52007PC0803(01)

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 11.12.2007

KOM(2007) 803 lõplikI OSA

KOMISJONI TEATIS EUROOPA ÜLEMKOGULE

Strateegiline aruanne majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia kohta: uue etapi käivitamine (2008–2010) Peame muutustega sammu

Peame muutustega sammu

LISSABONI STRATEEGIA TAASKÄIVITAMISEGA 2005. AASTAL NING MAJANDUSKASVULE JA TÖÖKOHTADE LOOMISELE KESKENDUMISEGA ON EUROOPA ASTUNUD SUURE SAMMU EDASI. OLULISELT ON MUUTNUD LIIDU TOIMIMISE VIISID – EDASILIIKUMINE ON SAAVUTATUD TÄNU LIIKMESRIIKIDE JA KOMISJONI PARTNERLUSELE NING NENDE ÜLESANNETE SELGELE KINDLAKSMÄÄRAMISELE.

Tulemusi on selgesti näha. Majandus on paremal järjel kui 2005. aastal. Kasvnäitajad on head. Kahe viimase aasta jooksul on loodud peaaegu 6,5 miljonit töökohta ja prognoositakse, et 2009. aastaks luuakse veel 5 miljonit töökohta. Nende arvude taga on miljonid eurooplased, kes on pääsenud töötusega kaasnevast viletsusest ja kelle elu on paranenud.

On tõsi, et praegune majanduskasv on osaliselt tsüklilise iseloomuga. Kuid mõne viimase aasta jooksul Lissaboni strateegia raames läbiviidud liikmesriikide ja terve liidu struktuurireformidel on muutustes olnud oma osa. Reformid kaitsevad meid tsüklilise majanduslanguse vastu kõige paremini.

Lissaboni strateegia on ELis muutuste läbiviimise vahend. See strateegia aitab eurooplastel seada uued eesmärgid ja näha uusi võimalusi ning määrab ühtlasi peamise osa Euroopa tegutsemist üleilmastumise ajal.

Reformimine ei tarvitse olla lihtne ega populaarne. Kuid muutusi tegemata ei oleks me tänapäeva ülesannete kõrgusel. Senine edu innustab meid ellu viima ka strateegia järgmist etappi.

Vaid nii peame me muutustega sammu. Veel on liiga palju eurooplasi tööta. Veel ei ole meie ettevõtetel parimaid kasvutingimusi. Innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse seisukohast ei ole Euroopa ikka veel tervik ja erasektori panus on tagasihoidlik. ELi majanduse süsinikdioksiidiheidete vähendamist oleme alles alustanud. Kuna maailma majanduskasv võib aeglustuda, tuleb majandust reformida ja suurendada selle kohanemisvõimet.

Lissaboni strateegia elluviimist tuleb kindlakäeliselt suunata. Kui juhtimine on kindel, jõutakse ka tegudeni. 2006. aasta Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel kokkulepitud esmatähtsate meetmete võtmine on andnud tugeva tõuke. Ettevõtte asutamine on enamikus liikmesriikides muutunud lihtsamaks ja vähem aega nõudvaks. Kokkulepe on saavutatud kaitstud paindlikkuse ühispõhimõtetes. See võimaldab muutuste tegemisele anda uut poliitilist hoogu.

Me peame ära kasutama saavutatud kiirenduse ja leppima kokku uued suured eesmärgid. Meil tuleb üheskoos teha näiteks järgmist:

- vähendada koolist väljalangevust, et üleilmastumise ajastul ei tõrjutaks kedagi kõrvale;

- kehtestada Euroopas „viies vabadus“ – teadmiste liikumise vabadus, mis vallandaks Euroopa loovuse;

- pakkuda kiiret Interneti-ühendust, et soodustada innovatsiooni ja võimaldada Euroopal kasutada kõiki Interneti-ajastu võimalusi;

- võtta vastu väikeettevõtete seadus, et soodustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengut;

- suurendada oluliselt meie hoonete energiatõhusust ja kasutada hiiglaslikku hangete eelarvet muutuste saavutamiseks;

- tugevdada kolmnurka haridus-teadus-innovatsioon; sel eesmärgil luua ja rakendada Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut ning ühine tehnoloogiaalgatus.

Euroopal on ainukordne võimalus kujuneda loovaks, kaasaegseks ja uuendussõbralikuks majanduseks, kus süsinikdioksiidi heidete tase on madal, ettevõtluskeskkond dünaamiline, tööjõud kvalifitseeritud ja haridus kvaliteetne, ning see kõik tugineb tugeval sotsiaalsel alusel. Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev Lissaboni strateegia aitab kaasa Euroopa õitsengule, sest see soodustab juurdepääsu, parandab võimalusi ja suurendab solidaarsust. Nii saame paremini ära kasutada avanemist maailmale ja kujundada üleilmastumist vastavalt Euroopa väärtustele.

José Manuel Durão Barroso

Brüssel, 11. detsember 2007

SISUKORD

1. Sissejuhatus 5

2. Esimesel Lissaboni strateegia etapil (2005–2008) teostatud struktuurireformid 6

3. Uuel etapil tuleb Lissaboni strateegiat põhjalikumalt ellu viia 7

3.1. Reformide läbiviimine liikmesriikides 7

3.2. Majanduspoliitika parem kooskõlastamine 8

3.3. Ühenduse tasandi reformid, sealhulgas ühenduse Lissaboni programm 9

3.4. Välistegevuse kava väljatöötamine 9

3.5. Riikide, ühenduse ja rahvusvahelise tasandi tegevuse kooskõlastamine, et parandada poliitika tulemuslikkust 10

4. Nelja prioriteetse valdkonna meetmed 11

4.1. Investeerimine inimestesse ja tööturu ajakohastamine 11

4.2. Ettevõtluspotentsiaali, eelkõige VKEde potentsiaali vallandamine 13

4.3. Investeerimine teadmistesse ja innovatsiooni 14

4.4. Energeetika ja kliimamuutus 16

5. Järelmeetmed, mis võetakse pärast 2008. aasta Euroopa Ülemkogu kevadist kohtumist 17

1. SISSEJUHATUS

Lissaboni strateegia taaskäivitamisega 2005. aastal lõid Euroopa Liit ja tema liikmesriigid uue partnerluse, mille eesmärk on tagada jätkusuutlik majanduskasv ja töökohtade loomine.

