This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01996L0023-20130701
Council Directive 96/23/EC of 29 April 1996 on measures to monitor certain substances and residues thereof in live animals and animal products and repealing Directives 85/358/EEC and 86/469/EEC and Decisions 89/187/EEC and 91/664/EEC
Consolidated text: Nõukogu direktiiv 96/23/EÜ, 29. aprill 1996 , millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ
Nõukogu direktiiv 96/23/EÜ, 29. aprill 1996 , millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ
No longer in force
1996L0023 — ET — 01.07.2013 — 006.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU DIREKTIIV 96/23/EÜ, 29. aprill 1996, (EÜT L 125, 23.5.1996, p.10) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 122 |
1 |
16.5.2003 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, |
L 165 |
1 |
30.4.2004 |
|
|
L 363 |
352 |
20.12.2006 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 596/2009, 18. juuni 2009, |
L 188 |
14 |
18.7.2009 |
|
|
L 158 |
234 |
10.6.2013 |
||
Muudetud:
|
L 236 |
33 |
23.9.2003 |
NÕUKOGU DIREKTIIV 96/23/EÜ,
29. aprill 1996,
millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )
ning arvestades, et:|
(1) |
direktiiviga 96/22/EÜ ( 4 ) otsustas nõukogu jätta kehtima teatavate hormonaalse või türeostaatilise toimega ainete kasutamiskeelu, laiendades seda anaboolse toimega β-agonistidele; |
|
(2) |
9. märtsil 1995 rõhutas Euroopa Parlament muu hulgas, et ühendus vajab hädasti tõhusat ja ühtset kontrollisüsteemi, ning palus liikmesriikidel tugevdada järelevalvet ja kontrolli ebaseaduslike ainete üle lihas; |
|
(3) |
direktiiviga 85/358/EMÜ ( 5 ) võttis komisjon vastu teatavad hormonaalse või türeostaatilise toimega ainete tuvastamise ja kontrollimise eeskirjad; neid eeskirju tuleks laiendada ka teistele loomakasvatuses loomade kasvu kiirendamiseks ja tootlikkuse parandamiseks või raviks kasutatavatele ainetele, mille jäägid võivad osutuda tarbijale ohtlikuks; |
|
(4) |
direktiiviga 86/469/EMÜ ( 6 ) kehtestas nõukogu põllumajandusloomades ja nendest loomadest saadavas värskes lihas olevate teatavate farmakoloogiliste aktiivainete ja keskkonna saasteainete jääkide kontrolli eeskirjad; sedakontrolli tuleks laiendada ka teistele loomaliikidele ja kõikidele inimtarbimiseks ettenähtud loomsetele toodetele; |
|
(5) |
nõukogu 26. juuni 1990. aasta määrus (EMÜ) nr 2377/90, mis kehtestab ühenduse protseduuri veterinaarravimijääkide kõrgeima lubatud sisaldusmäära sätestamiseks loomsetes toiduainetes, ( 7 ) sätestas oma lisades teatavate veterinaarravimite piirnormid; |
|
(6) |
lihas olevate jääkide kontrolli käsitlevates ühenduse õigusaktides puudub selgus, mistõttu eri liikmesriikides tõlgendatakse neid erinevalt; |
|
(7) |
liikmesriikide ettevõtmisel liikmesriikides tehtavat kontrolli on vaja tugevdada; |
|
(8) |
tootjate ja teiste loomakasvatusega seotud inimeste vastutus inimtarbimiseks ettenähtud liha kvaliteedi ja ohutuse eest peaks tulevikus olema suurem; |
|
(9) |
loomakasvatajate suhtes, kes ei täida ühenduse õigusaktide nõudeid, mis eelkõige keelavad teatavate hormonaalse ja anaboolse toimega ainete kasutamise loomakasvatuses, tuleb teatavaid tooterühmi käsitlevates eraldi sätetes ette näha konkreetsed sanktsioonid; |
|
(10) |
direktiivi 71/118/EMÜ ( 8 ) artikli 4 kohaselt peavad liikmesriigid tagama kontrolli, et kindlaks teha farmakoloogilise toimega ainete, nende derivaatide ja muude linnulihasse kanduda võivate ainete jäägid, mis võivad muuta värske linnuliha tarbimise inimeste tervisele ohtlikuks või kahjulikuks; |
|
(11) |
direktiivi 91/493/EMÜ ( 9 ) kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama kontrollisüsteemi veekeskkonna saasteainete tuvastamiseks; |
|
(12) |
direktiiv 92/46/EMÜ ( 10 ) näeb ette, et hiljemalt 30. juunil 1993 tuleb liikmesriikidel esitada komisjonile toor- ja kuumtöödeldud piimas ning piimatoodetes jääkide tuvastamise siseriiklikud meetmed. Tuvastatavad jäägid on nimetatud direktiivi 86/469/EMÜ I lisa A osa III rühmas ja B osa II rühmas; |
|
(13) |
direktiivi 89/437/EMÜ ( 11 ) kohaselt peavad liikmesriigid tagama kontrolli, et tuvastada munatoodetes farmakoloogilise või hormonaalse toimega ainete, antibiootikumide, pestitsiidide, detergentide ja teiste kahjulike ainete jääke, mis võivad muuta munatoodete organoleptilisi omadusi või teha selliste toodete tarbimise inimeste tervisele ohtlikuks või kahjulikuks; |
|
(14) |
direktiivi 92/45/EMÜ ( 12 ) kohaselt peavad liikmesriigid oma jääkide tuvastamise kavasid laiendama, et vajaduse korral pisteliselt kontrollida keskkonna saasteainete olemasolu ka ulukite, sealhulgas küülikute ja farmiulukite lihas; |
|
(15) |
tõhusaks võitlemiseks kasvukiirendajate ja tootlikkuse parandajate ebaseadusliku kasutamise vastu loomakasvatuses tuleb kõikides liikmesriikides meetmeid võtta ühenduse tasandil; |
|
(16) |
tootjarühmade enesekontrollisüsteemidel võib olla oluline koht kasvukiirendajate ebaseadusliku kasutamise vastu võitlemisel; tarbijate seisukohast on tähtis, et need süsteemid annaksid piisava garantii selliste kasvukiirendajate puudumise kohta; nende enesekontrollisüsteemide kaitsmiseks ja toetamiseks on oluline, kuidas neisse Euroopas üldiselt suhtutakse; |
|
(17) |
sel eesmärgil tuleks tootjarühmi abistada enesekontrollisüsteemide väljaarendamisel, mis tagaks, et nende toodetud liha on keelatud ainetest või toodetest vaba; |
|
(18) |
direktiivide 86/469/EMÜ ja 85/358/EMÜ ning otsuste 89/187/EMÜ ( 13 ) ja 91/664/EMÜ ( 14 ) teatavate sätete selgitamine on ühenduses kontrolli ja jääkide tuvastamise tõhusa kohaldamise huvides vajalik; ettenähtud kontrolli koheseks ja ühtseks kohaldamiseks tuleks olemasolevad eeskirjad ja nende muudatused koondada ühtsesse teksti, millega tunnistataks eespool nimetatud õigusaktid kehtetuks, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I PEATÜKK
Reguleerimisala ja mõisted
Artikkel 1
Käesolev direktiiv sätestab I lisas loetletud ainerühmade ja nende ainete jääkide kontrollimise meetmed.
Artikkel 2
Käesolevas direktiivis kohaldatakse direktiivi 96/22/EÜ mõisteid. Peale selle:
a) keelatud ained või tooted – ained või tooted, mille manustamine loomadele on ühenduse õigusaktide alusel keelatud;
b) ebaseaduslik kasutus – keelatud ainete või toodete kasutamine või ühenduse õigusaktide alusel lubatud ainete või toodete kasutamine muudel eesmärkidel või tingimustel, kui on ette nähtud ühenduse õigusaktides või mitmesugustes asjakohastes siseriiklikes õigusaktides;
c) jääk – farmakoloogilise toimega ainete, nende ainevahetuse tulemusel tekkinud saaduste ja teiste loomsetesse toodetesse kandunud ning inimeste tervisele tõenäoliselt ohtlike ainete jääk;
d) pädev asutus – liikmesriigi veterinaarküsimustes pädev keskasutus või iga muu asutus, mida keskasutus on selleks volitanud;
e) ametlik proov – pädeva asutuse võetud proov, mis I lisas loetletud jääkide või ainete uurimise eesmärgil viitab liigile, tüübile, asjaomasele kogusele, proovivõtumeetodile ning looma soole ja päritolule või loomse toote päritolu andmetele;
f) volitatud labor – jääkide tuvastamise eesmärgil ametliku proovi uurimiseks liikmesriigi pädevate asutuste poolt volitatud labor;
g) loom – direktiivis 90/425/EMÜ ( 15 ) nimetatud liigist loom;
h) loomapartii – samasse liiki ja vanuseklassi kuuluvate, ühes ettevõttes samal ajal ja ühesugustes tingimustes kasvatatud loomade rühm;
i) ß-agonist – ß-adrenotseptoragonist.
