1

Hageja Nokia Oyj esitas 7. jaanuaril 2004 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994 L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) alusel ühenduse kaubamärgi taotluse.

2

Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk LIFE BLOG.

3

Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) (edaspidi „Nizza kokkulepe”) klassidesse 9, 38 ja 41 ning vastavad nendes klassides järgmisele kirjeldusele:

4

Taotlus avaldati 10. jaanuari 2005. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 2/2005.

5

Menetlusse astuja Medion AG esitas 4. aprillil 2005 taotletava kaubamärgi suhtes vastulause, toetudes segiajamise tõenäosusele määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b) mõttes.

6

Vastulause põhines kõigil Saksa sõnamärgi LIFE registreeringuga nr 39849644 hõlmatud kaupadel ja teenustel, mille taotlus esitati 29. augustil 1998 ning mis registreeriti 22. veebruaril 1999 kaupade ja teenuste jaoks, mis kuuluvad klassidesse 1, 7–11, 16, 21, 28, 37, 38, 41 ja 42.

7

Vastulause oli suunatud kõigi kaubamärgitaotluses märgitud kaupade ja teenuste vastu, v.a klassi 9 kuuluvad kaubad „tulekustutid” ja klassi 41 kuuluvad teenused „spordi- ja kultuurialane tegevus”.

8

Kuna Saksamaa territooriumil on segiajamine tõenäoline, rahuldas vastulausete osakond 27. novembri 2006. aasta otsusega vastulause kõigi kaupade ja teenuste osas, v.a klassi 9 kuuluvad „päästevahendid ning -seadmed” ja „müügiautomaadid ja -mehhanismid”, mida peeti varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupadest erinevateks.

9

Hageja esitas 18. jaanuaril 2007 vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.

10

Teise apellatsioonikoja 2. oktoobri 2007. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) jäeti kaebus rahuldamata. Apellatsioonikoja sõnul ei ole hageja esitanud ühtki argumenti selle vaidlustamiseks, et klassidesse 9, 38 ja 41 kuuluvad taotletava kaubamärgiga hõlmatud kaubad ja teenused ning varasemate kaubamärkidega tähistatavad kaubad ja teenused on identsed või sarnased ning ta jättis vastulausete osakonna otsuse selles osas jõusse. Apellatsioonikoda võrdles taotletavat kaubamärki menetlusse astuja ühe varasema kaubamärgiga, mille ulatus on kõige suurem ja mille esitus on hageja taotletava kaubamärgi omaga kõige sarnasem, nagu ka vastulausete osakond oli seda teinud.

11

Asjaomaste tähiste võrdluse osas leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 24 sisuliselt, et mõiste „life” või selle saksakeelne vaste „Leben” ei ole asjaomaseid kaupu ja teenuseid kirjeldav. Apellatsioonikoda lisas otsuse punktis 25, et võimalus, et saksa keelt kõnelev avalikkus seostab ingliskeelset sõna „life” pikaealisuse kontseptsiooniga, ei ole tõenäoline. Mis puutub varasema kaubamärgi eristusvõime nõrgenemisse seetõttu, et turul kooseksisteerib palju sarnaseid kaubamärke, siis leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktides 26 ja 27 (selle otsuse ingliskeelse versiooni punktid 27 ja 28), et seda argumenti ei toeta ühtlustamisameti ühenduse kaubamärgi registri väljavõtted, kuna teatavad kaubamärgid ei ole veel registreeritud ja teised on tagasi võetud. Peale selle märkis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 28 (selle otsuse ingliskeelse versiooni punkt 29), et Euroopa Kohus on 6. oktoobri 2005. aasta otsuses C-120/04: Medion (EKL 2005, lk I-8551) tunnistanud mõiste „life” tavalist eristusvõimet.

12

Seoses mõistega „blog” märkis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktides 30 ja 32 (selle otsuse ingliskeelse versiooni punktid 31 ja 33), et on üldteada asjaolu, et nimetatud mõiste on mõiste „weblog” lühend, mis tähendab internetis regulaarselt ajakohastatavat isiklikku päevikut ning ta kinnitas vastulausete osakonna järeldust, mille kohaselt teatava osa kaupade ja teenuste suhtes, mis võivad hõlmata internetiga seotud kaupu ja teenuseid, on sõna „blog” eristusvõime „suhteliselt nõrk”, kuna infotehnoloogiaga seotud kaupade ja teenuste keskmine tarbija seostab seda sõna asjaomaste kaupade ja teenuste omadustega.