Nüüd, peaaegu kolm aastat hiljem on partnerluse tulemusi selgelt näha. Majanduskasv on võrreldes 2005. aasta 1,8%ga kiirenenud ning on 2007. aastal eeldatavasti 2,9% ja 2008. aastal 2,4%. Kuigi majanduskasv on kiirenenud eeskätt tsüklilistel põhjustel, on sellele kaasa aidanud ka liikmesriikide teostatud struktuurireformid. Kahe viimase aasta jooksul on loodud peaaegu 6,5 miljonit töökohta ja prognoositakse, et 2009. aastaks luuakse veel 5 miljonit töökohta. Töötuse määr langeb eeldatavalt alla 7%, mis on madalaim tase pärast 1980. aastate keskpaika. Tööhõive on praegu 66% ja see on juba üsna lähedal Lissaboni 70%lisele eemärgile. Esimest korda kümne aasta jooksul on tööhõive suurenemisega kaasnenud tootlikkuse kasv. Palja silmaga on näha ELiga hiljuti ühinenud liikmesriikide elatustaseme tõusu.

Kuid mitte kõik liikmesriigid ei ole reforme ellu viinud sihikindlalt. Mõnes valdkonnas, näiteks turgude avamine ja tööturu killustumise kõrvaldamine, on reformid aeglased. Samal ajal muutub olukord ebasoodsamaks, kuna maailma majanduskasv pidurdub, finantsolukord halveneb ja toorme hind tõuseb.

2007. aasta oktoobris Lissabonis toimunud mitteametlikul Euroopa Ülemkogu kohtumisel arutasid riigi- ja valitsusjuhid Euroopa tegutsemist üleilmastumise ajal[1]. Nad kinnitasid uuendatud Lissaboni strateegia keskset rolli ning kutsusid üles järgneval etapil veelgi suurendama selle tähtsust. Lisaks sellele rõhutati, et EL peaks kasutama strateegiat üleilmastumise kujundamiseks vastavalt oma väärtustele ja huvidele. Üleilmastumise ajal pakuvad suuri eeliseid liidu arengumudel, milles on koht nii konkurentsivõime suurendamisel kui ka solidaarsusel ja jätkusuutlikkusel, ning tema pikaajaline kogemus majandusliku integreerumise valdkonnas. Lissaboni lepingule allakirjutamise järel astub EL uude etappi. Nüüd, kui on lahendatud peamised institutsioonilised probleemid, saab EL keskendada tähelepanu küsimustele, mis puudutavad tema kodanike igapäevaelu.

2008. aasta Euroopa Ülemkogu kevadisele kohtumisele esitatava teatise esimeses osas teeb komisjon ettepanekud strateegia elluviimise parandamiseks. Ettepanekutes kinnitatakse makromajandusliku stabiilsuse tähtsust, kuid samal ajal rõhutatakse, kui tähtis on viia ellu pooleliolevad reformid, millega tugevdatakse majanduse aluseid ja tagatakse, et tugev ja jätkusuutlik kasv jätkub ning EL suudab kohanduda maailmamajanduse negatiivsete muutustega.

Teatise teises osas esitatakse hinnang sellele, kuidas liikmesriigid ning euroala on viinud ellu riikliku reformiprogrammi ja täitnud nõukogus vastuvõetud soovitusi[2]. Kolmas osa on kaasnev dokument, milles esitatakse edusammude üksikasjalik hinnang poliitikavaldkondade kaupa[3]. Lissaboni paketti kuulub veel: (1) ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus ajakohastada iga riigi kohta esitatud soovitused ja riikide „eritähelepanu nõudvad punktid“, (2) ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus taaskinnitada majanduskasvu ja töökohtade loomise komplekssed suunised, (3) uus ühenduse Lissaboni programm ja (4) analüüs, milles käsitletakse majanduskasvu ja töökohtade loomist toetavate struktuurifondide eesmärkide muutmist.

2. Esimesel Lissaboni strateegia etapil (2005–2008) teostatud struktuurireformid

Kuigi eesmärkide suhtes ollakse üldiselt üksmeelel, on nende saavutamine ebaühtlane. Kõik liikmesriigid on alates 2005. aastast ellu viinud suuri reforme, kuid mõned on teinud seda otsustavamalt. Viimase aasta jooksul on hakanud ilmnema reformiväsimus.

Positiivsetest ilmingutest tuleb esile tuua, et eelarvepuudujääk on 2005. aasta 2,5%lt SKTst vähenenud 1,1%le 2007. aastal ning riigivõlg, mis 2005. aastal oli 62,7%, on 2007. aastal pisut alla 60%. Kuid eriti euroalal ei ole täielikult ära kasutatud suhteliselt tugevat majanduskasvu, et vähendada struktuurset puudujääki.

Mõnes liikmesriigis on tingimuste paranemise taustal süvenenud tasakaalutus, millest annavad tunnistust suur jooksevkonto puudujääk ja teatav ülekuumenemine, konkurentsivõime vähenemine, majapidamiste võlakoorma kasv ja kiiresti kasvavad eluasemehinnad.

Stabiilsuse pant on olnud euro. Euro on aidanud kaasa ühtse turu toimimisele, millest on saanud kasu euroala ja terve EL. Osaliselt tänu struktuurireformidele on euroala oodatav arvestuslik SKT kasvumäär alates 2005. aastast suurenenud 0,2 baaspunkti võrra ja jõudnud 2,25%ni.

Tootlikkus suurenes 2006. aastal 1,5%, võrreldes 1,2% suuruse aastase kasvuga ajavahemikul 2000–2005. Kuid Euroopa jääb teistest juhtivatest majandusriikidest endiselt maha info- ja sidetehnoloogiasse investeerimises ning selle tehnoloogia kasutamises tootlikkuse suurendamiseks. Võrgutööstuse ja -teenuste avamine konkurentsile on olnud aeglane ja endiselt on suuri takistusi uute osaliste sisenemiseks turule. Mõned liikmesriigid ei rakenda piisavalt kiiresti siseturualaseid direktiive, samuti ei ole suudetud parandada intellektuaal- ja tööstusomandi raamistikku ega kiirendada standardimist.

ELi parema õigusloome tegevuskava viiakse väheheaaval ellu, kuigi paljudes liikmesriikides tuleb selleks võtta rohkem meetmeid, sealhulgas viia läbi mõjuhinnangud ja võtta kasutusele halduskoormuse mõõtmise ja selle vähendamise meetodid.

Ettevõtte asutamine on peaaegu kõikides liikmesriikides muutunud lihtsamaks ja odavamaks. Kuid Euroopas tervikuna puudub siiani dünaamiline ettevõtluskliima. Liiga tihti parandatakse ettevõtluskeskkonda piskuhaaval, mitte tervikliku VKEde kasvustrateegia raames. Kuigi liikmesriigid kavatsevad märkimisväärselt suurendada investeerimist teadus- ja arendustegevusse, et saavutada 2010. aastaks eesmärk 3% SKTst, ei ole tõendeid investeeringute tegelikust suurendamisest.