II PEATÜKK
Kontrolli kavad jääkide või ainete tuvastamiseks
Artikkel 3
Loomade ja esmaste loomse päritoluga toodete tootmisprotsessi kontrollitakse vastavalt käesolevale peatükile, et tuvastada I lisas loetletud jäägid ja ained elusloomades, nende väljaheidetes ning kehavedelikes ja -kudedes, loomsetes toodetes, loomade söödas ja joogivees.
Artikkel 4
1. Liikmesriigid teevad oma keskasutusele või -organile ülesandeks kooskõlastada riigi territooriumil korraldatavat ja käesoleva peatükiga ettenähtud kontrolli rakendamist.
2. Lõikes 1 nimetatud asutus või organ vastutab järgmiste ülesannete täitmise eest:
a) artiklis 5 ettenähtud kava koostamine, et pädevad asutused saaksid teha nõutavat kontrolli;
b) mitmesuguste jääkide kontrolli eest vastutavate kesk- ja piirkondlike asutuste tegevuse kooskõlastamine. See kooskõlastamine laieneb kõikidele asutustele, kelle ülesanne on ainete või toodete ebaseadusliku kasutuse vältimine loomakasvatusega tegelevates talumajapidamistes;
c) käesolevas peatükis ettenähtud meetmete elluviimisel saavutatud tulemuste ja kasutatud vahendite hindamiseks vajalike andmete kogumine;
d) hiljemalt iga aasta 31. märtsil punktis c viidatud andmete ja tulemuste, sealhulgas kõikide ettevõetud vaatluste tulemuste saatmine komisjonile.
3. Käesolev artikkel ei mõjuta loomade söötmise kontrolli suhtes kohaldatavaid täpsemaid eeskirju.
Artikkel 5
1. Hiljemalt 30. juunil 1997 esitavad liikmesriigid komisjonile kava, milles nähakse ette esimesel tegevusaastal rakendatavad siseriiklikud meetmed, ja edaspidi vastavalt artiklile 8 kõik ajakohastused, mis varem heakskiidetud kavadesse on tehtud eelneva aasta või aastate kogemuste põhjal, hiljemalt ajakohastamise aasta 31. märtsil.
2. Lõikes 1 sätestatud kava:
a) näeb ette jääkide või ainete rühmade kindlakstegemise vastavalt looma tüübile kooskõlas II lisaga;
b) määrab kindlaks eelkõige meetmed, et tuvastada:
i) punktis a nimetatud aineid loomades, loomade joogivees ja kõikides kohtades, kus loomi kasvatatakse või peetakse;
ii) eespool nimetatud ainete jääke elusloomades, nende väljaheidetes ja kehavedelikes ning loomsetes kudedes ja toodetes, nagu lihas, piimas, munades ja mees;
c) järgib III ja IV lisas sätestatud proovivõtueeskirju, valimite mahtu ja proovivõtusagedust.
Artikkel 6
1. Kava peab vastama IV lisas ette nähtud proovivõtuks vajalike valimite mahtudele ja proovivõtusagedustele. Komisjon võib liikmesriigi taotlusel siiski asjaomaste liikmesriikide puhul kohandada vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele IV lisas ette nähtud minimaalseid kontrollinõudeid, kui on selgeks tehtud, et sellised kohandused suurendavad kava üldist tõhusust asjaomases liikmesriigis ega vähenda mingil juhul tema võimet kindlaks määrata I lisas loetletud ainete jääke või nende ainete ebaseadusliku kasutuse juhtumeid.
2. Vastavalt II lisale kontrollitavate jääkide rühmade uue kontrolli ja artiklis 3 nimetatud loomi ning tooteid hõlmavate, kuid IV lisas veel sätestamata proovivõtuks vajalike valimite ja sageduste kindlaksmääramise teostab komisjon ja see toimub esimest korda maksimaalselt 18 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi vastuvõtmisest. Seejuures võtab komisjon arvesse olemasolevate siseriiklike meetmete rakendamisel saadud kogemusi ja komisjonile edastatud teavet, mis on saadud, kontrollides olemasolevate ühenduse nõuete alusel teatavaid tooterühmi jääkide seisukohast. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 7
Esialgne kava arvestab iga liikmesriigi konkreetset olukorda ja määrab kindlaks eelkõige:
— õigusaktid, mis käsitlevad I lisas loetletud ainete kasutamist, eriti nende keelamise või lubamise, jaotamise ja turuleviimise sätted ning manustamise eeskirjad, kui sellised õigusaktid ei ole ühtlustatud,
— vastavate asutuste infrastruktuuri (nimetades eelkõige kavade rakendamisega seotud üksikasjad organite tüübi ja suuruse kohta),
— volitatud laborite loetelu koos üksikasjadega nende proovitöötlemisvõimsuse kohta,
— lubatud ainete siseriiklikud piirnormid, kui ei ole kehtestatud määruse (EMÜ) nr 2377/90 ja direktiivi 86/363/EMÜ ( 16 ) kohaseid ühenduses lubatud jääkide piirnorme,
— tuvastatavate ainete loetelu, analüüsimeetodid, tulemuste tõlgendamise standardid ja I lisas loetletud ainete puhul võetavate proovide arvu, esitades selle kohta põhjenduse,
— võetavate ametlike proovide arvu eelmistel aastatel tapetud sama liigi loomade arvu alusel vastavalt IV lisas sätestatud proovivõtuks vajalike valimite mahtudele ja proovivõtusagedustele,
— ametlike proovivõtueeskirjade üksikasjad, eriti nendes nimetatavad andmed,
— pädevate asutuste poolt ettenähtud meetmete tüübi seoses nende loomade või toodetega, milles on tuvastatud jääke.
Artikkel 8
1. Komisjon uurib vastavalt artikli 5 lõikele 1 edastatud esialgseid kavasid, et teha kindlaks, kas nad vastavad käesolevale direktiivile. Komisjon võib taotleda, et liikmesriik vastavusse viimiseks neid kavasid muudaks või täiendaks.
Kui komisjon on kavade vastavuse kindlaks teinud, esitab ta need kinnitamiseks vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
Et võtta arvesse muutusi liikmesriigi või mõne tema piirkonna olukorras ning artiklite 16 ja 17 raames tehtud siseriiklike vaatluste või uurimuste tulemusi, võib komisjon asjaomase liikmesriigi taotlusel või omal algatusel vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu võtta otsuse kinnitada lõike 2 kohaselt varem heakskiidetud kava muudatus või täiendus.
2. Eelkõige artikli 4 lõike 2 punktis d nimetatud tulemusi silmas pidades edastab komisjon liikmesriikide saadetud iga-aastased esialgsete kavade muudatused teistele liikmesriikidele pärast seda, kui on kindlaks teinud nende vastavuse käesolevale direktiivile.
Liikmesriikidel on pärast nende muudatuste kättesaamist aega 10 tööpäeva võimalike märkuste teatavakstegemiseks komisjonile.
Kui liikmesriikidel märkusi ei ole, loetakse kavade muudatused heakskiidetuks.
Komisjon teatab sellest heakskiitmisest viivitamata liikmesriikidele.
Kui liikmesriikidel on märkusi või kui komisjon leiab, et ajakohastus ei ole kooskõlas käesoleva direktiiviga või ei ole piisav, esitab komisjon ajakohastatud kavad alalisele veterinaarkomiteele, kes peab toimima vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
Ajakohastatud kavade suhtes kohaldatakse lõigete 3 ja 4 sätteid.
3. Iga kuue kuu tagant teavitavad liikmesriigid komisjoni ja teisi liikmesriike alalises veterinaarkomitees lõike 2 kohaselt heakskiidetud kavade rakendamisest või olukorra muutumisest. Vajaduse korral kohaldatakse lõiget 4. Hiljemalt iga aasta 31. märtsil edastavad liikmesriigid komisjonile oma jääkide ja ainete tuvastamiskavade ja kontrollimeetmete tulemused.
Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia edastavad esmakordselt komisjonile oma jääkide ja ainete tuvastamiskavade ja kontrollimeetmete tulemused 31. märtsiks 2005.
Bulgaaria ja Rumeenia edastavad esimest korda 31. märtsiks 2008 komisjonile oma jääkide ja ainete tuvastamiskavade ja kontrollimeetmete tulemused.
Horvaatia edastab esimest korda 31. märtsiks 2014 komisjonile oma jääkide ja ainete tuvastamiskavade ja kontrollimeetmete tulemused.
Liikmesriigid avalikustavad kavade rakendamise tulemused.
Komisjon teavitab liikmesriike alalises veterinaarkomitees olukorra muutumisest ühenduse eri piirkondades.
4. Kord aastas või alati, kui ta peab seda tervishoiu seisukohalt vajalikuks, esitab komisjon liikmesriikidele alalises veterinaarkomitees aruande lõikes 3 nimetatud kontrolli ja vaatluste tulemustest ning eelkõige:
— siseriiklike kavade rakendamisest,
— olukorra muutumisest ühenduse eri piirkondades.
5. Komisjon teavitab igal aastal Euroopa Parlamenti ja nõukogu piirkondlikul, siseriiklikul või ühenduse tasandil võetud meetmetest, pidades silmas aruannet ja liikmesriikide selle kohta tehtud märkusi.
III PEATÜKK
Ettevõtjate enesekontroll ja kaasvastutus
Artikkel 9
A. Liikmesriigid tagavad, et:
1. kõik põllumajandusloomi turule viivad talumajapidamised ja selliste loomadega kauplevad füüsilised või juriidilised isikud registreeruvad eelnevalt pädevates asutustes ja kohustuvad järgima vastavaid ühenduse ja siseriiklikke eeskirju, eelkõige direktiivi 90/425/EMÜ artiklite 5 ja 12 sätteid;
2. loomset päritolu esmatoodete esialgse töötlemise ettevõtete omanikud või töötlemise eest vastutavad isikud võtavad eelkõige enesekontrolli rakendades kõik vajalikud meetmed, et:
a) kas otsetarne teel või vahendaja kaudu vastu võtta ainult neid loomi, kelle puhul tootja saab tagada, et keeluaegadest on kinni peetud;
b) olla kindel, et ettevõttesse toodud põllumajandusloomad või tooted
i) ei sisalda lubatud piirnormidest rohkem jääke;
ii) ei sisalda keelatud aineid või tooteid;
a) lõigetes 1 ja 2 nimetatud tootjad või vastutavad isikud viivad turule ainult
i) neid loomi, kellele ei ole manustatud keelatud aineid või tooteid või kes ei ole saanud käesoleva direktiivi tähenduses ebaseaduslikku ravi;
ii) loomi, kellele on manustatud lubatud tooteid või aineid ja kelle puhul on kinni peetud nende toodete või ainete jaoks ettenähtud keeluajast;
iii) tooteid, mis on saadud alapunktides i ja ii nimetatud loomadest;
b) kui looma toob esmatöötlemisettevõttesse füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tootja, on tal punktis a sätestatud kohustused.
B. Piiramata kõnealuste toodete turuleviimist käsitlevates direktiivides sätestatud eeskirju, tagavad liikmesriigid A osa kohaldamisel, et:
— nende õigusaktides kehtestatakse põhimõte, mille kohaselt kvaliteeti kontrollivad kõik tootmisahela osad,
— tõhustatakse kaubamärkide või etikettide spetsifikatsioonidesse lülitatavaid enesekontrollimeetmeid.
Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele nende taotluse korral sellega seotud sätetest ja eelkõige A osa lõike 3 punkti a alapunktide i ja ii kontrolli kohta vastuvõetud sätetest.
Artikkel 10
Liikmesriigid tagavad, et talumajapidamisi kontrollivate veterinaararstide volitused ja vastutus laienevad käesolevas direktiivis nimetatud kasvatustingimuste ja teatavate ainete ja toodete kasutusviiside kontrollimisele.
Sellega seoses kannab veterinaararst alati talumajapidamises peetavasse raamatusse määratud või teostatud ravi kuupäeva ja laadi, ravitud loomade tunnused ning vastavad keeluajad.
Loomakasvataja kannab raamatusse, mis võib olla direktiiviga 90/676/EMÜ ( 17 ) ettenähtud raamat, ravi kuupäeva ja laadi. Ta tagab keeluaegadest kinnipidamise ning selle tõenduseks säilitab ettekirjutusi viis aastat.
Loomakasvatajad ja veterinaararstid peavad pädevale asutusele selle taotlusel saatma kõik andmed ja eelkõige teatama tapamaja ametlikule veterinaararstile, kas talumajapidamine vastab käesoleva direktiivi nõuetele.
IV PEATÜKK
Ametlikud kontrollimeetmed
Artikkel 11
1. Ilma et see piiraks artiklis 5 nimetatud järelevalvekavade rakendamisega seoses tehtavat või eridirektiivides sätestatud kontrolli, võivad liikmesriigid teha ametlikku pistelist kontrolli:
a) seoses I lisa A rühma kuuluvate ainete tootmise, käitlemise, ladustamise, transpordi, jaotamise ja müügi või omandamisega;
b) loomasöötade tootmis- ja jaotamisahela igas punktis;
c) käesoleva direktiiviga hõlmatud loomade ja loomse päritoluga toorainete kogu tootmisahelas.
2. Lõikes 1 sätestatud kontrolli tuleb teha eelkõige selleks, et avastada loomade nuumamiseks või nende ebaseaduslikuks raviks manustada kavatsetavate keelatud ainete või toodete omamist või olemasolu.
3. Pettusekahtluse ning lõikes 1 nimetatud kontrolli positiivse tulemuse korral kohaldatakse artikleid 16–19 ja V peatükis sätestatud meetmeid.
Tapamajaga või akvakultuuri- ning kalatoodete esmamüügiga seoses ettenähtud kontrolli võib vähendada, kui päritolu- või lähtetalumajapidamine kuulub epidemioloogilise järelevalve võrku või artikli 9 B osa esimese lõigu esimeses taandes nimetatud kvaliteedikontrollisüsteemi.
Artikkel 12
Käesoleva direktiiviga ettenähtud kontrolli peavad pädevad siseriiklikud asutused tegema ette teatamata.
Omanik, loomade müügi eest vastutav isik või nende esindaja on kohustatud lihtsustama tapaeelset kontrolli ja eelkõige aitama ametlikku veterinaararsti või volitatud töötajaid kõigi vajalikuks peetavate toimingute puhul.
Artikkel 13
Pädev asutus:
a) nõuab, et teatavate ainete ebaseadusliku kasutamise kahtluse korral esitaks omanik, loomade eest vastutav isik või talumajapidamise eest vastutav veterinaararst kasutuse laadi õigustavad dokumendid;
b) kui uurimine kinnitab ebaseaduslikku kasutust, kui on tarvitatud keelatud aineid või tooteid või kui on alust seda kahtlustada, korraldab või laseb korraldada:
— loomade pistelist kontrolli päritolu- või lähtetalumajapidamises, pidades eelkõige silmas sellise kasutuse ja eriti implanteerimisjälgede tuvastamist; see kontroll võib sisaldada ametlikku proovivõtmist,
— kontrolli, et tuvastada kasutuskeelu alla kuuluvaid või täielikult keelatud aineid loomade kasvatamise, pidamise või nuumamisega tegelevates talumajapidamistes (sealhulgas halduslikult selliste talumajapidamistega seotud ettevõtetes) või loomade päritolu- või lähtetalumajapidamistes. Selleks on vaja teha joogivee ja söötade ametlikud proovid,
— pistelist sööda ja joogivee kontrolli loomade päritolu- või lähtetalumajapidamises ning akvakultuuritoodete puhul püügivee kontrolli,
— artikli 11 lõike 1 punktis a ettenähtud kontrolli,
— kontrolli, mis on vajalik keelatud ainete, toodete või teatavaid aineid saanud loomade päritolu selgitamiseks;
c) võtab kõik kõnealuse leiu seisukohalt vajalikud meetmed või korraldab vastava uurimise, kui ühenduse eeskirjadega ettenähtud lubatud piirnormid või kuni selliste õigusaktide väljatöötamiseni siseriiklike õigusaktidega ettenähtud piirnormid on ületatud.
