Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52012AE2081

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELis tehtava rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö parandamine ja keskendamine: strateegiline lähenemisviis” ” COM(2012) 497 final

ELT C 76, 14.3.2013, p. 43–47 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

14.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 76/43


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELis tehtava rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö parandamine ja keskendamine: strateegiline lähenemisviis””

COM(2012) 497 final

2013/C 76/08

Raportöör: Gerd WOLF

14. septembril 2012 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: ELis tehtava rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö parandamine ja keskendamine: strateegiline lähenemisviis”

COM(2012) 497 final.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 8. jaanuaril 2013.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 486. istungjärgul 16.–17. jaanuaril 2013 (16. jaanuari istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 133, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 2.

1.   Kokkuvõte

1.1

Teadustöö ja innovatsiooni edu määrab ära Euroopa konkurentsivõime kogu maailma kontekstis, olles seega töökohtade, sotsiaalteenuste ja heaolu aluseks. Programm „Horisont 2020” hõlmab selleks ette nähtud ja hädavajalikke ELi toetusmeetmeid. Üks osa sellest on rahvusvaheline koostöö partneritega ELi mittekuuluvatest riikidest.

1.2

See avaldab ulatuslikku positiivset mõju asjaomaste osapoolte sellealastele edusammudele ja samuti rahvastevahelisele üksteisemõistmisele.

1.3

Sellise koostöö kasulikkus Euroopa jaoks sõltub aga otsustaval määral Euroopa teadusruumi atraktiivsusest ning Euroopa ülikoolide ja teadusasutuste ning ettevõtete, sh VKEde mainest ja suutlikkusest. Selleks vajalike eelduste täitmine kogu Euroopas kuulub strateegia „Euroopa 2020” peamiste eesmärkide hulka.

1.4

Valitsevat finants- ja majanduskriisi arvestades on seega veelgi hädavajalikum rakendada antitsüklilist Euroopa tasandi toetuspoliitikat ning kasutada kõiki rahalisi ja struktuurilisi vahendeid, et muuta Euroopa teadusruum, selle alused ja rahvusvaheline mõõde tugevamaks ja atraktiivsemaks ning kaitsta seda vahendite kärpimise eest. Programmi „Horisont 2020” eelarvet ei tohi kuritarvitada muude huvikonfliktide mängukannina.

1.5

Raamlepingutes partnerriikidega peab põhieesmärk olema tagada võrdsed võimalused („level playing field”) koos vastastikuste õiguste ja kohustustega. Muus osas ei tohi koostööpartnereid Euroopa tasandi eeskirjadega piirata rohkem kui Euroopa huvide seisukohast hädavajalik. Loovus vajab tegutsemisvabadust!

1.6

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt peaksid projektipõhiseid koostöölepinguid sõlmima vastavalt need sidusrühmad, kes ise asjaomases koostööprojektis osalevad või organisatsioonina selle eest vastutavad.

1.7

Ulatuslikud teadustaristud ja näidisprojektid võivad üksiku liikmesriigi – võib-olla isegi kogu ELi – suutlikkust ja ka kasutuspotentsiaali ületada ja seetõttu vajada komisjoni otsest osalust.

1.8

Rahvusvaheliste koostööprojektide edu eelduseks on usaldusväärsus, järjepidevus ja ettenägematute kulude reserv projekti kogu kestuse vältel. Selleks tuleb võtta spetsiifilisi meetmeid. Lisaks tuleb tagada kaasatud spetsialistide piisav liikuvus ja seda toetada.

1.9

Rahvusvaheline koostöö ei ole mitte eesmärk omaette, vaid ühendab töötajaid. Koostöö peab igal konkreetsel juhul olema põhjendatud oodatava lisaväärtusega. See ei peaks kujunema komisjoni välispoliitikat teenivaks vahendiks.

1.10

Juhtmõtteks peab olema ELi enda huvi, samuti Euroopa teadusruumi tugevdamine ja innovatsioonivõime suurendamine. Seepärast tuleks Euroopa vahenditest toetatavaid koostööprojekte alles arenevatest riikidest pärit partneritega toetada eelistatult arenguabiks ette nähtud eelarvest.