13

Teiste kaupade ja teenuste osas leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 32 (selle otsuse ingliskeelse versiooni punkt 33), et Euroopa Kohus on tuvastanud sama tähise LIFE ja tähise THOMSON LIFE vastanduse üle otsustades, et segiajamine on tõenäoline. Kuna Euroopa Kohus jõudis sellele järeldusele asjaolude põhjal, mille kohaselt osa „life” asus tähises teisel positsioonil ja asjaomasteks kaupadeks olid samuti elektrikaubad, siis ei tohiks mõiste „blog” suhteline „tugevus” või „nõrkus” lõppjäreldust mõjutada.

14

Lõpuks märkis apellatsioonikoda kaubamärkide igakülgse hindamise osas vaidlustatud otsuse punktides 33 ja 34 (selle otsuse ingliskeelse versiooni punktid 34 ja 35), et eespool punktis 11 viidatud kohtuotsuse Medion põhjal on tõenäoline, et mõistel „life” on taotletavas tähises iseseisev eristav roll, olemata seejuures domineeriv osa, ning et saksa keelt kõnelev avalikkus tajub taotletavat kaubamärki kui varasema kaubamärgiga majanduslikult seotud tähist. Apellatsioonikoja sõnul on see järeldus põhjendatud esiteks asjaoluga, et asjaomaste kaupade ja teenuste sarnane või identne olemus kompenseerib kaubamärkide foneetilise ja visuaalse erinevuse, teiseks asjaoluga, et tarbija tähelepanu tõmbab eelkõige tähise algus, mis jääb seetõttu paremini meelde, ning kolmandaks asjaoluga, et asjaomaste tähistega edasiantav mõte osaliselt kattub.

15

Hageja palub Üldkohtul:

16

Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja paluvad Üldkohtul:

17

Ühtlustamisamet palub jätta vastu võtmata hageja teise ja kolmanda nõude, millega soovitakse lükata vastulause tagasi ning registreerida taotletav kaubamärk, kuna nende puhul on tegemist ettekirjutustega.

18

Tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab ühtlustamisamet võtma ühenduse kohtule ühtlustamisameti apellatsioonikoja otsuse peale esitatud hagi korral vastavalt määruse nr 40/94 artikli 63 lõikele 6 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 65 lõige 6) vajalikud meetmed ühenduse kohtu otsuse täitmiseks. Seega ei ole Üldkohtu pädevuses ühtlustamisametile ettekirjutusi teha (Üldkohtu 31. jaanuari 2001. aasta otsus kohtuasjas T-331/99: Mitsubishi HiTec Paper Bielefeld vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Giroform), EKL 2001, lk II-433, punkt 33, ja 14. veebruari 2008. aasta otsus kohtuasjas T-39/04: Orsay vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Jiménez Arellano (O orsay), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 15).

19

Seega tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata hageja kolmas nõue, millega soovitakse, et Üldkohus teeks ühtlustamisametile ettekirjutuse registreerida taotletav kaubamärk.

20

Teise nõudega seoses piisab märkimast, et seda tuleb kontrollida üksnes siis, kui vaidlustatud otsuse tühistamise taotlus rahuldatakse.

21

Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja väidavad, et hagiavalduse lisasid A 1–A 4, millega soovitakse tõendada mõistet „life” sisaldavate kaubamärkide koosesinemist turul, ei ole ühtlustamisameti haldusmenetluses esitatud, mistõttu need tuleb tunnistada vastuvõetamatuks.

22

Tuleb meenutada, et Üldkohtusse esitatud hagi eesmärk on ühtlustamisameti apellatsioonikodade otsuste õiguspärasuse kontrollimine määruse nr 40/94 artikli 63 tähenduses. Seega ei ole Üldkohtu ülesanne uuesti hinnata faktilisi asjaolusid, arvestades esimest korda alles nimetatud kohtus esitatud tõendeid (Üldkohtu 18. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas T-10/03: Koubi vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Flabesa (CONFORFLEX), EKL 2004, lk II-719, punkt 52, ja 27. oktoobri 2005. aasta otsus kohtuasjas T-336/03: Éditions Albert René vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Orange (MOBILIX), EKL 2005, lk II-4667, punktid 15 ja 16).

