1.   Käesolevaga luuakse Eurodac-süsteem. Selle eesmärk on:

2.   Biomeetrilisi andmeid ja muid isikuandmeid võib töödelda Eurodac-süsteemis üksnes käesolevas määruses, määrustes (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2018/1240, (EL) 2019/818, (EL) 2024/1351 ja (EL) 2024/1350 ning direktiivis 2001/55/EÜ sätestatud eesmärkidel, ilma et see piiraks päritoluliikmesriigi õigust töödelda Eurodac-süsteemi jaoks mõeldud andmeid oma riigisiseste õigusnormide alusel koostatud andmebaasides.

Käesolevas määruses austatakse täiel määral inimväärikust ja põhiõigusi ning järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) tunnustatud põhimõtteid, sealhulgas õigust eraelu puutumatusele, õigust isikuandmete kaitsele, õigust varjupaigale ning piinamise ja ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise keeldu. Sellega seoses ei tohi käesoleva määruse kohaselt toimuva isikuandmete töötlemise käigus diskrimineerida käesoleva määrusega hõlmatud isikuid mis tahes põhjusel, sealhulgas soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude seisukohtade, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

Kooskõlas käesoleva määrusega tuleb tagada isiku õigus eraelu puutumatusele ja andmekaitsele, seda nii liikmesriikide ametiasutuste kui ka liidu volitatud asutuste Eurodac-süsteemile juurdepääsu osas.

1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.   Määruse (EL) 2016/679 artiklis 4 määratletud mõisteid kohaldatakse käesoleva määruse suhtes niivõrd, kuivõrd liikmesriikide ametiasutused töötlevad isikuandmeid käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktides a, b, c ja j sätestatud eesmärgil.

3.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva määruse suhtes määruse (EL) 2024/1351 artiklis 2 sätestatud mõisteid.

4.   Direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 3 määratletud mõisteid kohaldatakse käesoleva määruse suhtes niivõrd, kuivõrd liikmesriikide pädevad asutused töötlevad isikuandmeid õiguskaitse eesmärgil.

1.   Eurodac-süsteem koosneb:

2.   Ühine isikuandmete hoidla sisaldab artikli 17 lõike 1 punktides a–f, h ja i, artikli 19 lõike 1 punktides a–f, h ja i, artikli 21 lõike 1 punktides a–f, h ja i, artikli 22 lõike 2 punktides a–f, h ja i, artikli 23 lõike 2 punktides a–f, h ja i, artikli 24 lõike 2 punktides a–f ja h ning lõike 3 punktis a ning artikli 26 lõike 2 punktides a–f, h ja i osutatud teavet. Ülejäänud Eurodac-süsteemi andmeid hoitakse kesksüsteemis.

3.   Sideinfrastruktuur kasutab olemasolevat turvalist üleeuroopalist valitsusasutuste telemaatiliste teenuste võrku (TESTA). Konfidentsiaalsuse tagamiseks Eurodac-süsteemile või kõnealusest süsteemist edastatavad isikuandmed krüpteeritakse.

4.   Igal liikmesriigil on üks riiklik juurdepääsupunkt. Europolil on ühtne juurdepääsupunkt (edaspidi „Europoli juurdepääsupunkt“).

5.   Artikli 15 lõikega 1, artikli 18 lõikega 2, artikli 20 lõikega 1, artikli 22 lõikega 1, artikli 23 lõikega 1, artikli 24 lõikega 1 ja artikli 26 lõikega 1 hõlmatud isikutega seotud andmeid, mida töödeldakse Eurodac-süsteemis, töödeldakse päritoluliikmesriigi nimel vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja üksteisest asjakohaste tehniliste vahenditega eraldatult.

6.   Kõik Eurodac-süsteemis registreeritud andmekogumid, mis puudutavad üht ja sama kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta isikut, lingitakse üheks jadaks. Kui artiklite 27 ja 28 kohaselt tehakse automaatne võrdlus ja leitakse päringutabamus vähemalt ühe teise sõrmejäljekomplektiga, või kui nende sõrmejälgede kvaliteet ei võimalda asjakohast võrdlust või need ei ole kättesaadavad, siis näokujutise andmetega mõnes teises andmekogumis, mis vastab samale kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule, lingib Eurodac-süsteem need andmekogumid võrdlemise põhjal automaatselt. Vajaduse korral kontrollib ekspert vastavalt artikli 38 lõigetele 4 ja 5 artiklite 27 ja 28 kohaselt tehtud automaatse võrdluse tulemust. Kui vastuvõttev liikmesriik päringutabamuse kinnitab, saadab ta kõnealuste andmekogumite linkimist kinnitava teate eu-LISA-le.

7.   Eurodac-süsteemi reguleerivaid norme kohaldatakse ka liikmesriikide toimingute suhtes alates andmete edastamisest Eurodac-süsteemi kuni võrdlustulemuste kasutamiseni.

1.   Eurodac-süsteemi operatiivjuhtimise eest vastutab eu-LISA.

Eurodac-süsteemi operatiivjuhtimine hõlmab kõiki ülesandeid, mis on vajalikud Eurodac-süsteemi ööpäevaringseks toimimiseks kõigil nädalapäevadel kooskõlas käesoleva määrusega, eelkõige hooldust ja tehnilist arendustööd, mis on vajalik, et tagada süsteemi toimimine operatiivse kvaliteedi seisukohalt rahuldaval tasemel, eelkõige seoses Eurodac-süsteemis päringu tegemiseks kuluva ajaga. eu-LISA töötab välja talitluspidevuse kava ja vastava süsteemi, milles võetakse arvesse hooldusvajadusi ja Eurodac-süsteemi ettenägematuid seisakuid, sealhulgas talitluspidevuse meetmete mõju andmekaitsele ja turvalisusele.

eu-LISA tagab koostöös liikmesriikidega, et Eurodac-süsteemi jaoks kasutatakse parimat kättesaadavat ja kõige turvalisemat tehnoloogiat ja tehnikaid, mille kohta tehakse tasuvusanalüüs.

2.   eu-LISA võib kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 kasutada Eurodac-süsteemi kasutuskeskkonnas olevaid reaalseid isikuandmeid testimiseks järgmistel juhtudel:

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud juhtudel peavad turvameetmed, juurdepääsukontroll ja logimistoimingud olema testimiskeskkonnas samaväärsed Eurodac-süsteemi kasutuskeskkonnaga. Testimiseks kohandatud reaalsete isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse rangeid tingimusi ja need muudetakse anonüümseks sellisel viisil, et andmesubjekt ei ole enam tuvastatav. Kui testimise eesmärk on saavutatud või testid on lõpule viidud, kustutakse reaalsed isikuandmed testimiskeskkonnast kohe ja jäädavalt.

3.   eu-LISA vastutab järgmiste sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete eest:

4.   Komisjon vastutab kõigi sideinfrastruktuuriga seonduvate ülesannete (v.a lõikes 3 osutatud ülesanded), eelkõige järgmiste eest:

5.   Ilma et see piiraks nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (35) kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 17 kohaldamist, kohaldab eu-LISA asjakohaseid ametisaladuse hoidmise reegleid või muid samaväärseid konfidentsiaalsuskohustusi kõigi oma töötajate suhtes, kellelt nõutakse töötamist Eurodac-süsteemi andmetega. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka pärast seda, kui kõnealused töötajad on oma ameti- või töökohalt lahkunud või kui nad on oma tegevuse lõpetanud.

1.   Õiguskaitse eesmärgil määravad liikmesriigid ametiasutused, kellel on käesoleva määruse kohaselt õigus esitada taotlus andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega. Määratud asutused on liikmesriikide need ametiasutused, kes vastutavad terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise või uurimise eest.

2.   Iga liikmesriik peab oma määratud asutuste nimekirja.

3.   Iga liikmesriik peab nimekirja oma määratud asutuste tegevusüksustest, kellel on õigus esitada riikliku juurdepääsupunkti kaudu taotlus andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega.

1.   Õiguskaitse eesmärgil määrab iga liikmesriik kontrolliasutuseks ühe riigiasutuse või riigiasutuse üksuse. Kontrolliasutus on liikmesriigi selline ametiasutus, kes vastutab terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamise, avastamise või uurimise eest.

Kui siseriiklik õigus seda lubab, võivad määratud asutus ja kontrolliasutus kuuluda samasse organisatsiooni, kuid kontrolliasutus peab oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid täites tegutsema sõltumatult. Kontrolliasutus on artikli 5 lõikes 3 osutatud tegevusüksustest eraldatud ega saa neilt juhiseid kontrollimise tulemuste kohta.

Kooskõlas oma põhiseaduslike või õigusest tulenevate nõuetega võivad liikmesriigid määrata oma organisatsioonilist ja haldusstruktuuri arvesse võttes rohkem kui ühe kontrolliasutuse.

2.   Kontrolliasutus tagab, et taotluse esitamise tingimused biomeetriliste või tähtnumbriliste andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega on täidetud.

Ainult kontrolliasutuse nõuetekohaselt volitatud töötajatel on õigus artiklis 32 sätestatud korra kohaselt vastu võtta ja edastada Eurodac-süsteemile juurdepääsu taotlusi.

Ainult kontrolliasutusel on õigus edastada biomeetriliste või tähtnumbriliste andmete võrdlemise taotlusi riiklikule juurdepääsupunktile.

1.   Europol määrab õiguskaitse eesmärgil ühe või mitu oma tegevusüksust Europoli määratud asutuseks. Europoli määratud asutusel on õigus esitada Europoli juurdepääsupunkti kaudu taotlusi andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega, et toetada ja tugevdada liikmesriikide meetmeid Europoli pädevusse kuuluvate terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks.

2.   Õiguskaitse eesmärgil määrab Europol oma kontrolliasutuseks nõuetekohaste volitustega Europoli ametnikest koosneva ühe eriüksuse. Europoli kontrolliasutusel on õigus edastada Europoli juurdepääsupunkti kaudu Europoli määratud asutuse taotlusi andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega. Europoli kontrolliasutus on oma käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel Europoli määratud asutusest täiesti sõltumatu. Europoli kontrolliasutus on Europoli määratud asutusest eraldiseisev ega saa temalt juhiseid kontrollimise tulemuste kohta. Europoli kontrolliasutus tagab, et taotluse esitamise tingimused biomeetriliste või tähtnumbriliste andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega on täidetud.

1.   Alates 12. juunist 2026 on Eurodac-süsteem ühendatud määruse (EL) 2019/818 artiklis 6 osutatud Euroopa otsinguportaaliga, et võimaldada määruse (EL) 2018/1240 artiklite 11 ja 20 kohaldamist.

2.   Määruse (EL) 2018/1240 artiklis 20 osutatud automaatne menetlemine võimaldab teha kõnealuses artiklis ette nähtud kontrolle ning nimetatud määruse artiklites 22 ja 26 ette nähtud järgnevaid kontrolle.

Määruse (EL) 2018/1240 artikli 20 lõike 2 punktis k osutatud kontrolli tegemise eesmärgil kasutab ETIASe kesksüsteem Euroopa otsinguportaali, et võrrelda ETIASe andmeid Eurodac-süsteemi andmetega, mis on kogutud käesoleva määruse artiklite 17, 19, 21, 22, 23, 24 ja 26 alusel kirjutuskaitstud vormis, kasutades käesoleva määruse I lisa vastavustabelis loetletud andmekategooriaid, ja mis puudutavad isikuid, kes on liikmesriikide territooriumilt lahkunud või sealt välja saadetud vastavalt tagasisaatmisotsusele või väljasaatmiskorraldusele. Kontrollide tegemine ei piira määruse (EL) 2018/1240 artikli 24 lõikes 3 sätestatud erinormide kohaldamist.

1.   ETIASe riiklikud üksused kasutavad Eurodac-süsteemis päringute tegemiseks samu tähtnumbrilisi andmeid, mida kasutatakse artiklis 8 osutatud automaatseks menetlemiseks.

2.   Käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punkti g kohaldamisel saavad ETIASe riiklikud üksused reisiloataotluste läbivaatamiseks juurdepääsu Eurodac-süsteemile kooskõlas määrusega (EL) 2018/1240, et tutvuda kirjutuskaitstud vormis andmetega. Eelkõige võivad ETIASe riiklikud üksused tutvuda käesoleva määruse artiklites 17, 19, 21, 22, 23, 24 ja 26 osutatud andmetega.

3.   Pärast päringu tegemist ja Eurodac-süsteemi kasutamist vastavalt lõigetele 1 ja 2 registreeritakse hindamise tulemus ainult ETIASe taotlustoimikutes.

