02014L0023 — ET — 01.01.2018 — 002.002

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/23/EL, 26. veebruar 2014, kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 094 28.3.2014, lk 1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
M1	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/2172, 24. november 2015,	L 307	9	25.11.2015
►M2	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/2366, 18. detsember 2017,	L 337	21	19.12.2017

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 114, 5.5.2015, lk  24 (2014/23/EL)
►C2	Parandus, ELT L 082, 26.3.2018, lk  17 (2014/23/EL)

---

▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/23/EL,

26. veebruar 2014,

kontsessioonilepingute sõlmimise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

I JAOTIS	REGULEERIMISESE JA KOHALDAMISALA, ÜLDPÕHIMÕTTED JA MÕISTED
I PEATÜKK	Reguleerimisese ja kohaldamisala, üldpõhimõtted ja mõisted
I JAGU	REGULEERIMISESE JA KOHALDAMISALA, ÜLDPÕHIMÕTTED, MÕISTED JA PIIRMÄÄR
Artikkel 1	Reguleerimisese ja kohaldamisala
Artikkel 2	Ametiasutuste vaba otsustamise põhimõte
Artikkel 3	Võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõte
Artikkel 4	Vabadus määrata kindlaks üldist majandushuvi pakkuvad teenused
Artikkel 5	Mõisted
Artikkel 6	Avaliku sektori hankijad
Artikkel 7	Võrgustiku sektori hankijad
Artikkel 8	Piirmäär ja kontsessiooni eeldatava maksumuse arvutamise meetodid
Artikkel 9	Piirmäära läbivaatamine
II JAGU	ERANDID
Artikkel 10	Avaliku sektori ja võrgustiku sektorite hankijate antud kontsessioonide suhtes kehtivad erandid
Artikkel 11	Erandid elektroonilise side valdkonnas
Artikkel 12	Erandid veemajandussektoris
Artikkel 13	Sidusettevõtjale antud kontsessioonid
Artikkel 14	Ühisettevõttele või ühisettevõttesse kuuluva võrgustiku sektori hankijale antud kontsessioonid
Artikkel 15	Võrgustiku sektori hankijate poolne teavitamine
Artikkel 16	Otseselt konkurentsile avatud tegevusalade väljaarvamine
Artikkel 17	Avaliku sektori üksuste vahelised kontsessioonid
III JAGU	ÜLDSÄTTED
Artikkel 18	Kontsessiooni kestus
Artikkel 19	Sotsiaalteenused ja muud eriteenused
Artikkel 20	Segalepingud
Artikkel 21	Kaitse- või julgeolekuaspektiga seotud segahankelepingud
Artikkel 22	Lepingud, mis hõlmavad nii II lisas osutatud tegevusalasid kui ka muid tegevusalasid
Artikkel 23	Kontsessioonid, mis hõlmavad II lisas osutatud tegevusalasid ning kaitse- või julgeolekualaseid tegevusi
IV JAGU	ERIOLUKORRAD
Artikkel 24	Reserveeritud kontsessioonid
Artikkel 25	Teadus- ja arendusteenused
II PEATÜKK	Põhimõtted
Artikkel 26	Ettevõtjad
Artikkel 27	Nomenklatuurid
Artikkel 28	Konfidentsiaalsus
Artikkel 29	Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad
II JAOTIS	KONTSESSIOONIDE ANDMISE EESKIRJAD: ÜLDPÕHIMÕTTED JA MENETLUSLIKUD TAGATISED
I PEATÜKK	Üldpõhimõtted
Artikkel 30	Üldpõhimõtted
Artikkel 31	Kontsessiooniteated
Artikkel 32	Kontsessiooni andmise teated
Artikkel 33	Teadete avaldamise vorm ja viis
Artikkel 34	Kontsessiooni alusdokumentide elektrooniline kättesaadavus
Artikkel 35	Korruptsiooni vastu võitlemine ja huvide konfliktide ennetamine
II PEATÜKK	Menetluslikud tagatised
Artikkel 36	Tehnilised ja funktsionaalsed nõuded
Artikkel 37	Menetluslikud tagatised
Artikkel 38	Taotlejate vahel valiku tegemine ja nende kvalitatiivne hindamine
Artikkel 39	Kontsessiooni taotluste ja pakkumuste laekumise tähtajad
Artikkel 40	Taotlejate ja pakkujate teavitamine
Artikkel 41	Kontsessiooni andmise kriteeriumid
III JAOTIS	KONTSESSIOONI TÄITMISE EESKIRJAD
Artikkel 42	Allhanked
Artikkel 43	Lepingute muutmine nende kehtivusajal
Artikkel 44	Kontsessiooni lõpetamine
Artikkel 45	Seire ja aruandlus
IV JAOTIS	DIREKTIIVIDE 89/665/EMÜ JA 92/13/EMÜ MUUTMINE
Artikkel 46	Direktiivi 89/665/EMÜ muutmine
Artikkel 47	Direktiivi 92/13/EMÜ muutmine
V JAOTIS	DELEGEERITUD VOLITUSED, RAKENDUSVOLITUSED JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 48	Delegeeritud volituste rakendamine
Artikkel 49	Kiirmenetlus
Artikkel 50	Komiteemenetlus
Artikkel 51	Ülevõtmine
Artikkel 52	Üleminekusätted
Artikkel 53	Seire ja aruandlus
Artikkel 54	Jõustumine
Artikkel 55	Adressaadid
LISAD
I LISA	ARTIKLI 5 PUNKTIS 7 OSUTATUD TEGEVUSALADE LOETELU
II LISA	ARTIKLIS 7 OSUTATUD VÕRGUSTIKU SEKTORI HANKIJATE TEGEVUSALAD
III LISA	ARTIKLI 7 LÕIKE 2 PUNKTIS B OSUTATUD LIIDU ÕIGUSAKTIDE LOETELU
IV LISA	ARTIKLIS 19 OSUTATUD TEENUSED
V LISA	TEAVE, MIS AVALDATAKSE ARTIKLIS 31 OSUTATUD KONTSESSIOONITEADETES
VI LISA	TEAVE, MIS AVALDATAKSE ARTIKLI 31 LÕIKES 3 OSUTATUD EELTEADETES SEOSES SOTSIAALTEENUSTE JA MUUDE ERITEENUSTE KONTSESSIOONIDEGA
VII LISA	TEAVE, MIS AVALDATAKSE ARTIKLIS 32 OSUTATUD KONTSESSIOONI ANDMISE TEATES
VIII LISA	TEAVE, MIS AVALDATAKSE ARTIKLIS 32 OSUTATUD KONTSESSIOONI ANDMISE TEATES SEOSES SOTSIAALTEENUSTE JA MUUDE ERITEENUSTE KONTSESSIOONIDEGA
IX LISA	AVALDAMISEGA SEOTUD TINGIMUSED
X LISA	ARTIKLI 30 LÕIKES 3 OSUTATUD RAHVUSVAHELISTE SOTSIAAL- JA KESKKONNAKONVENTSIOONIDE LOETELU
XI LISA	TEAVE, MIS AVALDATAKSE TEATES KONTSESSIOONI MUUTMISE KOHTA SELLE KEHTIVUSE AJAL VASTAVALT ARTIKLILE 43

I

JAOTIS

REGULEERIMISESE JA KOHALDAMISALA, ÜLDPÕHIMÕTTED JA MÕISTED

I

PEATÜKK

Reguleerimisese ja kohaldamisala, üldpõhimõtted ja mõisted

I

jagu

Reguleerimisese ja kohaldamisala, üldpõhimõtted, mõisted ja piirmäär

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijate korraldatavate hankemenetluste kohta selliste kontsessioonide andmiseks, mille maksumus ületab artiklis 8 sätestatud piirmäära.

2.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse ettevõtjatele ehitustööde või teenuste kontsessioonide andmisele, kui kontsessiooni andja on

3.  Käesoleva direktiivi kohaldamise suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artiklit 346.

4.  Kokkuleppeid, otsuseid ja muid õiguslikke vahendeid, millega korraldatakse avaliku sektori hankijate või võrgustiku sektori hankijate või avaliku sektori hankijate või võrgustiku sektori hankijate ühenduste vahel võimu ja kohustuste üleandmist avalike ülesannete täitmiseks ning millega ei nähta ette lepinguliste kohustuste täitmise tasustamist, tuleks käsitada asjaomase liikmesriigi sisese asjakorraldusena ning käesolev direktiiv ei tohiks sellist olukorda kuidagi mõjutada.

Artikkel 2

Ametiasutuste vaba otsustamise põhimõte

1.  Käesolevas direktiivis tunnustatakse riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vaba otsustamise põhimõtet vastavalt siseriiklikele ja liidu õigusaktidele. Ametiasutustel on vabadus otsustada, kuidas kõige paremini korraldada ehitustööde tegemist ja teenuste osutamist, et tagada eeskätt avalike teenuste hea kvaliteet, ohutus ja vastuvõetav hind, võrdne kohtlemine ning avalike teenuste üldise kättesaadavuse ja kasutajate õiguste edendamine.

Nimetatud ametiasutused võivad otsustada täita avaliku huviga seotud ülesandeid oma vahendeid kasutades või koostöös teiste ametiasutustega või delegeerida ülesanded ettevõtjatele.

2.  Käesolev direktiiv ei mõjuta omandi õiguslikku režiimi liikmesriikides. Käesoleva direktiiviga ei nõuta avalikke teenuseid osutavate riigi osalusega ettevõtjate erastamist.

Artikkel 3

Võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõte

1.  Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistval ja proportsionaalsel viisil.

Kontsessiooni andmist, sealhulgas maksumuse hindamist, ei kavandata eesmärgiga jätta see käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja või sobimatul viisil soodustada või ebasoodsasse olukorda panna teatavaid ettevõtjaid või teatavaid ehitustöid, asju või teenuseid.

2.  Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad seavad eesmärgiks tagada kontsessiooni andmise menetluse ja lepingu täitmise läbipaistvuse, täites samas artiklit 28.

Artikkel 4

Vabadus määrata kindlaks üldist majandushuvi pakkuvad teenused

1.  Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide vabadust määrata kooskõlas liidu õigusega kindlaks, milliseid teenuseid nad käsitavad üldist majandushuvi pakkuvate teenustena, kuidas selliste teenuste osutamist tuleks korraldada ja rahastada kooskõlas riigiabi eeskirjadega ning milliseid konkreetseid kohustusi nende suhtes tuleks kohaldada. Samuti ei mõjuta käesolev direktiiv viisi, kuidas liikmesriigid korraldavad oma sotsiaalkindlustussüsteeme.

