02007R0168 — ET — 27.04.2022 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
Muudetud:
▼B
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 168/2007,
15. veebruar 2007,
millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet
1.
PEATÜKK
SISU, EESMÄRK, REGULEERIMISALA, ÜLESANDED JA TEGEVUSVALDKONNAD
Artikkel 1
Sisu
Käesolevaga asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (edaspidi “amet”).
▼M1
Artikkel 2
Eesmärk
Ameti eesmärk on pakkuda asjaomastele liidu institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele ning liikmesriikidele liidu õiguse rakendamisel põhiõigustega seotud abi ja eksperditeadmisi, et aidata neil nende vastavates pädevusvaldkondades meetmete võtmisel või tegevuskavade koostamisel täielikult järgida põhiõigusi.
Artikkel 3
Reguleerimisala
1.
Amet täidab oma ülesandeid artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks liidu pädevuse piirides.
2.
Oma ülesannete täitmisel järgib amet põhiõigusi, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 6.
3.
Amet tegeleb põhiõigustega seotud küsimustega liidus ja liikmesriikides, kui nad rakendavad liidu õigust, välja arvatud liidu või liikmesriikide õigusaktid ja tegevus seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga või selle poliitika raames.
▼B
Artikkel 4
Ülesanded
1.
Artiklis 2 kehtestatud eesmärgi täitmiseks ning artiklis 3 sätestatud pädevuse piires amet
▼M1
a)
kogub, dokumenteerib, analüüsib ja levitab asjakohast, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet ning andmeid, mis hõlmavad ka liikmesriikide, liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste, uurimiskeskuste, riiklike asutuste, valitsusväliste organisatsioonide, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Euroopa Nõukogu pädevate organite edastatud teadusuuringute ja seire tulemusi;
▼B
b)
töötab koostöös komisjoni ja liikmesriikidega välja meetodid ja standardid andmete võrreldavuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks Euroopa tasandil;
▼M1
c)
viib läbi teadusuuringuid ja -vaatlusi, ettevalmistavaid ja teostatavusuuringuid, võtab nimetatud töödest osa või toetab neid, tehes seda – asjakohasel juhul ja kui see on kooskõlas tema prioriteetide ning iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammiga – Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel;
d)
koostab ja avaldab kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel konkreetseid teemasid käsitlevaid järeldusi ja arvamusi liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele, kui nad rakendavad liidu õigust;
▼B
e)
avaldab iga-aastase aruande ameti tegevusvaldkondadega hõlmatud põhiõiguste küsimustest, samuti toob välja näited headest tavadest;
f)
avaldab analüüsil, uurimistööl ja vaatlustel põhinevaid temaatilisi aruandeid;
g)
avaldab iga-aastase tegevusaruande ning
h)
arendab kommunikatsioonistrateegiat ja edendab dialoogi kodanikuühiskonnaga, et parandada avalikkuse teadlikkust põhiõigustest ja levitada aktiivselt teavet oma töö kohta.
▼M1
2.
Lõikes 1 osutatud järeldused, arvamused ja aruanded võivad käsitleda Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 293 kohaseid komisjoni ettepanekuid või seadusandlike menetluste käigus esitatud institutsioonide seisukohti ainult siis, kui vastav institutsioon on esitanud taotluse vastavalt lõike 1 punktile d. Nendes ei käsitleta toimingute õiguspärasust ELi toimimise lepingu artikli 263 tähenduses ega küsimust, kas liikmesriik on või ei ole täitnud mõnda aluslepingutes sätestatud kohustust ELi toimimise lepingu artikli 258 tähenduses.
▼M1
3.
Teaduskomiteega konsulteeritakse enne lõike 1 punktis e osutatud aruande vastuvõtmist.
4.
Amet esitab lõike 1 punktides e ja g osutatud aruanded hiljemalt iga aasta 15. juunil Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.
▼M1
Artikkel 5
Tegevusvaldkonnad
Amet täidab oma ülesandeid oma iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi alusel, mis on kooskõlas olemasolevate rahaliste vahendite ja inimressurssidega. See ei piira ameti võimalust vastata Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlustele väljaspool ühe- ja mitmeaastaste tööprogrammidega kindlaks määratud valdkondi vastavalt artikli 4 lõike 1 punktidele c ja d, tingimusel et ameti rahalised ja inimressursid seda lubavad.
▼M1
Artikkel 5a
Iga-aastane ja mitmeaastane programmitöö
1.
Direktor koostab igal aastal vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/715 (
1
) artiklile 32 programmidokumendi kavandi, mis sisaldab eelkõige iga- ja mitmeaastaseid tööprogramme.
2.
Direktor esitab programmidokumendi kavandi haldusnõukogule. Direktor esitab programmidokumendi kavandi hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile haldusnõukogu poolt heakskiidetud kujul. Nõukogus arutab mitmeaastase tööprogrammi kavandit pädev ettevalmistav organ, kes võib paluda ametil kõnealust kavandit tutvustada.
3.
Direktor esitab programmidokumendi kavandi ka artikli 8 lõikes 1 osutatud riiklikele kontaktametnikele ja teaduskomiteele hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril, et võimaldada asjaomastel liikmesriikidel ja teaduskomiteel esitada eelnõu kohta oma arvamus.
4.
Pidades silmas nõukogu pädevas ettevalmistavas organis toimunud arutelu tulemust ning komisjonilt, liikmesriikidelt ja teaduskomiteelt saadud arvamusi, esitab direktor programmidokumendi kavandi haldusnõukogule vastuvõtmiseks. Direktor esitab vastuvõetud programmidokumendi Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja artikli 8 lõikes 1 osutatud riiklikele kontaktametnikele.
▼B
2.
PEATÜKK
TÖÖMEETODID JA KOOSTÖÖ
Artikkel 6
Töömeetodid
1.
Objektiivse, usaldusväärse ja võrreldava teabe tagamiseks amet, toetudes iga liikmesriigi erinevate organisatsioonide ja organite eksperdiarvamusele ja võttes arvesse vajadust kaasata siseriiklikud ametiasutused andmete kogumisse,
a)
rajab teabevõrgustikud ja koordineerib nende tegevust ning kasutab olemasolevaid võrgustikke;
b)
korraldab välisekspertide kohtumisi ja
c)
vajaduse korral loob ajutisi töörühmi.
2.
Oma tegevuses arvestab amet täiendavuse saavutamiseks ja ressursside parima kasutamise tagamiseks eelkõige järgmiste asutuste poolt vajaduse korral kogutud teavet ning juba tehtut:
▼M1
a)
Liidu institutsioonid, organid, ametid ja asutused ning liikmesriikide organid, ametid ja asutused;
▼B
b)
Euroopa Nõukogu, toetudes Euroopa Nõukogu järelevalve- ja kontrollimehhanismide ning Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku järeldustele ja tegevustele, ning
c)
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja muud rahvusvahelised organisatsioonid.
3.
Amet võib sõlmida teiste organisatsioonidega lepinguid, eelkõige alltöövõtulepinguid, viimastele usaldatud ülesannete täitmiseks. Amet võib ka asjakohase koostöö soodustamiseks ja ühisettevõtete edendamiseks toetusi anda, eriti artiklites 8 ja 9 osutatud siseriiklikele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele.
▼M1
Artikkel 7
Suhted asjaomaste liidu organite, ametite ja asutustega
Amet tagab asjakohase koostöö asjaomaste liidu organite, ametite ja asutustega. Koostöötingimused määratakse asjakohasel juhul kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumites.
▼B
Artikkel 8
Koostöö organisatsioonidega liikmesriigi ja rahvusvahelisel tasandil
▼M1
1.
Iga liikmesriik määrab riiklikuks kontaktametnikuks ühe valitsusametniku.
Riiklik kontaktametnik on asjaomases liikmesriigis ameti peamine kontaktisik.
Amet ja riiklikud kontaktametnikud tegutsevad ühiselt vastastikuse ja tiheda koostöö vaimus.
Amet edastab riiklikele kontaktametnikele kõik vastavalt artikli 4 lõikele 1 koostatud dokumendid.
▼B
2.
Et saada abi oma ülesannete täitmisel, teeb amet koostööd
a)
liikmesriikide põhiõiguste alal pädevate valitsusorganisatsioonide ja avalike asutustega, sealhulgas inimõigustega tegelevate riiklike asutustega, ja
b)
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga (OSCE), eriti demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste bürooga (ODIHR), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.
▼M1
3.
Lõike 2 kohase koostöö halduskorraldus peab olema kooskõlas liidu õigusega ja selle võtab direktori esitatud kavandi põhjal pärast komisjoni arvamuse saamist vastu haldusnõukogu. Kui komisjon ei ole nimetatud korraldusega nõus, vaatab haldusnõukogu kavandi üle ja võtab selle vastu kõigi liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega koos vajalike muudatustega.
Artikkel 9
Koostöö Euroopa Nõukoguga
Töö kattumise vältimiseks ning vastastikuse täiendavuse ja lisandväärtuse tagamiseks kooskõlastab amet oma tegevuse Euroopa Nõukogu tegevusega, eelkõige oma iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi puhul, ja teeb artikli 10 kohaselt koostööd kodanikuühiskonnaga.
Selleks sõlmib liit vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusele Euroopa Nõukoguga kokkuleppe, et panna alus tihedale koostööle Euroopa Nõukogu ja ameti vahel. Nimetatud kokkulepe hõlmab sõltumatu isiku nimetamist Euroopa Nõukogu poolt ameti haldusnõukokku ja juhatusse vastavalt artiklitele 12 ja 13.
▼B
Artikkel 10
Koostöö kodanikuühiskonnaga; põhiõiguste platvorm
1.
Amet teeb tihedat koostööd selliste valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna institutsioonidega, mis tegelevad põhiõigustega, sealhulgas võitlevad rassismi ja ksenofoobia vastu riiklikul, Euroopa või rahvusvahelisel tasandil. Selleks rajab amet koostöövõrgustiku (“põhiõiguste platvormi”), milles osalevad inimõigustega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid, asjaomased sotsiaal- ja kutseorganisatsioonid, kirikud, usu-, filosoofilised ja mittekonfessionaalsed organisatsioonid, ülikoolid ning Euroopa ja rahvusvaheliste organite ja organisatsioonide kvalifitseeritud asjatundjad.
2.
Põhiõiguste platvorm kujutab endast mehhanismi teabe vahetamiseks ning teadmiste ühiseks kasutamiseks. See tagab tiheda koostöö ameti ja asjaomaste sidusrühmade vahel.
3.
Põhiõiguste platvorm on vastavalt lõikele 1 avatud kõikidele huvitatud ja kvalifitseeritud sidusrühmadele. Amet võib võtta põhiõiguste platvormi liikmetega ühendust vastavalt erivajadustele ameti töö esmatähtsates valdkondades.
4.
Amet kasutab põhiõiguste platvormi eelkõige
▼M1
a)
haldusnõukogule artikli 5a kohaselt vastuvõetava iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi kohta soovituste tegemiseks;
▼B
b)
haldusnõukogule artikli 4 lõike 1 punktis e ette nähtud aastaaruande kohta tagasiside andmiseks ja järelmeetmete soovitamiseks ning
c)
direktorile ja teaduskomiteele ameti tööga seotud konverentside, seminaride ja koosolekute tulemuste ja soovituste edastamiseks.
5.
Põhiõiguste platvormi tegevust koordineerib direktor.
3.
PEATÜKK
TÖÖ KORRALDUS
Artikkel 11
Ameti koosseis
Amet koosneb
Artikkel 12
Haldusnõukogu
▼M1
1.
Haldusnõukogu moodustatakse järgmistest isikutest, kellel on põhjalikud teadmised põhiõiguste valdkonnas ja asjakohane kogemus avaliku või erasektori organisatsioonide juhtimise alal, sealhulgas haldus- ja eelarvealased oskused:
▼B
a)
iga liikmesriigi määratud üks sõltumatu isik, kellel on kõrgetasemelised ülesanded inimõigustega tegelevas sõltumatus asutuses või mõnes muus avalikus või erasektori organisatsioonis;
b)
üks sõltumatu isik, kelle nimetab ametisse Euroopa Nõukogu, ning
c)
kaks komisjoni esindajat.
▼M1
Liikmesriigid, komisjon ja Euroopa Nõukogu püüavad saavutada naiste ja meeste võrdse esindatuse haldusnõukogus.
▼B
2.
Iga haldusnõukogu liiget võib esindada asendusliige, kes vastab eespool nimetatud nõuetele ja kes on ametisse nimetatud sama korra alusel. Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete nimekiri avalikustatakse ja amet ajakohastab seda oma veebilehel.
▼M1
3.
Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on viis aastat. Endise liikme või asendusliikme võib uuesti ametisse nimetada üheks mittejärjestikuseks ametiajaks.
4.
Kui tavaline asendamine või surm välja arvata, lõpeb liikme või asendusliikme ametiaeg ainult siis, kui ta ametist lahkub. Kui liige või asendusliige aga ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumidele, peab ta kohe ametist lahkuma ning teavitama sellest komisjoni ja direktorit. Niisugustel liikme tavapärasest asendamisest erinevatel juhtudel nimetab asjaomane pool järelejäänud ametiajaks ametisse uue liikme või asendusliikme. Asjaomane pool nimetab samuti järelejäänud ametiajaks uue liikme või asendusliikme, kui haldusnõukogu on ühe kolmandiku oma liikmete või komisjoni ettepanekul teinud kindlaks, et vastav liige või asendusliige ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumidele. Kui järelejäänud ametiaeg on lühem kui kaks aastat, võib uue liikme või asendusliikme ametiaega pikendada kogu viieaastaseks ametiajaks.
5.
Haldusnõukogu valib oma liikmete seast, kes on ametisse nimetatud vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile a, eesistuja, ase-eesistuja ja kaks muud artikli 13 lõikes 1 osutatud juhatuse liiget kahe ja poole aastaseks ametiajaks, mida võib uuendada ühe korra.
Haldusnõukogu eesistuja ja ase-eesistuja valitakse haldusnõukogu käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja c osutatud liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Artikli 13 lõikes 1 osutatud kaks muud juhatuse liiget valitakse haldusnõukogu käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja c osutatud liikmete häälteenamusega.
▼B
6.
Haldusnõukogu tagab, et amet täidab talle usaldatud ülesandeid. Haldusnõukogu on ameti planeerimis- ja järelevalveorgan. Eelkõige teeb ta järgmist:
▼M1
a)
võtab vastu ameti iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi;
b)
võtab vastu artikli 4 lõike 1 punktides e ja g osutatud aastaaruanded, milles eelkõige viimasena nimetatus võrreldakse saavutatud tulemusi iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi eesmärkidega;
▼B
c)
nimetab ametisse ja vajaduse korral vabastab ametist ameti direktori;
d)
võtab vastu ameti iga-aastase eelarveprojekti ja eelarve;
▼M1
e)
kasutab kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 7a ja 7b ameti töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (
2
) sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi “personalieeskirjad”) ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi “teenistustingimused”), ning töölepingute sõlmimiseks volitatud asutusele (edaspidi “ametisse nimetava asutuse volitused”);
▼B
f)
koostab ameti iga-aastase tulude ja kulude kalkulatsiooni ning saadab selle vastavalt artikli 20 lõikele 5 komisjonile;
g)
võtab direktori esitatud eelnõu alusel pärast komisjoni, teaduskomitee ja lõike 1 punktis b osutatud isiku arvamuse saamist vastu ameti kodukorra;
h)
võtab direktori esitatud eelnõu alusel pärast komisjoni arvamuse saamist vastavalt artikli 21 lõikele 11 vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad;
▼M1
i)
võtab vastu rakendussätted personalieeskirjade ja teenistustingimuste jõustamiseks kooskõlas personalieeskirjade artikli 110 lõikega 2;
▼B
j)
võtab vastavalt artikli 17 lõikele 2 vastu läbipaistvust ja dokumentide kättesaadavust käsitleva korra;
k)
kooskõlas artikli 14 lõigetega 1 ja 3 nimetab ametisse ja kutsub tagasi teaduskomitee liikmed;
l)
teeb vastavalt lõikele 4 kindlaks, et haldusnõukogu liige või asendusliige ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumidele;
▼M1
m)
võtab vastu julgeolekustrateegia, sealhulgas liidu salajase teabe vahetamise reeglid;
n)
võtab vastu oma liikmete ja teaduskomitee liikmetega seotud huvide konflikti ärahoidmist ja ohjamist käsitlevad reeglid ning
o)
võtab vastu artikli 4 lõike 1 punktis h osutatud kommunikatsioonistrateegia ja ajakohastab seda korrapäraselt.
▼B
7.
Haldusnõukogu võib delegeerida oma kohustused juhatusele, välja arvatud lõike 6 punktides a, b, c, d, e, g, h, k ja l osutatud küsimustes.
▼M1
7a.
Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikli 110 lõikega 2 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused direktorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib delegeeritud volitused peatada. Direktor võib need volitused edasi delegeerida.
7b.
Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse ajutiselt peatada direktorile delegeeritud ja direktori poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ning kasutada kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes muule töötajale peale direktori.
▼M1
8.
Üldjuhul võetakse haldusnõukogu otsused vastu kõigi liikmete häälteenamusega.
Lõike 6 punktides a–e, g, k ja l osutatud otsused võetakse vastu kõikide liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.
Artikli 25 lõikes 2 osutatud otsused võetakse vastu ühehäälselt.
Igal haldusnõukogul liikmel või tema puudumise korral tema asendusliikmel on üks hääl. Eesistujal on otsustav hääl.
Euroopa Nõukogu määratud isik võib hääletada üksnes lõike 6 punktides a, b, ja k osutatud otsuste puhul.
9.
Eesistuja kutsub haldusnõukogu kokku kaks korda aastas, piiramata võimalust erakorralisteks koosolekuteks. Eesistuja kutsub erakorralisi koosolekuid kokku omal algatusel või komisjoni või vähemalt ühe kolmandiku haldusnõukogu liikmete taotlusel.
10.
Teaduskomitee eesistuja või eesistuja asetäitja ning Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktor võivad haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejatena. Teiste asjaomaste liidu asutuste ja organite juhid, samuti artiklites 8 ja 9 nimetatud muude rahvusvaheliste organisatsioonide juhid võivad juhatuse kutsel samuti vaatlejana osaleda.
Artikkel 13
Juhatus
1.
Haldusnõukogu abistab juhatus. Juhatus teeb järelevalvet haldusnõukogus otsuste vastuvõtmiseks vajaliku ettevalmistava töö üle. Eelkõige kontrollib juhatus eelarve- ja personalitööga seotud küsimusi.
2.
Lisaks sellele teeb juhatus järgmist:
a)
vaatab direktori koostatud kavandi alusel läbi artiklis 5a osutatud ameti programmidokumendi ning esitab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;
b)
vaatab läbi ameti aastaeelarve projekti ja esitab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;
c)
vaatab läbi ameti tegevuse aastaaruande projekti ja esitab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;
d)
võtab vastu ameti pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuseriskiga, võttes arvesse rakendatavate meetmetega seotud kulusid ja kasulikkust ning võttes aluseks direktori koostatud projekti;
e)
tagab sise- või välisauditi aruannetest ja hinnangutest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri uurimistest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmise;
f)
abistab ja nõustab direktorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel eesmärgiga tugevdada järelevalvet haldus- ja eelarvejuhtimise üle, ilma et see piiraks direktori artikli 15 lõikes 4 sätestatud kohustuste täitmist.
3.
Vajaduse korral võib juhatus kiireloomulistes küsimustes teha haldusnõukogu nimel esialgseid otsuseid, sealhulgas ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise peatamise kohta vastavalt artikli 12 lõigetes 7a ja 7b osutatud tingimustele ning eelarveküsimuste kohta.
4.
Juhatus koosneb haldusnõukogu eesistujast ja ase-eesistujast, kahest muust haldusnõukogu liikmest, kelle valib haldusnõukogu kooskõlas artikli 12 lõikega 5, ja ühest komisjoni esindajast haldusnõukogus.
Euroopa Nõukogu poolt haldusnõukogusse määratud isik võib osaleda juhatuse koosolekutel.
5.
Juhatuse koosoleku kutsub kokku eesistuja. Selle võib kokku kutsuda ka ühe juhatuse liikme taotlusel. Juhatus võtab otsuseid vastu oma kohalolevate liikmete häälteenamusega. Euroopa Nõukogu määratud isikul on hääleõigus küsimustes, mis puudutavad otsuseid, mille puhul võib asjaomane isik artikli 12 lõike 8 kohaselt hääletada haldusnõukogus.
6.
Direktor võtab juhatuse koosolekutest osa ilma hääleõiguseta.
▼B
Artikkel 14
Teaduskomitee
▼M1
1.
Teaduskomitee koosneb üheteistkümnest põhiõiguste valdkonnas eriti asjatundlikust sõltumatust isikust, kellel on piisav pädevus teadusliku kvaliteedi ja teadustöö metoodika alal. Haldusnõukogu nimetab need üksteist liiget ametisse ja kinnitab paremusjärjestuse alusel reservliikmete nimekirja pärast läbipaistvat kandideerimiskutse avaldamist ja valimismenetlust, olles eelnevalt konsulteerinud Euroopa Parlamendi pädeva komiteega. Haldusnõukogu tagab võrdse geograafilise esindatuse ning püüab saavutada naiste ja meeste võrdse esindatuse teaduskomitees. Haldusnõukogu liikmed ei või olla teaduskomitee liikmed. Artikli 12 lõike 6 punktis g osutatud kodukorras määratakse kindlaks teaduskomiteesse nimetamise üksikasjalikud tingimused.
▼B
2.
Teaduskomitee liikmete ametiaeg on viis aastat. Liikmeid ei või uuesti ametisse nimetada.
▼M1
3.
Teaduskomitee liikmed on sõltumatud. Neid võib asendada ainult nende omal soovil või juhul, kui nad ei saa oma kohustusi alaliselt täita. Kui liige aga ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumidele, peab ta kohe ametist lahkuma ning teavitama sellest komisjoni ja direktorit. Teise võimalusena võib haldusnõukogu ühe kolmandiku liikmete või komisjoni ettepanekul teatada, et isik ei ole sõltumatu ja tunnistada asjaomase isiku ametisse nimetamise kehtetuks. Haldusnõukogu nimetab järelejäänud ametiajaks ametisse reservliikmete nimekirjast esimese vaba isiku. Kui järelejäänud ametiaeg on lühem kui kaks aastat, võib uue liikme ametiaega pikendada kogu viieaastaseks ametiajaks. Teaduskomitee liikmete nimekiri avalikustatakse ja amet ajakohastab seda oma veebilehel.
▼B
4.
Teaduskomitee valib oma esimehe ja aseesimehe üheaastaseks ametiajaks.
5.
Teaduskomitee tagab ameti töö teadusliku taseme, juhtides selles osas ameti tööd. Sel eesmärgil kaasab direktor teaduskomitee kõikide artikli 4 lõike 1 punktide a, b, c, d, e, f ja h kohaselt koostatavate dokumentide ettevalmistamisse nii varajases etapis kui vajalik.
▼M1
Eelkõige nõustab teaduskomitee direktorit ja ametit ameti töös kasutatava teadustöö metoodika osas.
▼B
6.
Teaduskomitee teeb otsuseid kahekolmandikulise häälteenamusega. Esimees kutsub teaduskomitee kokku neli korda aastas. Vajaduse korral algatab esimees kirjaliku menetluse või kutsub omal algatusel või vähemalt nelja teaduskomitee liikme taotlusel kokku erakorralisi koosolekuid.
Artikkel 15
Direktor
1.
Ametit juhib direktor, kelle haldusnõukogu nimetab ametisse vastavalt lõikes 2 sätestatud koostöömenetlusele (“kooskõlastamine”).
Direktor nimetatakse ametisse tema isiklike saavutuste, põhiõigustealase kogemuse ning haldus- ja juhtimisoskuse põhjal.
2.
Koostöömenetlus on järgmine:
a)
komisjoni esitatud nimekirja alusel pärast kandideerimiskutse avaldamist ja läbipaistvat valimisprotseduuri palutakse taotlejatel enne ametissemääramist esineda nõukogu ja Euroopa Parlamendi asjakohase komitee ees ning vastata küsimustele;
b)
Euroopa Parlament ja nõukogu esitavad seejärel oma arvamused ning avaldavad oma eelistusjärjekorra;
c)
haldusnõukogu nimetab neid arvamusi arvestades direktori ametisse.
▼M1
3.
Direktori ametiaeg on viis aastat.
Kaksteist kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppemist teeb komisjon hindamise, et hinnata eelkõige
b)
ameti kohustusi ja sellele esitatavaid nõudmisi eelseisvatel aastatel.
Komisjoni ettepanekul ja hindamist arvesse võttes võib haldusnõukogu ühe korra pikendada direktori ametiaega mitte rohkem kui viie aasta võrra.
Haldusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu oma kavatsusest direktori ametiaega pikendada. Kuu aega enne seda, kui haldusnõukogu võtab ametlikult vastu otsuse pikendada direktori ametiaega, võidakse paluda, et direktor esineks Euroopa Parlamendi pädeva komitee ees avaldusega ning vastaks selle liikmete küsimustele.
Kui direktori ametiaega ei pikendata, jääb ta ametisse kuni tema ametijärglase ametisse nimetamiseni.
4.
Direktoril on järgmised ülesanded:
a)
täidab artiklis 4 osutatud ülesandeid ning koostöös teaduskomiteega valmistab ette ja avaldab eelkõige kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktidega a–h koostatud dokumente;
b)
valmistab ette artiklis 5a osutatud ameti programmidokumendi ja viib seda ellu;
c)
vastutab igapäevaste haldusküsimuste eest;
d)
rakendab haldusnõukogu rakendusotsuseid;
e)
vastutab ameti eelarve täitmise eest vastavalt artiklile 21;
f)
rakendab selliseid tõhusaid seire- ja hindamismenetlusi, mis on seotud ameti tegevuse vastavusega selle eesmärkidele kooskõlas ametialaselt tunnustatud standardite ja tulemusnäitajatega;
g)
koostab kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2019/715 artikliga 29 tegevuskava, mis käsitleb kulukate programmide ja tegevuste tulemuslikkuse järelhindamiste käigus tehtud järelduste suhtes järelmeetmete võtmist;
h)
annab igal aastal haldusnõukogule aru seire- ja hindamissüsteemi tulemuste kohta;
i)
koostab ameti pettustevastase strateegia ja esitab selle juhatusele heakskiitmiseks;
j)
koostab tegevuskava, mis käsitleb sise- või välisauditi aruannetes ja hinnangutes esitatud ning OLAFi uurimiste käigus tehtud järelduste suhtes järelmeetmete võtmist ning annab tehtud edusammude kohta aru komisjonile ja haldusnõukogule;
k)
vastutab koostöö eest riiklike kontaktametnikega;
l)
vastutab koostöö eest kodanikuühiskonnaga, sealhulgas põhiõiguste platvormi koordineerimise eest kooskõlas artikliga 10.
▼B
5.
Direktor täidab oma ülesandeid sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru haldusnõukogule ning osaleb selle koosolekutel hääleõiguseta.
6.
Euroopa Parlament või nõukogu võivad igal ajal kutsuda direktori osalema istungil, kus käsitletakse ameti tegevusega seotud mis tahes küsimust.
▼M1
7.
Direktori võib teenistuskohustuste rikkumise, mitterahuldavate tulemuste või korduvate või raskete õigusrikkumiste eest enne tema ametiaja lõppemist ametist vabastada haldusnõukogu otsusega haldusnõukogu kahe kolmandiku liikmete või komisjoni ettepanekul.
▼B
4.
PEATÜKK
AMETI TEGEVUS
Artikkel 16
Sõltumatus ja avalik huvi
1.
Amet täidab oma ülesandeid täiesti sõltumatult.
2.
Haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed, teaduskomitee liikmed ja direktor kohustuvad toimima avalikes huvides. Selleks esitavad nad huvide deklaratsiooni, milles tunnistavad kas mis tahes selliste huvide puudumist, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu. Deklaratsioon esitatakse kirjalikult ametisse asumisel ning huvidega seotud muutuste korral vaadatakse see üle. Amet avaldab deklaratsiooni oma veebilehel.
Artikkel 17
Läbipaistvus ja juurdepääs dokumentidele
1.
Amet töötab välja head haldustavad, et tagada oma tegevuse võimalikult suur läbipaistvus.
Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.
2.
Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul pärast ameti tegevuse algust vastu erieeskirjad lõike 1 praktiliseks rakendamiseks. Need sisaldavad muu hulgas eeskirju
a)
koosolekute avatuse kohta;
b)
ameti, sealhulgas teaduskomitee tööde avaldamise kohta ning
c)
määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise kohta.
▼M1
3.
Otsuste kohta, mille amet on teinud määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 põhjal, võib esitada ELi toimimise lepingu artiklis 228 või 263 sätestatud korras kaebuse ombudsmanile või hagi Euroopa Liidu Kohtusse (Euroopa Kohus).
▼B
Artikkel 18
Andmekaitse
Ameti suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.
▼M1
Artikkel 19
Läbivaatamine ombudsmani poolt
Ameti tegevust kontrollib ombudsman kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 228 sätetega.
▼B
5.
PEATÜKK
FINANTSSÄTTED
Artikkel 20
Eelarve koostamine
1.
Ameti tulude ja kulude kalkulatsioon koostatakse iga eelarveaasta jaoks, mis vastab kalendriaastale, ja kirjendatakse ameti eelarvesse.
2.
Ameti eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.
▼M1
3.
Ilma et see piiraks muude rahaliste vahendite kasutamist, koosnevad ameti tulud liidu toetusest, mis kirjendatakse liidu üldeelarvesse (komisjoni osa).
▼B
Seda tulu võivad täiendada
a)
artiklis 4 loetletud ülesannete täitmisel osutatud teenuste eest saadud tasu ja
b)
artiklites 8, 9 ja 28 osutatud organisatsioonidelt või riikidelt saadud rahalised toetused.
4.
Ameti kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja infrastruktuuri kulusid ning tegevuskulusid.
5.
Igal aastal esitab haldusnõukogu direktori koostatud projekti alusel ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Haldusnõukogu edastab ametikohtade loetelu kavandit sisaldava kalkulatsiooni komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.
6.
Komisjon edastab kalkulatsiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi “eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa Liidu eelarve esialgse projektiga.
▼M1
7.
Selle kalkulatsiooni põhjal kannab komisjon liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning üldeelarvest eraldatava toetuse summa, mille ta esitab eelarvepädevatele institutsioonidele vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 314.
▼B
8.
Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.
9.
Haldusnõukogu võtab vastu ameti eelarve. See jõustub pärast Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse eelarvet vastavalt.
10.
Haldusnõukogu teavitab eelarvepädevaid institutsioone võimalikult kiiresti oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline finantsmõju ameti eelarve rahastamisele, eelkõige projektidest, mis on seotud varaga, näiteks hoonete rent ja ostmine. Ta teatab sellest komisjonile.
Kui eelarvepädev institutsioon on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, edastab ta selle haldusnõukogule kuue nädala jooksul alates projektist teatamisest.
Artikkel 21
Eelarve täitmine
1.
Direktor vastutab ameti eelarve täitmise eest.
2.
Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks edastab ameti peaarvepidaja komisjoni peaarvepidajale esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarve- ja finantshalduse aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib asutuste ja detsentraliseeritud organite esialgsed raamatupidamisaruanded kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (
3
) (“finantsmääruse”) artikliga 128.
3.
Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja ameti esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega kontrollikojale. Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne kõnealuse eelarveaasta kohta edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
4.
Kui kontrollikojalt on saadud vastavalt finantsmääruse artiklile 129 esitatud märkused ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab direktor omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ning edastab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.
5.
Haldusnõukogu esitab oma arvamuse agentuuri raamatupidamise lõpparuande kohta.
6.
Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks edastab direktor lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.
7.
Raamatupidamise lõpparuanne avaldatakse.
8.
Direktor saadab kontrollikojale vastuse tema märkuste kohta hiljemalt 30. septembriks. Direktor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.
9.
Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor talle kogu teabe, mida on vaja, et kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlust finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt tõrgeteta rakendada.
10.
Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse direktori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2.
11.
Ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu, olles eelnevalt konsulteerinud komisjoniga. Need tohivad lahkneda määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 ainult juhul, kui seda nõuab ameti tegevus ja selleks on saadud komisjoni eelnev nõusolek.
Artikkel 22
Pettusevastane võitlus
1.
Võitluses pettuse, korruptsiooni ja teiste õigusvastaste tegevustega kohaldatakse ameti suhtes ilma piiranguteta määruse (EÜ) nr 1073/1999 sätteid.
2.
Amet ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, (
4
) ja annab viivitamata välja kõigi töötajate suhtes kehtivad asjakohased sätted.
3.
Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates rakenduskokkulepetes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral teha ametilt raha saajate ning raha jaotamise eest vastutavate töötajate seas kohapealseid kontrolle.
6.
PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 23
Õiguslik seisund ja asukoht
1.
Amet on juriidiline isik.
2.
Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigusvõime, mis vastavalt selle riigi seadustele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtumenetluse osaliseks.
3.
Ametit esindab direktor.
4.
Amet on Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse õigusjärglane. Ta võtab üle kõik keskuse juriidilised õigused ja kohustused ning finantskohustused. Töölepingud, mille sõlmis keskus enne käesoleva määruse vastuvõtmist, jäävad kehtima.
5.
Ameti asukoht on Viinis.
▼M1
Artikkel 24
Töötajad
1.
Ameti töötajate ja direktori suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja teenistustingimusi ning Euroopa Liidu institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastu võetud reegleid.
2.
Haldusnõukogu võib võtta vastu sätted, mille kohaselt võetakse ametisse tööle liikmesriikidest lähetatud eksperte.
▼B
Artikkel 25
Keelte kasutamine
1.
Ameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1.
2.
Haldusnõukogu otsustab ameti sisese keelekorralduse.
3.
Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.
▼M1
Artikkel 26
Privileegid ja immuniteedid
Ameti suhtes kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7.
▼B
Artikkel 27
Euroopa Kohtu pädevus
1.
Ameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.
Euroopa Kohtul on pädevus vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.
2.
Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik kahjud, mida amet või selle teenistujad oma kohustuste täitmisel on tekitanud, vastavalt liikmesriikide õigusaktide üldistele ühistele põhimõtetele.
Euroopa Kohtul on pädevus kõikides sellise kahju hüvitamist käsitlevates vaidlustes.
▼M1
3.
Euroopa Kohtu pädevusse kuulub ELi toimimise lepingu artiklites 263 ja 265 sätestatud tingimustel ameti vastu esitatud hagide menetlemine.
▼B
Artikkel 28
Kandidaatriikide ning riikide, kellega on sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping, osalemine ning otsuse kohaldamise ulatus nende suhtes
1.
Kandidaatriikidel on võimalik osaleda ameti töös vaatlejatena.
▼M1
2.
Lõikes 1 osutatud osalemine ja sellega seotud kord määratakse asjaomase assotsiatsiooninõukogu otsusega, võttes arvesse iga riigi eristaatust. Otsuses täpsustatakse eelkõige selliste riikide artiklite 4 ja 5 raames ameti töös osalemise laad, ulatus ja viis, sealhulgas sätted ameti algatustest osavõtmise kohta ning rahalise osaluse ja töötajatega seonduva kohta. Otsus peab olema kooskõlas käesoleva määrusega ning personalieeskirjade ja teenistustingimustega. Otsuses sätestatakse, et osalev riik võib haldusnõukokku vaatlejana ametisse nimetada hääleõiguseta sõltumatu isiku, kes vastab artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud isikute erialasele ettevalmistusele. Amet võib assotsiatsiooninõukogu otsuse alusel asjaomases riigis tegeleda põhiõigustega seotud küsimustega artikli 3 lõike 1 kohaldamisalas ulatuses, mis on asjakohane vastava riigi liidu õigusega järkjärguliseks vastavusse viimiseks.
3.
Nõukogu võib komisjoni ettepanekul ühehäälselt otsustada kutsuda ameti töös vaatlejana osalema riigi, kellega liit on sõlminud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt lõiget 2.
▼B
7.
PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
▼M1 —————
▼B
Artikkel 30
▼M1
Hindamised ja läbivaatamine
▼B
1.
Amet viib korrapäraselt läbi oma suure kuluga tegevuste eel- ja järelhindamisi. Direktor teavitab haldusnõukogu nende hindamiste tulemustest.
2.
Amet edastab kord aastas eelarvepädevatele institutsioonidele kogu vajaliku teabe hindamismenetluste tulemuste kohta.
▼M1
3.
Komisjon korraldab 28. aprilliks 2027 ja seejärel iga viie aasta järel hindamise, milles keskendutakse eelkõige ameti tegevuse mõjule, tulemuslikkusele ja tõhususele ning töökorraldusele. Hindamise käigus võetakse arvesse haldusnõukogu ja muude sidusrühmade seisukohti nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil.
4.
Lõikes 3 osutatud iga teise hindamise käigus hinnatakse ka ameti saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid. Hindamine võib eelkõige selgitada välja vajaduse muuta ameti volitusi ja selliste võimalike muudatuste rahalised tagajärjed.
5.
Komisjon esitab lõikes 3 osutatud hindamise tulemused haldusnõukogule. Haldusnõukogu vaatab hindamise tulemused läbi ning annab vajaduse korral komisjonile tarvilikke soovitusi ameti ja tema töökorralduse ning tegevusvaldkonna muutmise kohta.
6.
Komisjon annab lõikes 3 osutatud hindamise tulemustest ja lõikes 5 osutatud haldusnõukogu soovitustest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealuse hindamise tulemused ja kõnealused soovitused avalikustatakse.
▼M1 —————
▼B
Artikkel 32
Ameti tegevuse alustamine
Amet alustab tegevust hiljemalt 1. märtsil 2007.
Artikkel 33
Kehtetuks tunnistamine
1.
Määrus (EÜ) nr 1035/97 tunnistatakse alates 1. märtsist 2007 kehtetuks.
2.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele.
Artikkel 34
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval.
Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