Artikkel 14
1. Iga liikmesriik määrab vähemalt ühe siseriikliku kontroll-labori. Teatava jäägi või jääkide rühma uurimine võidakse anda ainult ühele siseriiklikule kontroll-laborile.
Kuni 31. detsembrini 2000 võivad liikmesriigid siiski endiselt usaldada ühe ja sama jäägi või jääkide rühma testimise mitmele enne käesoleva direktiivi vastuvõtmist nende poolt määratud siseriiklikule laborile.
Selliste määratud laborite loetelu koostatakse vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
Nende laborite ülesandeks on:
— kooskõlastada jääkide analüüsi eest vastutavate teiste siseriiklike laborite tööd, eelkõige kõikide jääkide või jääkide rühmade analüüsistandardeid ja -meetodeid,
— abistada pädevat asutust jääkide kontrollikava koostamisel,
— korraldada korrapäraselt iga neile määratud jäägi või jääkide rühma võrdluskatseid,
— tagada sätestatud piirnormide järgimine siseriiklikes laborites,
— levitada ühenduse kontroll-laborite antud teavet,
— tagada oma töötajatele komisjoni või tema kontroll-laborite korraldatud täiendõppekursustest osavõtu võimalus.
2. Ühenduse referentlaboratooriumid on need, millele on viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide, loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) ( 18 ) VII lisa asjaomases osas.
Artikkel 15
1. Ametlikud proovid tuleb võtta vastavalt III ja IV lisale ja kontrollida volitatud laborites.
Ametlike proovide võtmise üksikasjalikud eeskirjad ning selliste ametlike proovide analüüsi seni kasutatud ja standardmeetodid täpsustab komisjon. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Kui antakse luba turule viia veterinaarravim, mida manustatakse sellisele loomaliigile, kelle liha või kellest valmistatud toode on ette nähtud inimtarbimiseks, edastavad pädevad asutused ühenduse kontroll-laboritele ja siseriiklikele kontroll-laboritele jääkide tuvastamiseks seni kasutatud analüüsimeetodid, mis on sätestatud direktiivi 81/851/EMÜ ( 19 ) artikli 5 teise lõigu punktis 8 ja määruse (EMÜ) nr 2377/90 artiklis 7.
2. A rühma ainete puhul peab kõik positiivsed leiud, mis on saadud standardmeetodi asemel seni kasutatud meetodit rakendades, kinnitama lõikes 1 ettenähtud standardmeetodeid kasutav volitatud labor.
Kui analüüsi tulemused vaidlustatakse, peab need tulemused kõikide ainete puhul kõnealuse aine või jäägi osas kinnitama artikli 14 lõike 1 kohaselt määratud siseriiklik kontroll-labor. Kui tulemus leiab kinnitust, kannab sellega seotud kulud hageja.
3. Kui ametliku proovi kontrollimine näitab ebaseaduslikku ainete kasutust, kohaldatakse artikleid 16–19 koos V peatükis sätestatud meetmetega.
Kui kontrollimine näitab, et lubatud ainete või saasteainete jääkide sisaldus ületab ühenduse eeskirjadega või kuni selliste õigusaktide väljatöötamiseni siseriiklike õigusaktidega sätestatud taseme, kohaldatakse artikleid 18 ja 19.
Kui käesolevas lõikes nimetatud kontroll hõlmab teisest liikmesriigist pärit olevaid loomi või loomse päritoluga tooteid, kohaldab päritoluliikmesriigi pädev asutus kontrolli teinud pädeva asutuse põhjendatud taotlusel päritolu- või lähtetalumajapidamise või -ettevõtte suhtes artikli 16 lõiget 2 ja artikleid 17, 18 ja 19 ning V peatükis sätestatud meetmeid.
Kui kontroll hõlmab kolmandast riigist imporditud tooteid või loomi, suunab kontrolli teinud pädev asutus küsimuse komisjoni, kes võtab artiklis 30 sätestatud meetmed.
Artikkel 16
Kui on saadud positiivsed tulemused, nagu on kirjeldatud artiklis 15, tagavad liikmesriigid, et:
1. pädev asutus saab viivitamata:
a) kogu teabe, mida on vaja looma ning päritolu- või lähtetalumajapidamise väljaselgitamiseks;
b) kõik kontrolli ja selle tulemuste üksikasjad. Kui liikmesriigis tehtud kontrolli tulemusel on vaja korraldada uurimine või võtta muid meetmeid ühes või mitmes liikmesriigis või kolmandas riigis, teavitab asjaomane liikmesriik teisi liikmesriike ja komisjoni. Kui uurimine või muud toimingud osutuvad vajalikuks, kooskõlastab komisjon liikmesriikides võetavad asjakohased meetmed;
2. asjakohane asutus korraldab:
a) vajaduse korral uurimise päritolu- või lähtetalumajapidamises, et välja selgitada jääkide olemasolu põhjused;
b) ainete ebaseadusliku kasutuse puhul uurimise, kas kõnealuste ainete või toodete allikas või allikad on tootmis-, käitlemis-, ladustamis-, transpordi-, haldamis-, jaotamis- või müügietapp;
c) kõik muud uuringud, mida asutus peab vajalikuks;
3. loomad, kellelt proove võetakse, identifitseeritakse selgelt. Neid ei tohi mingil juhul talumajapidamisest ära viia enne, kui kontrolli tulemused on teada.
Artikkel 17
Kui on tuvastatud ebaseaduslik ainete kasutamine, peab pädev asutus tagama, et artikli 13 punktis b nimetatud uurimisega seotud loomad allutatakse viivitamata ametlikule kontrollile. Ta peab tagama ka, et kõik asjaomased loomad varustatakse ametliku identifitseerimistähisega ja kõigepealt, et ametlik proov võetakse rahvusvaheliselt tunnustatud teaduslike aluste kohasest statistiliselt representatiivsest valimist.
Artikkel 18
1. Kui on tõendeid jääkide lubatud piirnormi ületavate lubatud ainete või toodete jääkide kohta, korraldab pädev asutus vajaduse korral uurimise päritolu- või lähtetalumajapidamises, et kindlaks teha eespool nimetatud piirnormi ületamise põhjus.
Vastavalt selle uurimise tulemustele võtab pädev asutus kõik vajalikud tervisekaitsemeetmed, näiteks keelab teatavaks ajaks sellest talumajapidamisest loomade või asjaomasest talumajapidamisest või ettevõttest toodete äraviimise.
2. Kui talumajapidamisest turule viidud loomades või talumajapidamisest või töötlemisettevõttest turule viidud toodetes tuvastatakse korduvalt jääkide piirnormide rikkumine, peavad pädevad asutused vähemalt kuue kuu jooksul tihedamalt kontrollima kõnealusest talumajapidamisest ja/või ettevõttest pärit olevaid loomi ja tooteid ning proovide analüüsitulemuste kättesaamiseni tuleb tooted või rümbad arestida.
Kui tulemused näitavad jääkide lubatud piirnormi ületamist, tuleb asjaomased rümbad või tooted kuulutada inimtarbimiseks kõlbmatuks.
Artikkel 19
1. Artiklis 16 nimetatud uuringute ja kontrolli kulud kannab loomade omanik või valdaja.
Kui uurimine kinnitab kahtlust, kannab artiklite 17 ja 18 alusel tehtavate analüüside kulud loomade omanik või valdaja.
2. Ilma et see piiraks kriminaal- või halduskaristuste kohaldamist, kannab positiivset tulemust andnud loomade või vastavalt artiklile 23 positiivseks loetud loomade hävitamise kulud loomade omanik ega saa hüvitist või kompensatsiooni.
Artikkel 20
1. Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks kohaldatakse nõukogu 21. novembri 1989. aasta direktiivi 89/608/EMÜ liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst veterinaaria ja zootehnika küsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks. ( 20 )
2. Kui liikmesriik leiab, et teises liikmesriigis ei tehta või enam ei tehta käesoleva direktiiviga ettenähtud kontrolli, teavitab ta sellest teise liikmesriigi pädevat keskasutust. Pärast vastavalt artikli 16 lõikele 2 korraldatud uurimist võtab see asutus kõik vajalikud meetmed ja teatab esimesel võimalusel esimese liikmesriigi pädevale keskasutusele tehtud otsustest ja nende põhjustest.
Kui esimene liikmesriik leiab, et neid meetmeid ei ole võetud või et need on ebapiisavad, otsib ta koos süüdistatud liikmesriigiga viise ja vahendeid olukorra parandamiseks; vajaduse korral võidakse teha kohapealseid kontrollimisi.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni vaidlustest ja leitud lahendustest.