2.  Majandushuvi mittepakkuvad üldhuviteenused ei jää käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.

Artikkel 5

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„kontsessioon” – ehitustööde või teenuste kontsessioon, nagu see on määratletud punktides a ja b: a) „ehitustööde kontsessioon” – kirjalik rahaliste huvidega seotud leping, millega üks või mitu avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat usaldavad tööde tegemise ühele või mitmele ettevõtjale, mille puhul tasu seisneb kas ainult õiguses ekspluateerida neid lepingu esemeks olevaid ehitisi või sellises õiguses koos tasuga; b) „teenuste kontsessioon” – kirjalik rahaliste huvidega seotud leping, millega üks või mitu avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat usaldavad teenuste (välja arvatud punktis a osutatud ehitustööde tegemise) osutamise ja korraldamise ühele või mitmele ettevõtjale, kui tasu osutatavate teenuste eest seisneb kas ainult õiguses ekspluateerida neid lepingu esemeks olevaid teenuseid või sellises õiguses koos tasuga. Ehitustööde või teenuste kontsessiooni andmisega kaasneb nende ehitiste või teenuste ekspluateerimisega seotud sellise äririski üleminek kontsessionäärile, mis seisneb nõudluse või pakkumisega seotud riskis või mõlemas korraga. Kontsessionäär loetakse kandvaks äririski, kui tavapäraste tegevustingimuste korral ei ole tagatud, et kontsessiooni esemeks oleva ehitise kasutamise või teenuse osutamisega kaetakse tehtud investeeringud või tekkinud kulud. Kontsessionäärile üle mineva äririski osa sisaldab tõelist turul ettenägematute olukordade esinemise riski, mis tähendab seda, et kontsessionääri võimalik kahjum ei ole vaid marginaalne ja ebaoluline;

2)	„ettevõtja” – füüsiline või juriidiline isik või avaliku sektori asutus või selliste isikute või asutuste rühm, sealhulgas ettevõtjate ajutine ühendus, kes pakub turul ehitustööde tegemist, kaupade tarnimist või teenuste osutamist;

3)	„taotleja” – ettevõtja, kes on taotlenud kutset osaleda või keda on kutsutud osalema kontsessiooni andmise menetluses;

4)	„pakkuja” – ettevõtja, kes on esitanud pakkumuse;

5)	„kontsessionäär” – ettevõtja, kellele on antud kontsessioon;

6)	„kirjalik” või „kirjalikult” – sõnadest või numbritest koosnev avaldus, mida on võimalik lugeda, paljundada ja seejärel edastada, sh elektrooniliste vahendite abil edastatav ja salvestatav teave;

7)

„ehitustööde tegemine” – ehitustööde tegemine või ehitustööde tegemine koos projekteerimisega seoses mõne I lisas osutatud tegevusega või ehitisega või mis tahes viisil ehitustöö tegemine vastavalt ehitise liigile või projektile otsustavat mõju avaldava avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija nõuetele;

8)	„ehitis” – ehitus- või tsiviilehitustööde tulemus tervikuna, mis võimaldab täita majanduslikke või tehnilisi ülesandeid;

9)	„elektroonilised vahendid” – elektroonilised seadmed, mida kasutatakse kaablite, raadio, optiliste vahendite või muude elektromagnetiliste vahendite kaudu saadetud, edastatud ja vastu võetud andmete töötlemiseks (sealhulgas digitaalseks pakkimiseks) ja salvestamiseks;

10)

„ainuõigused” – õigused, mille asjaomase liikmesriigi pädev asutus on aluslepingutega kooskõlas olevate õigusnormide või avaldatud haldusnormidega andnud ja mille tagajärjel reserveeritakse tegevusalal tegutsemine ühele ettevõtjale ning mis oluliselt mõjutab teiste ettevõtjate võimalusi sel tegevusalal tegutseda;

11)

„eriõigused” – õigused, mille asjaomase liikmesriigi pädev asutus on aluslepingutega kooskõlas olevate õigusnormide või avaldatud haldusnormidega andnud ja mille tagajärjel reserveeritakse tegevusalal tegutsemine kahele või enamale ettevõtjale ning mis oluliselt mõjutavad teiste ettevõtjate võimalusi sel tegevusalal tegutseda;

12)

„kontsessiooni alusdokument” – iga avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija esitatud või osutatud dokument, milles kirjeldatakse kontsessiooni või menetluse elemente või määratakse need kindlaks, sh kontsessiooniteade, tehnilised ja funktsionaalsed nõuded, kontsessiooni kavandatavad tingimused, taotlejate ja pakkujate esitatavate dokumentide vormingud, teave üldiste kohaldatavate kohustuste kohta ja mis tahes täiendavad dokumendid;

13)

„innovatsioon” – sellise uue või märkimisväärselt täiustatud toote, teenuse või protsessi, sealhulgas tootmis- või ehitusprotsesside (kuid mitte ainult), uue turustusviisi või uue organisatsioonilise meetodi kasutuselevõtt äritavades, töökorralduses või välissuhetes, muu hulgas eesmärgiga aidata lahendada sotsiaalseid probleeme või toetada strateegiat „Euroopa 2020”.

Artikkel 6

Avaliku sektori hankijad

1.  Käesoleva direktiivi kohaldamisel on „avaliku sektori hankija” riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud ning ühest või mitmest sellisest ametiasutusest või avalik-õiguslikust isikust koosnevad ühendused, v.a ametiasutused, isikud või ühendused, kes tegutsevad mõnel II lisas osutatud tegevusalal ning annavad kontsessioone nimetatud tegevusalal tegutsemiseks.

2.  „Piirkondlikud omavalitsused” – kõik haldusüksuste omavalitsusorganid, kes on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 ( 1 ) osutatud statistiliste territoriaalüksuste nomenklatuuri (NUTS) 1. ja 2. tasandi üksuste mitteammendavasse loetellu.

3.  „Kohalikud omavalitsused” – kõik määruses (EÜ) nr 1059/2003 osutatud NUTSi 3. tasandile kuuluvate haldusüksuste ja väiksemate haldusüksuste omavalitsusorganid.

4.  „Avalik-õiguslikud isikud” – mis tahes isikud, mis vastavad kõigile järgmistele tingimustele:

Artikkel 7

Võrgustiku sektori hankijad

1.  Käesoleva direktiivi kohaldamisel on „võrgustiku sektori hankija” üksus, kes tegutseb mõnel II lisas osutatud tegevusalal ja annab kontsessiooni ühel või mitmel nimetatud tegevusalal tegutsemiseks ning kes on üks järgmistest:

2.  Üksusi, millele on piisavat avalikustamist tagava menetluse käigus antud eri- või ainuõigused, mis on antud objektiivsete kriteeriumide alusel, ei käsitata lõike1 punkti c kohaste „võrgustiku sektori hankijatena”. Sellised menetlused on:

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 48 vastu delegeeritud õigusakte III lisas esitatud liidu õigusaktide loetelu muutmise kohta, kui selliste õigusaktide kehtetuks tunnistamise või muutmise või uute õigusaktide vastuvõtmise tõttu on sellised muudatused vajalikud.

4.  „Avalik-õiguslik äriühing” – äriühing, mille üle avaliku sektori hankijad võivad omandiõiguse, rahalise osaluse või seda reguleerivate õigusnormide alusel otseselt või kaudselt avaldada valitsevat mõju.

Eeldatakse, et avaliku sektori hankijatel on valitsev mõju, kui nimetatud hankijad mis tahes järgmisel juhul otseselt või kaudselt

Artikkel 8

Piirmäär ja kontsessiooni eeldatava maksumuse arvutamise meetodid

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt ►M2  5 548 000 eurot ◄ .

2.  Kontsessiooni maksumus võrdub kontsessionääri käibemaksuta väljendatud sellise kogukäibega lepingu kestuse ajal (nagu selle on hinnanguliselt määranud avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija), mis tal tekib kontsessiooni esemeks olevate ehitustööde tegemise ja teenuste osutamise, samuti nimetatud ehitustööde ja teenusega kaasnevate tarnete tulemusel.

Eeldatava maksumuse määramine peab pidama paika kontsessiooniteate saatmise ajal või kui teate saatmist ei ole ette nähtud, siis ajal, mil avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija alustab kontsessiooni andmise menetlust, näiteks võttes hankega seoses ühendust ettevõtjatega, kui see on asjakohane.

Lõike 1 kohaldamisel, kui kontsessiooni maksumus kontsessiooni andmise ajal on 20 % suurem kui selle eeldatav maksumus, käsitatakse kehtiva eeldatava maksumuse määramisena kontsessiooni maksumust kontsessiooni andmise ajal.

3.  Kontsessiooni eeldatavat maksumust arvutatakse kontsessiooni alusdokumentides täpsustatud objektiivse meetodi abil. Kontsessiooni maksumuse hindamisel võtavad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad vajaduse korral arvesse eelkõige järgmist:

4.  Kontsessiooni eeldatava maksumuse arvutamise meetodi valik ei tohi olla seotud kavatsusega jätta kontsessioon käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja. Kontsessiooni ei jaotata seega osadeks selliselt, et hoida ära selle jäämine käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kui see ei ole objektiivselt põhjendatud.

5.  Kui kavandatava ehitustöö või teenuste tulemuseks võib olla kontsessioonide üheaegne andmine eraldi osadena, võetakse arvesse kõigi selliste osade eeldatavat kogumaksumust.

6.  Kui osade kogumaksumus on võrdne käesolevas artiklis sätestatud piirmääraga või sellest suurem, kohaldatakse käesolevat direktiivi iga osa suhtes.

Artikkel 9

Piirmäära läbivaatamine

1.  Komisjon kontrollib iga kahe aasta tagant alates 30. juunist 2013, kas artikli 8 lõikes 1 kehtestatud piirmäär vastab Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihanget käsitlevas lepingus (GPA) sätestatud ehitustööde kontsessioonide piirmäärale, ja muudab seda vajaduse korral kooskõlas käesoleva artikliga.

Vastavalt GPA-s sätestatud arvutusmeetodile võtab komisjon kõnealuse piirmäära väärtuse arvutamisel aluseks Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikutes (SDR) väljendatud euro keskmise päevakursi 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril jõustuvale läbivaatamisele eelneval 31. augustil. Sel viisil läbivaadatud piirmäära väärtus ümardatakse vajaduse korral lähima tuhande euroni allapoole, et tagada GPAs sätestatud kehtiva, SDRides väljendatud piirmäära järgimine.

2.  Iga kahe aasta tagant alates 1. jaanuarist 2014 määrab komisjon kindlaks artikli 8 lõikes 1 osutatud ja käesoleva artikli lõike 1 kohaselt läbi vaadatud piirmäärade väärtused liikmesriikidele, mille rahaühik ei ole euro.

Vastavalt GPA-s sätestatud arvutusmeetodile võetakse nende väärtuste arvutamisel aluseks kõnealuste omavääringute keskmine päevakurss, mis vastab eurodes väljendatud kohaldatavatele piirmääradele 24 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 1. jaanuaril toimuvale piirmäärade muutmisele eelneval 31. augustil.

3.  Komisjon avaldab lõikes 1 osutatud muudetud piirmäära, selle vastava väärtuse lõike 2 esimeses lõigus osutatud riikide vääringus ja lõike 2 teise lõigu kohaselt kindlaks määratud väärtuse Euroopa Liidu Teatajas nende muutmisele järgneva novembrikuu alguses.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 48 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud meetodit GPAs sätestatud meetodi muudatustega seoses artikli 8 lõikes 1 osutatud piirmäärade läbivaatamisega ning eurot rahaühikuna mitte kasutavate liikmesriikide vastavas vääringus esitatud piirmäärade kindlaksmääramisega, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 2.

Samuti on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 48 vastu delegeeritud õigusakte, et käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vaadata läbi artikli 8 lõikes 1 osutatud piirmäärad.

5.  Kui piirmäär on vaja läbi vaadata ja vähese aja tõttu ei ole võimalik kasutada artiklis 48 sätestatud menetlust ning see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli lõike 4 teise lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 49 sätestatud menetlust.

II

jagu

Erandid

Artikkel 10

Avaliku sektori ja võrgustiku sektorite hankijate antud kontsessioonide suhtes kehtivad erandid

1.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste kontsessioonide suhtes, mis on antud avaliku sektori hankijale või artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud võrgustiku sektori hankijale või nende ühendusele ainuõiguse alusel.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata teenuste kontsessioonidele, mis on antud ettevõtjale ainuõiguse alusel, mis ettevõtjal on vastavalt kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele ning mis on antud vastavalt ELi toimimise lepingule ja liidu õigusaktidele, milles sätestatakse turulepääsu ühiseeskirjad, mida kohaldatakse II lisas osutatud tegevusaladele.

