6.4.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 92/3

---

NÕUKOGU OTSUS,

28. veebruar 2011,

mis käsitleb metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist käsitleva vabatahtliku partnerluslepingu (FLEGT) sõlmimist Euroopa Liidu ja Kameruni Vabariigi vahel

(2011/201/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 3 esimest lõiku ja lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõike 6 punkti a alapunktiga v ja lõikega 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

2003. aasta mais võttis Euroopa Komisjon vastu teatise nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „Metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahaldus ja puidukaubandus (FLEGT): ELi tegevuskava ettepanek”, kus kutsuti üles võtma meetmeid ebaseadusliku metsaraie vastu puitu tootvate riikidega vabatahtlike partnerluslepingute vastuvõtmise kaudu. 2003. aasta oktoobris võttis nõukogu kõnealuse tegevuskava kohta vastu järeldused (1) ja 11. juulil 2005 võttis Euroopa Parlament vastu sama küsimust käsitleva resolutsiooni (2).

(2)

Vastavalt nõukogu otsusele 2011/200/EL (3) kirjutati Euroopa Liidu ja Kameruni Vabariigi vahelisele metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist käsitlevale vabatahtlikule partnerluslepingule (edaspidi „leping”) 27. septembril 2010 alla, tingimusel et leping sõlmitakse.

(3)	Leping tuleks sõlmida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsusega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks Euroopa Liidu ja Kameruni Vabariigi vaheline vabatahtlik partnerlusleping, milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist (FLEGT).

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus nimetada isik, kes on volitatud liidu nimel esitama lepingu artiklis 31 ettenähtud teate, et muuta leping liidu jaoks siduvaks.

Artikkel 3

Vastavalt lepingu artiklile 19 moodustatavas lepingu rakendamise ühisnõukogus ja järelevalve ühiskomitees esindavad liitu komisjoni esindajad.

Liikmesriigid võivad osaleda lepingu rakendamise ühisnõukogu ja järelevalve ühiskomitee kohtumistel Euroopa Liidu delegatsiooni liikmetena.

Artikkel 4

Lepingu lisade muutmiseks lepingu artikli 29 alusel volitatakse komisjoni vastavalt nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2173/2005 (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse) (4) artikli 11 lõikes 3 sätestatud menetlusele kiitma sellised muudatused liidu nimel heaks.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

---

(1)  ELT C 268, 7.11.2003, lk 1.

(2)  ELT C 157E, 6.7.2006, lk 482.

(3)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(4)  ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

---

6.4.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 92/3

---

Euroopa Liidu ja Kameruni Vabariigi vaheline

VABATAHTLIK PARTNERLUSLEPING,

milles käsitletakse metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja Euroopa Liitu toodava puidu ja puittoodetega kauplemist (FLEGT)

EUROOPA LIIT, edaspidi „liit”,

ühelt poolt

JA KAMERUNI VABARIIK, edaspidi „Kamerun”,

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised”,

ARVESTADES ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel sõlmitud partnerluslepingut, millele on alla kirjutatud Cotonous (Benin) 23. juunil 2000 (1) ja mida on muudetud Luxembourgis 23. juunil 2005, edaspidi „Cotonou leping”,

ARVESTADES ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES), eriti selle nõuet, et CITESi osalised annaks I, II või III lisas loetletud liikidesse kuuluvate isendite eksportimiseks ekspordilube üksnes teatavatel tingimustel, eelkõige tingimusel, et kõnealuste isendite omandamisel ei oleks rikutud asjaomase riigi loomastiku ja taimestiku kaitse seadusi,

ARVESTADES Kameruni kehtivat metsaõigust, eelkõige metsaseadustikku ja muid asjakohaseid metsandussektori suhtes kohaldatavaid õigusakte,

ARVESTADES nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 2173/2005 FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise kohta puidu impordi suhtes Euroopa Ühendusse (2),

ARVESTADES, et Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Parlamendile metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) ELi tegevuskava kohta (3) on esimene samm kiireloomuliseks võitluseks ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu,

ARVESTADES 16. oktoobri 2003. aasta Yaoundé ministrite deklaratsiooni metsaõigusnormide täitmise järelevalve ja metsahalduse kohta Aafrikas,

ARVESTADES Kameruni ja Euroopa Komisjoni 28. septembril 2007. aastal Yaoundés allakirjutatud ühisavaldust läbirääkimiste kohta FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimiseks,

ARVESTADES 14. augustil 1994. aastal vastu võetud õiguslikult mittesiduvat ametlikku teatist igat liiki metsade majandamise, säilitamise ja säästva arengu ülemaailmse konsensuse põhimõtete kohta ning 31. jaanuaril 2008. aastal ÜRO Peaassamblee poolt vastuvõetud kõiki metsaliike käsitlevat õiguslikult mittesiduvat dokumenti (4),

ARVESTADES 2. märtsil 2005. aastal Pariisis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kõrgetasemelisel foorumil vastu võetud arenguabi tõhusust käsitleva deklaratsiooni põhimõtteid, mida toetab 2008. aasta septembri Accra tegevuskava ning mida osapooled on taas kord kinnitanud,

ARVESTADES, kui tähtsaks peavad lepinguosalised rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud arengueesmärke ja ÜRO aastatuhande arengueesmärke,

OLLES TEADLIKUD, kui olulised on 1992. aasta Rio de Janeiro keskkonna- ja arengudeklaratsioonis sätestatud põhimõtted metsade kaitse ja säästva majandamise kontekstis, eelkõige 10. põhimõte üldsuse teadlikkuse tõstmise ja keskkonnaalastes aruteludes osalemise tähtsuse kohta ning 22. põhimõte põliselanike ja teiste kohalike kogukondade esmatähtsa rolli kohta keskkonnajuhtimises ja arengus,

OLLES OTSUSTANUD tegutseda selle nimel, et käesoleva lepingu rakendamisel oleks võimalikult vähe otseseid kahjulikke tagajärgi kohalikele ja põliselanikele ning vaesele elanikkonnale,

KINNITADES, et lepinguosalised peavad tähtsaks mitmepoolseid kaubavahetussüsteeme reguleerivaid põhimõtteid ja eeskirju, eelkõige õigusi ja kohustusi, mis on sätestatud 1994. aasta üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes (GATT) ning teistes mitmepoolsetes lepingutes, millele on osutatud 15. aprillil 1994 Marrakechis sõlmitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu IA lisas, samuti vajadust neid kohaldada,

ARVESTADES Kameruni püsivaid jõupingutusi metsa ja loomastiku säästva majandamise üldiseks edendamiseks kogu riigi territooriumil, eriti kogu puiduvoo õiguspärasuse tagamiseks,