1.11

Asjaolu, et puudub ikka veel ELi patent intellektuaalomandi õiguste tagamiseks, asetab euroopapoolsed koostööpartnerid märgatavalt halvemasse majanduslikku positsiooni. Komitee kutsub parlamenti, komisjoni ja nõukogu üles toetama kavandatud samme ühtse mõjuga Euroopa patendi suunas töötamiseks ja lõpuks ometi ummikust välja murdma. Seejuures tuleks Euroopas sisse viia ka uudsust säilitav avaldamise ooteaeg.

1.12

Teavet strateegilise lähenemisviisi ellurakendamise kohta ei tuleks koguda mitte uute vahendite abil, vaid nt kasutades Euroopa poolaasta raames kogutud teavet.

2.   Komisjoni teatise põhisisu

2.1

Teatises on välja toodud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas tehtava rahvusvahelise koostöö põhjused, strateegilised eesmärgid ja mõned tegutsemistavad. Rahvusvahelise koostööna käsitletakse koostööd partneritega ELi mittekuuluvatest riikidest.

2.2

Välja on toodud järgmised eesmärgid:

a)

suurendada liidu tipptaset ning atraktiivsust teadusuuringute ja innovatsiooni vallas ning liidu majanduslikku ja tööstuslikku konkurentsivõimet, kasutades väliseid teabeallikaid, tuues liitu talente ja investeeringuid, hõlbustades juurdepääsu uutele ja tärkavatele turgudele ning leppides kokku teadustöö tegemise ja tulemuste kasutamise ühised tavad;

b)

lahendada üleilmseid ühiskonnaprobleeme tõhusate lahenduste kiirema leidmise ja kasutuselevõtu ning teadustaristute kasutamise optimeerimise kaudu;

c)

toetada liidu välispoliitikat, viies tegevuse tihedasse kooskõlla laienemis-, naabrus-, kaubandus- ning ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga, samuti humanitaarabi- ja arengupoliitikaga ning muutes teadustöö ja innovatsiooni välispoliitiliste meetmete laiahaardelise paketi lahutamatuks osaks.

2.3

Uuel strateegilisel lähenemisviisil rahvusvahelisele teadus- ja innovatsioonikoostööle peavad olema järgmised tunnusjooned:

programm „Horisont 2020” on piiranguteta avatud kolmandate riikide osalistele, mis võimaldab Euroopa teadlastel teha koostööd parimate teadlastega üle maailma;

tehakse sihtotstarbelist rahvusvahelist koostööd, millel on võimalikult suure mõju tagamiseks vajalik haare;

koostatakse oluliste partnerriikide ja -piirkondadega tehtavat koostööd käsitlevad mitmeaastased tegevuskavad;

tugevdatakse komisjoni, liikmesriikide ja asjakohaste sidusrühmade partnerlust;

edendatakse ühiseid rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö põhimõtteid;

suurendatakse liidu rolli rahvusvahelistes organisatsioonides ja mitmepoolsetel foorumitel; ning

parandatakse rakendamist, juhtimist, järelevalvet ja hindamist.

3.   Komitee üldised märkused

3.1

Teadustöö ja innovatsiooni edu määrab ära Euroopa konkurentsivõime kogu maailma kontekstis, olles seega töökohtade, sotsiaalteenuste ja heaolu aluseks. Programm „Horisont 2020” hõlmab selleks ette nähtud ja hädavajalikke Euroopa Komisjoni toetusmeetmeid. Rahvusvaheline koostöö on üks programmi „Horisont 2020” aspekte.

3.2

Rahvusvaheline teadus- ja innovatsioonikoostöö avaldab ulatuslikku positiivset mõju asjaomaste osapoolte sellealastele edusammudele ja samuti rahvastevahelisele üksteisemõistmisele. See ei kehti mitte ainult Euroopa teadusruumis, vaid ka kogu maailmas ja seega ka käesoleva arutelu teemade puhul. Komitee kordab uuesti oma varasemaid selleteemalisi soovitusi (1).

3.3

Seepärast tervitab komitee Euroopa Komisjoni teatist ja toetab üldjoontes selle eesmärke ja argumente.

3.4

Euroopa läbirääkimispositsioon algavate partnerluste puhul ja rahvusvahelise koostöö kasulikkus ELi jaoks sõltub aga otsustaval määral Euroopa teadusruumi atraktiivsusest ning Euroopa ülikoolide ja teadusasutuste mainest ja suutlikkusest, samuti ettevõtete, sh VKEde innovatsioonivõimest.

3.5

Selleks vajalike eelduste täitmine kogu Euroopas kuulub strateegia „Euroopa 2020” peamiste eesmärkide hulka. Valitsevat finants- ja majanduskriisi arvestades on seega veelgi hädavajalikum rakendada antitsüklilist Euroopa tasandi toetuspoliitikat, s.t selles valdkonnas vahendeid mitte vähendada, vaid kasutada kõiki rahalisi ja struktuurilisi vahendeid, et muuta Euroopa teadusruum, selle alused ja rahvusvaheline mõõde tugevamaks ja atraktiivsemaks. Just sel eesmärgil tuleb aga programmi „Horisont 2020” eelarvet rahastada vähemalt komisjoni poolt välja pakutud ulatuses. Seepärast kordab komitee oma mitmel puhul esitatud üleskutset Euroopa Parlamendile ja nõukogule siinkohal kärpeid mitte lubada ja mitte kuritarvitada seda eelarvet muude huvikonfliktide mängukannina.

3.6

Edukas teadustöö ja innovatsioon ei edene kõigis liikmesriikides ühtviisi. Komitee kordab oma mitmel puhul esitatud üleskutset, et Euroopa teadusruumi kuuluvates liikmesriikides, mis ei ole praegu varustatud piisavate tippteadusasutuste ega innovatsiooni kasvulavadega, kõrvaldataks see puudus struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide abil võimalikult kiiresti ja võimaldataks eduka toetus- ja majanduspoliitikaga piisava hulga tippteadlaste ja innovaatilise ettevõtluse esilekerkimine. Vaid sel moel on võimalik ellu viia kasulik kontseptisoon „Teaming for Excellence” (2). Seetõttu kutsub komitee kõiki liikmesriike (ja vajalikus osas ka eraettevõtjaid) üles viima omalt poolt lõpuks ellu nüüdseks ka strateegiasse „Euroopa 2020” üle võetud Lissaboni strateegia eesmärgid ning eraldama 3 % SKPst teadus- ja arendustegevusele.

3.7

Komisjoni poolt teatavaks tehtud eesmärk on järgmine: „programm „Horisont 2020” on piiranguteta avatud kolmandate riikide osalistele, mis võimaldab Euroopa teadlastel teha koostööd parimate teadlastega üle maailma”. See võimalus eksisteerib (3) loomulikult juba palju aastakümneid ja leiab intensiivset kasutust. Seepärast peaks komisjon lähteolukorda selgemalt kirjeldama. Tuleks selgitada, milliste uute vahenditega milliseid lisavabadusi siin saavutada soovitakse, mida on vaja täiendavalt lubada ja mida tuleks lisaks hakata toetama.

3.8

Komisjon on välja pakkunud, et eduka rahvusvahelise koostöö toetusmeetmena sõlmitaks võimalike partnerriikidega raamlepingud. Komitee arvates peaks see esmajoones puudutama eriti innovatsioonimeelseid, edukaid ja kõrge suutlikkusega tööstusriike. Seejuures peab raamlepingutes – analoogselt vabakaubanduslepingutega – põhieesmärk olema tagada võrdsed võimalused („level playing field”) koos vastastikuste õiguste ja kohustustega. Muus osas ei tohiks võimalikke partnereid Euroopa tasandi eeskirjadega piirata rohkem kui Euroopa huvide seisukohast hädavajalik.

3.9

Raamlepingutes tuleb vältida mis tahes mitte asjassepuutuvaid seisukohti ja mõjutusi ning jätta piisavalt paindlikkust ja tegutsemisvabadust, et oleks võimalik sõlmida lepinguid, mis on parimal võimalikul viisil kohandatud vastavatele üksikjuhtudele ja nende lähtekohtadele. Loovus vajab tegutsemisvabadust!

3.10

Eriti oluline on tagada piisav usaldusväärsus, järjepidevus ja ettenägematute kulude reserv koostööprojektide kogu kestuse vältel. See on ambitsioonikas ülesanne, mis vajab spetsiifilisi meetmeid.

3.11

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt peaksid koostöölepinguid sõlmima need sidusrühmad, kes ise asjaomases koostööprojektis osalevad või organisatsioonina selle eest vastutavad.

3.12

Mis puutub komisjoni, siis tuleks teda otseselt kaasata vaid juhul, kui üksiku liikmesriigi, ettevõtja või teadusorganisatsiooni potentsiaal on ebapiisav, näiteks teaduslik-tehnilised suurprojektid. Sellisel juhul peaks aga komisjon kandma ka asjaomast vastutust. Komitee tuletab meelde (4), et just suured teadustaristud ja näidisprojektid on need, mis võivad ületada ühe liikmesriigi – ja võib-olla isegi kogu Euroopa Liidu – suutlikkuse ja kasutuspotentsiaali ning vajavad seega tugevamat komisjonipoolset osalust.

3.13

Seevastu areneb enamik rahvusvahelise koostöö vorme teadlaste, uurimisrühmade, ettevõtjate, sh VKEde või teadusorganisatsioonide isiklike kontaktide kaudu, mis tavapäraselt sünnivad ning mida edendatakse rahvusvahelistel erialakonverentsidel ja -messidel. Neid iseorganiseerumise protsesse tuleb teadvustada, tunnustada, kasutada ja selgemalt toetada. Komitee avaldab kahetsust, et tema korduvalt esitatud soovitused ei ole seni saanud komisjonilt märgatavat vastukaja.

3.14

Koostööprojektides osalevate spetsialistide piisav liikuvus on edu eeldus. Komisjon peaks kõnealust aspekti arendama, vajadusel analoogiliselt Euroopa-sisesele liikuvusele kehtivate eeskirjade ja toetusmudelitega.

3.15

Komitee on mures (komisjoni teatise punkt 5), et rahvusvaheline koostöö võiks komisjoni jaoks areneda poliitiliseks eesmärgiks omaette või komisjoni välispoliitika vahendiks. Koostöö ei ole aga eesmärk omaette, vaid eeldab täiendavat panust, mida on eranditult võimalik õigustada teadmiste ja oskuste lisandumise ja täienemisega ning innovatsiooni tulemustega. Seetõttu peaksid koostööprojektid hõlmama vaid neid osapooli, kes aitavad kaasa lisaväärtuse loomisele.

3.16

Seejuures ei ole küsimus mitte ainult vahendite jaotamise prioriteetides, vaid ka halduskoormuses. Kuigi programmi „Horisont 2020” Euroopa-sisest halduskoormust on loodetavasti võimalik vähendada kavandatud lihtsustamismeetmete abil (5), võtab see endiselt olulise osa teadlaste ja teadusuurijate tööjõust. Täiendades seda nüüd võib-olla liiga formaalsete menetluste alusel toimuva globaalse koostööga, kätkeb see endas uue bürokraatliku paise ohtu.

3.17

Lisaks tekitab muret programmi „Horisont 2020” kahjuks endiselt liiga piiratud rahastamisvahendite kasutamine. Kui need voolavad väljaspool ELi asuvatesse kolmandatesse riikidesse, kaovad nad automaatselt Euroopa teadusruumist. Siin tuleb igal juhul hoolikalt kaaluda prioriteete, muu hulgas ka seoses ELi liikmesriikide märkimisväärse järelejõudmise vajadusega. Seetõttu tuleks selliseid koostööprojekte, mis oma loomult kujutavad endast eelkõige arenguabi, eelistatult rahastada arenguabi eelarvest.

3.18

Komisjoni teatises käsitletakse ka intellektuaalomandi küsimust ja nimetatakse seda nn Euroopa lähenemisviisi valiku põhjuseks. Alusuuringute osas on küsimus esmajärjekorras uue avastuse või arusaama ajalise prioriteedi tunnustamises. Aga juba kasutusse üleminekul lisandub siia iseenesest mõistetavalt ka võimaliku leiutise patenteeritavuse küsimus.

3.19

Juba aastakümneid annab siin tunda Euroopa nõrk koht: endiselt puudub Euroopa Liidu patent. See toob ELis kõigile ettevõtjatele ja eelkõige VKEdele kaasa kas mitmekordsed kulud võrreldes nende väljaspool Euroopat (nt USAs) asuvate koostööpartneritega või isegi patendist loobumise, st patendikaitse kaotamise. Komitee kutsub parlamenti, komisjoni ja nõukogu (6) üles täielikult toetama lähitulevikuks kavandatud samme ühtse mõjuga Euroopa patendi suunas töötamiseks ja lõpuks ometi ummikust välja murdma. Komitee tervitab Euroopa Parlamendi selleteemalisi resolutsioone (7). Seejuures tuleks Euroopas sisse viia ka uudsust säilitav avaldamise ooteaeg (8).

3.19.1

Lisaks tuleks rahvusvaheliste ühiste tehnoloogiaalgatuste osas veelkord arutada intellektuaalomandi õigusi ja need läbi vaadata.

4.   Komitee erimärkused

4.1

Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleb loetelu riikidest, kelle teadlastel on õigus automaatselt toetust saada, piirata sellega, et lisaks praegusele üksnes kogurahvatulul inimese kohta põhinevale valikukriteeriumile kasutatakse kogu SKP-l põhinevat kriteeriumi, millega välistatakse teatud künnise ületanud riigid.

4.1.1

Komitee arvamuse kohaselt tuleks seda käsitleda eristatumalt. Esmane kriteerium ELi toetatavale koostööle väljaspool ELi asuvate riikide valitud kodanikega peaks eranditult olema Euroopa organisatsioonide, ettevõtjate ja VKEde, teadlaste ja teadusuurijate erihuvi või vajadus asjaomase oskusteabe omandamiseks. Esiplaanil peab olema Euroopa teadusruumi toetamine. Ka siis, kui mõne projekti jaoks vajatakse suurepärast eksperti kõrgema SKPga riigist, peaks olema võimalik teda toetada, kui puudub muu võimalus tema oskusi ja teadmisi Euroopa huvides kasutada. Otsustav juhtmõte peab olema ELi enda huvi!

4.2

Komisjoni arvates on strateegilise lähenemisviisi rakendamiseks vajalik objektiivne teave. Komitee tervitab komisjoni esindaja suulist avaldust, et teatises pakutud statistika koostamiseks ja andmete kogumiseks ei ole ettenähtud lisakulu, vaid et komisjon peab selleks kasutama juba olemasolevaid allikaid. Komitee soovitab näiteks kasutada Euroopa poolaasta raames kogutavat teavet (9), et vältida täiendava koormuse tekitamist ettevõtjatele ja teadlastele.

Brüssel, 16. jaanuar 2013

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  Vt ELT C 306, 16.12.2009, lk 13.

(2)  Vt nt Peter Gruss: MaxPlanckForschung 3/12, lk 6, ISSN 1616-4172.

(3)  Vt selle kohta ELT C 306, 16.12.2009, lk 13, punkt 3.2.

(4)  Vt eelkõige ELT C 181, 21.6.2012, lk 111, punkt 4.3.1.

(5)  Vt ELT C 48, 15.2.2011, lk 129, punkt 1.2.

(6)  Euroopa Liidu Nõukogu, 23. juuni 2011 – 11328/11.

(7)  http://www.europarl.europa.eu/news/et/pressroom/content/20121210IPR04506/html/Parlament-v%C3%B5ttis-vastu-ELi-%C3%BChtse-patendi-v%C3%A4ljaandmise-eeskirjad

(8)  Vt EMSK arvamust teemal „Teadusinfo kättesaadavus: avaliku sektori investeeringud teadustegevusse”, punkt 3.4. (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 48)

(9)  http://ec.europa.eu/europe2020/making-it-happen/index_et.htm


Top