1.   eu-LISA koostab igal kuul Eurodac-süsteemi töö kohta statistilise aruande, kus esitatakse eelkõige:

2.   Igakuised statistilised andmed lõikes 1 osutatud isikute kohta avaldatakse iga kuu. Iga aasta lõpus avaldab eu-LISA lõikes 1 osutatud isikute kohta aastastatistika. Statistilised andmed esitatakse liikmesriigi kaupa. Statistilised andmed lõike 1 punktis i osutatud isikute kohta esitatakse võimaluse korral sünniaasta ja soo kaupa.

Käesolev lõige ei mõjuta statistiliste andmete anonüümseks muutmist.

3.   eu-LISA koostab igakuise süsteemiülese statistika, et toetada artikli 1 punktides c ja i osutatud eesmärke. Nimetatud statistika ei võimalda isikute tuvastamist ja selles kasutatakse Eurodac-süsteemi, VISi, ETIASe ning EESi andmeid.

Esimeses lõigus osutatud statistika tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, komisjonile, Euroopa Liidu Varjupaigaametile, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile ning Europolile.

Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks esimeses lõigus osutatud igakuise süsteemiülese statistika sisu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Liidu territooriumile sisenemise keelamiseks ei kasutata üksnes süsteemiülest statistikat.

4.   eu-LISA esitab komisjonile viimase taotlusel teatavaid aspekte käsitleva statistika, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamise ja lõikes 1 osutatud statistikaga, ning teeb selle taotluse alusel kättesaadavaks liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Varjupaigaametile, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile ning Europolile.

5.   eu-LISA säilitab käesoleva artikli lõigetes 1–4 osutatud andmeid teadusuuringute ja analüüsi eesmärgil ning võimaldab seega käesoleva artikli lõikes 3 osutatud asutustel saada määruse (EL) 2019/818 artiklis 39 osutatud aruandluse ja statistika keskhoidlast kohandatavaid aruandeid ja statistikat. Nimetatud andmed ei võimalda isikute tuvastamist.

6.   Juurdepääs määruse (EL) 2019/818 artiklis 39 osutatud aruandluse ja statistika keskhoidlale antakse eu-LISA-le, komisjonile, iga liikmesriigi poolt vastavalt käesoleva määruse artikli 40 lõikele 2 määratud asutustele ning Euroopa Liidu Varjupaigaameti, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile ning Europoli volitatud kasutajatele, kui selline juurdepääs on asjakohane nende ülesannete täitmiseks.

1.   Liikmesriigid võtavad artikli 15 lõikes 1, artikli 18 lõigetes 1 ja 2, artikli 20 lõikes 1, artikli 22 lõikes 1, artikli 23 lõikes 1, artikli 24 lõikes 1 ja artikli 26 lõikes 1 osutatud isikutelt artikli 1 lõike 1 punktide a, b, c ja j kohaldamiseks biomeetrilised andmed ning nõuavad kõnealustelt isikutelt oma biomeetriliste andmete andmist ja teavitavad neid sellest kooskõlas artikliga 42.

2.   Liikmesriigid austavad sõrmejälgede võtmise ja näokujutise jäädvustamise käigus isiku väärikust ja kehalist puutumatust.

3.   Lõikes 1 sätestatud biomeetriliste andmete andmise kohustuse täitmise tagamiseks võetavad haldusmeetmed sätestatakse riigisiseses õiguses. Need meetmed peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning võivad hõlmata võimalust kasutada viimase abinõuna sunnivahendeid.

4.   Kui kõik lõikes 3 osutatud riigisiseses õiguses sätestatud meetmed ei taga biomeetriliste andmete andmise kohustuse täitmist taotleja poolt, kohaldatakse liidu varjupaigaõiguse asjakohaseid sätteid, mis käsitlevad selle kohustuse mittetäitmist.

5.   Ilma et see piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist, siis kui kolmanda riigi kodanikult või kodakondsuseta isikult, keda peetakse haavatavaks isikuks, ei ole võimalik võtta biomeetrilisi andmeid tema sõrmeotste või näo seisundi tõttu ja kui see isik ei ole seda seisundit tahtlikult tekitanud, ei võta asjaomase liikmesriigi ametiasutused biomeetriliste andmete andmise kohustuse täitmise tagamiseks haldusmeetmeid.

6.   Biomeetriliste andmete võtmise menetlus määratakse kindlaks ja seda kohaldatakse vastavalt asjaomase liikmesriigi riigisisesele tavale ja hartas ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud kaitsemeetmetele.

1.   Alaealistelt alates kuuendast eluaastast võtavad biomeetrilisi andmeid ametnikud, kes on saanud väljaõppe spetsiaalselt alaealistelt biomeetriliste andmete võtmiseks lapsesõbralikul ja lapse vajadustega arvestaval viisil ning võttes täielikult arvesse lapse huvisid ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis sätestatud kaitsemeetmeid.

Käesoleva määruse kohaldamisel seatakse esikohale lapse huvid. Kui ei ole kindel, kas laps on alla kuueaastane või mitte, ja kui puuduvad tõendid asjaomase lapse vanuse kohta, käsitavad liikmesriikide pädevad asutused seda last käesoleva määruse kohaldamisel alla kuue aasta vanusena.

Võimaluse korral peab alaealisega kogu tema biomeetriliste andmete võtmise ajal olema kaasas täiskasvanud pereliige. Saatjata alaealisega peab kogu tema biomeetriliste andmete võtmise ajal olema kaasas esindaja, või kui esindajat ei ole määratud, siis isik, kes on saanud väljaõppe lapse huvide ja üldise heaolu kaitsmiseks. Selline väljaõppe saanud isik ei tohi olla biomeetriliste andmete võtmise eest vastutav ametnik, ta peab tegutsema sõltumatult ega tohi saada korraldusi ei biomeetriliste andmete võtmise eest vastutavalt ametnikult ega teenistuselt. Selline väljaõppe saanud isik peab olema isik, kes on määratud tegutsema ajutiselt esindajana direktiivi (EL) 2024/1346 alusel, kui kõnealune isik on määratud.

Alaealiste vastu ei tohi kasutada mingit jõudu, et tagada nendepoolne biomeetriliste andmete andmise kohustuse täitmine. Kui see on asjakohase liidu või riigisisese õigusega lubatud, võib viimase abinõuna kasutada alaealiste suhtes proportsionaalset sundi, et tagada kõnealuse kohustuse täitmine. Sellise proportsionaalse sunni kohaldamisel austavad liikmesriigid alaealise väärikust ja kehalist puutumatust.

Kui alaealine, eelkõige saatjata või perekonnast lahku sattunud alaealine, keeldub andmast oma biomeetrilisi andmeid ja on põhjendatult alust uskuda, et esineb alaealise turvalisuse või kaitsega seotud riske, nagu on hinnanud spetsiaalselt alaealiste biomeetriliste andmete võtmiseks väljaõppe saanud ametnik, suunatakse alaealine pädevasse riiklikku lastekaitseametisse, riiklikku suunamismehhanismi või mõlemasse.

2.   Kui alaealiselt ei ole sõrmeotste või näo seisundi tõttu võimalik sõrmejälgi võtta või tema näokujutist jäädvustada, kohaldatakse artikli 13 lõiget 5. Kui alaealiselt võetakse sõrmejälgi uuesti või jäädvustatakse uuesti tema näokujutist, kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 1.

3.   Alla 14-aastase lapsega seotud Eurodac-süsteemi andmeid kasutatakse õiguskaitse eesmärkidel sellise lapse vastu üksnes juhul, kui lisaks artikli 33 lõike 1 punktis d osutatud põhjustele on alust arvata, et asjaomased andmed on vajalikud sellise terroriakti või muu raske kuriteo ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks, mille toimepanemises kõnealust last kahtlustatakse.

4.   Käesolev määrus ei piira direktiivi (EL) 2024/1346 artiklis 13 sätestatud tingimuste kohaldamist.

1.   Iga liikmesriik võtab kooskõlas artikli 13 lõikega 2 kõikidelt vähemalt kuueaastastelt rahvusvahelise kaitse taotlejatelt biomeetrilised andmed:

Käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja b osutatud 72-tunnise tähtaja mittetäitmine ei vabasta liikmesriike biomeetriliste andmete võtmise ja Eurodac-süsteemi edastamise kohustusest. Kui sõrmeotste seisukord ei võimalda võtta sõrmejälgi kvaliteediga, mis võimaldaks asjakohaselt teostada artikli 38 kohast võrdlemist, peab päritoluliikmesriik taotlejalt sõrmejäljed uuesti võtma ja edastama need uuesti võimalikult kiiresti ning hiljemalt 48 tunni jooksul pärast nende edukat uuesti võtmist.

2.   Juhul kui rahvusvahelise kaitse taotleja biomeetrilisi andmeid ei ole võimalik võtta taotleja tervise tagamiseks või rahvatervise kaitseks võetud meetmete tõttu, siis peavad liikmesriigid erandina lõikest 1 võtma sellised biomeetrilised andmed ning edastama need võimalikult kiiresti ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast seda, kui nimetatud tervisealaseid põhjuseid enam ei esine.

Tõsiste tehniliste raskuste korral võivad liikmesriigid riiklike talitluspidevuse kavade rakendamiseks lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b osutatud 72-tunnist tähtaega pikendada kõige rohkem 48 tunni võrra.

3.   Kui asjaomane liikmesriik seda taotleb, võivad selle liikmesriigi nimel biomeetrilisi ja tähtnumbrilisi andmeid võtta ja olemasolu korral isikut tõendava või reisidokumendi skaneeritud värvikoopia teha ning edastada ka selleks spetsiaalse väljaõppe saanud Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmed või varjupaigatugirühmade eksperdid, kui nad täidavad oma ülesandeid ja kasutavad oma volitusi kooskõlas määrustega (EL) 2019/1896 ja (EL) 2021/2303.

4.   Vastavalt artikli 3 lõikes 6 sätestatule lingitakse kõik käesoleva artikli kohaselt kogutud ja edastatud andmekogumid üheks jadaks muude samale kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule vastavate andmekogumitega.

1.   Niipea kui kooskõlas määrusega (EL) 2024/1351 on kindlaks tehtud vastutav liikmesriik, ajakohastab vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik oma andmekogumit, mis on asjaomase isiku kohta salvestatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 17, lisades sinna vastutava liikmesriigi.

Kui liikmesriigist saab vastutav liikmesriik, kuna on piisavalt alust arvata, et taotleja kujutab endast ohtu sisejulgeolekule vastavalt määruse (EL) 2024/1351 artikli 16 lõikele 4, ajakohastab ta oma andmekogumit, mis on asjaomase isiku kohta salvestatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 17, lisades sinna vastutava liikmesriigi.

2.   Eurodac-süsteemi saadetakse järgmine teave, et seda saaks säilitada vastavalt artikli 29 lõikele 1, võimaldamaks artiklitega 27 ja 28 ettenähtud edastamist:

3.   Kui vastutus läheb määruse (EL) 2024/1351 artikli 37 lõike 1 ja artikli 68 lõike 3 kohaselt üle teisele liikmesriigile, märgib vastutuse ülemineku fakti kindlaks teinud liikmesriik või ümberpaigutamise sihtliikmesriik ära vastutava liikmesriigi.

4.   Käesoleva artikli lõike 1 või 3 või artikli 31 lõike 6 kohaldamisel teavitab Eurodac-süsteem võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast asjaomaste andmete saamist kõiki päritoluliikmesriike sellest, et mõni teine päritoluliikmesriik, kelle edastatud andmetega artikli 15 lõikes 1, artikli 18 lõikes 2, artikli 20 lõikes 1, artikli 22 lõikes 1, artikli 23 lõikes 1, artikli 24 lõikes 1 või artikli 26 lõikes 1 osutatud isikute kohta leiti päringutabamus, on sellised andmed edastanud. Kõnealused päritoluliikmesriigid ajakohastavad samuti vastutava liikmesriigi kohta käivat teavet andmekogumites, mis on asjaomase isiku kohta salvestatud, nagu on osutatud artikli 15 lõikes 1.

1.   Eurodac-süsteemi salvestatakse vastavalt artikli 3 lõikele 2 üksnes järgmised andmed:

2.   Eurodac-süsteemi salvestatakse vastavalt artikli 3 lõikele 2 viivitamata ka järgmised andmed, kui see on kohaldatav ja sellised andmed on olemas:

3.   Kui kõik käesoleva artikli lõike 1 punktides a–f ja h osutatud andmed artiklis 15 osutatud isiku kohta on Eurodac-süsteemi salvestatud, loetakse neid määruse (EL) 2019/818 artikli 27 lõike 1 punkti aa kohaldamisel Eurodac-süsteemi edastatud andmekogumiks.