ARVESTADES, kui tähtsaks peavad lepinguosalised kodanikuühiskonna, erasektori ning kohalike elanike, sealhulgas põlisrahvaste osalemist metsakorralduspoliitika edukas teostamises, eelkõige avalikkusega konsulteerimise ja avalikkuse teavitamise kaudu,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „puit ja puittooted”– I-A lisas loetletud tooted;

b)   „läbiveetav puit ja puittooted”– kolmandast riigist pärit puit ja puittooted, mis siseneb tollikontrolli läbides Kameruni territooriumile ja väljub/väljuvad sealt samal kujul, säilitades oma päritolu;

c)   „import Euroopa Liitu”– puidu ja puittoodete Euroopa Liidus vabasse ringlusse lubamine 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (5) artikli 79 tähenduses, tingimusel et kõnealuseid tooteid ei saa lugeda „mittekaubanduslikku laadi kaubaks” vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (6) artikli 1 punktis 6 sätestatud määratlusele;

d)   „vabasse ringlusse lubamine”– liidu tolliprotseduur, mis annab väljastpoolt liitu pärit kaubale liidu kauba tollistaatuse (vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) ning mis hõlmab tasumisele kuuluvate imporditollimaksude sissenõudmist, vajaduse korral muude maksude sissenõudmist, kaubanduspoliitika meetmete, keeldude ja piirangute kohaldamist ning muude kauba impordi suhtes ette nähtud tolliformaalsuste täitmist;

e)   „eksport”– Kamerunis toodetud või omandatud puidu ja puittoodete füüsiline väljaviimine või üleandmine Kameruni territooriumilt, välja arvatud puit ja puittooted, mida veetakse läbi Kameruni territooriumi Kameruni tolliasutuste kontrolli all;

f)   „HS-kood”– neljanumbriline kood kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis, mis on loodud Maailma Tolliorganisatsiooni rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni alusel kooskõlas Euroopa Liidu ja Kesk-Aafrika Majandus- ja Rahandusühenduse (CEMAC) kombineeritud nomenklatuuridega;

g)   „FLEGT-litsents”– litsents, mis viitab õiguspärase päritoluga ja käesolevas lepingus sätestatud kriteeriumide alusel kontrollitud saadetisele;

h)   „litsentse väljastav asutus”– asutus, mille Kamerun on määranud väljastama ja kinnitama FLEGT-litsentse;

i)   „pädevad asutused”– asutused, mille liidu liikmesriigid on määranud FLEGT-litsentse kontrollima;

j)   „saadetis”– FLEGT-litsentsiga hõlmatud puidu- ja puittoodete kogus, mille saadab Kamerunist kaubasaatja või vedaja ning mis esitatakse tolliasutusele Euroopa Liidus vabasse ringlusse lubamiseks;

k)   „õiguspäraselt toodetud või omandatud puit”– puit, mis pärineb või on saadud ühe või mitme tootmis- või omandamisprotsessi teel, sealhulgas imporditud puit, mis vastab täielikult kõigile Kameruni kehtivates metsandussektori suhtes kohaldatavates õigusnormides sätestatud tingimustele ning mille vastavus neile on tõendatud/kontrollitud II lisas kirjeldatud korras.

Artikkel 2

Eesmärk

1.   Käesoleva lepingu (edaspidi VPL) eesmärk on luua õiguslik raamistik, mis tagaks, et kogu käesoleva lepinguga hõlmatud Kamerunist liitu imporditav puit ja puittooted oleks õiguspäraselt toodetud või omandatud.

2.   Seda eesmärki silmas pidades lepivad lepinguosalised muu hulgas kokku järgmises:

a)	tuleb edendada puidu ja puittoodete kaubandust;

b)	luua alus dialoogile ja koostööle;

c)	edendada Kameruni metsatööstuse arengut ja parandada sel moel sektori konkurentsivõimet;

d)	luua kohalike elanike ja ettevõtjate jaoks uusi ja parandada olemasolevaid majanduslikke võimalusi;

e)	parandada Kameruni sidusrühmade suutlikkust, aidates kaasa säästvasse metsamajandusse investeerimiseks soodsa keskkonna loomisele.

Artikkel 3

Kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse kogu puidu ja kõigi puittoodete suhtes, mis on hõlmatud FLEGT-litsentsimissüsteemiga ja loetletud I-A lisas.

Artikkel 4

FLEGT-litsentsimissüsteem

1.   Luuakse lepinguosaliste vaheline litsentsimissüsteem, mis hõlmab metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (edaspidi „FLEGT-litsentsimissüsteem”). Kõnealuse süsteemiga luuakse menetluste ja nõuete kogum, mis võimaldab kontrollida ja tõendada FLEGT-litsentside abil, et liitu saadetav puit ja puittooted on toodetud või omandatud õiguspäraselt. Liit kiidab sellised Kameruni saadetised liitu importimiseks heaks üksnes siis, kui nimetatud saadetised on varustatud FLEGT-litsentsidega.

2.   FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldatakse I-A lisas loetletud puidu ja puittoodete suhtes. I-B lisas loetletud puitu ja puittooteid ei tohi Kamerunist eksportida.

3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et nad võtavad kõik vajalikud meetmed FLEGT-litsentsimissüsteemi kohaldamiseks.

Artikkel 5

Litsentse väljastav asutus

1.   Kamerun määrab litsentse väljastava asutuse ja teatab Euroopa Komisjonile selle kontaktandmed. Mõlemad lepinguosalised avalikustavad kõnealuse teabe.

2.   Litsentse väljastav asutus kontrollib, et puit ja puittooted oleksid toodetud või omandatud õiguspäraselt vastavalt II lisas esitatud õigusaktidele. Ta väljastab vastavalt III-A lisas kindlaksmääratud korrale FLEGT-litsentse, mis hõlmavad puidu- või puittoodete saadetisi, mis on Kamerunis õiguspäraselt toodetud või omandatud ja mõeldud eksportimiseks liitu.

3.   Litsentse väljastav asutus ei väljasta FLEGT-litsentse puidule ja puittoodetele, mis koosnevad sellisest puidust ja puittoodetest või sisaldavad sellist puitu ja puittooteid, mis on imporditud Kameruni kolmandast riigist kujul, milles asjaomase riigi seadused ei luba neid eksportida, või mille kohta on tõendeid, et need on toodetud või omandatud vastuolus selle riigi seadustega, kust puud pärinevad.

4.   Litsentse väljastav asutus dokumenteerib ja avalikustab oma FLEGT-litsentside väljastamise menetlused.

Artikkel 6

Liidu pädevad asutused

1.   Euroopa Komisjon edastab Kamerunile liidu liikmesriikide pädevate asutuste kontaktandmed ja teabe iga asutuse pädevuspiirkonna kohta.

2.   Pädevad asutused kontrollivad, et kõik saadetised oleksid enne liidus vabasse ringlusse lubamist varustatud kehtiva FLEGT-litsentsiga. FLEGT-litsentsiga varustatud saadetiste liidus vabasse ringlusse lubamist reguleerivaid menetlusi kirjeldatakse IV lisas.

3.   Iga pädev asutus peab saadud FLEGT-litsentside üle arvestust ja avaldab igal aastal selle kohta ülevaate.

4.   Kooskõlas siseriiklike andmekaitset käsitlevate õigusaktidega võimaldavad pädevad asutused Kameruni poolt sõltumatuks audiitoriks määratud isikutele ja organitele juurdepääsu asjaomastele dokumentidele ja andmetele.

5.   FLEGT-litsentsiga varustatud puidule ja puittoodetele, mis on saadud ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) lisades loetletud liikidest, kohaldatakse liitu sisenemisel üksnes kontrolli, mis on ette nähtud nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta (7) nendega kauplemise reguleerimise teel, sest ka FLEGT-litsents tõendab, et asjaomane puit on toodetud või omandatud õiguspäraselt.