2.  Erandina käesoleva artikli lõike 1 teisest lõigust kohaldatakse artiklit 32 juhul, kui selles lõigus osutatud liidu valdkondlike õigusaktidega ei ole ette nähtud valdkonnaspetsiifilisi läbipaistvuskohustusi.

Juhul kui liikmesriik annab ettevõtjale ainuõiguse tegutseda II lisas osutatud tegevusalal, teavitab ta sellest komisjoni ühe kuu jooksul pärast kõnealuse ainuõiguse andmist.

3.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste lennutransporditeenuste kontsessioonide suhtes, mille puhul on tegevusluba antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 ( 3 ) tähenduses või avaliku reisijateveoteenuse kontsessioonide osutamiseks määruse (EÜ) nr 1370/2007 tähenduses.

4.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata kontsessioonide suhtes, mille andmisel või andmise korraldamisel on avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijal kohustus järgida käesolevas direktiivis sätestatust erinevat menetlust, mis on kehtestatud ühega järgmistest:

Käesolevat direktiivi ei kohaldata kontsessioonide suhtes, mille puhul avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija sõlmib lepingu kooskõlas rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise finantseerimisasutuse hanke-eeskirjadega, kui asjaomaseid kontsessioone rahastab täielikult see organisatsioon või asutus. Kontsessioonide puhul, mille suuremat osa kaasrahastab rahvusvaheline organisatsioon või rahvusvaheline finantseerimisasutus, lepivad lepingupooled kokku, milliseid hankemenetlusi kohaldada.

Liikmesriigid teatavad kõigist esimese lõigu punktis a osutatud õigusaktidest komisjonile, kes võib konsulteerida artiklis 50 osutatud riiklike ehitustöölepingute nõuandekomiteega.

Käesolevat lõiget ei kohaldata kaitse- ja julgeolekualastele kontsessioonidele, millele on osutatud direktiivis 2009/81/EÜ.

5.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata direktiivis 2009/81/EÜ osutatud kaitse- ja julgeolekualastele kontsessioonidele, mida reguleerivad:

6.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse kontsessioonide andmise suhtes kaitse ja julgeoleku valdkonnas, nagu on osutatud direktiivis 2009/81/EÜ, välja arvatud järgmistel juhtudel:

7.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste kontsessioonide suhtes, millele muidu ei laiene lõike 6 vabastused, niivõrd, kuivõrd liikmesriigi olulisi julgeolekuhuvisid ei ole käesolevas direktiivis ette nähtud kontsessiooni andmise menetluses võimalik tagada vähem sekkuvate meetmetega, sealhulgas selliste nõuete kehtestamisega, mille eesmärk on kaitsta avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija poolt kättesaadavaks tehtud teabe konfidentsiaalsust, nagu sätestatud käesolevas direktiivis.

8.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste teenuste kontsessioonide suhtes, mis hõlmavad järgmist:

9.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata CPV koodi 92351100-7 alla kuuluvate loteriiteenuste kontsessioonide suhtes, mille liikmesriik on andnud ettevõtjale ainuõiguse alusel. Käesoleva lõike kohaldamisel ei hõlma ainuõiguse mõiste artikli 7 lõikes 2 osutatud ainuõigusi.

Sellise ainuõiguse andmine tuleb avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

10.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata kontsessioonide suhtes, mille võrgustiku sektori hankijad annavad tegevusalal tegutsemiseks kolmandas riigis tingimustel, mis ei hõlma liidus võrkude või geograafiliste piirkondade füüsilist kasutamist.

Artikkel 11

Erandid elektroonilise side valdkonnas

Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste kontsessioonide suhtes, mille põhieesmärk on võimaldada avaliku sektori hankijatel pakkuda või kasutada üldkasutatavaid sidevõrke või pakkuda üldsusele üht või mitut elektroonilist sideteenust.

Käesolevas artiklis kasutatakse mõisteid „üldkasutatav sidevõrk” ja „elektroonilise side võrk” samas tähenduses, mis neil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/21/EÜ ( 7 ).

Artikkel 12

Erandid veemajandussektoris

1.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata kontsessioonide suhtes, mis on antud

2.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata samuti ühele või kummalegi järgmisena loetletud sisuga kontsessioonile, kui need on seotud lõikes 1 osutatud tegevusalaga:

Artikkel 13

Sidusettevõtjale antud kontsessioonid

1.  Käesolevas artiklis tähendab „sidusettevõtja” mis tahes ettevõtjat, mille raamatupidamise aastaaruanded on konsolideeritud võrgustiku sektori hankija aastaaruannetega vastavalt direktiivi 2013/34/EL nõuetele.

2.  Direktiiviga 2013/34/EL hõlmamata üksuste puhul tähendab „sidusettevõtja” mis tahes ettevõtjat, kes vastab järgmistele tingimustele:

Käesoleva lõike kohaldamisel on mõistel „valitsev mõju” sama tähendus kui artikli 7 lõike 4 teises lõigus.

3.  Olenemata artiklist 17 ja tingimusel, et käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud tingimused on täidetud, ei kohaldata käesolevat direktiivi kontsessioonide suhtes,

4.  Lõiget 3 kohaldatakse

5.  Kui sidusettevõtja loomise või tegevuse alustamise aja tõttu puuduvad andmed eelneva kolme aasta käibe kohta, siis piisab sellest, kui ettevõtja näitab, eriti majandustegevuse prognooside abil, et lõike 4 punktis a või b osutatud käive on usaldusväärne.

6.  Kui mitu võrgustiku sektori hankijaga seotud sidusettevõtjat, kes moodustavad koos ettevõtjate rühma, osutavad ühesuguseid või samalaadseid teenuseid, teevad ühesuguseid või samalaadseid ehitustöid, siis arvutatakse lõikes 4 osutatud protsendimäärad kogukäibe põhjal, mis kõnealused sidusettevõtjad on teenuste osutamisest või ehitustööde tegemisest saanud.

Artikkel 14

Ühisettevõttele või ühisettevõttesse kuuluva võrgustiku sektori hankijale antud kontsessioonid

Olenemata artiklist 17 ning tingimusel, et ühisettevõte on loodud asjaomasel tegevusalal tegutsemiseks vähemalt kolme aasta jooksul ja et ühisettevõtte asutamisdokumendis sätestatakse, et ühisettevõtte loonud võrgustiku sektori hankijad osalevad selles vähemalt sama ajavahemiku jooksul, ei kohaldata käesolevat direktiivi kontsessioonide suhtes, mille on andnud

Artikkel 15

Võrgustiku sektori hankijate poolne teavitamine

Võrgustiku sektori hankijad esitavad komisjonile taotluse korral artikli 13 lõigete 2 ja 3 ning artikli 14 kohaldamisega seotud järgmised andmed:

Artikkel 16

Otseselt konkurentsile avatud tegevusalade väljaarvamine

Käesolevat direktiivi ei kohaldata võrgustiku sektori hankijate antud kontsessioonide suhtes, kui kontsessiooni täitmise liikmesriigis on vastavalt direktiivi 2014/25/EL artiklile 35 kehtestatud, et tegevusala on vahetult avatud konkurentsile vastavalt selle direktiivi artiklile 34.

Artikkel 17

Avaliku sektori üksuste vahelised kontsessioonid

1.  Kontsessioon, mille artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija on andnud teisele eraõiguslikule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, ei jää käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kui on täidetud järgmised tingimused:

Esimese lõigu punkti a mõistes teostab avaliku sektori hankija või artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud võrgustiku sektori hankija juriidilise isiku üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma osakondade üle, kui ta avaldab otsustavat mõju kontrollitava juriidilise isiku strateegilistele eesmärkidele ja olulistele otsustele. Sellist kontrolli võib teostada ka muu juriidiline isik, keda ennast kontrollib avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija samal viisil.

2.  Lõiget 1 kohaldatakse ka siis, kui kontrollitav juriidiline isik, kes on avaliku sektori hankija või artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud võrgustiku sektori hankija, sõlmib lepingu teda kontrolliva avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankijaga või muu sama avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt kontrollitava juriidilise isikuga, tingimusel et sellel juriidilisel isikul, kellele antakse kontsessioon, puudub otsene erakapitali osalus, välja arvatud siseriiklike õigusnormidega ette nähtud kontrolliõiguseta ja mitteblokeerivad erakapitali osaluse vormid, mis on kooskõlas aluslepingutega nõutavate õigusaktidega ja mille puhul ei avaldata kontrollitavale juriidilisele isikule otsustavat mõju.

3.  Avaliku sektori hankija või artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud võrgustiku sektori hankija, kes ei teosta eraõigusliku või avaliku-õigusliku juriidilise isiku üle kontrolli käesoleva artikli lõike 1 tähenduses, võib siiski anda kontsessiooni kõnealusele juriidilisele isikule ilma käesolevat direktiivi kohaldamata, kui on täidetud järgmised tingimused:

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaldamisel kontrollivad avaliku sektori hankijad või artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud võrgustiku sektori hankijad juriidilist isikut ühiselt, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

4.  Ainult kahe või enama avaliku sektori hankija või artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud võrgustiku hankija vahel sõlmitud leping ei jää käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

5.  Lõike 1 esimese lõigu punktis b, lõike 3 esimese lõigu punktis b ja lõike 4 punktis c osutatud tegevuse protsendimäära kindlakstegemisel võetakse arvesse asjaomase juriidilise isiku, artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija keskmist kontsessiooni andmisele eelnenud kolme aasta kogukäivet seoses teenuste, asjade ja ehitustöödega või muud sobivat alternatiivset tegevuspõhist elementi, näiteks kantud kulusid.

Kui asjaomase juriidilise isiku, avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija loomise või tegevuse alustamise aja või tegevuse ümberkorraldamise tõttu puuduvad andmed eelneva kolme aasta käibe kohta või alternatiivse tegevuspõhise elemendi, näiteks kulude kohta, või kui need ei ole enam asjakohased, siis piisab sellest, kui näidatakse, eelkõige majandustegevuse prognooside abil, et tegevuse suuruse hindamine on usaldusväärne.

III

jagu

Üldsätted

Artikkel 18

Kontsessiooni kestus

1.  Kontsessioonide kestus on ajaliselt piiratud. Kestuse määrab hinnanguliselt kindlaks avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija vastavalt vajalikele ehitustöödele või teenustele.

2.  Rohkem kui viie aasta pikkuste kontsessioonide puhul ei ületa kontsessiooni maksimumkestus aega, mis kulub selleks, et kontsessionäär saaks mõistliku aja jooksul teenida tasa investeeringud, mis on tehtud ehitise käitamiseks või teenuse osutamiseks, koos investeeritud kapitali tootlusega, võttes arvesse investeeringuid, mis on olnud vajalikud konkreetsete lepinguga seotud eesmärkide saavutamiseks.

Investeeringud, mis arvutamisel arvesse võetakse, hõlmavad nii esmainvesteeringuid kui ka neid, mis tehti kontsessiooni kestuse ajal.

Artikkel 19

Sotsiaalteenused ja muud eriteenused

IV lisas loetletud selliste sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste kontsessioonide suhtes, mis jäävad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, kohaldatakse ainult artikli 31 lõikest 3 ning artiklitest 32, 46 ja 47 tulenevaid kohustusi.

Artikkel 20

Segalepingud

1.  Kontsessioonid, mille esemeks on nii ehitustööd kui ka teenused, antakse kooskõlas kontsessiooni põhiesemeks oleva teenuse liigi suhtes kohaldatavate sätetega.

