01980L0181-20200613

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 01980L0181-20200613 - EN

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 01980L0181-20200613

Help

Consolidated text: Nõukogu direktiiv, 20. detsember 1979, mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (80/181/EMÜ)

Access initial legal act

(

Legal status of the document In force

)

13/06/2020

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1980/181/2020-06-13

HTML

PDF

01980L0181 — ET — 13.06.2020 — 005.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	NÕUKOGU DIREKTIIV, 20. detsember 1979, mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (80/181/EMÜ) (ELT L 039 15.2.1980, lk 40)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	NÕUKOGU DIREKTIIV, 85/1/EMÜ 18. detsember 1984,	L 2	11	3.1.1985
►M2	NÕUKOGU DIREKTIIV, 89/617/EMÜ 27. november 1989,	L 357	28	7.12.1989
►M3	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 1999/103/EÜ, 24. jaanuar 2000,	L 34	17	9.2.2000
►M4	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/3/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 11. märts 2009,	L 114	10	7.5.2009
►M5	KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2019/1258, EMPs kohaldatav tekst 23. juuli 2019,	L 196	6	24.7.2019

▼B

NÕUKOGU DIREKTIIV,

20. detsember 1979,

mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ja direktiivi 71/354/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(80/181/EMÜ)

Artikkel 1

Ametlikud mõõtühikud, mida käesolevas direktiivis kasutatakse suuruste väljendamisel, on järgmised:

lisa I peatükis loetletud mõõtühikud;

▼M4

lisa II peatükis loetletud mõõtühikud ainult nendes liikmesriikides, kus nende kasutamiseks anti luba 21. aprillil 1973. aastal;

▼M2

lisa III peatükis loetletud mõõtühikud ainult nendes liikmesriikides, kus neid lubati kasutada 21. aprillil 1973, ning kuni kuupäevani, mille määravad kindlaks kõnealused liikmesriigid. Kõnealune kuupäev ei või olla hilisem kui 31. detsember 1994;

lisa IV peatükis loetletud mõõtühikud ainult nendes liikmesriikides, kus neid lubati kasutada 21. aprillil 1973, ning kuni kuupäevani, mille määravad kindlaks kõnealused liikmesriigid. Kõnealune kuupäev ei või olla hilisem kui 31. detsember 1999.

▼B

Artikkel 2

▼M4

Artiklist 1 tulenevad kohustused on seotud kasutatavate mõõtevahenditega, tehtud mõõtmistega ja mõõtühikutes väljendatud suurusnäitudega.

▼B

Käesolev direktiiv ei mõjuta ühenduse või liikmesriikide suhtes siduvate rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepete põhjal ettenähtud ühikute kasutamist õhu- ja meretranspordis ning raudteeliikluses, välja arvatud käesoleva direktiivi alusel kohustuslikud ühikud.

Artikkel 3

1. Käesolevas direktiivis tähendab „täiendav suurusnäit” lisa I peatükis loetletud mõõtühikus väljendatud suurusnäitu, millega kaasneb üks või mitu suurusnäitu, mis on väljendatud mõõtühikutes, mida kõnealuse lisa I peatükk ei sisalda.

▼M4

2. Täiendavate suurusnäitude kasutamine on lubatud.

▼B

3. Liikmesriikidel on õigus nõuda suurusnäitude märkimist mõõtevahenditele ühte ametlikku mõõtühikut kasutades.

4. Lisa I peatükis loetletud mõõtühikus väljendatud näit peab olema valdav. Näitude puhul, mis on väljendatud mõõtühikutes, mida ei sisalda lisa I peatükk, kasutatakse eelkõige arve, mis pole suuremad kui I peatükis loetletud mõõtühikute näidud.

▼M2 —————

▼B

Artikkel 4

Mõõtühikuid, mis ei ole või enam ei ole ametlikud, on lubatud kasutada:

—

toodete ja seadmete ja/või teenuste puhul, mis käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval on juba turule viidud või kasutusele võetud,

—

toodete ja seadmete koostide või osade juures, mis on vajalikud eespool märgitud toodete ja seadmete koostide või osade täiendamiseks või asendamiseks.

Mõõtevahendite indikaatorites võib siiski nõuda ametlike mõõtühikute kasutamist.

Artikkel 5

►M2 15. mai 1983 ◄ . aasta rahvusvahelist standardit ISO 2955 „Infotöötlus – SI ja teiste ühikute esitamine piiratud märgistikuga süsteemides kasutamiseks” kohaldatakse lõikes 1 reguleeritava valdkonna suhtes.

Artikkel 6

Direktiiv 71/354/EMÜ tunnistatakse kehtetuks 1. oktoobrist 1981.

▼M2 —————

▼M3

Artikkel 6a

Käesoleva direktiivi rakendamisküsimusi ja eelkõige lisatähiseid puudutavaid küsimusi uuritakse edasi ning vajaduse korral võetakse lisameetmeid nõukogu direktiivi 71/316/EMÜ ( 1 ) artiklis 18 sätestatud korras.

▼M4

Artikkel 6b

Komisjon jälgib turul toimuvaid arenguid, mis on seotud käesoleva direktiivi ja selle rakendamisega, seoses siseturu ja rahvusvahelise kaubanduse tõrgeteta toimimisega ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande 31. detsembriks 2019, lisades vajaduse korral oma ettepanekud.

▼B

Artikkel 7

Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 1. juulit 1981 ja teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates 1. oktoobrist 1981.

Niipea kui käesolev direktiiv on teatavaks tehtud, tagavad liikmesriigid, et komisjonile teatatakse piisavalt aegsasti õigus- või haldusnormide eelnõudest, mida liikmesriigid kavatsevad käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võtta, et komisjon saaks esitada oma märkused.

Artikkel 8

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

LISA

I PEATÜKK

ARTIKLI 1 PUNKTIS A NIMETATUD AMETLIKUD MÕÕTÜHIKUD

1. SI ÜHIKUD NING NENDE DETSIMAALSED KORDÜHIKUD JA OSAÜHIKUD

▼M5

1.1 SI-süsteemi põhiühikud

Kogus	Ühik
Kogus	Nimetus	Tähis
Aeg	sekund	s
Pikkus	meeter	m
Kaal	kilogramm	kg
Elektrivoolu tugevus	amper	A
Termodünaamiline temperatuur	kelvin	K
Ainehulk	mool	mol
Valgustugevus	kandela	cd

SI põhiühikute määratlused:

Ajaühik

Sekund (tähis s) on SI-süsteemi ajaühik. Selle määratlemisel on aluseks võetud tseesiumi sageduse fikseeritud arvväärtus Δν Cs, mis vastab tseesium-133 aatomi häirimata põhioleku ülipeenstruktuuri kahe energiataseme vahelise ülemineku sagedusele 9 192 631 770 väljendatuna ühikus Hz, mis on s-1.

Pikkusühik

Meeter (tähis m) on SI-süsteemi pikkuseühik. Selle määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis c, mille fikseeritud arvväärtuseks on võetud 299 792 458 väljendatuna ühikutes m/s, kusjuures sekund on määratletud Δν Cs alusel.

Massiühik

Kilogramm (tähis kg) on SI-süsteemi massiühik. Selle määratlemisel on aluseks võetud Plancki konstandi h fikseeritud arvväärtus 6,626 070 15 × 10–34 väljendatuna ühikutes J·s, mis on kg·m2·s-1, kus meeter ja sekund on määratletud c ja Δν Cs alusel.

Elektrivoolu ühik

Amper (tähis A) on SI-süsteemi elektrivoolu tugevuse ühik. Selle määratlemisel on aluseks võetud elementaarlaengu e suuruse fikseeritud arvväärtus 1,602 176 634 × 10–19 väljendatuna ühikus C, mis on A·s, kus sekund on määratletud Δν Cs alusel.

Termodünaamilise temperatuuri ühik

Kelvin (tähis K) on SI-süsteemi termodünaamilise temperatuuri ühik. Selle määratlemisel on aluseks võetud Boltzmanni konstandi k fikseeritud arvväärtus 1,380 649 × 10–23 väljendatuna ühikus J·K-1, mis on kg·m2·s-2·K-1, kus kilogramm, meeter ja sekund on määratletud h, c ja Δν Cs alusel.

Ainehulga ühik

Mool (tähis mol) on SI-süsteemi ainehulga ühik. Üks mool sisaldab täpselt 6,022 140 76 × 1023 aineosakest. See arv on Avogadro konstandi N A fikseeritud arvväärtus, mille ühik on mol-1 ja mida nimetatakse Agogadro arvuks.

Süsteemi ainehulk (tähis n) on konkreetsete aineosakeste arvu mõõt süsteemis. Aineosake võib olla aatom, molekul, ioon, elektron või mis tahes muu osake või konkreetne osakeste rühm.