Artikkel 7

FLEGT-litsentsid

1.   FLEGT-litsentsi väljastab litsentse väljastav asutus, et tõendada, et puit ja puittooted on toodetud või omandatud õiguspäraselt.

2.   FLEGT-litsents väljastatakse kakskeelsel (prantsus- ja ingliskeelsel) vormil ja täidetakse prantsuse või inglise keeles.

3.   Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel luua FLEGT-litsentside väljastamise, edastamise ja kättesaamise elektroonilise süsteemi.

4.   FLEGT-litsents väljastatakse vastavalt V lisas kirjeldatud menetlusele.

Artikkel 8

Õiguspäraselt toodetud või omandatud puit

1.   Õiguspäraselt toodetud või omandatud puidu mõiste käesoleva lepingu tähenduses on määratletud artikli 1 punktis k ja II lisas.

2.   II lisas on loetletud ka Kameruni õigusaktid, millest tuleb kinni pidada, et FLEGT-litsentsi saaks väljastada. Lisa sisaldab vastavushindamise tabeleid, milles on esitatud kriteeriumid, näitajad ja tõendusmaterjalid, mille alusel saab teha kindlaks vastavuse kehtivatele õigusaktidele.

Artikkel 9

Toodetud või omandatud puidu õiguspärasuse kontrollimine

1.   Kamerun loob süsteemi, mille abil kontrollida, et puit ja puittooted oleksid toodetud või omandatud õiguspäraselt ning et liitu saadetakse üksnes kontrollitud saadetised. Õiguspärasuse kontrollimise süsteem sisaldab vastavuse kontrolle, mis võimaldavad tagada, et liitu eksportimiseks mõeldud puit ja puittooted on toodetud või omandatud õiguspäraselt ning et FLEGT-litsentse ei ole väljastatud puidu- ja puittoodete saadetistele, mis ei ole õiguspäraselt toodetud või omandatud või mille päritolu ei ole teada. Süsteem hõlmab ka menetlusi, mille eesmärk on tagada, et ebaseadusliku või tundmatu päritoluga puit ei satuks tarneahelasse.

2.   Puidu ja puittoodete õiguspärasuse kontrollimise süsteemi on kirjeldatud III-A lisas.

3.   Kamerun kontrollib ka väljaspool liitu asuvatele turgudele eksporditava, riigi siseturul müüdava ja imporditava puidu ja puittoodete õiguspärasust.

Artikkel 10

Konsultatsioonid FLEGT-litsentside kehtivuse üle

1.   Kui tekib kahtlus seoses FLEGT-litsentsi nõuetekohasusega, võib asjaomane pädev asutus nõuda litsentse väljastavalt asutuselt täiendavat teavet.

2.   Kui litsentse väljastav asutus ei vasta 21 kalendripäeva jooksul alates teabenõude kättesaamisest või kui saadud täiendav teave kinnitab, et FLEGT-litsents ei vasta nõuetele, või kui litsentsil esitatud andmed ei vasta saadetisele, jätab asjaomane pädev asutus FLEGT-litsentsi aktsepteerimata ning otsustab kehtivate siseriiklike õigusaktide alusel edasise menetluse. Litsentse väljastavat asutust teavitatakse sellest.

3.   Kui litsentse väljastava asutuse täiendavast teabest selgub, et FLEGT-litsents vastab nõuetele, võetakse FLEGT-litsents vastu ja järgitakse IV lisas kirjeldatud menetlust.

Artikkel 11

Sõltumatu audiitor

1.   Lepinguosalised lepivad kokku vajaduses kasutada kokkulepitud ajavahemike järel sõltumatu audiitori teenuseid, et veenduda FLEGT-litsentsimissüsteemi tulemuslikkuses ja tõhususes, nagu kirjeldatud VI lisas.

2.   Sõltumatu audiitori palkab Kamerun, konsulteerides selles küsimuses liiduga.

3.   Sõltumatu audiitor esitab lepinguosalistele oma tähelepanekud aruannetes, mille ta koostab vastavalt VI lisas kirjeldatud menetlusele.

4.   Lepinguosalised lihtsustavad sõltumatu audiitori tööd, tagades talle eelkõige mõlema lepinguosalise territooriumil juurdepääsu tema ülesannete täitmiseks vajalikule teabele. Kumbki lepinguosaline võib kooskõlas oma andmekaitsealaste õigusaktidega siiski jätta esitamata igasuguse teabe, mida tal ei ole lubatud esitada.

5.   Kamerun avaldab sõltumatu audiitori aruande vastavalt VI ja VII lisas ettenähtud korrale ja mehhanismidele.

Artikkel 12

Teabe vahetamine FLEGT-süsteemi toimimise kohta

1.   Pidades silmas ühist eesmärki kaitsta käesoleva lepingu raames kehtestatud FLEGT-litsentsimissüsteemi terviklikku toimimist ja mainet, kohustuvad lepinguosalised teavitama teineteist viivitamata kõigist kahtlustest seoses võimalike pettustega FLEGT-litsentside kasutamisel või väljastamisel, sealhulgas seoses kolmandatest riikidest imporditud kahtlase päritoluga puidu või sellist puitu sisaldavate puittoodetega ning sobimatu või ebaausa kõrvalehoidmisega FLEGT-litsentsimissüsteemi eeskirjadest.

2.   Käesoleva artikli tähenduses ei loeta kõrvalehoidmiseks õiguspäraseks tunnistatud puidu ja puittoodete eksporti väljaspool liitu asuvatesse puitu importivatesse riikidesse, kellega Kamerun on kaubavahetuses.

Artikkel 13

FLEGT-litsentsimissüsteemi käivitumine

1.   Lepinguosalised lepivad kokku kuupäeva, millest alates FLEGT-litsentsimissüsteem toimima hakkab.

2.   Enne kui FLEGT-litsentse väljastama hakatakse, tehakse ühine tehniline hindamine, mille eesmärgid ja kriteeriumid on sätestatud VIII lisas.

Artikkel 14

Lepingu rakendamise ajakava

1.   Lepinguosalised lepivad kokku IX lisas esitatud rakendamise ajakava.

2.   Artikliga 19 ette nähtud lepingu rakendamise ühisnõukogu hindab järelevalve ühiskomitee vahendusel rakendamisel tehtud edusamme, pidades silmas IX lisas esitatud ajakava.

Artikkel 15

Kaasnevad meetmed

1.   Lepinguosalised on määratlenud X lisas esitatud valdkonnad kui valdkonnad, mis vajavad käesoleva lepingu rakendamiseks täiendavaid tehnilisi ja rahalisi vahendeid.

2.   Täiendavate vahendite eraldamine toimub liidu ja selle liikmesriikide poolt Kamerunile antava abi kavandamise tavamenetluste ning Kameruni enda eelarvemenetluste alusel.

3.   Lepinguosalised kaaluvad vajadust luua ühine kord, mille abil kooskõlastatakse Euroopa Komisjoni ja liidu poolset liikmesriikide rahastamist ja tehnilist abi, et toetada kõnealuseid meetmeid metsanduse ja keskkonna valdkondliku tegevuskava (Programme Sectoriel Forêt Environnement) raames.