Kontsessioonide segalepingute puhul, mis hõlmavad osaliselt sotsiaalteenuseid ja muid eriteenuseid, mis on loetletud IV lisas, ning osaliselt muid teenuseid, määratakse lepingu põhiese kindlaks selle järgi, milliste vastavate teenuste eeldatav maksumus on suurem.

2.  Kui asjaomase lepingu eri osasid on võimalik objektiivselt lahutada, kohaldatakse lõikeid 3 ja 4. Kui asjaomase lepingu eri osasid ei ole võimalik objektiivselt lahutada, kohaldatakse lõiget 5.

Kui asjaomase lepingu osa on hõlmatud ELi toimimise lepingu artikliga 346 või direktiiviga 2009/81/EÜ, kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklit 21.

Selliste lepingute puhul, mis on kavandatud hõlmama mitut tegevusala, millest ühe puhul kohaldatakse kas käesoleva direktiivi II lisa või direktiivi 2014/25/EL, kehtestatakse kohaldatavad sätted vastavalt kas käesoleva direktiivi artiklile 22 või direktiivi 2014/25/EL artiklile 6.

3.  Selliste lepingute puhul, mille ese hõlmab käesoleva direktiiviga reguleeritavaid elemente ning ka teisi elemente, võivad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad teha otsuse sõlmida eri osade kohta eraldi lepingud. Kui avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad otsustavad sõlmida eri osade kohta eraldi lepingud, otsustatakse see, millist õiguskorda iga sellise eraldi lepingu suhtes kohaldada, asjaomase eraldi osa omaduste põhjal.

Kui avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad otsustavad sõlmida ühtse lepingu, kohaldatakse segalepingu suhtes käesolevat direktiivi, juhul kui käesoleva artikli lõikes 4 või artiklis 21 ei ole ette nähtud teisiti, olenemata nende osade maksumusest, mis muidu oleksid hõlmatud erineva õiguskorraga, ning olenemata sellest, millise õiguskorraga kõnealused osad muidu hõlmatud oleksid.

4.  Segalepingute puhul, mis sisaldavad nii kontsessioonide elemente kui ka direktiiviga 2014/24/EL hõlmatud hankelepingute elemente kui ka direktiiviga 2014/25/EL hõlmatud lepinguid, tuleks segalepingud sõlmida kooskõlas direktiivi 2014/24/EL või direktiivi 2014/25/EL sätetega.

5.  Kui kõnealuse lepingu eri osasid ei ole objektiivselt võimalik lahutada, lähtutakse kohaldatava õiguskorra üle otsustamisel lepingu põhiesemest.

Selliste lepingute puhul, mis hõlmavad nii teenuste kontsessiooni kui ka asjade hankelepingu elemente, määratakse lepingu põhiese kindlaks selle järgi, milliste vastavate teenuste või asjade eeldatav maksumus on suurim.

Artikkel 21

Kaitse- ja julgeolekuaspektiga seotud segahankelepingud

1.  Segalepingute puhul, mille esemeks on käesoleva direktiiviga hõlmatud kontsessioonielemendid ning ELi toimimise lepingu artikliga 346 või direktiiviga 2009/81/EÜ hõlmatud hanked või muud elemendid, kohaldatakse käesolevat artiklit.

Selliste lepingute puhul, mis on kavandatud hõlmama mitut tegevusala, millest ühe puhul kohaldatakse kas käesoleva direktiivi II lisa või direktiivi 2014/25/EL ning teine on hõlmatud direktiiviga 2009/81/EÜ või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 346, kehtestatakse kohaldatavad sätted vastavalt kas käesoleva direktiivi artiklile 23 või direktiivi 2014/25/EL artiklile 26.

2.  Kui asjaomase lepingu eri osasid on objektiivselt võimalik lahutada, võivad avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad teha otsuse sõlmida eri osade kohta eraldi lepingud või sõlmida ühtne leping.

Kui avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad otsustavad sõlmida eri osade kohta eraldi lepingud, otsustatakse see, millist õiguskorda iga sellise eraldi lepingu suhtes kohaldada, asjaomase eraldi osa omaduste põhjal.

Kui avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad otsustavad sõlmida ühtse lepingu, kohaldatakse järgmisi kriteeriume, et määrata kindlaks kohaldatav õiguskord:

Otsust sõlmida ühtne leping ei tohi siiski teha selleks, et arvata lepingud välja käesoleva direktiivi või direktiivi 2009/81/EÜ kohaldamisest.

3.  Kui asjaomase lepingu eri osasid ei ole objektiivselt võimalik lahutada, võib lepingu sõlmida ilma käesolevat direktiivi kohaldamata, kui see sisaldab elemente, mille suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingu artiklit 346. Muul juhul võib avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija valida, kas sõlmida leping kooskõlas käesoleva direktiiviga või kooskõlas direktiiviga 2009/81/EÜ.

Artikkel 22

Lepingud, mis hõlmavad nii II lisas osutatud tegevusalasid kui ka muid tegevusalasid

1.  Erandina artiklist 20 võivad võrgustiku sektori hankijad lepingute puhul, mis on kavandatud hõlmama mitut tegevusala, teha otsuse sõlmida eri tegevusalade kohta eraldi lepingud või sõlmida ühtse lepingu. Kui võrgustiku sektori hankijad otsustavad sõlmida eraldi lepingu, tehakse otsus selle kohta, milliseid eeskirju iga sellise eraldi lepingu suhtes kohaldatakse, asjaomase erinevate tegevusalade omaduste alusel.

Kui võrgustiku sektori hankijad otsustavad sõlmida ühtse lepingu, kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2 ja 3, olenemata artiklist 20. Kui üks asjaomane tegevusala on siiski hõlmatud ELi toimimise lepingu artikliga 346 või direktiiviga 2009/81/EÜ, kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklit 23.

Valikut, kas sõlmida ühtne leping või mitu eraldi lepingut, ei tohi teha eesmärgiga jätta leping või lepingud välja käesoleva direktiivi kohaldamisalast või, kui see on asjakohane, direktiivide 2014/24/EL või 2014/25/EL kohaldamisalast.

2.  Mitut tegevusala hõlmava kontsessiooni suhtes kohaldatakse eeskirju, mida kohaldatakse selle peamise tegevusala suhtes.

3.  Kui on tegemist lepingutega, mille puhul on objektiivselt võimatu kindlaks määrata, millise tegevusala jaoks on leping peamiselt ette nähtud, määratakse kohaldatavad eeskirjad kindlaks kooskõlas järgmisega:

Artikkel 23

Kontsessioonid, mis hõlmavad II lisas osutatud tegevusalasid ning kaitse- või julgeolekualaseid tegevusi

1.  Lepingute puhul, mis on kavandatud hõlmama mitut tegevusala, võivad võrgustiku sektori hankijad teha otsuse sõlmida eri tegevusalade kohta eraldi lepingud või ühe lepingu. Kui võrgustiku sektori hankijad otsustavad sõlmida eri osade kohta eraldi lepingud, otsustatakse see, millist õiguskorda iga sellise eraldi lepingu suhtes kohaldada, asjaomase teistsuguse tegevusala omaduste põhjal.

Olenemata artiklist 21, kui võrgustiku sektori hankijad otsustavad sõlmida ühe lepingu, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2.

Otsust, kas sõlmida üks leping või mitu eraldi lepingut, ei või teha eesmärgiga jätta leping välja käesoleva direktiivi kohaldamisalast või direktiivi 2009/81/EÜ kohaldamisalast.

2.  Lepingute puhul, mis on kavandatud hõlmama mõnda käesoleva direktiiviga reguleeritavat tegevusala ja teist tegevusala,

võib võrgustiku sektori hankija

Punktis b osutatud lepinguid, mis samuti hõlmavad ELi toimimise lepingu artikliga 346 hõlmatud hankeid ja muid elemente, võib sõlmida käesolevat direktiivi kohaldamata.

Käesoleva lõike kohaldamise tingimuseks on siiski see, et ühe lepingu sõlmimine on objektiivsetel põhjustel õigustatud ning et otsust sõlmida üks leping ei tehta eesmärgiga arvata leping välja käesoleva direktiivi kohaldamisest.

IV

jagu

Eriolukorrad

Artikkel 24

Reserveeritud kontsessioonid

Liikmesriigid võivad reserveerida kontsessiooni andmise menetluses osalemise õiguse kaitstud töö keskustele ja ettevõtjatele, kelle peamine eesmärk on puudega või ebasoodsas olukorras olevate isikute sotsiaalne ja kutsealane integreerimine, või võib näha ette selliste kontsessioonide täitmise kaitstud töökohtade programmi raames, tingimusel et vähemalt 30 % sellises töökohas, sellise ettevõtja alluvuses või selliste programmidega hõivatud töötajatest on puudega või ebasoodsas olukorras olevad töötajad. Kontsessiooniteates, või artiklis 19 määratletud teenuste kontsessiooni puhul eelteates, viidatakse käesolevale artiklile.

Artikkel 25

Teadus- ja arendusteenused

Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste teenuste kontsessioonide suhtes, millega tellitakse teadus- ja arendusteenuseid, mis on kaetud CPV koodidega 73000000-2 - 73120000-9, 73300000-5, 73420000-2 ja 73430000-5, tingimusel et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

II

PEATÜKK

Põhimõtted

Artikkel 26

Ettevõtjad

1.  Ettevõtjaid, kellel on oma asukohaliikmesriigi õigusaktide alusel õigus asjaomast teenust osutada, ei tohi kõrvale jätta üksnes seetõttu, et selle liikmesriigi õiguse alusel, kus leping sõlmitakse, peaksid nad olema kas füüsilised või juriidilised isikud.

Juriidilistelt isikutelt võidakse nõuda, et nad näitaksid oma pakkumuses või osalemistaotluses nende isikute nimed ja asjakohase kutsekvalifikatsiooni, kes hakkavad vastutama kõnealuse lepingu täitmise eest.

2.  Ettevõtjate rühmad, sealhulgas ajutised ühendused, võivad kontsessiooni andmise menetlustes osaleda. Avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad ei või nõuda, et neil oleks pakkumuse või osalemistaotluse esitamiseks mingi konkreetne õiguslik vorm.

Vajaduse korral võivad avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad kontsessiooni alusdokumentides selgitada, kuidas ettevõtjate rühmad peavad vastama artiklis 38 osutatud majandusliku ja finantsseisundi nõuetele või tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kriteeriumidele, kui seda on võimalik objektiivselt põhjendada ning see on proportsionaalne. Liikmesriigid võivad kehtestada standardvormi selle kohta, kuidas ettevõtjate rühmad neid tingimusi täitma peavad. Kontsessiooni selliste ettevõtjate rühmade poolt täitmise tingimused, mis erinevad eraldiseisvate osalejate suhtes kehtestatud tingimustest, peavad samuti olema objektiivsetel alustel põhjendatavad ning proportsionaalsed.

3.  Olenemata lõigetest 1 ja 2, võivad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad nõuda ettevõtjate rühmadelt teatava õigusliku vormi võtmist, kui nendega on sõlmitud leping, sellisel määral, mil seda muudatust on vaja lepingu nõuetekohaseks täitmiseks.

Artikkel 27

Nomenklatuurid

1.  Kõik viited nomenklatuuridele kontsessioonide andmise kontekstis põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2195/2002 ( 8 ) vastu võetud ühtsel riigihangete klassifikaatoril (CPV).