23

Selles osas tuleb märkida, et ühtlustamisameti menetluses tugines hageja argumendile, mille kohaselt tõendab varasemate kaubamärkide turul kooseksisteerimine sõna „life”„lahjendamise astet” (vt vaidlustatud otsuse punktid 11, 23 ja 27 (selle otsuse ingliskeelse versiooni punktid 11, 23 ja 28)), ning seega pidanuks ta esitama neid argumente tõendavad dokumendid ühtlustamisametile.

24

Sellest tuleneb, et lisad A 1–A 4, millega soovitakse tõendada, et mõistet „life” sisaldavad kaubamärgid kooseksisteerivad turul, ning mida ühtlustamisameti menetluses ei ole esitatud, tuleb tunnistada vastuvõetamatuks.

25

Ühtlustamisamet märgib, et hagiavalduses esitatud üldviide ühtlustamisameti menetluse käigus esitatud dokumentidele ei vasta Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktist c tulenevatele nõuetele. Seetõttu on vastuvõetamatud hageja argumendid, mis puudutavad varasema kaubamärgi olemusliku eristusvõime astet ja asjaomaste kaubamärkide vahelisi erinevusi.

26

Tuleb märkida, et vastavalt kodukorra artikli 44 lõikele 1 tuleb hagiavalduses märkida ülevaade fakti- ja õigusväidetest. Kohtupraktika kohaselt peab see olema piisavalt selge ja täpne, et kostja saaks kaitset ette valmistada ning Üldkohtul oleks võimalik hagi lahendada vajaduse korral ilma täiendavate materjalideta (vt Üldkohtu 21. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas T-127/02: Concept vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (ECA), EKL 2004, lk II-1113, punkt 17, ja viidatud kohtupraktika).

27

Kõigepealt tuleb meenutada, et kuigi teatavate punktide osas saab hagiavaldust konkreetsetes küsimustes toetada ja täiendada viidetega hagiavaldusele lisatud dokumentide osadele, ei saa üldine viide teistele dokumentidele korvata õigusliku argumentatsiooni selliste peamiste elementide puudumist, mis eespool mainitud sätte kohaselt peavad olema märgitud hagiavalduses endas (vt eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus ECA, punkt 18 ja seal viidatud kohtupraktika).

28

Esiteks märgitakse hagiavalduses asjaomaste tähiste sarnasuste ja erinevuste osas käesoleval juhul üksnes järgmist (punkt 29):

„Hageja ei käsitle asjaomaste kaubamärkide erinevusi ja sarnasusi pikemalt, kuna need on ilmsed ja neid tuli üksikasjalikult kontrollida varasemas menetlusstaadiumis. Sel põhjusel ja lehekülgede lubatud arvust kinni pidamiseks viitab hageja ühtlustamisametis ja apellatsioonikojas esitatud argumentidele ja tõenditele.”

29

Seega jättis hageja välja toomata nii konkreetsed punktid, millega ta soovib hagiavaldust nimetatud viitega täiendada, kui ka dokumendid, kus need argumendid on esitatud.

30

Kuna neil asjaoludel ei ole Üldkohus kohustatud omal käel otsima nimetatud dokumentidest ja lisadest argumente, millele hageja võib viidata ega neid kontrollima, siis on asjaomased argumendid vastuvõetamatud.

31

Teiseks tuleb seoses varasema kaubamärgi eristusvõimet puudutavate argumentidega märkida, et kuigi hageja viitas hagiavalduse punktis 28 ühtlustamisametis esitatud argumentidele ja tõenditele, väitis ta eelkõige hagiavalduse punktides 22–27, et kõnealuse kaubamärgi eristusvõime on nõrk. Seega kontrollib Üldkohus vaidlustatud otsuse suhtes esitatud vastuväiteid nende argumentide põhjal.

32

Siiski ei ole Üldkohus kohustatud kontrollima „ühtlustamisametis ja apellatsioonikojas esitatud argumente ja tõendeid” (hagiavalduse punkt 28), mida ei ole hagiavalduses määratletud ega täpsustatud, samadel põhjustel, kui need, mis on esitatud eespool punktides 26–30.