4.   Päritoluliikmesriik, kes on jõudnud järeldusele, et pärast määruses (EL) 2024/1356 osutatud taustakontrolli või määruse (EL) 2024/1351 artikli 16 lõike 4 või määruse (EL) 2024/1348 artikli 9 lõike 5 kohast uurimist kindlaks tehtud sisejulgeolekuoht enam ei kehti, kustutab andmekogumist julgeolekumärke kande, olles konsulteerinud teiste sama isiku andmekogumi registreerinud liikmesriikidega. Eurodac-süsteem teavitab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast julgeolekumärke kustutamist mõne teise päritoluliikmesriigi poolt, kes leidis päringutabamuse teiste päritoluliikmesriikide edastatud andmetega käesoleva määruse artikli 15 lõikes 1, artikli 22 lõikes 1, artikli 23 lõikes 1 või artikli 24 lõikes 1 osutatud isikute kohta, asjaomaseid päritoluliikmesriike sellest kustutamisest. Need päritoluliikmesriigid kustutavad julgeolekumärke ka vastavast andmekogumist.

1.   Iga liikmesriik võtab viivitamata kooskõlas artikli 13 lõikega 2 biomeetrilised andmed kõikidelt vähemalt kuueaastastelt kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt, kelle pädevad kontrolliasutused peavad kinni seoses asjaomase liikmesriigi maismaa-, mere- või õhupiiri ebaseadusliku ületamisega ja kes on saabunud kolmandatest riikidest, keda ei saadeta tagasi või kes jäävad füüsiliselt liikmesriikide territooriumile ning keda ei hoita kogu kinnipidamise ja tagasisaatmise otsuse alusel väljasaatmise vahelise ajavahemiku vältel vahi all, vangistuses või eeluurimise all.

2.   Asjaomane liikmesriik edastab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast kinnipidamise kuupäeva Eurodac-süsteemi vastavalt artikli 3 lõikele 2 iga lõikes 1 osutatud kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta, keda saadeta tagasi, järgmised andmed:

3.   Eurodac-süsteemi edastatakse vastavalt artikli 3 lõikele 2 viivitamata ka järgmised andmed, kui see on kohaldatav ja sellised andmed on olemas:

4.   Erandina lõikest 2 tuleb lõikes 2 osutatud andmed, mis on seotud isikutega, kes peetakse kinni vastavalt lõikes 1 osutatule ning kes jäävad füüsiliselt liikmesriikide territooriumile, kuid keda hoitakse pärast nende kinnipidamist vahi all, vangistuses või eeluurimise all kauem kui 72 tundi, edastada enne nende vahi alt, vangistusest või eeluurimise alt vabanemist.

5.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud 72-tunnise tähtaja mittetäitmine ei vabasta liikmesriike biomeetriliste andmete võtmise ja Eurodac-süsteemi edastamise kohustusest. Kui sõrmeotste seisukord ei võimalda võtta sõrmejälgi kvaliteediga, mis võimaldaks asjakohaselt teostada artikli 38 kohast võrdlust, peab päritoluliikmesriik isikutelt, kes peetakse kinni vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 kirjeldatule, sõrmejäljed uuesti võtma ja edastama need uuesti võimalikult kiiresti ning hiljemalt 48 tunni jooksul pärast nende edukat uuesti võtmist.

6.   Juhul kui kinnipeetud isiku biomeetrilisi andmeid ei ole võimalik võtta tema tervise tagamiseks või rahvatervise kaitseks võetud meetmete tõttu, siis peab asjaomane liikmesriik erandina lõikest 1 võtma sellised biomeetrilised andmed ning edastama need võimalikult kiiresti ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast seda, kui nimetatud tervisealaseid põhjuseid enam ei esine.

Tõsiste tehniliste raskuste korral võivad liikmesriigid riiklike talitluspidevuse kavade rakendamiseks lõikes 2 osutatud 72-tunnist tähtaega pikendada kõige rohkem 48 tunni võrra.

7.   Niipea kui päritoluliikmesriik tagab, et asjaomane isik, kelle andmed salvestati Eurodac-süsteemi kooskõlas lõikega 1, on liikmesriikide territooriumilt lahkunud vastavalt tagasisaatmisotsusele või väljasaatmiskorraldusele, ajakohastab ta oma andmekogumit, mis on asjaomase isiku kohta salvestatud, lisades sinna isiku territooriumilt väljasaatmise või lahkumise kuupäeva.

8.   Kui asjaomane liikmesriik seda taotleb, võivad selle liikmesriigi nimel biomeetrilisi ja tähtnumbrilisi andmeid võtta ja olemasolu korral isikut tõendava või reisidokumendi skaneeritud värvikoopia teha ning edastada ka selleks spetsiaalse väljaõppe saanud Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmed või varjupaigatugirühmade eksperdid, kui nad täidavad oma ülesandeid ja kasutavad oma volitusi kooskõlas määrustega (EL) 2019/1896 ja (EL) 2021/2303.

9.   Vastavalt artikli 3 lõikes 6 sätestatule lingitakse kõik käesoleva artikli kohaselt kogutud ja edastatud andmekogumid üheks jadaks muude samale kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule vastavate andmekogumitega.

10.   Kui kõik käesoleva artikli lõike 2 punktides a–f ja h osutatud andmed käesoleva artikli lõikes 1 osutatud isiku kohta on Eurodac-süsteemi salvestatud, loetakse neid määruse (EL) 2019/818 artikli 27 lõike 1 punkti aa kohaldamisel Eurodac-süsteemi edastatud andmekogumiks.

1.   Iga liikmesriik võtab viivitamata kooskõlas artikli 13 lõikega 2 biomeetrilised andmed kõikidelt vähemalt kuueaastastelt ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumil viibivatelt kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt.

2.   Asjaomane liikmesriik edastab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast seda, kui on tuvastatud kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku ebaseaduslik riigis viibimine, Eurodac-süsteemi vastavalt artikli 3 lõikele 2 iga lõikes 1 osutatud kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta järgmised andmed:

3.   Eurodac-süsteemi edastatakse vastavalt artikli 3 lõikele 2 viivitamata ka järgmised andmed, kui see on kohaldatav ja sellised andmed on olemas:

4.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud 72-tunnise tähtaja mittetäitmine ei vabasta liikmesriike biomeetriliste andmete võtmise ja Eurodac-süsteemi edastamise kohustusest. Kui sõrmeotste seisukord ei võimalda võtta sõrmejälgi kvaliteediga, mis võimaldaks asjakohaselt teostada artikli 38 kohast võrdlust, peab päritoluliikmesriik isikutelt, kes peetakse kinni vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 kirjeldatule, sõrmejäljed uuesti võtma ja edastama need uuesti võimalikult kiiresti ning hiljemalt 48 tunni jooksul pärast nende edukat uuesti võtmist.

5.   Juhul kui kinnipeetud isiku biomeetrilisi andmeid ei ole võimalik võtta tema tervise tagamiseks või rahvatervise kaitseks võetud meetmete tõttu, siis peab asjaomane liikmesriik erandina lõikest 1 võtma sellised biomeetrilised andmed ning edastama need võimalikult kiiresti ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast seda, kui nimetatud tervisealaseid põhjuseid enam ei esine.

Tõsiste tehniliste raskuste korral võivad liikmesriigid riiklike talitluspidevuse kavade rakendamiseks lõikes 2 osutatud 72-tunnist tähtaega pikendada kõige rohkem 48 tunni võrra.

6.   Niipea kui päritoluliikmesriik tagab, et asjaomane isik, kelle andmed salvestati Eurodac-süsteemi kooskõlas lõikega 1, on liikmesriikide territooriumilt lahkunud vastavalt tagasisaatmisotsusele või väljasaatmiskorraldusele, ajakohastab ta oma andmekogumit, mis on asjaomase isiku kohta salvestatud, lisades sinna isiku territooriumilt väljasaatmise või lahkumise kuupäeva.

7.   Vastavalt artikli 3 lõikes 6 sätestatule lingitakse kõik käesoleva artikli kohaselt kogutud ja edastatud andmekogumid üheks jadaks muude samale kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule vastavate andmekogumitega.

8.   Kui kõik käesoleva artikli lõike 2 punktides a–f ja h osutatud andmed käesoleva artikli lõikes 1 osutatud isiku kohta on Eurodac-süsteemi salvestatud, loetakse neid määruse (EL) 2019/818 artikli 27 lõike 1 punkti aa kohaldamisel Eurodac-süsteemi edastatud andmekogumiks.

1.   Iga liikmesriik võtab viivitamata biomeetrilised andmed kõikidelt vähemalt kuueaastastelt kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt, kes on maabunud määruses (EL) 2024/1351 määratletud otsingu- ja päästeoperatsiooni järel.

2.   Asjaomane liikmesriik edastab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast maabumise kuupäeva Eurodac-süsteemi vastavalt artikli 3 lõikele 2 iga lõikes 1 osutatud kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta järgmised andmed:

3.   Eurodac-süsteemi edastatakse vastavalt artikli 3 lõikele 2 ka järgmised andmed niipea, kui need on saadaval ning kui see on kohaldatav ja sellised andmed on olemas:

4.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tähtaja mittetäitmine ei vabasta liikmesriike biomeetriliste andmete võtmise ja Eurodac-süsteemi edastamise kohustusest. Kui sõrmeotste seisukord ei võimalda võtta sõrmejälgi kvaliteediga, mis võimaldaks asjakohaselt teostada artikli 38 kohast võrdlust, peab päritoluliikmesriik isikutelt, kes maabusid vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 kirjeldatule, sõrmejäljed uuesti võtma ja edastama need uuesti võimalikult kiiresti ning hiljemalt 48 tunni jooksul pärast nende edukat uuesti võtmist.

5.   Juhul kui maabunud isiku biomeetrilisi andmeid ei ole võimalik võtta tema tervise tagamiseks või rahvatervise kaitseks võetud meetmete tõttu, siis peab asjaomane liikmesriik erandina lõikest 1 võtma sellised biomeetrilised andmed ning edastama need võimalikult kiiresti ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast seda, kui nimetatud tervisealaseid põhjuseid enam ei esine.

Tõsiste tehniliste raskuste korral võivad liikmesriigid riiklike talitluspidevuse kavade rakendamiseks lõikes 2 osutatud 72-tunnist tähtaega pikendada kõige rohkem 48 tunni võrra.

6.   Ootamatu massilise sisserände korral võivad liikmesriigid lõikes 2 osutatud 72-tunnist tähtaega pikendada kõige rohkem 48 tunni võrra. Kõnealune erand jõustub päeval, mil sellest teatatakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning teates märgitud ajavahemikuks. Teates märgitud ajavahemik ei tohi olla pikem kui üks kuu.

7.   Niipea kui päritoluliikmesriik tagab, et asjaomane isik, kelle andmed salvestati Eurodac-süsteemi kooskõlas lõikega 1, on liikmesriikide territooriumilt lahkunud vastavalt tagasisaatmisotsusele või väljasaatmiskorraldusele, ajakohastab ta oma andmekogumit, mis on asjaomase isiku kohta salvestatud, lisades sinna isiku territooriumilt väljasaatmise või lahkumise kuupäeva.

8.   Kui asjaomane liikmesriik seda taotleb, võivad selle liikmesriigi nimel biomeetrilisi ja tähtnumbrilisi andmeid võtta ja olemasolu korral isikut tõendava või reisidokumendi skaneeritud värvikoopia teha ning edastada ka selleks spetsiaalse väljaõppe saanud Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmed või varjupaigatugirühmade eksperdid, kui nad täidavad oma ülesandeid ja kasutavad oma volitusi kooskõlas määrustega (EL) 2019/1896 ja (EL) 2021/2303.

9.   Vastavalt artikli 3 lõikes 6 sätestatule lingitakse kõik käesoleva artikli kohaselt kogutud ja edastatud andmekogumid üheks jadaks muude samale kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule vastavate andmekogumitega.

10.   Ilma et see piiraks määruse (EL) 2024/1351 kohaldamist, ei tohi asjaolu, et isiku andmed edastatakse kooskõlas käesoleva artikliga Eurodac-süsteemi, tuua kaasa käesoleva määruse artikli 22 lõikega 1 hõlmatud isiku diskrimineerimist ega erinevat kohtlemist.

11.   Kui kõik käesoleva artikli lõike 2 punktides a–f ja h osutatud andmed käesoleva artikli lõikes 1 osutatud isiku kohta on Eurodac-süsteemi salvestatud, loetakse neid määruse (EL) 2019/818 artikli 27 lõike 1 punkti aa kohaldamisel Eurodac-süsteemi edastatud andmekogumiks.