4.   Kamerun jälgib, et käesoleva lepingu rakendamisega seotud suutlikkuse suurendamine kajastuks riiklikus planeerimises, näiteks metsanduse ja keskkonna valdkondlikus tegevuskavas ja vaesuse vähendamise strateegiates.

5.   Lepinguosalised jälgivad, et käesoleva lepingu rakendamisega seotud meetmed kooskõlastatakse asjakohaste arengualgatustega, näiteks järgmistega:

a)	kohaliku arengu toetamine;

b)	metsandussektori industrialiseerimise edendamine;

c)	suutlikkuse suurendamine.

6.   Täiendavate ressursside eraldamine toimub vastavalt menetlustele, millega reguleeritakse liidu abi, nagu see on ette nähtud Cotonou lepinguga, ning liidu liikmesriikide Kamerunile mõeldud kahepoolset abi, ilma et see piiraks huvitatud rahastajate endi menetluskorda, ning järgides arenguabi tõhusust käsitlevas Pariisi deklaratsioonis sätestatud põhimõtteid. Sellele vastavalt rahastatakse lõikes 5 käsitletud tegevust täiendavate vahenditega metsanduse ja keskkonna valdkondliku tegevuskava raames ja loogikat järgides.

Artikkel 16

Sidusrühmade osalemine lepingu rakendamises

1.   Kamerun konsulteerib regulaarselt Kameruni sidusrühmadega käesoleva lepingu rakendamise küsimustes riikliku järelevalvekomitee kaudu või muid nõupidamisvorme kasutades, võttes arvesse oma metsa ja loomastiku korraldust käsitlevaid õigusakte ning kõiki kehtivaid õigus- ja haldusnorme, mis reguleerivad teabe kättesaadavust, üldsuse osalemist ja kohtu poole pöördumist keskkonnaga seotud küsimustes.

2.   Riikliku järelevalvekomitee loomise menetlust ja Kameruni eri sidusrühmade rolli lepingu rakendamises kirjeldatakse muu hulgas III-A, III-B ja X lisas.

3.   Liit konsulteerib regulaarselt Euroopa sidusrühmadega käesoleva lepingu rakendamise küsimustes, nagu on ette nähtud 1998. aasta Århusi konventsiooniga, mis käsitleb keskkonnainfo kättesaadavust ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemist ning neis asjus kohtu poole pöördumist, samuti liidu õiguse ülevõtmist.

Artikkel 17

Kohalike kogukondade ja põliselanike ühiskondlike, majanduslike ja keskkonnatingimuste kaitse klauslid

1.   Selleks et vähendada FLEGT-litsentsimissüsteemi võimalikku kahjulikku mõju asjaomastele põliselanikele ja kohalikele kogukondadele, lepivad lepinguosalised kokku, et nad hindavad käesoleva lepingu mõju nende eluviisidele.

2.   Lepinguosalised jälgivad eelkõige käesoleva lepingu majanduslikku ja keskkonnamõju kõnealustele kogukondadele ning võtavad tarvitusele mõistlikud ja asjakohased meetmed kõigi ebasoodsate mõjude leevendamiseks.

Artikkel 18

Turustiimulid

Käesoleva lepingu alusel Kamerunist imporditava puidu ja puittoodete juurdepääsuga liidu turule kaasnevad sellist puitu ja puittooteid edendavad meetmed. Nimetatud meetmed on järgmised:

a)	sellise riigi- ja erahangete poliitika toetamine, mis tunnustaks jõupingutusi õiguspärase päritoluga metsasaaduste, eelkõige puidu ja puittoodete tarnete tagamiseks;

b)	FLEGT-litsentsiga puidu ja puittoodete edendamine liidu turul;

c)	käesoleva lepinguga kehtestatud õiguspärasuse kontrollimise süsteemi edendamine rahvusvahelisel tasandil.

Artikkel 19

Lepingu rakendamise institutsiooniline raamistik

1.   Pärast käesoleva lepingu ratifitseerimist asutavad lepinguosalised otsustusorgani, milleks on lepingu rakendamise ühisnõukogu, edaspidi „nõukogu”, ja nõuandva organi, milleks on järelevalve ühiskomitee.

2.   Nõukogu koosneb kahest esindajast, kellest kumbki lepinguosaline nimetab ühe. Nõukogu saab lepinguosalistelt volitused lepingu rakendamise järelevalveks ja teeb otsuseid konsensuse alusel. Otsused vormistatakse resolutsioonidena, millele kirjutavad alla lepinguosaliste esindajad. Nõukogu ülesandeks on käesoleva lepingu rakendamine. Peale selle teeb nõukogu järgmist:

a)	tuleb kokku kuupäevadel, milles lepinguosalised on omavahel kokku leppinud;

b)	koostab oma töökorra;

c)	avalikustab igal aastal aruande, mille sisu üksikasjad on esitatud käesoleva lepingu VII lisas;

d)	tagab, et järelevalve ühiskomitee töö oleks läbipaistev ning et sellega seotud teave ja töö tulemused oleksid üldsusele kättesaadavad;

e)	määrab kindlaks erimeelsuste lahendamise viisid ja osaleb mõlemat poolt rahuldavate lahenduste otsimises, et tagada käesoleva lepingu nõuetekohane toimimine, nagu sätestatud artiklis 24;

f)	vaatab läbi käesoleva lepingu kohta tehtud muudatusettepanekud ja võtab vastu lisade kohta tehtud muudatusettepanekud, nagu sätestatud artiklis 29.

3.   Nõukogule alluv järelevalve ühiskomitee, mille liikmed määravad lepinguosalised, tagab käesoleva lepingu rakendamise järelevalve ja hindamise. Nõukogu lihtsustab ka lepinguosaliste vahelist dialoogi ja teabevahetust. Peale selle teeb järelevalve ühiskomitee järgmist:

a)	tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas nõukogu määratud kuupäevadel ja kohtades ning teeb nõukogule ettepanekuid konsensuse alusel;

b)	koostab oma töökava ja sätestab ühismeetmete puhul volitused;

c)	koostab oma töökorra, mille kinnitab nõukogu;

d)	korraldab oma koosolekuid kaaseesistumise vormis;

e)	võib luua töörühmi või muid abiorganeid eriteadmisi nõudvates töövaldkondades.

4.   Järelevalve ühiskomitee ülesanded on määratletud XI lisas.

Artikkel 20

Lepingu rakendamist käsitlevad teatised

1.   Käesoleva lepingu rakendamisega seonduvate ametlike teatiste eest vastutavad lepinguosaliste esindajad on:

a)	Kameruni esindab metsanduse eest vastutav minister;

b)	liitu esindab Euroopa Liidu delegatsiooni juht Kamerunis.

2.   Lepinguosalised edastavad üksteisele õigeaegselt käesoleva lepingu rakendamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 21

Avalikustatav teave

1.   Teabe avalikustamine on üks keskse tähtsusega elemente, mille eesmärk on tõhustada haldamist käesoleva lepingu rakendamisel. Selleks et tagada kõnealuse eesmärgi saavutamine, mille sihiks on FLEGT-litsentsimissüsteemi läbipaistev toimimine Kamerunis ja liidus, lepivad lepinguosalised kokku, et kasutavad kõige asjakohasemaid teavitusviise, see tähendab trüki- ja audiovisuaalmeediat, internetti, seminare ja erinevaid väljaandeid. Avalikustatav teave on esitatud VII lisas.