Kui vaidluses osalevad liikmesriigid ei suuda jõuda kokkuleppele, annab üks neist mõistliku ajavahemiku järel küsimuse otsustada komisjonile, kes palub ühe või mitme eksperdi arvamust.
Kuni selle arvamuse saamiseni võib sihtliikmesriik kontrollida vaidlusega seotud ettevõttest (ettevõtetest) või talumajapidamisest (talumajapidamistest) pärit olevaid tooteid ja positiivse tulemuse korral võtta samasuguseid meetmeid, nagu on sätestatud direktiivi 89/662/EMÜ ( 21 ) artikli 7 lõike 1 punktis b.
Eksperdiarvamust silmas pidades võidakse võtta asjakohaseid meetmeid vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
Uut 15 päeva jooksul esitatud eksperdiarvamust silmas pidades võidakse need meetmed samas korras uuesti üle vaadata.
Artikkel 21
1. Komisjoni veterinaareksperdid võivad käesoleva direktiivi ühtse kohaldamise huvides ja koostöös liikmesriikide pädevate asutustega kohapeal kontrollida kavade ja pädevate asutuste poolt tehtava kavade kontrollisüsteemi rakendamise ühtsust. Liikmesriik, kelle territooriumil kontrolli tehakse, annab ekspertidele nende töös kogu vajaliku abi. Komisjon teavitab asjaomast liikmesriiki tehtud kontrolli tulemustest.
Asjaomane liikmesriik võtab neid kontrollitulemusi arvestades vajalikud meetmed ja teatab neist komisjonile. Kui komisjon leiab, et need meetmed on ebapiisavad, võtab ta pärast kõnealuse liikmesriigiga nõu pidamist ja tervisekaitseks vajalikke meetmeid arvestades asjakohased meetmed vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
2. Käesoleva artikli rakendamise üldeeskirjad, eriti lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kontrolli sagedus ja meetod (sealhulgas koostöö pädevate asutustega), määratakse kindlaks vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
V PEATÜKK
Rikkumise puhul võetavad meetmed
Artikkel 22
Kui keelatud aineid või tooteid või I lisa A rühmas ning B rühma punktides 1 ja 2 loetletud aineid avastatakse nende isikute valduses, kellel selleks pole luba, tuleb need keelatud ained või tooted kuni pädeva asutuse poolt võetavate asjakohaste meetmeteni allutada ametlikule kontrollile, ilma et see piiraks võimalikku sanktsioonide rakendamist õiguserikkuja(te) suhtes.
Artikkel 23
1. Ajavahemikul, mille jooksul loomad artikli 17 sätete kohaselt on arestitud, ei tohi kõnealuse talumajapidamise loomi päritolutalumajapidamisest ära viia ega üle anda ühelegi teiseleisikule ilma ametliku kontrollita. Pädev asutus võtab asjakohased ettevaatusabinõud vastavalt tuvastatud aine või ainete laadile.
2. Kui pärast proovide võtmist vastavalt artiklile 17 leiab kinnitust ebaseaduslike ainete kasutuse juhtum, tapetakse positiivseks osutunud loom või loomad viivitamata kohapeal või viiakse ametliku veterinaarsertifikaadi alusel viivitamata tapmiseks selleks määratud tapamajja. Sel viisil tapetud loomad saadetakse eriti ohtlike ainete töötlemisettevõttesse, nagu on ette nähtud direktiivis 90/667/EMÜ. ( 22 )
Lisaks tuleb kontrollitava talumajapidamise kulul võtta proovid kogu talle kuuluvast ja kahtluse alla sattunud loomade partiist.
3. Kui artikli 17 kohaselt moodustatud representatiivsest valimist on pool või üle poole proovidest positiivsed, võidakse loomakasvatajale jätta võimalus kas kontrollida kõiki talumajapidamises olevaid kahtlusaluseid loomi või nad tappa.
4. Järgmise vähemalt 12 kuu jooksul on samale omanikule kuuluva(te)s talumajapidamis(t)es kõnealuste jääkide kontroll rangem. Kui on olemas enesekontrollisüsteem, võetakse loomakasvatajalt selleks ajavahemikuks õigus seda kohaldada.
5. Registreeritud rikkumist silmas pidades korraldatakse asjaomasele talumajapidamisele tarnivates talumajapidamistes või ettevõtetes artikli 11 lõikes 1 ettenähtud kontrollimisele lisaks veel kontrollimisi, et kindlaks teha kõnealuse aine päritolu. Sama kehtib kõikide majandite ja ettevõtete kohta, kes kuuluvad päritolu- või lähtetalumajapidamisega samasse loomade ja loomasööda tarnimise ahelasse.
Artikkel 24
Tapamaja ametlik veterinaararst peab:
1. kui tal on kahtlusi või tõendeid, et kõnealused loomad on saanud ebaseaduslikku ravi või neile on manustatud keelatud aineid või tooteid:
a) korraldama loomade tapmise eraldi teistest tapamajja saabuvatest loomapartiidest;
b) arestima rümbad ja rupsi ning ette võtma kõik kõnealuste ainete tuvastamiseks vajalikud proovivõtumenetlused;
c) positiivsete tulemuste saamise korral saatma liha ja rupsi ilma hüvitise või kompensatsioonita eriti ohtlike ainete töötlemisettevõttesse, nagu on ette nähtud direktiiviga 90/667/EMÜ.
Sel juhul kohaldatakse artikleid 20–23;
2. kui tal on kahtlusi või tõendeid, et asjaomased loomad on saanud lubatud ravi, aga keeluaegade tingimust ei ole täidetud, loomade tapmise edasi lükkama, kuni on kindel, et jääkide kogus ei ületa lubatud taset.
See ajavahemik ei tohi mingil juhul olla lühem kui direktiivi 96/22/EÜ artikli 6 lõike 2 punktis b kõnealuste ainete kohta sätestatud või müügiloas ettenähtud keeluaeg.
Hädaolukorras, kui seda eeldab loomade tervis või kui tapamaja infrastruktuuri või seadmete tõttu ei saa tapmist edasi lükata, võib loomad siiski tappa enne keelu- või edasilükkamisaja lõppu. Kuni tapamaja ametliku veterinaararsti tehtava ametliku kontrolli tulemuste saamiseni arestitakse liha ja rups. Ainult sellist liha ja rupsi, kus jääkide sisaldus ei ületa lubatud taset, tohib kasutada inimtarbimiseks;
3. tunnistama inimtarbimiseks kõlbmatuks rümbad ja tooted, milles jääkide sisaldus ületab ühenduse või siseriiklike määrustega lubatud taseme.
Artikkel 25
Kui keelatud ainete või toodete valdamine, kasutus või tootmine tootmisettevõttes on leidnud kinnitust, peatatakse kõnealuse ettevõtte load või ametlik tunnustamine ajavahemikuks, mille jooksul ettevõte allutatakse rangemale kontrollile, ilma et see piiraks kriminaalkaristuse kohaldamist.
Korduva rikkumise puhul tühistatakse sellised load või tunnustamine lõplikult.
Artikkel 26
Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikides kehtivate siseriiklike õigusaktidega lubatud edasikaebamisõigust otsuste suhtes, mida pädevad asutused on teinud artiklite 23 ja 24 alusel.
Artikkel 27
Ilma et see piiraks kriminaalkaristuste või kutseorganisatsioonide kehtestatud sanktsioonide kohaldamist, tuleb võtta asjakohaseid haldusmeetmeid kõikide isikute suhtes, kes olenevalt juhtumist on vastutavad keelatud ainete või toodete üleandmise või manustamise või lubatud ainete või toodete kehtivates õigusaktides sätestatud eesmärkidest erineval eesmärgil manustamise eest.
Artikkel 28
Kui tapamaja personal või vastutav isik või eraettevõtte puhul tapamaja omanik või omanikud või loomade omanik või valdaja käesoleva direktiiviga ettenähtud uurimise ja kontrolli ajal eirab koostööd pädeva asutusega või teeb siseriiklike kavade alusel nõutava jääkide kontrolli ja proovivõtmise ajal takistusi, määravad pädevad siseriiklikud asutused asjakohased kriminaal- ja/või halduskaristused.
Kui on tõendatud, et tapamaja omanik või vastutav isik aitab varjata keelatud ainete ebaseaduslikku kasutust, võtab liikmesriik süüdi olevalt osapoolelt 12 kuuks igasuguse võimaluse saada või taotleda ühenduse abi.