Majanduskasv on üldiselt olnud märkimisväärne, ehkki mõned piirkonnad ja rühmad ei ole saanud sellest kuigi palju kasu. Suur osa liikmesriike on asunud reformima oma pensionisüsteeme ja varase pensionile jäämise kavu. See on aidanud kaasa eakamate töötajate tööhõive määra märgatavale ja püsivale suurenemisele, kuigi eesmärk – suurendada nende tööhõivet 50%ni – on veel kaugel. Naiste tööhõive on märgatavalt suurenenud ja jõudnud 57,2%ni, mis on üsna lähedal 60%lisele eesmärgile, kuid liikmesriikidel tuleb veelgi ühtlustada sugupoolte õigusi tööturul.

Umbes pool liikmesriikidest on välja töötanud või töötab välja poliitikat vastavalt kaitstud paindlikkuse põhimõttele. Kuid selle poliitika elluviimine ei ole järjekindel. Passiivse tööturupoliitika asendamine aktiivsega on alles pooleli. Maksu- ja soodustuste süsteemi muutmisega reformivad liikmesriigid sotsiaalkindlustussüsteeme, et tasakaalustada õigusi ja kohustusi. Teatavate kategooriate töötajate (näiteks tööturule astujad) töölepinguid on muudetud paindlikumaks, kuid veel ei ole loodud nendele vastavaid koolitusvõimalusi, mis aitaksid töötajatel tööturul edasi liikuda. Erilist tähelepanu ei ole aga pööratud keerulisemale ülesandele – reformida muid lepingulisi suhteid. Seetõttu on paljud tööturud killustatud ja tööturul olijad on hästi kaitstud, kuid tööturul mitte olevate lepinguliste töötajate väljavaated on ebakindlad.

Nõuetele ei vasta ka elukestev õpe, eeskätt seda kõige rohkem vajavate kvalifitseerimata töötajate puhul. Haridus- ja koolitussüsteem ei vasta piisavalt tööturu vajadustele.

EL on teinud esimesi samme selleks, et muuta end ühiskonnaks, mis toodab väga vähe süsinikdioksiidi. ELi Kyoto eesmärgi täitmine edeneb ning 2007. aasta Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel võeti vastu ambitsioonikad eesmärgid vähendada 2020. aastaks ELis kasvuhoonegaaside kogust ja suurendada taastuvate energiaallikate osatähtsust.

Liikmesriikide edusammudest esitatakse põhjalik ülevaade teatise II osas.

3. Uuel etapil tuleb Lissaboni strateegiat põhjalikumalt ellu viia

Kuigi majanduse olukord on praegu parem kui 2005. aastal, astub EL uude Lissaboni strateegia etappi ajal, kui maailma majanduskasv on aeglane, finantsturgudel valitseb keeruline olukord ning tooreine ja nafta hind tõuseb. Seega on kätte jõudnud aeg strateegiat täielikumalt ellu viia, et kindlustada usaldust ning tugevdada majanduse aluseid. Sellega leevendatakse võimaliku languse mõju.

3.1. Reformide läbiviimine liikmesriikides

Liikmesriikide peamine ülesanne järgmisel etapil on reformide edukas elluviimine, eeskätt valdkondades, mida on nimetatud riigikohastest soovitustes, ning riikide „eritähelepanu nõudvates punktides“.

Arvestades et reformide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks on vaja aega, teeb komisjon ettepaneku jätta praegused soovitused üldiselt muutmata ja täpsustada neid vastavalt edusammudele, mida riigid on saavutanud pärast soovituste vastuvõtmist 2007. aasta kevadel.

Selleks et ELi uue põlvkonna lähenemispoliitika programmidest oleks majanduskasvu ja töökohtade loomisel rohkem kasu, tuleb nende raames eraldada 60% vahenditest[4] riikide reformiprogrammide toetamiseks. Lähenemiseesmärgi raames eraldatakse aastail 2007–2013 sel eesmärgil 347 miljardit eurot, millele lisandub ligikaudu 160 miljardi euro suurune summa, mida rahastavad avalik ja erasektor kahasse. Kokku kaasatakse kuni 2013. aastani igal aastal 70 miljardit eurot, mida kasutatakse peamiselt riikide reformiprogrammide elluviimiseks. Praeguseks on kavandamise etapp lõppenud ja oluline on tagada, et vahendid kulutatakse sihtotstarbeliselt, mitte ei suunata edasi vähemtähtsatesse valdkondadesse.

Kohalike omavalitsuste ja piirkondade ametiasutused osalevad uuendatud Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamises lähenemisprogrammide sihtotstarbeliste summade kaudu. Tuleb saavutada sidusrühmade suurem osalemine ning veelgi parandada juba tulemusi andvat kogemuste, ideede ja hea tava vahetamist. Seda arvestades tervitab komisjon eeskätt Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee soovi jälgida, mil määral sidusrühmi kaasatakse strateegia elluviimisse.

3.2. Majanduspoliitika parem kooskõlastamine

Liikmesriikide majandus on omavahel tugevasti põimunud. Samas suunas liikumine ja reformide õigeaegne kooskõlastamine tuleb neile ainult kasuks. Uus Lissaboni strateegia elluviimise viis, mille puhul seatakse esiplaanile ELi ja liikmesriikide partnerlus, on osutunud edukaks. Uuendatud strateegia alusel majanduspoliitika kooskõlastamise peamine vahend on komplekssed suunised. Neis esitatakse üldine raamistik, mille järgi erinevates erinevate sotsiaalse süsteemi ja institutsioonidega ning erinevates arengujärkudes olevad liikmesriigid saavad joondada oma reformikavu ja mis on piisavalt üldised, et võimaldada kohanduste tegemist vastavalt poliitikakeskkonna muutumisele. Liikmesriigid ja sidusrühmad on üldiselt üksmeelsed küsimuses, et suuniseid ei muudeta, vaid keskendutakse nende elluviimisele[5].

Seetõttu teeb komisjon ettepaneku kinnitada praegu kehtivad suunised ka järgmiseks etapiks, kuid ajakohastada nende rakendamise tausta käsitlevaid selgitusi. Näiteks tuleb pöörata suuremat tähelepanu meetmetele, millega suurendatakse investeerimist inimestesse ja ajakohastatakse tööturgu. Liikmesriigid peaksid läbi vaatama riiklikud reformiprogrammid, et viia need vastavusse uue Lissaboni strateegia etapiga, ning kaasama ka edaspidi erinevaid sidusrühmi reformiprogrammide arendamisse ja rakendamisse.