2.   Samuti lepivad lepinguosalised kokku, et avalikuks tehakse nõukogu ja järelevalve ühiskomitee ülesanded, menetlused ja töökorrad.

Artikkel 22

Konfidentsiaalne teave

1.   Kumbki lepinguosaline kohustub oma seadustega ettenähtud piirides mitte avalikustama käesoleva lepingu raames vahetatud konfidentsiaalset teavet. Lepinguosalised ei avalikusta ega luba lepingu rakendamisega seotud ametiasutustel avalikustada käesoleva lepingu raames vahetatud teavet, mis sisaldab ärisaladusi või konfidentsiaalset äriteavet.

2.   Kui lõikest 1 ei tulene teisiti, ei loeta konfidentsiaalseks järgmist teavet:

a)	Kameruni väljastatud ja liidu saadud FLEGT-litsentside arv ning Kamerunist eksporditud ja liidus vastu võetud puidu ja puittoodete maht;

b)	FLEGT-litsentsi omanike ja importijate nimed ja aadressid.

Artikkel 23

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumil, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut, kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Kameruni territooriumil.

Artikkel 24

Erimeelsuste lahendamine

1.   Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega seotud erimeelsused kiirkonsultatsioonide abil.

2.   Juhul kui vaidlust ei ole õnnestunud lahendada kiirkonsultatsioonide teel, võib üks pooltest suunata vaidluse nõukogule, kes püüab teha lepinguosalistele lahendusettepanekuid. Nõukogule esitatakse olukorra põhjalikuks uurimiseks kogu asjakohane teave, et tal oleks võimalik leida vastuvõetav lahendus. Nõukogu võib volitada juhtumiga tegelema järelevalve ühiskomitee. Järelevalve ühiskomitee peab nõukogu määratud tähtpäevaks esitama oma lahendusettepaneku nõukogule, kes püüab uurida kõiki võimalusi käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise tagamiseks.

3.   Kui nõukogu ei suuda vaidlust lahendada, võivad lepinguosalised:

a)	taotleda ühiselt kolmanda poole abi või vahendamist;

b)	pöörduda vahekohtu poole, kui vaidlust ei ole võimalik lahendada vastavalt lõike 3 punktile a.

4.   Nõukogu määrab kindlaks konsultatsioonide, vahendustegevuse ja vahekohtumenetluse korra kooskõlas korraga, mis on kokku lepitud ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Aafrika lepinguosalise (Kamerun) vahelises majanduspartnerlusepingus või vaheperioodiks enne selle sõlmimist sõlmitavas vahepealses majanduspartnerluslepingus.

Artikkel 25

Peatamine

1.   Kumbki lepinguosaline võib peatada käesoleva lepingu kohaldamise. Peatamise otsus ja selle põhjused teatatakse kirjalikult teisele lepinguosalisele.

2.   Käesoleva lepingu sätete kohaldamine lõppeb 90 kalendripäeva pärast eespool osutatud teate esitamist.

3.   Käesoleva lepingu kohaldamine algab uuesti kolmkümmend kalendripäeva pärast seda, kui lepingu peatanud lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist, et peatamise põhjused enam ei kehti.

Artikkel 26

Lisad

Lisad moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 27

Kehtivusaeg ja pikendamine

Käesolev leping kehtib seitse aastat alates selle jõustumisest ning seejärel pikeneb see lepinguosaliste vaikimisi kokkuleppel seitsme aasta kaupa, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline sellest keeldub, teavitades teist lepinguosalist oma sellekohasest otsusest vähemalt kaksteist kuud enne jooksva seitsmeaastase perioodi lõppemist.

Artikkel 28

Lepingu lõpetamine

Olenemata artiklist 27 võib kumbki lepinguosaline käesoleva lepingu lõpetada, teavitades sellest teist lepinguosalist. Käesolev leping kaotab kehtivuse kaksteist kuud pärast osutatud teate esitamist.

Artikkel 29

Lepingu muutmine

1.   Lepinguosaline, kes soovib käesolevat lepingut muuta, teavitab teda nõukogus esindava isiku vahendusel teist lepinguosalist oma ettepanekust vähemalt kolm kuud enne järelevalve ühiskomitee järgmist koosolekut. Nõukogu teeb järelevalve ühiskomiteele ülesandeks ettepanek läbi vaadata. Konsensuse korral koostab järelevalve ühiskomitee soovituse ja esitab selle nõukogule hindamiseks. Kumbki esindaja vaatab soovituse läbi ja kui ta on sellega nõus, teatab ta sellest teisele esindajale, et leppida kokku allakirjutamise kuupäev, ning kumbki lepinguosaline võtab soovituse vastu vastavalt oma menetlustele.

2.   Kõik muudatused, mille mõlemad lepinguosalised sel viisil heaks kiidavad, jõustuvad alates sellele kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

3.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ning piiramata järelevalve ühiskomitee menetlust, võtab lepingu lisade muudatused vastu nõukogu.

4.   Teatised kõigi muudatuste kohta saadetakse käesoleva lepingu hoiulevõtjatele ning need jõustuvad käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtpäeval ja korras.

Artikkel 30

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles ning kõik tekstid on autentsed. Tõlgenduse erinevuste korral on ülimuslik prantsuskeelne tekst.

Artikkel 31

Jõustumine

1.   Käesolev leping jõustub alates sellele kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast, mil lepinguosalised on teatanud teineteisele kirjalikult selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Teatis saadetakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile ja Kameruni välisministrile, kes on käesoleva lepingu ühised hoiulevõtjad.

---

(1)  EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2)  ELT L 347, 30.12.2005, lk 1.

(3)  KOM(2003) 251 lõplik, 21.5.2003.

(4)  A/RES 62/98, 31. jaanuar 2008.

(5)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(6)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(7)  EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.

---

LISADE SISUKORD

I-A ja I-B lisa	A – FLEGT-litsentsi vajavad tooted B – Tooted, mille eksport on keelatud
II lisa	Vastavushindamise tabelid
III-A ja III-B lisa	A – Õiguspärasuse kontrollimise süsteem B – Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi institutsiooniline raamistik
IV lisa	Tingimused Kamerunist eksporditud ja FLEGT-litsentsiga hõlmatud puidu ja puittoodete vabasse ringlusse lubamiseks liidus
V lisa	FLEGT-litsentside väljastamise tingimused
VI lisa	Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi sõltumatu auditi juhised
VII lisa	Avalikustatav teave
VIII lisa	Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi hindamise kriteeriumid
IX lisa	Lepingu rakendamise ajakava
X lisa	Kaasnevad meetmed ja rahastamismehhanismid
XI lisa	Järelevalve ühiskomitee

---

I-A LISA

FLEGT-LITSENTSI VAJAVAD TOOTED

FLEGT-litsentsi on vaja järgmistele toodetele.

