius avatud asendis olema vähemalt 1 000 mm.
(3) Väljastpoolt peavad välisuksed olema tähistatud viisil, mis oleks kontrastne veeremiüksuse kere muu värvitooniga.
(4) Ratastooliga juurdepääsetavad välisuksed peavad olema ratastoolikohtadele kõige lähemal asetsevad uksed rongis.
(5) Ratastooliga juurdepääsetav uks peab olema selgelt tähistatud sildiga vastavalt N liitele.
(6) Veeremiüksuse sees peavad välisuksed olema selgelt tähistatud, selleks kasutatakse ukse vahetus ümbruses kontrastses värvitoonis põrandakatet.
(7) Uste kasutamise ajal või vahetult enne uste kasutamist tuleb nii rongis kui ka väljaspool rongi olevatele inimestele anda nii heli- kui ka visuaalne signaal.
(8) Uste kasutamisest märku andvad signaalid on järgmised:
kui uks avamiseks lukustusest vabastatakse, tuleb anda ukse avamise signaal; see peab kestma vähemalt viis sekundit, välja arvatud juhul, kui ust ei avata; sel juhul võib signaal lõppeda kolme sekundi pärast;
kui uks avaneb automaatselt või selle avab kaugjuhtimise teel vedurijuht või mõni teine rongimeeskonna liige, antakse ukse avamise signaal; see peab kestma vähemalt kolm sekundit alates hetkest, mil uks hakkab avanema;
kui automaatselt sulguv või kaugjuhtimise teel suletav uks hakkab liikuma, antakse ukse sulgemise signaal; see peab algama vähemalt kaks sekundit enne ukse sulguma hakkamist ja jätkuma, kuni uks on sulgunud;
kui reisija või rongimeeskonna liige sulgeb ukse kohapeal, antakse ukse sulgemise signaal; see peab algama pärast juhtseadme töölerakendamist ja jätkuma, kuni uks on sulgunud.
Ukse sulgemise heli- ja visuaalse signaali võib ära jätta, kui uks sulgub muudel põhjustel kui lahkumine, kui on olemas alternatiivsed vahendid reisijate ja rongimeeskonna vigastuste riski maandamiseks. Kõik liikmesriigid peavad aktsepteerima võrdselt ukse sulgemise heli- ja visuaalseid signaale või alternatiivseid vahendeid.
(9) Väljaspool rongi olevatele inimestele kuuldava uste avamise helisignaali võib ära jätta, kui antakse ukse leidmise signaal. Ukse leidmise signaal peab kõlama pidevalt ukse lukustusest vabastamise ajal või siis, kui ust on võimalik avada, või mõlemal juhul.
(10) Uksesignaalide heliallikas peab paiknema juhtseadme juures.
Kui juhtseadet ei ole, peab uksesignaalide heliallikas paiknema ukseava kõrval.
Kui ukse sulgemise signaali jaoks kasutatakse eraldi heliallikat, võib see olla juhtseadme juures või ukseava kõrval.
Kui on olemas väline ukse leidmise signaal, peab selle heliallikas paiknema juhtseadme juures ning ukse sulgemise signaali heliallikas peab paiknema ukseava läheduses.
(11) Visuaalne signaal peab olema nähtav nii rongis kui ka väljaspool rongi ja asetsema nii, et tamburis viibivad reisijad seda võimalikult vähe varjaksid. Visuaalne signaal peab vastama A liite viites 19 osutatud tehnilisele kirjeldusele.
(12) Reisijatele mõeldud ukse helisignaal peab vastama G liites esitatud tehnilisele kirjeldusele.
(13) Ukse avab kas rongimeeskonna liige või avatakse see poolautomaatselt (st reisija vajutab surunupule) või automaatselt.
(14) Ukse juhtseade peab paiknema ukselehe kõrval või peal.
(15) Ooteplatvormilt käitatava välisukse juhtseadme kese ei tohi ühegi ooteplatvormi puhul, mille jaoks rong on projekteeritud, olla vähem kui 800 mm ega rohkem kui 1 200 mm kõrgusel, mõõdetuna vertikaalselt ooteplatvormi kohal. Kui rong on projekteeritud ainult ühe kõrgusega ooteplatvormide jaoks, ei tohi välisukse juhtseadme kese olla vähem kui 800 mm ega rohkem kui 1 100 mm kõrgusel, mõõdetuna vertikaalselt kõnealuse ooteplatvormi kohal.
(16) Välisukse seespoolse juhtseadme kese ei tohi olla vähem kui 800 mm ega rohkem kui 1 100 mm kõrgusel, mõõdetuna vertikaalselt veeremiüksuse põrandapinnast.
4.2.2.3.3. Siseuksed
Automaatsed ja poolautomaatsed siseuksed peavad sisaldama seadmeid, mis hoiaksid ära reisijate lõksujäämise uste kasutamise ajal.
Ratastooliga juurdepääsetavate siseuste puhaslaius peab olema vähemalt 800 mm.
Käsitsi avatava ukse avamiseks või sulgemiseks vajalik jõud ei tohi ületada 60 njuutonit.
Siseuste juhtseadmete kese ei tohi olla alla 800 mm ja üle 1 100 mm kõrgusel sõiduki põrandast.
Automaatsed sõidukisisesed uksed peavad toimima kas sünkroonselt paarina või peab teise ukse seade automaatselt tuvastama, kui inimene sellele läheneb, ning seejärel avanema.
Kui üle 75 % ukse pinnast on läbipaistvast materjalist, tuleb see märgistada visuaalse märgistusega.
4.2.2.4. Valgustus
Reisijateala keskmise valgustatuse miinimumväärtused peavad vastama A liite viites 6 osutatud tehnilisele kirjeldusele. Nende väärtuste ühtlustatuse nõudeid ei ole vaja käesoleva KTKga vastavusse viia.
4.2.2.5.
Kui rongis on tualettruumid, peab ratastoolikohast olema tagatud juurdepääs universaaltualettruumile.
Tavatualettruum peab vastama punktide 5.3.2.2 ja 5.3.2.3 nõuetele.
Universaaltualettruum peab vastama punktide 5.3.2.2 ja 5.3.2.4 nõuetele.
Kui rongis on tualettruumid, peab neis olema ka mähkimislaud. Kui ei ole eraldi lastele ettenähtud ruume või kui need on olemas, kuid need ei ole ratastoolikasutajale juurdepääsetavad, peab mähkimislaud paiknema universaaltualettruumis. Mähkimislaud peab vastama punkti 5.3.2.5 nõuetele.
4.2.2.6. Takistusteta vahekäigud
(1) Veeremiüksuse sissepääsu juurest alates peavad järgmised takistusteta vahekäigu lõigud vastama A liite viites 17 osutatud tehnilisele kirjeldusele:
(2) Vähima kõrguse nõude täitmist ei tule kontrollida
Nende alade puhul peetakse konstruktsiooniliste piirangute (gabariidid, ruum) tõttu vastuvõetavaks väiksemat kõrgust laeni.
(3) Ratastoolikoha kõrval ja teistes kohtades, kus ratastooli peab saama pöörata 180°, peab olema vähemalt 1 500 mm diameetriga vaba ruum ratastooli ümberpööramiseks. Ratastoolikoht võib olla osa nimetatud ümberpööramiseks mõeldud ruumist.
(4) Kui ratastoolikasutajal on vaja suunda muuta, peab mõlema koridori või koridori ja ukse takistusteta vahekäigu laius vastama A liite viites 17 osutatud tehnilisele kirjeldusele.
4.2.2.7.
4.2.2.7.1. Üldosa
Esitatakse järgmine teave:
Alapunktis 1 osutatud visuaalne teave peab olema kontrastses värvitoonis taustaga.
Alapunktis 1 osutatud tekstides kasutatav kirjastiil peab olema kergesti loetav.
Numbrites esitatud ajaline teave peab olema 24 tunni süsteemis.
4.2.2.7.2. Märgistused, piktogrammid ja kombatav teave
Kõik ohutussildid, hoiatavad, keelavad ja kohustusliku tegevuse sildid peavad sisaldama piktogramme ning need kujundatakse A liite viites 7 esitatud kirjelduse kohaselt.
Ühte suunda osutamiseks ei tohi ühes kohas üksteise kõrval olla üle viie piktogrammi koos suunda osutava noolega.
Vastavalt N liitele tuleb koos ratastooli sümboliga kasutada järgmiseid piktogramme:
Sümboleid võib kasutada koos teiste sümbolitega (näiteks vaguni number, tualettruum jne).
Induktiivsilmuste asukohale viitab piktogramm, mis vastab N liite kirjeldusele.
Universaaltualettruumides, kus on hingedega käsipuud, peab olema piktogramm, mis kujutab käsipuud nii allalastud kui ka ülestõstetud asendis.
Kui sõidukis on broneeritavad istekohad, peab sõiduki number või täht (nagu seda kasutatakse broneerimissüsteemis) olema märgitud igal uksel või ukse kõrval. Number või täht peab olema märgitud mitte väiksemalt kui 70 mm kõrguses kirjas ja see peab olema nähtav, kui uks on avatud või suletud.
Kui istekohti eristatakse numbrite või tähtede abil, peab iga istme number või täht olema märgitud vastaval istmel või selle kõrval mitte väiksemalt kui 12 mm kõrguses kirjas. Kõnealused numbrid ja tähed peavad olema kontrastses värvitoonis taustaga.
Kombatava teabe märgistused paigutatakse
4.2.2.7.3. Muutuv visuaalne teave
(1) Sihtkoht või marsruut peab olema kuvatud rongi ooteplatvormipoolsel välisküljel vähemalt ühe reisijatele ettenähtud ukse kõrval vähemalt igal teisel veeremiüksusel.
(2) Kui rongi käitatakse süsteemis, mille kaudu edastatakse muutuvat visuaalset teavet jaama ooteplatvormidel kõige rohkem 50 meetri kaugusel, ning reisi lõpp-punkt ja teave marsruudi kohta esitatakse ka rongi eesotsas, ei ole teabe edastamine veeremiüksuse küljel kohustuslik.
(3) Rongi sihtkoht või marsruut peab olema kuvatud igas veeremiüksuses.
(4) Rongi järgmine peatus tuleb kuvada viisil, et seda oleks võimalik lugeda vähemalt 51 %-lt istekohtadelt igas veeremiüksuses, sealhulgas 51 %-lt eelisõigusistmetelt ja kõikidelt ratastoolikohtadelt.
(5) Muutuva visuaalse teabe süsteem peab suutma kuvada rongi järgmist peatust vähemalt kaks minutit enne konkreetsesse jaama saabumist. Kui järgmine jaam on vähem kui kahe minuti teekonna kaugusel, peab süsteem suutma kuvada järgmise jaama nime kohe pärast eelmisest jaamast lahkumist.
(6) Alapunkti 4 nõuet ei kohaldata kupeevagunite suhtes, kus kupees on kuni kaheksa istekohta ja kupeesse pääseb koridori kaudu. Teave peab siiski olema nähtav koridoris kupee ees seisvale inimesele, samuti peab see olema nähtav ratastoolikohal asuvale reisijale.
(7) Muutuva visuaalse teabe süsteem võib kuvada teavet järgmise peatuse kohta sihtkoha nimega samal infotablool.
(8) Kui süsteem on automaatne, peab olema võimalik vigast või eksitavat teavet välja jätta või parandada.
(9) Rongis ja väljaspool rongi paiknevad infotablood peavad vastama alapunktide 10 ja 13 nõuetele. Nendes punktides mõistetakse infotabloo all mis tahes vahendit muutuva teabe esitamiseks.
(10) Iga jaama nimi (võib olla lühendatud) või teade peab püsima infotablool vähemalt kaks sekundit.
(11) Kui kasutatakse keritavat infotablood (horisontaalset või vertikaalset), siis esitatakse iga täielikku sõna vähemalt kahe sekundi jooksul ning horisontaalse kerimise kiirus ei tohi ületada keskmiselt kuut märki sekundis.
(12) Väljaspool rongi paikneva infotabloo minimaalne tähemärkide kõrgus on 70 mm rongi eesotsas ja 35 mm rongi küljel.
(13) Rongis paiknevate infotabloode projekteerimisel tuleb võtta arvesse suurimat nägemiskaugust, kasutades tabelis 5a esitatud valemit.
Tabel 5a
Veeremis paiknevate infotabloode suurim nägemiskaugus
|
Lugemiskaugus |
Tähtede kõrgus |
|
< 8 750 mm |
(lugemiskaugus / 250) mm |
|
8 750 – 10 000 mm |
35 mm |
|
> 10 000 mm |
(lugemiskaugus / 285) mm |
4.2.2.7.4. Muutuv helisignaalteave
Rongis peab olema valjuhääldisüsteem, mida juht või mõni teine reisijate eest vastutav personaliliige kasutab kas tavapäraste või hädaabiteadaannete edastamiseks.
Süsteem võib toimida manuaalselt, automaatselt või eelprogrammeeritult. Kui valjuhääldisüsteem on automaatne, peab olema võimalik vigast või eksitavat teavet välja jätta või parandada.
Süsteemi peab olema võimalik kasutada igas peatuses või igast peatusest lahkumisel rongi sihtpunkti ja järgmise peatuse teatamiseks.
Valjuhääldisüsteemi peab olema võimalik kasutada järgmise peatuse teatamiseks vähemalt kaks minutit enne rongi jõudmist vastavasse jaama. Kui järgmine jaam on vähem kui kahe minuti teekonna kaugusel, teatatakse järgmise jaama nimi kohe pärast eelmisest jaamast lahkumist.
Heliteadaannete STI-PA tase peab olema vähemalt 0,45 vastavalt A liite viites 5 esitatud kirjeldusele. Valjuhääldisüsteem peab vastama nõuetele kõigi istmete juures ja kõigil ratastoolikohtadel.
4.2.2.8.
Sisemiste trepiastmete (mitte välisastmed) maksimumkõrgus on 200 mm ja miinimumsügavus 280 mm, mõõdetuna trepi keskjoonelt. Kahekordsetes rongides võib ülemisele ja alumisele korrusele viivate trepiastmete miinimumsügavus olla 270 mm.
Vähemalt esimesel ja viimasel trepiastmel peab kogu trepi laiuses nii trepiastme ääre ees kui ka peal olema kontrastses värvitoonis triip, mille laius on
Rohkem kui kolme astmega trepil peavad olema käsipuud mõlemal küljel ja kahel tasandil. Kõrgem käsipuu peab olema põrandast 850–1 000 mm kõrgusel. Madalam käsipuu peab olema põrandast 500–750 mm kõrgusel.
Ühe, kahe või kolme astmega trepil peab olema mõlemal küljel vähemalt üks käsipuu või muu abivahend, mida saab kasutada tasakaalu säilitamiseks.
Käsipuud peavad vastama punktis 4.2.2.9 sätestatule.
Treppi ei tohi olla ratastooliga juurdepääsetava välimise ukse tamburis, ratastoolikoha, universaalse magamiskupee ning universaaltualettruumi juures, välja arvatud ukse lävepakk, mis ei tohi olla kõrgem kui 15 mm, või juhul, kui trepist üles saab tõstukiga. Tõstuk peab vastama punkti 5.3.2.10 nõuetele.
