1. „režiimi S päringusaatja” ehk interrogaator – süsteem, mis koosneb antennist ja elektroonikast ning toetab selektiivpäringute (Mode Select, Mode S) kaudu suhtlemist konkreetse õhusõidukiga;

2. „päringusaatja kood” – kas päringusaatja identifitseerimiskood (II) või seire identifitseerimiskood (SI), mida kasutatakse klasterlukustuse ehk mitmiklukustuse puhul ja võimalik, et ka sideprotokollide puhul;

3. „päringusaatja identifitseerimiskood” (edaspidi „II-kood”) – režiimi S päringusaatja kood väärtusega vahemikus 0–15, mida võib kasutada nii klasterlukustuse kui ka sideprotokollide puhul;

4. „seire identifitseerimiskood” (edaspidi „SI-kood”) – režiimi S päringusaatja kood väärtusega vahemikus 1–63, mida võib kasutada klasterlukustuse, kuid mitte sideprotokollide puhul;

5. „klasterlukustus” – protokoll, mis võimaldab režiimi S tunnusega õhusõidukite tuvastamist ja lukustamist mitme ülekattega režiimi S päringusaatja poolt;

6. „klastersüsteemi sideprotokollid” – protokollid, mida kasutatakse ülekattega režiimi S päringusaatjate piirkonnas rohkem kui ühe seansina toimuva side koordineerimiseks;

7. „Mode S tunnusega õhusõiduk” – režiimi S transpondriga varustatud õhusõiduk (pardasüsteem, aga ka testsüsteem);

8. „lukustus” – protokoll, mis võimaldab blokeerida tuvastatud režiimi S tunnusega õhusõidukite kõik vastused üldpäringutele;

9. „režiimi S käitaja” – isik, organisatsioon või ettevõte, kes käitab või on valmis käitama režiimi S päringusaatjat, sealhulgas

a) aeronavigatsiooniteenuse osutajad;

b) režiimi S päringusaatjate tootjad;

c) lennujaamade käitajad;

d) teadusasutused;

e) mis tahes muu režiimi S päringusaatja käitamise õigust omav üksus;

10. „päringusaatjate koodide paigutus” – väärtuste määramine vähemalt päringusaatja koodi paigutuse kõigi põhinõuete puhul vastavalt II lisa B osale;

11. „päringusaatjate koodide paigutussüsteem” – süsteem Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu (EATMN) raames ning sellega seotud protseduurid, mille kaudu osutatakse liikmesriikide vahendusel režiimi S käitajatele päringusaatjate koodide paigutuse tsentraliseeritud teenust (edaspidi „päringusaatjate koodide paigutusteenus”), mis hõlmab päringusaatja koodi määramiseks esitatud taotluste töötlemist ja päringusaatjate koodide paigutuse ettepaneku kohast jaotamist;

12. „avaldus päringusaatja koodi määramiseks” – režiimi S käitaja taotlus päringusaatja koodi määramiseks;

13. „päringusaatjate koodide paigutuse plaani ettepanek” – päringusaatja koodide määramiste täiskogumit hõlmav ettepanek, mille päringusaatjate koodide paigutusteenuse pakkuja edastab liikmesriikidele heakskiitmiseks;

14. „päringusaatjate koodide paigutuse plaan” – kõige uuem heakskiidetud päringusaatjate koodide paigutuse täiskogum;

15. „nõuetele vastav režiimi S päringusaatja” – režiimi S päringusaatja, mille puhul on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a) päringusaatja lähtub vähemalt osaliselt režiimi S tunnusega õhusõiduki tuvastamiseks tehtavatest päringutest ja vastustest neile või

b) päringusaatja lukustab tuvastatud režiimi S tunnusega õhusõiduki vastuseks režiimi S kõigile päringutele kas püsivalt või vahetevahel kas oma katteala kogu ulatuses või osas sellest või

c) päringusaatja kasutab klastersüsteemi sideprotokolle andmevahetusrakendusteks;

16. „nõuetele vastav režiimi S päringusaatja kood” – mis tahes II-kood ja SI-kood, välja arvatud:

a) II-kood 0;

b) sõjaväeüksustele, sealhulgas riikidevahelistele organisatsioonidele ning eelkõige Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile haldamiseks ja määramiseks eraldatud päringusaatja(te) kood(id);