33

Hageja toetub ühele väitele, mis tugineb määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumisele.

34

Hageja väidab, et apellatsioonikoda eksis, kui ta põhistas oma otsust eespool punktis 11 viidatud kohtuotsusega Medion, kuna kumulatiivsed tingimused, mida Euroopa Kohus selles otsuses nimetas, ei ole siin täidetud: käesolev asi ei puuduta kaubamärki, mis koosneb varasemast kaubamärgist ja ettevõtja nimest, varasemal kaubamärgil ei ole tavaline eristusvõime ja varasem kaubamärk ei täida hilisemas kaubamärgis „iseseisvat rolli”. Hageja täpsustab, et taotletavas kaubamärgis ei ole mõiste „blog” hageja ärinimi.

35

Kaubamärgi iseseisva rolli mõiste tähendab seda, et kaubamärgi osa, mis ei ole asjaomaste kaubamärkide ühine osa, näitab asjaomaste kaupade ja teenuste päritolu ka mitmeosalisest kaubamärgist sõltumatult. Asetades selle kõrvuti äriühingu nimest koosneva uue kaubamärgiga, jätab mitmeosaline tähis seega mulje, et tegemist on asjaomase äriühingu kaupade ja teenuste seas ühe teatava tootesarjaga. Hageja sõnul oleks Üldkohtu praktikat arvestades pidanud õige analüüsi tulemusel segiajamise tõenäosuse osas järeldama, et varasema kaubamärgi ainus osa moodustab taotletava kaubamärgi domineeriva osa, ning see ei saa kehtida taotletava kaubamärgi osa „life” suhtes, kuna viimane on tema sõnul osaga „blog” võrreldes vähem eristav.

36

Peale selle täpsustab hageja ühelt poolt, et vastupidi apellatsioonikoja arvamusele, mille kohaselt varasemal kaubamärgil on tavaline eristusvõime, on kõnealune kaubamärk „nõrk kaubamärk”, ning teiselt poolt, et Euroopa Kohus ei saanud eespool punktis 11 viidatud kohtuotsuses Medion vastavale järeldusele jõuda, kuna selles oli tegemist eelotsusetaotlusega. Lisaks märgib hageja, et varasema kaubamärgi eristusvõimet peab hindama apellatsioonikoda.

37

Lõpuks väidab hageja, et varasema kaubamärgi ainus osa on asjaomases sektoris väga laialt kasutatav mõiste ning see esineb turul asjaomaste kaupade ja teenuste ning tarbijate osas koos.

38

Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja paluvad lükata see väide tagasi.

39

Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt ei registreerita varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletavat kaubamärki, „kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga”.

40

Peale selle tähendab määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 2 punkti a alapunkti ii (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 2 punkti a alapunkt ii) kohaselt varasem kaubamärk liikmesriikides registreeritud kaubamärke, mille registreerimise taotluse kuupäev on varasem ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast.

41

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on segiajamine tõenäoline, kui avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad ja teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt (vt Üldkohtu 10. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T-325/06: Boston Scientific vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Terumo (CAPIO), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 70 ja seal viidatud kohtupraktika; vt analoogia alusel ka Euroopa Kohtu 29. septembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C-39/97: Canon, EKL 1998, lk I-5507, punkt 29, ja 22. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C-342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I-3819, punkt 17).

42

Lisaks tuleb tõenäosust, et avalikkus ajab tähised segi, hinnata igakülgselt, pidades silmas kõiki antud juhtumit iseloomustavaid tegureid (vt eespool punktis 41 viidatud kohtuotsus CAPIO, punkt 71 ja seal viidatud kohtupraktika; vt analoogia alusel ka Euroopa Kohtu 11. novembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C-251/95: SABEL, EKL 1997, lk I-6191, punkt 22; eespool punktis 41 viidatud kohtuotsus Canon, punkt 16, ja eespool punktis 41 viidatud kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer, punkt 18).