TOOTED	HS-kood
Töötlemata puit, kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud	4403
Raudteede ja trammiteede puitliiprid	4406
Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm	4407
Spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal), vineeri ja samalaadse kihtpuitmaterjali valmistamiseks ning muu pikuti saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, servjätkatud, pikijätkatud või mitte, paksusega kuni 6 mm	4408
Vineer, spoonitud plaadid JMS kihtpuitmaterjal	4412
Puidust tööriistad, tööriistade korpused ja käepidemed, pintslite ja harjade puitosad ja -käepidemed; puidust saapa- ja kingaliistud ning -toed	4417
Puidust kontorimööbel	9403 30
Puidust köögimööbel	9403 40
Puidust magamistoamööbel	9403 50
Muu puitmööbel	9403 60

Illustratiivsel eesmärgil kirjeldatakse alljärgnevalt üksikasjalikult asjaomaseid tooteid ja liike, tingimusel, et Kamerun kohandab Kesk-Aafrika Majandus- ja Rahandusühenduse (CEMAC) tollitariifistikku Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) harmoneeritud süsteemi (HS) nomenklatuuriga, milles klassifitseeritakse sapelli ja iroko saepuit vastavalt koodide 4407 27 ja 4407 28 alla. Sõltuvalt turusuundumustest võib tooteid ja liike muuta, ilma et selleks oleks vaja muuta lepingut.

TOOTED	CEMAC-KOOD
ERITOOTED
Eebenipuu	44 07 29 15
Palgid	44 03 49 00
1. kategooria edendatavad liigid
Bilinga	44 03 49 09
Framiré	44 03 49 17
Kosipo	44 03 49 21
Kotibé	44 03 49 22
Limba	44 03 49 24
Ayous/obéché	44 03 49 46
Azobé	44 03 49 47
Koto	44 03 49 75
Okoumé	44 03 49 88
Tali	44 03 49 94
Tiama	44 03 49 95
2. kategooria edendatavad liigid
Abura/Bahia	44 03 49 01
Ako	44 03 49 05
Andoung	44 03 49 06
Avodire	44 03 49 07
Dabéma	44 03 49 12
Niové	44 03 49 30
Olon	44 03 49 31
Ovoga/Angalé	44 03 49 32
Ozigo	44 03 49 33
Tchitola	44 03 49 36
Abalé/abing	44 03 49 39
Okan/Adoum	44 03 49 40
Amvout/ekong	44 03 49 41
Asila/omang	44 03 49 45
Bodioa	44 03 49 48
Cordia/ebe/mukumari	44 03 49 49
Dambala	44 03 49 50
Diana/celtis/odou	44 03 49 51
Ebiara/abem	44 03 49 53
Ekaba	44 03 49 54
Ekop Evene/Evene	44 03 49 56
Gombé/Ekop Gombé	44 03 49 57
Naga/Ekop Naga	44 03 49 58
Emien/ekouk	44 03 49 59
Essak	44 03 49 60
Eseng/lo	44 03 49 61
Essessang	44 03 49 62
Esson	44 03 49 63
Etimoe	44 03 49 64
Eveus/Ngon	44 03 49 65
Evoula/Vitex	44 03 49 66
Eyeck	44 03 49 67
Faro	44 03 49 68
Iatanza/Evouvous	44 03 49 69
Kanda	44 03 49 72
Kapokier/Bombax/Esodum	44 03 49 73
Kondroti/Ovonga	44 03 49 74
Kumbi/Okoa	44 03 49 76
Landa	44 03 49 77
Lati/Edjil	44 03 49 78
Limbali	44 03 49 79
Lotofa/Nkanang	44 03 49 81
Mambodé/Amouk	44 03 49 82
Moambé	44 03 49 84
Mukulungu	44 03 49 85
Mutundo	44 03 49 86
Oboto/Abodzok	44 03 49 87
Onzabili/Angongui	44 03 49 89
Osanga/Sikon	44 03 49 90
Ouochi/Albizia/Angoyeme	44 03 49 91
Tsanya/Akela	44 03 49 97
Muu troopiline puit (Agba, Ekoune, Alumbi, Miama…)	44 03 49 99
Raudteede ja trammiteede puitliiprid	44 06
Saepuit	44 07 29 00
Abura/Bahia	44 07 29 01
Acajou	44 07 29 02
Afrormosia	44 07 29 03
Aiele	44 07 29 04
Ako	44 07 29 05
Andoung	44 07 29 06
Avodire	44 07 29 07
Beté	44 07 29 08
Bilinga	44 07 29 09
Bossé	44 07 29 10
Bubinga	44 07 29 11
Dabéma	44 07 29 12
Douka	44 07 29 13
Doussié	44 07 29 14
Ebène	44 07 29 15
Eyong	44 07 29 16
Framiré	44 07 29 17
Fromager	44 07 29 18
Igaganga	44 07 29 19
Izombé	44 07 29 20
Kosipo	44 07 29 21
Kotibé	44 07 29 22
Kodrodus	44 07 29 23
Limba	44 07 29 24
Moabi	44 07 29 25
Movingui	44 07 29 26
Mutényé	44 07 29 27
Niangon	44 07 29 28
Niové	44 07 29 29
Olon	44 07 29 30
Ovoga	44 07 29 31
Ozigo	44 07 29 32
Padouk	44 07 29 33
Pao rosa	44 07 29 34
Tchitola	44 07 29 35
Tola	44 07 29 36
Zingana	44 07 29 37
Abalé/abing	44 07 29 38
Okan/adoum	44 07 29 39
Amvout/ekong	44 07 29 40
Angueuk	44 07 29 41
Aningré	44 07 29 42
Apa/paschiloba	44 07 29 43
Asila/omang	44 07 29 44
Ayous/obéché	44 07 29 45
Azobé	44 07 29 46
Bodioa	44 07 29 47
Cordia/ebe/mukumari	44 07 29 48
Dambala	44 07 29 49
Diana/celtis/odou	44 07 29 50
Dibetou	44 07 29 12
Ebiara/abem	44 07 29 52
Ekaba	44 07 29 53
Ekone	44 07 29 54
Ekop evene	44 07 29 55
Ekop gombé mamelle	44 07 29 56
Ekop naga	44 07 29 57
Emien/ekouk	44 07 29 58
Essak	44 07 29 59
Eseng/lo	44 07 29 60
Essessang	44 07 29 61
Esson	44 07 29 62
Etimbé	44 07 29 63
Eveuss/gon	44 07 29 64
Evoula/vitex	44 07 29 65
Eyeck	44 07 29 66
Faro	44 07 29 67
Iatandza/evouvous	44 07 29 68
Alomba	44 07 29 69
Iroko	44 07 29 70
Kanda	44 07 29 71
Kapokier/bombax	44 07 29 72
Kondroti/ovonga	44 07 29 73
Koto	44 07 29 74
Kumbi/ekos	44 07 29 75
Landa	44 07 29 76
Lati/edjil	44 07 29 77
Limbali	44 07 29 78
Longhi	44 07 29 79
Lotofa/nkanang	44 07 29 80
Mambode/amouk	44 07 29 81
Mansonia	44 07 29 82
Moambé jaune	44 07 29 83
Mukulungu	44 07 29 84
Mutundo	44 07 29 85
Oboto/abodzok	44 07 29 86
Okoumé	44 07 29 87
Onzabili/angonga	44 07 29 88
Osanga/sikon	44 07 29 89
Ouochi/albizia	44 07 29 90
Ovangkol	44 07 29 91
Sapelli	44 07 29 92
Sipo	44 07 29 93
Tali	44 07 29 94
Tiama	44 07 29 95
Tsanga/akela	44 07 29 96
Wengué	44 07 29 97
Muu troopiline puit	44 07 29 98
Parkett	44 09 20 00
Spoon	44 08 39 00
Vineer	44 12 13 00
Puidust valmistooted	94 03 30 00
	94 03 40 00
	94 03 50 00
	94 03 60 00
	44 17 00 00

