This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02003L0049-20130701
Council Directive 2003/49/EC of 3 June 2003 on a common system of taxation applicable to interest and royalty payments made between associated companies of different Member States
Consolidated text: Nõukogu direktiiv 2003/49/EÜ, 3. juuni 2003, eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta
Nõukogu direktiiv 2003/49/EÜ, 3. juuni 2003, eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta
02003L0049 — ET — 01.07.2013 — 003.004
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/49/EÜ, 3. juuni 2003, (ELT L 157 26.6.2003, lk 49) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 157 |
106 |
30.4.2004 |
||
|
L 168 |
35 |
1.5.2004 |
||
|
L 363 |
129 |
20.12.2006 |
||
|
L 141 |
30 |
28.5.2013 |
||
NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/49/EÜ,
3. juuni 2003,
eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta
Artikkel 1
Reguleerimisala ja menetlus
1. Liikmesriigis tekkivad intressimaksed ja litsentsitasud on vabastatud kõigist kõnealuses riigis nende suhtes kehtestatud maksudest, olenemata sellest, kas neid kogutakse allikalt kinnipidamise teel või hinnangute põhjal, kui intresside või litsentsitasude tegelik tulusaaja on teise liikmesriigi äriühing või liikmesriigi äriühingu teises liikmesriigis asuv püsiv tegevuskoht.
2. Liikmesriigi äriühingu või teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha tehtud makse loetakse tekkinuks selles liikmesriigis, edaspidi “lähteriik”.
3. Püsivat tegevuskohta peetakse intressi või litsentsitasu maksjaks ainult sel määral, kui nende maksete näol on tegemist püsiva tegevuskoha mahaarvatava kuluga liikmesriigis, kus see asub.
4. Liikmesriigi äriühingut peetakse intresside või litsentsitasude tegelikuks tulusaajaks ainult juhul, kui ta saab neid makseid enda kasuks, mitte vahendajana, näiteks mõne teise isiku esindaja, usaldusisiku või volitatud allakirjutajana.
5. Püsivat tegevuskohta peetakse intressi või litsentsitasu tegelikuks tulusaajaks:
a) kui võlakohustus, õigus või teabekasutus, millega seoses intress või litsentsitasu tekib, on tegelikult seotud selle püsiva tegevuskohaga, ja
b) kui intresside või litsentsitasude näol on tegemist tuluga, millelt kõnealune püsiv tegevuskoht peab oma asukohajärgses liikmesriigis tasuma ühe artikli 3 punkti a alapunktis iii nimetatud maksudest või mille suhtes Belgias kohaldatakse maksu impôt des non-résidents/belasting der niet-verblijfhouders või Hispaanias maksu Impuesto sobre la Renta de no Residentes või samasugust või sisuliselt samasugust maksu, mis kehtestatakse pärast käesoleva direktiivi jõustumist lisaks kõnealustele kehtivatele maksudele või nende asemel.
6. Kui liikmesriigi äriühingu püsivat tegevuskohta peetakse intressi või litsentsitasu maksjaks või tegelikuks tulusaajaks, siis ei peeta selle artikli kohaldamisel intressi või litsentsitasu maksjaks või tegelikuks tulusaajaks ühtegi teist äriühingu osa.
7. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult juhul, kui äriühing, kes on intressi või litsentsitasu maksja või kelle püsivat tegevuskohta selleks peetakse, on sidusühing sellise äriühingu suhtes, kes on kõnealuse intressi või litsentsitasude tegelik tulusaaja või kelle püsivat tegevuskohta peetakse nende tegelikuks tulusaajaks.
8. Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui intresse või litsentsitasusid maksab liikmesriigi äriühingu kolmandas riigis asuv püsiv tegevuskoht või kui neid makstakse talle ning äriühingu tegevus toimub tervikuna või osaliselt kõnealuse püsiva tegevuskoha kaudu.
9. Käesoleva artikli sätted ei takista liikmesriigil oma maksuseadusi kohaldades võtta arvesse selle liikmesriigi äriühingute, äriühingute püsivate tegevuskohtade või kõnealuses liikmesriigis asuvate püsivate tegevuskohtade saadud intresse või litsentsitasusid.
10. Liikmesriigil on võimalus mitte kohaldada käesoleva direktiivi sätteid teise liikmesriigi äriühingu või teise liikmesriigi äriühingu püsiva tegevuskoha suhtes, kui artikli 3 punktis b sätestatud tingimustest ei ole katkematult vähemalt kahe aasta jooksul kinni peetud.
11. Lähteriik võib nõuda, et käesolevas artiklis ja artiklis 3 sätestatud nõuete täitmise kohta intressi või litsentsitasu maksmise ajal esitataks tõend. Kui käesolevas artiklis sätestatud nõuete täitmist makse sooritamise ajal ei ole tõendatud, võib liikmesriik nõuda maksu kinnipidamist.
12. Lähteriik võib kehtestada käesoleva direktiivi kohase vabastuse tingimuseks, et ta on teinud vabastuse andmise otsuse, kui on tõendatud käesolevas artiklis ja artiklis 3 sätestatud nõuete täitmine. Vabastuse lubamise otsus tehakse kolme kuu jooksul pärast seda, kui on esitatud tõendid ja muud lähteriigi mõistlikult nõutavad tõendusandmed, ning see otsus kehtib vähemalt üks aasta otsuse tegemisest arvates.
13. Lõigete 11 ja 12 kohaldamisel kehtivad tõendid iga makselepingu puhul vähemalt üks aasta, kuid mitte kauem kui kolm aastat alates väljastamisest ning need sisaldavad järgmist teavet:
a) tõend maksesaaja äriühingu residentsuse kohta ja vajaduse korral püsiva tegevuskoha olemasolu kohta, mida kinnitab selle liikmesriigi maksuhaldur, mille resident maksesaaja äriühing on või kus asub püsiv tegevuskoht;
b) maksesaaja äriühing on lõike 4 kohane tegelik tulusaaja, või lõike 5 kohaste tingimuste olemasolu, kui maksesaaja on püsiv tegevuskoht;
c) maksesaaja äriühingu puhul artikli 3 punkti a alapunkti iii nõuete täitmine;
d) miinimumosalus või hääleõiguse miinimumosa kriteerium artikli 3 punkti b kohaselt;
e) ajavahemik, mille jooksul punktis d osutatud osalus või hääleõigus on olemas olnud.
Liikmesriigid võivad lisaks sellele nõuda õiguslikku põhjendust lepingujärgsete maksete kohta (näiteks laenuleping või litsentsileping).
14. Kui vabastuse nõudeid enam ei täideta, teatab maksesaaja äriühing või püsiv tegevuskoht sellest viivitamata maksvale äriühingule või püsivale tegevuskohale ning kui lähteriik seda nõuab, siis ka kõnealuse riigi pädevale asutusele.
15. Kui maksev äriühing või püsiv tegevuskoht on kinni pidanud maksu, millest peaks käesoleva artikli kohaselt vabanema, võib nõuda kõnealuse maksu tagasimaksmist. Liikmesriik võib nõuda lõikes 13 täpsustatud teavet. Tagasimaksmise avaldus tuleb esitada ettenähtud tähtaja jooksul. Kõnealune tähtaeg kestab vähemalt kaks aastat alates intresside või litsentsitasude maksmise kuupäevast.
16. Lähteriik maksab ülemääraselt kinnipeetud maksu tagasi ühe aasta jooksul pärast taotluse ja liikmesriigi mõistlikult nõutavate tõendusandmete nõuetekohast kättesaamist. Kui kinnipeetud maksu ei ole selle tähtaja jooksul tagasi makstud, on maksesaajal äriühingul või püsival tegevuskohal kõnealuse aasta möödumisel õigus saada tagasimakstavalt maksult intressi määraga, mis vastab võrreldavatel juhtudel lähteriigi siseriikliku õiguse kohaselt kohaldatavale siseriiklikule intressimäärale.