Viimase kolme aasta jooksul saadud kogemuse alusel võib öelda, et reformide läbiviimist tuleb paremini kooskõlastada. Seetõttu teeb komisjon liikmesriikidele ettepaneku arutada nõukogu mitmepoolse järelevalveprotsessi raames, kuidas kujundada poliitikat vastavalt konkreetsetele soovitustele ja „eritähelepanu nõudvatele punktidele“. Et anda arutelule suund, tuleb liikmesriikidel rakendusaruande osana esitada tegevuskava, milles riik esitab soovituste ja „eritähelepanu nõudvate punktide“ kohased järelmeetmed.

Pealegi leidub eriti tugevaid argumente selle kasuks, et kooskõlastada reforme euroalal. Ettepanekud euroala kooskõlastamise ja valitsemistava tõhustamise kohta esitatakse euroala kümnenda aastapäeva puhul 2008. aasta suveks valmiva komisjoni majandus- ja rahaliidu toimimise ülevaates.

3.3. Ühenduse tasandi reformid, sealhulgas ühenduse Lissaboni programm

Ühenduse uue Lissaboni programmi kaudu annab ühendus oma panuse uuendatud Lissaboni strateegia elluviimisse. Strateegiat tuleb käsitada riikide reformiprogrammide analoogina ja selles esitatakse need ühenduse meetmed, mis kõige paremini täiendavad liikmesriikide reforme ja millega aidatakse kõige rohkem kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Mõned ühenduse Lissaboni programmi meetmed saab vastu võtta komisjon üksi, kuid enamiku peab eelisjärjekorras vastu võtma nõukogu ja parlament. Selleks et saavutada kokkulepe, milliste meetmetega järgmisel etapil kiirendada majanduskasvu ja töökohtade loomist, peavad kõik ELi institutsioonid ilmutama ühist poliitilist tahet. Ühenduse Lissaboni programm esitatakse omaette teatises.

Selleks et riikide reformidest saadav kasu oleks täielik, on väga oluline, et ühenduse tasandil astutaks samme, millega täidetakse ühtse turu lüngad, eriti teenuste valdkonnas. Komisjon esitas hiljuti nägemuse 21. sajandi ühtse turu kohta[6]. Osa selles dokumendis esitatud meetmetest arendatakse edasi ühenduse Lissaboni programmis. Nende eesmärk on suurendada tarbija ja väikeettevõtete mõju ning parandada ühtse turu eeskirjade kohaldamist ja rakendamist. Näiteks on kavas luua üleriigilised ühtse turu keskused ja jälgida tarbekaupade hindade muutumist. Tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmine aitab tarbijal kasutada õigust valida tootjaid, mis omakorda soodustab konkurentsi.

3.4. Välistegevuse kava väljatöötamine

Ehkki EL peab kaitsma oma kodanikke, huve ja väärtusi, ei ole protektsionism õige lahendus. EL on kaubanduse ja investeeringute valdkonnas maailmas juhtival kohal ning tema avatus võimaldab tal hoida tootmissisendite kulud ja tarbijahinnad madalad, laiendada kaubavalikut, pakkuda ettevõtjatele konkurentsistiimulit ja teha uusi investeeringuid.

Lissaboni strateegiat viiakse ellu üleilmastumine taustal ja üleilmastumist tuleb strateegia kujundamisel arvestada. Seda on võimalik teha mitmel viisil.

- EL peab kasutama kõiki vahendeid, et säilitada oma avatust ja suurendada ettevõtete juurdepääsu kolmandate riikide turgudele.

Mitmepoolseid läbirääkimisi, eriti edukaks kujunenud Doha kaubandusläbirääkimiste vooru ning kehtivaid kahepoolseid kaubandusleppeid tuleb kasutada uute turgude hõivamiseks ning tariifide ja muude kaubandustõkete kõrvaldamiseks[7]. Neid tuleb kasutada ka selleks, et edendada eeskirjadest lähtuvat lähenemisviisi, mis toetab rangeid sotsiaal- ja keskkonnakaitse nõudeid. Lisaks esitab komisjon igal aastal turulepääsu käsitleva aruande, milles nimetatakse riigid ja valdkonnad, kus püsivad olulised tõkked. Tavaliselt alustatakse nende riikidega nõupidamisi. Probleemide püsimise korral tuleks kaaluda ühenduse kaubandusmeetmete võtmist ja/või meetmete võtmist WTO tasandil. Erilist tähelepanu tuleb pöörata juurdepääsule hanketurgudele, intellektuaalomandiõiguse kaitsele, õiglasele konkurentsile ja VKEde turulepääsu parandamisele.

- EL peaks viima uuele tasemele oma strateegilise dialoogi tähtsamate kolmandate riikidega ning töötama välja vastastikku kasulikke lahendusi, edendama rangemate nõuete järgimist ja õigusaktide lähendamist.

Tänu ühtse turu valdkonnas saadud kogemusele saab EL pakkuda konkreetseid oskusi (näiteks turu integreerimise, sotsiaalkaitse, tööhõive ja töötajate õiguste, tervishoiu, keskkonnakaitse, konkurentsieeskirjade ja tolli alal), millest võib peamistel partneritel olla kasu. Arutelu teel aga võib leida lahenduse valdkondades, milles ELil on strateegilisi huve (näiteks juurdepääs turule, energia, kliimamuutus, rände juhtimine, inimväärne töö, tehnoloogiastandardid ja intellektuaalomandi õiguste kaitse ning poliitika VKEde suhtes). Välja tuleb töötada uus lähenemisviis, mis arvestaks iga partneri iseärasusi ja mille näiteks võib tuua hiljuti käivitatud atlandiülene majandusnõukogu. Erilist tähelepanu tuleb pöörata liidu naaberriikidele.

3.5. Riikide, ühenduse ja rahvusvahelise tasandi tegevuse kooskõlastamine, et parandada poliitika tulemuslikkust

2006. aasta Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel lepiti kokku neli tähtsamat valdkonda, millele rajatakse uuendatud strateegia – teadmised ja uuendustegevus, ettevõtluspotentsiaali vallandamine, investeerimine inimestesse ja tööturu ajakohastamine ning energia ja kliimamuutus. Need valdkonnad on omavahel seotud ja kui neis tegutseda kooskõlastatult, viiakse poliitikat ellu järjekindlalt.