VI PEATÜKK
Import kolmandatest riikidest
Artikkel 29
1. Kolmandad riigid, kes soovivad lülituda või jääda niisuguste ühenduse õigusaktides sätestatud kolmandate riikide loeteludesse, kellelt liikmesriigid võivad importida käesolevas direktiivis käsitletud loomi ja loomseid tooteid, peavad esitama kava, mis näeb ette kõnealuse kolmanda riigi pakutavad tagatised seoses I lisas nimetatud jääkide rühmade ja ainete kontrollimisega. Kava tuleb komisjoni taotlusel ajakohastada eelkõige siis, kui lõikes 3 nimetatud kontroll seda eeldab.
Kolmandate riikide esitatavate kavade suhtes kohaldatakse artikli 8 sätteid kavade esitamise ja ajakohastamise tähtaegade kohta.
Tagatistel peab olema vähemalt samaväärne toime nagu käesoleva direktiiviga sätestatud tagatistel ja nad peavad eelkõige vastama artikli 4 nõuetele, täpsustama käesoleva direktiivi artiklis 7 sätestatud üksikasju ja vastama direktiivi 96/22/EÜ artikli 11 lõike 2 nõuetele.
Komisjon kiidab kava heaks vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Samas korras võidakse lubada lisaks käesoleva direktiivi rakendamisest tulenevatele tagatistele ka muid tagatisi.
2. Kui lõikes 1 ette nähtud nõuded pole täidetud, võidakse kolmas riik liikmesriigi taotlusel või komisjoni enda algatusel vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele ühenduse õigusaktidega sätestatud kolmandate riikide loeteludest välja jätta või eelregistreeritute nimekirja kuulumise soodustus võidakse peatada.
3. See, kas kolmandad riigid esitatud kavadest ja seal pakutud tagatistest kinni peavad, tehakse kindlaks direktiivi 72/462/EMÜ ( 23 ) artiklis 5 nimetatud kontrolli ning direktiividega 90/675/EMÜ ( 24 ) ja 91/496/EMÜ ( 25 ) sätestatud kontrolli abil.
4. Liikmesriigid teavitavad igal aastal komisjoni tulemustest, mis nad on saanud kolmandatest riikidest imporditud loomades ja loomsetes toodetes vastavalt direktiividele 90/675/EMÜ ja 91/496/EMÜ tehtud jääkide kontrollimisel.
Artikkel 30
1. Kui direktiividega 90/675/EMÜ ja 91/496/EMÜ ettenähtud kontroll näitab keelatud toodete või ainete kasutamist teatavas loomapartiis (partii direktiivi 91/496/EMÜ artikli 2 lõike 2 punkti e tähenduses) või nende toodete või ainete olemasolu kogu samast ettevõttest pärit olevas partiis või selle osas, võtab pädev asutus kõnesolevate loomade ja toodete suhtes järgmised meetmed:
— teavitab komisjoni kasutatud toodete ja asjaomase partii laadist; komisjon teavitab viivitamata kõiki piiripunkte,
— liikmesriigid karmistavad kõikide samast allikast pärit olevate loomade või tootepartiide kontrolli. Eelkõige tuleb piiripunktis arestida (ja nõuda kontrollimiskulude tagatise esitamist) 10 järgmist samast allikast pärit olevat partiid, et iga partii või selle osa representatiivses valimis kontrollida jääkide olemasolu.
— Kui kontrollide käigus ilmneb lubamatute ainete või toodete olemasolu või kui on ületatud maksimaalseid lubatud määrasid, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklite 19–22 sätteid.
— komisjoni teavitatakse rangema kontrolli tulemustest ja selle teabe alusel korraldab komisjon kõik vajalikud uurimised tuvastatud rikkumiste põhjuste või päritolu kindlakstegemiseks.
2. Kui direktiiviga 90/675/EMÜ sätestatud kontroll näitab jääkide lubatud piirnormide ületamist, tehakse lõike 1 teises taandes nimetatud kontroll.
3. Kui on tegemist ühendusega samaväärsuslepingud sõlminud kolmandate riikidega ja kui komisjon teeb kõnesolevate kolmandate riikide pädevate asutuste selgituste põhjal järelduse, et asjaomased asutused ei ole kinni pidanud oma kohustustest või artikli 29 lõikes 1 osutatud kavades antud tagatistest, peatab komisjon eespool nimetatud lepingud kõnealuste loomade ja toodete osas asjaomase riigi suhtes vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele, kuni asjaomane kolmas riik on puudused kõrvaldanud. Peatamine tunnistatakse kehtetuks sama korra alusel.
Nimetatud lepingutest saadavate soodustuste taastamiseks külastab liikmesriikide ekspertidest koosnev ühenduse delegatsioon vajaduse korral asjaomast riiki selle riigi kulul, et kontrollida kõnealuse küsimusega seoses võetud meetmeid.
VII PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 31
Nõukogu muudab komisjoni ettepanekul enne 1. juulit 1997 direktiivi 85/73/EMÜ, ( 26 ) et kehtestada lõiv käesoleva direktiivi kohaselt toimuva kontrolli kulude katmiseks.
Kuni nõukogu otsuseni lubatakse liikmesriikidel sellise kontrolli tegelike kulude katmiseks kehtestada siseriiklikke lõive.
▼M4 —————
Artikkel 33
1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) ( 27 ) artikli 58 alusel moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse nõukogu otsuse 1999/468/EÜ ( 28 ) artikleid 5 ja 7, arvestades selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse viisteist päeva.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, arvestades selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 34
Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 2 kohaldamist, võib komisjon muuta või täiendada I, III, IV ja V lisa. Eelkõige võib eespool nimetatud lisasid muuta seoses järgmiste tegurite riskianalüüsiga:
— loomse päritoluga toiduainetes olevate jääkide võimalik toksilisus;
— jääkide tõenäosus loomse päritoluga toiduainetes.
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 35
Komisjon võib võtta vastu üleminekumeetmed, mis on nõutavad käesolevas direktiivis sätestatud korra rakendamiseks.
Üldised üleminekumeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendes seda uute vähem oluliste sätetega, ning eelkõige käesoleva direktiivi sätetega kehtestatud nõuete täiendavad üksikasjad, võetakse vastu vastavalt artikli 33 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Muid üleminekumeetmeid võib vastu võtta vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
Artikkel 36
1. Direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ tunnistatakse alates 1. juulist 1997 kehtetuks.
2. Nimetatud kuupäevast alates tunnistatakse kehtetuks ka:
a) direktiivi 71/118/EMÜ artikli 4 lõige 3;
b) direktiivi 89/437/EMÜ artikli 5 lõiked 3 ja 4;
c) direktiivi 91/493/EMÜ lisa V peatüki punkti II.3.B viimane lõik;
d) direktiivi 92/45/EMÜ artikli 11 lõige 1;
e) direktiivi 92/46/EMÜ artikli 15 lõige 1.
3. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele ja otsustele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid loetakse vastavalt VI lisa vastavustabelile.
Artikkel 37
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 1. juulit 1997.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.
Artikkel 38
Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.