43

Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine eeldab arvestamist asjaomaste tegurite teatava vastastikuse sõltuvusega, eriti asjaomaste kaubamärkide vastastikuse sõltuvusega ja nendega tähistatavate kaupade ja teenuste vastastikuse sõltuvusega. Nii võib tähistatavate kaupade või teenuste vähese sarnasuse kompenseerida kaubamärkide suur sarnasus ning vastupidi (Euroopa Kohtu 13. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-234/06 P: Il Ponte Finanziaria vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2007, lk I-7333, punkt 48; Üldkohtu 23. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T-6/01: Matratzen Concord vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Hukla Germany (MATRATZEN), EKL 2002, lk II-4335, punkt 25, ja eespool punktis 41 viidatud kohtuotsus Canon, punkt 17). Nimetatud tegurite omavaheline sõltuvus ilmneb määruse nr 40/94 preambuli põhjenduses 7 (nüüd määruse nr 207/2009 põhjendus 8), mille kohaselt tuleb sarnasuse põhimõte määratleda seoses segiajamise tõenäosusega, mille hindamine sõltub mitmest tegurist ja eelkõige kaubamärgi tuntusest turul, seostest, mis võivad tekkida kasutatava või registreeritud tähisega, ning kaubamärgi ja tähise ning nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse ulatusest (vt eespool punktis 41 viidatud kohtuotsus CAPIO, punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika).

44

Segiajamise tõenäosuse hindamine peab vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi. Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b sõnastusest „[…] võib avalikkus need omavahel segi ajada […]” tuleneb, et segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel on otsustav roll sellel, kuidas seda liiki kaupade või teenuste keskmine tarbija kaubamärke tajub. Keskmine tarbija tajub kaubamärki tervikuna ega uuri selle eri detaile (vt selle kohta eespool punktis 41 viidatud kohtuotsus CAPIO, punkt 73 ja seal viidatud kohtupraktika; vt analoogia alusel ka eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus SABEL, punkt 23).

45

Segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise puhul eeldatakse, et asjaomaste kaupade keskmine tarbija on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas. Peale selle on keskmisel tarbijal harva võimalik erinevaid kaubamärke otseselt võrrelda, vaid ta peab usaldama neist jäänud ebatäiuslikku mälupilti. Samuti tuleb silmas pidada, et keskmise tarbija tähelepanelikkuse aste võib eri liiki kaupade ja teenuste puhul olla erinev (Üldkohtu 23. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T-104/01: Oberhauser vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Petit Liberto (Fifties), EKL 2002, lk II-4359, punkt 28, ja 30. juuni 2004. aasta otsus kohtuasjas T-186/02: BMI Bertollo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Diesel (DIESELIT), EKL 2004, lk II-1887, punkt 38; vt analoogia alusel eespool punktis 41 viidatud kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer, punkt 26).

46

Käesoleval juhul on varasem kaubamärk, millest lähtudes vaidlustatud otsus tehti, Saksamaal registreeritud siseriiklik kaubamärk. Nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 21 nentis, peab kontroll seetõttu piirduma Saksamaa territooriumiga.

47

Nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 21 õigesti märkis, on ka selge, et asjaomase avalikkuse moodustab Saksa keskmine tarbija, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas. Kuna teatavad asjaomased kaubad ja teenused võivad olla hinnalised, siis on avalikkuse tähelepanu paratamatult kõrgem. Neid järeldusi, mida pooled ei ole vaidlustanud, tuleb kinnitada.

48

Apellatsioonikoja hinnangut vastandatud tähiste segiajamise tõenäosuse kohta tuleb kontrollida eelnimetatud kaalutlusi arvesse võttes.

49

Selles osas tuleb nentida, et seisukohta, millele asus apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 18 ja mis viitab omakorda vastulausete osakonna analüüsile, tuleb kinnitada, kuna hageja ei ole vaidlustatud otsuse suhtes asjaomaste kaupade ja teenuste identsust või sarnasust puudutavas osas vastuväiteid esitanud.

50

Nagu käesoleva otsuse punktis 44 märgiti, peab segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine kõnealuste kaubamärkide visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi (vt Üldkohtu 14. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas T-292/01: Phillips-Van Heusen vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Pash Textilvertrieb und Einzelhandel (BASS), EKL 2003, lk II-4335, punkt 47; eespool punktis 41 viidatud kohtuotsus CAPIO, punkt 88 ja seal viidatud kohtupraktika; vt analoogia alusel eespool punktis 24 ja seal viidatud kohtupraktika; vt analoogia alusel eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus SABEL, punkt 23).