2006. aasta Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel kiideti neis neljas valdkonnas heaks mõned konkreetsed meetmed eesmärgiga saada tulemusi juba esimese Lissaboni strateegia etapi lõpuks. Need meetmed on olnud edukad. Näiteks on nüüd võimalik kõikides liikmesriikides peale ühe asutada ettevõte ühe nädalaga, külastades selleks vaid ühte asutust. Kokku on lepitud ühtsed kaitstud paindlikkuse põhimõtted. Halduskoormuse vähendamine sai olulise tõuke, kui Euroopa Ülemkogu seadis eemärgiks seda vähendada 25% võrra. Need näited annavad tunnistust, et uuendatud Lissaboni strateegia on tegelikult kasulik nii ettevõtetele kui ka kodanikele. Saavutatu alusel saab Euroopa Ülemkogu veelgi hoogustada strateegia elluviimist, seades täiendavad konkreetsed eesmärgid, mis tuleb saavutada 2010. aastaks.

Uue strateegia kandev idee on partnerlus, millega tunnustatakse, et ühise eesmärgi saavutamiseks tuleb teha tööd igal tasandil. Prioriteetsete valdkondade kindlaksmääramine aitab ühendada erinevate tasandite jõupingutusi. Kui tegemist on liikmesriikide tasandi meetmetega, tuleb need ette näha riiklikes reformiprogrammides; kui meetmed tuleb võtta ühenduse tasandil, tuleb need ette näha ühenduse Lissaboni programmis. Paljusid meetmeid saab ellu viia vaid juhul, kui EL võtab ennetavaid välismeetmeid, et mõjutada üleilmastumist ja kasutada ära selle pakutavaid võimalusi.

4. Nelja prioriteetse valdkonna meetmed

4.1. Investeerimine inimestesse ja tööturu ajakohastamine

Kaitstud paindlikkuse abil saavutatakse tasakaal tööturu paindlikkuse ja töösuhte kindluse vahel. Selle eesmärk on pakkuda kõikidele inimestele kindlust töösuhtes, et neil oleks võimalik leida hea töökoht igas aktiivse elu etapis. See aitab töövõtjal ja tööandjal kasutada üleilmastumise loodud võimalusi. Pärast kokkuleppe saavutamist sotsiaalpartneritega kutsutakse Euroopa Ülemkogu üles kiitma heaks komisjoni ettepanek kaitstud paindlikkuse ühiste põhimõtete kohta[8]. Iga liikmesriik peab neid põhimõtteid nüüd kohandama vastavalt oma olukorrale, ning neid rakendama.

Eriti oluline on tugevdada võitlust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ning aktiivse kaasamise poliitika abil integreerida ühiskonda heidikud. Uuendatud Lissaboni strateegia on suunatud vaesuse vähendamisele. Seetõttu seatakse eesmärgiks kiirendada majanduskasvu ja luua rohkem töökohti ning võtta niisuguseid meetmeid, millega suurendatakse inimeste oskusi, luuakse võrdseid võimalusi ja häid töökohti ning pakutakse piisavat sotsiaalkindlustust. Suurendada tuleb vähekvalifitseeritud töötajate, migrantide ja puuetega inimeste toetamist, eriti nende oskuste arendamist.

Inimeste haridusse ja oskustesse investeerimine terve nende eluea jooksul ei ole oluline mitte ainult Euroopa edu tagamiseks üleilmastumise aja, vaid ka üks ebavõrdsuse ja vaesusega võitlemise tõhusamaid viise. Inimeste uute teadmiste omandamise võime kujuneb välja juba väga varases lapseeas. Alg- ja keskkoolis saab arengu pandiks lugemisoskus. Kuid iga viies 15aastane eurooplane ei oska piisavalt lugeda ning iga kuues 18–24aastane on jätnud kooli pooleli ja omandanud vaid alama astme keskhariduse. Sellest tulenevalt on neil raske pääseda tööturule ja sellel edasi liikuda. Paljudest saavad pikaajalised töötud. Selles valdkonnas seatud eesmärke ei ole Euroopa täitnud kuigi edukalt. Noorte põhioskuste suurendamiseks ja koolist väljalangevuse järsuks vähendamiseks tuleb astuda otsustavaid samme. Märgatava tulemuse saavutamiseks vajalikud vahendid tuleb ette näha paljudeks aastateks.

Välismaal õppimine aitab märgatavalt kaasa isiksuse arenemisele ja keelteoskuse paranemisele. Erasmuse programmi abil on peaaegu kaks miljonit noort eurooplast õppinud välismaal. Seda võimalust peaks kasutama veelgi rohkem noori ja aja jooksul peaks välismaal õppimine muutuma ülikooliõpingute tavapäraseks osaks.

Kui töökohal omandatud oskusi hakataks tunnustama terves Euroopas, suurendaks see märgatavalt inimeste huvi omandada uusi oskusi terve karjääri jooksul. Sellele võib kaasa aidata hiljuti vastuvõetud Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, kui liikmesriigid seovad sellega kiiresti oma kvalifikatsioonisüsteemid ja -raamistikud.

Kaitstud paindlikkuse poliitikat aitab ellu viia oskuste arendamine ja elukestev õpe, millega suurendatakse paindlikkust ja töösuhte kindlust ning kergendatakse töökoha vahetamist. Kutseõppepoliitikat tuleb tõhustada ja muuta eesmärgipärasemaks, et soodustada aktiivsena vananemist ning suurendada tootlikkust ja töö leidmise võimalusi. Selleks saab kasutada Euroopa Sotsiaalfondi.

Parandada tuleb tulevikus vajaminevate oskuste prognoosimist ja seiret ning arvestades, et üha rohkemates sektorites valitseb tuntav tööjõu- ja oskuste puudus, tuleb lihtsustada tööjõu liikumist piirkondade ja riikide vahel ning õiguslikult reguleerida sisserändepoliitika. Lisaks tuleb parandada sisserändajate majanduslikku ja sotsiaalset integreerimist.

Seoses ühtse turu läbivaatamisega on komisjon esitanud oma nägemuse turule juurepääsu, turu võimalusi ja solidaarsust käsitleva tegevuskava kohta ning algatanud avaliku arutelu, neis tähtsates küsimustes ettepanekute saamiseks. Neid ettepanekuid kasutatakse uuendatud sotsiaalpoliitika tegevuskava väljatöötamisel, mis tuleb vastu võtta 2008. aasta keskpaigaks.

Suurendada investeerimist inimestesse vastavalt inimeste tööhõive ja hariduse elukäigu kontseptsioonile , ajakohastada tööturg ning tugevdada sotsiaalset kaasatust .

Ühenduse meetmed:

- komisjon teeb ettepaneku võtta 2008. aasta keskpaigaks vastu võimalustel, juurdepääsul ja solidaarsusel põhinev ning Euroopa uuele sotsiaalsele olukorrale vastav uuendatud sotsiaalpoliitika tegevuskava , milles käsitletakse noorsoo-, haridus-, rände- ja demograafiaküsimusi;

- oskuste erinevuse probleemide lahendamiseks teeb komisjon ettepanekud parandada Euroopas tulevikus nõutavate oskuste prognoosimist ja seiret;

- komisjon esitab 2008. aastal ettepanekud ühise sisserändepoliitika kohta.

Liikmesriigid peaksid:

- rakendama kaitstud paindlikkuse kokkulepitud ühispõhimõtteid ja määrama 2008. aasta lõpuks riiklikes reformiprogrammides kindlaks asjakohased tegevussuunad;

- suurendama vastavalt riiklikele ja ühenduse eesmärkidele kvaliteetse ja taskukohase lastehoiuteenuse kättesaadavust;

- koolist väljalangevuse oluliseks vähendamiseks ja lugemisoskuse parandamiseks koostama asjakohase tegevuskava ja määrama kindlaks eesmärgid;

- seostama riiklikud ja piirkondlikud programmid Erasmuse programmiga , et suurendada rahvusvahelises vahetuses osalevate üliõpilaste arvu;

- koostama 2010. aastaks riikliku kvalifikatsiooniraamistiku , mis põhineb Euroopa raamistikul .

4.2. Ettevõtluspotentsiaali, eelkõige VKEde potentsiaali vallandamine

Euroopa ettevõtluskeskkond on paranenud, sest liikmesriigid on hakanud rakendama Euroopa Ülemkogu 2006. aasta kevadise kohtumise otsuseid, milles käsitletakse ühiste teenuspunktide sisseseadmist ja ettevõtte asutamise kiirendamist, nii et selleks kuluks nädal või veelgi vähem. Nüüd peab EL liikuma edasi ja kokku leppima terviklikus poliitikas, mille raames kõrvaldatakse VKEde mistahes arenguetapis tekkivad takistused, et rohkem väikeettevõtteid kasvaks ja suudaks maailmaturul konkureerida. See lähenemisviis tuleks põimida väikeettevõteteid käsitlevasse õigusakti, milles esitatakse põhimõtted ja meetmed, millega toetatakse VKEsid terve nende elukäigu jooksul.

Selleks et riikide reformidest saadav kasu oleks täielik, on liidu seisukohalt esmatähtis täita suuremad ühtse turu lüngad, eriti teenuste valdkonnas. Ühtne turg rakendatakse lõplikult teenuste direktiivi täieliku ja tähtaegse rakendamisega. Direktiivi elluviimine pakub ka võimaluse muuta sujuvamaks menetlused, vähendada bürokraatlikke nõudeid, kergendada turulepääsu ja kiirendada e-valitsuse rakenduste omavahelist ühildamist.

Euroopa parema õigusloome tegevuskava hakkab kandma vilja ja halduskoormust tuleks ELi tasandil vähendada 25%. Ka liikmesriigid on seadnud eesmärgiks halduskoormust märgatavalt vähendada. VKEde ettevõtluskeskkonda aitab parandada ja uuendusi läbi viia avaliku halduse ajakohastamine eeskätt vastastikku ühilduva info- ja sidetehnoloogia kasutuselevõtmise kaudu. Parema õigusloome tegevuskava elluviimise tulemusel paljud ametiasutused juba kohandavad oma tegevust kasvavate ootustega. Ametiasutused on hakanud kohtlema ettevõtteid ja kodanikke klientidena, kasutama uut tehnoloogiat, edendama sotsiaalset uuendust ja tegema organisatsiooni ülesehituses muutusi, et nende teenus oleks prognoositav ja läbipaistev ning oleks tagatud õiguskaitse. Komisjon toetab hea tava vahetamist.

Ettevõtluspotentsiaali vallandamine

Ühenduse meetmed:

- VKEde kasvupotentsiaali vallandamiseks nende igal arenguetapil võtta vastu Euroopa väikeettevõtteid käsitlev õigusakt , milles nähakse ette terviklik poliitikaraamistik ;

- astuda samme, et vähendada ELi halduskoormust 2012. aastaks 25% võrra, ning rakendada ulatuslik lihtsustamiskava ;

- tugevdada ühtset turgu, suurendada konkurentsi teenuste alal ja võtta meetmeid finantsteenuste turgude integreerimiseks.

Liikmesriigid peaksid:

- tegema sihi- ja järjekindlalt tööd teenuste direktiivi rakendamiseks 2009. aasta lõpuks; vaatama 2008. aasta lõpuks läbi riigi õigusaktid ja andma neile hinnangu; seadma sisse ühtsed teeninduspunktid, võtma kasutusele elektroonsed menetlused ja juurutama tõhusa riikidevahelise halduskoostöö süsteemi;

- võtma veel enne Euroopa Ülemkogu 2008. aasta kevadist kohtumist vastu halduskoormuse vähendamise eesmärgid ja need avalikustama;

- kasutama kõiki avaliku halduse ajakohastamise võimalusi, mida pakub teenuste direktiivi rakendamine ja parema õigusloome tegevuskava elluviimine.

4.3. Investeerimine teadmistesse ja innovatsiooni

Vastavalt 2006. aasta Euroopa Ülemkogu kevadise kohtumise otsustele on liikmesriigid võtnud konkreetsed eesmärgid investeeringute suurendamiseks teadus- ja arendustegevusse ning astunud selleks tegelikke samme. Komisjoni ettepanekute alusel on asutatud Euroopa Teadusnõukogu ja käivitatud mitu ühist tehnoloogiaalgatust. On oodata, et 2009. aastal alustab tegevust Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut. Uute lähenemisprogrammide raames eraldatakse üle 85 miljardi euro investeerimiseks teadmistesse ja innovatsiooni.

Need on olulised esimesed sammud, kuid Euroopa eesmärkide saavutamiseks tuleb teha palju rohkem. Teadus- ja arendustegevuse eesmärkide saavutamiseks peaksid liikmesriigid võtma täiendavalt meetmeid. Selleks annab eriliselt põhjust asjaolu, et ELi teadus- ja arendustegevuse suhtarv 2006. aastal pisut vähenes, kuna investeerimine selles valdkonnas jäi maha SKT kasvust.

Üleilmastumise ajal tellitakse teadus- ja arendustegevust üha enam allhankena teistest maailma riikidest. Euroopas on uuenduste kaitsmine ja nendega seotud õiguste tagamine liiga kallis. Sisu levitamise litsentse antakse endiselt riigi tasandil. Standardite vastastikuse kooskõlastamise menetlus on endiselt liiga aeglane. Raadiospektri haldamine on endiselt killustatud, mis raskendab uute kõrgtehnoloogiliste toodete ja piiriüleste teenuste väljatöötamist. Ülikoolide, uurimisinstituutide, ettevõtete ja teadlaste koostööl on liiga palju takistusi, sealhulgas õiguslikke. See ei lase avalduda Euroopa traditsioonilisel eelisel – rahva loovusel ja leidlikkusel.

Takistuste kõrvaldamiseks tuleb Euroopal lisaks olemasolevale neljale vabadusele (kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumine) kehtestada ka viies vabadus – teadmiste vaba liikumine. Viies vabadus kannustab ELi üleminekut uuenduslikule ja loovale teadmistepõhisele majandusele:

- ühest küljest oleks tegemist tõelise Euroopa teadusruumiga, kus lisaks raamtingimustele innovatsiooni stimuleerimiseks ja tasustamiseks täiendaksid ELi ja riikide teadus- ja uurimistegevuse programmid üksteist, kus vahendeid eraldatakse konkurentsi alusel parimatele, et saavutada parimad tulemused; kus ülikoolidel ja ettevõtetel on koostööd lihtne teha; kus teaduskraade tunnustatakse vastastikku täielikult ning kus üliõpilased, akadeemikud, teadlased ja oskustöölised saavad vabalt liikuda ja teha koostööd maailma teadusüldsusega;

- Euroopa peab ka ühendama oma vahendid, et luua suured rajatised tulevikulaborite ja -seadmete jaoks, ilma milleta ei ole võimalik tulevastel aastakümnetel püsida eesliiniteaduses esirinnas. Kokku on lepitud ühine tegevuskava, milles loetletakse esmatähtsad teadusrajatised alates laseritest, teleskoopidest ja mereuuringutest kuni vähiuuringuteks vajalike andmebaasideni. Kuna liikmesriikidel eraldi ei ole piisavalt vahendeid nende käikuandmiseks, on riikidel aeg otsustada, kuidas oma jõud ühendada;

- Euroopa tootlikkuse ja uuenduse peamine taganttõukaja on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, mis tugineb kiirele Interneti-ühendusele. Väga paljudel väikeettevõtetel ja kodanikel ei ole veel kiiret Interneti-ühendust, mis pärsib nende arengut ja uuendusvõime avaldumist. Kuigi telekommunikatsiooniturgudel tugevneb konkurents, tuleb ka riiklike kavade abil tagada, et 2010. aastaks kasutaks 30% eurooplastest kiiret Interneti-ühendust.

Viienda vabaduse – teadmiste vaba liikumine – teostamine:

Ühenduse meetmed:

- parandada uuenduse peamisi raamtingimusi ühtse patendikohtusüsteemi ja ühtse taskukohase patendi loomise kaudu; sisu levitamise hõlbustamiseks muuta otstarbekamaks intellektuaalomandi õiguse eeskirjad, mis praegu on killustatud; kiirendada koostalitlusstandardite kehtestamist, saavutada edu raadiospektri ühise haldamise nimel tehtavas töös ja parandada riskikapitali kättesaadavust;

- kõrvaldada takistused, mis esinevad teadlaste liikumisel ühest riigist teise ja seada sel eesmärgil sisse Euroopa „pass“;

- vahendite tõhusaks kasutamiseks ühendada ELi ja liikmesriikide teadus- ja arendustegevuse vahendid , leppides 2008. aasta lõpuks kokku valdkonnad, kus viiakse läbi ühisprogramme, ja käivitada 2010. aasta lõpuks ühiste projektikutsete süsteem.

- panna alus maailmatasemel teadusrajatiste uuele põlvkonnale , koostades 2009. aasta lõpuks 35 kokkulepitud programmi käivitamise tegevuskava[9]. 2008. aasta jooksul algatada nende ülemaailmse tähtsusega projekte käsitlev arutelu asjast huvitatud välismaiste partneritega;

- parandada konkurentsi kiire Interneti-ühenduse valdkonnas, võttes 2009. aasta maiks vastu telekommunikatsiooni valdkonda käsitleva aruande.

Liikmesriigid peaksid:

- paremini kooskõlastama innovatsiooni raamtingimuste parandamise alast tegevust;

- selgitama välja, kuidas nad on täitnud oma 2010. aastaks seatud teadus- ja arendustegevuse eesmärgid ning kuidas nende teadus- ja arendustegevuse strateegiad aitavad kaasa Euroopa teadusruumi loomisele;

- kõrvaldama takistused, mis esinevad teadlaste liikumisel avalike ja erateaduskeskuste vahel;

- koostama 2008. aasta lõpuks strateegiad uue põlvkonna maailmatasemel teadusrajatiste loomisel osalemise kohta;

- riiklike reformiprogrammide raames võtma eesmärgiks laiendada kiire Interneti-ühenduse kasutamist,[10] et 2010. aastaks kasutaks seda vähemalt 30% ELi elanikest ja kõik koolid.

4.4. Energeetika ja kliimamuutus

2007. aasta Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel võeti eesmärgiks muuta Euroopa ühiskonnaks, mis toodab vähe süsinikdioksiidi ning mille energeetika on turvaline ja konkurentsivõimeline. Lepiti kokku ambitsioonikad eesmärgid vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heidet, parandada energiatõhusust ja suurendada taastuvenergiaallikate kasutamist. Järgmise perioodi peamine ülesanne on vastu võtta nende eesmärkide täitmise raamistik ja vahendid ning teha tööd selle nimel, et muu maailm võtaks ÜRO raames sarnaseid meetmeid.

Nii kaugeleulatuvate eesmärkide saavutamiseks peavad kõik majandusvaldkonnad jõupingutusi tõhustama. Turupõhised vahendid, näiteks heitkogustega kauplemise süsteem, stimuleerivad ettevõtteid tõhusalt heiteid vähendama. Heitkogustega kauplemise süsteemi tugevdamiseks peaksid riigid seadma kasvuhoonegaaside ja taastuvenergiaga seotud õiguslikult siduvad eesmärgid. Sel eesmärgil peaksid nad võtma mitmesuguseid meetmeid – kehtestama asjakohaseid õigusakte, kasutama tõhusalt majanduslikke vahendeid, näiteks toetusi, maksusoodustusi ja hankeid, ning suurendama läbipaistvust, näiteks kaupade tähistamise või rohelise raamatupidamissüsteemi kasutamisega. Kõige kiiremini on võimalik tulemusi saavutada energiatõhususe valdkonnas, kus valitsusasutustel on teedrajav roll. Nende meetmetega peab kaasnema jätkusuutlik investeerimine teadus- ja arendustegevusse ning uue tehnoloogia innukas kasutuselevõtmine vastavalt komisjoni hiljutisele ettepanekule võtta vastu Euroopa energiatehnoloogiate strateegiline plaan[11].