Artikkel 39
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
A RÜHM — Anaboolse toimega ja keelatud ained
1) Stilbeenid, stilbeeni derivaadid ning nende soolad ja estrid
2) Türeostaatikumid
3) Steroidid
4) Resortsüülhappe laktoonid, sealhulgas zeranool
5) β-agonistid
6) Nõukogu 26. juuni 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 2377/90 IV lisas sisalduvad ühendid
B RÜHM — Veterinaarravimid ( 29 ) ja saasteained
1) Antibakteriaalsed ained, sealhulgas sulfoonamiidid, kinoloonid
2) Muud veterinaarravimid
a) Anthelmintikumid
b) Koktsidiostaatikumid, sealhulgas nitroimidasoolid
c) Karbamaadid ja püretroidid
d) Rahustid
e) Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAID)
f) Muud farmakoloogiliselt aktiivsed ained
3) Muud ained ja keskkonna saasteained
a) Orgaanilised klooriühendid, sealhulgas polüklooritud difenüülid (PcBs)
b) Orgaanilised fosforiühendid
c) Keemilised elemendid
d) Mükotoksiinid
e) Värvid
f) Muud
II LISA
LOOMATÜÜPIDES, SÖÖTADES JA JOOGIVEES NING ESMASTES LOOMSETES TOODETES TUVASTATAVAD JÄÄKIDE VÕI AINETE RÜHMAD
|
Loomatüüp, söödad või loomsed tooted. Ainete rühmad |
Veised, lambad, kitsed, sead, kabjalised |
Kodulinnud |
Veeloomad |
Piim |
Munad |
Küülikuliha ja metsloomaliha (1) ning farmiulukite liha |
Mesi |
|
A 1 |
X |
X |
X |
X |
|||
|
2 |
X |
X |
X |
||||
|
3 |
X |
X |
X |
X |
|||
|
4 |
X |
X |
X |
||||
|
5 |
X |
X |
X |
||||
|
6 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
B1 |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
2a |
X |
X |
X |
X |
X |
||
|
b |
X |
X |
X |
X |
|||
|
c |
X |
X |
X |
X |
|||
|
d |
X |
||||||
|
e |
X |
X |
X |
X |
|||
|
f |
|||||||
|
3a |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
b |
X |
X |
X |
||||
|
c |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
|
d |
X |
X |
X |
X |
|||
|
e |
X |
||||||
|
f |
|||||||
|
(1) Metsloomade puhul on olulised ainult keemilised elemendid. |
|||||||
III LISA
PROOVIVÕTUSTRATEEGIA
|
1. |
Jääkide kontrollimiskava eesmärk on talumajapidamistes, tapamajades, piimatööstuses, kalatöötlemisettevõtetes ning munade kogumis- ja pakendamiskeskustes uurida ja välja selgitada, miks loomse päritoluga toiduainetes on jääke. Ametlikud proovid tuleb võtta vastavalt IV lisa asjakohasele peatükile. Ametlike proovide võtmine peab toimuma ette teatamata ja ootamatult ning kindlaksmääramata aegadel ja nädalapäevadel. Liikmesriigid peavad võtma kõik ettevaatusabinõud tagamaks, et kontroll toimuks alati üllatuslikult. |
|
2. |
A rühma ainete puhul peaks kontroll vastavalt juhtumile olema suunatud keelatud ainete ebaseadusliku manustamise ning lubatud ainete keelatud manustamise tuvastamisele. Sellise proovivõtmise puhul tuleks rõhuasetus teha IV lisa asjakohasele peatükile. Proovide võtmisel tuleb arvestada järgmisi miinimumkriteeriume: sugu, vanus, liik, nuumasüsteem, kogu olemasolev taustteave ning kogu tõendusmaterjal selle rühma ainete keelatud või väärtarvituse kohta. Nende kriteeriumide üksikasjad esitatakse artikli 15 lõikes 1 ettenähtud komisjoni otsuses. |
|
3. |
B rühma ainete puhul tuleks eelkõige kontrollida, kas veterinaarravimite jääkide sisaldus vastab määruse (EMÜ) nr 2377/90 I ja III lisas kehtestatud lubatud piirnormidele ja pestitsiidide jääkide sisaldus vastab direktiivi 86/363/EMÜ III lisas kehtestatud lubatud piirnormidele, samuti keskkonna saasteainete sisaldust. Kui liikmesriigid siseriiklike kavade esitamisel ei saa komisjonile pistelist proovivõtmist põhjendada, võetakse proovid vastavalt komisjoni otsuse kriteeriumidele, nagu on ette nähtud artikli 15 lõikes 1. |
IV LISA
PROOVIVÕTU MAHT JA SAGEDUS
Käesoleva lisa eesmärk on piiritleda proovivõtmiseks vajalikku valimisse kuuluvate loomade miinimumarv.
Iga proovi võib analüüsida ühe või mitme aine olemasolu tuvastamiseks.
1. PEATÜKK
Veised, sead, lambad, kitsed ja kabjalised
1. Veised
Igal aastal kõikide jääkide ja ainete suhtes kontrollitavate loomade miinimumarv peab olema vähemalt 0,4 % eelmisel aastal tapetud veiste arvust. Jaotus on järgmine:
A rühm: 0,25 % jaotatakse järgmiselt:
— pooled proovid tuleb võtta talumajapidamise elusloomadelt,
— (25 % A rühma 5. alarühma ainete uurimiseks analüüsitavatest proovidest võidakse erandina võtta asjakohasest materjalist (söötadest, joogiveest, jne))
— pooled proovid tuleb võtta tapamajas.
A rühma iga alarühma tuleb kontrollida igal aastal, uurides minimaalselt 5 % A rühma valimist.
Ülejäänud proove kontrollitakse vastavalt liikmesriigi kogemustele ja taustteabele.
B rühm: 0,15 %
30 % proovidest tuleb kontrollida B rühma 1. alarühma ainete suhtes.
30 % proovidest tuleb kontrollida B rühma 2. alarühma ainete suhtes.
10 % proovidest tuleb kontrollida B rühma 3. alarühma ainete suhtes.
Ülejäänud proove kontrollitakse vastavalt liikmesriigi olukorrale.
2. Sead
Igal aastal kõikide jääkide ja ainete suhtes kontrollitavate loomade miinimumarv peab olema vähemalt 0,05 % eelmisel aastal tapetud sigade arvust. Jaotus on järgmine:
A rühm: 0,02 %
Nendes liikmesriikides, kus loomadelt võetakse proove tapamajas, tuleb talumajapidamistes lisaks võtta majandites joogivee-, sööda- ja väljaheite- või kõik muud asjakohased analüüsid. Sel juhul peab igal aastal kontrollitavate talumajapidamiste miinimumarv olema vähemalt üks talumajapidamine 100 000 eelmisel aastal tapetud sea kohta.
A rühma iga alarühma tuleb kontrollida igal aastal, uurides minimaalselt 5 % A rühma valimist.
Ülejäänud proove kontrollitakse vastavalt liikmesriigi kogemustele ja taustteabele.
B rühm: 0,03 %
Järgitakse sama jaotust alarühmade kaupa nagu veiste puhul. Ülejäänud proove kontrollitakse vastavalt liikmesriigi olukorrale.
3. Lambad ja kitsed
Kõikide jääkide ja ainete suhtes kontrollitavate loomade miinimumarv peab olema vähemalt 0,05 % eelmisel aastal tapetud üle kolme kuu vanuste lammaste ja kitsede arvust. Jaotus on järgmine:
A rühm: 0,01 %
A rühma iga alarühma tuleb kontrollida igal aastal, uurides minimaalselt 5 % A rühma valimist.
Ülejäänud proove kontrollitakse vastavalt liikmesriigi kogemustele ja taustteabele.
B rühm: 0,04 %
Järgitakse sama jaotust alarühmade kaupa nagu veiste puhul. Ülejäänud proove kontrollitakse vastavalt liikmesriigi kogemustele.
4. Kabjalised
Iga liikmesriik piiritleb proovide arvu täheldatud probleemide alusel.
2. PEATÜKK
Broilerid, prakeeritud munakanad, kalkunid, muud kodulinnud
Proovi jaoks võetakse üks või mitu lindu olenevalt analüüsimeetodite nõuetest.
Iga kodulinnukategooria (broilerid, prakeeritud munakanad, kalkunid ja muud kodulinnud) puhul peab igal aastal võetavate proovide miinimumarv olema vähemalt üks proov 200 tonni aastatoodangu (tapakaal) kohta ja vähemalt 100 proovi iga ainerühma kohta, kui asjaomase kodulinnukategooria aastatoodang on üle 5 000 tonni.
Tuleb järgida järgmist jaotust:
A rühm: 50 % kõigist proovidest
Üks viiendik nendest proovidest tuleb võtta talumajapidamises.
A rühma iga alarühma tuleb kontrollida igal aastal, uurides minimaalselt 5 % A rühma valimist.
Ülejäänud proove kontrollitakse vastavalt liikmesriigi kogemustele ja taustteabele.
|
B rühm: |
50 % kõigist proovidest, |
|
30 % proovidest tuleb kontrollida B rühma 1. alarühma ainete suhtes, |
|
|
30 % proovidest tuleb kontrollida B rühma 2. alarühma ainete suhtes, |
|
|
10 % proovidest tuleb kontrollida B rühma 3. alarühma ainete suhtes. |
Ülejäänud proove kontrollitakse vastavalt liikmesriigi olukorrale.
3. PEATÜKK
Akvakultuuritooted
1. Kalakasvatustooted
Proovi jaoks võetakse üks või mitu kala olenevalt kõnealuse kala suurusest ning analüüsimeetodi nõuetest.