51

Samuti tuleneb kohtupraktikast, et kaks kaubamärki on sarnased, kui asjaomase avalikkuse silmis on need ühest või mitmest olulisest aspektist vähemalt osaliselt samased (eespool punktis 43 viidatud kohtuotsus MATRATZEN, punkt 30, ja eespool punktis 41 viidatud kohtuotsus CAPIO, punkt 89; vt analoogia alusel ka eespool punktis 42 viidatud kohtuotsus SABEL, punkt 23).

52

Apellatsioonikoda järeldas vaidlustatud otsuse punktis 35 (selle otsuse ingliskeelse versiooni punkt 36), et igakülgse hindamise põhjal on asjaomased kaubamärgid sarnased. Seda hinnangut tuleb kinnitada.

53

Selles osas tuleb meenutada, et võrreldavad tähised on ühelt poolt LIFE ja teiselt poolt LIFE BLOG.

54

Visuaalse võrdluse osas tuleb esiteks märkida, et taotletav kaubamärk koosneb kahest sõnast, mis koosnevad kokku kaheksast suurtähest. Varasema kaubamärgi moodustab üks sõna, mis on samuti kirjutatud suurtähega, kuid mida on kokku neli. Neid erinevusi aga kompenseerib asjaolu, et sõna „life” on kahel tähisel ühine ning see täpselt kordab varasemat kaubamärki.

55

Seega on asjaomased kaubamärgid visuaalselt kahtlemata teatud määral sarnased, kuna varasema kaubamärgi ainus osa on taotletava kaubamärgi esimene koostisosa. Lisaks, kuna tegu on kahe sõnamärgiga, siis tuleb visuaalse sarnasuse hindamise osas märkida, et neid ei ole stiliseeritud. Seega võib keskmine tarbija, kes peab tavaliselt usaldama kaubamärkidest jäänud ebatäiuslikku mälupilti, asjaomased kaubamärgid visuaalselt segi ajada (vt selle kohta Üldkohtu 4. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas T-22/04: Reemark vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Bluenet (Westlife), EKL 2005, lk II-1559, punkt 34).

56

Teiseks tuleb seoses foneetilise võrdlusega märkida, et taotletav kaubamärk koosneb kahest sõnast ja varasem kaubamärk ühest. Seega hääldatakse neid kahte tähist erinevalt. Kuna taotletava kaubamärgi esimene sõna ja varasema kaubamärgi ainus sõna on identsed ja neid hääldatakse ühtmoodi, siis on need kaks tähist tervikuna foneetiliselt teataval määral sarnased (vt selle kohta Üldkohtu 27. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T-418/03: La Mer Technology vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Laboratoires Goëmar (LA MER), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 123).

57

Kolmandaks tuleb seoses kontseptuaalse võrdlusega nentida, et mõiste „life” on ingliskeelne laialt kasutatav sõna, millest keskmine saksa keelt kõnelev avalikkus saab kergesti aru. Kui mõiste „life” on ühendatud kõigi asjaomaste kaupade ja teenustega, viitab see elu (life) kontseptsioonile, mitte nende kaupade ja teenuste eriti pikale kestvusele. Sama kontseptuaalne sisu on taotletaval kaubamärgil, mis viitab vähemalt nende jaoks, kes saavad sõna „blog” tähendusest aru, isiklikule on-line päevikule.

58

Tuleb nentida, et nagu ühtlustamisamet märkis, ei suuda taotletavale kaubamärgile lisatud täiendav mõiste „blog” tõrjuda välja viidet elu kontseptsioonile (life), mis on kahel tähisel ühine, ning seda viidet ei saa pidada vähetähtsaks või tähtsusetuks ning seetõttu on asjaomased tähised teataval määral kontseptuaalselt sarnased.

59

Tuleb meenutada, et segiajamine on tõenäoline, kui asjaomaste kaubamärkide sarnasuse aste ja nende kaubamärkidega tähistatud kaupade ja teenuste aste mõlemad on piisavalt kõrged (eespool punktis 43 viidatud kohtuotsus MATRATZEN, punkt 45).