Valgustugevuse ühik

Kandela (tähis cd) on SI-süsteemi valgustugevuse ühik teatavas kindlas suunas. Selle määratlemisel on aluseks võetud 540 × 1012 hertsise sagedusega monokromaatilise kiirguse valgusviljakuse fikseeritud arvväärtus K cd, milleks on 683 väljendatuna ühikutes lm W-1, mis on cd sr W-1 või cd sr kg-1m-2 s3, kus kilogramm, meeter ja sekund on määratletud h, c ja Δν Cs alusel.

1.1.1. SI-süsteemi tuletatud temperatuuriühiku erinimetus ja -tähis Celsiuse temperatuuri väljendamiseks

Kogus	Ühik
Kogus	Nimetus	Tähis
Temperatuur Celsiuse skaalas	kraadi Celsiust	°C

Temperatuuri Celsiuse skaalas t määratletakse kui vahet t = T – T0 kahe termodünaamilise temperatuuri T ja T 0 vahel, kus T 0 = 273,15 K. Temperatuuride vahet või erinevust võib väljendada kas kelvinites või Celsiuse kraadides. Ühikud „Celsiuse kraad” ja „kelvin” on ühesuurused.

▼M4

1.2 SI tuletatud ühikud

▼M4 —————

▼M4

1.2.2 SI tuletatud ühikute üldreegel

SI põhiühikutest koherentselt tuletatud ühikuid väljendatakse algebraliselt SI põhiühikute astme korrutise vormis numbrilise koefitsiendiga 1.

1.2.3 Tuletatud SI ühikud, millel on nimetus ja tähis

Suurus	Ühik		Väljendus
Suurus	Nimetus	Tähis	Muudes SI ühikutes	SI põhiühikutes
Tasanurk	radiaan	rad		m · m–1
Ruuminurk	steradiaan	sr		m2 · m–2
Sagedus	herts	Hz		s–1
Jõud	njuuton	N		m · kg · s–2
Rõhk, pinge	paskal	Pa	N · m–2	m–1 · kg · s–2
Energia, töö; soojushulk	džaul	J	N · m	m2 · kg · s–2
Võimsus (1), kiirgusvoog	vatt	W	J · s–1	m2 · kg · s–3
Elektrihulk, elektrilaeng	kulon	C		s · A
Elektripotentsiaal, potentsiaalide vahe, elektromotoorjõud	volt	V	W · A–1	m2 · kg · s–3 · A–1
Elektritakistus	oom	Ω	V · A–1	m2 · kg · s–3 · A–2
Elektrijuhtivus	siimens	S	A · V–1	m–2 · kg–1 · s3 · A2
Elektrimahtuvus	farad	F	C · V–1	m–2 · kg–1 · s4 · A2
Magnetvoog	veeber	Wb	V · s	m2 · kg · s–2 · A–1
Magnetvoo tihedus	tesla	T	Wb · m–2	kg · s–2 · A–1
Induktiivsus	henri	H	Wb · A–1	m2 · kg · s–2 · A–2
Valgusvoog	luumen	lm	cd · sr	cd
Valgustatus	luks	lx	lm · m–2	m–2 · cd
Radioaktiivsus	bekrell	Bq		s–1
Neeldumisdoos, ioniseeriv kiirgus kerma, neeldumisdoosi indeks	grei	Gy	J · kg–1	m2 · s–2
Kiiritusdoos	siivert	Sv	J · kg–1	m2 · s–2
Katalüütiline aktiivsus	katal	kat		mol · s–1
(1) Võimsusühiku eri nimetused: nimetus voltamper (tähis „VA”), kui seda kasutatakse vahelduvvoolu näivvõimsuse väljendamiseks, ning varr (tähis „var”), kui seda kasutatakse vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse väljendamiseks. „Var” ei sisaldu GCPMi resolutsioonides.

SI põhiühikutest tuletatud ühikuid võib väljendada I peatükis loetletud ühikutes.

Tuletatud SI ühikuid võib eelkõige väljendada eespool esitatud tabelis märgitud eri nimetuste ja tähistega. Näiteks SI dünaamilise viskoossuse ühikut võib väljendada järgmiselt: m–1 · kg · s–1 või N · s · m–2 või Pa · s.

▼B

1.3. Teatavate detsimaalsete kordühikute ja osaühikute tähistamisel kasutatavad eesliited ja nende tähised

▼M3

Tegur	Eesliide	Tähis
1024	yotta	Y
1021	zetta	Z
1018	eksa	E
1015	peta	P
1012	tera	T
109	giga	G
106	mega	M
103	kilo	k
102	hekto	h
101	deka	da
10-1	detsi	d
10-2	senti	c
10-3	milli	m
10-6	mikro	ì
10-9	nano	n
10-12	piko	p
10-15	femto	f
10-18	ato	a
10-21	zepto	z
10-24	yocto	y

▼B

Massiühiku detsimaalsete kordühikute ja osaühikute nimetused ja tähised moodustatakse eesliite lisamisega sõnale „gramm” ja nende tähise lisamisega tähisele „g”.

Murruga väljendatud tuletatud ühikute detsimaalseid kordühikuid ja osaühikuid võib tähistada eesliite lisamisega ühikule murru lugejas või nimetajas või mõlemas kõnealuses osas.

Liiteesliiteid, s.t mitme eespool märgitud eesliite kõrvuti seadmise tulemusena saadud eesliiteid, ei tohi kasutada.

1.4 SI ühikute detsimaalsete kordühikute ja osaühikute erinimetused ja -tähised

Suurus	Ühik
Suurus	Nimetus	Tähis	Väärtus
Ruumala	liiter	l või L (1)	1 l = 1 dm3 = 10-3 m3
Mass	tonn	t	1 t = 1 Mg = 103 kg
Rõhk, pinge	baar	bar (2)	1 bar = 105 Pa
(1) Kahte tähist „l” ja „L” võib kasutada liitri ühikuna (2) Ühik, mis esineb Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo brošüüri loetelus ajutiselt lubatud ühikute hulgas.

Märkus:Punktis 1.3 loetletud eesliiteid ja nende tähiseid võib kasutada koos punktis 1.4 esitatud tabelis olevate ühikute ja tähistega.

2. ÜHIKUD, MIDA MÄÄRATLETAKSE SI ÜHIKUTE ALUSEL, KUID MIS EI OLE NENDE DETSIMAALSED KORDÜHIKUD EGA OSAÜHIKUD

Suurus	Ühik
Suurus	Nimetus	Tähis	Väärtus
Tasanurk	täispööre* (1) ()		1 täispööre = 2 π rad
	uus kraad* või goon*	gon*
	aste	°
	nurgaminut	’
	nurgasekund	”
Aeg	minut	min	1 min = 60 s
	tund	h	1 h = 3 600 s
	päev	d	1 d = 86 400 s
(1) Märk * ühiku nimetuse või tähise järel näitab, et ühik ei esine CGPMi, CIPMi või BIPMi koostatud loeteludes. See kehtib kogu käesoleva lisa kohta. (2) Rahvusvahelist tähist ei ole olemas.

Märkus: Punktis 1.3 loetletud eesliiteid võib kasutada ainult koos nimetustega „uus kraad” või „goon” ning tähisega „gon”.

▼M3

3. SI-SÜSTEEMIS KASUTATAVAD ÜHIKUD, MILLE VÄÄRTUSED SI-SÜSTEEMIS SAADAKSE KATSELISELT

Kogus	Ühik
Kogus	Nimetus	Sümbol	Mõiste
Energia	Elektronvolt	eV	Elektronvolt on elektroni omandatud kineetiline energia, mida ta saab, läbides vaakumis 1-voldilise potentsiaalse erinevuse.
Mass	Ühtne aatommassiühik	u	Ühtne aatommassiühik on 1/12 süsiniku isotoobi 12C aatomi massist.

Märkus: Punktis 1.3 loetletud eesliiteid ja nende sümboleid võib kasutada koos kõnealuse kahe ühikuga ja nende sümbolitega.

▼B

4. AINULT ERIALASEKS KASUTAMISEKS LUBATUD ÜHIKUD JA ÜHIKUTE NIMETUSED

Suurus	Ühik
Suurus	Nimetus	Tähis	Väärtus
Optiline tugevus	dioptria*		1 dioptria = 1 m-1
Vääriskivide mass	karaat		1 karaat = 2 × 10-4 kg
Põllumajandusliku maa ja ehitusmaa pindala	aar	a	1 a = 102 m2
Kiu ja lõnga lineaartiheduse ühik	teks*	tex*	1 tex = 10-6 kg · m-1
▼M1
Vererõhk ja teiste kehavedelike rõhk	Millimeeter elavhõbeda-sammast	mm Hg*	1 mm Hg = 133,322 Pa
Efektiivne ristlõige	Barn	b	1 b = 10-28 m2
▼B

Märkus: ►M1 Punktis 1.3 loetletud eesliited ja nende tähised kehtivad koos eespool märgitud ühikute ja tähistega, välja arvatud ühikuga millimeeter elavhõbedasammast ja selle tähisega. Kordse mõõtühiku 102a nimetus on siiski „hektar”. ◄

5. LIITÜHIKUD

I peatükis loetletud ühikute kombinatsioonid moodustavad liitühikud.