1.   Niipea kui ümberpaigutamise sihtliikmesriik on kohustatud asjaomase isiku määruse (EL) 2024/1351 artikli 67 lõike 9 kohaselt ümber paigutama, ajakohastab toetatav liikmesriik oma andmekogumit, mis on asjaomase isiku kohta salvestatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 17, 22, 23 või 24, lisades sinna ümberpaigutamise sihtliikmesriigi.

2.   Kui isik saabub ümberpaigutamise sihtliikmesriiki pärast ümberpaigutamise sihtliikmesriigi kinnitust asjaomase isiku ümberpaigutamise kohta vastavalt määruse (EL) 2024/1351 artikli 67 lõikele 9, saadab kõnealune liikmesriik andmekogumi, mis on asjaomase isiku kohta salvestatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 17 või 23, ning lisab sinna tema saabumiskuupäeva. Andmekogumit säilitatakse vastavalt artikli 29 lõikele 1, võimaldamaks artiklitega 27 ja 28 ettenähtud edastamist.

1.   Iga liikmesriik võtab viivitamata biomeetrilised andmed kõikidelt direktiivi 2001/55/EÜ kohaselt selle liikmesriigi territooriumil ajutise kaitse saajaks registreeritud vähemalt kuueaastastelt kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt.

2.   Asjaomane liikmesriik edastab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 10 päeva jooksul pärast ajutise kaitse saajaks registreerimist Eurodac-süsteemi vastavalt artikli 3 lõikele 2 iga lõikes 1 osutatud kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta järgmised andmed:

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud 10-päevase tähtaja mittetäitmine ei vabasta liikmesriike biomeetriliste andmete võtmise ja Eurodac-süsteemi edastamise kohustusest. Kui sõrmeotste seisukord ei võimalda võtta sõrmejälgi kvaliteediga, mis võimaldaks asjakohaselt teostada artikli 38 kohast võrdlust, peab päritoluliikmesriik käesoleva artikli lõikes 1 kirjeldatud ajutise kaitse saajalt sõrmejäljed uuesti võtma ja edastama need uuesti võimalikult kiiresti ning hiljemalt 48 tunni jooksul pärast nende edukat uuesti võtmist.

4.   Juhul kui ajutise kaitse saaja biomeetrilisi andmeid ei ole võimalik võtta tema tervise tagamiseks või rahvatervise kaitseks võetud meetmete tõttu, siis peab asjaomane liikmesriik erandina lõikest 1 võtma sellised biomeetrilised andmed ning edastama need võimalikult kiiresti ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast seda, kui nimetatud tervisealaseid põhjuseid enam ei esine.

Tõsiste tehniliste raskuste korral võivad liikmesriigid riiklike talitluspidevuse kavade rakendamiseks lõikes 2 osutatud 10-päevast tähtaega pikendada kõige rohkem 48 tunni võrra.

5.   Kui asjaomane liikmesriik seda taotleb, võivad selle liikmesriigi nimel biomeetrilisi andmeid võtta ja edastada ka selleks spetsiaalse väljaõppe saanud Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmed või varjupaigatugirühmade eksperdid, kui nad täidavad oma ülesandeid ja kasutavad oma volitusi kooskõlas määrustega (EL) 2019/1896 ja (EL) 2021/2303.

6.   Vastavalt artikli 3 lõikes 6 sätestatule lingitakse kõik käesoleva artikli kohaselt kogutud ja edastatud andmekogumid üheks jadaks muude samale kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule vastavate andmekogumitega.

7.   Kui kõik käesoleva artikli lõike 2 punktides a–f ja h osutatud andmed käesoleva artikli lõikes 1 osutatud isiku kohta on Eurodac-süsteemi salvestatud, loetakse neid määruse (EL) 2019/818 artikli 27 lõike 1 punkti aa kohaldamisel Eurodac-süsteemi edastatud andmekogumiks.

1.   Liikmesriigi edastatud biomeetrilisi andmeid, välja arvatud vastavalt artikli 16 lõike 2 punktidele a ja c, artiklitele 18 ja 20 edastatud andmeid, võrreldakse automaatselt teiste liikmesriikide edastatud biomeetriliste andmetega, mida juba säilitatakse Eurodac-süsteemis kooskõlas artikliga 15, artikli 18 lõikega 2 ning artiklitega 20, 22, 23, 24 ja 26.

2.   Liikmesriigi poolt vastavalt artikli 18 lõikele 1 edastatud biomeetrilisi andmeid võrreldakse automaatselt teiste liikmesriikide edastatud biomeetriliste andmetega, mida juba säilitatakse Eurodac-süsteemis kooskõlas artikliga 15 ning mis on märgitud artikli 31, artikli 18 lõike 2 ja artikli 20 kohaselt.

3.   Liikmesriigi taotlusel tagab Eurodac-süsteem, et lõikes 1 osutatud võrdlemine hõlmaks lisaks teistest liikmesriikidest saadud biomeetrilistele andmetele ka selle liikmesriigi varem edastatud biomeetrilisi andmeid.

4.   Eurodac-süsteem edastab päritoluliikmesriigile artikli 38 lõikes 4 sätestatud korras automaatselt päringutabamuse või negatiivse võrdlustulemuse. Päringutabamuse korral edastab Eurodac-süsteem kõikide päringutabamusele vastavate andmekogumite puhul artikli 17 lõigetes 1 ja 2, artikli 19 lõikes 1, artikli 21 lõikes 1, artikli 22 lõigetes 2 ja 3, artikli 23 lõigetes 2 ja 3, artikli 24 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 26 lõikes 2 osutatud andmed, asjakohasel juhul koos artikli 31 lõigetes 1 ja 4 osutatud märkega. Kui tulemus on negatiivne, siis artikli 17 lõigetes 1 ja 2, artikli 19 lõikes 1, artikli 21 lõikes 1, artikli 22 lõigetes 2 ja 3, artikli 23 lõigetes 2 ja 3, artikli 24 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 26 lõikes 2 osutatud andmeid ei edastata.

5.   Kui liikmesriik saab Eurodac-süsteemist päringutabamuse, mis võib aidata liikmesriigil täita oma kohustusi vastavalt artikli 1 lõike 1 punktile a, on see päringutabamus muude päringutabamuste suhtes ülimuslik.

1.   Kui sõrmeotste seisukord ei võimalda võtta sõrmejälgi kvaliteediga, mis võimaldaks asjakohaselt teostada artikli 38 kohast võrdlust, või kui sõrmejäljed ei ole võrdlemiseks kättesaadavad, võrdleb liikmesriik näokujutise andmeid.

2.   Näokujutise andmeid ja andmesubjekti sugu käsitlevaid andmeid, välja arvatud vastavalt artikli 16 lõike 2 punktidele a ja c ning artiklitele 18 ja 20 edastatud andmeid, võib automaatselt võrrelda teiste liikmesriikide edastatud näokujutise andmete ja andmesubjekti sugu käsitlevate andmetega, mida juba säilitatakse Eurodac-süsteemis kooskõlas artikliga 15, artikli 18 lõikega 2 ning artiklitega 20, 22, 23, 24 ja 26.

Liikmesriigi taotlusel tagab Eurodac-süsteem, et lõikes 1 osutatud võrdlemine hõlmaks lisaks teistest liikmesriikidest saadud näokujutise andmetele ka selle liikmesriigi varem edastatud näokujutist.

3.   Liikmesriigi poolt vastavalt artikli 18 lõikele 1 edastatud näokujutise andmeid ja andmesubjekti sugu käsitlevaid andmeid võib automaatselt võrrelda teiste liikmesriikide edastatud näokujutise andmetega ja andmesubjekti sugu käsitlevate andmetega, mida juba säilitatakse Eurodac-süsteemis kooskõlas artikliga 15 ning mis on märgitud artikli 31, artikli 18 lõike 2 ja artikli 20 kohaselt.

4.   Eurodac-süsteem edastab päritoluliikmesriigile artikli 38 lõikes 5 sätestatud korras automaatselt päringutabamuse või negatiivse võrdlustulemuse. Päringutabamuse korral edastab Eurodac-süsteem kõikide päringutabamusele vastavate andmekogumite puhul artikli 17 lõigetes 1 ja 2, artikli 19 lõikes 1, artikli 21 lõikes 1, artikli 22 lõigetes 2 ja 3, artikli 23 lõigetes 2 ja 3, artikli 24 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 26 lõikes 2 osutatud andmed, asjakohasel juhul koos artikli 31 lõigetes 1 ja 4 osutatud märkega. Kui tulemus on negatiivne, siis artikli 17 lõigetes 1 ja 2, artikli 19 lõikes 1, artikli 21 lõikes 1, artikli 22 lõigetes 2 ja 3, artikli 23 lõigetes 2 ja 3, artikli 24 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 26 lõikes 2 osutatud andmeid ei edastata.

5.   Kui liikmesriik saab Eurodac-süsteemist päringutabamuse, mis võib aidata liikmesriigil täita oma kohustusi vastavalt artikli 1 lõike 1 punktile a, on see päringutabamus tõendina muude päringutabamuste suhtes ülimuslik.

1.   Artikli 15 lõike 1 kohaldamisel säilitatakse kõiki andmekogumeid, mis on rahvusvahelise kaitse taotleja kohta salvestatud kooskõlas artikliga 17, Eurodac-süsteemis kümne aasta jooksul pärast biomeetriliste andmete edastamise kuupäeva.

2.   Artikli 18 lõikes 1 osutatud biomeetrilisi andmeid Eurodac-süsteemi ei salvestata.

3.   Artikli 18 lõike 2 kohaldamisel säilitatakse kõiki andmekogumeid, mis on artikli 18 lõike 2 punktis a osutatud kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta salvestatud kooskõlas artikliga 19, Eurodac-süsteemis viie aasta jooksul pärast biomeetriliste andmete edastamise kuupäeva.

4.   Artikli 18 lõike 2 kohaldamisel säilitatakse kõiki andmekogumeid, mis on artikli 18 lõike 2 punktis b või c osutatud kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta salvestatud kooskõlas artikliga 19, Eurodac-süsteemis kolme aasta jooksul pärast biomeetriliste andmete edastamise kuupäeva.

5.   Artikli 20 kohaldamisel säilitatakse kõiki andmekogumeid, mis on kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta salvestatud kooskõlas artikliga 21, Eurodac-süsteemis viie aasta jooksul pärast biomeetriliste andmete edastamise kuupäeva.

6.   Artikli 22 lõike 1 kohaldamisel säilitatakse kõiki andmekogumeid, mis on kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta salvestatud kooskõlas artikliga 22, Eurodac-süsteemis viie aasta jooksul pärast biomeetriliste andmete edastamise kuupäeva.

7.   Artikli 23 lõike 1 kohaldamisel säilitatakse kõiki andmekogumeid, mis on kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta salvestatud kooskõlas artikliga 23, Eurodac-süsteemis viie aasta jooksul pärast biomeetriliste andmete edastamise kuupäeva.

8.   Artikli 24 lõike 1 kohaldamisel säilitatakse kõiki andmekogumeid, mis on kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta salvestatud kooskõlas artikliga 24, Eurodac-süsteemis viie aasta jooksul pärast biomeetriliste andmete edastamise kuupäeva.

9.   Artikli 26 lõike 1 kohaldamisel säilitatakse kõiki andmekogumeid, mis on kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta salvestatud kooskõlas artikliga 26, Eurodac-süsteemis ühe aasta jooksul pärast asjakohase nõukogu rakendusotsuse jõustumise kuupäeva. Säilitamistähtaega pikendatakse igal aastal kogu ajutise kaitse kestuse ajal.

10.   Käesoleva artikli lõigetes 1–9 osutatud andmete säilitamistähtaegade möödumisel kustutatakse andmesubjektide andmed Eurodac-süsteemist automaatselt.

1.   Andmed isiku kohta, kes on saanud päritoluliikmesriigi kodakondsuse enne artikli 29 lõikes 1, 3, 5, 6, 7, 8 või 9 osutatud tähtaja möödumist, kustutatakse Eurodac-süsteemist viivitamata asjaomase liikmesriigi poolt vastavalt artikli 40 lõikele 3.

Andmed isiku kohta, kes on saanud muu liikmesriigi kodakondsuse enne artikli 29 lõikes 1, 3, 5, 6, 7, 8 või 9 osutatud tähtaja möödumist, kustutatakse Eurodac-süsteemist päritoluliikmesriigi poolt vastavalt artikli 40 lõikele 3 niipea, kui päritoluliikmesriik saab teada, et asjaomane isik on saanud kõnealuse kodakondsuse.

2.   Eurodac-süsteem teavitab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast kustutamist kõiki päritoluliikmesriike sellest, et mõni teine päritoluliikmesriik, kelle edastatud andmetega artikli 15 lõikes 1, artikli 18 lõikes 2, artikli 20 lõikes 1, artikli 22 lõikes 1, artiklis 23 lõikes 1, artikli 24 lõikes 1 või artikli 26 lõikes 1 osutatud isikute kohta leiti päringutabamus, on andmed vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kustutanud.