2.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 48 vastu delegeeritud õigusakte, et kohandada käesolevas direktiivis osutatud CPV koode kui CPV nomenklatuuri muudatusi, tingimusel et selliste muudatustega ei kaasne käesoleva direktiivi kohaldamisala muutmist.

Artikkel 28

Konfidentsiaalsus

1.  Kui käesoleva direktiivi või siseriiklike, eelkõige teabele juurdepääsu käsitlevate õigusaktidega, mis on avaliku sektori hankija suhtes kohaldatavad, ei ole teisiti ette nähtud, ning ilma et see piiraks kohustusi seoses antud kontsessioonide avaldamisega ning taotlejatele ja pakkujatele käesoleva direktiivi artiklite 32 ja 40 kohase teabe andmisega, ei avalikusta avaliku sektori hankija ega võrgustiku sektori hankija talle ettevõtjate poolt edastatud konfidentsiaalsena märgitud teavet, sh tehnika- või ärialaseid saladusi ja pakkumuste konfidentsiaalseid aspekte.

Käesolev artikkel ei takista sõlmitud lepingute mittekonfidentsiaalsete osade, sealhulgas nende hilisemate muudatuste avalikustamist.

2.  Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija võib kehtestada ettevõtjatele nõudeid eesmärgiga kaitsta sellise teabe konfidentsiaalsust, mille ta kontsessiooni andmise menetluse jooksul kättesaadavaks teeb.

Artikkel 29

Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad

1.  Välja arvatud juhtudel, kui elektrooniliste sidevahendite kasutamine on kohustuslik vastavalt artikli 33 lõikele 2 ja artiklile 34, võivad liikmesriigid või avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad valida igasuguseks teabevahetuseks järgmiste sidevahendite seast ühe või mitu:

Liikmesriigid võivad lisaks käesoleva direktiivi artikli 33 lõikes 2 ja artiklis 34 sätestatud kohustustele teha kohustuslikuks elektrooniliste sidevahendite kasutamise kontsessioonidega seotud teabevahetuse puhul.

2.  Valitud sidevahendid peavad olema üldiselt kättesaadavad ja mittediskrimineerivad ega tohi piirata ettevõtjate juurdepääsu kontsessiooni andmise menetlusele. Elektrooniliseks teabevahetuseks kasutatavad vahendid ja seadmed, samuti nende tehnilised omadused, peavad olema koostalitlusvõimelised üldkasutatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodetega.

Teabe vahetamisel ning salvestamisel tagavad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad andmete terviklikkuse ning osalemistaotluste ja pakkumuste konfidentsiaalsuse säilimise. Nad tutvuvad osalemistaotluste ja pakkumuste sisuga alles pärast esitamistähtaja möödumist.

II

JAOTIS

KONTSESSIOONIDE ANDMISE EESKIRJAD:

ÜLDPÕHIMÕTTED JA MENETLUSLIKUD TAGATISED

I

PEATÜKK

Üldpõhimõtted

Artikkel 30

Üldpõhimõtted

1.  Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijal on vastavalt käesolevale direktiivile õigus korraldada kontsessionääri valimiseks kontsessiooni andmise menetlus.

2.  Kontsessiooni andmise kavandamisel tuleb kinni pidada artiklis 3 sätestatud põhimõtetest. Eelkõige ei avalda avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kontsessiooni andmise menetluse ajal teavet diskrimineerival viisil, mis võib anda mõnele taotlejale või pakkujale teiste ees eelise.

3.  Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, tagamaks, et kontsessioonilepingute täitmisel täidavad ettevõtjad neid keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi, mis on kehtestatud liidu või siseriiklike õigusaktidega, kollektiivlepingutega või X lisas loetletud rahvusvaheliste keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse sätetega.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 48 vastu delegeeritud õigusakte X lisas esitatud loetelu ajakohastamiseks, kui loetellu on vaja lisada uusi kõikide liikmesriikide poolt ratifitseeritud rahvusvahelisi kokkuleppeid või kui kõik liikmesriigid ei ratifitseeri enam loetelus olevaid rahvusvahelisi kokkuleppeid või kui neid on muul viisil muudetud, näiteks on muudetud nende ulatust, sisu või nimetust.

Artikkel 31

Kontsessiooniteated

1.  Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad, kes soovivad anda kontsessiooni, annavad oma kavatsusest teada kontsessiooniteatega.

2.  Kontsessiooniteated sisaldavad V lisas osutatud teavet ja vajaduse korral muud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija poolt kasulikuks peetavat teavet vastavalt standardvormidele.

3.  IV lisas loetletud sotsiaal- ja muude eriteenuste kontsessiooni anda soovivad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad annavad oma kontsessiooni kavandatavast andmisest teada eelteate avaldamisega. Kõnealused teated sisaldavad VI lisas osutatud teavet.

4.  Erandina lõikest 1 ei pea avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad avaldama kontsessiooniteadet, kui mõnel järgmistest põhjustest saab ehitusöid või teenuseid pakkuda ainult teatav ettevõtja:

Esimese lõigu punktides b, c ja d sätestatud erandit kohaldatakse ainult juhul, kui puudub mõistlik alternatiiv või asendaja ning konkurentsi puudumine ei tulene kontsessiooni andmise kriteeriumide kunstlikust kitsendamisest.

5.  Erandina lõikest 1 ei pea avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija avaldama uut kontsessiooniteadet, kui eelnevas kontsessiooni andmise menetluses ei ole esitatud ühtki osalemistaotlust või ühtki pakkumust või nõuetele vastavat pakkumust või nõuetele vastavat osalemistaotlust, tingimusel et kontsessioonilepingu algtingimusi oluliselt ei muudeta ja komisjonile esitatakse komisjoni taotluse korral vastav aruanne.

Esimese lõigu kohaldamisel ei peeta pakkumust nõuetele vastavaks, kui see ei ole kontsessiooni jaoks asjakohane, kuna see ei vasta oluliselt muutmata kujul selgelt avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija vajadustele ega nõuetele, nagu need on esitatud kontsessiooni alusdokumentides.

Esimese lõigu kohaldamisel ei peeta osalemistaotlust nõuetele vastavaks,

▼C1

▼B

Artikkel 32

Kontsessiooni andmise teated

1.  Mitte hiljem kui 48 päeva pärast kontsessiooni andmist saadavad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad artiklis 33 sätestatud korras kontsessiooni andmise teate kontsessiooni andmise menetluse tulemuste kohta. IV lisas loetletud sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste puhul võib sellised teated siiski koondada kokku iga kvartali kohta. Sel juhul saadavad hankijad selliselt rühmitatud teated 48 päeva jooksul pärast iga kvartali lõppu.

2.  Kontsessiooni andmise teated sisaldavad VII lisas sätestatud teavet või IV lisas loetletud sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste puhul VIII lisas sätestatud teavet ning need avaldatakse vastavalt artikli 33 sätetele.

Artikkel 33

Teadete avaldamise vorm ja viis

▼C1

1.  Kontsessiooniteated, kontsessiooni andmise teated ja artikli 43 lõike 1 teises lõigus osutatud teade sisaldavad V, VI, VII, VIII ja XI lisas sätestatud teavet ning need on standardvormis, sh paranduste standardvormis.

▼B

Komisjon kehtestab need standardvormid rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 50 osutatud nõuandemenetlusega.

2.  Lõikes 1 osutatud teated koostatakse, edastatakse elektrooniliste vahendite abil Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele ja avaldatakse IX lisa kohaselt. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus annab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale kinnituse teate kättesaamise ja saadetud teabe avaldamise kohta, märkides ära avaldamise kuupäeva, mis on tõend avaldamise kohta. Teated avaldatakse hiljemalt viis päeva pärast nende saatmist. Euroopa Liidu Väljaannete Talituse kulud seoses teadete avaldamisega kannab liit.

3.  Kontsessiooniteated avaldatakse tervikuna ühes või mitmes liidu institutsioonide ametlikus keeles, mille valib avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija. See keeleversioon või need keeleversioonid on ainsad autentsed tekstid. Iga teate olulistest elementidest avaldatakse kokkuvõte liidu institutsioonide teistes ametlikes keeltes.

4.  Liikmesriigi tasandil ei avaldata kontsessiooniteateid ja kontsessiooni andmise teateid enne, kui komisjon on korraldanud nende avaldamise, välja arvatud juhul, kui avaldamine Euroopa Liidu Väljaannete Talituse poolt ei toimu 48 tundi pärast seda, kui Euroopa Liidu Väljaannete Talitus kinnitab, et on saanud avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijalt teate, nagu on osutatud lõikes 2. Liikmesriigi tasandil avaldatavad kontsessiooniteated ja kontsessiooni andmise teated ei sisalda muud teavet kui see, mis sisaldub Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele saadetud teadetes, kuid seal näidatakse ära kuupäev, mil teade saadeti Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele.

Artikkel 34

Kontsessiooni alusdokumentide elektrooniline kättesaadavus

1.  Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võimaldab kontsessiooni alusdokumentidele elektrooniliselt piiramatut ja täielikku tasuta otsest juurdepääsu alates kontsessiooniteate avaldamise kuupäevast või, kui hanketeade ei sisalda pakkumuse esitamise ettepanekut, alates pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäevast. Kontsessiooniteate või kõnealuste ettepanekute tekstis märgitakse internetiaadress, kus kontsessiooni alusdokumendid on kättesaadavad.

2.  Kui nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel ei saa erakorralistest julgeolekukaalutlustest lähtuvalt või tehnilistel põhjustel või kõrgetasemelist kaitset nõudva äriteabe tundliku iseloomu tõttu pakkuda teatud kontsessiooni alusdokumentidele elektrooniliste vahendite abil piiramatut ja täielikku tasuta otsest juurdepääsu, märgib avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija teatises või pakkumuse esitamise ettepanekus, et asjaomased kontsessiooni alusdokumendid esitatakse muul kui elektroonilisel viisil ning pakkumuste laekumise tähtaega pikendatakse.

3.  Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad või pädevad osakonnad edastavad kõikidele kontsessiooni andmise menetluses osalevatele taotlejatele või pakkujatele kontsessiooni alusdokumentidega seotud lisateabe vähemalt kuus päeva enne pakkumuste laekumise tähtaega, tingimusel et seda on aegsasti taotletud.

Artikkel 35

Korruptsiooni vastu võitlemine ja huvide konfliktide ärahoidmine

Liikmesriigid nõuavad, et avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad võtavad asjakohaseid meetmeid selleks, et võidelda pettuste, eelistamise ja korruptsiooni vastu ning tõhusalt ära hoida, tuvastada ja kõrvaldada huvide konflikte, mis tekivad kontsessiooni andmise menetluse läbiviimisel, et vältida igasugust konkurentsi moonutamist ja tagada kontsessiooni andmise menetluse läbipaistvus ning kõigi taotlejate ja pakkujate võrdne kohtlemine.

Mõiste „huvide konflikt” hõlmab vähemalt olukordi, kus avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija töötajal või üksusel, kes on kaasatud kontsessiooni andmise menetluse läbiviimisse või kes võib mõjutada selle menetluse tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib kontsessiooni andmise menetluse kontekstis käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

Seoses huvide konfliktidega vastu võetud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on rangelt vajalik võimaliku huvide konflikti ärahoidmiseks või tuvastatud huvide konflikti kõrvaldamiseks.

II

PEATÜKK

Menetluslikud tagatised

Artikkel 36

Tehnilised ja funktsionaalsed nõuded

1.  Tehniliste ja funktsionaalsete nõuetega määratletakse kontsessiooni esemeks olevate ehitustööde või teenuste omadused. Need on esitatud kontsessiooni alusdokumentides.