Veeremis asuvate kaldteede suurim kalle ei tohi ületada järgmisi näitajaid:
Tabel 6
Veeremi kaldteede suurim kalle
|
Kaldtee pikkus |
Suurim kalle (kraadides) |
Suurim kalle (%) |
|
►M4 Ratastooliga juurdepääsetava välimise ukse, ratastoolikoha, ratastooliga juurdepääsetava magamiskoha ja universaaltualettruumi vahelised teed ◄ |
||
|
Kuni 840 mm ühekordsetes vagunites |
6,84 |
12 |
|
Kuni 840 mm kahekordsetes vagunites |
8,5 |
15 |
|
> 840 mm |
3,58 |
6,25 |
|
Muud alad rongis |
||
|
> 1 000 mm |
6,84 |
12 |
|
600–1 000 mm |
8,5 |
15 |
|
Alla 600 mm |
10,2 |
18 |
|
Märkus. Kõnealuseid kaldeid tuleb mõõta, kui sõiduk seisab sirgel ja tasasel pinnal. |
||
4.2.2.9.
Kõik sõidukis asuvad käsipuud peavad olema ümarad, nende välimine läbimõõt peab olema 30–40 mm ning need peavad asetsema vähemalt 45 mm kaugusel mis tahes kõrvalasuvast pinnast, kuhu neid ei ole paigaldatud.
Kui käsipuu on kõver, siis peab kurvi seesmine raadius olema vähemalt 50 mm.
Kõik käsipuud peavad olema kontrastses värvitoonis taustaga.
Välisustel peavad olema käsipuud mõlemal küljel, paigutatuna sõiduki välisseinale nii lähedale kui võimalik. Erandi võib teha ukse ühele küljele, kui sinna on paigaldatud rongis asuv tõstuk.
Alapunktis 4 osutatud käsipuude kohta kehtivad järgmised nõuded:
Kui läbikäigu takistusteta osa on kitsam kui 1 000 mm ja pikem kui 2 000 mm, peavad sõidukite vahelistes reisijatele ettenähtud läbikäikudes või nende kõrval olema käsipuud või käepidemed.
Kui läbikäigu takistusteta osa on 1 000 mm või laiem, peavad läbikäigus olema käsipuud või käepidemed.
4.2.2.10.
Kui rong on varustatud reisijatele ettenähtud magamiskohtadega, peab rongi koosseisus olema sõiduk, milles on vähemalt üks ratastooliga juurdepääsetav magamiskoht.
Kui rongis on rohkem kui üks sõiduk reisijatele ettenähtud magamiskohtadega, peab rongis olema vähemalt kaks ratastooliga juurdepääsetavat magamiskohta.
Kui veeremiüksuses on ratastooliga juurdepääsetavad magamiskohad, peab vastava üksuse ukse välimine külg ja ratastooliga juurdepääsetava magamiskupee uks olema märgistatud kooskõlas N liitega.
Ratastooliga juurdepääsetava magamiskoha puhul tuleb arvesse võtta punkti 4.2.2.6 nõudeid, mis käsitlevad ratastoolikasutaja eeldatavat liikumist magamiskupees.
Magamiskohas peab olema vähemalt kaks abi kutsumise seadet, mis teavitavad nende kasutamisel inimest, kes saab asjakohaselt tegutseda; ei ole nõutav suhtluse alustamine.
Abi kutsumise seadme liides peab vastama punkti 5.3.2.6 määratlusele.
Üks abi kutsumise seade peab asuma põrandast mitte kõrgemal kui 450 mm, mõõdetuna vertikaalselt põrandapinnast seadme keskmeni. See peab asetsema nii, et põrandal lebav inimene selleni ulatuks.
Teine abi kutsumise seade peab paiknema põrandast 600–800 mm kõrgusel, mõõdetuna vertikaalselt seadme keskmeni.
Alapunktides 7 ja 8 kirjeldatud abi kutsumise seadmed peavad paiknema magamiskoha eri vertikaalpindadel.
Abi kutsumise seadmed peavad eristuma kõigist muudest magamisruumis asuvatest juhtseadmetest, olema teist värvi kui muud juhtseadmed ning kontrastses värvitoonis taustaga.
4.2.2.11.
4.2.2.11.1. Üldnõuded
Tuleb tõendada, et kui veeremiüksus on töökorras ja uute ratastega ning seisab rööbastee keskel, on tema mõlemal küljel olevate uste trepiastme serva keskosas asuv punkt sellel pinnal, mida joonisel 1 määratletakse „astme asukohana”.
Joonis 1
bq0, δh, δν+ ja δν- väärtused sõltuvad sellest, mis tüüpi ooteplatvormil veerem on mõeldud peatuma. Need on järgmised:
Tabel 7 käsitleb kõiki veeremeid, mis tavapäraselt toimides peatuvad ooteplatvormi ääres, mille kõrgus on 550 mm.
Tabel 7
δh, δν+ ja δν- väärtused 550 mm kõrguse ooteplatvormi puhul
|
|
δh mm |
δν+ mm |
δν- mm |
|
sirgel rööbasteel |
200 |
230 |
160 |
|
rööbasteel, mille kurviraadius on 300 m |
290 |
230 |
160 |
Tabel 8 käsitleb kõiki veeremeid, mis tavapäraselt toimides peatuvad ooteplatvormi ääres, mille kõrgus on 760 mm.
Tabel 8
δh, δν+ ja δν- väärtused 760 mm kõrguse ooteplatvormi puhul
|
|
δh mm |
δν+ mm |
δν- mm |
|
sirgel rööbasteel |
200 |
230 |
160 |
|
rööbasteel, mille kurviraadius on 300 m |
290 |
230 |
160 |
Tabel 9 käsitleb kõiki veeremeid, mis tavapäraselt toimides peatuvad nii ooteplatvormide ääres, mille kõrgus on 760 mm, kui ka ooteplatvormide ääres, mille kõrgus on 550 mm, ning millel on kaks või rohkem astet.
Ühe astme suhtes kohaldatakse tabeli 7 väärtusi ning järgmise sõidukisse viiva astme suhtes kohaldatakse järgmisi väärtusi, tingimusel, et ooteplatvormi nominaalkõrgus on 760 mm:
Tabel 9
δh, δν+ ja δν- väärtused 760 mm kõrguse ooteplatvormi teise astme puhul
|
|
δh mm |
δν+ mm |
δν- mm |
|
sirgel rööbasteel |
380 |
230 |
160 |
|
rööbasteel, mille kurviraadius on 300 m |
470 |
230 |
160 |
Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.12 osutatud tehniline dokumentatsioon peab sisaldama teavet järgmise kohta:
4.2.2.11.2. Peale- ja mahaastumisastmed
Kõik peale- ja mahaastumisastmed peavad olema libisemiskindlad ning ukseavaga ühelaiused.
Välimise juurdepääsu seesmiste astmete väikseim sügavus peab olema 240 mm astme vertikaalsete servade vahel ning suurim kõrgus 200 mm. Iga astme suurim kõrgus võib olla 230 mm, kui on võimalik tõendada, et seetõttu väheneb trepiastmete arv ühe võrra.
Astmete samm peab olema ühesuurune.
Vähemalt esimesel ja viimasel trepiastmel peab mitte vähem kui 80 % ulatuses trepi laiusest olema kontrastne 45–55 mm laiune triip trepiastme ääre peal. Samalaadne triip peaks asuma veeremiüksusesse sisenemisel viimase astmeserva ees.
Välimise fikseeritud või liigutatava astme suurim kõrgus võib olla 230 mm astmete vahel ning vähim sügavus 150 mm.
Kui kasutatakse astmelauda, mis on väljaspool sõidukit ukseläve pikenduseks, ning kui astmelaua ja sõiduki põranda vahel kõrgus ei muutu, ei peeta seda käesoleva tehnilise kirjelduse tähenduses astmeks. Samuti on lubatud selline kuni 60 mm suurune erinevus astmelaua põrandapinna ja sõiduki välise osa kõrguse vahel, mida kasutatakse ukse suunamiseks ja sulgemiseks, ning seda ei peeta astmeks.
Tamburisse peab olema võimalik pääseda kuni nelja astmega, millest üks võib olla välimine aste.
Veeremi suhtes, mis tavapäraselt toimides peatub olemasoleva ooteplatvormi ääres, mille kõrgus on alla 380 mm, ning mille reisijatele ettenähtud uksed asuvad pöördvankrite kohal, ei kohaldata eespool toodud punkte 2 ja 5, kui saab tõendada, et seeläbi jaotatakse astmete kõrgus ühtlasemalt.
4.2.2.12.
Kasutusel peab olema turvaline hoiustamissüsteem, et tagada, et abivahendid rongile minekuks, sealhulgas teisaldatavad kaldteed, ei avalda kuidagi survet reisija ratastoolile või liikumisabivahendile ega kujuta endast ohtu reisijatele.
Veeremis võib punktis 4.4.3 sätestatud eeskirjade kohaselt olla järgmist tüüpi abivahendeid rongile minekuks.
4.2.2.12.1. Liigutatav aste ja ületussild
Liigutatav aste on sõidukisse ukselävest madalamale ehitatud täisautomaatne sissetõmmatav seadeldis, mis aktiveerub samaaegselt ukse avanemis- ja sulgemisprotsessiga.
Ületussild on sõidukisse ukselävega võimalikult samale tasandile ehitatud täisautomaatne sissetõmmatav seadeldis, mis aktiveerub samaaegselt ukse avanemis- ja sulgemisprotsessiga.
►M4 Ei kasutata. ◄
Liigutatav aste või ületussild peavad lõplikult eenduma enne, kui ukse avanemine võimaldab reisijatel astet ületada, ning vastupidi: aste või ületussild võivad hakata sisse tõmbuma ainult juhul, kui reisijatel ei ole enam võimalik rongi siseneda ega sealt väljuda.
Liigutatavad astmed ja ületussillad peavad vastama punkti 5.3.2.8 nõuetele.
4.2.2.12.2. Rongis asuv kaldtee
Rongis asuv kaldtee on seade, mis asetseb sõiduki ukseläve ja ooteplatvormi vahel. See võib olla manuaalne, poolautomaatne või automaatne.
Rongis asuvad kaldteed peavad vastama punkti 5.3.2.9 nõuetele.
4.2.2.12.3. Rongis asuv tõstuk
(1) Rongis asuv tõstuk on veeremiüksuse uksealasse ehitatud seadeldis, mis peab suutma ületada suurima kõrgusevahe veeremiüksuse põrandapinna ja ooteplatvormi vahel.
(2) Kui tõstuk on hoiuasendis, peab ukseava vähim kasutatav laius vastama punktile 4.2.2.3.2.
(3) Rongis asuvad tõstukid peavad vastama punkti 5.3.2.10 nõuetele.
4.3. Liideste talitluslikud ja tehnilised kirjeldused
4.3.1. Taristu allsüsteemi liidesed
Tabel 10
Taristu allsüsteemi liides
|
Taristu allsüsteemi liides |
|||
|
Piiratud liikumisvõimega inimeste KTK |
|
Taristu KTK |
|
|
Parameeter |
Punkt |
Parameeter |
Punkt |
|
Sõidukisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus |
4.2.2.11 |
Ooteplatvormid |
4.2.9 |
|
Sõidukisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetuse erijuhud |
7.3.2.6 |
Ooteplatvormide erijuhud |
7.7 |
4.3.2. Veeremi allsüsteemi liidesed
Tabel 11
Liides piiratud liikumisvõimega inimeste KTKga
|
Käesolev KTK |
Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK |
||
|
Parameeter |
Punkt |
Parameeter |
Punkt |
|
Veeremi allsüsteem |
4.2.2 |
Reisijatega seotud punktid |
4.2.5 |
|
Üksnes istekohtade broneerimissüsteemis kasutamiseks ette nähtud veerem |
4.2.2.1.2.1 |
Ülddokumentatsioon |
4.2.12.2 |
|
Teoreetilise ooteplatvormi kõrgus ja asetus |
4.2.2.11.1 |
Ülddokumentatsioon |
4.2.12.2 |
|
Liigutatav aste ja ületussild |
4.2.2.12.1 |
Uste ja veojõu vastastikune blokeering |
4.2.5.5.7 |
4.3.3. Reisijaveoteenuste telemaatiliste rakenduste allsüsteemi liidesed
Tabel 12
Reisijaveoteenuste telemaatiliste rakenduste allsüsteemi liides
|
Reisijateveoteenuste telemaatiliste rakenduste allsüsteemi liides |
|||
|
Piiratud liikumisvõimega inimeste KTK |
|
Reisijateveoteenuste telemaatiliste rakenduste KTK |
|
|
Parameeter |
Punkt |
Parameeter |
Punkt |
|
Juurdepääs jaamale Abi rongi sisenemisel ja rongist väljumisel |
4.4.1 |
Puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste vedu ja abistamist käsitleva teabe käitlemine |
4.2.6 |
|
Abistamine rongi sisenemisel ja rongist väljumisel |
4.4.2 |
Puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste vedu ja abistamist käsitleva teabe käitlemine |
4.2.6 |
|
Juurdepääs ja broneerimine |
4.4.2 |
Kättesaadavuse/broneerimisega seotud päringute käitlemine |
4.2.9 |
|
Visuaalne teave |
4.2.1.10 |
Teabe esitamine jaamapiirkonnas |
4.2.12 |
|
Heliteadaanded |
4.2.1.11 |
Teabe esitamine jaamapiirkonnas |
4.2.12 |
|
Kliendiinfo |
4.2.2.7 |
Teabe esitamine veeremiüksuse piirkonnas |
4.2.13 |
4.4. Käituseeskirjad
Järgmised käituseeskirjad ei ole allsüsteemide hindamise osa.
Käesolevas KTKs ei täpsusta käituseeskirju evakueerimise puhul ohtlikes olukordades, vaid ainult tehnilisi nõudeid. Taristu ja veeremi tehniliste nõuete eesmärk on hõlbustada kõigi, ka puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste evakueerimist. ►M4 Järgmisi käituseeskirju kohaldatakse kogu taristu ja veeremi allsüsteemide käitamise suhtes. ◄
4.4.1. Taristu allsüsteem
3. jaos esitatud oluliste nõuete kontekstis on puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuvõimalustega seotud taristu allsüsteemi käituseeskirjad järgmised.
Märkus. Üldist teavet ühistransporditeenuste kohta ei käsitata käesoleva punkti tähenduses reklaamina.
4.4.2. Veeremi allsüsteem
3. peatükis esitatud oluliste nõuete kontekstis on puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste juurdepääsuga seotud veeremi allsüsteemi käituseeskirjad järgmised.
4.4.2.1.
Raudteeveo-ettevõtjal peavad olema kirjalikud eeskirjad, et tagada juurdepääs reisijateveoveeremile kogu jaama lahtioleku ajal vastavalt käesoleva KTK tehnilistele nõuetele. Peale selle peavad kõnealused eeskirjad olema vastavuses taristuettevõtja või jaamaülema eeskirjadega (vt punkt 4.4.1). Kõnealuseid eeskirju rakendatakse töötajate suhtes vajaliku teabe jagamise ning menetluste ja koolituste kaudu. Veeremi eeskirjad peavad hõlmama muu hulgas järgmisi käituseeskirju.
4.4.2.2.
Eelisõigusistmetena liigitatud istmete puhul on kaks võimalust: i) broneerimata istmed ja ii) broneeritud istmed (vt punkti 4.2.2.1.2.1 alapunkt 2). Neist esimese puhul on käituseeskirjad suunatud teistele reisijatele (st märgistuse tagamine), paludes neil tagada, et selliste istekohtade puhul antakse eelisõigus kõigile puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele, kellel on õigus neid istmeid kasutada, ning et hõivatud eelisõigusistmed vajaduse korral vabastatakse. Teisel juhul rakendab käituseeskirju raudteeveo-ettevõtja, et tagada piletite broneerimissüsteemi õiglane toimimine puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste suhtes. Selliste eeskirjadega tagatakse, et eelisõigusistmed on algselt broneerimiseks kättesaadavad vaid puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele kuni kindlaksmääratud ajani enne rongi lahkumist. Pärast kindlaksmääratud aega tehakse eelisõigusistmed kättesaadavaks kõikidele reisijatele, sealhulgas puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele.
4.4.2.3.
Käituseeskirjadega tuleb tagada, et juhtkoeraga reisivad puudega ja piiratud liikumisvõimega inimesed ei peaks pileti eest juurde maksma.
4.4.2.4.
Eeskirjad eelisõigusistmetele ning nende broneerimisele kehtivad ka ratastoolikohtade puhul, nii et ainult ratastoolikasutajatel on eelisõigus. Peale selle tuleb käituseeskirjadega tagada i) broneerimata või ii) broneeritud istekohtade olemasolu puudega või piiratud liikumisvõimega inimesega koos reisivale (täieliku liikumisvõimega) inimesele ratastoolikoha kõrval või selle vastas.
4.4.2.5.
Eeskirjad eelisõigusistmete ja nende broneerimise kohta kehtivad ka universaalsete magamiskupeede puhul (vt punkt 4.2.2.10). Käituseeskirjad ei võimalda siiski universaalsete magamiskupeede kasutamist ilma eelneva broneerimiseta (st eelnev broneering on alati vajalik).
4.4.2.6.
Välisuste aktiveerimise suhtes rongimeeskonna poolt tuleb rakendada käituseeskirju, et tagada kõigi reisijate, sealhulgas puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste ohutus (vt punkt 4.2.2.3.2).
4.4.2.7.
Käituseeskirjade rakendamise eesmärk on tagada töötajate vajalik reageerimine ja tegutsemine abi kutsumise seadme aktiveerimise korral (vt punktid 4.2.2.2, 4.2.2.5 ja 4.2.2.10). Reageering ja tegutsemisviis sõltub sellest, kust abikutse tuleb.
4.4.2.8.
Kui iga reisijaiste on varustatud eraldi valgustiga, on lubatud vähendada veeremiüksuse valgustatuse taset olenevalt kasutusolukorrast (nt öine aeg, reisijate mugavus). A liite viites 6 osutatud tehnilise kirjelduse nõuded peavad olema täidetud.
4.4.2.9.
Rakendada tuleb käituseeskirju reisijatele heliliste ohutusjuhiste edastamise kohta hädaolukorras (vt punkt 4.2.2.7.4). Eeskirjad peavad hõlmama ka juhiste laadi ning edastamisviisi.
4.4.2.10.
Andmed rongi marsruudi või võrgu kohta peavad olema kättesaadavad (raudteeveo-ettevõtja otsustab, mil moel kõnealust teavet edastatakse).
Reklaame ei tohi ühitada teejuhistega.
Märkus. Üldist teavet ühistransporditeenuste kohta ei käsitata käesoleva punkti tähenduses reklaamina.
4.4.2.11.
Käituseeskirjade rakendamisega tagatakse rongimeeskonna sobivus ja võime korrigeerida vigast automaatselt edastatud teavet (vt punkt 4.2.2.7).
4.4.2.12.
Käituseeskirjade rakendamise eesmärk on tagada, et järgmine peatus teadustatakse mitte vähem kui kahe minuti jooksul enne vastavasse jaama jõudmist ja et muutuva teabe infotabloodel kuvatakse sihtkoht niipea, kui rong on peatunud (vt punkt 4.2.2.7).
4.4.2.13.
Käituseeskirjade rakendamise eesmärk on võtta arvesse muutusi rongi koosseisus, nii et rongide peatumiskoha suhtes oleks võimalik kindlaks määrata ohutud alad ratastoolikasutajate rongi sisenemise abivahendite kasutamiseks.
4.4.2.14.
Rakendada tuleb käituseeskirju rongile mineku abivahendite käitamise kohta rongimeeskonna ja jaamatöötajate poolt. Käsitsi käitavate seadmete puhul tagavad eeskirjad, et nende käitamiseks peavad töötajad vaid minimaalselt füüsilist jõudu kasutama. Elektri jõul liikuvate abivahendite puhul tagavad eeskirjad elektrikatkestuse korral vahendi tõrkekindla käitamise. Rakendada tuleb käituseeskirja rongimeeskonna või jaamatöötajate käitatava ratastoolitõstukite teisaldatava ohutuspiirde kohta.
Käituseeskirjade rakendamise eesmärk on tagada rongimeeskonna ja jaamatöötajate võime ohutult käitada pealesõiduteid, neid kohale asetada, tõsta, langetada ning hoiustada.
4.4.2.15.
Käituseeskirjade rakendamise eesmärk on tagada töötajate teadlikkus selle kohta, et puudega ja piiratud liikumisvõimega inimesed võivad vajada abi rongi sisenemisel ja sealt väljumisel, ning et töötajad peavad vajaduse korral tagama sellise abi osutamise.
Puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele tagatakse abi määruses (EL) 2021/782 sätestatud tingimustel.
4.4.2.16.
Raudteeveo-ettevõtja ja taristuettevõtja või jaamaülem peavad koos kindlaks määrama selle piirkonna ooteplatvormil, kus kõnealuseid vahendeid tõenäoliselt kasutatakse, ning neil on vaja tõendada selle sobilikkust. Ala peab ühilduma olemasolevate ooteplatvormidega, mille ääres rong tõenäoliselt peatub.
Seetõttu tuleb nõudest kinnipidamise eesmärgil rongi peatumiskohta mõnel juhul veidi muuta.
Käituseeskirjade rakendamise eesmärk on võtta arvesse muutusi rongi koosseisus (vt punkt 4.2.1.12), nii et rongide peatumiskohta oleks võimalik rongi sisenemise abivahendite kasutamise ala suhtes kindlaks määrata.
4.4.2.17.
Rakendada tuleb käituseeskirju ületussilla hoidmise kohta või elektrikatkestuse korral käitamise kohta.
4.4.2.18.
Rongi moodustamise korral ühilduvast ja mitteühilduvast veeremist on käituseeskirjade rakendamise eesmärk tagada vähemalt kahe käesolevale KTK-le vastava ratastoolikoha olemasolu rongis. Kui rongis on olemas tualettruumid, tuleb tagada ratastoolikasutajate juurdepääs universaaltualettruumile.
Selliste veeremikombinatsioonide puhul peab olema kehtestatud kord visuaalse ja helisignaalteabe edastamise tagamiseks kõigis veeremiüksustes.
On lubatud, et selliste kombinatsioonide puhul ei pruugi muutuva teabe süsteemid, ratastoolikohad, universaaltualettruumid, ratastoolidele juurdepääsetavad magamiskohad ja abi kutsumise süsteemid täielikult toimida.
4.4.2.19.
Kui rong moodustatakse vastavalt punktile 6.2.7 individuaalselt hinnatud veeremiüksustest, on käituseeskirjade rakendamise eesmärk tagada, et terve rong vastaks käesoleva KTK punktile 4.2.
4.4.2.20.
Kui reisijatele osutatakse teenust rongi konkreetses alas, millele ratastoolikasutajatel puudub juurdepääs, peavad olema kasutusele võetud käitamisvahendid, millega tagatakse, et
ratastoolikasutajatel on võimalik saada tasuta abi teenuseni jõudmiseks või
ratastoolikohtades osutatakse ratastoolikasutajatele teenust tasuta, välja arvatud juhul, kui teenuse laadi tõttu ei ole seda võimalik osutada kaugteenusena.
4.4.3. Varustamine rongile mineku abivahenditega ja abistamine
Vastutav taristuettevõtja või jaamaülem ja raudteeveo-ettevõtja peavad kokku leppima rongile mineku abivahendite tagamise ja halduse suhtes ning abistamise ja alternatiivsete transpordivahendite suhtes vastavalt määrusele (EL) 2021/782, et määrata kindlaks, milline osaline vastutab rongile mineku abivahendite ning alternatiivsete transpordivahendite käitamise eest. Taristuettevõtja (või jaamaülem(ad)) ja raudteeveo-ettevõtja tagavad, et nende kokku lepitud kohustuste jagamine on kõige mõistlikum üldine lahendus.
Sellistes kokkulepetes võetakse arvesse punktides 5.3.1.2, 5.3.1.3, 5.3.2.9 ja 5.3.2.10. osutatud rongile mineku abivahendite kasutusala.
Selliste kokkulepetega määratakse kindlaks
ooteplatvormid, kus rongile mineku abivahendeid käitab taristuettevõtja või jaamaülem, ning veerem, mille puhul neid kasutatakse;
ooteplatvormid, kus rongile mineku abivahendeid käitab raudteeveo-ettevõtja, ning veerem, mille puhul neid kasutatakse;
veerem, mille puhul raudteeveo-ettevõtja peab tagama rongile mineku abivahendite olemasolu ning neid käitama, ning ooteplatvorm, kus neid kasutatakse;
veerem, mille puhul raudteeveo-ettevõtja tagab rongile mineku abivahendite olemasolu ning mida käitab taristuettevõtja või jaamaülem, ning ooteplatvormid, kus seda kasutatakse;
ooteplatvormidel paiknevate rongile mineku abivahendite puhul asukoht, kus neid kõige tõenäolisemalt kasutatakse, võttes arvesse, et seadme äärest peab jääma 150 cm vaba (takistusteta) pinda suunas, kus ratastool ooteplatvormi tasandil rongi siseneb või rongist väljub;
tingimused alternatiivsete transpordivahendite olemasolu tagamiseks, kui
4.5. Hoolduseeskirjad
4.5.1. Taristu allsüsteem
Raudteetaristu-ettevõtjal või jaamaülemal peavad olema eeskirjad, mis hõlmavad puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele täiendava abi osutamist nende kasutatavate abivahendite hoolduse, asendamise või parandamise korral.
4.5.2. Veeremi allsüsteem
Kui puuetega või piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks mõeldud seadmed on puudulikud (see hõlmab ka kombatavaid silte), peab raudteeveo-ettevõtja tagama kõnealuse seadme parandamise või asendamise kuue tööpäeva jooksul veast teatamise hetkest.
4.6. Kutsekvalifikatsioon
Käesoleva KTK taristu või veeremi allsüsteemi toimimiseks ja hoolduseks vajalik personali kutsekvalifikatsioon vastavalt tehnilisele kohaldamisalale, nagu on määratletud punktis 1.1, ning vastavalt punktis 4.4 esitatud käituseeskirjade loetelule, on järgmine.
4.7. Töötervishoid ja tööohutus
Käesolevas KTKs ei esitata personalile töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas nõudmisi seoses taristu ja veeremi allsüsteemi toimimisega ega ka käesoleva KTK rakendamisega.
▼M4 —————
5. KOOSTALITLUSE KOMPONENDID
▼M4 —————
5.2. Uuenduslikud lahendused
Nagu käesoleva KTK punktis 4.1 on sätestatud, võivad uuenduslikud lahendused nõuda uut kirjeldust ja/või uusi hindamismeetodeid. Need kirjeldused ja hindamismeetodid töötatakse välja määruse artiklis 6 kirjeldatud protsessi käigus.
5.3. Komponentide loetelu ja kirjeldus
Koostalitluse komponente hõlmavad ►M4 direktiivi (EL) 2016/797 ◄ asjaomased sätted ning nende loetelu on järgmine.
5.3.1. Taristu
Taristu koostalitluse komponendina määratletakse järgmised elemendid.
▼M4 —————
5.3.1.2.
Kasutuspiirkonna kaldteede projekteerimisel ja hindamisel võetakse arvesse suurimat vertikaalset tühimikku, mida nende abil saab ületada kõige rohkem 18 % (10.2°) kalde korral.
Kaldteed peavad mahutama M liites kirjeldatud näitajatega ratastooli.
Kaldtee talub vähemalt 300 kg suurust raskust, asetatuna seadeldise keskele ja jaotatuna 660 x 660 mm suurusele pinnale.
Kui kaldtee töötab elektriga, peab abivahendit saama elektrikatkestuse korral käsitsi juhtida.
Kaldtee pind peab olema libisemiskindel ja sellel peab olema stabiilne asend ning selle kasutatav puhaslaius peab olema vähemalt 760 mm.
Vähem kui 1 000 mm puhaslaiusega kaldteedel on mõlemal küljel kõrgendatud ääred, et takistada piiratud liikumisvõimega inimeste ratastega abivahendite üle ääre libisemist.
Kaldtee mõlemas otsas asuvad toed tuleb kaldlihvida ning need ei tohi olla kõrgemad kui 20 mm. Neil peavad olema kontrastses värvitoonis hoiatavad triibud.
Kaldteel peab olema mehhanism seadeldise turvaliseks kinnitamiseks, et see rongile sisenemisel või rongilt väljumisel paigast ei liiguks.
Kaldteel peavad olema kontrastses värvitoonis märgistused.
5.3.1.3.
Kasutuspiirkonna tõstukite projekteerimisel ja hindamisel võetakse arvesse suurimat vertikaalset tühimikku, mida nende abil saab ületada.
Tõstukid peavad mahutama M liites kirjeldatud näitajatega ratastooli.
Tõstukid peavad taluma vähemalt 300 kg suurust raskust, asetatuna seadeldise keskele ja jaotatuna 660 x 660 mm suurusele pinnale.
Tõstukiplatvormi pind peab olema libisemiskindel.
Põrandapinnal peab tõstuki platvormi puhaslaius olema vähemalt 800 mm ja pikkus 1 200 mm. M liite kohaselt peab tõstuki platvormi kohal alates 100 mm kõrgusest olema jalgade jaoks täiendavalt 50 mm, arvestades ratastoolikasutaja liikumissuunda rongile või sealt maha.
Tõstuki platvormi ja vaguni põranda vahelise tühimiku ületussillal peab olema stabiilne asend ja selle laius peab olema vähemalt 760 mm.
Olemasolu korral tuleb kõiki tõstuki juhtseadmeid selle maapinnale laskmiseks, ülestõstmiseks ja seiskamiseks pidevalt käsitsi käitada ning võimalik ei tohi olla ebakorrektne tõstmine, kui tõstuki platvorm on hõivatud.
Kui tõstukist kaob elekter, peab tõstukit olema võimalik käitada, lasta tõstukis olev inimene maapinnale ning tõsta ja paigutada tühi tõstuk oma kohale.
Ükski tõstuki platvormi osa ei tohi liikuda kiirusel, mis ületab 150 mm sekundis tõstuki reisija allalaskmise ja ülestõstmise ajal, ning ei tohi ületada 600 mm sekundis tõstuki käitamise või paigutamise ajal (välja arvatud juhul, kui seda tehakse käsitsi).
Suurim lubatud tõstuki horisontaalne ja vertikaalne kiirendus ajal, mil tõstuk on hõivatud, on 0,3 g.
Tõstuki platvorm peab olema varustatud piiretega, et ennetada ratastooli rataste veeremist üle tõstuki platvormi tõstuki töötamise ajal.
Sisseehitatud või eemaldatav piire peab takistama ratastooli veeremist üle sõidukile kõige lähemal asuva serva kuni hetkeni, mil tõstuk on lõplikus ülestõstetud asendis.
Tõstuki platvormi kõigil külgedel, mis ulatuvad ülestõstetud asendis üle sõiduki, peavad olema vähemalt 25 mm kõrgused piirded. Sellised piirded ei takista vahekäiku või sellest välja manööverdamist.