Artikkel 2
Intresside ja litsentsitasude määratlus
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) intress — tulu igat liiki võlakohustustest olenemata sellest, kas need on tagatud hüpoteegiga või kas nendega kaasneb õigus saada osa võlgniku kasumist, ja eelkõige tulu väärtpaberitest ja võlakirjadest, kaasa arvatud selliste väärtpaberite ja võlakirjadega seotud ülekursid ja lisatasud; maksmisega viivitamisel määratavaid trahvimakseid ei loeta intressiks;
b) litsentsitasud — igasugused maksed, mis on saadud tasuna kirjandus-, kunstiteose või teadustöö, kaasa arvatud kinofilmide ja tarkvara autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, disainilahenduse või mudeli, kava, salajase valemi või protsessi või tööstus-, äri- või teaduskogemusi käsitleva teabe kasutamise või kasutusõiguse eest; makseid tööstuslike, kaubanduslike või teaduslike seadmete kasutamise või kasutusõiguse eest peetakse litsentsitasuks.
Artikkel 3
Äriühingu, sidusühingu ja püsiva tegevuskoha määratlus
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) liikmesriigi äriühing — äriühing,
i) mis tegutseb käesoleva direktiivi lisas loetletud vormis ja
ii) mida liikmesriigi maksuseaduste kohaselt loetakse selle maksustava liikmesriigi residendiks ja mida kolmanda riigiga sõlmitud tulude topeltmaksustamise vältimise lepingu sätete kohaselt ei peeta maksustava ühendusevälise riigi residendiks ja
iii) mille suhtes kohaldatakse ilma maksuvabastusõiguseta üht järgmistest maksudest või maksu, mis on samasugune või sisuliselt samasugune ja mis kehtestatakse pärast käesoleva direktiivi jõustumiskuupäeva lisaks kõnealustele kehtivatele maksudele või nende asemel:
— impôt des sociétés/vennootschapsbelasting Belgias,
— selskabsskat Taanis,
— Körperschaftsteuer Saksamaal,
— φόρος εισοδήματος νομικών προσώπων Kreekas,
— impuesto sobre sociedades Hispaanias,
— impôt sur les sociétés Prantsusmaal,
— porez na dobit Horvaatias,
— corporation tax Iirimaal,
— imposta sul reddito delle persone giuridiche Itaalias,
— impôt sur le revenu des collectivités Luksemburgis,
— vennootschapsbelasting Madalmaades,
— Körperschaftsteuer Austrias,
— imposto sobre o rendimento da pessoas colectivas Portugalis,
— yhteisöjen tulovero/inkomstskatten för samfund Soomes,
— statlig inkomstskatt Rootsis,
— corporation tax Ühendkuningriigis,
— Daň z příjmů právnických osob Tšehhi Vabariigis,
— Tulumaks Eestis,
— φόρος εισοδήματος Küprosel,
— uzņēmumu ienākuma nodoklis Lätis,
— Pelno mokestis Leedus,
— Társasági adó Ungaris,
— Taxxa fuq id-dħul Maltal,
— Podatek dochodowy od osób prawnych Poolas,
— Davek od dobièka pravnih oseb Sloveenias,
— Daň z príjmov právnických osôb in Slovakkias,
— корпоративен данък Bulgaarias,
— impozit pe profit, impozitul pe veniturile obținute din România de nerezidenți Rumeenias;
b) äriühing on teise äriühingu “sidusühing”, kui:
i) esimesena nimetatud äriühingu otsene osalus teise äriühingu kapitalis on vähemalt 25 % või
ii) teise äriühingu otsene osalus esimese äriühingu kapitalis on vähemalt 25 % või
iii) kolmanda äriühingu otsene osalus nii esimesena nimetatud äriühingu kapitalis kui ka teise äriühingu kapitalis on vähemalt 25 %.
Osalustega peavad olema seotud ainult sellised äriühingud, mille asukoht on ühenduse territooriumil.
Liikmesriikidel on võimalik asendada kapitali miinimumosaluse nõue hääleõiguse miinimumosa nõudega;
c) püsiv tegevuskoht — liikmesriigis asuv kindel tegutsemiskoht, mille kaudu toimub tervikuna või osaliselt teise liikmesriigi äriühingu tegevus.
Artikkel 4
Maksete välistamine
1. Lähteriik ei ole kohustatud tagama käesolevas direktiivist tulenevaid soodustusi järgmistel juhtudel:
a) maksed, mida lähteriigi õigusnormide kohaselt peetakse kasumi jaotamiseks või kapitali tagasimaksmiseks;
b) maksed, mis tulenevad võlakohustustest, mis sisaldavad õigust saada osa võlgnike kasumist;
c) maksed, mis tulenevad võlakohustustest, mis annavad võlausaldajale õiguse vahetada oma intressiõigus õigusega saada osa võlgnike kasumist;
d) maksed, mis tulenevad võlakohustustest, mis ei sisalda põhisumma tagasimaksmise sätet või mis tuleb tagasi maksta üle 50 aasta möödumisel võlakohustuse väljaandmise kuupäevast.
2. Kui tulenevalt erisuhtest intresside või litsentsitasude maksja ja tegeliku tulusaaja või neist ühe ja mõne muu isiku vahel on intresside või litsentsitasude summa suurem kui summa, milles maksja ja tegelik tulusaaja oleksid kokku leppinud erisuhte puudumise korral, kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid ainult võimalike viimasena nimetatud summade suhtes.
Artikkel 5
Pettused ja kuritarvitused
1. Käesolev direktiiv ei välista pettuste või kuritarvituste vältimiseks vajalike siseriiklike või lepingupõhiste sätete kohaldamist.
2. Kui tehingu peamine motiiv või üks peamisi motiive on maksudest kõrvalehoidumine, maksustamise vältimine või kuritarvitamine, võivad liikmesriigid tühistada käesolevast direktiivist tulenevad soodustused või keelduda käesoleva direktiivi kohaldamisest.
Artikkel 6
Üleminekueeskirjad Tšehhi Vabariigi, Kreeka, Hispaania, Läti, Leedu, Poola, Portugali ja Slovakkia jaoks
1. Kreekal, Lätil, Poolal ja Portugalil on lubatud mitte kohaldada artikli 1 sätteid kuni nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/48/EÜ (hoiuste intresside maksustamise kohta) ( 1 ) artikli 17 lõigetes 2 ja 3 osutatud kohaldamiskuupäevani. Eespool nimetatud kuupäeval algava kaheksa aasta pikkuse üleminekuperioodi ajal ei või teise liikmesriigi sidusühingule ega liikmesriigi sidusühingu teises liikmesriigis asuvale püsivale tegevuskohale tasutud intressimaksete ja kasutustasude suhtes kohaldatava maksu määr olla üle 10 % esimesel neljal aastal ja üle 5 % viimasel neljal aastal.
Leedul on lubatud mitte kohaldada artikli 1 sätteid kuni direktiivi 2003/48/EÜ (hoiuste intresside maksustamise kohta) artikli 17 lõigetes 2 ja 3 osutatud kohaldamiskuupäevani. Eespool nimetatud kuupäeval algava kuue aasta pikkuse üleminekuperioodi ajal ei või teise liikmesriigi sidusühingule ega liikmesriigi sidusühingu teises liikmesriigis asuvale püsivale tegevuskohale tasutud kasutustasude suhtes kohaldatava maksu määr olla üle 10 %. Kuue aasta pikkuse üleminekuperioodi esimesel neljal aastal ei või teise liikmesriigi sidusühingule ega liikmesriigi sidusühingu teises liikmesriigis asuvale püsivale tegevuskohale tasutud intressimaksete suhtes kohaldatava maksu määr olla üle 10 %; ning järgneval kahel aastal ei tohi selliste intressimaksete suhtes kohaldatava maksu määr olla üle 5 %.
Hispaanial ja Tšehhi Vabariigil on lubatud jätta ainult kasutustasude puhul kohaldamata artikli 1 sätted kuni direktiivi 2003/48/EÜ artikli 17 lõigetes 2 ja 3 osutatud kohaldamiskuupäevani. Eespool nimetatud kuupäeval algava kuue aasta pikkuse üleminekuperioodi ajal ei või teise liikmesriigi sidusühingule ega liikmesriigi sidusühingu teises liikmesriigis asuvale püsivale tegevuskohale tasutud kasutustasude suhtes kohaldatava maksu määr olla üle 10 %. Slovakkial on lubatud jätta ainult kasutustasude puhul kohaldamata artikli 1 sätted kahe aasta pikkuse üleminekuperioodi vältel, mis algab 1. mail 2004.
Käesolevate üleminekueeskirjade kohaldamine eeldab siiski, et jätkuvalt kohaldatakse kõiki Tšehhi Vabariigi, Kreeka, Hispaania, Läti, Leedu, Poola, Portugali või Slovakkia ja teiste liikmesriikide vahelistes kahepoolsetes kokkulepetes sätestatud maksumääri, mis on madalamad kui esimeses, teises ja kolmandas lõikes osutatud maksumäärad. Enne käesolevas lõikes osutatud üleminekuperioodide lõppemist võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt otsustada kõnealuste üleminekuperioodide võimaliku pikendamise.
2. Kui liikmesriigi äriühing või liikmesriigi äriühingu kõnealuses liikmesriigis asuv püsiv tegevuskoht
— saab intresse või kasutustasusid Kreeka, Läti, Leedu, Poola või Portugali sidusühingult;
— saab kasutustasusid Tšehhi Vabariigi, Hispaania või Slovakkia sidusühingult;
— saab intresse või kasutustasusid liikmesriigi sidusühingu püsivalt tegevuskohalt, mis asub Kreekas, Lätis, Leedus, Poolas või Portugalis;
— või
— saab kasutustasusid liikmesriigi sidusühingu püsivalt tegevuskohalt, mis asub Tšehhi Vabariigis, Hispaanias või Slovakkias,
võimaldab esimene liikmesriik Tšehhi Vabariigis, Kreekas, Hispaanias, Lätis, Leedus, Poolas, Portugalis või Slovakkias lõike 1 kohaselt kõnealuselt tulult tasutud maksuga samaväärse summa maha arvata kõnealust tulu saanud äriühingu või püsiva tegevuskoha tulude suhtes kohaldatavatest maksudest.
3. Lõikes 2 sätestatud mahaarvamine ei või ületada järgmiste maksude madalaimat määra:
a) Tšehhi Vabariigis, Kreekas, Hispaanias, Lätis, Leedus, Poolas, Portugalis või Slovakkias selliselt tulult lõike 1 põhjal tasutav maks või
b) intressid või kasutustasu saanud äriühingu või püsiva tegevuskoha tulu suhtes kohaldatava maksu see osa, arvutatuna enne mahaarvamist, mis tuleneb kõnealustest maksetest vastavalt selle liikmesriigi riigisisesele õigusele, mille äriühing see on või kus asub püsiv tegevuskoht.
Artikkel 7
Rakendamine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. jaanuaril 2004. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti ja tabeli, mis näitab, kuidas käesoleva direktiivi sätted vastavad vastuvõetud siseriiklikele sätetele.
Artikkel 8
Läbivaatamine
Komisjon esitab nõukogule 31. detsembriks 2006 aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta, pidades silmas eelkõige selle reguleerimisala laiendamist artiklis 3 ja lisas nimetamata äriühingutele või ettevõtjatele.
Artikkel 9
Piiritlev klausel
Käesolev direktiiv ei mõjuta käesoleva direktiivi sätetest põhjalikumate siseriiklike ega lepingupõhiste sätete kohaldamist, mille eesmärk on kaotada intresside ja litsentsitasude topeltmaksustamine või seda leevendada.