Selliste omaduste kirjeldamisel võib käsitleda ka tellitavate ehitustööde tegemise või teenuste osutamise teatavat protsessi, tingimusel et need on seotud lepingu sisuga ning on proportsionaalsed selle väärtuse ja eesmärkidega. Nende omaduste hulka võivad kuuluda näiteks kvaliteet, keskkonnaohutuse ja kliimanäitajad, universaalnõuetele (sealhulgas puudega inimeste juurdepääs) vastav projekt ja vastavushindamine, ekspluatatsioonilised näitajad, ohutus või mõõtmed, terminoloogia, sümbolid, katsetamine ja katsetamismeetodid, märgistus ja tähistus või kasutusjuhendid.

2.  Tehnilistes ja funktsionaalsetes nõuetes ei nimetata kindlat marki ega allikat või eri protsessi, mis iseloomustab konkreetse ettevõtja tooteid või teenuseid, ega kaubamärki, patenti, liiki ega teatavat tootmisviisi, mis võiks teatavaid ettevõtjaid või tooteid soosida või need välistada, välja arvatud juhul, kui see on hankelepingu eseme seisukohast põhjendatud. Erandkorras lubatakse sellist nimetamist, kui lepingu reguleerimiseset ei ole võimalik piisavalt täpselt ja arusaadavalt kirjeldada. Sellisele viitele peavad järgnema sõnad „või samaväärne”.

3.  Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija ei lükka pakkumust tagasi põhjusel, et pakutavad ehitustööd või teenused ei vasta pakkuja osutatud tehnilistele ja funktsionaalsetele nõuetele, kui pakkuja tõendab oma pakkumuses mis tahes asjakohasel viisil, et pakutavad lahendused rahuldavad tehnilisi ja funktsionaalseid nõudeid samaväärsel viisil.

Artikkel 37

Menetluslikud tagatised

1.  Kontsessioonid antakse avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kehtestatud lepingu sõlmimise tingimuste alusel vastavalt artiklile 41, eeldusel et täidetud on kõik järgmised tingimused:

Punktis a osutatud miinimumnõuded sisaldavad tingimusi ja omadusi (eelkõige tehnilisi, füüsilisi, funktsionaalseid ja õiguslikke), mida iga pakkumus peaks täitma või mis peaks igal pakkumusel olema.

2.  Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija esitab:

3.  Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib piirata taotlejate või pakkujate arvu sobiva piirini, tingimusel et seda tehakse läbipaistvalt ja objektiivsete kriteeriumide alusel. Osalema kutsutud taotlejate või pakkujate arv peab olema piisav, et tagada tõeline konkurents.

4.  Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija teavitab kõiki osalejaid menetluse kavandatava korralduse kirjeldusest ja soovituslikust lõpetamistähtajast. Kõiki osalejaid teavitatakse mis tahes muudatustest ning juhul, kui muudatused hõlmavad kontsessiooniteates avaldatud elemente, teatatakse neist kõikidele ettevõtjatele.

5.  Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kindlustab menetluse etappide asjakohase registreerimise, kasutades selleks enda äranägemisel sobivaid vahendeid, vastavalt artikli 28 lõikele 1.

6.  Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib pidada taotlejate ja pakkujatega läbirääkimisi. Kontsessiooni eset, kontsessiooni andmise kriteeriume ja miinimumnõudeid läbirääkimiste käigus ei muudeta.

Artikkel 38

Taotlejate vahel valiku tegemine ja nende kvalitatiivne hindamine

1.  Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kontrollib taotlejate või pakkujate kutsealase ja tehnilise suutlikkusega ning finants- ja majandusliku olukorraga seotud kvalifitseerimise tingimusi, tuginedes taotlejate või pakkujate endi kinnitustele ja dokumentidele, millega taotlejatel või pakkujatel tuleb tõendada vastavust kontsessiooniteates esitatud nõudmistele, mis peavad olema mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kontsessiooni esemega. Kvalifitseerimise tingimused on seotud ja proportsionaalsed vajadusega tagada kontsessionääri suutlikkus kontsessiooni täita, võttes arvesse kontsessiooni eset ning eesmärki tagada tõeline konkurents.

2.  Selleks et täita lõikes 1 sätestatud kvalifitseerimise tingimusi, võib ettevõtja vajaduse korral konkreetse kontsessiooni puhul tugineda teiste üksuste suutlikkusele, olenemata nendevaheliste suhete õiguslikust laadist. Kui ettevõtja soovib toetuda teiste üksuste suutlikkusele, tõendab ta avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale, et talle on kogu kontsessiooni protsessi jooksul kättesaadavad vajalikud vahendid, näiteks esitades sellistelt üksustelt saadud vastava kinnituse. Seoses finantsseisundiga võib avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija nõuda, et ettevõtja ja kõnealused üksused vastutaksid ühiselt lepingu täitmise eest.

3.  Samadel tingimustel võib artiklis 26 osutatud ettevõtjate rühm toetuda sama rühma teiste osaliste või teiste üksuste suutlikkusele.

4.  Avaliku sektori hankija või artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud võrgustiku sektori hankija kõrvaldab ettevõtja kontsessiooni andmise menetlusest, kui ta on kindlaks teinud, et kõnealuse ettevõtja suhtes on langetatud lõplik süüdimõistev kohtuotsus ühel järgmistest põhjustest:

Kohustus kõrvaldada ettevõtja menetluses osalemisest kehtib ka juhul, kui lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud isik on selle ettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige või tal on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida.

Muu kui artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud võrgustiku sektori hankija võib kõrvaldada ettevõtja kontsessiooni andmise menetlusest, kui ta on teadlik, et kõnealuse ettevõtja suhtes on langetatud lõplik süüdimõistev kohtuotsus mis tahes käesoleva lõike esimeses lõigus loetletud põhjusel.

5.  Avaliku sektori hankija või artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud võrgustiku sektori hankija kõrvaldab ettevõtja kontsessiooni andmise menetlusest, kui ta on teadlik, et ettevõtja on rikkunud maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi ning kui seda on sedastatud õigus- või haldusotsusega, millel on lõplik ja siduv mõju selle ettevõtja asutamise riigi või avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija asukohaliikmesriigi õigusaktide kohaselt.

Samuti võib avaliku sektori hankija või artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud võrgustiku sektori hankija kõrvaldada ettevõtja kontsessiooni andmise menetluses osalemisest või liikmesriigid võivad temalt nõuda ettevõtja kontsessiooni andmise menetluses osalemisest kõrvaldamist, kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija saab mis tahes asjakohasel viisil tõendada, et ettevõtja on rikkunud maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi.

Käesolevat lõiget ei kohaldata juhul, kui ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta siduva kokkuleppe sõlmimisega.

6.  Liikmesriigid võivad erandkorras näha ette erandi lõigetes 4 ja 5 kehtestatud kohustusliku kõrvaldamise nõudest avaliku huvi, näiteks rahvatervise või keskkonnakaitsega seotud kaalukatel põhjustel.

Samuti võivad liikmesriigid ette näha erandi lõikes 5 kehtestatud kohustusliku kõrvaldamise nõudest, kui kõrvaldamine oleks selgelt ebaproportsionaalne meede, näiteks juhul, kui makse või sotsiaalkindlustusmakseid on maksmata üksnes väikese summa ulatuses või kui ettevõtjale teatati täpne summa, mida tal maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustuste rikkumise tõttu maksta tuleb, sellisel ajal, et tal ei olnud võimalik võtta lõike 5 kolmandas lõigus ette nähtud meetmeid enne osalemistaotluse esitamise tähtaja möödumist.

7.  Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib kõrvaldada ettevõtja kontsessiooni andmise menetluses osalemisest või liikmesriik võib temalt nõuda ettevõtja kontsessiooni andmise menetluses osalemisest kõrvaldamist, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

8.  Avaliku sektori hankija või artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud võrgustiku sektori hankija kõrvaldab igal hetkel menetluse käigus ettevõtja menetlusest, kui selgub, et asjaomane ettevõtja on enne menetlust või menetluse käigus toime pandud teost või tegematajätmisest tulenevalt ühes käesoleva artikli lõikes 4 ja lõike 5 esimeses lõigus osutatud olukordadest.

Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib igal ajal menetluse käigus ettevõtja menetlusest kõrvaldada või liikmesriigid võivad temalt nõuda ettevõtja menetlusest kõrvaldamist, kui selgub, et asjaomane ettevõtja on enne menetlust või menetluse käigus toime pandud teo või tegevusetuse tõttu ühes lõike 5 teises lõigus või lõikes 7 osutatud olukordadest.

9.  Iga ettevõtja, kes on mõnes lõigetes 4 ja 7 osutatud olukorras, võib esitada tõendeid selle kohta, et tema võetud meetmed on piisavad tõendamaks tema usaldusväärsust, olenemata vastava kõrvaldamise aluse olemasolust. Kui selliseid tõendeid peetakse piisavateks, siis asjaomast ettevõtjat menetlusest ei kõrvaldata.

Selleks peab ettevõtja tõendama, et on maksnud või võtnud kohustuse maksta hüvitist kuriteo või väärteoga põhjustatud mis tahes kahju eest, selgitanud põhjalikult asjaolusid, tehes uurimisorganitega aktiivset koostööd, ning võtnud konkreetseid tehnilisi ning organisatsiooni ja töötajatega seotud meetmeid, mis võimaldavad vältida edasisi kuritegusid või väärtegusid. Ettevõtja võetud meetmete hindamisel võetakse arvesse kuriteo või väärteo raskust ja konkreetseid asjaolusid. Kui meetmeid peetakse ebapiisavaks, saadetakse ettevõtjale sellise otsuse põhjendus.

Ettevõtjal, kes on lõpliku otsusega hanke- või kontsessiooni andmise menetluses osalemisest kõrvaldatud, ei ole õigust selle otsusega määratud kõrvaldamise perioodil kasutada käesolevas lõikes kirjeldatud võimalust nendes liikmesriikides, kus kõnealune otsus kehtib.

10.  Liikmesriigid kehtestavad õigus- ja haldusnormidega käesoleva artikli rakendamise tingimused, võttes arvesse liidu õigust. Eelkõige määravad nad kindlaks kõrvaldamise perioodi maksimaalse pikkuse, kui ettevõtja ei ole võtnud lõikes 9 nimetatud meetmeid oma usaldusväärsuse tõendamiseks. Kui kõrvaldamise perioodi ei ole lõplikus otsuses kehtestatud, ei tohi see periood olla pikem kui viis aastat alates süüdimõistva kohtuotsuse tegemise kuupäevast lõikes 4 osutatud juhtumite puhul ning kolm aastat alates asjaomase sündmuse toimumise kuupäevast lõikes 7 osutatud juhtumite puhul.

Artikkel 39

Kontsessiooni taotluste ja pakkumuste laekumise tähtajad

1.  Osalemistaotluste või pakkumuste laekumise tähtaegade määramisel võtavad avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad eelkõige arvesse kontsessiooni keerukust ja pakkumuse või osalemistaotluse koostamiseks vajalikku aega, ilma et see piiraks käesolevas artiklis sätestatud miinimumtähtaegade kohaldamist.

2.  Kui pakkumusi saab esitada üksnes pärast kohaga tutvumist või täiendavate dokumentide kontrollimist kohapeal, määratakse kontsessioonitaotluste või pakkumuste laekumise tähtajad nii, et kõik asjaomased ettevõtjad oleksid teadlikud kogu osalemistaotluste või pakkumuste esitamiseks vajalikust teabest, ning igal juhul on tähtajad pikemad lõigetes 3 ja 4 sätestatud miinimumtähtaegadest.

3.  Olenemata sellest, kas pakkumus esitatakse, on kontsessioonitaotluste laekumise miinimumtähtaeg 30 päeva alates kontsessiooniteate saatmise kuupäevast.

4.  Kui menetlus toimub järjestikuste etappidena, on esialgsete pakkumuste laekumise miinimumtähtaeg 22 päeva alates pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise kuupäevast.

5.  Pakkumuste laekumise tähtaega võib lühendada viie päeva võrra, kui avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija nõustub pakkumuste elektroonilise esitamisega artikli 29 kohaselt.

Artikkel 40

Taotlejate ja pakkujate teavitamine

1.  Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad teavitavad iga taotlejat ja pakkujat võimalikult kiiresti kontsessiooni andmisega seoses tehtud otsustest, sealhulgas eduka pakkuja nimest, põhjustest, miks tema osalemistaotlus või pakkumus tagasi lükati, ja põhjustest, miks otsustati mitte sõlmida lepingut, mille kohta on avaldatud kontsessiooniteade, või alustada uut menetlust.

Lisaks teavitab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija asjaomase poole taotlusel võimalikult kiiresti ja igal juhul 15 päeva jooksul alates kirjaliku taotluse saamisest iga vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujat edukaks tunnistatud pakkumuse omadustest ja suhtelistest eelistest.

2.  Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib otsustada jätta avaldamata teatavad lõikes 1 osutatud andmed seoses lepinguga, kui selliste andmete avaldamine takistaks õigusaktide rakendamist, oleks muul viisil vastuolus avaliku huviga või kahjustaks era- või avalik-õiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või selliste ettevõtjate vahelist ausat konkurentsi.

Artikkel 41

Kontsessiooni andmise kriteeriumid

1.  Kontsessioonid antakse objektiivsete kriteeriumide alusel, mis vastavad artiklis 3 sätestatud põhimõtetele ning tagavad pakkumuste hindamise tegeliku konkurentsi tingimustes, mis võimaldab teha avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija jaoks kindlaks kogu majandusliku kasu.

2.  Kontsessiooni andmise kriteeriumid on seotud kontsessiooni esemega ning need ei anna avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale piiramatut valikuvabadust. Need võivad hõlmata keskkonnakaitse, sotsiaalvaldkonna või innovatsiooniga seotud kriteeriume.

Kõnealuste kriteeriumidega kaasnevad nõuded, mis lubavad pakkujate esitatud teavet tegelikkuses kontrollida.

Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kontrollib, kas pakkumused vastavad nõuetekohaselt kontsessiooni andmise kriteeriumidele.

3.  Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija näitab kriteeriumid ära tähtsuse järjekorras.

Olenemata esimesest lõigust, võib avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija juhul, kui ta saab pakkumuse, milles esitatakse innovatiivne lahendus, millel on silmapaistvad funktsionaalsed omadused, mida hoolas avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija ei saanud ette näha, erandkorras muuta kontsessiooni andmise kriteeriumide tähtsuse järjekorda, et võtta arvesse seda innovatiivset lahendust. Sellisel juhul teavitab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kõiki pakkujaid muudetud tähtsuse järjekorrast ja väljastab uue pakkumuse esitamise ettepaneku, võttes arvesse artikli 39 lõikes 4 osutatud miinimumtähtaegu. Juhul kui kontsessiooni andmise kriteeriumid on kontsessiooniteate avaldamise ajal avaldatud, avaldab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija uue kontsessiooniteate, võttes arvesse artikli 39 lõikes 3 osutatud miinimumtähtaegu.

Järjekorra muutmine ei tohi põhjustada diskrimineerimist.

III

JAOTIS

KONTSESSIOONI TÄITMISE EESKIRJAD

Artikkel 42

Allhanked

1.  Artikli 30 lõikes 3 osutatud kohustuste täitmine alltöövõtjate poolt tagatakse oma vastutusala ja pädevuse piirides tegutsevate pädevate riiklike asutuste asjakohaste meetmetega.

2.  Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib kontsessiooni alusdokumentides paluda või liikmesriik nõuda, et pakkuja või taotleja märgiks oma pakkumuses ära kontsessiooni kõik osad, mis ta kavatseb lasta teha allhankena kolmandatel isikutel, ja kõik allhangete kavandatud täitjad. Käesoleva lõike kohaldamine ei piira põhikontsessionääri vastutuse küsimust.

3.  Ehitustööde kontsessioonilepingute puhul ja nende teenuste puhul, mida osutatakse rajatistel avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija järelevalve all, nõuab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija pärast kontsessiooni andmist ja hiljemalt siis, kui algab kontsessiooni täitmine, et kontsessionäär teataks talle selliste ehitustööde või teenustega seotud ja selleks hetkeks teada olevate alltöövõtjate nimed, kontaktandmed ja seaduslikud esindajad. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija nõuab, et kontsessionäär teataks talle selle teabe mis tahes muutustest kontsessiooni kehtivusaja jooksul ning sama teabe ka mis tahes uute alltöövõtjate kohta, kes asjaomaste ehitustööde või teenustega järgnevalt seotud on.

Olenemata esimesest lõigust võivad liikmesriigid sätestada kohustuse, et nõutav teave edastatakse otse kontsessionääri kohta.

Esimest ja teist lõiku ei kohaldata tarnijate suhtes.

Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib esimeses lõigus sätestatud kohustusi laiendada või liikmesriigid võivad nende laiendamist nõuda näiteks

4.  Artikli 30 lõikes 3 osutatud kohustuste rikkumise vältimiseks võib võtta asjakohaseid meetmeid, näiteks:

5.  Liikmesriigid võivad oma siseriiklikes õigusaktides näha ette rangemad vastutust käsitlevad eeskirjad.

6.  Liikmesriigid, kes on otsustanud näha lõigete 1 ja 3 kohased meetmed ette õigus- või haldusnormidega ning liidu õigust arvestades, täpsustavad nende meetmete rakendamise tingimused. Seejuures võivad liikmesriigid piirata nende meetmete kohaldatavust, näiteks teatavatele lepinguliikidele, avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijate või ettevõtjate kategooriatele või teatavatele summadele.

Artikkel 43

Lepingute muutmine nende kehtivusajal

1.  Kontsessioone võib ilma käesoleva direktiivi kohaselt kontsessiooni andmise uut menetlust korraldamata muuta järgmistel juhtudel:

Avaliku sektori hankija antud kontsessioonide puhul, mis on ette nähtud muudeks kui II lisas osutatud tegevusaladeks, ei või maksumuse suurendamine siiski ületada 50 % esialgse kontsessiooni maksumusest. Mitme järjestikuse muudatuse korral kohaldatakse seda piirangut iga muudatuse maksumuse suhtes. Selliseid järjestikusi muudatusi ei tohi teha selleks, et hoiduda kõrvale käesoleva direktiivi sätetest;

Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija, kes on kontsessiooni muutnud käesoleva lõike punktides b ja c sätestatud juhtudel, kannab hoolt Euroopa Liidu Teatajas sellekohase teate avaldamise eest. Kõnealune teade sisaldab XI lisas esitatud teavet ja see avaldatakse kooskõlas artikliga 33.

2.  Lisaks ja ilma et oleks vaja kontrollida, kas lõike 4 punktides a–d sätestatud tingimused on täidetud, võib kontsessioone ilma käesoleva direktiivi kohaselt uut kontsessiooni andmise menetlust korraldamata muuta, kui muudatuse väärtus on väiksem mõlemast järgmisest väärtusest:

Muudatusega ei või siiski muuta kontsessiooni üldist olemust. Kui tehakse mitu järjestikust muudatust, hinnatakse kõnealust maksumust järjestikuste muudatuste kumulatiivse netomaksumuse alusel.

3.  Lõikes 2 ning lõike 1 punktides b ja c osutatud maksumuse arvutamisel on kontrollväärtuseks ajakohastatud maksumus, kui kontsessioon sisaldab indekseerimisklauslit. Juhul kui kontsessioon ei sisalda indekseerimisklauslit, võetakse ajakohastatud maksumuse arvutamisel arvesse avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija liikmesriigi keskmist inflatsiooni.

4.  Kontsessiooni muudatust selle kehtivusajal käsitatakse lõike 1 punkti e kohaselt olulisena, kui sellega muutub kontsessioon oluliselt võrreldes algselt sõlmitud lepinguga. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, käsitatakse muudatust igal juhul olulisena, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest:

5.  Käesoleva direktiivi kohaselt uue kontsessiooni andmise menetlus on nõutav kontsessiooni kehtivusajal selle sätetesse muude kui lõigetes 1 ja 2 ette nähtud muudatuste tegemisel.

Artikkel 44

Kontsessiooni lõpetamine

Liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel on võimalik kehtiva siseriikliku õigusega ette nähtud tingimuste kohaselt lõpetada kontsessioon selle kehtivusaja jooksul, kui on täidetud üks või rohkem järgmistest tingimustest:

Artikkel 45

Seire ja aruandlus

1.  Korrektse ja tõhusa rakendamise tagamise eesmärgil tagavad liikmesriigid, et vähemalt käesolevas artiklis ette nähtud ülesandeid täidab üks või mitu asutust või struktuuri. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist nende ülesannete täitmise õigust omavatest asutustest või struktuuridest.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kontsessioonilepingute sõlmimise eeskirjade kohaldamist seiratakse. Kui seireasutused või -struktuurid teevad kindlaks konkreetse õigusrikkumise, nagu kelmuse või pettuse, korruptsiooni esinemise, huvide konflikti või muu tõsise rikkumise või süsteemse probleemi, on neil õigus edastada teave kõnealuse õigusrikkumise või probleemi kohta liikmesriigi riigikontrollile, kohtule või muule asjaomasele asutusele või struktuurile, nagu ombudsman, liikmesriigi parlamendile või mõnele selle komisjonile.

3.  Lõike 2 kohase seire tulemused tehakse sobivate teavitusvahendite abil üldsusele kättesaadavaks.

Komisjon võib kõige sagedamini iga kolme aasta järel nõuda, et liikmesriigid esitaksid talle seirearuande, mis sisaldab ülevaadet kõige sagedasematest kontsessioonilepingute sõlmimise eeskirjade ebaõige kohaldamise põhjustest, sealhulgas võimalikest struktuursetest või korduvatest probleemidest eeskirjade kohaldamisel, sealhulgas kelmuste või muu ebaseadusliku tegevuse võimalikest juhtudest.

4.  Liikmesriigid tagavad, et kontsessioonilepingute sõlmimist käsitlevate liidu õigusaktide tõlgendamise ja kohaldamise alane teave ja juhised on tasuta kättesaadavad, et aidata avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijatel ning ettevõtjatel liidu eeskirju nõuetekohaselt kohaldada.

IV

JAOTIS

DIREKTIIVIDE 89/665/EMÜ JA 92/13/EMÜ MUUTMINE

Artikkel 46

Direktiivi 89/665/EMÜ muutmine

Direktiivi 89/665/EMÜ muudetakse järgmiselt.

„1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL ( *1 ) osutatud lepingute suhtes, välja arvatud juhul, kui sellistele lepingutele kehtib erand vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 7, 8, 9, 10, 11, 12, 15, 16, 17 ja 37.

Seda direktiivi kohaldatakse ka avaliku sektori hankija antud kontsessioonide suhtes, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/23/EL, ( *2 ) välja arvatud juhul, kui selliste kontsessioonide suhtes kehtib erand vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 10, 11, 12, 17 ja 25.