---

I-B LISA

TOOTED, MILLE EKSPORT ON KEELATUD

TOOTED	CEMAC-KOOD
Palgid
Acajou	44 03 49 02
Afrormosia	44 03 49 03
Bété/Mansonia	44 03 49 08
Bossé	44 03 49 10
Bubinga	44 03 49 11
Douka	44 03 49 13
Doussié rouge	44 03 49 14
Fromager	44 03 49 18
Moabi	44 03 49 26
Movingui	44 03 49 27
Padouk	44 03 49 34
Pao rosa	44 03 49 35
Zingana	44 03 49 38
Apa/doussié blanc	44 03 49 44
Aningré	44 03 49 43
Dibétou	44 03 49 52
Ilomba	44 03 49 70
Iroko	44 03 49 71
Longhi/abam	44 03 49 80
Ovangkol	44 03 49 92
Sapelli	44 03 49 93
Sipo	44 03 49 94
Wengué	44 03 49 98

---

II LISA

VASTAVUSHINDAMISE TABELID

I   Õiguspärasuse mõiste

Turustatava puidu õiguspärasuse aluseks on kinnipidamine riigi õigus- ja haldusnormidest ning nõuetekohaselt ratifitseeritud rahvusvahelistest õigusaktidest, mille kohaldamine on vajalik selleks, et tagada metsade säästev majandamine tootja ja/või eksportija ning tema tarnijate ja alltöövõtjate poolt metsa omaniku (riigi, kommuuni, eraomaniku või kogukonna) nimel.

Seda silmas pidades on sidusrühmad konsensuse alusel vastu võtnud õiguspärasuse määratluse, mille võib kokku võtta järgmiselt:

Kaubandusliku puidu õiguspärasuse määratlus põhineb Kamerunis kehtivate õigus- ja haldusnormide tundmisel ja kohaldamisel, samuti kinnipidamisel Kameruni poolt nõuetekohaselt ratifitseeritud rahvusvahelistest õigusaktidest metsanduse, kaubanduse, keskkonna, sotsiaal- ja inimõiguste valdkonnas. Kõnealuste õigus- ja haldusnormide hulka kuuluvad eelkõige järgmised:

—	Kameruni Vabariigi põhiseadus;

—	27. novembri 1981. aasta seadus nr 81–13, millega kehtestatakse metsandus-, loomastiku ja kalanduskorraldus (seadust ei ole täielikult kehtetuks tunnistatud), ning selle rakendusaktid (sh 12. aprilli 1983. aasta rakendusdekreet nr 83–169, mida ei ole kehtetuks tunnistatud);

—

20. jaanuari 1994. aasta uus metsaseadus nr 94–01, millega kehtestatakse metsandus-, loomastiku ja kalanduskorraldus, ning selle rakendusaktid (sh peaministri 23. augusti 1994. aasta dekreet nr 94–436 (mille kõik sätted ei ole kehtetuks tunnistatud), peaministri 1995. aasta dekreet nr 95-531 ja muud kehtivad otsused ja ringkirjad);

—	5. augusti 1996. aasta raamseadus nr 96/12, mis käsitleb keskkonnajuhtimist, ja selle rakendusaktid;

—	Keskkonna- ja metsandusministeeriumi (MINEF) (1)25. mai 2001. aasta otsus nr 222, millega kehtestatakse alaliselt metsamaana kasutatavatel aladel asuvate metsade (DFP-metsade) (2) metsakorralduskavade rakendamise kord;

—	19. aprilli 2002. aasta seadus nr 2002/003, millega kehtestatakse üldine maksuseadustik;

—	investeeringuid reguleerivad õigusaktid (19. aprilli 2002. aasta seadus nr 2002/004, millega kehtestatakse investeeringute harta ning mida on muudetud ja täiendatud 22. juuli 2004. aasta seadusega nr 2004/020);

—	13. oktoobri 1999. aasta dekreet nr 99/781/PM, millega kehtestatakse 20. jaanuari 1994. aasta metsaseaduse nr 94/01 (millega kehtestatakse metsandus-, loomastiku ja kalanduskorraldus) artikli 71 lõike 1 rakenduseeskirjad;

—	23. veebruari 2005. aasta dekreet nr 2005/577 keskkonnamõju hindamise (EIE) kohta ning keskkonna- ja looduskaitseministeeriumi (MINEP) (3)8. märtsi 2005. aasta otsus nr 0069 kategooriate kohta, mille puhul tuleb teha keskkonnamõju hindamine (EIE) (4);

—	iga-aastased eelarveseadused;

—	tööseadustik, 14. augusti 1992. aasta seadus nr 92–007;

—	sotsiaalkindlustust reguleerivad õigusaktid (5);

—	põllumajandus- ja maaelu arengu ministeeriumi (MINADER) (6) fütosanitaareeskirjad;

—	metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete riiklik kollektiivleping (aprill 2002) (organiseerumisõiguse kasutamine, töötajate usaldusisik, tööleping, töö- ja palgatingimused, hügieen, ohutus ja tervis jne).

Eespool osutatud rahvusvaheliste õigusaktide hulka kuuluvad muu hulgas järgmised:

—	Kesk-Aafrika metsade säilitamise ja säästva majandamise leping, millega loodi Kesk-Aafrika metsade komisjon – COMIFAC (veebruar 2005);

—	3. märtsil 1973. aastal allakirjutatud ja 22. juunil 1979. aastal muudetud ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (CITES);

—	1992. aasta juunis allakirjutatud bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (CBD).

Kõnealuseid rahvusvahelisi õigusakte kohaldatakse riigi õigusaktidesse ülevõtmise järel.

Kui kõnealuseid õigusakte muudetakse või selles valdkonnas võetakse vastu uusi õigusakte, muudetakse ka käesolevat lisa.

Õiguspärasuse määratluse väljatöötamisel on arvesse võetud ka järgmisi elemente:

—	erinevad õiguspärasuse valdkonna algatused (TFT-TTAP, (7) REM, (8) TRAFFIC, (9) CoC, (10) FSC (11) jne);

—	6. septembri 2005. aasta jälgitavust käsitlev ettepanek PROFOREST (12);

—	Euroopa Liidu välja antavad „FLEGT-teabekirjad (13)”;

—	teave nõuetekohasuse võrdlussüsteemis FORCOMS, mille esimene versioon pärineb aastast 2005 ning Kameruni käsitlev konsolideeritud versioon veebruarist 2007;

—	õiguspärasust käsitlevad vahendid OLB-BVQI (14) ja TLTV-SGS, (15) veebruar 2006;

—	aruanne „Puidu õiguspärasuse määratlus Kamerunis kehtivate õigusnormide alusel” (GTZ/PGDRN (16) – MINFOF) (17), 15. veebruar 2006;

—	aruanne „Puidu õiguspärasus ja vabatahtlik partnerlusleping Kamerunis (eri süsteemide võrdlus)”, mai 2006, GTZ;

—	COMIFACi (18) aruanne (WRI (19)-IUCN (20)-IFIA) (21) projekti FORCOMS II etapi kohta, veebruar 2007;

—	COMIFACi eelnõu metsandussektori kontrolli kohta Kesk-Aafrikas, oktoober 2007;

—	PCI (22) (OAB/OIBT) (23) ja auditikäsiraamat/OIBT seeria nr 14-2003.