60

Kuigi vastab tõele, et tarbija pöörab sõnade kuulmisel nende algusele enam tähelepanu (vt selle kohta Üldkohtu 27. veebruari 2008. aasta otsus kohtuasjas T-325/04: Citigroup vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Link Interchange Network (WORLDLINK), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 82), tuleb nentida, et koostisosadest „life” ja „blog” kumbki ei tundu käesoleval juhul olevat taotletava kaubamärgi selgesti domineeriv osa. Selles osas on kunstlik leida, et mõiste „life” on domineeriv põhjusel, et see on taotletava kaubamärgi esimene osa, kuid ei ole põhjust ka järeldada, et domineeriv on osa „blog” (vt selle kohta eespool punktis 55 viidatud kohtuotsus Westlife, punkt 36).

61

Peale selle tuleb ühelt poolt lisada, et õigustatult ei saa väita, et sõna „life” on asjaomaseid kaupu ja teenuseid mingilgi viisil kirjeldav.

62

Teiselt poolt tuleb mõistet „blog” puudutavas osas teha asjaomaste kaupade ja teenuste vahel vahet. Kohaldades mõistet „blog” infotehnoloogiakaupadele ja -teenustele või sidevaldkonnas, on sellel piiratud eristusvõime, kuna nendes valdkondades mõistab ka kaupade ja teenuste keskmine Saksa tarbija kõnealust mõistet üldiselt kui viidet on-line päevikule (weblog). Nendes valdkondades on sõna „life” seega eristavam kui sõna „blog”.

63

Seevastu kõigi teiste kaupade ja teenuste osas, mis ei puuduta infotehnoloogiat ega sidet ning mille osas mõistel „blog” ei ole tähendust, tuleb märkida, et kummalgi koostisosal – „life” ja „blog” – ei tundu olevat selgesti tugevamat eristusvõimet. Nagu ühtlustamisamet õigesti märkis, kompenseerib mõiste „blog” suuremat olemuslikku eristusvõimet – kui see on tõendatud – mõnevõrra asjaolu, et mõiste „life” on tähise alguses ning avalikkuse tähelepanu keskendub tavaliselt taotletava tähise algusele.

64

Käesoleval juhul on eespool punktis 49 juba nenditud, et asjaomased kaubad ja teenused on osaliselt identsed ja osaliselt sarnased. Lisaks võib eespool punktides 60–63 nimetatud järeldusi arvestades märkida, et vastandatud tähistest jääv tervikmulje võib olla piisavalt sarnane, et tarbija silmis tekib segiajamise tõenäosus. Isegi kui eeldada, et asjaomane avalikkus, sh avalikkus, kelle tähelepanelikkus on kõrgem, eristab vaidlusaluseid tähiseid, võib see avalikkus, nagu ühtlustamisamet märkis, siiski uskuda, et kaubamärgid pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt, mille tunneb ära mõistest „life”.

65

Nagu eespool punktist 60 tuleneb, ei anna miski alust kinnitada, et käesoleval juhul on sõna „life” taotletavas kaubamärgis vähem rõhuline kui sõna „blog”. Käesoleval juhul tundub, et taotletava kaubamärgi viimasest sõnast tulenev kahe asjaomase tähise vaheline erinevus ei ole taotletava tähise kahest koostisosast ühe ja varasema kaubamärgi ainsa koostisosa vahel tuvastatud sarnasuse kompenseerimiseks piisav.

66

Peale selle tuleb märkida, et kuigi käesolevas asjas on tähised kontseptuaalselt tõepoolest erinevad, ei neutraliseeri see erinevus eespool tuvastatud visuaalseid ja foneetilise sarnasusi (vt selle kohta Euroopa Kohtu 18. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-16/06 P: Éditions Albert René vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2008, lk I-10053, punkt 98).

67

Hageja ei ole suutnud ka näidata, et varasema kaubamärgi eristusvõime on nõrgenenud, kuna ei ole esitatud tõendeid mõistet „life” sisaldavate kaubamärkide kooseksisteerimise kohta.

68

Selles osas tuleb meenutada, et kuigi ei ole täielikult välistatud, et teatavatel juhtudel võib varasemate kaubamärkide turul kooseksisteerimine vähendada segiajamise tõenäosust, mille ühtlustamisameti talitused kahe vastandatud kaubamärgi puhul on tuvastanud. Sellegipoolest saab sellist võimalust arvesse võtta üksnes juhul, kui vähemalt ühtlustamisametis toimuva suhtelisi keeldumispõhjuseid käsitleva menetluse käigus tõendab ühenduse kaubamärgi taotleja nõuetekohaselt, et nimetatud kooseksisteerimine põhineb sellel, et puudub tõenäosus, et asjaomane avalikkus ajab segi varasemad kaubamärgid, millele ta tugineb, ja menetlusse astuja vastulause aluseks oleva varasema kaubamärgi, ning tingimusel, et kõnealused varasemad kaubamärgid ja vastandatud kaubamärgid on identsed (vt Üldkohtu 7. novembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T-57/06: NV Marly vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Erdal (Top iX), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 97 ja seal viidatud kohtupraktika).