Lepingud käesoleva direktiivi mõistes hõlmavad riigihankelepinguid, raamlepinguid, ehitustööde ja teenuste kontsessioone ja dünaamilisi hankesüsteeme.

Liikmesriigid võtavad seoses direktiivi 2014/24/EL või direktiivi 2014/23/EL kohaldamisalasse jäävate lepingutega vajalikud meetmed tagamaks, et avaliku sektori hankijate tehtud otsuseid saaks läbi vaadata tõhusalt ja eelkõige võimalikult kiiresti kooskõlas selle direktiivi artiklitega 2–2f, kui põhjenduseks on kõnealuste otsuste vastuolu riigihankeid reguleeriva liidu õigusega või seda õigust üle võtvate siseriiklike eeskirjadega.

„Direktiivi 2014/24/EL või direktiivi 2014/23/EL kohase lepingu sõlmimisotsuse ja lepingu tegeliku sõlmimise vahele peab jääma vähemalt kümme kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui lepingu sõlmimise otsus edastati asjaomastele pakkujatele ja taotlejatele faksi teel või elektrooniliselt, või kui kasutati muid sidevahendeid, vähemalt 15 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui lepingu sõlmimise otsus edastati asjaomastele pakkujatele ja taotlejatele, või vähemalt kümme kalendripäeva alates lepingu sõlmimisotsuse saamisele järgnevast päevast.”;

„1.  Komisjon võib alustada lõigetega 2–5 ette nähtud menetlust juhul, kui ta tuvastab enne lepingu sõlmimist, et direktiivi 2014/24/EL või direktiivi 2014/23/EL kohaldamisalasse jääva hankemenetluse käigus on tõsiselt rikutud riigihankeid käsitlevaid liidu õigust.”

Artikkel 47

Direktiivi 92/13/EMÜ muutmine

Direktiivi 92/13/EMÜ muudetakse järgmiselt.

„1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/25/EL ( *3 ) osutatud lepingute suhtes, välja arvatud juhul, kui selliste lepingute kohta kehtib erand vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 18–24, 27–30, artiklile 34 või 55.

Lepingud käesoleva direktiivi mõistes hõlmavad riigihankelepinguid, raamlepinguid, ehitustööde ja teenuste kontsessioone ja dünaamilisi ostusüsteeme.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka tellija sõlmitud kontsessioonide suhtes, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/23/EL, ( *4 ) välja arvatud juhul, kui selliste lepingute suhtes kehtib erand vastavalt kõnealuse direktiivi artiklitele 10, 12, 13, 14, 16, 17 ja 25.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et seoses direktiivi 2014/25/EL või direktiivi 2014/23/EL kohaldamisalasse jäävate lepingutega võib tellijate tehtud otsuseid läbi vaadata tõhusalt ja eelkõige võimalikult kiiresti kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 2–2f, kui põhjenduseks on kõnealuste otsuste vastuolu riigihankeid reguleeriva liidu õigusega või seda õigust üle võtvate siseriiklike eeskirjadega.

„Direktiivi 2014/25/EL või direktiivi 2014/23/EL kohase lepingu sõlmimise otsuse ja lepingu tegeliku sõlmimise vahele peab jääma vähemalt kümme kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui lepingu sõlmimise otsus edastati asjaomastele pakkujatele ja taotlejatele faksi teel või elektrooniliselt, või kui kasutati muid sidevahendeid, vähemalt 15 kalendripäeva alates sellele päevale järgnevast päevast, kui lepingu sõlmimise otsus edastati asjaomastele pakkujatele ja taotlejatele, või vähemalt kümme kalendripäeva alates lepingu sõlmimise otsuse saamisele järgnevast päevast.”;

„1.  Komisjon võib alustada lõigetega 2–5 ette nähtud menetlust juhul, kui ta enne lepingu sõlmimist leiab, et direktiivi 2014/25/EL või direktiivi 2014/23/EL kohaldamisalasse jääva hankemenetluse käigus on tõsiselt rikutud riigihankeid käsitlevaid liidu õigusakte, või seoses direktiivi 2014/25/EL artikli 26 lõike 1 punktiga a nende tellijate puhul, kelle suhtes nimetatud sätet kohaldatakse.”

V

JAOTIS

DELEGEERITUD VOLITUSED, RAKENDUSVOLITUSED JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 48

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 7 lõikes 3, artikli 9 lõikes 4, artikli 27 lõikes 2 ja artikli 30 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 17. aprillist 2014.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 3, artikli 9 lõikes 4, artikli 27 lõikes 2 ja artikli 30 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle korraga teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 7 lõike 3, artikli 9 lõike 4, artikli 27 lõike 2 ja artikli 30 lõike 4 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 49

Kiirmenetlus

1.  Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväidet. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväite kooskõlas artikli 48 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide.

Artikkel 50

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab riiklike ehitustöölepingute nõuandekomitee, mis on loodud nõukogu otsusega 71/306/EMÜ ( 16 ). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale artiklile viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 51

Ülevõtmine

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 18. aprilliks 2016. Nad edastavad nimetatud normide teksti komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastu võetud põhiliste siseriiklike normide teksti.

Artikkel 52

Üleminekusätted

Viiteid direktiivi 2004/17/EÜ artikli 1 lõike 3 punktidele a ja b ning direktiivi 2004/18/EÜ III jaotise artikli 1 lõigetele 3 ja 4 tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 53

Seire ja aruandlus

Komisjon hindab artiklis 8 sätestatud piirmäärade kohaldamisest tulenevat mõju siseturule, eelkõige selliseid tegureid nagu piiriülene lepingute sõlmimine ja tehingute maksumus, ning esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande hiljemalt 18. aprilliks 2019. GPA raames peetavatel läbirääkimistel vaadatakse läbi piirmäärade asjakohasus, võttes arvesse inflatsiooni mõju ja tehingute kulu. Kui see on võimalik ja asjakohane, kaalub komisjon ettepaneku tegemist suurendada järgmises läbirääkimistevoorus GPA alusel kohaldatavaid piirmäärasid.

GPA alusel kohaldatavate piirmäärade muutmise korral järgneb aruandele vajaduse korral seadusandlik ettepanek, millega muudetakse käesolevas direktiivis sätestatud piirmäärasid.

Komisjon hindab samuti artiklis 12 sätestatud erandite majanduslikku mõju siseturule, võttes arvesse veemajandussektori eristruktuure, ning esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule 18. aprilliks 2019.

Komisjon uurib käesoleva direktiivi toimimist ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 18. aprilliks 2021 ja seejärel iga viie aasta tagant liikmesriikide poolt artikli 45 lõike 3 kohaselt edastatud teabe põhjal aruande.

Komisjon avalikustab neljanda lõike kohaselt tehtud läbivaatamise tulemused.

Artikkel 54

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste kontsessioonide andmise suhtes, mille pakkumine kuulutati välja või mis anti enne 17. aprilli 2014.

Artikkel 55

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

I LISA

---

II LISA

ARTIKLIS 7 OSUTATUD VÕRGUSTIKU SEKTORI HANKIJATE TEGEVUSALAD

Võrgustiku sektori hankijate antavate kontsessioonide haldamist käsitleva käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse järgmiste tegevusalade suhtes.

▼C1

Kui artikli 7 lõike 1 punktides b ja c osutatud võrgustiku sektori hankija varustab üldkasutatavat teenust osutavaid püsivõrke gaasi või soojusenergiaga, ei käsitata seda asjakohase tegevusena käesoleva punkti esimese lõigu tähenduses, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmab mõiste „tarne” gaasi tootmist, hulgimüüki ja jaemüüki. Gaasi tootmine ammutamise teel kuulub aga käesoleva lisa punkti 4 kohaldamisalasse.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel hõlmab elektrienergiaga varustamine elektri tootmist, hulgimüüki ja jaemüüki.

▼C1

Kui artikli 7 lõike 1 punktides b ja c osutatud võrgustiku sektori hankija varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke elektrienergiaga, ei käsitata seda asjakohase tegevusena käesoleva punkti esimese lõigu tähenduses, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

Transporditeenuste puhul loetakse võrgustiku olemasoluks seda, kui teenust osutatakse vastavalt liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud tegevustingimustele, nagu näiteks teenindusmarsruutide tingimused, pakutav läbilaskevõime või teenindussagedus.

Direktiivi 97/67/EÜ kohaldamist piiramata kasutatakse käesolevas direktiivis järgmisi mõisteid:

---

III LISA

ARTIKLI 7 LÕIKE 2 PUNKTIS B OSUTATUD LIIDU ÕIGUSAKTIDE LOETELU

Piisavat avalikustamist tagava menetluse käigus antud õigusi, mis on antud objektiivsete kriteeriumide alusel, ei käsitata käesoleva direktiivi kohaste eri- või ainuõigustena. Järgmisena loetletakse menetlused, millega tagatakse eelnevalt liidu teiste õigusaktide alusel lubade andmise piisav läbipaistvus ning mida ei käsitata käesoleva direktiivi kohaste eri- või ainuõigustena:

---

IV LISA

---

V LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE ARTIKLIS 31 OSUTATUD KONTSESSIOONITEADETES

---

VI LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE ARTIKLI 31 LÕIKES 3 OSUTATUD EELTEADETES SEOSES SOTSIAALTEENUSTE JA MUUDE ERITEENUSTE KONTSESSIOONIDEGA

---

VII LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE ARTIKLIS 32 OSUTATUD KONTSESSIOONI ANDMISE TEATES

---

VIII LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE ARTIKLIS 32 OSUTATUD KONTSESSIOONI ANDMISE TEATES SEOSES SOTSIAALTEENUSTE JA MUUDE ERITEENUSTE KONTSESSIOONIDEGA

---

IX LISA

AVALDAMISEGA SEOTUD TINGIMUSED

1.   Teadete avaldamine

Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad peavad saatma artiklites 31 ja 32 osutatud teated Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele ning need avaldatakse vastavalt järgmistele nõuetele:

Euroopa Liidu Väljaannete Talitus avaldab artiklites 31 ja 32 osutatud teated;

Euroopa Liidu Väljaannete Talitus annab avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijale artikli 33 lõikes 2 osutatud kinnituse.

2.   Teadete elektrooniliselt saatmise vorm ja kord

Teate elektrooniliselt saatmise vorm ja kord, mille on kehtestanud komisjon, on kättesaadavad internetis aadressil http://simap.europa.eu

---

X LISA

ARTIKLI 30 LÕIKES 3 OSUTATUD RAHVUSVAHELISTE SOTSIAAL- JA KESKKONNAKONVENTSIOONIDE LOETELU

---

XI LISA

TEAVE, MIS AVALDATAKSE TEATES KONTSESSIOONI MUUTMISE KOHTA SELLE KEHTIVUSE AJAL VASTAVALT ARTIKLILE 43

---

( 1 ) Euroopa parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 65).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).

( 5 ) Nõukogu 22. märtsi 1977. aasta direktiiv 77/249/EMÜ õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta (EÜT L 78, 26.3.1977, lk 17).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (ELT L 108, 24.4.2002, lk 33).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. november 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2195/2002 ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta (EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1).

( 9 ) Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42).

( 10 ) EÜT C 195, 25.6.1997, lk 1.

( 11 ) Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsus 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris (ELT L 192, 31.7.2003, lk 54).

( 12 ) EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48.

( 13 ) Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3).

( 14 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).

( 15 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1).

( *1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

( *2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).”

( *3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243).

( *4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).”

( 16 ) Nõukogu 26. juuli 1971. aasta otsus 71/306/EMÜ riiklike ehitustöölepingute nõuandekomitee loomise kohta (EÜT L 185, 16.8.1971, lk 15).