17. „režiimi S üldpäring” – sõnumid, mida režiimi S päringusaatjad kasutavad tavapäraselt oma kattealasse sisenevate Režiimi S tunnusega õhusõidukite tuvastamiseks;

18. „operatsiooniline režiimi S päringusaatja kood” – nõuetele vastav mis tahes päringusaatja II-kood, välja arvatud II-kood 14;

19. „pädev liikmesriik” – on

a) aeronavigatsiooniteenuse osutaja puhul liikmesriik, kes on teenuseosutaja sertifitseerinud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 2096/2005; ( 1 )

b) muudel juhtudel liikmesriik, kelle vastutusalas režiimi S käitaja käitab või kavatseb hakata käitama nõuetele vastavat režiimi S päringusaatjat;

20. „režiimi S päringusaatja koodi konflikt” – sama päringusaatja koodi käitava kahe või enama režiimi S päringusaatja kooskõlastamata ülekate, mille tagajärjel võib õhusõiduk jääda vähemalt ühe režiimi S päringusaatja poolt tuvastamata;

21. „režiimi S päringusaatja koodi konflikti jälgimine” – režiimi S käitaja poolt tehniliste või protseduuriliste vahendite rakendamine, et tuvastada päringusaatjate koodide vaheliste konfliktide mõju käitaja režiimi S päringusaatja seireandmetele;

22. „kasutuselevõtu järjestus” – päringusaatjate koodide kasutuselevõtu ajaline järjestus, millest režiimi S käitajad peavad päringusaatjate koodide ajutiste konfliktide vältimiseks kinni pidama;

23. „kokkusobiv II-kood” – mittetäieliku SI-toega režiimi S transpondri poolt dekodeeritud II-kood SI-koodi sisaldava režiimi S üldpäringu puhul, mida transponder kasutab seejärel üldpäringule vastuse koostamiseks (kodeerimiseks);

24. „lukustuste kaart” – režiimi S päringusaatja konfiguratsioonifail, et määrata, kus ja kuidas rakendada režiimi S tunnusega õhusõidukite puhul lukustust.

1) SI-koodide ja II-koodide kasutamist vastavalt I lisa punktis 1 nimetatud Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni nõuetele;

2) II/SI-koodi käitamist vastavalt III lisas nimetatud nõuetele.

a) kontrollib päringusaatjate koodidega seotud avalduste vastavust vormi- ja andmenõuetele;

b) kontrollib päringusaatjate koodide määramisega seotud avalduste terviklikkust, õigsust ja õigeaegsust;

c) hiljemalt kuus kuud pärast avalduse esitamist

i) viib läbi päringusaatjate koodide paigutuse plaani ajakohastamise simulatsiooni menetluses olevate avalduste põhjal;

ii) koostab päringusaatjate koodide paigutuse plaani ajakohastamise ettepaneku heakskiitmiseks nende liikmesriikide poolt, keda see mõjutab;

iii) tagab, et päringusaatjate koodide paigutuse plaani ajakohastamise ettepanek vastab nii suures ulatuses kui võimalik päringusaatjate koodide määramisega seotud avalduste operatsioonilistele nõuetele, mis on loetletud põhinõuetena II lisa A osa punktides g, h ja i;

iv) ajakohastab päringusaatjate koodide paigutuse plaani ning edastab selle liikmesriikidele vahetult pärast heakskiitmist, ilma et see piiraks sõjaväelistel eesmärkidel käitatavate režiimi S päringusaatjate kohta teabe edastamise riiklikke protseduure.

a) tagama, et kolmas riik on teadlik päringusaatjate koodide paigutuse ja kasutamisega seotud ohutusnõuetest;

b) võtma vajalikke meetmeid päringusaatjate koodide kasutamise kooskõlastamiseks kolmanda riigiga.