69

Siiski tuleb märkida, et nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 27 (selle otsuse ingliskeelse versiooni punkt 28) õigesti märkis, ei ole turul kooseksisteerivate registreeringute identsuse tingimus käesoleval juhul tõendatud. Peale selle ei ole hageja igal juhul näidanud, et nimetatud kooseksisteerimine on segiajamise tõenäosuse tekkimiseta võimalik (Üldkohtu 11. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas T-31/03: Grupo Sada vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Sadia (GRUPO SADA), EKL 2005, lk II-1667, punkt 87).

70

Lisaks tuleb meenutada, et isegi kui on olemas ühelt poolt nõrga eristusvõimega varasem kaubamärk ja teiselt poolt taotletav kaubamärk, mis ei kujuta endast varasema kaubamärgi täielikku kordamist, võib segiajamine olla tõenäoline, eriti just tähiste sarnasuse ja nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse tõttu (Euroopa Kohtu 27. aprilli 2006. aasta määrus kohtuasjas C-235/05 P: L’Oréal vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 53).

71

Sellest tuleneb, et arvestades asjaomaste kaubamärkide sarnasuse astet ja nendega tähistatud kaupade ja teenuste identsust või sarnasuse astet kumulatiivselt, on nende kaubamärkide sarnasus piisavalt suur. Seega leidis apellatsioonikoda õigesti, et kõnealuste tähiste segiajamine asjaomase avalikkuse poolt on tõenäoline.

72

Seetõttu tuleb apellatsioonikoja vaidlustatud otsuse punktis 33 (selle otsuse ingliskeelse versiooni punkt 34) tehtud järeldust arvestades ning ilma et oleks vaja uurida selle asjaolu asjakohasust, et apellatsioonikoda põhistas oma otsust eespool punktis 11 viidatud kohtuotsusega Medion, kuna koostisosa „blog” ei ole ei kaubamärk ega maineka äriühingu nimi, apellatsioonikoja antud hinnangut asjaomaste kaupade ja teenuste ning tähiste sarnasust puudutavale segiajamise tõenäosusele kinnitada.

73

Peale selle on kohtupraktikas sedastatud, et kui mitmeosaline kaubamärk on moodustatud teatava osa ja teise kaubamärgi kõrvuti asetamisest, võib viimati nimetatud kaubamärk, isegi kui see ei ole mitmeosalise kaubamärgi domineeriv osa, säilitada mitmeosalises kaubamärgis iseseisva eristava tähtsuse. Sellisel juhul võib mitmeosalist kaubamärki ja kõnealust teist kaubamärki pidada sarnaseks (Üldkohtu 2. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T-212/07: Harman International Industries vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Becker (Barbara Becker), EKL 2008, lk II-3431, punkt 37; vt ka eespool punktis 11 viidatud kohtuotsus Medion, punktid 30 ja 37). Käesoleval juhul tuleb sedastada, et kõiki eelnimetatud kaalutlusi arvestades säilitab osa „life” taotletavas kaubamärgis iseseisva eristava tähtsuse.

74

Seetõttu tuleb väide, mis tugineb määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumisele, põhjendamatuse tõttu tagasi lükata ning jätta hagi tervikuna rahuldamata, ilma et oleks vaja võtta seisukohta selles, kas hageja teine ja kolmas nõue, et Üldkohus jätaks menetlusse astuja vastulause rahuldamata, on vastuvõetavad (vt selle kohta Üldkohtu 22. mai 2008. aasta otsus kohtuasjas T-205/06: NewSoft Technology vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Soft (Presto! Bizcard Reader), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 70).

75

Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti ja menetlusse astuja nõudele välja mõista hagejalt.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ESIMESE ASTME KOHUS (kaheksas koda)

otsustab: