17.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 139/46

—

rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on Euroopa teadusruumi elluviimisel keskne roll. Piirkondades ja linnades saavad kokku innovatsioonikolmnurga peamised osalejad, akadeemikud, ülikoolid, teadlased ning mitmete majandus- ja tööstusringkondade esindajad mitmesugustest innovatsiooni väärtusahelatest. Piirkondadel ja linnadel on keskne roll piirkondlike uuendusstrateegiate väljatöötamisel ning uuenduslikele keskkondadele õigete raamtingimuste loomisel;

—

avaldab tunnustust seitsmendas raamprogrammis sisalduva programmi „Võimekus” vahendite piirkondliku ja rahvusvahelise mõõtme konkreetsele mainimisele teatises ning kutsub üles rahvusvahelise teaduskoostöö nähtavamaks muutmisele järgmisel programmiperioodil, arvestades programmi „Teadmiste piirkonnad” häid kogemusi ning ühendama kõnealust programmi ERA-NET algatustega;

—

rõhutab, et rahvusvaheline koostöö peab põhinema teadusuuringute usaldusväärsuse, soolise mõõtme, ettevõtete sotsiaalse vastutuse, vaba juurdepääsu ja intellektuaalomandi ühtsetel põhimõtetel. Samuti tuleb arvesse võtta kliima- ja keskkonnamõõdet, mis tagab „säästva arengu”;

—

tõstab esile teadustöö infrastruktuuride, sealhulgas e-infrastruktuuride piirkondlikku tähtsust ja suurt (potentsiaalset) kasu. Need pakuvad võimalusi (kõrgetasemelisi arvuti- ja teabevahetusressursse, kaugjuhtimisseadmeid ja andmebaase), mida on tarvis teadusuuringute ja innovatsiooni alase koostöö läbiviimiseks tipptasemel, olenemata riigist ja geograafilisest asukohast.

Raportöör

Markku MARKKULA (FI/EPP), Espoo linnavolikogu liige

Viitedokument

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELis tehtava rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö parandamine ja keskendamine: strateegiline lähenemisviis”

COM(2012) 497 final

1.

Komitee rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on Euroopa teadusruumi elluviimisel keskne roll. Piirkondades ja linnades saavad kokku innovatsioonikolmnurga peamised osalejad, akadeemikud, ülikoolid, teadlased ning mitmete majandus- ja tööstusringkondade esindajad mitmesugustest innovatsiooni väärtusahelatest ja väärtusvõrgustikest. Piirkondadel ja linnadel on keskne roll piirkondlike uuendusstrateegiate väljatöötamisel ning uuenduslikele keskkondadele õigete raamtingimuste loomisel. Neil on tähtis roll innovatiivsust ja uuenduslikku ettevõtlust edendava kohaliku keskkonna loomisel. Lisaks on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel sageli seadusandlikud volitused ning nad haldavad teadusuuringuteks, innovatsiooniks ja rahvusvahelistumiseks mõeldud finantsressursse.

2.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on olulised sidusrühmad nii rahvusvahelises koostöös kui ka teadus- ja uuendustegevuse koordineerimisel. Nende poliitikameetmetel on märkimisväärne mõju teadustegevuse infrastruktuuride väljatöötamisel ning selliste uuenduslike keskkondade (ülikoolide, tehnoloogiakeskuste, äriinkubaatorite, teadusparkide ja riskikapitalile soodsate tingimuste) loomisel, mis suudavad teadlasi ja uuendajaid ligi meelitada ning pakkuda sisulisi ja tegevuslikke eeldusi vaimse kapitali tugevaks arenguks.

3.

Komitee tõdeb, et teatis on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, arvestades asjaolu, et kavandatavate meetmete eesmärke ei ole liikmesriikide põhiseaduse süsteemi raames võimalik täielikult saavutada ning et ELi tasandi meetmed toovad tõenäoliselt selget kasu. Selleks, et maksimeerida rahvusvahelise teadus- ja uuendustegevuse mõju ning vältida samas tegevuse killustatusest tulenevaid suuri kulusid, peab liit täiendama programmi „Horisont 2020” avatust sihtotstarbeliste meetmetega, et tagada selle võimalikult suur haare;

4.

tuletab meelde, et teadmised ja innovatsioon on ülemaailmsetes väärtusvõrgustikes muutumas üha rahvusvahelisemaks, ning hindab globaalse mõtlemise ja kohalikul tasandil tegutsemise ühitamise tähtsust;

5.

meenutab, et strateegias „Euroopa 2020” rõhutatakse teadus- ja uuendustegevuse tähtsust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks. Strateegia „Euroopa 2020” osa, juhtalgatus „Innovatiivne liit”, rõhutab rahvusvahelise koostöö tähtsat rolli Euroopa uuendustegevuse potentsiaali kasutamisel;

6.

rõhutab, et rahvusvaheline koostöö kujutab endast olulist osa Euroopa teadusruumi ja selle viie põhivaldkonna elluviimisel;

7.

avaldab tunnustust seitsmendas raamprogrammis sisalduva programmi „Võimekus” vahendite piirkondliku ja rahvusvahelise mõõtme konkreetsele mainimisele teatises ning kutsub üles rahvusvahelise teaduskoostöö nähtavamaks muutmisele järgmisel programmiperioodil, arvestades programmi „Teadmiste piirkonnad” häid kogemusi ning ühendama kõnealust programmi ERA-NET algatustega.

8.

toetab programmi „Horisont 2020” ambitsioonikat eelarvet ning meenutab vajadust koostoime järele teiste rahvusvahelistumiseks mõeldud finantsinstrumentidega. Olulise tähtsuse omandab „Horisont 2020” õigete vahendite kasutamine koostöös kolmandate riikidega;

9.

tervitab Euroopa Komisjoni tehtud suuri jõupingutusi selge, täpse ja ulatusliku raamistiku ettevalmistamisel, millest saab alus strateegilisemale lähenemisviisile rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö tugevdamiseks Euroopas;

10.

avaldab kiitust teatises esitatud hästi struktureeritud ja täpse ülevaate eest rahvusvahelise teaduskoostöö vahendite ja (võimalike) partnerite kohta;

11.

rõhutab, et rahvusvaheline koostöö peab alati sisaldama lisaväärtust ELi jaoks;

12.

rõhutab, et rahvusvaheline koostöö peab põhinema teadusuuringute usaldusväärsuse, soolise mõõtme, ettevõtete sotsiaalse vastutuse, vaba juurdepääsu ja intellektuaalomandi ühtsetel põhimõtetel. Samuti tuleb arvesse võtta kliima- ja keskkonnamõõdet, mis tagab „säästva arengu”;

13.

määratleb kolm piirkondade jaoks olulist üldise tähtsusega teemat teatises, nimelt teadusdiplomaatia, arukas spetsialiseerumine ja teadustöö infrastruktuurid;

14.

on veendunud, et liikmesriikide ja piirkondade arvukate algatuste tulemuseks, kui neid teiste liikmesriikidega ei koordineerita, on mõnikord sellised algatused, mis pole omavahel seotud ega vii piisava kriitilise massi tekkimiseni. Seepärast on oluline, et Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava ning riiklikud ja piirkondlikud innovatsioonistrateegiad oleksid omavahel kooskõlas;

15.

tunnistab vajadust jätkata üksikute liikmesriikide tegevuse kanaliseerimist rahvusvahelisse koostöösse, mille tulemusel võib koostööst piirkondadega saada täiendavat lisaväärtust. Piirkondade ja linnade endi huvides on Euroopa teadusruumi konkreetselt toetada ning tänu oma ühendavale rollile nn triple-helixi mudelis panustada õigete raamtingimuste loomisse rahvusvaheliste teadusinvesteeringute ja suurepäraste välisteadlaste ligimeelitamiseks;

16.

Euroopa kui maailmatasandi osaleja nõuab keskendumist innovatiivseid lahendusi otsivatele uurimustele, mis annavad panuse ühiskondlike probleemide lahendamisse. Regioonide Komitee rõhutab sellega seoses turule suunatud ja nõudlusest lähtuva lähenemise olulisust ning toob esile VKEde otsustavat rolli (rahvusvaheliste) teadusuuringute realiseerimisel rakendustes ja turule toomisel;

17.

rõhutab Euroopa riikide valitsuste ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli Euroopa muutmisel suureks integreeritud tegelikkuseks, mis on globaliseerunud maailmas konkurentsivõimeline ja võimeline pidama dialoogi rohkem arenenud tööstusriikidega (nagu USA ja Jaapan), uute areneva turumajandusega riikidega (nagu BRICS), naaberriikidega ja arengumaadega;

18.

kutsub üles määratlema teatises selgemalt mõistet „piirkond”, mida on kasutatud riigisiseste ja riigiüleste piirkondade määratlemiseks;

19.

arvab, et piirkonnad on privilegeeritud seisundis, et ühendada teadus- ja uuendustegevust horisontaalsete ja temaatiliste poliitikameetmetega: oma territooriumide haldamise, keskkonna- ja turvalisusprobleemide lahendamise, plaanide väljatöötamise ja teenustepakkumise kaudu võivad nad luualisaväärtust, mis väljendub uutes ideedes, lähenemisviisides ja uuenduslikes tehnilistes lahendustes;

20.

tõdeb, et ülemaailmne konkurents mõjutab mitte ainult riike, vaid ka suuri piirkondlikke süsteeme, mis hõlmavad piirkondi, tööstuslikke teadusklastreid, ettevõttevõrke ja ettevõtlusparke: piirkondlikku mõõdet kutsutakse üles konkureerima ja rahvusvahelist koostööd tegema sarnaste süsteemidega maailma teistes osades;

21.

arvab, et programm „Horisont 2020” võiks pakkuda olulise võimaluse veelkord järele mõelda, milline võiks olla piirkondlike omavalitsuste roll ja panus sellise Euroopa süsteemi loomisse, mis suudab vastu pidada ülemaailmses konkurentsis;

22.

rõhutab vajadust toetada mitmetasandilise valitsemistava ideed teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alases rahvusvahelises koostöös, mille raames kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad koos liikmesriikide ja liiduga etendada olulist rolli;

23.

rõhutab piirkondlike võrgustike tähtsust piirkondade ja kohalike omavalitsuste piirkondadevahelise ja rahvusvahelise koostöö jaoks teadus-, arendus- ja uuendustegevuse valdkonnas. Piirkondlikud võrgustikud tagavad kohalikele ja piirkondlikele osalejatele areeni, kus koguda ideede, pädevuse ja rahaliste vahendite vajalik kriitiline mass, et osaleda teadus-, arendus- ja uuendustegevuse alases koostöös ning rahvusvahelistes suuremahulistes projektides. Võrgustikud on võimas vahend ressursside, asjatundlikkuse, teadmiste ja eri võimete koondamiseks. Häid sidemeid omavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal tegutsejad ja nende sidusrühmad loovad rahvusvahelisele koostööle soodsaid ökosüsteeme, tänu vajadusele üha tihedamateglobaalsete kontaktide järele ja suundumusele keskenduda kohalikule tegelikkusele;

24.

tunnistab rahvusvahelise koostöö strateegilise foorumi lisaväärtust riikide, Euroopa ja ülemaailmsete ressursside optimaalse kasutamise jaoks, vältides niitegevuse dubleerimist;

25.

tunnustab SFICi pingutusi, et anda hästi struktureeritud ülevaade liikmesriikides nende enda poliitikate ja programmide osana väljatöötatud rahvusvahelise koostöö tegevustest;

26.

tuletab meelde kohalike ja piirkondlike omavalitsuste potentsiaalset panust SFICile, juhul kui neil leidub pädevust ja ressursse, et käivitada algatusi ja teha koostööd rahvusvahelisel tasandil. Mitmed ELi piirkonnad on lepingute, välisesinduste ja kaasrahastatud tegevuste kaudu üpris aktiivsed. Euroopa ettevõtlus- ja tehnoloogiakeskused välismaal on näide väljaspool ELi käivitatud algatustest, millesse piirkondlikud osalejad on aktiivselt kaasatud;

27.

arvab, et kuna Euroopa piirkondade koostöö väljaspool ELi asuvate riikidega toimub sageli ELi rahastamisest olenemata, tuleks kooskõlastamiseks ja samade eesmärkide taotlemiseks analüüsida koordineerimisstrateegiat SFICiga;

28.

tuletab meelde, et subsidiaarsuse keskmes olevad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on lähimad osalejad, kes suudavad tuvastada teadusasutusi ja uurimiskeskusi, kes alt-üles loogikat järgides otsustavad, kas asukoht teatavates riikides või piirkondades ning koostöö kohalike osalejatega on neile kasulik;

29.

on seisukohal, et rahvusvahelise tegevuse koordineerimine riikide/liitriikide/piirkondlikul/ kohalikul tasandil on oluline, kuid selles valdkonnas peaksid põhilisteks vastutavateks osalejateks jääma liikmesriigid (või rakenduspoliitika kehtestanud piirkonnad); kui ühised prioriteedid on koos kolmandate riikidega/piirkondadega kindlaks määratud, ilmneb Euroopa koordineeritud ühisalgatuste lisaväärtus;

30.

leiab, et on oluline omada strateegilist lähenemisviisi koos mitmeaastaste tegevuskavadega, kuid need ei tohi olla liiga jäigad; tarvis on paindlikkust, et võimaldada liikmesriikidel või piirkondadel teha õigustatud kohandusi liikmesriigi/liitriigi/piirkonna vahendite määramisel;

31.

soovib olla kursis ja võimalusel kaasatud kavandatavasse teabekogumissüsteemi, mida saaks kasutada ühe allikana teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilises tegevuskavas aruka spetsialiseerumise raames;

32.

tunnistab, et maailma teaduse spetsialiseerumine ja suhteline kvaliteet avab rahvusvahelises koostöös vastastikusel täiendavusel põhinevaid võimalusi ning tervitab jõupingutusi, mida on teatises tehtud teadustöö tugevate ja nõrkade külgede analüüsimiseks riigiülesel tasandil;

33.

kutsub üles laiendama seda analüüsi ka piirkondlikule tasandile, toetudes võimaluse korral olemasolevatele teabesüsteemidele; märgib, et tähtis on koostöö ülemaailmsete partneritega teabesüsteemide (näiteks Euroopa ERA-WATCH) ja Põhja-Ameerika andmebaaside (näiteks STAR-mõõtesüsteem, COMETS ja ORCID) konfiguratsiooni ja kasutamise puhul;

34.

tunnistab selliste teabesüsteemide potentsiaali suhteliste (tehnoloogiliste) eeliste kindlakstegemisel ning panustamisel aruka spetsialiseerumise strateegiate sünergia, täiendavuse ja partnerluse määratlemisse; nende piirkondade jaoks, kes on huvitatud koostööst ELi mittekuuluvate piirkondade või riikidega, võib see teave olla asjakohaseks panuseks aruka spetsialiseerumise strateegiate määratlemisel;

35.

tuletab meelde, et märkimisväärse panuse võivad anda omavahel ühendatud Euroopa võrgud, mis toimivad nagu võrgustikuks ühendatud kogukond, parandades oma talitust tänu vastastikusele hindamisele, üksteiselt õppimisele, pidevale võrdlusanalüüsile ja Euroopa innovatsiooni geograafilisele kaardistamisele;

36.

tunnistab, et on hea mõte keskenduda teemadele, mille puhul rahvusvahelisel koostööl on oluline roll, eelkõige ülemaailmses teaduse infrastruktuuris. Teadusdiplomaatia ja spetsialiseerumine on samuti asjakohased teemad ELi rahvusvahelises teadusuuringute ja innovatsiooni alases tegevuses;

37.

tuletab meelde, et avatud innovatsioonil, Internetil ja veebipõhistel sotsiaalsetel võrgustikel, klastritel, rahvusvahelisel ühistegevusel, ühistel tehnoloogiaplatvormidel, eluslaboritel ja kogukondade koostööalgatustel põhinevad ülemaailmsed koostöömudelid on fantastilised vahendid avatud ja koostööpõhiseks rahvusvaheliseks tegevuseks;

38.

nõustub, et teadustöö strateegiliste infrastruktuuride väljatöötamisele on iseloomulik rahvusvahelise koostöö mõõde. Ühtsete (materiaalsete ja mittemateriaalsete) infrastruktuuride loomine piirkondade uuendusvõime tugevdamiseks ülemaailmses mõõtmes on äärmiselt oluline;

39.

tõstab esile teadustöö infrastruktuuride, sealhulgas e-infrastruktuuride piirkondlikku tähtsust ja suurt (potentsiaalset) kasu. Need pakuvad võimalusi (kõrgetasemelisi arvuti- ja teabevahetusressursse, kaugjuhtimisseadmeid ja andmebaase), mida on tarvis teadusuuringute ja innovatsiooni alase koostöö läbiviimiseks tipptasemel, olenemata riigist ja geograafilisest asukohast;

40.

tuletab meelde, et ülemaailmsed e-infrastruktuurid on muule maailmale avatud Euroopa digitaalse teadusruumi põhielement: need võimaldavad tegelda ülemaailmse tähtsusega teadustööprobleemidega;

41.

soovitab teadusuuringute infrastruktuure käsitleva Euroopa strateegiafoorumi (ESFRI) tegevuskava koostamisel konsulteerida kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

42.

tunnistab, et rahvusvaheline teadus- ja innovatsioonikoostöö on „pehme jõu” oluline vahend ning võtmeriikide ja -piirkondadega suhete parandamise mehhanism;

43.

rõhutab teadusdiplomaatia rolli, mis on eelkõige tähtis Euroopa uue naabruspoliitika kohaliku ja piirkondliku mõõtme tagamisel, kuid ei piirdu ainult sellega. Kahe piirkonna teaduslik-tehniline partnerlus arenguriikidega võib täiendada liidu välispoliitikaid ja vahendeid, luues partnerlusi säästvaks arenguks, mis suudab toime tulla globaalsete väljakutsetega;

44.

tuletab meelde, et rahvusvaheline teadus- ja innovatsioonikoostöö tööstusriikide ja tärkava turumajandusega riikidega võib luua ärivõimalusi ja avada ettevõtetele ning kohalikele ja piirkondlikele osalejatele uusi turge. ERA-WATCH andmebaas oma riikidepõhise teabega teaduslik-tehnilise koostöö rahvusvahelisemaks muutumise kohta võib aidata piirkondadel määratleda teemasid teaduslik-tehniliseks koostööks ning väljaspool ELi asuvaid piirkondi, kus koostöö kõnealuses valdkonnas võiks olla vastastikku kasulik;

45.

tuletab meelde teadusliku spetsialiseerumise potentsiaali, mis võib avada rahvusvahelisele koostööle täiendavusel põhinevaid võimalusi;

46.

rõhutab aruka spetsialiseerumise strateegiate (S3) rahvusvahelise mõõtme otsustavat tähtsust täiendavate investeeringute ja võimaluste olulise edendajana nii Euroopa piirkondade kui kolmandate riikide jaoks;

47.

tunnistab, et ülemaailmne teadus- ja innovatsioonitöö on oluline ja et programmi „Horisont 2020” raames võib ülemaailmsetele probleemidele leida tõhusaid teaduslikke lahendusi;

48.

rõhutab tähtsat panust, mille piirkonnad võivad ühiskonnaprobleemide lahendamisse anda poliitika, koordineeritud programmide ja ühistegevuse kaudu, mis koos riiklike ja ELi välisinstrumentidega on hõlmatud sünergilisse raamistikku;

49.

tuletab meelde kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsust, kes on äärmiselt olulised osalejad tulemusrikka ja tõhusa teadus- ja innovatsioonitöö ökosüsteemides, kus klastrid ja parim Euroopa oskusteave (kohalikud ülikoolid, tööstus, VKEd, piirkondlikud teadusasutused ja arenguagentuurid…) võivad olla nõudlusest ja võimalustest tuleneva innovatsiooni tegurid tegelike tipptasemel probleemide lahendamisel ja peamiste rahvusvaheliste ühiskonnaprobleemidega tegelemisel.