1.   Päritoluliikmesriik, kes andis rahvusvahelise kaitse isikule, kelle andmed olid kooskõlas artikliga 17 eelnevalt Eurodac-süsteemi salvestatud, märgib artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärkidel asjaomased andmed vastavalt nõuetele, mille eu-LISA on Eurodac-süsteemiga toimuva elektroonilise teabevahetuse jaoks kehtestanud. Kõnealust märget säilitatakse Eurodac-süsteemis vastavalt artikli 29 lõikele 1, võimaldamaks artiklitega 27 ja 28 ettenähtud edastamist. Eurodac-süsteem teavitab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast andmete märkimist kõiki päritoluliikmesriike sellest, et mõni teine päritoluliikmesriik, kelle edastatud andmetega artikli 15 lõikes 1, artikli 18 lõikes 2, artikli 20 lõikes 1, artikli 22 lõikes 1, artiklis 23 lõikes 1, artikli 24 lõikes 1 või artikli 26 lõikes 1 osutatud isikute kohta leiti päringutabamus, on andmed märkinud. Need päritoluliikmesriigid märgivad ka vastavad andmekogumid.

2.   Rahvusvahelise kaitse saajate kohta Eurodac-süsteemis vastavalt artikli 3 lõikele 2 säilitatavad ja käesoleva artikli lõike 1 kohaselt märgitud andmed tehakse õiguskaitse eesmärgil võrdlemise jaoks kättesaadavaks, kuni need andmed Eurodac-süsteemist vastavalt artikli 29 lõikele 10 automaatselt kustutatakse.

3.   Päritoluliikmesriik eemaldab kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku andmetelt käesoleva artikli lõike 1 kohaselt eelnevalt tehtud märke, kui tema seisund võetakse määruse (EL) 2024/1347 artikli 14 või 19 alusel ära.

4.   Päritoluliikmesriik, kes väljastas riigis seaduslikku viibimist tõendava dokumendi ebaseaduslikult riigis viibivale kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule, kelle andmed olid asjakohasel juhul kooskõlas artikli 22 lõikega 2 või artikli 23 lõikega 2 eelnevalt Eurodac-süsteemi salvestatud, või kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule, kes on maabunud otsingu- ja päästeoperatsiooni järel ning kelle andmed olid kooskõlas artikli 24 lõikega 2 eelnevalt Eurodac-süsteemi salvestatud, märgib artikli 1 lõike 1 punktides a ja c sätestatud eesmärkidel asjaomased andmed vastavalt nõuetele, mille eu-LISA on Eurodac-süsteemiga toimuva elektroonilise teabevahetuse jaoks kehtestanud. Kõnealust märget säilitatakse Eurodac-süsteemis vastavalt artikli 29 lõigetele 6, 7, 8 ja 9, võimaldamaks artiklitega 27 ja 28 ettenähtud edastamist. Eurodac-süsteem teavitab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast andmete märkimist kõiki päritoluliikmesriike sellest, et mõni teine päritoluliikmesriik, kelle edastatud andmetega artikli 15 lõikes 1, artikli 18 lõikes 2, artikli 20 lõikes 1, artikli 22 lõikes 1, artiklis 23 lõikes 1, artikli 24 lõikes 1 või artikli 26 lõikes 1 osutatud isikute kohta leiti päringutabamus, on andmed märkinud. Need päritoluliikmesriigid märgivad ka vastavad andmekogumid.

5.   Ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute kohta Eurodac-süsteemis säilitatavad ja käesoleva artikli lõike 4 kohaselt märgitud andmed tehakse õiguskaitse eesmärgil võrdlemise jaoks kättesaadavaks, kuni need andmed Eurodac-süsteemist vastavalt artikli 29 lõikele 10 automaatselt kustutatakse.

6.   Määruse (EL) 2024/1351 artikli 68 lõike 4 kohaldamisel registreerib ümberpaigutamise sihtliikmesriik pärast andmete käesoleva määruse artikli 25 lõike 2 kohast registreerimist ennast vastutavaks liikmesriigiks ja märgib kõnealused andmed märkega, mille sisestas kaitse andnud liikmesriik.

1.   Liikmesriikide määratud asutused ja Europoli määratud asutus võivad õiguskaitse eesmärgil esitada artikli 33 lõikes 1 ja artikli 34 lõikes 1 sätestatud põhjendatud elektroonilise taotluse koos nende kasutatava viitenumbriga kontrolliasutusele, kes edastab selle biomeetriliste või tähtnumbriliste andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi riikliku juurdepääsupunkti või Europoli juurdepääsupunkti kaudu. Kontrolliasutus kontrollib kõnealuse taotluse saamise korral, kas kõik artiklis 33 või 34 sätestatud tingimused andmete võrdlemise taotlemiseks on täidetud.

2.   Kui kõik artiklites 33 või 34 osutatud tingimused andmete võrdlemise taotlemiseks on täidetud, edastab kontrolliasutus andmete võrdlemise taotluse riiklikule juurdepääsupunktile või Europoli juurdepääsupunktile, kes omakorda edastab selle vastavalt artiklitele 27 ja 28 Eurodac-süsteemile andmete võrdlemiseks biomeetriliste või tähtnumbriliste andmetega, mis on Eurodac-süsteemile edastatud artikli 15, artikli 18 lõike 2 ning artiklite 20, 22, 23, 24 ja 26 kohaselt.

3.   Näokujutist võib õiguskaitse eesmärgil võrrelda Eurodac-süsteemis olevate muude näokujutise andmetega, nagu on sätestatud artikli 28 lõikes 1, kui sellised andmed on liikmesriikide määratud asutuste või Europoli määratud asutuse põhjendatud elektroonilise taotluse esitamise ajal kättesaadavad.

4.   Kiireloomulistel erandjuhtudel, kui on vaja ennetada terroriakti või muu raske kuriteoga seonduvat vahetut ohtu, võib kontrolliasutus edastada biomeetrilised või tähtnumbrilised andmed võrdlemiseks riiklikule juurdepääsupunktile või Europoli juurdepääsupunktile kohe pärast määratud asutuselt taotluse saamist ning alles tagantjärele kontrollida, kas kõik artiklites 33 või 34 osutatud tingimused andmete võrdlemise taotlemiseks on täidetud, sealhulgas seda, kas ka tegelikult oli tegemist kiireloomulise erandjuhtumiga. Kõnealune järelkontroll tehakse liigse viivituseta pärast taotluse menetlemist.

5.   Kui järelkontrolli käigus tehakse kindlaks, et juurdepääs Eurodac-süsteemi andmetele ei olnud õigustatud, kustutavad kõik Eurodac-süsteemist saadud teabele juurdepääsu omanud asutused selle teabe ja teavitavad kõnealusest kustutamisest kontrolliasutust.

1.   Määratud asutused võivad õiguskaitse eesmärgil esitada oma volituste piires põhjendatud elektroonilise päringu biomeetriliste või tähtnumbriliste andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi salvestatud andmetega üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

Lisaks esimeses lõigus osutatud andmebaaside eelnevale kontrollimisele võivad määratud asutused samuti teha kontrolli VISis, tingimusel et täidetud on otsuses 2008/633/JSK sätestatud tingimused andmete võrdlemiseks seal salvestatud andmetega. Määratud asutused võivad esitada esimeses lõigus osutatud põhjendatud elektroonilise päringuga samaaegselt päringuga andmete võrdlemiseks VISis salvestatud andmetega.

2.   Kui määratud asutused on teinud päringu ühises isikuandmete hoidlas kooskõlas määruse (EL) 2019/818 artikli 22 lõikega 1 ning vastavalt kõnealuse artikli lõikele 2 on ühine isikuandmete hoidla märkinud, et asjaomase isiku andmeid on salvestatud Eurodac-süsteemi, võib määratud asutustel olla juurdepääs Eurodac-süsteemile ilma eelneva kontrollimiseta, et teha päringuid kõigi teiste liikmesriikide riiklikes andmebaasides ja sõrmejälgede automaatse tuvastamise süsteemides.

3.   Päring andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil tehakse biomeetriliste või tähtnumbriliste andmetega.

1.   Europoli määratud asutus võib õiguskaitse eesmärgil esitada põhjendatud elektroonilise päringu biomeetriliste või tähtnumbriliste andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi salvestatud andmetega Europoli volituste piires ja kui see on vajalik Europoli ülesannete täitmiseks, üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

2.   Kui Europol on teinud päringuid ühises isikuandmete hoidlas kooskõlas määruse (EL) 2019/818 artikli 22 lõikega 1 ning vastavalt kõnealuse artikli lõikele 2 on ühine isikuandmete hoidla märkinud, et asjaomase isiku andmeid on salvestatud Eurodac-süsteemi, võib Europolil olla päringute tegemiseks juurdepääs Eurodac-süsteemile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

3.   Päring andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil tehakse biomeetriliste või tähtnumbriliste andmetega.

4.   Teabe töötlemiseks, mida Europol saab Eurodac-süsteemi andmetega võrdlemise tulemusel, on vajalik päritoluliikmesriigi luba. Selline luba saadakse kõnealuses liikmesriigis asuva Europoli riigisisese üksuse kaudu.

1.   Ilma et see piiraks artikli 39 kohaldamist, peab igasugune määratud asutuste, kontrolliasutuste, riiklike juurdepääsupunktide ja Europoli juurdepääsupunkti vaheline teabevahetus olema turvaline ja toimuma elektrooniliselt.

2.   Õiguskaitse eesmärgil töötlevad liikmesriigid ja Europol biomeetriliste või tähtnumbriliste andmetega tehtavaid otsinguid digitaalselt ning edastavad need kokkulepitud liidese juhenddokumendis sätestatud andmevormingus, tagamaks et andmeid oleks võimalik võrrelda teiste Eurodac-süsteemi salvestatud andmetega.

1.   Päritoluliikmesriik vastutab järgneva tagamise eest:

2.   Päritoluliikmesriik tagab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmete turvalisuse enne Eurodac-süsteemi edastamist ja selle ajal, nagu on sätestatud artiklis 48, ning Eurodac-süsteemist saadud andmete turvalisuse.

3.   Päritoluliikmesriik vastutab andmete lõpliku identifitseerimise eest vastavalt artikli 38 lõikele 4.

4.   eu-LISA tagab, et Eurodac-süsteemi kasutatakse, sealhulgas testimise eesmärgil, kooskõlas käesoleva määruse ja asjakohaste liidu andmekaitse-eeskirjadega. eu-LISA teeb eelkõige järgmist:

eu-LISA teatab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Andmekaitseinspektorile meetmetest, mida ta võtab käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt.

1.   Biomeetrilisi andmeid ja muid isikuandmeid töödeldakse digitaalselt ning need edastatakse kokkulepitud liidese juhenddokumendis sätestatud andmevormingus. Kui see on Eurodac-süsteemi tõhusaks toimimiseks vajalik, kehtestab eu-LISA tehnilised nõuded andmevormingule andmete edastamiseks liikmesriikidelt Eurodac-süsteemile ja vastupidi. eu-LISA tagab, et liikmesriikide edastatud biomeetrilisi andmeid on võimalik võrrelda sõrmejälgede ja nägude tuvastamise elektroonilise süsteemi abil.

2.   Liikmesriigid edastavad artikli 17 lõigetes 1 ja 2, artikli 19 lõikes 1, artikli 21 lõikes 1, artikli 22 lõigetes 2 ja 3, artikli 23 lõigetes 2 ja 3, artikli 24 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 26 lõikes 2 osutatud andmed elektrooniliselt. Artikli 17 lõigetes 1 ja 2, artikli 19 lõikes 1, artikli 21 lõikes 1, artikli 22 lõigetes 2 ja 3, artikli 23 lõigetes 2 ja 3, artikli 24 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 26 lõikes 2 osutatud andmed salvestatakse automaatselt Eurodac-süsteemi. Kui see on Eurodac-süsteemi tõhusaks toimimiseks vajalik, kehtestab eu-LISA tehnilised nõuded, et tagada andmete nõuetekohane elektrooniline edastamine liikmesriikidelt Eurodac-süsteemile ja vastupidi.

3.   Liikmesriigid tagavad, et artikli 17 lõike 1 punktis k, artikli 19 lõike 1 punktis k, artikli 21 lõike 1 punktis k, artikli 22 lõike 2 punktis k, artikli 23 lõike 2 punktis k, artikli 24 lõike 2 punktis k, artikli 26 lõike 2 punktis k ja artikli 32 lõikes 1 osutatud viitenumbri abil on võimalik andmed üheselt siduda konkreetse isiku ning andmeid edastava liikmesriigiga ning samuti on võimalik märkida, kas need andmed puudutavad artikli 15 lõikes 1, artikli 18 lõikes 2, artikli 20 lõikes 1, artikli 22 lõikes 1, artikli 23 lõikes 1, artikli 24 lõikes 1 või artikli 26 lõikes 1 osutatud isikut.