Artikkel 10
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Artikkel 11
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
LISA
Direktiivi artikli 3 punktis a osutatud äriühingute loetelu
a) Belgia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “naamloze vennootschap/société anonyme”, “commanditaire vennootschap op aandelen/société en commandite par actions”, “besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid/société privée à responsabilité limitée”, ja eraõiguse alusel tegutsevad avalik-õiguslikud ühingud;
aa) Bulgaaria seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “събирателното дружество”, “командитното дружество”, “дружеството с ограничена отговорност”, “акционерното дружество”, “командитното дружество с акции”, “кооперации”, “кооперативни съюзи”, “държавни предприятия”, mis on asutatud Bulgaaria seaduste alusel ja mis tegelevad kaubandustegevusega;
ab) Rumeenia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “societăți pe acțiuni”, “societăți în comandită pe acțiuni”, “societăți cu răspundere limitată”;
b) Taani seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse “aktieselskab” ja “anpartsselskab”;
c) Saksa seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “Aktiengesellschaft, Kommanditgesellschaft auf Aktien, Gesellschaft mit beschränkter Haftung” ja “bergrechtliche Gewerkschaft”;
d) Kreeka seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “ανώνυμη εταιρεία”;
e) Hispaania seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “sociedad anónima”, “sociedad comanditaria por acciones”, “sociedad de responsibilidad limitada”, ja eraõiguse alusel tegutsevad avalik-õiguslikud ühingud;
f) Prantsuse seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “société anonyme”, “société en commandite par actions”, “société a responsabilité limiteé”, ning riiklikud tööstus- ja äriettevõtjad ja -ühingud;
g) Iiri seaduste alusel tegutsevad riiklikud äriühingud, mille vastutus on piiratud osaluse või tagatisega, eraühingud, mille vastutus on piiratud osaluse või tagatisega, tööstusseltse ja vastastikuse abistamise seltse ning elamuühistuid reguleerivate seaduste alusel registreeritud ühingud;
h) Itaalia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “societa per azioni”, “società in accomandita per azioni”, “società a responsabilita limitata”, ning tööstus- ja äritegevusega tegelevad avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud ühingud;
i) Luksemburgi seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “société anonyme, société en commandite par actions” ja “société à responsabilité limitée”;
j) Madalmaade seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “naamloze vennootschap” ja “besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid”;
k) Austria seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “Aktiengesellschaft” ja “Gesellschaft mit beschränkter Haftung”;
l) Portugali seaduste kohaselt asutatud äriühingud või tsiviilõiguslikud ühingud, mis tegutsevad kooperatiivselt, ja riiklikud ühingud;
m) Soome seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “osakeyhtiö/aktiebolag, osuuskunta/andelslag, säästöpankki/sparbank” ja “vakuutusyhtiö/försäkringsbolag”;
n) Rootsi seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “aktiebolag” ja “försäkringsaktiebolag”;
o) Ühendkuningriigi seaduste alusel asutatud äriühingud;
p) Tšehhi seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “akciová společnost”, “společnost s ručením omezeným”, “veřejná obchodní společnost”, “komanditní společnost”, “družstvo”;
q) Eesti seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “täisühing”, “usaldusühing”, “osaühing”, “aktsiaselts”, “tulundusühistu”;
r) Küprose seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: äriühinguseadusele vastavad äriühingud, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja muud juriidilised isikud, mis loetakse vastavalt tulumaksuseadustele äriühinguteks;
s) Läti seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “akciju sabiedrība”, “sabiedrība ar ierobežotu atbildību”;
t) Leedu seaduste alusel asutatud äriühingud;
u) Ungari seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “közkereseti társaság”, “betéti társaság”, “közös vállalat”, “korlátolt felelősségű társaság”, “részvénytársaság”, “egyesülés”, “közhasznú társaság”, “szövetkezet”;
v) Malta seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “Kumpaniji ta' Responsabilita' Limitata”, “Soċjetajiet in akkomandita li l-kapital tagħhom maqsum f'azzjonijiet”;
w) Poola seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “spółka akcyjna”, “spółka z ograniczoną odpowiedzialnością”;
x) Sloveenia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “delniška družba”, “komanditna delniška družba”, “komanditna družba”, “družba z omejeno odgovornostjo”, “družba z neomejeno odgovornostjo”;
y) Slovakkia seaduste alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse: “akciová spoločnos”, “spoločnosť s ručením obmedzeným”, “komanditná spoločnos”, “verejná obchodná spoločnos”, “družstvo”;
z) Horvaatia õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „dioničko društvo” ja „društvo s ograničenom odgovornošću”, ning muud Horvaatia õiguse alusel asutatud ja Horvaatia äriühingu tulumaksuga maksustatavad äriühingud.
( 1 ) ELT L 157, 26.6.2003, lk 38.