This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02010R0255-20171211
Commission Regulation (EU) No 255/2010 of 25 March 2010 laying down common rules on air traffic flow management (Text with EEA relevance)
Consolidated text: Komisjoni määrus (EL) nr 255/2010, 25. märts 2010, milles sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise ühised eeskirjad (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Komisjoni määrus (EL) nr 255/2010, 25. märts 2010, milles sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise ühised eeskirjad (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
02010R0255 — ET — 11.12.2017 — 003.002
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 255/2010, 25. märts 2010, milles sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise ühised eeskirjad (ELT L 080 26.3.2010, lk 10) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 923/2012, 26. september 2012, |
L 281 |
1 |
13.10.2012 |
|
L 165 |
8 |
23.6.2016 |
||
L 304 |
45 |
21.11.2017 |
Parandatud:
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 255/2010,
25. märts 2010,
milles sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise ühised eeskirjad
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
Määrust kohaldatakse määruse (EÜ) nr 551/2004 artikli 1 lõikes 3 osutatud õhuruumis
kõikide selliste lendude suhtes, mida kavatsetakse teha või mida tehakse üldise lennuliikluse raames ning osaliselt või tervikuna instrumentaallennu reeglite kohaselt;
punktis a osutatud lendude kõikide etappide ja lennuliikluse korraldamise suhtes.
Määrust kohaldatakse lennuvoogude juhtimise protsesside järgmiste osaliste või nende nimel tegutsevate esindajate suhtes:
õhusõidukite käitajad;
lennuliiklusteeninduse (edaspidi „ATS”) üksused, sealhulgas ATSi bürood ja lähilennujuhtimisteenused;
aeronavigatsiooniteabe teenistused;
õhuruumi korraldamisega seotud üksused;
lennuvälja juhtorganid;
lennuvoogude juhtimise keskne üksus;
lennuvoogude juhtimise kohalikud üksused;
lennuoperatsioone koordineerivate lennuväljade teenindusaegade koordineerijad.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklis 2 ja nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 95/93 ( 1 ) artiklis 2.
Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„lennuliiklusvoogude juhtimise meede” – meetmed, mida võetakse lennuliiklusvoo ja läbilaskevõime juhtimiseks; |
2) |
„käitaja” – õhusõidukite käitamisega tegelev või kõnealust teenust pakkuv isik, organisatsioon või ettevõte; |
3) |
„IFR” – instrumentaallennureegleid tähistav lühend; |
4) |
„lennuliiklusteeninduse (ATS) büroo” – ATSi üksus, mis on loodud eesmärgiga võtta vastu ATSiga seotud teateid ja lennuplaane, mis esitatakse enne lennujuhtimisüksuse esimese loa andmist; |
5) |
„lennuliiklusvoogude juhtimise kohalik üksus” – lennuliiklusvoo juhtimise üksus, mis tegutseb lennuliiklusvoo juhtimise ühe või mitme üksuse nimel lennuliiklusvoogude juhtimise keskse üksuse ja ATSi üksuse või selliste üksuste rühma vahel; |
6) |
„kriitiline juhtum” – ebatavaline olukord või kriis, millega kaasneb EATMNi võimsuse märgatav vähenemine, EATMNi võimsuse ja nõudluse vaheline tasakaalustamatus või märkimisväärselt puudulik teabevahetus EATMNi ühe või mitme osa vahel; |
7) |
„lennuliiklusvoogude juhtimise kohane väljalennuaeg” – väljaarvutatud stardiaeg, mille eraldab ATFMi keskne üksus koos ATSi kohaliku üksuse hallatava ajahälbega; |
8) |
„lennuteede ja -liikluse suunised” – tegevuspõhimõtted ja menetlused, mille kohaselt õhusõidukid kasutavad marsruute; |
9) |
„mitmekordne lennuplaan” – rohkem kui üks lennuplaan, mis on seotud sama kavandatud lennuga kahe lennuvälja vahel; |