4.   Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud viitenumber algab identifitseerimistähe või -tähtedega, mille alusel tehakse kindlaks andmed edastanud liikmesriik. Identifitseerimistähele või -tähtedele järgneb isiku või taotluse kategooria tähis. „1“ tähistab artikli 15 lõikes 1 osutatud isikuid, „2“ artikli 22 lõikes 1 osutatud isikute andmeid, „3“ artikli 23 lõikes 1 osutatud isikute andmeid, „4“ artiklis 33 osutatud taotluste andmeid, „5“ artiklis 34 osutatud taotluste andmeid, „6“ artiklis 43 osutatud taotluste andmeid, „7“ artiklis 18 osutatud taotluste andmeid, „8“ artiklis 20 osutatud isikute andmeid, „9“ artikli 24 lõikes 1 osutatud isikute andmeid ning „0“ artikli 26 lõikes 1 osutatud isikute andmeid.

5.   eu-LISA kehtestab tehnilised menetlused, mille abil liikmesriigid tagavad üheste andmete jõudmise Eurodac-süsteemi.

6.   Eurodac-süsteem kinnitab andmete kättesaamist nii kiiresti kui võimalik. Selleks kehtestab eu-LISA vajalikud tehnilised nõuded selle tagamiseks, et liikmesriigid saavad taotluse korral kättesaamistõendi.

1.   Liikmesriigid tagavad biomeetriliste andmete edastamise vajaliku kvaliteediga, mis võimaldab nende võrdlemist elektroonilise sõrmejälgede ja näokujutiste tuvastamise süsteemi abil. Kui see on Eurodac-süsteemi võrdlustulemuste ülima täpsuse tagamiseks vajalik, määrab eu-LISA kindlaks edastatavate biomeetriliste andmete kvaliteedinõuded. Eurodac-süsteem kontrollib edastatud biomeetriliste andmete kvaliteeti nii kiiresti kui võimalik. Kui biomeetrilisi andmeid ei ole võimalik sõrmejälgede ja nägude tuvastamise elektroonilise süsteemi abil võrrelda, teavitab Eurodac-süsteem asjaomast liikmesriiki. Asjaomane liikmesriik edastab seejärel vajaliku kvaliteediga biomeetrilised andmed, kasutades selleks sama viitenumbrit kui varem edastatud biomeetriliste andmete puhul.

2.   Eurodac-süsteem teostab võrdlusi päringute saabumise järjekorras. Iga päringut käsitletakse 24 tunni jooksul alates selle saabumisest. Liikmesriigid võivad riigisisese õigusega seotud põhjustel nõuda, et võrdlus tehtaks eriti kiiresti ühe tunni jooksul. Kui nimetatud tähtaegu ei ole võimalik eu-LISAst sõltumatutel põhjustel järgida, töötleb Eurodac-süsteem päringut eelisjärjekorras niipea, kui eespool nimetatud põhjuseid enam ei ole. Sellistel juhtudel kehtestab eu-LISA päringute eelisjärjekorras käsitlemise tagamise kriteeriumid, kui see on vajalik Eurodac-süsteemi tõhusaks toimimiseks.

3.   Kui see on vajalik Eurodac-süsteemi tõhusaks toimimiseks, kehtestab eu-LISA saadud andmete töötlemise ning võrdluse tulemuse edastamise menetluskorra.

4.   Vajaduse korral kontrollib vastuvõtva liikmesriigi riigisisese õiguse kohaselt määratletud ja selliste sõrmejälgede võrdlemise liikide alal spetsiaalse väljaõppe saanud sõrmejäljeekspert, mis on ette nähtud käesolevas määruses, viivitamata artikli 27 kohaselt teostatud sõrmejälgede andmete võrdlemise tulemust.

Kui sõrmejälgede ja näokujutise andmete võrdlemisel elektroonilisse keskandmebaasi salvestatud andmetega saadakse Eurodac-süsteemis päringutabamus sõrmejälgede ja näokujutisega, võivad liikmesriigid kontrollida näokujutise andmete võrdlemise tulemust.

Päritoluliikmesriik teostab käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktides a, b, c ja j sätestatud eesmärkidel lõpliku identifitseerimise koostöös teiste asjaomaste liikmesriikidega.

5.   Artikli 27 kohaselt teostatud näokujutise andmete võrdlemise tulemust, kui päringutabamus on saadud üksnes näokujutise alusel, ja artikli 28 kohaselt teostatud näokujutise andmete võrdlemise tulemust kontrollib ja kõrvutab viivitamata vastuvõtvas liikmesriigis riigisisese õiguse kohaselt väljaõppe saanud sõrmejäljeekspert.

Päritoluliikmesriik teostab käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktides a, b, c ja j sätestatud eesmärkidel lõpliku identifitseerimise koostöös teiste asjaomaste liikmesriikidega.

Eurodac-süsteemilt saadud andmed, mis on seotud muude ebausaldatavaks osutunud andmetega, tuleb kustutada niipea, kui kõnealuste andmete ebausaldatavus on kindlaks tehtud.

6.   Kui lõigete 4 ja 5 kohane lõplik identifitseerimine näitab, et Eurodac-süsteemist saadud võrdlustulemus ei lange võrdluseks saadetud biomeetriliste andmetega kokku, kustutavad liikmesriigid viivitamata võrdlustulemuse ning teavitavad eu-LISA-t sellisest asjaolust võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast tulemuse saamist ning teatavad talle päritoluliikmesriigis kasutatud viitenumbri ja tulemuse saanud liikmesriigis kasutatud viitenumbri.

1.   Päritoluliikmesriigil on juurdepääs enda edastatud ja käesoleva määruse kohaselt Eurodac-süsteemi salvestatud andmetele.

Liikmesriigid ei tohi teha otsinguid teise liikmesriigi poolt edastatud andmete kohta ega saada selliseid andmeid, välja arvatud artiklites 27 ja 28 nimetatud võrdlemise tulemusena saadud andmed.

2.   Iga liikmesriik määrab artikli 1 lõike 1 punktides a, b, c ja j sätestatud eesmärkidel kindlaks liikmesriikide asutused, kellel on käesoleva artikli lõike 1 kohaselt juurdepääs Eurodaci-süsteemi salvestatud andmetele. Kindlaksmääramisel täpsustatakse konkreetne üksus, kes vastutab käesoleva määruse kohaldamisega seotud ülesannete täitmise eest. Iga liikmesriik edastab komisjonile ja eu-LISA-le viivitamata selliste üksuste loendi ning sellesse tehtud muudatused. eu-LISA avaldab konsolideeritud loendi Euroopa Liidu Teatajas. Loendi muutmise korral avaldab eu-LISA kord aastas internetis ajakohastatud konsolideeritud loendi.

3.   Ainult päritoluliikmesriigil on õigus muuta tema poolt Eurodac-süsteemi edastatud andmeid nende parandamise või täiendamise teel või kustutada neid andmeid, ilma et see piiraks artikli 29 kohast kustutamist.

4.   Juurdepääs ühises isikuandmete hoidlas säilitatavate Eurodac-süsteemi andmetega tutvumiseks antakse iga liikmesriigi riiklike ametiasutuste ja liidu asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele, kes on pädevad määruse (EL) 2019/818 artiklites 20 ja 21 sätestatud eesmärkidel. Juurdepääs piirdub ulatusega, mis on vajalik kõnealuste riiklike ametiasutuste ja liidu asutuste ülesannete täitmiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks ning mis on proportsionaalne taotletavate eesmärkidega.

5.   Kui liikmesriigil või eu-LISA-l on tõendeid, et Eurodac-süsteemi salvestatud andmed on faktiliselt ebatäpsed, teatab ta sellest võimalikult kiiresti päritoluliikmesriigile, ilma et sellega piirataks määruse (EL) 2016/679 artikli 33 kohast isikuandmetega seotud rikkumisest teatamist.

Kui liikmesriigil on tõendeid, et andmete Eurodac-süsteemi salvestamisega on rikutud käesolevat määrust, teatab ta sellest võimalikult kiiresti eu-LISA-le, komisjonile ja päritoluliikmesriigile. Päritoluliikmesriik kontrollib kõnealuseid andmeid ja vajaduse korral muudab neid või kustutab need viivitamata.

6.   eu-LISA ei edasta ega tee kättesaadavaks Eurodac-süsteemi salvestatud andmeid ühegi kolmanda riigi ametiasutustele. Kõnealune keeld ei puuduta selliste andmete edastamist määruse (EL) 2024/1351 kohaldamisalasse kuuluvatele kolmandatele riikidele.

1.   eu-LISA registreerib kõik Eurodac-süsteemis teostatud andmetöötlustoimingud. Registreerimisel näidatakse juurdepääsu eesmärk, kuupäev ja kellaaeg, edastatud andmed, päringus kasutatud andmed ja andmed sisestanud või need saanud üksuse nimi ja vastutavad isikud.

2.   Käesoleva määruse artikli 8 kohaldamisel peab eu-LISA registrit kõigi Eurodac-süsteemis teostatud andmetöötlustoimingute kohta. Sellist liiki toimingute registrikanded sisaldavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud elemente ja määruse (EL) 2018/1240 artiklis 20 sätestatud automaatse töötlemise käigus saadud päringutabamusi.

3.   Käesoleva määruse artikli 10 kohaldamisel peavad liikmesriigid ja eu-LISA registrit kõigi Eurodac-süsteemis ja viisainfosüsteemis teostatud andmetöötlustoimingute kohta kooskõlas käesoleva artikliga ja määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 34.

4.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmeid võib kasutada ainult andmekaitsega seotud andmetöötluse lubatavuse järelevalve eesmärgil ja andmete turvalisuse tagamiseks vastavalt artiklile 46. Registreeritud andmeid tuleb asjakohaste meetmetega kaitsta kõrvaliste isikute eest ning need tuleb kustutada ühe aasta möödumisel artiklis 29 osutatud säilitamistähtaja lõpust, kui neid ei vajata juba alanud järelevalvemenetluses.

5.   Iga liikmesriik võtab artikli 1 lõike 1 punktides a, b, c, g, h ja j sätestatud eesmärkidel vajalikke meetmeid, et saavutada oma riiklikus süsteemis käesoleva artikli lõigetes 1–4 esitatud eesmärgid. Peale selle registreerib iga liikmesriik töötajad, kes on nõuetekohaselt volitatud andmeid sisestama või saama.

1.   Päritoluliikmesriik annab käesolev määruse artikli 15 lõike 1, artikli 18 lõigete 1 ja 2, artikli 20 lõike 1, artikli 22 lõike 1, artikli 23 lõike 1, artikli 24 lõike 1 või artikli 26 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvale isikule kirjalikult ja vajaduse korral suuliselt keeles, millest ta aru saab või millest arusaamist temalt mõistlikult eeldatakse, kokkuvõtlikul, läbipaistval, arusaadaval ja hõlpsasti juurdepääsetaval kujul ning selges ja lihtsas keeles järgmise teabe:

2.   Artikli 15 lõike 1, artikli 18 lõigete 1 ja 2, artikli 20 lõike 1, artikli 22 lõike 1, artikli 23 lõike 1, artikli 24 lõike 1 ja artikli 26 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva isiku puhul esitatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave tema biomeetriliste andmete võtmise ajal.

Kui artikli 15 lõike 1, artikli 18 lõigete 1 ja 2, artikli 20 lõike 1, artikli 22 lõike 1, artikli 23 lõike 1, artikli 24 lõike 1 ja artikli 26 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluv isik on alaealine, annavad liikmesriigid teavet eakohasel viisil.

Biomeetriliste andmete kogumise korda selgitatakse alaealistele, kasutades teabelehti, jooniseid või ettenäitamist – või asjakohasel juhul nende kolme mis tahes kombinatsiooni – mis on spetsiaalselt välja töötatud viisil, millega tagatakse, et alaealised sellest aru saavad.

3.   Ühine teabeleht, mis sisaldab vähemalt käesoleva artikli lõikes 1 ja määruse (EL) 2024/1351 artikli 19 lõikes 1 osutatud teavet, koostatakse nimetatud määruse artikli 77 lõikes 2 sätestatud korras.

Teabeleht on selge ja lihtne ning koostatud kokkuvõtlikul, läbipaistval, arusaadaval ja hõlpsasti juurdepääsetaval kujul ning keeles, millest asjaomane isik aru saab või millest arusaamist temalt mõistlikult eeldatakse.