Energia siseturul konkurentsi tõstmine ja turu edasine integreerimine aitab oluliselt tõsta liidu energeetika turvalisust, jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet. Selleks tuleb teha uusi investeeringuid eesmärgiga parandada infrastruktuuri ja vastastikuseid ühendusi, hallata paremini varusid, töötada välja solidaarsusmehhanismid ja mitmekesistada energiaallikaid. Samal ajal tuleb kõnealust poliitikat kohandada vastavalt kliimamuutuse mõjudele. Olgugi et kliimamuutust on terve maailma otsustava tegutsemise korral võimalik vastuvõetaval määral ohjeldada, ei saa seda ära hoida. Poliitika kujundamisel tuleb arvestada tegelikku olukorda ja vähendada poliitika sotsiaal-, keskkonna- ja majanduslikke mõjusid ning samal ajal suurendada uute tehnoloogiate panust ELi tööstuse konkurentsivõimesse.

Euroopa majanduses muutmine energiatõhusaks ja süsinikdioksiidiheidete vähendamine

Ühenduse meetmed:

- võtta vastu õigusaktide eelnõud, millega viiakse lõpule elektri ja gaasi siseturgude loomine, ning kliimamuutuse alased eelnõud eesmärgiga kehtestada raamistik, mis võimaldab 2020. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heiteid vähemalt 20% võrra ja suurendada taastuvenergiaallikate osatähtsust 20%ni;

- orienteerida tööstuspoliitika tootmise ja tarbimise jätkusuutlikkuse parandamisele , keskenduda taastuvenergiale ning toodete, teenuste ja tehnoloogiate puhul tagada, et nad põhjustaksid vähe süsinikdioksiidi heiteid ja oleksid toorainetõhusad;

- vaadata läbi energiamaksudirektiiv , et selles paremini arvestada ELi energia- ja keskkonnaeesmärkidega;

- muuta rangemaks ehitiste energiatõhususe direktiivis esitatavad nõuded.

Liikmesriigid peaksid:

- vaatama läbi majandushoovad , sealhulgas maksud, toetused ja tasud, et võidelda kliimamuutusega võimalikult kulutõhusalt;

- julgustama hankeid teostavaid ametiasutusi järjekindlalt kasutama energiatõhusust lepingu sõlmimise kriteeriumina;

- kehtestama ametiasutuste hoonete energiakulu vähendamiseks konkreetsed eesmärgid;

- siduma tugevamini energiavõrgud .

5. JÄRELMEETMED, MIS VÕETAKSE PÄRAST 2008. AASTA EUROOPA ÜLEMKOGU KEVADIST KOHTUMIST

Majanduskasvu ja tööhõivet käsitlev uuendatud Lissaboni strateegia kannab juba vilja. Euroopal on nüüd olemas ühise eesmärgi nimel koostöö tegemiseks vajalik terviklik tegevuskava ja vahendid ning loodud tõhus edusammude jälgimise mehhanism, mille abil koostatakse aruanded Euroopa Ülemkogu kevadistele kohtumistele.

Tehtud on kõik ettevalmistused, et 2008. aasta Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel saaks käivitada uue, suurte eesmärkidega etapi . Uue etapi käivitamiseks:

- võetakse vastu 4. jaos loetletud meetmed neljas prioriteetses valdkonnas;

- taaskinnitatakse komplekssed suunised järgmiseks kolmeks aastaks;

- kinnitatakse komisjoni ettepanekud, mis käsitlevad iga riigi kohta esitatud soovitusi ja riikide „eritähelepanu nõudvaid punkte“;

- kutsutakse liikmesriike üles viima ellu nende reformiprogrammide veel teostamata reformid ja viima riiklik reformiprogramm kooskõlla uue etapi eesmärkidega; liikmesriike kutsutakse üles esitama rakendamise aruannetes nõukogule ja komisjonile konkreetsed tegevuskavad, milles käsitletakse konkreetset poliitikat ja ajakava riigi kohta esitatud soovituste ja tema „eritähelepanu nõudvate punktide“ suhtes;

- kinnitatakse uus ühenduse Lissaboni programm;

- kutsutakse liikmesriike üles tegema koostööd riikide ja piirkondade parlamentidega, et igal aastal korraldada arutelu riiklike reformiprogrammide rakendamise ja riigi kohta esitatud soovituste täitmise üle;

- kutsutakse liikmesriike üles kasutama lähenemisfondide vahendeid vastavalt nende sihtotstarbele, et soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist;

- julgustatakse riikide Lissaboni koordinaatoreid jätkama eeskätt neljas prioriteetses valdkonnas reformide teostamise kogemuste vahetamist ning rohkem kaasama sidusrühmi;

- kutsutakse Euroopa Parlamenti aktiivselt osalema algavas etapis, muuhulgas pidama dialoogi liikmesriikide parlamentidega.

[1] „Euroopa huvi: edukas toimetulek üleilmastumise ajajärgul“ - KOM(2007) 581.

[2] Nõukogu soovitus 2007/209/EÜ, 27. märts 2007 (ELT L 92, 3.4.2007).

[3] Tööhõivet käsitlevat osa on kasutatud ühise tööhõivearuande koostamisel. Selles esitatakse ka kasvualgatuse vahehinnangu kokkuvõte.

[4] Vähemalt 60% lähenemisprogrammide raames vähemarenenud piirkondadele eraldatavatest vahenditest ja vähemalt 75% konkurentsivõime ja tööhõive tagamise programmide raames jõukamatele piirkondadele eraldatavatest vahenditest tuleb ette näha sihtotstarbeliselt. Nimetatud lävendite järgimine ei ole kohustuslik nende liikmesriikide puhul, kes ühinesid liiduga pärast 2004. aasta maid.

[5] Hinnang komplekssete suuniste paketile, mille eesmärk on ergutada majanduskasvu ja töökohtade loomist, lõpparuande kava, oktoober 2007, Eureval ja Rambųll Management; majandus- ja rahandusministrite nõukogu 13. novembri 2007. aasta järeldused.

[6] 21. sajandi Euroopa ühtne turg - KOM(2007) 724.

[7] Globaalne Euroopa: Konkurentsivõime maailmas. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse - KOM(2006) 567.

[8] Paindlikkuse ja turvalisuse ühiste põhimõtete poole: rohkem paremaid töökohti paindlikkuse ja turvalisuse kaudu - KOM(2007) 359.

[9] Teadustöö infrastruktuure käsitlev Euroopa strateegiafoorum (ESFRI), Euroopa teadustöö infrastruktuuride tegevuskava, 2006. aasta aruanne, ning nõukogu 21.-22. mai 2007. aasta järeldused.

[10] Komisjon jälgib ELi internetivaldkonna arengut 2008. aastal kasutusele võetava lairiba jõudlusindeksi abil.

[11] Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani suunas - KOM(2006) 847.