▼M2

II PEATÜKK

ARTIKLI 1 PUNKTIS B MÄRGITUD AMETLIKUD MÕÕTÜHIKUD, MIDA TOHIB KASUTADA AINULT ERIOTSTARBEL

Kasutusala	Ühik
Kasutusala	Nimetus	Ligikaudne väärtus		Tähis
Liiklusmärgid, kauguse ja kiiruse mõõtmine	miil	1 mile =	1 609 m	mile
	jard	1 yd =	0,9144 m	yd
	jalg	1 ft =	0,3048 m	ft
	toll	1 in =	2,54 × 10-2 m	in
Vaadiõlle ja -siidri müük; tagastuspakendis piim	pint	1 pt =	0,5683 × 10-3 m3	pt
▼M4 —————
▼M2
Väärismetallitehing	(apteegi)unts	1 oz tr =	31,10 × 10-3 kg	oz tr

▼M4

Liitühikute moodustamiseks võib käesolevas peatükis loetletud ühikuid kombineerida omavahel või I peatükis loetletud ühikutega.

▼B

III PEATÜKK

ARTIKLI 1 PUNKTIS C NIMETATUD AMETLIKUD MÕÕTÜHIKUD

SUURUSED, ÜHIKUTE NIMETUSED, TÄHISED JA LIGILÄHEDASED VÄÄRTUSED

▼M2 —————

Pikkus
toll	1 in = 2,54 x 10-2 m
jalg	1 ft = 0,3048 m
▼M2 —————
▼B
miil	1 mile = 1 609 m
jard	1 yard = 0,9144 m
Pindala
ruutjalg	1 sq ft = 0,929 x 10-1 m2
aaker	1ac = 4 047 m2
ruutjard	1 sq yd = 0,8361 m2
Ruumala, mahutavus
vedelikuunts	1 fl oz = 28,41 x 10-6 m3
gill	1 gill = 0,1421 x 10-3 m3
pint	1 pt = 0,5683 x 10-3 m3
kvart	1 qt = 1,137 x 10-3 m3
gallon	1 gal = 4,546 x 10-3 m3
Mass
(kaubanduslik) unts	1 oz = 28,35 x 10-3 kg
(apteegi)unts	1 oz tr = 31,10 x 10-3 kg
nael	1 lb = 0,4536 kg
Energia
term	1 therm = 105,506 x 106 J

Liitühikute moodustamiseks võib artikli 1 punktis c kindlaksmääratud kuupäevani III peatükis loetletud ühikuid kombineerida kas omavahel või I peatükis loetletud ühikutega.

▼M2

IV PEATÜKK

ARTIKLI 1 PUNKTIS D MÄRGITUD AMETLIKUD MÕÕTÜHIKUD, MIDA TOHIB KASUTADA AINULT ERIOTSTARBEL

Kasutusala	Ühik
Kasutusala	nimetus	ligikaudne väärtus		tähis
Meresõit	meresüld	1 fm	1,829 m	fm
Õlu, siider, lauavesi, limonaad ja puuviljamahl tagastuspakendis	pint	1 pt =	0,5683 × 10-3 m3	pt
	vedelikuunts	1 fl. oz =	28,41 × 10-6 m3	fl. oz
Alkohoolsed joogid	gill	1 gill =	0,142 × 10-3 m3	gill
Lahtiselt/pakendamata müüdavad kaubad	unts (kaubanduslik)	1 oz =	28,35 × 10-3 kg	oz
Lahtiselt/pakendamata müüdavad kaubad	nael	1 lb =	0,4536 kg	lb
Gaasivarustus	term	1 term =	105,506 × 104 J	therm

Kuni artikli 1 punktis d kindlaksmääratud kuupäevani võib käesolevas peatükis loetletud ühikuid kombineerida omavahel või I peatükis loetletutega, et moodustada liitühikuid.

( 1 ) EÜT L 202, 6.9.1971, lk 1.

Top

Choose the experimental features you want to try