Teabeleht koostatakse nii, et liikmesriigid saavad seda liikmesriiki puudutava spetsiifilise lisateabega täiendada. Selline liikmesriigispetsiifiline teave sisaldab vähemalt teavet haldusmeetmete kohta, millega tagatakse biomeetriliste andmete esitamise kohustuse täitmine, andmesubjekti õiguste kohta, riiklikelt järelevalveasutustelt teabe ja abi saamise võimaluse kohta, vastutava töötleja ja andmekaitseametniku kontaktandmeid ning riiklike järelevalveasutuste kontaktandmeid.

1.   Andmesubjekt saab käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktides a, b, c ja j sätestatud eesmärgil kasutada õigust isikuandmetele juurde pääseda, lasta neid parandada, täiendada ja kustutada ning piirata isikuandmete töötlemist kooskõlas määruse (EL) 2016/679 III peatükiga ja kohaldades käesolevat artiklit.

2.   Igas liikmesriigis hõlmab andmesubjekti isikuandmetele juurdepääsu õigus õigust teada saada, missugused andmed on tema kohta Eurodac-süsteemi salvestatud, sealhulgas kõik andmed, mis näitavad, et isik võib kujutada ohtu sisejulgeolekule, ning milline liikmesriik need Eurodac-süsteemi edastas vastavalt määruses (EL) 2016/679 ja selle alusel vastu võetud riigisiseses õiguses sätestatud tingimustele. Ainult liikmesriik võib anda loa isikuandmetele juurdepääsuks.

Kui isikuandmete parandamise ja kustutamise õigust kasutatakse muus liikmesriigis, kui see või need, kes andmed edastas või edastasid, võtavad selle liikmesriigi ametiasutused ühendust andmed edastanud liikmesriigi või liikmesriikide ametiasutustega, et viimased võiksid kontrollida andmete täpsust ja nende Eurodac-süsteemi edastamise ja seal salvestamise õiguspärasust.

3.   Seoses kirjega, mis näitab, et isik võib kujutada ohtu sisejulgeolekule, võivad liikmesriigid piirata andmesubjekti käesolevas artiklis osutatud õigusi kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 23.

4.   Kui selgub, et Eurodac-süsteemi salvestatud andmed on faktiliselt ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, parandab või kustutab need edastanud liikmesriik kõnealused andmed vastavalt artikli 40 lõikele 3. See liikmesriik teatab kirjalikult andmesubjektile, et ta on võtnud meetmeid asjaomast andmesubjekti käsitlevate isikuandmete parandamiseks, täiendamiseks, kustutamiseks või nende töötlemise piiramiseks.

5.   Kui andmed edastanud liikmesriik ei nõustu sellega, et Eurodac-süsteemi salvestatud andmed on faktiliselt ebatäpsed või salvestatud ebaseaduslikult, teatab ta kirjalikult andmesubjektile, miks ta ei kavatse kõnealuseid andmeid parandada või kustutada.

Liikmesriik annab andmesubjektile teavet ka selle kohta, milliseid abinõusid ta võib kasutada, kui esitatud selgitus ei ole talle vastuvõetav. Kõnealune teave sisaldab teavet selle kohta, kuidas esitada hagi või vajaduse korral kaebust selle liikmesriigi pädevatele asutustele või kohtutele ning missugune rahaline või muu abi on asjaomase liikmesriigi õigusnormide või menetluste kohaselt kättesaadav.

6.   Lõigete 1 ja 2 alusel esitatud isikuandmetele juurdepääsu, nende parandamise, täiendamise, kustutamise või töötlemise piiramise taotlused sisaldavad kõiki andmesubjekti isiku tuvastamiseks vajalikke üksikasju, kaasa arvatud biomeetrilised andmed. Niisuguseid andmeid kasutatakse eranditult selleks, et oleks võimalik kasutada andmesubjekti lõigetes 1 ja 2 osutatud õigusi, ja need kustutatakse kohe pärast seda.

7.   Liikmesriikide pädevad asutused teevad omavahel aktiivselt koostööd, et andmesubjektile kuuluvate isikuandmetega tutvumise, nende parandamise, täiendamise, kustutamise või töötlemise piiramise õiguste teostamine toimuks viivitamata.

8.   Kui isik taotleb juurdepääsu teda puudutavatele andmetele, säilitab pädev asutus sellise taotluse tegemise ja selle käitlemise viisi kohta kirjaliku dokumendi vormis märke ning teeb kõnealuse dokumendi viivitamata kättesaadavaks riiklikele järelevalveasutustele.

9.   Taotluse korral teavitavad andmed edastanud liikmesriigi riiklik järelevalveasutus ja selle liikmesriigi riiklik järelevalveasutus, kus andmesubjekt viibib, andmesubjekti sellest, kuidas kasutada õigust taotleda vastutavalt töötlejalt teda puudutavatele isikuandmetele juurdepääsu, nende parandamist, täiendamist, kustutamist või töötlemise piiramist. Järelevalveasutused teevad kooskõlas määruse (EL) 2016/679 VII peatükiga koostööd.

1.   Iga liikmesriik näeb ette, et tema määruse (EL) 2016/679 artikli 51 lõikes 1 osutatud järelevalveasutus teostab või järelevalveasutused teostavad käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktides a, b, c ja j sätestatud eesmärgil järelevalvet selle üle, et kõnealune liikmesriik töötleks õiguspäraselt isikuandmeid, sealhulgas edastaks need Eurodac-süsteemi.

2.   Iga liikmesriik tagab, et tema järelevalveasutusel on võimalik saada nõuandeid isikutelt, kellel on biomeetriliste andmete kohta piisavalt teadmisi.

1.   Euroopa Andmekaitseinspektor tagab, et kõiki Eurodac-süsteemiga seonduvaid, eelkõige eu-LISA teostatavaid isikuandmete töötlemise toiminguid teostatakse kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 ja käesoleva määrusega.

2.   Euroopa Andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord kolme aasta jooksul viiakse kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega läbi eu-LISAs teostatavate isikuandmete töötlemise toimingute audit. Selliste auditite tulemusel koostatud aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, eu-LISA-le ja riiklikele järelevalveasutustele. eu-LISA-le antakse võimalus teha enne aruande vastuvõtmist selle kohta märkusi.

1.   Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 62 teevad riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor, tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, üksteisega oma kohustuste raames aktiivselt koostööd ja tagavad Eurodac-süsteemi koordineeritud järelevalve.

2.   Liikmesriigid tagavad, et sõltumatu asutus viib igal aastal kooskõlas artikli 47 lõikega 1 õiguskaitse eesmärgil läbi auditi isikuandmete töötlemise kohta, sealhulgas analüüsitakse mõnda põhjendatud elektrooniliste taotluste valimit.

Auditi tulemused lisatakse artikli 57 lõikes 8 nimetatud liikmesriikide aastaaruandele.

3.   Riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor, tegutsedes mõlemad oma pädevuse piirides, vahetavad asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide läbiviimisel, analüüsivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi, uurivad sõltumatu järelevalve või andmesubjektide õiguste teostamisega seotud probleeme, koostavad ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ning suurendavad vajaduse korral teadlikkust andmekaitsealastest õigustest.

4.   Riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor kohtuvad lõike 3 kohaldamise eesmärgil vähemalt kaks korda aastas Euroopa Andmekaitsenõukogu raames. Nende kohtumiste kulud kannab ja nende korraldamise eest vastutab Euroopa Andmekaitsenõukogu. Esimesel taolisel koosolekul võetakse vastu koosolekute töökord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid. Euroopa Andmekaitsenõukogu saadab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ühise tegevusaruande. Aruanne sisaldab iga liikmesriigi kohta eraldi peatükki, mille on koostanud selle liikmesriigi riiklik järelevalveasutus.

1.   Direktiivi (EL) 2016/680 artikli 41 lõikes 1 osutatud iga liikmesriigi järelevalveasutus teeb või järelevalveasutused teevad seiret selle üle, et liikmesriik töötleks käesoleva määruse alusel isikuandmeid õiguskaitse eesmärgil õiguspäraselt, sealhulgas edastaks need Eurodac-süsteemi ja Eurodac-süsteemist.

2.   Europoli teostatav isikuandmete töötlemine käesoleva määruse alusel toimub kooskõlas määrusega (EL) 2016/794 ja selle üle teostab järelevalvet Euroopa Andmekaitseinspektor.

3.   Käesoleva määruse kohaselt Eurodac-süsteemist õiguskaitse eesmärgil saadud isikuandmeid töödeldakse üksnes sellise konkreetse juhtumi ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks, mille jaoks liikmesriik või Europol on andmeid taotlenud.

4.   Piiramata direktiivi (EL) 2016/680 artikli 24 kohaldamist, säilitavad Eurodac-süsteem, määratud ja kontrollivad asutused ning Europol otsinguandmeid selleks, et riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor saaksid seirata andmetöötluse vastavust liidu andmekaitse normidele ning et säilitatavad andmed võimaldaksid koostada käesoleva määruse artikli 57 lõikes 8 osutatud aastaaruandeid. Muudel juhtudel peale nimetatud eesmärkidel kasutamise kustutatakse isikuandmed ja otsinguandmed kõigist liikmesriigi ja Europoli toimikutest pärast ühe kuu möödumist, välja arvatud juhul, kui andmeid vajatakse konkreetse poolelioleva kriminaalmenetluse jaoks, milleks liikmesriik või Europol on andmeid taotlenud.

1.   Päritoluliikmesriik tagab andmete turvalisuse enne nende edastamist Eurodac-süsteemi ning edastamise ajal.

2.   Iga liikmesriik võtab seoses kõigi oma pädevate asutuste poolt käesoleva määruse kohaselt töödeldavate andmetega vastu vajalikud meetmed, sealhulgas andmeturbe kava, et:

3.   Liikmesriigid ja Europol teavitavad eu-LISA-t oma süsteemides avastatud, Eurodac-süsteemiga seotud turvaintsidentidest, ilma et sellega piirataks isikuandmetega seotud rikkumisest teatamist ja teavitamist vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklitele 33 ja 34 ning direktiivi (EL) 2016/680 artiklitele 30 ja 31, samuti määruse (EL) 2016/794 artiklitele 34 ja 35. eu-LISA teavitab liikmesriike, Europoli ja Euroopa Andmekaitseinspektorit viivitamata oma süsteemides avastatud, Eurodac-süsteemiga seotud turvaintsidentidest, ilma et sellega piirataks määruse (EL) 2018/1725 artiklite 34 ja 35 kohaldamist. Turvaintsidendi kestel teevad asjaomased liikmesriigid, eu-LISA ja Europol omavahel koostööd.

4.   eu-LISA võtab vajalikke meetmeid, et saavutada lõikes 2 esitatud eesmärgid seoses Eurodac-süsteemi toimimisega, kaasa arvatud andmeturbe kava vastuvõtmine.

Enne Eurodac-süsteemi kasutuselevõtmist ajakohastatakse Eurodaci äri- ja tehnilise keskkonna turvaraamistikku kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artikliga 33.

5.   Euroopa Liidu Varjupaigaamet võtab vajalikud meetmed artikli 18 lõike 4 kohaldamiseks, kaasa arvatud käesoleva artikli lõikes 2 osutatud andmeturbe kava vastuvõtmine.

1.   Isikuandmeid, mida liikmesriigid või Europol saavad käesoleva määruse kohaselt Eurodac-süsteemist, ei tohi edastada ega teha kättesaadavaks kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile ega liidus või väljaspool seda loodud eraõiguslikule üksusele. Seda keeldu kohaldatakse ka juhul, kui neid andmeid töödeldakse riigi tasandil või liikmesriikide vahel edasi määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 2 ja direktiivi (EL) 2016/680 artikli 3 punkti 2 tähenduses.

2.   Ühest liikmesriigist pärinevaid ja päringutabamuse saamise järel liikmesriikide vahel õiguskaitse eesmärgil vahetatavaid andmeid ei edastata kolmandatele riikidele, kui esineb reaalne oht, et sellise edastamise tagajärjel võidakse andmesubjekti piinata, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada või rikkuda mis tahes muid tema põhiõigusi.

3.   Ühest liikmesriigist pärinevaid ning päringutabamuse saamise järel liikmesriikide ja Europoli vahel õiguskaitse eesmärgil vahetatavaid andmeid ei edastata kolmandatele riikidele, kui esineb reaalne oht, et sellise edastamise tagajärjel võidakse andmesubjekti piinata, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada või rikkuda muid tema põhiõigusi. Lisaks toimub edastamine üksnes juhul, kui see on vajalik ja proportsionaalne Europoli pädevusse kuuluvatel juhtudel, kooskõlas määruse (EL) 2016/794 V peatükiga ja päritoluliikmesriigi nõusolekul.