Liikmesriigid peavad järgima allpool esitatud minimaalseid valimimahte ja proovivõtu sagedusi, mis olenevad kasvatatud kala toodangust (väljendatuna tonnides).
Igal aastal võetavate proovide miinimumarv peab olema vähemalt 1 proov 100 tonni aastatoodangu kohta.
Otsitavad ühendid ja analüüsitavad proovid tuleks valida vastavalt nende ainete tõenäolisele kasutusele.
Tuleb järgida järgmist jaotust:
|
A rühm |
: |
üks kolmandik kõikidest proovidest: kõik proovid tuleb võtta talumajapidamises ja kõikides arengustaadiumides kalast ( 30 ), sealhulgas sellest, mis on lõpptarbimise eesmärgil turuleviimiseks valmis. |
|
B rühm |
: |
kaks kolmandikku kõikidest proovidest: proovid tuleks võtta: a) eelistatavalt talumajapidamises kalast, mis on lõpptarbimise eesmärgil turuleviimiseks valmis; b) kas töötlemisettevõttes või hulgimüügi tasandil värskest kalast tingimusel, et positiivsete tulemuste korral on võimalik päritolutalumajapidamine üles leida. |
Kõigil juhtudel tuleks talumajapidamises võetavad proovid võtta minimaalselt 10 % registreeritud tootmiskohtadest.
2. Muud akvakultuuritooted
Kui liikmesriikidel on muude akvakultuuritoodete puhul põhjust kahtlustada veterinaarravimite või kemikaalide kasutamist või keskkonnasaastet, tuleb proovivõtukavasse lülitada lisaks kalakasvatustoodetest võetavatele proovidele ka need liigid võrdeliselt nende toodanguga.
▼M2 —————
VI LISA
Vastavustabel
|
Käesolev direktiiv |
Direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ |
|
|
Artikkel 1 |
– |
|
|
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
86/469/EMÜ |
|
Artikkel 3 |
Artikkel 1 |
86/469/EMÜ |
|
Artikkel 2 |
85/358/EMÜ |
|
|
Artikkel 4 |
Artikkel 3 |
86/469/EMÜ |
|
Artikkel 5 |
Artikli 4 lõike 1 esimene ja teine taane |
86/469/EMÜ |
|
Artikkel 6 |
– |
|
|
Artikkel 7 |
Artikli 4 lõige 1, välja arvatud esimene ja teine taane |
86/469/EMÜ |
|
Artikkel 8 |
Artikli 4 lõiked 2–5 |
86/469/EMÜ |
|
Artikkel 12 |
86/469/EMÜ |
|
|
Artikkel 9 |
85/358/EMÜ |
|
|
Artikkel 9 |
– |
|
|
Artikkel 10 |
– |
|
|
Artikkel 11 |
Artikkel 1 |
85/358/EMÜ |
|
Artikkel 12 |
– |
|
|
Artikkel 13 |
Artikkel 3 |
85/358/EMÜ |
|
Artikkel 10 |
86/469/EMÜ |
|
|
Artikli 14 lõige 1 |
Artikli 8 lõike 1 punkt b |
86/469/EMÜ |
|
Artikli 14 lõige 2 |
Artikli 8 lõige 2 |
86/469/EMÜ |
|
Otsus 91/664/EMÜ |
||
|
Otsus 89/187/EMÜ |
||
|
Artikli 15 lõige 1 |
Artikli 8 lõige 3 |
86/469/EMÜ |
|
Artikli 5 lõige 2 |
85/358/EMÜ |
|
|
Artikli 15 lõige 2 |
Artikli 8 lõige 3 |
86/469/EMÜ |
|
Artikli 5 lõige 3 |
85/358/EMÜ |
|
|
Artikli 15 lõige 3 |
Artikkel 9 |
86/469/EMÜ |
|
Artikkel 16 |
Artikli 9 lõiked 1 ja 2 |
86/469/EMÜ |
|
Artikli 6 lõiked 1 ja 2 |
85/358/EMÜ |
|
|
Artikkel 17 |
Artikli 9 lõike 3 punkt a |
86/469/EMÜ |
|
Artikli 6 lõike 3 punkt a |
85/358/EMÜ |
|
|
Artikkel 18 |
Artikli 9 lõike 3 punktid c ja d |
86/469/EMÜ |
|
Artikkel 19 |
– |
|
|
Artikli 20 lõige 1 |
– |
|
|
Artikli 20 lõige 2 |
Artikkel 11 |
86/469/EMÜ |
|
Artikkel 21 |
Artikkel 5 |
86/469/EMÜ |
|
Artikkel 22 |
Artikkel 7 |
85/358/EMÜ |
|
Artikkel 23 |
Artikli 9 lõike 3 punktid b, c ja d ning lõiked 4 ja 5 |
86/469/EMÜ |
|
Artikli 6 lõike 3 punktid b, c ja d ning lõige 4 |
85/358/EMÜ |
|
|
Artikkel 24 |
Artikkel 4 |
85/358/EMÜ |
|
Artikkel 25 |
– |
|
|
Artikkel 26 |
– |
|
|
Artikkel 27 |
– |
|
|
Artikkel 28 |
– |
|
|
Artikkel 29 |
Artikkel 7 |
86/469/EMÜ |
|
Artikkel 13 |
85/358/EMÜ |
|
|
Artikkel 30 |
– |
|
|
Artikkel 31 |
Artikkel 12 |
85/358/EMÜ |
|
Artikkel 32 |
Artikkel 14 |
86/469/EMÜ |
|
Artikkel 11 |
85/358/EMÜ |
|
|
Artikkel 33 |
Artikkel 15 |
86/469/EMÜ |
|
Artikkel 10 |
85/358/EMÜ |
|
|
Artikkel 34 |
Artikkel 13 |
86/469/EMÜ |
|
Artikkel 35 |
– |
|
|
Artikkel 36 |
– |
|
|
Artikkel 37 |
– |
|
|
Artikkel 38 |
– |
|
|
Artikkel 39 |
– |
|
|
I lisa |
I lisa |
86/469/EMÜ |
|
II lisa |
– |
|
|
III lisa |
– |
|
|
IV lisa |
II lisa |
86/469/EMÜ |
|
V lisa 1. peatükk |
Otsus 91/664/EMÜ |
|
|
V lisa 2. peatükk |
Otsus 89/187/EMÜ |
|
|
VI lisa |
– |
|
( 1 ) EÜT C 302, 9.11.1993, lk 12 ja EÜT C 222, 10.8.1994, lk 17.
( 2 ) EÜT C 128, 9.5.1994, lk 100.
( 3 ) EÜT C 52, 19.2.1994, lk 30.
( 4 ) EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3.
( 5 ) EÜT L 191, 23.7.1985, lk 46. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 6 ) EÜT L 275, 26.9.1986, lk 36. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 7 ) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 282/96 (EÜT L 37, 15.2.1996, lk 12).
( 8 ) EÜT L 55, 8.3.1971, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 9 ) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 95/71/EÜ (EÜT L 332, 30.12.1995, lk 40).
( 10 ) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 11 ) EÜT L 212, 22.7.1989, lk 87. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 12 ) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 35. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 13 ) EÜT L 66, 10.3.1989, lk 37.
( 14 ) EÜT L 368, 31.12.1991, lk 17.
( 15 ) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/65/EMÜ (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54).
( 16 ) EÜT L 221, 7.8.1986, lk 43. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 95/39/EÜ (EÜT L 197, 22.8.1995, lk 29).
( 17 ) EÜT L 373, 31.12.1990, lk 15.
( 18 ) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.
( 19 ) EÜT L 317, 6.11.1981, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/40/EMÜ (EÜT L 214, 24.8.1993, lk 31).
( 20 ) EÜT L 351, 2.12.1989, lk 34.
( 21 ) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/67/EMÜ (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 73).
( 22 ) EÜT L 363, 27.12.1990, lk 51. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 23 ) EÜT L 302, 31.12.1972, lk 28. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 24 ) EÜT L 373, 31.12.1990, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/52/EÜ (EÜT L 265, 8.11.1995, lk 16).
( 25 ) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 26 ) EÜT L 32, 5.2.1985, lk 14. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 95/24/EÜ (EÜT L 243, 11.10.1995, lk 14).
( 27 ) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.
( 28 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 29 ) Sealhulgas litsentseerimata ained, mida saaks kasutada veterinaareesmärkidel.
( 30 ) Merekalakasvatuse puhul, kui proovivõtuolud võivad olla eriti rasked, võib proovid võtta söödast ja mitte kalast.