Pealesõiduserva piirde (välimise piirde) puhul, mis toimib tõstuki maapinnatasandil olles pealesõiduteena, piisab sellest, kui see on üles tõstetud või suletud, või peab paigaldama lisasüsteemi, et takistada elektriratastooli veeremist üle selle piirde või sellele otsa.
Ratastool võib tõstukil olla nii suunaga välja- kui ka sissepoole.
Tõstukil peavad olema kontrastses värvitoonis märgistused.
5.3.2. Veerem
Veeremi koostalitluse komponendina määratletakse järgmised elemendid.
5.3.2.1.
Ukse juhtseadme puhul peab olema kas seadme peal või ümber oleva visuaalse märgistuse abil võimalik aru saada, et see on aktiveeritud, ning seda peab saama käitada käega surudes, milleks vajalik jõud ei tohi ületada 15 njuutonit.
Seadeldist peab olema võimalik ära tunda seda puudutades (nt kombatavad märgid) ning märgistus peab viitama tegevusele.
5.3.2.2.
Tualettruumi välis- või siseküljel asuva uksekäepideme, luku või uksejuhtseadme kese peab paiknema vähemalt 800 mm ja mitte üle 1 100 mm kõrgusel tualettruumi ukselävest.
Kui uks on lukustatud, peab sellest märku andma nii visuaalne kui ka kombatav märgistus (või helisignaal) nii tualettruumis sees kui ka väljaspool.
Kõigi tualettruumi sisemuses asuvate uksejuhtseadmete ja muu sisustuse (välja arvatud mähkimislauad ja abi kutsumise seadmed) toimimiseks vajalik jõud ei tohi ületada 20 njuutonit.
Kõik juhtseadmed, sealhulgas loputussüsteem, peavad olema kontrastsed oma taustaga ning neid peab olema võimalik puudutades ära tunda.
Iga juhtseadme käitamiseks tuleb tagada selget ja täpset teavet edastavate siltide olemasolu, kasutades piktogramme, ning sildid peavad olema kombatavad.
Prill-laud ja WC-poti kaas ning kõik käsipuud peavad olema kontrastsed taustaga.
Kui nii ukse avamiseks kui ka sulgemiseks vajalikud juhtseadmed asuvad üksteise kohal, on ülemine alati ette nähtud ukse avamiseks.
Automaatsed ja poolautomaatsed siseuksed peavad sisaldama seadmeid, mis hoiavad ära reisijate lõksujäämise uste kasutamise ajal.
Käsitsi avatava ukse avamiseks või sulgemiseks vajalik jõud ei tohi ületada 60 njuutonit.
5.3.2.3.
Tavatualettruum ei ole kavandatud juurdepääsetavana ratastoolikasutajale.
Ukse kasutatav laius peab olema vähemalt 500 mm.
WC-poti ja kraanikausi kõrvale peavad olema paigaldatud vertikaalne ja/või horisontaalne käsipuu, nagu on nõutud punktis 4.2.2.9.
5.3.2.4.
Universaaltualettruum on tualettruum, mis on projekteeritud nii, et seda saaksid kasutada kõik reisijad, sealhulgas puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimesed.
Universaaltualettruumi kasutusala määratletakse selle hindamiseks kasutatava meetodiga (A või B vastavalt punktile 6.1.3.1).
Tualettruumi ukse puhaslaius peab olema vähemalt 800 mm. Kui uks on automaatne või poolautomaatne, peab olema seda võimalik osaliselt avada, et ratastoolikasutaja abiline saaks tualettruumist lahkuda ja sinna naasta.
Ukse välimine külg peab olema tähistatud sildiga, mis on kooskõlas N liitega.
Tualettruumis peab olema piisavalt ruumi M liites määratletud ratastooli manööverdamiseks asendisse, mis võimaldab ratastoolikasutajal nii küljelt kui ka diagonaalselt WC-potile liikuda.
WC-poti ees peab olema vähemalt 700 mm vaba ruumi, mis järgib WC-poti kuju.
WC-poti mõlemal küljel peab olema horisontaalne käsipuu, mis vastab punkti 4.2.2.9 nõuetele ning ulatub vähemalt WC-poti eesmise servani.
Ratastooliga juurdepääsetaval küljel peab käsipuu olema liigendatud viisil, mis võimaldab ratastoolikasutajal takistusteta liikuda WC-potile ja tagasi.
Prill-laua kõrgus peab allalastud asendis olema 450–500 mm kõrgusel põrandapinnast.
Kõik mugavused peavad olema ratastoolikasutajale kergesti kättesaadavad.
Tualettruumi kabiinis peab olema vähemalt kaks abi kutsumise seadet, mis kasutamise korral teavitavad inimest, kes saab asjakohaselt tegutseda; ei ole nõutav suhtluse alustamine.
Abi kutsumise seadme liides peab vastama punktis 5.3.2.6 kirjeldatule.
Üks abi kutsumise seade peab asuma põrandast mitte kõrgemal kui 450 mm, mõõdetuna vertikaalselt põrandapinnast seadme keskmeni. See peab asetsema nii, et põrandal lebav inimene selleni ulatuks.
Teine abi kutsumise seade peab paiknema põrandast 800 – 1 100 mm kõrgusel, mõõdetuna vertikaalselt seadme keskmeni.
Need kaks seadet peavad asetsema kabiini eri vertikaalpindadel, nii et nendeni oleks võimalik ulatuda mitmest eri asendist.
Abi kutsumise seadmed peavad eristuma kõigist muudest tualettruumis asuvatest seadmetest, olema teist värvi kui muud seadmed ning kontrastses värvitoonis oma taustaga.
Mähkimislaua olemasolu korral peab selle kõrgus kasutamisasendis olema 800 – 1 000 mm põrandapinnast.
5.3.2.5.
Mähkimislaua kasutatav pind peab olema vähemalt 500 mm lai ja 700 mm pikk.
Mähkimislaud peab olema konstrueeritud nii, et imik sealt kogemata maha ei libiseks, sellel ei tohi olla teravaid servi ning selle kandejõud peab olema vähemalt 80 kg.
Seda peab olema võimalik kokku panna ainult ühe käega, kasutades jõudu, mis ei ületa 25 njuutonit.
5.3.2.6.
Abi kutsumise seade peab vastama järgmistele tingimustele:
selle asukohale peab viitama silt, mille kollasel taustal on kontrastne musta värvi sümbol (vastavalt A liite viites 10 osutatud tehnilisele kirjeldusele). Sümbol peab kujutama kellukest või telefoni. Silt võib asuda surunupul, raami sees või eraldi piktogrammil;
see võib hõlmata kombatavaid sümboleid;
sellel peab olema visuaalne ja heliline märguanne kasutajale, et seade on aktiveeritud;
see peab andma vajaduse korral seadme kasutamist käsitlevat lisateavet;
seda peab olema võimalik aktiveerida käega, kasutades jõudu, mis ei ületa 30 njuutonit.
▼M4 —————
5.3.2.8.
Kasutusala liigutatava astme või ületussilla projekteerimisel ja hindamisel tuleb arvesse võtta ukseava laiust, kuhu see mahub.
Seadme mehaaniline tugevus peab vastama A liite ►M4 viites 11 ◄ kirjeldusele.
Seadme stabiilsuse tagamiseks nii kasutus- kui ka puhkeasendis tuleb paigaldada sobiv mehhanism.
Seade peab olema libisemiskindel ning selle kasutatav puhaslaius peab olema ukseavaga ühelaiune.
Seadmel peab olema takistuse tuvastus vastavalt A liite ►M4 viites 11 ◄ kirjeldusele.
Seadet peab olema võimalik kasutada ja hoiustada ka siis, kui astme elektriühendus katkeb.
5.3.2.9.
Kasutuspiirkonna kaldteede projekteerimisel ja hindamisel võetakse arvesse suurimat vertikaalset tühimikku, mida nende abil saab ületada kõige rohkem 18 % (10.2°) kalde korral.
Kaldtee talub vähemalt 300 kg suurust raskust, asetatuna kaldtee keskele ja jaotatuna 660 x 660 mm suurusele pinnale.
Kaldtee paigaldab käsitsi personal või poolautomaatselt mehhaaniliselt personal või reisija.
Kui kaldtee töötab elektriga, peab abivahendit saama elektrikatkestuse korral käsitsi juhtida.
Kaldtee pind peab olema libisemiskindel ja selle kasutatav puhaslaius peab olema vähemalt 760 mm.
Vähem kui 1 000 mm puhaslaiusega kaldteedel on mõlemal küljel kõrgendatud ääred, et takistada piiratud liikumisvõimega inimeste ratastega abivahendite üle ääre libisemist.
Kaldtee mõlemas otsas asuvad toed tuleb kaldlihvida ning need ei tohi olla kõrgemad kui 20 mm. Neil peavad olema kontrastses värvitoonis hoiatavad triibud.
Rongile sisenemise või rongilt väljumise ajal kaldteed kasutades tuleb see kinnitada nii, et see ei liiguks kasutamise ajal paigast.
Poolautomaatne kaldtee peab olema varustatud seadmega, mis on võimeline peatama astme liikumise, kui selle esiserv puutub liikumise ajal kokku mingi objekti või inimesega.
Kaldteel peavad olema kontrastses värvitoonis märgistused.
5.3.2.10.
Kasutuspiirkonna tõstukite projekteerimisel ja hindamisel võetakse arvesse suurimat vertikaalset tühimikku, mida nende abil saab ületada.
Tõstuki põrandapind peab olema libisemiskindel. Põrandapinnal peab tõstuki platvormi puhaslaius olema vähemalt 760 mm ja pikkus 1 200 mm. M liite kohaselt peab tõstuki platvormi kohal alates 100 mm kõrgusest olema jalgade jaoks täiendavalt 50 mm, arvestades ratastoolikasutaja liikumissuunda rongile või sealt maha.
Tõstuki platvormi ja vaguni põranda vahelist tühimikku ületava ületussilla laius peab olema vähemalt 720 mm.
Tõstuk talub vähemalt 300 kg suurust raskust, asetatuna tõstuki platvormi keskele ja jaotatuna 660 × 660 mm suurusele pinnale.
Olemasolu korral peavad kõik tõstuki juhtimisseadmed selle maapinnale laskmiseks, ülestõstmiseks ja seiskamiseks olema pidevalt käsitsi käitatavad ning võimalik ei tohi olla ebakorrektne tõstmine, kui tõstuki platvorm on hõivatud.
Kui tõstukist kaob elekter, peab tõstukit olema võimalik käitada, lasta tõstukis olev inimene maapinnale ning tõsta ja paigutada tühi tõstuk oma kohale.
Ükski tõstuki platvormi osa ei tohi liikuda kiirusel, mis ületab 150 mm sekundis tõstuki reisija allalaskmise ja ülestõstmise ajal, ning ei tohi ületada 600 mm sekundis tõstuki käitamise või paigutamise ajal (välja arvatud juhul, kui seda tehakse käsitsi).
Suurim lubatud tõstuki horisontaalne ja vertikaalne kiirendus ajal, mil tõstuk on hõivatud, on 0,3 g.
Tõstuki platvorm peab olema varustatud piiretega, et ennetada ratastooli rataste veeremist üle tõstuki platvormi tõstuki töötamise ajal.
Sisseehitatud või eemaldatav piire peab takistama ratastooli veeremist üle sõidukile kõige lähemal asuva serva kuni hetkeni, mil tõstuk on lõplikus ülestõstetud asendis.
Tõstuki platvormi kõigil külgedel, mis ulatuvad ülestõstetud asendis üle sõiduki, peavad olema vähemalt 25 mm kõrgused piirded. Sellised piirded ei takista vahekäiku või sellest välja manööverdamist.
Pealesõiduserva piirde (välimise piirde) puhul, mis toimib tõstuki maapinnatasandil olles pealesõiduteena, piisab sellest, kui see on üles tõstetud või suletud, või peab paigaldama lisasüsteemi, et takistada elektriratastooli veeremist üle selle piirde või sellele otsa.
Ratastool võib tõstukil olla nii suunaga välja- kui ka sissepoole.
Tõstukil peavad olema kontrastses värvitoonis märgistused.
6. VASTAVUSHINDAMINE JA/VÕI KASUTUSKÕLBLIKKUSE HINDAMINE
Vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid kirjeldatakse otsuses 2010/713/EL.
6.1. Koostalitluse komponendid
6.1.1. Vastavushindamine
Koostalitluse komponendi tootja või tema Euroopa Liidus asuv volitatud esindaja koostab enne koostalitluse komponendi turulelaskmist EÜ vastavusdeklaratsiooni või kasutussobivuse deklaratsiooni vastavalt direktiivi (EL) 2016/797 artikli 9 lõikele 2 ja artikli 10 lõikele 1.
Koostalitluse komponendi vastavust hinnatakse vastavalt käesoleva KTK punktis 6.1.2 konkreetse komponendi jaoks kindlaks määratud mooduli(te)le.
6.1.2. Moodulite rakendamine
Koostalitluse komponentide EÜ vastavustõendamise moodulid on loetletud järgmises tabelis.
Tabel 14
Koostalitluse komponentide EÜ vastavustõendamise moodulid
|
Moodul CA |
Tootmise sisekontroll |
|
Moodul CA1 |
Tootmise sisekontroll koos toote vastavustõendamisega individuaalse kontrollimise teel |
|
Moodul CA2 |
Tootmise sisekontroll koos toote vastavustõendamisega juhuslike ajavahemike järel |
|
Moodul CB |
EÜ tüübihindamine |
|
Moodul CC |
Tootmise sisekontrollil põhinev tüübivastavus |
|
Moodul CD |
Tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimissüsteemil põhinev tüübivastavus |
|
Moodul CF |
Toote vastavustõendamisel põhinev tüübivastavus |
|
Moodul CH |
Täielikul kvaliteedijuhtimissüsteemil põhinev vastavus |
|
Moodul CH1 |
Täielikul kvaliteedijuhtimissüsteemil ja projektihindamisel põhinev vastavus |
|
Moodul CV |
Tüübivalideerimine ekspluatatsioonikogemuse alusel (kasutuskõlblikkus) |
Tootja või tema Euroopa Liidus asuv volitatud esindaja valib hinnatava komponendi jaoks ühe järgmises tabelis osutatud mooduli või moodulite kombinatsiooni.
Tabel 15
Koostalitluse komponentide EÜ vastavustõendamise moodulite kombinatsioon
|
Käesoleva lisa punkt |
Hinnatavad komponendid |
Moodul |
||||||
|
CA |
CA1 või CA2 (1) |
CB + CC |
CB + CD |
CB + CF |
CH (1) |
CH1 |
||
|
5.3.1.2 ja 5.3.1.3 |
Ooteplatvormi kaldteed ja tõstukid |
|
X |
|
X |
X |
X |
X |
|
5.3.2.1 |
Ukseavamisseadme liides |
X |
|
X |
|
|
X |
|
|
5.3.2.2, 5.3.2.3 ja 5.3.2.4 |
Tualettide moodulid |
|
X |
X |
X |
|
X |
X |
|
5.3.2.5 |
Mähkimislaud |
X |
|
X |
|
|
X |
|
|
5.3.2.6 |
Abi kutsumise seadmed |
X |
|
X |
|
|
X |
|
|
5.3.2.8–5.3.2.10. |
Rongile mineku abivahendid |
|
X |
|
X |
X |
X |
X |
|
(1)
Mooduleid CA1, CA2 ja CH võib kasutada ainult nende toodete puhul, mis on toodetud vastavalt väljatöötatud projektile, mida on juba kasutatud toodete turulelaskmiseks enne nimetatud toodete suhtes kohaldatavate asjaomaste KTKde kohaldamist, tingimusel et tootja tõendab teavitatud asutusele, et varasemate rakenduste projekti ekspertiis ja tüübihindamine on tehtud võrreldavatel tingimustel ning on kooskõlas käesoleva KTK nõuetega; nimetatud tõenduskäik tuleb dokumenteerida ning see loetakse samaväärseks tõendiks nagu mooduli CB või mooduli CH1 kohane projekti kontrollimine. |
||||||||
Kui hindamiseks kasutatakse mõnda konkreetset menetlust, on see esitatud punktis 6.1.3.
6.1.3. Konkreetsed hindamismenetlused
6.1.3.1.
M liites määratletud tualettruumis olevat vaba ruumi ratastooli manööverdamiseks asendisse, mis võimaldaks ratastooli kasutajal WC-potile nii küljelt kui ka diagonaalselt liikuda, hinnatakse A liite viites 9 toodud tehnilises kirjelduses osutatud meetodil A.
Kui ei ole võimalik kasutada meetodit A, on lubatud kasutada A liite viites 9 toodud tehnilises kirjelduses osutatud meetodit B. See on lubatud ainult järgmistel juhtudel:
6.1.3.2.
Kui tualettruumi moodul või universaaltualettruumi moodul ei ole ehitatud eraldi üksusena, võib selle näitajaid hinnata allsüsteemi tasandil.
6.2. Allsüsteemid
6.2.1. EÜ vastavustõendamine (üldosa)
Allsüsteemi suhtes kohaldatavaid EÜ vastavustõendamise menetlusi kirjeldatakse direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 15 ja IV lisas.
EÜ vastavustõendamise menetlust teostatakse vastavalt käesoleva KTK punktis 6.2.2 kindlaks määratud moodulile.
Kui taotleja tõendab, et taristu allsüsteemi või selle osade katsed ja hindamised on projekti eelnevate taotluste korral olnud samaväärsed või edukad, võtab teavitatud asutus kõnealuste katsete ja hindamiste tulemusi EÜ vastavustõendamisel arvesse.
Taristu allsüsteemi puhul on teavitatud asutuse tehtava kontrolli eesmärk tagada KTK nõuete täitmine. Kontroll viiakse läbi visuaalse kontrollina; kahtluse korral võib teavitatud asutus väärtuste kontrollimiseks nõuda, et taotleja teeks mõõtmised. Kui on võimalik kasutada erinevaid meetodeid (näiteks kontrasti puhul), kasutatakse mõõtmismeetodit, mida kasutab taotleja.
Taotleja ja teavitatud asutus lepivad kokku tunnustamisprotsessi ja hindamise sisu vastavalt käesolevas KTKs sätestatud nõuetele.
6.2.2. Allsüsteemi EÜ vastavustõendamise menetlused (moodulid)
Allsüsteemide EÜ vastavustõendamise moodulid on loetletud allpool toodud tabelis.
Tabel 16
Allsüsteemide EÜ vastavustõendamise moodulid
|
Moodul SB |
EÜ tüübihindamine |
|
Moodul SD |
Tootmisprotsessi kvaliteedijuhtimissüsteemil põhinev EÜ vastavustõendamine |
|
Moodul SF |
Toote vastavustõendamisel põhinev EÜ vastavustõendamine |
|
Moodul SG |
Veeremiüksuse vastavustõendamisel põhinev EÜ vastavustõendamine |
|
Moodul SH1 |
Täielikul kvaliteedijuhtimissüsteemil ja projektihindamisel põhinev EÜ vastavustõendamine |
Taotleja valib ühe tabelis 17 osutatud moodulitest või moodulite kombinatsioonidest.
Tabel 17
Allsüsteemide EÜ vastavustõendamise moodulite kombinatsioonid
|
Hinnatavad allsüsteemid |
Moodul SB+SD |
Moodul SB+SF |
Moodul SG |
Moodul SH1 |
|
Veeremi allsüsteem |
X |
X |
|
X |
|
Taristu allsüsteem |
|
|
X |
X |
Asjaomaste etappide jooksul hinnatavad allsüsteemi näitajad on esitatud käesoleva KTK E liite tabelis E.1 taristu allsüsteemi puhul ja tabelis E.2 veeremi allsüsteemi puhul. Taotleja kinnitab, et iga allsüsteem on tüübiga kooskõlas.
6.2.3. Konkreetsed hindamismenetlused
6.2.3.1.
Ümberistumist võimaldavate istmete nõude hindamisel kontrollitakse ainult seda, et niisugused istmed on olemas ja et need on varustatud liigutatavate käetugedega. Ümberistumismeetodit seejuures ei hinnata.
6.2.3.2.
Kõnealust nõuet kontrollitakse arvutuse abil, kasutades sõiduki ehitusjooniste nimiväärtusi ja sõiduki kavandatud peatuskohtade asjaomase ooteplatvormi või ooteplatvormide nimiväärtusi. Põranda välisserv reisijatele ettenähtud ukse avas loetakse trepiastmeks.
6.2.3.3. Veeremi allsüsteemi kontrastsuse hindamine
Veeremi allsüsteemi kontrastsust hinnatakse vastavalt A liite viites 18 osutatud tehnilisele kirjeldusele.
6.2.4. Tehnilised lahendused, mis annavad projekteerimisetapil vastavuseelduse
Käesoleva KTK puhul võib taristu allsüsteemi käsitada koostuna, mis koosneb mitmest korduvast alakomponendist, näiteks järgmised:
Selliste taristu allsüsteemi alakomponentide puhul võib hinnata vastavuseeldust projekteerimisetapil, mis tahes konkreetsele projektile eelnevalt ja sellest sõltumata. Teavitatud asutus annab projekteerimisetapil välja vastavustõendamise vahesertifikaadi.
6.2.5. Hoolduse hindamine
Direktiivi (EL) 2016/797 artikli 15 lõike 4 kohaselt vastutab taotleja tehnilise dokumentatsiooni koostamise eest, mis sisaldab käitamiseks ja hoolduseks nõutavaid dokumente.
Teavitatud asutus kontrollib ainult seda, kas käitamiseks ja hoolduseks nõutavad dokumendid on esitatud, nagu on kindlaks määratud käesoleva KTK punktis 4.5. Teavitatud asutus ei pea kontrollima esitatud dokumentides sisalduvat teavet.
6.2.6. Käituseeskirjade hindamine
Direktiivi (EL) 2016/798 artiklite 10 ja 12 kohaselt peavad raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad mis tahes uut või muudetud ohutustunnistust või ohutusluba taotledes tõendama oma ohutusjuhtimissüsteemi vastavust käesoleva KTK käitusnõuetele.
6.2.7. Üldkäituses kasutamiseks ettenähtud veeremiüksuste hindamine
Kui veeremid on varustatud üksikute sõidukitena, mitte tervikkoosseisuna, tuleb selliseid sõidukeid hinnata seoses käesoleva KTK asjaomaste punktidega, võttes arvesse, et mitte kõigis sellistes sõidukites ei ole ratastoolikohti, ratastooliga juurdepääsetavaid seadmeid ega universaaltualettruume.
Teatatud asutus ei kontrolli veeremitüübiga seotud kasutusala ja sellega seotud hinnatava veeremiüksuse täielikku vastavust KTK nõuetele.
Kui sellise veeremiüksuse suhtes on väljastatud turulelaskmise luba, vastutab raudteeveo-ettevõtja, et selle koos muude ühilduvate veeremiüksustega rongiks komplekteerimise korral on tagatud vastavus käesoleva KTK punktile 4.2 rongi tasandil vastavalt käitamise ja liikluskorralduse KTK punktis 4.2.2.5 kindlaks määratud eeskirjadele (rongi koosseis).
7. KTK RAKENDAMINE
7.1. Käesoleva KTK kohaldamine uue taristu ja veeremi suhtes
7.1.1. Uus taristu
Käesolevat KTKd kohaldatakse kõigi selle kohaldamisalasse kuuluvate uute jaamade suhtes.
Uute jaamade suhtes, millele on juba ehitusluba antud või mille oluliste ehitustööde leping on käesoleva KTK kohaldamise kuupäeval juba alla kirjutatud või pakkumise viimases etapis, ei ole käesoleva KTK kohaldamine kohustuslik. Käesoleva KTK varasemat versiooni tuleb siiski kohaldada selle kindlaksmääratud kohaldamisalas. Teavitatud asutuse poolt sertifitseeritud taotleja peab põhjendama kohaldatavate nõuete asjakohasust, kui käesoleva KTK eri versioone kohaldatakse osaliselt jaama konkreetsete osade suhtes.
Pikka aega reisijateveo teenuseks suletud olnud ja taasavatud jaamade puhul võib seda käsitada uuendamise või täiustamisena vastavalt punktile 7.2.
Uute jaamade ehitamise korral peab jaamaülem või ehituse planeerija korraldama konsulteerimise naabruskonda haldavate üksustega, et tagada võimaluse korral juurdepääsunõuete täitmine mitte ainult jaamas, vaid ka jaama juurdepääsu puhul. Mitmeliigiliste jaamade puhul tuleb raudtee ja muude transpordiliikide juurdepääsu küsimustes nõu pidada ka teiste vastavate transpordiasutustega.
7.1.2. Uus veerem
1) Käesolevat KTKd kohaldatakse kõigi selle kohaldamisalasse kuuluvate veeremiüksuste suhtes, mis lastakse turule pärast 28. septembrit 2023, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punkti 7.1.1.2 „Kohaldamine käimasolevate projektide suhtes“.
2) Vastavus käesoleva lisa versioonile, mis kehtis enne 28. septembrit 2023 loetakse samaväärseks vastavusega käesoleva KTK nõuetele, välja arvatud P liites loetletud KTK muudatustele.
3) Veeremi allsüsteemi ja sellega seotud koostalitluse komponentide EÜ tüübi- või projektihindamistõenditega seotud eeskirjad peavad vastama vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punkti 7.1.3 nõuetele.
7.2. Käesoleva KTK kohaldamine olemasoleva taristu ja veeremi suhtes
7.2.1. Eesmärgiks olevale süsteemile järkjärgulise ülemineku etapid
Käesolevat KTKd kohaldatakse uuendatavate või täiustatavate allsüsteemide suhtes.
Käesolevat KTKd ei kohaldata selliste uuendatud ega täiustatud jaamade suhtes, millele on juba ehitusluba antud või mille ehitustööde leping on käesoleva KTK kohaldamise kuupäeval juba alla kirjutatud või pakkumise viimases etapis.
Käesolevat KTKd ei kohaldata selliste uuendatud ega täiustatud veeremite suhtes, mille leping on käesoleva KTK kohaldamise kuupäeval juba alla kirjutatud või pakkumise viimases etapis.
Olemasoleva taristu ja veeremi puhul on KTK üldine eesmärk saavutada vastavus KTKga juurdepääsu takistavate olemasolevate tegurite järkjärgulise kõrvaldamise kaudu.
Liikmesriigid tagavad käesoleva määruse eesmärgi saavutamiseks vara inventarinimestike koostamise ja võtavad vastu riikliku rakenduskava.
7.2.1.1.
7.2.1.1.1. Talitluslik ja tehniline ülesehitus
Vara inventarinimestiku funktsioonid on järgmised:
juurdepääsu tõkestavate asjaolude kindlakstegemine;
kasutajatele praktilise teabe andmine;
järelevalve tegemine juurdepääsuvõimaluste tagamisel tehtud edusammude üle ja nende edusammude hindamine.
Juurdepääsuandmete vahetamiseks kasutatava süsteemi ülesehitus on ette nähtud määrusega (EL) nr 454/2011 (reisijateveo telemaatiliste rakenduste KTK).
Juurdepääsu andmete vormindamise ja vahetamise suhtes kohaldatakse A liite viidetes 21 ja 22 osutatud tehnilisi kirjeldusi.
Konkreetse kasutusotstarbe puhul kasutatakse konkreetset ühtlustatud Transmodeli profiili, mis on esitatud O liite viite nr 1 all.
7.2.1.1.2. Juurdepääsuandmete sisestamise ja enesehindamise eeskirjad
Juurdepääsuandmete sisestamise ja enesehindamise eeskirjad on järgmised:
üksused, kes koguvad varaga seotud juurdepääsuandmeid, ei pea olema sõltumatud nende varade igapäevasest haldamisest;
juurdepääsuandmete esimese kogumise ajal võib pärast komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/772 ( 7 ) jõustumist olla jaamade vastavuseks käesolevale KTK-le märgitud „hindamata”;
kui jaama või selle elemente täiustatakse või uuendatakse või tehakse muu töö, mis on käesoleva KTK puhul ette nähtud riikliku rakenduskavaga, tuleb ajakohastada vastavaid juurdepääsuandmeid ja sh vajaduse korral vastavust käesolevale KTK-le;
vastavust käesolevale KTK-le võib ajakohastada käesoleva KTK punkti 6.2.4 kohase vahesertifikaadi alusel;
seadmete töökorda ei ole vaja inventeerida.
Komisjon teeb kättesaadavaks andmekogumisvahendi, mille kasutusviisi on kirjeldatud O liite viites nr 2 osutatud tehnilistes dokumentides.
Kui on olemas struktuursed andmed ja neid saab muundada ühtlustatud profiilile vastavaks, võib need andmed pärast muundamist edastada. Olemasolevate juurdepääsuandmete muundamise meetod ja sideprotokoll on esitatud O liite viites nr 3 osutatud tehnilistes dokumentides.
7.2.1.1.3. Andmete kasutamise eeskirjad
ERSADi puhul:
avalikkus pääseb andmetele ligi Euroopa Liidu Raudteeameti (ERA) hallatava avaliku veebisaidi kaudu;
registreerunud ametiasutustel on võimalik otsida kõiki juurdepääsuandmeid, mis on asjaomase liikmesriigi jaoks asjakohased;
komisjonil ja ametil on võimalik otsida kõiki juurdepääsuandmeid.
▼M4 —————
7.2.1.1.4. Kasutajate tagasiside haldamise eeskirjad
Kasutajate tagasiside võib olla järgmises vormis:
institutsionaalne tagasiside kasutajate ühendustelt, sh puudega inimesi esindavatelt organisatsioonidelt; võib kasutada olemasolevaid struktuure, kui need hõlmavad puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste esindusorganisatsioonide esindajaid ja kajastavad olukorda asjakohasel tasemel, mitte tingimata riiklikul tasemel. Kasutajate tagasiside andmise kord peab olema selline, mis võimaldab kõnealuste organisatsioonide osalemist võrdsetel alustel;
üksikisikute tagasiside: veebisaidi külastajatele antakse võimalus anda teada konkreetse jaama juurdepääsuandmeid käsitlevast ebaõigest teabest ja neile saadetakse märkuse kättesaamise kohta kinnitus.
Andmete kogumise, haldamise ja vahetamise eest vastutav(ad) üksus(ed) võtab (võtavad) mõlemat liiki kasutajate tagasisidet nõuetekohaselt arvesse.
7.2.2. Käesoleva KTK kohaldamine olemasoleva taristu suhtes
Taristu osad, mida on uuendatud või täiustatud, peavad olema vastavuses käesoleva KTKga. Siiski tunnistatakse KTK-s, et pärandina saadud raudteesüsteemi iseärasuste tõttu on olemasoleva taristu vastavust võimalik saavutada juurdepääsu järkjärgulise parandamise abil.
Olemasoleva taristu eesmärgiks olevas süsteemis lubatakse lisaks järkjärgulisele lähenemisviisile järgmisi erandeid:
7.2.3 Käesoleva KTK kohaldamine käitatava veeremi või olemasoleva veeremitüübi suhtes
(1) Käitatava veeremi või olemasoleva veeremitüübi muudatuste haldamise eeskirjad peavad vastama vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punkti 7.1.2 ja käesoleva KTK F liite nõuetele.
(2) Kasutusala laiendamise eeskirjad olemasoleva veeremi kohta, mis on kasutusele võetud enne 19. juulit 2010 või millel on direktiivi 2008/57/EÜ kohane luba, peavad vastama vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punkti 7.1.4 nõuetele.
7.3. Erijuhud
7.3.1. Üldosa
Punktis 7.3.2 loetletud erijuhtudes kirjeldatakse erisätteid, mis on vajalikud ja lubatud iga liikmesriigi konkreetsetes võrkudes.
Nimetatud erijuhud liigitatakse järgmiselt:
|
— |
P-juhtumid – püsivad juhtumid; |
|
— |
T-juhtumid – ajutised juhtumid, mille puhul on kavas eesmärgiks olev süsteem tulevikus kasutusele võtta. |
7.3.2. Erijuhtude loetelu
7.3.2.1.
Saksamaa ja Taani P-erijuhtum
10 % kõikidest istmetest peavad olema eelisõigusistmed. Rongides, kus kehtib vabatahtlik ja kohustuslik broneerimine, peab vähemalt 20 % neist eelisõigusistmetest olema tähistatud piktogrammiga, ülejäänud 80 % eelisõigusistmetest võib eelnevalt broneerida.
Rongides, kus ei ole võimalik kohta broneerida, peavad kõik eelisõigusistmed olema tähistatud eritähistusega piktogrammiga vastavalt punktile 4.2.2.1.2.1.
7.3.2.2.
Prantsusmaa Île-de-France'i võrgustiku P-erijuhtum
Île-de-France'i võrgu kiirliinidel A, B, C, D ja E kasutamiseks ettenähtud veeremiüksuse ratastoolikohtade arv on piiratud kahe kohaga, sõltumata veeremiüksuse pikkusest.
7.3.2.3.
Prantsusmaa Île-de-France'i võrgustiku P-erijuhtum
Lühikese seisuaja ja jaamadevahelise sõiduaja tõttu ei pea Île-de-France'i võrgu kiirliinidel A, B, C, D, ja E kasutamiseks ettenähtud mis tahes veeremiüksusel olema helisignaali, kui avatakse reisijatele ettenähtud uks.
7.3.2.4.
Suurbritannia, Põhja-Iirimaa ja Iirimaa P-erijuhtum
Piiratud ehitusgabariitide, rööbastee kõveruse ja sellest tuleneva piiritletud sõidukilaiuse tõttu on lubatud järgida punkti 4.2.2.6 (esimene taane) üksnes juurdepääsu osas eelisõigusistmetele.
Käesolev erijuhtum ei takista KTK nõuetele vastava veeremi juurdepääsu riiklikule võrgule.
7.3.2.5.
Prantsusmaa Île-de-France'i võrgustiku P-erijuhtum
Kahekordsetel rongidel peab sisemiste trepiastmete (mitte välisastmed) maksimumkõrgus olema 208 mm ja miinimumsügavus 215 mm, mõõdetuna trepi keskjoonelt.
7.3.2.6.
Eesti, Läti ja Leedu P-erijuhtum, mis kehtib kõigi selliste veeremite kohta, mis tavapäraselt peatuvad ooteplatvormide ääres, mille kõrgus on 200 mm
Sel juhul vastavad δh, δν+ ja δν- väärtused järgmises tabelis esitatule:
Tabel 18
Eesti, Läti ja Leedu erijuhtumi δh, δν+ ja δν- väärtused
|
|
δh mm |
δν+ mm |
δν- mm |
|
sirgel rööbasteel |
200 |
400 |
ei kohaldata |
Soome P-erijuhtum
Soome liinidel tuleb kasutada lisaastet. Esimene kasutatav aste peab olema selline, et sõiduki suurimad arvutuslikud gabariidid oleksid kooskõlas A liite ►M4 viites 15 ◄ esitatud tehnilise kirjeldusega ja δh, δν+ ja δν- väärtused vastaksid järgmises tabelis esitatule:
Tabel 19
Soome erijuhtumi δh, δν+ ja δν- väärtused
|
|
δh mm |
δν+ mm |
δν- mm |
|
sirgel rööbasteel |
200 |
230 |
160 |
|
rööbasteel, mille kurviraadius on 300 m |
410 |
230 |
160 |
Saksamaa P-erijuhtum, mis kehtib kõigi selliste veeremite kohta, mis tavapäraselt peatuvad ooteplatvormide ääres, mille kõrgus on 960 mm
Sel juhul vastavad δh, δν+ ja δν- väärtused järgmises tabelis esitatule:
Tabel 20
Saksamaa erijuhtumi δh, δν+ ja δν- väärtused
|
|
δh mm |
δν+ mm |
δν- mm |
|
sirgel rööbasteel |
200 |
230 |
230 |
|
rööbasteel, mille kurviraadius on 300 m |
290 |
230 |
230 |
Austria ja Saksamaa P-erijuhtum, mis kehtib kõigi selliste veeremite kohta, mis tavapäraselt peatuvad ooteplatvormide ääres, mille kõrgus on alla 550 mm
Sel juhul peab lisaks punkti 4.2.2.11.1 alapunkti 2 nõuete täitmisele olema ka selline aste, mille puhul δh, δν+ ja δν väärtused vastavad järgmises tabelis esitatud väärtustele
Tabel 21
Austria ja Saksamaa madalate ooteplatvormide erijuhtumi δh, δν+ and δν- väärtused
|
|
δh mm |
δν+ mm |
δν- mm |
|
Sirgel rööbasteel |
200 |
310 |
ei kohaldata |
|
rööbasteel, mille kurviraadius on 300 m |
290 |
310 |
ei kohaldata |
Iirimaa P-erijuhtum, mis kehtib kõigi selliste veeremite kohta, mis tavapäraselt peatuvad ooteplatvormide ääres, mille kõrgus on 915 mm
Sel juhul vastavad δh, δν+ ja δν- väärtused järgmises tabelis esitatule:
Tabel 22
Iirimaa erijuhtumi δh, δν+ ja δν- väärtused
|
|
δh mm |
δν+ mm |
δν- mm |
|
sirgel rööbasteel |
275 |
250 |
— |
|
rööbasteel, mille kurviraadius on 300 m |
275 |
250 |
— |
Portugali 1 668 mm rööpmelaiusega võrgu P-erijuhtum
Veeremi puhul, mis on ette nähtud käitamiseks 1 668 mm rööpmelaiusega võrgus, peab esimene kasutatav aste vastama punkti 4.2.2.11.1 alapunktis 5 esitatud tabelis 9 määratletud väärtustele, sealhulgas veerem, mis on projekteeritud vastavalt koostalitluse gabariitidele kasutamiseks 1 668 mm rööpmelaiusega rööbasteel või 1 435 mm rööpmelaiusega kolmerööpalisel rööbasteel (1 668 ja 1 435 mm).
1 668 mm nominaalse rööpmelaiusega võrgus on lubatud ooteplatvormid kõrgusega 685 mm või 900 mm üle rööpmete veerepinna.
Uute pendelrongiveeremite sissepääsu lävepakku tuleb optimeerida kasutamiseks ooteplatvormidel kõrgusega 900 mm.
Hispaania P-erijuhtum
Veeremi puhul, mis on ette nähtud käitamiseks 1 435 mm rööpmelaiusega, peavad väärtused bq0, δh, δv+ ja δv- olema punkti 4.2.2.11.1 tabelites 7 ja 8 kindlaks määratud väärtused.
Veeremi puhul, mis on ette nähtud käitamiseks 1 668 mm rööpmelaiusega, peab esimese kasutatava trepiastme asetus vastama käesoleva KTK tabelites 23 ja 24 esitatud mõõtmetele, sõltuvalt ooteplatvormi kõrgusest ja liini ehitusgabariidist, nagu on kindlaks määratud komisjoni määruse (EL) nr 1299/2014 ( 8 ) lisa punktis 7.7.15.1.
Tabel 23
Hispaania erijuhtumi δh, δν+ ja δν– ning bq0 väärtused 1 668 mm rööpmelaiusega sirgel tasasel rööbasteel
|
Sirgel tasasel rööbasteel |
|||||
|
Astmete asetus |
Liini ehitusgabariit |
||||
|
Gabariit GEC16 või GEB16 |
Gabariit GHE16 |
Kolmerööpaline rööbastee (1) |
|||
|
Ooteplatvormi kõrgus 760 või 680 mm |
Ooteplatvormi kõrgus 550 mm |
||||
|
δh mm |
1 435 /1 668 mm muudetava rööpmelaiusega veeremiüksused |
275 |
275 |
255 |
316,5 |
|
1 668 mm rööpmelaiusega veeremiüksused |
200 |
200 |
200 |
241,5 |
|
|
δν+ mm |
230 |
||||
|
δν– mm |
160 |
||||
|
bq0 |
1 725 |
1 725 |
1 705 |
1 766,5 |
|
Tabel 24
Hispaania erijuhtumi δh, δν+ ja δν– ning bq0 väärtused rööbasteel, mille kurviraadius on 300 mm ja rööpmelaius 1 668 mm
|
Rööbasteel, mille kurviraadius on 300 m |
|||||
|
Astmete asetus |
Liini ehitusgabariit |
||||
|
Gabariit GEC16 või GEB16 |
Gabariit GHE16 |
Kolmerööpaline rööbastee (1) |
|||
|
Ooteplatvormi kõrgus 760 või 680 mm |
Ooteplatvormi kõrgus 550 mm |
||||
|
δh mm |
1 435 /1 668 mm muudetava rööpmelaiusega veeremiüksused |
365 |
365 |
345 |
406,5 |
|
1 668 mm rööpmelaiusega veeremiüksused |
290 |
290 |
290 |
331,5 |
|
|
δν+ mm |
230 |
||||
|
δν– mm |
160 |
||||
|
bq0 |
1 737,5 |
1 737,5 |
1 717,5 |
1 779 |
|
(1) Kõnealuseid väärtusi kohaldatakse seal, kus ühine rööbas paikneb ooteplatvormile kõige lähemal. Kui ühine rööbas paikneb ooteplatvormi suhtes kõige kaugemas asendis, vastab esimese kasutatava astme asetus liini ehitusgabariitidest ja ooteplatvormide kõrgusest sõltuvatele asjaomastele mõõtmetele, nagu on kindlaks määratud ridades 1 668 mm rööpmelaiusega kaherööpalise rööbastee kohta.
Ühendkuningriigi P-erijuhtum, mis kehtib kogu sellise veeremi kohta, mis tavapäraselt peatub ooteplatvormide ääres, mille nominaalkõrgus on 915 mm
Reisijate astmed veeremiüksusele juurdepääsemiseks peavad olema projekteeritud nii, et need vastaksid sel eesmärgil teatavaks tehtud riiklikes tehnilistes eeskirjades esitatud nõuetele.
7.3.2.7. Varustamine rongile mineku abivahenditega ja abistamine (punkt 4.4.3)
Hispaania P-erijuhtum
Hispaania raudteevõrgus on võimalik käitada ronge, mille projektijärgne gabariit on kitsam kui ooteplatvormide paigaldamiseks arvesse võetav ehitusgabariit (vt märkus). Sellises olukorras võib horisontaalne tühimik rongi ja ooteplatvormi vahel olla laiem. Seepärast teostavad raudteeveo-ettevõtja ja asjaomane taristuettevõtja või jaamaülem ühist riskijuhtimist järgmistel juhtudel:
veeremi puhul, mis on ette nähtud käitamiseks 1 668 mm rööpmelaiusega liinidel, kui trepiastme serv paikneb väljaspool ala, mis on kindlaks määratud tabelis 23 väärtuse δh = 200 mm korral ja tabelis 24 väärtuse δh = 290 mm korral;
veeremi puhul, mis on ette nähtud käitamiseks 1 435 mm rööpmelaiusega kolmerööpalistel rööbasteedel, kui ühine rööbas paikneb ooteplatvormist kõige kaugemal.
Märkus. Veeremiüksuse gabariit on kitsam kui ehitusgabariit, juhul kui veeremiüksuse gabariidi kinemaatilise võrdlusprofiili poollaius, mõõdetuna ooteplatvormi tasandil, on väiksem kui ehitusgabariidi kinemaatilise võrdlusprofiili poollaius.
7.3.2.8. Takistusteta tee kindlaksmääramine (punkt 4.2.1.2.3)
Prantsusmaa T-erijuhtum
Väikestes jaamades ei pea olema taktiilset ja eristatavat põrandapinnamärgistust, kui teabe edastamiseks takistusteta tee kohta kasutatakse kaugjuhitavaid heliseadmeid.