4.   Artikli 15 lõikes 1, artikli 18 lõigetes 1 ja 2 või artikli 20 lõikes 1 osutatud isikute puhul ei avaldata ühelegi kolmandale riigile teavet selle kohta, et liikmesriigis on esitatud rahvusvahelise kaitse sooviavaldus või et isiku suhtes on algatatud vastuvõtmismenetlus.

5.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud keelud ei piira liikmesriikide õigust edastada kõnealuseid andmeid asjakohasel juhul kooskõlas määruse (EL) 2016/679 V peatükiga või direktiivi (EL) 2016/680 V peatüki kohaselt vastu võetud riigisiseste normidega sellistele kolmandatele riikidele, kelle suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2024/1351.

1.   Erandina artiklist 49 võib artikli 15 lõikes 1, artikli 18 lõike 2 punktis a, artikli 20 lõikes 1, artikli 22 lõikes 2, artikli 23 lõikes 1, artikli 24 lõikes 1 ja artikli 26 lõikes 1 osutatud isikute isikuandmeid, mille liikmesriik on saanud pärast päringutabamust artikli 1 lõike 1 punktides a, b, c või j sätestatud eesmärkidel, edastada või teha kättesaadavaks kolmandale riigile päritoluliikmesriigi nõusolekul.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohane andmete edastamine kolmandale riigile toimub kooskõlas liidu õiguse asjakohaste sätetega, eelkõige andmekaitsesätetega, sealhulgas määruse (EL) 2016/679 V peatükiga, ning kui see on kohaldatav, siis samuti kooskõlas tagasivõtulepingutega ning andmeid edastava liikmesriigi õigusega.

3.   Lõike 1 kohane andmete edastamine kolmandale riigile toimub üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

4.   Määruse (EL) 2016/679 rakendamise üle, sealhulgas seoses käesoleva artikli kohase isikuandmete edastamisega kolmandatele riikidele ja eelkõige seoses nimetatud määruse artikli 49 lõike 1 punkti d alusel edastatavate andmete kasutamise, proportsionaalsuse ja vajalikkusega, teeb seiret määruse (EL) 2016/679 VI peatüki kohaselt loodud sõltumatu järelevalveasutus.

5.   Käesoleva artikli kohane isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ei piira käesoleva määruse artikli 15 lõikes 1, artikli 18 lõike 2 punktis a, artikli 20 lõikes 1, artikli 22 lõikes 2, artikli 23 lõikes 1, artikli 24 lõikes 1 ja artikli 26 lõikes 1 osutatud isikute õigusi, eelkõige seoses tagasi- ja väljasaatmise lubamatusega, ega määruse (EL) 2024/1348 artikli 7 kohast teabe avalikustamise või saamise keeldu.

6.   Kolmas riik ei saa kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku biomeetriliste andmete või muude isikuandmete võrdlemiseks või edastamiseks Eurodac-süsteemile otsest juurdepääsu ning talle ei anta juurdepääsu Eurodac-süsteemile liikmesriigi riikliku juurdepääsupunkti kaudu.

1.   Liikmesriigid ja Europol tagavad, et kõik andmetöötlustoimingud, mis tehakse tulenevalt päringutest võrrelda andmeid Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil, registreeritakse logisse või dokumenteeritakse taotluse lubatavuse kontrollimiseks, andmete töötlemise õiguspärasuse jälgimiseks ning andmete tervikluse ja turvalisuse tagamiseks, samuti sisekontrolli eesmärgil.

2.   Logis või dokumentatsioonis peavad kõigil juhtudel sisalduma järgmised andmed:

3.   Logisid ja dokumentatsiooni kasutatakse ainult andmetöötluse õiguspärasuse kontrollimiseks ning andmete tervikluse ja turvalisuse tagamiseks. Artiklis 57 osutatud järelevalveks ja hindamiseks ei tohi kasutada logisid, mis sisaldavad isikuandmeid.

Pädevatel riiklikel järelevalveasutustel, kes vastutavad taotluse lubatavuse kontrollimise ning andmete töötlemise õiguspärasuse ning andmete tervikluse ja turvalisuse seire eest, on oma ülesannete täitmiseks asjakohase taotluse esitamisel juurdepääs kõnealustele logidele.

1.   Igal isikul või liikmesriigil, kes on kandnud varalist või mittemateriaalset kahju ebaseadusliku töötlemistoimingu või muu käesoleva määrusega vastuolus oleva toimingu tagajärjel, on õigus saada hüvitist kantud kahju eest vastutavalt liikmesriigilt või eu-LISA-lt, kui eu-LISA vastutab tekitatud kahju eest ja niivõrd kui ta ei ole täitnud talle käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, mis on talle konkreetselt suunatud, või kui ta on tegutsenud väljaspool kõnealuse liikmesriigi õiguspäraseid juhiseid või neid rikkudes. Vastutav liikmesriik või eu-LISA vabastatakse täielikult või osaliselt vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole mingil moel vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest.

2.   Kui Eurodac-süsteemile tekitatakse kahju seetõttu, et mõni liikmesriik ei täida käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, loetakse see liikmesriik kõnealuse kahju eest vastutavaks, välja arvatud juhul, kui eu-LISA või mõni teine liikmesriik ei ole võtnud mõistlikke meetmeid kahju vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks.

3.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju eest liikmesriigi vastu esitatavaid hüvitisenõudeid käsitletakse kostjaks oleva liikmesriigi õigusnormide kohaselt kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artiklitega 79 ja 80 ja direktiivi (EL) 2016/680 artiklitega 54 ja 55. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kahju eest eu-LISA vastu esitatavate hüvitisenõuete suhtes kohaldatakse aluslepingutes ette nähtud tingimusi.

1.   Eurodac-süsteemi ja sideinfrastruktuuri loomise ja toimimisega seotud kulud kaetakse liidu üldeelarvest.

2.   Riiklike juurdepääsupunktide ja Europoli juurdepääsupunkti kulud ning nende Eurodac-süsteemiga ühendamise kulud kannab vastavalt iga liikmesriik ja Europol.

3.   Iga liikmesriik ja Europol loob oma kuludega käesoleva määruse rakendamiseks vajaliku tehnilise infrastruktuuri ja hooldab seda ning on kohustatud kandma oma kulud, mis tulenevad taotlustest, mis esitatakse andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil.

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.   Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

1.   eu-LISA esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Andmekaitseinspektorile aastaaruande Eurodac-süsteemi tegevuse, sealhulgas selle tehnilise toimimise ja turvalisuse kohta. Kõnealune aastaaruanne sisaldab teavet Eurodac-süsteemi haldamise ja toimimise kohta, võrreldes tulemuste, kulutasuvuse ja teenuste kvaliteeti puudutavate eesmärkide osas eelnevalt määratletud kvantitatiivsete näitajatega.

2.   eu-LISA tagab, et oleks olemas menetlused, mille abil jälgida Eurodac-süsteemi toimimist, võrreldes lõikes 1 osutatud eesmärkidega.

3.   Tehnilise hoolduse, aruandluse ja statistika eesmärgil on eu-LISA-l juurdepääs vajalikule teabele, mis puudutavad Eurodac-süsteemis tehtud andmetöötlustoiminguid.

4.   Hiljemalt 12. juuniks 2027 viib eu-LISA läbi uuringu selle kohta, kas Eurodac-süsteemi on tehniliselt võimalik lisada näotuvastustarkvara näokujutiste, sealhulgas alaealiste näokujutiste võrdlemiseks. Uuringus hinnatakse Eurodac-süsteemi eesmärkidel näotuvastustarkvaraga saadavate tulemuste usaldusväärsust ja täpsust ning esitatakse soovitused, millega enne Eurodac-süsteemis näotuvastustehnoloogia kasutuselevõttu vajaduse korral arvestada.

5.   Hiljemalt 12. juuniks 2029 ning seejärel iga nelja aasta järel esitab komisjon üldhinnangu Eurodac-süsteemi kohta, võrreldes saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega ja hinnates selle mõju põhiõigustele, eelkõige andmekaitse ja eraelu puutumatuse õigusele, uurides muu hulgas, kas juurdepääs õiguskaitse eesmärgil on põhjustanud käesoleva määrusega hõlmatud isikute kaudset diskrimineerimist, ning hinnates tegevuse aluspõhimõtete jätkuvat kehtivust, sealhulgas näotuvastustarkvara kasutamist, ja võimalikke mõjusid tulevastele toimingutele ning esitab mis tahes vajalikud soovitused. Hindamise käigus hinnatakse ka käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/1862 vahelist koostoimet. Komisjon edastab hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Liikmesriigid annavad eu-LISA-le ja komisjonile lõikes 1 osutatud aastaaruande koostamiseks vajalikku teavet.

7.   eu-LISA, liikmesriigid ja Europol annavad komisjonile lõikes 5 osutatud üldhinnangu koostamiseks vajalikku teavet. Nimetatud teave ei tohi kahjustada töömeetodeid ega sisaldada teavet, mis avalikustaks määratud asutuste teabeallikate, töötajate või uurimistega seotud teavet.

8.   Iga liikmesriik ja Europol koostab tundliku teabe avaldamist käsitlevaid riiklikke õigusnorme järgides biomeetriliste andmete õiguskaitse eesmärgil Eurodac-süsteemi andmetega võrdlemise tõhususe kohta iga kahe aasta järel aruande, mis sisaldab teavet ja statistikat:

Esimeses lõigus osutatud liikmesriikide ja Europoli aruanded edastatakse komisjonile järgmise aasta 30. juuniks.

9.   Tuginedes lõikes 8 osutatud aruannetele, mille esitavad liikmesriigid ja Europol, ja lisaks lõikes 5 ette nähtud üldhinnangule koostab komisjon iga kahe aasta järel aruande, mis käsitleb õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu Eurodac-süsteemile, ning edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Andmekaitseinspektorile.

1.   Hiljemalt 12. juuniks 2028 hindab komisjon direktiivi 2001/55/EÜ artiklis 27 osutatud halduskoostöö eesmärgil ajutise kaitse saajate andmete vahetamiseks kasutatavate IT-süsteemide toimimist ja tegevustõhusust.

2.   Komisjon hindab ka käesoleva määruse artikli 26 kohaldamise eeldatavat mõju, kui direktiivi 2001/55/EÜ kohased meetmed aktiveeritakse, võttes arvesse järgmist:

3.   Sõltuvalt käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud hindamiste tulemustest esitab komisjon asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku artikli 26 muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

1.   Hiljemalt 12. septembriks 2024 teavitab iga liikmesriik komisjoni sellest, kes on tema määratud asutused ja artikli 5 lõikes 3 osutatud tegevusüksused ja kontrolliasutused, ning teavitab viivitamata neis tehtud muudatustest.

2.   Hiljemalt 12. septembriks 2024 teavitab Europol komisjoni sellest, kes on tema määratud asutus ja kontrolliasutus, ning teavitab viivitamata selles tehtud muudatustest.

3.   Komisjon avaldab lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe igal aastal Euroopa Liidu Teatajas ning elektroonilisel kujul, mis on kättesaadav internetis ja mida ajakohastatakse viivitamata.

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse alates 12. juunist 2026.

Artiklit 26 kohaldatakse aga alates 12. juunist 2029.

3.   Käesolevat määrust ei kohaldata rakendusotsuse (EL) 2022/382 kohase ajutise kaitse saanud isikute suhtes või muu samaväärse riikliku kaitse saajate suhtes, mis on saadud vastavalt kõnealusele otsusele, rakendusotsuse (EL) 2022/382 tulevastele muudatustele ja kõnealuse ajutise kaitse võimalike pikendamistele.

4.   Liikmesriigid ja eu-LISA lepivad liidese juhenddokumendis kokku hiljemalt 12. detsembriks 2024.

5.   Näotuvastustarkvara abil näokujutiste võrdlust, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklites 15 ja 16, kohaldatakse alates kuupäevast, mil näotuvastustehnoloogia Eurodac-süsteemis kasutusele võetakse. Näotuvastustarkvara võetakse Eurodac-süsteemis kasutusele ühe aasta jooksul pärast artikli 57 lõikes 4 osutatud näotuvastustarkvara kasutuselevõtu uuringu lõpetamist. Kuni selle kuupäevani säilitatakse näokujutist Eurodac-süsteemis andmesubjekti andmekogumites ning edastatakse liikmesriigile, kui sõrmejälgede võrdlemisel on saadud päringutabamus.

6.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja eu-LISA-t kohe, kui nad on võtnud tehnilised meetmed andmete edastamiseks Eurodac-süsteemi, ja igal juhul hiljemalt 12. juuniks 2026.