10) |
„lennujuhtimisüksuse õhuruumisektori konfiguratsioon” – ATSi üksuse sellise õhuruumisektori või sektorite rühma neljamõõtmeline kirjeldus, mida võidakse kasutada alaliselt või ajutiselt; |
11) |
„lennuvälja ruleerimisaeg” – eelnevalt kindlaks määratud liikumise alguse ja stardiaja vaheline aeg, mida väljendatakse minutites ja mis kehtib lennujaama normaalse töö jooksul; |
12) |
„õhusõiduki ajakohastatud asukoht” – õhusõiduki asukoht, mida ajakohastatakse seireandmete, lennuplaaniandmete ja asukohateadete alusel; |
13) |
„lennujuhtimisüksuse luba” – õhusõidukile antav luba liikumiseks lennujuhtimisüksuse määratud tingimustel; |
14) |
„lennuplaani peatamine” – protsess, mille algatab lennuliiklusvoogude juhtimise üksus selle tagamiseks, et käitaja muudaks lennuplaani enne lennu sooritamist; |
15) |
„lennuteenus” – lend või lendude sari, et vedada reisijaid, lasti või posti tasu või rendi eest; |
16) |
„tegevuslogi” – lennuliiklusvoogude juhtimise süsteemi logi, mis muudetakse andmebaasiks, et võimaldada lennuliiklusvoogude juhtimise andmete kiiret otsingut. |
Artikkel 3
Lennuliiklusvoo juhtimise raamistik
Lennuliiklusvoogude juhtimisega seotud põhimõtted on järgmised:
lennuliiklusvoogude juhtimise meetmed
väldivad liigset nõudlust lennuliikluse järele võrreldes sektorite ja lennuväljade deklareeritud lennujuhtimisvõimekusega;
kasutavad EATMNi võimsust võimalikult ulatuslikult, et optimeerida EATMNi tõhusust ja vähendada kahjulikku mõju käitajatele;
optimeerivad EATMNi võimsust, mida on võimalik saavutada võimsust suurendavate meetmete väljatöötamise ja kohaldamisega ATSi üksuste poolt;
toetavad kriitiliste juhtumite haldamist;
kohalikke lennuliiklusvoogude juhtimise üksusi ja lennuliiklusvoogude juhtimise keskset üksust käsitatakse lennuliiklusvoogude juhtimise funktsiooni osana.
Esimest lõiku võib kohaldada selliste lendude suhtes, mille puhul ei ole võimalik nõustuda marsruudi muutmisega, et vältida ülekoormatud piirkondi või vähendada nende ülekoormatust, võttes arvesse ülekoormatud piirkonna asukohta ja ulatust.
Artikkel 4
Liikmesriikide üldised kohustused
Artikkel 5
Liikmesriikide kohustused seoses ATFMi keskse üksusega
Liikmesriigid tagavad, et lennuliiklusvoogude juhtimise keskne üksus
optimeerib EATMNiga seotud üldise suutlikkuse mõju lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete kavandamise, kooskõlastamise ja rakendamise abil;
konsulteerib käitajatega lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete kindlaksmääramise küsimuses;
tagab lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete tõhusa rakendamise koos lennuliiklusvoogude juhtimise kohalike üksustega;
teeb koostöös lennuliiklusvoogude juhtimise kohalike üksustega kindlaks varumarsruudid, et vältida ülekoormatud piirkondi või vähendada nende ülekoormatust, võttes arvesse EATMNiga seotud üldise suutlikkuse mõju;
pakub marsruudi muutmist nende lendude puhul, millega optimeeritakse punktis d osutatud mõju;
annab käitajatele ja ATSi üksustele õigeaegselt teavet lennuliiklusvoogude juhtimise kohta, sealhulgas järgmise kohta:
kavandatud lennuliiklusvoogude juhtimise meetmed;
lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete mõju üksikute lendude stardiajale ja lennuprofiilile;
jälgib, kui sageli lennuplaanid puuduvad ja kui sageli esitatakse mitmekordsed lennuplaanid;
peatab lennuplaani, kui ajahälvet arvesse võttes ei saa lennuliiklusvoogude juhtimise kohasest väljalennuajast kinni pidada ja kui uus arvestuslik liikumise algusaeg ei ole teada;
jälgib, kui sageli tehakse erandeid vastavalt artikli 4 lõikele 5.
Artikkel 6
ATSi üksuste üldised kohustused
ATSi üksused esitavad lennuliiklusvoogude juhtimise kesksele üksusele õigeaegselt järgmised andmed ja nende hilisemad ajakohastamised, tagades kõnealuste andmete kvaliteedi:
õhuruumi ja marsruutide struktuuri kasutatavus;
ATSi üksuse sektori konfiguratsioonid ja aktiveerimised;
lennuvälja ruleerimisajad;
lennujuhtimissektori võimekus ja lennuvälja läbilaskevõime;
marsruutide kasutatavus, sealhulgas kasutatavus õhuruumi paindliku kasutamise kaudu vastavalt määrusele (EÜ) nr 2150/2005;
õhusõiduki ajakohastatud asukoht;
kõrvalekalded lennuplaanidest;
õhuruumi kasutatavus, sealhulgas kasutatavus õhuruumi paindliku kasutamise kaudu vastavalt määrusele (EÜ) nr 2150/2005;
lennu tegelik stardiaeg.
Andmed tehakse kättesaadavaks artikli 1 lõikes 3 osutatud osalistele ning tasuta lennuliiklusvoogude juhtimise kesksele üksusele ja keskselt üksuselt edasi.
Lähtelennujaama ATSi üksus tagab, et
kui lennu suhtes kohaldatakse lennuliiklusvoogude juhtimise kohast väljalennuaega, on see lennujuhtimisüksuse loa osa;
lendude puhul peetakse kinni lennuliiklusvoogude juhtimise kohastest väljumisaegadest;
lendudele, mille puhul ei peeta kinni arvestuslikust liikumise algusajast, võttes arvesse kehtestatud ajahälvet, ei anta stardiluba;
lendudele, mille lennuplaan on tagasi lükatud või peatatud, ei anta lennuluba.
Artikkel 7
Käitajate üldised kohustused
Artikkel 8
Lennuvälja juhtorganite üldised kohustused
Lennuvälja juhtorganid teavitavad lennuliiklusvoogude juhtimise keskset üksust otse või lennuliiklusvoogude juhtimise kohaliku üksuse või ATSi üksuste või mõlema viimati nimetatu kaudu kõikidest juhtumitest, mis võivad mõjutada lennujuhtimisvõimekust või nõudlust lennuliikluse järele. Nad teatavad lennuliiklusvoogude juhtimise kohalikule üksusele ja ATSi üksustele, kui teavitamine toimus otse.
Artikkel 9
Lennuplaanide ja lennuväljade teenindusaegade vaheline kooskõla
Artikkel 10
Kriitiliste juhtumitega seotud kohustused
Erakorralised protseduurid hõlmavad järgmist:
organisatsioonilised ja kooskõlastamismeetmed;
lennuliiklusvoogude juhtimise meetmed, mille abil hallatakse juurdepääsu mõjutatud aladele, et vältida liigset nõudlust lennuliikluse järele võrreldes kogu õhuruumi või selle osa või asjaomaste lennuväljade deklareeritud läbilaskevõimega;
olukorrad, tingimused ja menetlused lendude eelisõiguse eeskirjade kohaldamiseks, võttes arvesse liikmesriikide esmatähtsaid julgeoleku- ja kaitsepoliitilisi huvisid;
taastamismeetmed.
Artikkel 11
Lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete järgimise kontroll
Liikmesriigid tagavad, et
lennuliiklusvoogude juhtimise keskne üksus teavitab liikmesriiki, kes on teinud erandeid rohkem kui 0,6 protsendile lendudest, mis on väljunud kõnealusest liikmesriigist;
kui liikmesriiki on vastavalt punktile a teavitatud, koostab ta komisjonile aruande, mis sisaldab tehtud erandite üksikasju.