A liide
Käesolevas KTKs osutatud standardid ja normdokumendid
|
Viide |
Hinnatavad näitajad |
KTK punkt |
Kohustusliku standardi punkt |
|
1 |
EN 81-70:2021+A1:2022 Safety rules for the construction and installation of lifts - Particular applications for passenger and goods passenger lift - Part 70: Accessibility to lifts for persons including persons with disability |
||
|
1.1 |
Liftide mõõtmed |
4.2.1.2.2 alapunkt 5 |
5.3.1, tabel 3 |
|
1.2 |
Taktiilne märgistus |
4.2.1.10 alapunkt 7 |
tabeli 4 punktid c, h, j ja k |
|
2 |
EN 115-1:2017 Safety of escalators and moving walks - Part 1: Construction and installation |
||
|
2.1 |
Eskalaatorite ja liikurkõnniteede ehitus |
4.2.1.2.2 alapunkt 6 |
5.4.1.2.2, 5.4.1.2.3 5.2.2 |
|
3 |
EN 12464-2:2014 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 2: Välistöökohad. |
||
|
3.1 |
Ooteplatvormide valgustus |
4.2.1.9 alapunkt 3 |
tabel 5.12, välja arvatud punktid 5.12.16 ja 5.12.19 |
|
4 |
EN 12464-1:2021 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad. |
||
|
4.1 |
Ooteplatvormide valgustus |
4.2.1.9 alapunkt 3 |
61.1.2 |
|
5 |
EN 60268-16:2020 Sound system equipment - Part 16: Objective rating of speech intelligibility by speech transmission index |
||
|
5.1 |
Kõneedastusregister, jaamad |
4.2.1.11 alapunkt 1 |
B lisa |
|
5.2 |
Kõneedastusregister, veerem |
4.2.2.7.4 alapunkt 5 |
|
|
6 |
EN 13272-1:2019 Railway applications -Electrical lighting for rolling stock in public transport systems-Part 1: Heavy rail |
||
|
6.1 |
Veeremi valgustus |
4.2.2.4 alapunkt 1 |
4.1.2 |
|
6.2 |
Valgustuse vähendamine (käituseeskiri) |
4.4.2.7 |
4.1.6, 4.1.7 |
|
7 |
ISO 3864-1:2011 Graphical symbols — Safety colours and safety signs — Part 1: Design principles for safety signs and safety markings |
||
|
7.1 |
Ohutussildid, hoiatavad, keelavad ja kohustusliku tegevuse sildid |
4.2.2.7.2 alapunkt 1 |
6, 7, 8, 9, 10, 11 |
|
8 |
EN 15273-1:2013+A1:2016/AC:2017 Railway applications - Gauges - Part 1: General - Common rules for infrastructure and rolling stock |
||
|
8.1 |
bq0 arvutamine |
4.2.2.11.1 alapunkt 2 |
H.2.2 |
|
9 |
EN 16585-1:2017 Railway applications - Design for PRM use - Equipment and components onboard rolling stock - Part 1: Toilets |
||
|
9.1 |
Universaaltualettruumi mooduli hindamine |
6.1.3.1 |
6. peatükk |
|
9.2 |
Ratastooli kasutava inimese mugavaks juurdepääsuks vajaliku ruumi mõõtmed |
4.2.2.2 alapunkt 12 |
joonis B.2 |
|
10 |
ISO 3864-4:2011 Graphical symbols — Safety colours and safety signs — Part 4: Colorimetric and photometric properties of safety sign materials |
||
|
10.1 |
Värvide määratlus |
5.3.2.6 alapunkt 1 |
4. peatükk |
|
11 |
EN 14752:2019+A1:2021 Railway applications - Bodyside entrance systems for rolling stock |
||
|
11.1 |
Rongile mineku abivahendi mehaaniline tugevus |
5.3.2.8 alapunkt 2 |
4.2.2 |
|
11.2 |
Takistuste kindlakstegemine |
5.3.2.8 alapunkt 5 |
5.4 |
|
12 |
ISO 7000:2019 Graphical symbols for use on equipment — Registered symbols |
||
|
12.1 |
Ratastooliga juurdepääsetavaid alasid tähistava märgi sümbol |
N liite punkt N.3 |
sümbol 0100 |
|
13 |
ISO 7001:2007/Amd 4:2017 Graphical symbols — Public information symbols |
||
|
13.1 |
Ratastooliga juurdepääsetavaid alasid tähistava märgi sümbol |
N liite punkt N.3 |
sümbol PIPF 006 |
|
14 |
ETSI EN 301 462 :2000-03 Human Factors (HF); Symbols to identify telecommunications facilities for deaf and hard of hearing people |
||
|
14.1 |
Induktsioonsilmuseid tähistava märgi sümbol |
N liite punkt N.3 |
4.3.1.2 |
|
15 |
EN 15273-2:2013+A1:2016 Railway applications - Gauges - Part 2: Rolling stock gauge |
||
|
15.1 |
Soome erijuhtum |
7.3.2.6 |
F lisa |
|
16 |
EN 16585-2:2017 Railway applications - Design for PRM use - Equipment and components on board rolling stock - Part 2: Elements for sitting, standing and moving |
||
|
16.1 |
Eelisõigusistmete skeemid |
4.2.2.1.2.1 alapunkt 7 4.2.2.1.2.1 alapunkt 8 |
A lisa |
|
16.2 |
Ühes suunas asetsevad istmed |
4.2.2.1.2.2 alapunkt 1 |
joonis A.2 |
|
16.3 |
Vastastikku asetsevad istmed |
4.2.2.1.2.3 alapunkt 1 4.2.2.1.2.3 alapunkt 2 |
joonised A.3 ja A.4 |
|
16.4 |
Ratastoolikohtade skeemid |
4.2.2.2 alapunkt 4 |
joonised B1, B2 ja B3 |
|
16.5 |
Ratastoolikohtade skeemid |
F liide |
joonis 5 |
|
17 |
EN 16585-3:2017 Railway applications - Design for PRM use - Equipment and components on board rolling stock - Part 3: Clearways and internal doors |
||
|
17.1 |
Takistusteta vahekäik läbi kogu veeremiüksuse |
4.2.2.6 alapunkt 1 |
joonis 2 |
|
17.2 |
Takistusteta vahekäik ühe rongikoosseisu veeremiüksuste vahel |
4.2.2.6 alapunkt 1 |
joonis 3 |
|
17.3 |
Takistusteta vahekäik ratastooliga juurdepääsetava alani ja sealt välja |
4.2.2.6 alapunkt 1 |
joonis 5 |
|
17.4 |
Koridori laius suuna muutmiseks |
4.2.2.6 alapunkt 4 |
tabel 3 |
|
18 |
EN 16584-1:2017 Railway applications - Design for PRM use - General requirements - Part 1: Contrast |
||
|
18.1 |
Veeremi allsüsteemi kontrastsuse hindamine |
6.2.3.3 |
A lisa, punkt A.1 |
|
19 |
EN 16584-2:2017 Railway applications - Design for PRM use - General requirements – Part 2: Information |
||
|
19.1 |
Visuaalsed uksesignaalid |
4.2.2.3.2 alapunkt 11 |
5.3.3.2 alapunktid g ja h |
|
20 |
EN 17285:2020 Railway applications - Acoustics - Measuring of door audible warnings |
||
|
20.1 |
Siseuste uksesignaalide mõõtmine |
liited G–G.4 |
5, 6, 7 |
|
20.2 |
Välisuste uksesignaalide mõõtmine |
liited G–G.4 |
5, 6, 7 |
|
20.3 |
Ukse leidmise signaalide mõõtmine |
Liited G–G.4 |
5, 7 |
|
21 |
CEN/TS 16614-1:2020 Public transport — Network and Timetable Exchange (NeTEx) — Part 1: Public transport network topology exchange format |
||
|
21.1 |
Juurdepääsuandmete vormindamine ja vahetamine |
7.2.1.1.1 |
kõik |
|
22 |
EN 12896-1:2016 Public transport. Reference data model. Common concepts (Transmodel)" |
||
|
22.1 |
Juurdepääsuandmete vormindamine ja vahetamine |
7.2.1.1.1 |
Kõik“ |
B liide
Ajutise tähtsuse järjekorra seadmise eeskiri jaamade täiustamisel/uuendamisel
Olemasolevates uuendatavates või täiustatavates jaamades, mida läbib 12 kuu jooksul päevas keskmiselt alla 1 000 reisija (saabuvate ja lahkuvate reisijate koguarv), ei pea olema lifte ega kaldteesid seal, kus need tavaliselt oleksid astmeteta liikumiseks vajalikud, kui mõnes teises samal liinil ja vähem kui 50 km kaugusel asuvas jaamas on olemas kõigile nõudmistele vastav takistusteta tee. Sel juhul on jaamade projektis olemas sätted lifti ja/või kaldtee paigaldamiseks tulevikus, et muuta jaam juurdepääsetavaks kõigile puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele. Liikmesriikide eeskirju kohaldades korraldatakse puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimestele juurdepääsetavate vahendite abil transport kõnealusest mittejuurdepääsetavast jaamast järgmisesse samal liinil asuvasse juurdepääsetavasse jaama.
C liide
(Ei kasutata.)
D liide
Koostalitluse komponentide hindamine
D.1 KOHALDAMISALA
Käesolevas liites käsitletakse koostalitluse komponentide vastavus- ja kasutussobivuse hindamist.
D.2 NÄITAJAD
Erinevatel projekteerimis-, arendus- ja tootmisetappidel hinnatavad koostalitluse komponentide näitajad on tabelis D.1 tähistatud X-ga.
Tabel D.1
Koostalitluse komponentide hindamine
|
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
|
Koostalitluse komponendid ja hinnatavad näitajad |
Hindamisetapid |
|||
|
Projekteerimis- ja arendusetapp |
Tootmisetapp |
|||
|
Projekti läbivaatamine ja/või projekti hindamine |
Tootmisprotsessi läbivaatamine |
Tüübikatsetus |
Tüübivastavuse tõendamine |
|
|
▼M4 ————— |
||||
|
5.3.1.2. Ooteplatvormi kaldteed |
X |
|
X |
X |
|
5.3.1.3. Ooteplatvormi tõstukid |
X |
|
X |
X |
|
|
|
|
|
|
|
5.3.2.1. Ukseavamisseadme liides |
X |
|
X |
X |
|
5.3.2.2 ja 5.3.2.3. Tavatualettruumid |
X |
|
X |
X |
|
5.3.2.2 ja 5.3.2.4. Universaaltualettruumid |
X |
|
X |
X |
|
5.3.2.5. Mähkimislaud |
X |
|
X |
X |
|
5.3.2.6. Abi kutsumise seade |
X |
|
X |
X |
|
▼M4 ————— |
||||
|
5.3.2.8. Liigutatav aste ja ületussild |
X |
|
X |
X |
|
5.3.2.9. Rongis asuv kaldtee |
X |
|
X |
X |
|
5.3.2.10. Rongis asuv tõstuk |
X |
|
X |
X |
E liide
Allsüsteemide hindamine
E.1 KOHALDAMISALA
Käesolevas liites käsitletakse allsüsteemi vastavushindamist.
E.2 NÄITAJAD JA MOODULID
Need allsüsteemide näitajad, mida eri projekteerimis-, arendus- ja tootmisetappides hinnatakse, on tähistatud X-ga taristu allsüsteemi tabelis E.1 ja veeremi allsüsteemi tabelis E.2.
Tabel E.1
Taristu allsüsteemi hindamine (konstrueeritud ja tarnitud eraldiseisva üksusena)
|
1 |
2 |
3 |
|
Hinnatavad näitajad |
Projekteerimis- ja arendusetapp |
Ehitusetapp |
|
Projekti ekspertiis ja/või projekti kontrollimine |
Kontrollimine |
|
|
Parkimisrajatised puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele |
X |
X |
|
Takistusteta teed |
X |
X |
|
Tee tähistus |
X |
X |
|
Uksed ja sissepääsud |
X |
X |
|
Põrandapinnad |
X |
X |
|
Läbipaistvad takistused |
X |
X |
|
Tualettruumid |
X |
X |
|
Mööbel ja eraldiseisvad seadmed |
X |
X |
|
Piletimüük / müügipunkt või müügiautomaat / infopunkt / piletikontrolliautomaat / pöördväravad / kliendiabipunktid |
X |
X |
|
Valgustus |
X |
X |
|
Visuaalne teave: teejuhised, piktogrammid, muutuv teave |
X |
X |
|
Heliteadaanded |
X |
X |
|
Ooteplatvormi laius ja äär |
X |
X |
|
Ooteplatvormi lõpp |
X |
X |
|
Raudteeületuskohad jaamades |
X |
X |
Tabel E.2
Veeremi allsüsteemi hindamine (konstrueeritud ja tarnitud seeriatoodetena)
|
1 |
2 |
3 |
|
|
Hinnatavad näitajad |
Projekteerimis- ja arendusetapp |
Tootmisetapp |
|
|
Projekti ekspertiis ja/või projekti kontrollimine |
Tüübikatse |
Korraline katse |
|
|
Istmed |
|||
|
Üldosa |
X |
X |
|
|
Eelisõigusistmete üldosa |
X |
|
|
|
Ühes suunas asetsevad istmed |
X |
X |
|
|
Vastastikku asetsevad istmed |
X |
X |
|
|
Ratastoolikohad |
X |
X |
|
|
Uksed |
|||
|
Üldosa |
X |
X |
|
|
Välisuksed |
X |
X |
|
|
Siseuksed |
X |
X |
|
|
Valgustus |
|
X |
|
|
Tualettruumid |
X |
|
|
|
Takistusteta vahekäigud |
X |
|
|
|
Kliendiinfo |
|||
|
Üldosa |
X |
X |
|
|
Märgistused, piktogrammid ja taktiilne teave |
X |
X |
|
|
Muutuv visuaalne teave |
X |
X |
|
|
Muutuv helisignaalteave |
X |
X |
|
|
Muutused kõrguses |
X |
|
|
|
Käsipuud |
X |
X |
|
|
Ratastooliga juurdepääsetavad magamiskohad |
X |
X |
|
|
Sõidukisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus |
|||
|
Üldnõuded |
X |
|
|
|
Peale- ja mahaastumisastmed |
X |
|
X |
|
Rongile mineku abivahendid |
X |
X |
X |
F liide
Veeremi uuendamine või täiustamine
Veeremi osade uuendamise või täiustamise korral peavad need vastama käesoleva KTK nõuetele, kusjuures vastavus ei ole kohustuslik järgmistel juhtudel.
Konstruktsioon
Vastavus ei ole kohustuslik, kui tegevus nõuaks ukseportaalide (seesmiste või välimiste), tugiraamide, kokkupõrketalade, veeremiüksuse kere ja veeremiüksuse pealesõidukaitse konstruktsiooni muutmist või vajaks üldisemalt veeremiüksuse konstruktsioonilise terviklikkuse uuesti hindamist.
Istmed
Vastavus punktile 4.2.2.1 istme seljatoel asetsevate käepidemete kohta on kohustuslik ainult juhul, kui istme konstruktsiooni uuendatakse või täiustatakse kogu veeremiüksuse sisemuses.
Vastavus eelisõigusistmete mõõtmeid ja nende ümbrust käsitlevale punktile 4.2.2.1.2 on kohustuslik ainult juhul, kui istmete paigutust muudetakse kogu rongis ja see on võimalik saavutada, ilma et vähendataks rongi senist mahutavust. Sellisel juhul tuleb tagada eelisõigusistmete maksimumarv.
Vastavus eelisõigusistmete kohal oleva ruumi kõrgust käsitlevatele nõuetele ei ole kohustuslik, kui piiravaks teguriks on pagasiraam, mida uuendus- või ümberehitustööde jooksul ei muudeta.
Ratastoolikohad
Ratastoolikohad on nõutavad ainult juhul, kui istmete paigutust muudetakse kogu rongikoosseisu ulatuses. Kui sissepääsu või vahekäike ei saa ratastoolile juurdepääsu võimaldamiseks muuta, ei ole istme konstruktsiooni muutmise ajal vaja ratastoolikohti sisse seada. Olemasolevas veeremis loodud ratastoolikohad võib sisse seada vastavalt A liite viites 16 osutatud tehnilisele kirjeldusele.
Ratastoolikohtadel ei pea olema abi kutsumise seadmeid, kui veeremiüksusel ei ole elektrilist sidesüsteemi, mille osana saaks sellist seadet kohaldada.
Ümberistumist võimaldav iste on kohustuslik ainult juhul, kui selle paigaldamine ei nõua olemasoleva ratastoolikoha paigutuse muutmist.
Välisuksed
Vastavus välisuste seesmiste külgede põrandapinnal kontrastsete värvitoonidega tähistamise nõuetele on kohustuslik ainult juhul, kui põrandakatet uuendatakse või täiustatakse.
Vastavus ukse avamise ja sulgemise signaalide tagamise nõuetele on kohustuslik ainult juhul, kui uksejuhtimissüsteemi uuendatakse või täiustatakse.
Täielik vastavus ukse juhtseadmete asendit ja valgustamist käsitlevatele nõuetele on kohustuslik ainult juhul, kui uksejuhtimissüsteemi uuendatakse või täiustatakse ning kui juhtseadmeid saab uuesti paigaldada ilma veeremiüksuse konstruktsiooni või ust muutmata. Sel juhul tuleb siiski uuendatud või täiustatud seadmed paigaldada nõuetekohasele asukohale võimalikult lähedale.
Siseuksed
Vastavus ukse juhtseadmete toimimiseks vajalikku jõudu ja asendit käsitlevatele nõuetele on kohustuslik ainult juhul, kui ust ja uksemehhanismi ja/või juhtimissüsteemi uuendatakse või täiustatakse.
Valgustus
Vastavus nõudele ei ole vajalik, kui saab tõendada, et elektrisüsteem ei võimalda toetada lisakoormust või sellist valgustust ei saa ilma konstruktsioonimuudatusteta paigaldada (ukseavad jne).
Tualettruumid
Kõigile nõuetele vastava universaaltualettruumi olemasolu on kohustuslik ainult juhul, kui täielikult uuendatakse või täiustatakse olemasolevaid tualettruume ja tagatakse ratastoolikoht ning kui nõuetele vastava universaaltualettruumi saab veeremiüksusesse mahutada, ilma et kereehituses tehtaks muudatusi.
Universaaltualettruumis ei pea olema abi kutsumise seadmeid, kui veeremiüksusel ei ole elektrilist sidesüsteemi, mille osana saaks sellise seadme paigaldada.
Takistusteta vahekäigud
Vastavus punkti 4.2.2.6 nõuetele on kohustuslik ainult juhul, kui istmete paigutust muudetakse kogu veeremiüksuse sisemuses ja tagatakse ratastoolikoha olemasolu.
Vastavus veeremiüksuste vahelisi vahekäike käsitlevatele nõuetele on kohustuslik ainult juhul, kui vahekäiku uuendatakse või täiustatakse.
Teave
Vastavus punkti 4.2.2.7 nõuetele liini käsitleva teabe kohta ei ole kohustuslik uuendamise või täiustamise korral. Kui aga uuendamise või täiustamise kava osana paigaldatakse automaatne teavitussüsteem, peab see vastama kõnealuse punkti nõuetele.
Vastavus punkti 4.2.2.7 muudele osadele on kohustuslik märgistuste või rongisisemuse uuendamise või täiustamise korral.
Muutused kõrguses
Vastavus punkti 4.2.2.8 nõuetele ei ole uuendamise või täiustamise korral kohustuslik. Siiski tuleb kõnnitavate pindade uuendamise või täiustamise korral astmeservadele kinnitada kontrastses värvitoonis hoiatustriip.
Käsipuud
Vastavus punktile 4.2.2.9 on kohustuslik ainult olemasolevate käsipuude uuendamise või täiustamise korral.
Ratastooliga juurdepääsetavad magamiskohad
Vastavus ratastooliga juurdepääsetavate magamiskohtade tagamist käsitlevale nõudele on kohustuslik ainult olemasolevate magamiskohtade uuendamise või täiustamise korral.
Ratastooliga juurdepääsetavates magamiskohtades ei pea olema abi kutsumise seadmeid, kui veeremiüksusel ei ole elektrilist sidesüsteemi, mille osana saaks sellise seadme paigaldada.
Astmete asetus, astmed ja rongile mineku abivahendid
Vastavus punktide 4.2.2.11 ja 4.2.2.12 nõuetele ei ole uuendamise või täiustamise korral kohustuslik. Kui aga paigaldatakse liigutatavad astmed või muud integreeritud rongile mineku abivahendid, peavad need vastama kõnealuste punktide asjakohastele sätetele.
Kui vastavalt punktile 4.2.2.3 seatakse uuendamise või täiustamise käigus sisse ratastoolikoht, on kohustuslik paigaldada vastavalt punktile 4.4.3 ka mingil kujul abivahend rongile minekuks.
G liide
Reisijatele mõeldud välisuste helisignaalid
G.1. Mõisted
Käesolevas liites kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
fsignal |
= |
hoiatussignaali helisagedus |
|
LS |
= |
mõõtmisperioodi maksimaalne helirõhutase LAFmax, mõõdetud A-sageduskarakteristikuga filtrit ja ajakarakteristikut F kasutades; |
|
LSmax |
= |
maksimaalne LAFmax; |
|
LSmin |
= |
minimaalne LAFmax; |
|
LN |
= |
ümbruse müratase, mida mõõdetakse järgmiselt: |
sagedusvahemik kolme oktaavriba energeetiline summa
kus
|
L1 |
= |
Loct.500 Hz , |
|
L2 |
= |
Loct.1000 Hz , |
|
L3 |
= |
Loct.2000 Hz ; |
20 sekundi energia võrdlustasemena mõõdetud helirõhutase (LAeq20 ).
G.2. Ukse avamise ja sulgemise signaalid
G.2.1. Ukse avamise signaal
|
Näitajad |
Kahest järjestikku kõlavast toonist koosnev aeglane mitmetooniline impulss (kuni kaks impulssi sekundis) |
|
|
Sagedused |
– – |
fsignal2 =1 760 Hz +/–100 Hz fsignal1 = 2 200 Hz +/–100 Hz |
|
Helirõhutase |
|
Adaptiivne seade — LS ≥ LN + 5 dB — LSmax = 70 dB (+ 6/– 0) |
|
– |
Mitteadaptiivne seade — LS = 70 dB (+ 6/– 0) |
|
G.2.2. Ukse sulgemise signaal
|
Näitajad |
– |
Kiire impulssheli (6–10 impulssi sekundis) |
|
Sagedus |
– |
fsignal = 1 900 Hz +/–100 Hz |
|
Helirõhutase |
|
Adaptiivne seade — LS ≥ LN + 5 dB — LSmax = 70 dB (+ 6/– 0) |
|
– |
Mitteadaptiivne seade — LS = 70 dB (+ 6/– 0) |
G.3. Ukse leidmise signaalid
Ukse leidmise signaal võib olla ükstoonsignaal (vastavalt punktile G.3.1) või kakstoonsignaal (vastavalt punktile G.3.2). Kõik liikmesriigid peavad aktsepteerima võrdselt mõlemat tüüpi signaale.
G.3.1. Ükstoonsignaal
|
Näitajad |
Tooni intervall (ristkülik), valjenemiseta ja hääbumiseta — signaali impulsi kestus = 5 ms ± 1 ms sisselülitatuna (puhta siinustooni impulss) — signaali ajamuster 3–5 impulssi sekundis |
|
Sagedus |
— fsignal = 630 Hz ±50 Hz |
|
Helirõhutase |
Adaptiivne seade — LS ≥ LN +5 dB — LSmin = 45 dB (+/-2) — LSmax = 65 dB (+/-2) Mitteadaptiivne seade — LS = 60 dB |
G.3.2. Kakstoonsignaal
|
Näitajad |
Toonide intervall (signaali määratlus) — 100 ms helirõhutase valjeneva heli korral — 100 ms heli esimene toon 550 Hz ± 50 Hz — 100 ms helirõhutase hääbuva heli korral — 200 ms välja lülitatud — 100 ms helirõhutase valjeneva heli korral — 100 ms heli teine toon 750 Hz ± 50 Hz — 100 ms helirõhutase hääbuva heli korral — 900 ms välja lülitatud — signaali kordusaeg = 1 700 ms |
|
Sagedus |
fsignal1 = 550 Hz ± 50 Hz fsignal2 = 750 Hz ± 50 Hz |
|
Helirõhutase |
Adaptiivne seade — LS ≥ LN + 5 dB — LSmin = 50 dB (+/-2 dB) — LSmax = 70 dB (+/-2 dB) Mitteadaptiivne seade — LS = 70 dB |
G.4. Mõõtmiskohad
Mikrofoni asukoht uksehelisignaalide mõõtmiseks peab vastama A liite viites 20 osutatud tehnilisele kirjeldusele. Tehnilist kirjeldust tuleb kasutada ka ukse leidmise signaali mikrofoni asukoha suhtes, kuigi ukse leidmise signaal ei kuulu tehnilise kirjelduse kohaldamisalasse.
Vastavust tõendavad mõõtmised viiakse läbi rongi kolme ukse juures. Ukse sulgumise katse ajal peab uks olema täiesti avatud ja ukse avanemise katse ajal täiesti kinni.
▼M4 —————
M liide
Rongis vedamiseks ühilduv ratastool
M.1. KOHALDAMISALA
Käesolevas liites määratakse kindlaks rongis vedamiseks ühilduva ratastooli maksimaalsed tehnilised piirnormid. Neid piirnorme kasutatakse veeremi (struktuur, konstruktsioon, paigutus) ja selle osade (välisuksed, siseuksed, istmed, tualettruumid jne) projekteerimiseks ja hindamiseks. Kui ratastooli näitajad ületavad neid piirnorme, võivad veeremi kasutustingimused kasutaja jaoks halveneda (näiteks võib puududa juurdepääs ratastoolialadele). Teatavate piirnormide ületamine võib takistada kasutaja juurdepääsu veeremile. Need piirnormid määrab kindlaks iga raudteeveo-ettevõtja vastavalt määruse (EL) nr 454/2011 lisa punktile 4.2.6.1.
M.2. NÄITAJAD
Tehnilisteks piirnormideks loetakse järgmisi väärtusi.
N liide
Märgistus piiratud liikumisvõimega inimestele
N.1 KOHALDAMISALA
Käesolevas liites määratletakse taristu ja veeremi puhul kasutatav erimärgistus.
N.2 MÄRKIDE MÕÕTMED
Piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks taristus esitatavate teabesiltide mõõtmed arvutatakse järgmise valemi alusel:
Piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks veeremis asuvate teabesiltide miinimummõõtmed on 60 mm, välja arvatud tualettruumides või lastele ettenähtud ruumides olevad sildid, mis võivad olla väiksemad.
Veeremi välisküljel oleva märgistuse miinimumsuurus on 85 mm.
N.3 MÄRGISTUSEL KASUTATAVAD SÜMBOLID
Rahvusvaheline ratastoolimärk
Ratastooliga juurdepääsetavaid alasid tähistaval märgil on kujutatud A liite viites 12 või viites 13 osutatud ühele tehnilisele kirjeldusele vastav sümbol.
Induktsioonsilmuse märk
Märgil, mis näitab, kuhu on paigaldatud induktsioonsilmused, on kujutatud A liite viites 14 osutatud tehnilisele kirjeldusele vastav sümbol.
Eelisõigusistme märk
Eelisõigusistmete asukohta näitaval märgil on kujutatud joonisele N1 vastavad sümbolid.
Joonis N1
Eelisõigusistmete sümbolid
N.4 MÄRGI VÄRVUS
Käesolevas liites osutatud spetsiifilisel märgistusel peab olema valge sümbol tumesinisel taustal. Kui märgid on paigutatud tumesinisele taustale, võib sümboli ja tausta värvi vahetada, st tumesinine sümbol valgel taustal.
O liide
Tehniliste dokumentide loetelu
|
Viide nr |
Nimetus |
|
1 |
Jaamade kirjeldamiseks kasutatav konkreetne ühtlustatud profiil võrgu ja sõiduplaanide infovahetuse jaoks (NeTEx) |
|
2 |
Andmekogumisvahendi kasutamise viisid |
|
3 |
Olemasolevate juurdepääsuandmete muundamise meetod ja sh välisliidese ja sideprotokolli kirjeldus. |
P liide
Nõuete ja üleminekukorra muutmine
Muude kui tabelites P.1 ja P.2 loetletud KTK punktide puhul tähendab vastavus eelmisele KTK-le (st käesolevale määrusele, mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/772 ( 9 )) vastavust käesolevale KTK-le, mida kohaldatakse alates 28. septembrist 2023.
Muudatused seoses üldise üleminekukorraga seitsme aasta vältel
Tabelis P.1 loetletud KTK punktide puhul ei tähenda vastavus eelmisele KTK-le vastavust käesoleva KTK versioonile, mida kohaldatakse alates 28. septembrist 2023.
Projektid, mis 28. septembril 2023 on juba projekteerimisetapis, peavad vastama käesoleva KTK nõuetele alates 28. septembrist 2030.
Tabelis P.1 loetletud KTK nõuded ei mõjuta tootmisetapis olevaid projekte ega käitatavat veeremit.
Tabel P.1
Üleminekukord seitsme aasta vältel
|
KTK punkt |
Eelmise KTK vastav punkt |
KTK muudatuse selgitus |
|
4.2.2.1.1 alapunkt 1a |
Nõue puudub. |
Uus nõue, millega täpsustatakse käepideme õige asukoht. |
|
4.2.2.2 alapunkt 8 |
4.2.2.2 alapunkt 8 |
Nõude täpsem sõnastus. |
|
4.2.2.3.2 alapunkt 8 kui reisija või rongimeeskonna liige sulgeb ukse kohapeal, antakse ukse sulgemise signaal; see peab algama pärast juhtseadme töölerakendamist ja jätkuma, kuni uks on sulgunud. |
Nõue puudub. |
Uus nõue. |
|
4.2.2.3.2 alapunkt 11 |
Nõue puudub. |
Uus nõue. |
|
4.2.2.11.1 alapunkt 3 Vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.12 osutatud tehniline dokumentatsioon peab sisaldama teavet selle kohta, missugune on teoreetilise ooteplatvormi kõrgus ja asetus, nii et sirgel tasasel rööbasteel oleva veeremi kõige alumise trepiastme serva keskosas asuvast punktist mõõdetud vertikaalne tühimik (δν-) oleks 160 mm ja horisontaalne tühimik (δh) 200 mm. |
Nõue puudub. |
Uus nõue. |
|
5.3.2.6 alapunkt 1 |
5.3.2.6 alapunkt 1 |
Pakutavate võimaluste piirangud. |
|
5.3.2.8 |
5.3.2.8 |
A liite viites 11 osutatud tehnilise kirjelduse uus nõue. |
|
6.2.3.3 |
Nõue puudub. |
Uus nõue, mis viitab konkreetsele standardile kontrastsuse kohta. |
|
7.3.2.6. Sõidukisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus Hispaania P-erijuhtum |
7.3.2.6. Sõidukisse sisenemise ja sealt väljumise astmete asetus Hispaania 1 668 mm rööpmelaiusega võrgu P-erijuhtum. |
1 668 mm rööpmelaiusega veeremiüksuste suhtes kohaldatav uus nõue. |
|
G liide. Ukse avamise ja sulgemise signaalid |
G liide. Ukse avamise ja sulgemise signaalid |
Mõõtmismeetodi muudatus. |
Muudatused seoses konkreetse üleminekukorraga
Tabelis P.2 loetletud KTK punktide puhul ei tähenda vastavus eelmisele KTK-le vastavust käesolevale KTK-le, mida kohaldatakse alates 28. septembrist 2023.
Projektid, mis 28. septembril 2023 on juba projekteerimisetapis, tootmisetapis olevad projektid ja käitatav veerem peavad vastama käesoleva KTK nõuetele vastavalt tabelis P.2 esitatud asjakohasele üleminekukorrale alates 28. septembrist 2023.
Tabel P.2
Konkreetne üleminekukord
|
KTK punkt |
Eelmise KTK vastav punkt |
KTK muudatuse selgitus |
Üleminekukord |
|||
|
Projekteerimisetappi ei ole alustatud |
Projekteerimisetappi on alustatud |
Tootmisetapp |
Käitatav veerem |
|||
|
Ei kohaldata |
||||||
( 1 ) Komisjoni otsus 2010/713/EL, 9. november 2010, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid (ELT L 319, 4.12.2010, lk 1).
( 2 ) Komisjoni määrus (EL) nr 1302/2014, 18. november 2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem” koostalitluse tehnilist kirjeldust (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 228).
( 3 ) Komisjoni 5. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 454/2011 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused” koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 123, 12.5.2011, lk 11).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).
►M4 ( 5 ) Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/773, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/757/EL (ELT L 139I 27.5.2019, lk 5). ◄
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/782 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 172, 17.5.2021, lk 1).
( 7 ) Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/772, millega muudetakse määrust (EL) nr 1300/2014 seoses vara inventarinimestikuga, et teha kindlaks juurdepääsu tõkestavad asjaolud, teavitada kasutajaid, teha järelevalvet juurdepääsuvõimaluste tagamisel tehtud edusammude üle ja hinnata neid edusamme (ELT L 139 I, 27.5.2019, lk 1).
( 8 ) Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1299/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „taristu“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 1).
( 9 ) Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/772, millega muudetakse määrust (EL) nr 1300/2014 seoses vara inventarinimestikuga, et teha kindlaks juurdepääsu tõkestavad asjaolud, teavitada kasutajaid, teha järelevalvet juurdepääsuvõimaluste tagamisel tehtud edusammude üle ja hinnata neid edusamme (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 1).