a) võtavad kasutusele jälgimismeetmed, et tuvastada teiste režiimi S päringusaatjate põhjustatud koodide konflikte nõuetele vastava režiimi S päringusaatjaga, mida käitatakse mis tahes operatsioonilise päringusaatja koodiga;

b) tagavad, et rakendatud jälgimismeetmete abil tuvastatakse päringusaatjate koodide konfliktid õigel ajal ning ulatuses, mis vastab ohutusnõuetele;

c) määratlevad ja vajaduse korral rakendavad alternatiivseid töörežiime päringusaatjate koodide konfliktist mis tahes operatsioonilise koodiga tulenevate võimalike selliste ohtude leevendamiseks, mis on tuvastatud lõikes 1 kirjeldatud hindamise käigus;

d) tagavad, et alternatiivse töörežiimi rakendamisega ei tekitata päringukoodi konflikti teiste päringusaatjate koodide paigutuse plaanis nimetatud režiimi S päringusaatjatega.

a) välja töötama ja korras hoidma režiimi S käitamise juhendid, mis sisaldavad vajalikke juhiseid ja teavet, et võimaldada päringusaatjate koodide paigutamise eest vastutavatel töötajatel kohaldada käesoleva määruse sätteid;

b) tagama, et punktis a osutatud juhendid on kättesaadavad ja ajakohastatud ning et nende ajakohastamine ja levitamine toimub vastavalt asjakohastele kvaliteedi- ning dokumendihalduse nõuetele;

c) tagavad, et päringusaatjate koodide paigutamiseks vajalikud töömeetodid ja protseduurid vastavad käesolevas määruses täpsustatud asjakohastele sätetele.

a) töötab välja ja hoiab korras käitamise juhendid, mis sisaldavad vajalikke juhiseid ja teavet, et võimaldada töötajatel kohaldada käesoleva määruse sätteid;

b) tagab, et punktis a osutatud juhendid on kättesaadavad ja ajakohastatud ning et nende ajakohastamine ja levitamine toimub vastavalt asjakohasele kvaliteedi- ning dokumendihalduse nõuetele;

c) tagab, et käitamise meetodid ja protseduurid vastavad käesolevas määruses täpsustatud asjakohastele sätetele.

1. ICAO dokumendi 10. lisa „Aeronautical Telecommunications” IV köite „Surveillance Radar and Collision Avoidance Systems” (viies väljaanne, juuli 2014, sisaldab muudatust nr 89) 3. peatüki „Surveillance systems” punkt 3.1.2.5.2.1.2 „IC: Interrogator code”.

2. ICAO dokumendi 10. lisa „Aeronautical Telecommunications” III köide „Communication Systems” (teine väljaanne, juuli 2007, sisaldab muudatust nr 90) 5. peatüki „SSR Mode S Air-Ground Data Link” punkt 5.2.9 „The data link capability report format”.

a) pädeva liikmesriigi poolt avaldusele antud kordumatu viitenumber;

b) Režiimi S päringusaatja koodi määramise kooskõlastamise eest vastutava liikmesriigi esindaja üksikasjalikud andmed;

c) Režiimi S päringusaatja koodi määramisega seotud küsimustega tegeleva Režiimi S käitaja kontaktisiku üksikasjalikud andmed;

d) Režiimi S päringusaatja nimi;

e) Režiimi S päringusaatja kasutus (operatsiooniline või testkasutus);

f) Režiimi S päringusaatja asukoht;

g) Režiimi S päringusaatja esimese Režiimi S andmeedastuse kavandatud kuupäev;

h) soovitav Režiimi S katteala (tööraadius);

i) spetsiifilised operatsioonilised nõudmised;

j) SI-koodi kasutamise valmidus;

k) II/SI-koodide käitamise valmidus;

l) katteala kaardi kasutamise valmidus.

a) pädeva liikmesriigi poolt avaldusele antud kordumatu viitenumber;

b) päringusaatja koodi paigutusteenistuse kordumatu määramisviide;

c) vajaduse korral asendatud määramisviited;

d) määratud päringusaatja kood;

e) seire või lukustuskatvuse piirangud sektoripõhise tööraadiuse või Režiimi S katteala kaardi põhjal;

f) rakendusperiood, mille jooksul tuleb määratud kood nimetatud Režiimi S päringusaatja poolt kasutusele võtta;

g) rakendusjärjestus, millest tuleb kinni pidada;

h) valikuliselt ja muude alternatiividega seoses: klastritega seotud nõuded;

i) vajaduse korral spetsiifilised operatsioonilised piirangud.

1. Kui režiimi S päringusaatjat käitatakse SI-koodiga ja kui asjakohased operatsioonilised näitajad seda võimaldavad, võib päringusaatja tuvastada õhusõidukeid ka üldpäringute kaudu, mis on kodeeritud kokkusobiva II-koodi abil.

2. Režiimi S päringusaatja, mida käitatakse SI-koodiga ja millel on asjakohased operatsioonilised näitajad, käsitab transpondreid, mis vastavad kokkusobiva II-koodi abil kodeeritult üldpäringutele SI-koodita transpondritena, vaatamata nende SI-koodi kasutamise valmidusele, millele osutatakse I lisa punktis 2 osutatud dokumendis määratletud andmevahetusvalmidust käsitlevas aruandes.

3. Režiimi S päringusaatja, mida käitatakse SI-koodiga ja millel on asjakohased operatsioonilised näitajad, saadab SI-koodi kasutamise valmiduseta transpondritele päringud, kasutades selleks Režiimi S klasterlukustuse protokollide sõnumeid, mis on ette nähtud II-koodide kasutamisel. Kasutatav II-kood peab olema SI-koodiga kokkusobiv II-kood.

4. Režiimi S päringusaatja, mida käitatakse SI-koodiga ja millel on asjakohased operatsioonilised näitajad, on käitaja poolt seadistatav kas

— selliselt, et see ei kasuta lukustust kokkusobiva II-koodiga, kui transpondril puudub SI-koodi kasutamise valmidus, või

— selliselt, et see kasutab vahetevahel lühiajalist kokkusobiva II-koodi lukustust ka juhul, kui transpondril puudub SI-koodi kasutamise valmidus.

5. Režiimi S päringusaatja, mida käitatakse II-koodiga ja millel on asjakohased operatsioonilised näitajad, on käitaja poolt seadistatav kas

— selliselt, et see ei kasuta lukustust transpondrite puhul, mille andmevahetuse valmidust käsitlevas vastuses SI-koodi kasutamise valmidusest ei teatata või mis ei anna andmevahetuse valmidusest teatavat vastust, või

— selliselt, et see kasutab aeg-ajalt lukustust transpondrite puhul, mille andmevahetusvalmidust käsitlevas aruandes SI-koodi kasutusvalmidusest ei teatata või mille puhul ei saa andmevahetusvalmidusest teatada.

6. Kui II/SI-koodide käitamine on aktiveeritud, ei võeta SI-koodi kasutamise valmiduseta transpondreid arvesse lukustuse kaardi koostamisel ja kasutamisel.

1. Vastavustõendamise toimingud peavad näitama II-koodi ja SI-koodi lukustusprotokollide ja II/SI-koodide käitamist toetavate koostisosade vastavust käesoleva määruse koostalitlusvõime ja võimekuse nõuetele või kasutuskõlblikkust ajal, kui need töötavad testimiskeskkonnas.

2. Kui tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja rakendab B osas kirjeldatud moodulit, loetakse seda koostisosade vastavuse tagamisel ja kinnitamisel asjakohaseks vastavustõendamise menetluseks. Samaväärsed ja rangemad menetlused on samuti lubatud.

1. Selles moodulis kirjeldatakse menetlust, mille käigus tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja, kes täidab punktis 2 sätestatud kohustusi, tagab ja kinnitab, et asjaomased koostisosad vastavad käesoleva määruse nõuetele. Tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja peab koostama kirjaliku deklaratsiooni vastavuse või kasutuskõlblikkuse kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 552/2004 III lisa punktile 3.

2. Tootja peab koostama punktis 4 kirjeldatud tehnilise dokumentatsiooni ja tema või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja peab seda säilitama vähemalt 10 aastat alates viimaste koostisosade valmistamisest asjakohaste järelevalveasutuste kontrolli jaoks ja aeronavigatsiooniteenuse osutajate jaoks, kes neid koostisosi oma süsteemidesse integreerivad. Tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja teavitavad liikmesriike sellest, kus ja kuidas on kõnealune tehniline dokumentatsioon kättesaadav.

3. Kui tootja ei ole ühenduses registreeritud, määrab ta isiku(d), kes toob/toovad koostisosad ühenduse turule. Nimetatud isik/isikud teavitab/teavitavad liikmesriike sellest, kus ja kuidas on tehniline dokumentatsioon kättesaadav.

4. Tehniline dokumentatsioon peab võimaldama hinnata koostisosade vastavust käesoleva määruse nõuetele. Dokumentatsioon peab hõlmama koostisosade konstruktsiooni, tootmist ja toimimist niivõrd, kui see on hindamise jaoks vajalik.

5. Tootja või tema volitatud esindaja peab säilitama koos tehnilise dokumentatsiooniga vastavuse või kasutuskõlblikkuse deklaratsiooni koopiat.

1. Aeronavigatsiooniteenuse osutajal peavad olema oma organisatsioonisisesed aruandemeetodid, mis tagavad ja väljendavad erapooletust ja hindamise sõltumatust vastavustõendamise ajal.

2. Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamise protsessi kaasatud personal teeb kontrolle maksimaalse võimaliku professionaalse usaldusväärsuse ja tehnilise pädevusega ning on vaba igasugusest nende otsustusvõimet või nende kontrollide tulemusi mõjutada võivast survest ja stiimulitest, eriti rahalist tüüpi stiimulitest eelkõige sellistelt isikutelt või isikute rühmadelt, keda kontrollide tulemused mõjutavad.

3. Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamise protsessi kaasatud personalil on juurdepääs varustusele, mis võimaldab neil vajalikke katseid korrektselt teha.

4. Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamise protsessi kaasatud personalil on usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe, rahuldavad teadmised tehtavate vastavustõendamiste nõuete kohta, piisav kogemus sellise tegevuse jaoks ning nõutav oskus koostada vastavustõendamiste kohta deklaratsioone, dokumente ja aruandeid.

5. Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et vastavustõendamise protsessi kaasatud personal on võimeline kontrolle erapooletult korraldama. Nende töötasu ei tohi sõltuda tehtud kontrollide arvust ega kontrollide tulemustest.

1. Süsteemide vastavustõendamine näitab nende süsteemide vastavust käesoleva määruse nõuetele koostalitlusvõime ja võimekuse, erakorraliste situatsioonide ja ohutuse osas süsteemide operatsioonilist taustsüsteemi peegeldavas simuleeritud keskkonnas. Eelkõige peab režiimi S päringusaatjate vastavustõendamine näitama, et

— SI-koodi käitamine, sealhulgas II/SI-koodi käitamine, on nõuetekohane;

— päringusaatjate koodide konflikti jälgimissüsteemid ja/või protseduurid koos alternatiivse töörežiimi kasutamisega vähendavad piisavalt päringusaatjate koodikonfliktidega kaasnevaid ohte;

— alternatiivse töörežiimi kasutamine ei satu vastuollu päringusaatjate koodide paigutuse plaaniga.

2. Artikli 1 lõikes 2 osutatud süsteemide vastavustõendamine tehakse kooskõlas asjakohaste ja tunnustatud testimismeetoditega.

3. Artikli 1 lõikes 2 osutatud süsteemide vastavustõendamisel kasutatavatel testimisvahenditel peavad olema asjakohased funktsioonid.

4. Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud süsteemide vastavustõendamisel koostatakse määruse (EÜ) nr 552/2004 IV lisa punkti 3 nõuete kohaselt tehniline kaust, mis sisaldab järgmisi dokumente:

— rakendamise kirjeldus;

— aruanne kontrollide ja testide kohta enne süsteemi kasutusele võtmist.

5. Aeronavigatsiooniteenuse osutaja juhib vastavustõendamist ja eelkõige

— määrab kindlaks sobiva operatsioonilise ja tehnilise katsekeskkonna, mis peegeldab operatsioonilist keskkonda;

— kontrollib, et testide kavas kirjeldataks artikli 1 lõikes 2 osutatud süsteemide integreerimist operatsioonilisse ja tehnilisse katsekeskkonda;

— kontrollib, et testimise kava hõlmaks täielikult käesoleva määruse kohaldatavad koostalitlusvõime, võimekuse, erakorraliste situatsioonide ja ohutusnõuded;

— tagab tehnilise dokumentatsiooni ja testimise kava järjepidevuse ja kvaliteedi;

— kavandab testimise korralduse, personali, seadmed ja testimissüsteemi konfiguratsiooni;

— korraldab kontrollid ja testid kooskõlas testimise kavaga;

— koostab aruande kontrollide ja testide tulemuste kohta.

6. Aeronavigatsiooniteenuse osutaja peab tagama, et operatsioonilises katsekeskkonnas käitatud, artikli 1 lõikes 2 määratletud süsteemid vastavad selle määruse koostalitlusvõime, võimekuse, erakorraliste situatsioonide ja ohutusnõuetele.

7. Vastavustõendamise rahuldava lõpetamise korral koostavad aeronavigatsiooniteenuse osutajad süsteemi EÜ vastavusdeklaratsiooni ja esitavad selle koos tehnilise toimikuga määruse (EÜ) nr 552/2004 artikli 6 kohaselt riiklikule järelevalveasutusele.

1. Süsteemide vastavustõendamine peab näitama nende süsteemide vastavust käesoleva määruse nõuetele koostalitlusvõime ja võimekuse, erakorraliste situatsioonide ja ohutuse osas süsteemide operatsioonilist taustsüsteemi peegeldavas simuleeritud keskkonnas. Eelkõige peab režiimi S päringusaatjate vastavustõendamine näitama, et

— SI-koodi, sealhulgas II/SI-koodi käitamine on nõuetekohane;

— päringusaatjate koodide konflikti jälgimissüsteemid koos alternatiivse töörežiimi kasutamisega vähendavad piisavalt päringusaatjate koodikonfliktidega kaasnevaid ohte;

— alternatiivse töörežiimi kasutamine ei satu vastuollu päringusaatjate koodide paigutuse plaaniga.

2. Artikli 1 lõikes 2 osutatud süsteemide vastavustõendamine tehakse kooskõlas asjakohaste ja tunnustatud testimismeetoditega.

3. Artikli 1 lõikes 2 osutatud süsteemide vastavustõendamisel kasutatavatel testimisvahenditel peavad olema asjakohased funktsioonid.

4. Artikli 1 lõikes 2 osutatud süsteemide vastavustõendamisel koostatakse määruse (EÜ) nr 552/2004 IV lisa punkti 3 nõuete kohaselt tehniline kaust, mis sisaldab järgmisi dokumente:

— rakendamise kirjeldus;

— aruanne kontrollide ja testide kohta enne süsteemi kasutusele võtmist.

5. Aeronavigatsiooniteenuse osutaja määrab kindlaks sobiva operatsioonilise ja tehnilise katsekeskkonna, mis peegeldab operatsioonilist keskkonda, ja laseb vastavustõendamise teha teavitatud asutusel.

6. Vastavustõendamist juhib teavitatud asutus, kes eelkõige

— määrab kindlaks sobiva operatsioonilise ja tehnilise katsekeskkonna, mis peegeldab operatsioonilist keskkonda;

— kontrollib, et testide kavas kirjeldataks artikli 1 lõikes 2 osutatud süsteemide integreerimist operatsioonilisse ja tehnilisse katsekeskkonda;

— kontrollib, et testide kava hõlmaks täielikult käesoleva määruse kohaldatavad koostalitlusvõime, võimekuse, erakorraliste situatsioonide ja ohutusnõuded;

— tagab tehnilise dokumentatsiooni ja testide kava järjepidevuse ja kvaliteedi;

— kavandab testimise korralduse, personali, seadmed ja testimissüsteemi konfiguratsiooni;

— korraldab kontrollid ja testid kooskõlas katsekavaga;

— koostab aruande kontrollide ja testide tulemuste kohta.

7. Teavitatud asutus tagab, et režiimi S päringusaatjate koodide määramise ja kasutamise protsessi toetav infovahetus, mis on integreeritud simuleeritud operatsioonilises keskkonnas töötavatesse süsteemidesse, vastab käesoleva määruse kohastele koostalitlusvõimet ja võimekust, erakorralisi situatsioone ja ohutust käsitlevatele nõuetele.

8. Vastavustõendamise rahuldava lõpetamise korral koostab teavitatud asutus tehtud toimingute kohta vastavussertifikaadi.

9. Seejärel koostab aeronavigatsiooniteenuse osutaja süsteemi EÜ vastavusdeklaratsiooni ja esitab selle koos tehnilise toimikuga määruse (EÜ) nr 552/2004 artikli 6 kohaselt riiklikule järelevalveasutusele.