Artikkel 12
Suutlikkuse hindamine
Artikli 11 rakendamisel tagavad liikmesriigid, et lennuliiklusvoogude juhtimise keskne üksus esitab aastaaruanded, mis käsitlevad lennuliiklusvoogude juhtimise kvaliteeti ja sisaldavad andmeid
lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete põhjuste kohta;
lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete mõju kohta;
lennuliiklusvoogude juhtimise meetmetest kinnipidamise kohta;
artikli 1 lõikes 3 osutatud osaliste panuse kohta võrgu üldise mõju optimeerimisse.
Esimeses lõigus osutatud andmeid säilitatakse kaks aastat nende esitamisest arvates ning need tehakse kättesaadavaks komisjonile, liikmesriikidele, ATSi üksustele ja käitajatele.
Kõnealused andmed tehakse kättesaadavaks lennuvälja koordineerijatele ja lennuväljade käitajatele, et neil oleks lihtsam deklareeritud läbilaskevõimet regulaarselt hinnata.
Artikkel 13
Ohutusnõuded
Liikmesriigid tagavad, et enne lennuliiklusvoogude juhtimise süsteemide ja menetluste põhjalikku muutmist korraldatakse ohtude tuvastamist, riskide hindamist ja vähendamist hõlmav ohutushindamine, mis hõlmab lennuliikluse korraldamise süsteemi kogu tsükli riskijuhtimisega seotud tegevuse hindamist.
Artikkel 14
Lisanõuded
Liikmesriigid tagavad, et artikli 1 lõikes 3 osutatud lennuliiklusvoogude juhtimise tegevuses osalejate töötajad
saavad täiesti teadlikuks käesoleva määruse sätetest;
saavad asjakohase väljaõppe ja nad on pädevad oma tööülesannetes.
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et artikli 1 lõikes 3 osutatud lennuliiklusvoogude juhtimise funktsiooni eest vastutavad osalised
koostavad ja säilitavad tegevusjuhendeid, mis sisaldavad vajalikke juhiseid ja teavet, mis võimaldavad toimingute eest vastutavatel töötajatel kohaldada käesoleva määruse sätteid;
tagavad, et kõnealused juhendid on ühtlustatud, kättesaadavad ja ajakohastatud ning et nende ajakohastamine ja levitamine vastab asjakohasele kvaliteedi- ja dokumentatsioonikonfiguratsiooni alasele haldamisele;
tagavad, et töömeetodid ja töökord vastavad käesolevale määrusele.
Artikkel 15
Sanktsioonid
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning tagavad kõnealuste sätete rakendamise kõigi vajalike meetmetega. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad nendest sätetest komisjonile hiljemalt 26. septembriks 2011 ning teatavad viivitamata ka kõikidest hilisematest asjaomastest muudatustest.
Artikkel 16
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 26. septembrist 2011.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
LISA
Lennuliiklusevoogude juhtimist käsitlevate ICAO sätete loetelu
Chicago konventsiooni 11. lisa „Lennuliiklusteenindused” (14. väljaanne, juuli 2016, sisaldab muudatust nr 50A) 3. peatüki punkt 3.7.5 (lennuliiklusvoogude juhtimine).
ICAO dokumendi 4444 „Lennuliiklusteenuste menetlused – lennuliikluse juhtimine (PANS-ATM)” (16. väljaanne – 2016, sisaldab muudatust nr 7A) 3. peatükk (ATSi süsteemi võimekus ja lennuliiklusvoogude juhtimine).
ICAO dokumendi 7030 „Euroopa regionaalsed lisaprotseduurid” (5. väljaanne, 2008) 8. peatüki punkt 8.3 (lennuliiklusvoogude juhtimise kohase väljalennuajaga seotud erandid).
ICAO dokumendi 7030 „Euroopa regionaalsed lisaprotseduurid” (5. väljaanne, 2008) 8. peatüki punkti 8.4 alapunkti 1 punkt c (lennuliiklusvoogude juhtimise meetmetest kinnipidamine õhusõiduki käitaja poolt).
ICAO dokumendi 7030 „Euroopa regionaalsed lisaprotseduurid” (5. väljaanne, 2008) 2. peatüki punkt 2.3.2 (EOBT muudatused).
( 1 ) EÜT L 14, 22.1.1993, lk 1.