II   Vastavushindamise tabelid

Õiguspärasuse määratluse alusel on Kamerun töötanud välja vastavushindamise tabelid, mille abil kontrollitakse Kamerunis tegutsevate metsandusüksuste (24) toimimise vastavust ja samuti nende toodete vastavust õigusaktidele. Tabelid on kaasava ja kestva töö tulemus ning neis on arvesse võetud eri sidusrühmade huve.

Vastavushindamise tabeleid on nii palju seetõttu, et Kameruni metsaõigusega on ette nähtud erinevad puidu tarnimise viisid, mille puhul on õiguspärasuse kaalutlused erinevad. Tabelid on seega koostatud selliselt, et neis kajastuksid selgelt kõik konkreetsed õiguslikud nõuded, mis seatud igale Kameruni õigusaktidega ette nähtud tarneviisile. Neid eripärasid arvestades on puidu päritolu alusel koostatud kaheksa vastavushindamise tabelit: alaliselt metsamaana kasutatav ala (domaine forestier permanent, DFP), mis koosneb alaliselt metsamaana kasutamiseks ette nähtud maadest; muudetava sihtotstarbega metsamaade ala (domaine forestier non permanent, DFNP), mis koosneb metsamaadest, mida võib võtta kasutusele ka muul kui metsanduslikul otstarbel (põllumajanduslik-metsanduslik tsoon), ning puidutöötlemisüksused (UTB, unités de transformation du bois).

Alaliselt metsamaana kasutatav ala (DFP)

—   1. vastavushindamise tabel (VT1): majandamisleping (CE)

—   2. vastavushindamise tabel (VT2): kommuunimets (FCle); metsamajandamine avalik-õigusliku üksuse poolt

Muudetava sihtotstarbega metsamaade ala (DFNP)

—   3. vastavushindamise tabel (VT3): puude raadamise luba (ARB)

—   4. vastavushindamise tabel (VT4): puude äravedamise luba (AEB)

—   5. vastavushindamise tabel (VT5): raieõiguse müük (VC) riigimetsas

—   6. vastavushindamise tabel (VT6): kogukonnamets (FC); metsamajandamine avalik-õigusliku üksuse poolt

—   7. vastavushindamise tabel (VT7): eriluba (PS); eebenipuidu ülestöötamine riigimetsas ja kommuunimetsades

Puidutöötlemisüksused (UTB)

—   8. vastavushindamise tabel (VT8): puidutöötlemisüksused (UTB)

Alljärgnevas tabelis on kokku võetud puidu eri päritolukohad ja neile vastavad vastavushindamise tabelid.

Alus Päritolukoht	CE	VC	ARB	AEB	Avalik-õiguslik üksus	PS	PBO	APC
Majandatavad metsad (FD)	VT1			VT4
Kommuunimetsad (Cle)				VT4	VT2	VT7
Riigimetsad (FDN)		VT5	VT3	VT4		VT7
Kogukonnametsad (FC)				VT4	VT6
Erametsad (FP)
Puidutöötlemisüksus (UTB)	VT8

Selleks et katta kõik kehtivates õigusaktides lubatud ja eespool tabelis osutatud juurdepääsuvõimalused puiduressurssidele, koostatakse süsteemi käivitamise etapis nende kohta täiendavad vastavushindamise tabelid, kui need osutuvad asjakohaseks.

Need tabelid on järgmised:

—	vastavushindamise tabel erametsadele (FP);

—	vastavushindamise tabel raielubadele (PBO);

—	vastavushindamise tabel isiklikele raielubadele (APC);

—	vastavushindamise tabel kommuunimetsadele (FCle) ja kogukonnametsadele (FC), kui metsamajandamine ei toimu avalik-õigusliku üksuse poolt (VC, PBO, APC).

Vastavushindamise tabelid koosnevad kriteeriumidest, näitajatest ja tõendusmaterjalidest ning need moodustavad osa lisas III-A kirjeldatud üldisest õiguspärasuse kontrollimise süsteemist.

Kõigi tabelite kriteeriume ja näitajaid on analüüsitud ja koha peal katsetatud ning igasse tabelisse on lisatud üksnes asjakohased kriteeriumid ja näitajad.

III   Kasutusjuhend

Kõik vastavushindamise tabelid peale puidutöötlemisüksuste tabeli koosnevad viiest (5) ühisest kriteeriumist, mille abil hinnatakse vastavust järgmistes aspektides:

—	halduslikud ja õiguslikud aspektid (1. kriteerium);

—	metsamajandamine ja -korraldus (2. kriteerium);

—	vedu (3. kriteerium);

—	sotsiaalsed aspektid (4. kriteerium);

—	keskkonnaga seotud aspektid (5. kriteerium).

Igas tabelis on need kriteeriumid lahti kirjutatud eri arvu näitajate abil, mis kajastavad erinevate puidu tarneviiside suhtes kehtivaid erinevaid õiguslikke kohustusi.

Näitajate vastavuse hindamise aluseks on tõendusmaterjalid. Näitaja vastab kõnealustes aspektides normidele, kui kõik sellega seotud tõendusmaterjalid on eelnevalt nendele vastavaks tunnistatud.

Tõendusmaterjali vastavuse aluseks on eri ametiasutuste väljastatud ning eeskirjadega ettenähtud tehniliste dokumentide olemasolu, millest enamikuga on võimalik tutvuda metsanduse eest vastutava ministeeriumi keskandmebaasis SIGIF II (Système informatique de gestion de l’information forestière de seconde génération (metsandusteabe haldamise teise põlvkonna infosüsteem)).

Õiguspärasuse sertifikaat, mis on üks FLEGT-litsentsi väljastamise eeltingimustest (vt lisa III-A), võidakse väljastada üksnes juhul, kui kõik näitajad vastavad normidele.

1. TABEL:   MAJANDAMISLEPING

1. kriteerium.   Majandav/töötlev metsandusüksus tegutseb õiguslikel alustel

Näitaja 1.1.   Metsandusüksus on seaduslikult tunnustatud, omab metsamajandaja tegevuslitsentsi ja on registreeritud puidutöötlejana

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	20. jaanuari 1994. aasta seaduse nr 94/01 artikkel 41

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1, artiklid 36 ja 114 ning artikli 140 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5

—	14. juuli 1998. aasta seadus nr 98/015, mis käsitleb ohtlikuks, ebatervislikuks või sobimatuks tunnistatud tootmisüksusi

—	9. novembri 1999. aasta dekreet nr 99/818/PM, millega kehtestatakse [kõnealuste tootmisüksuste] loomise ja käitamise kord

—	Kaevanduste ja vee ministeeriumi (MINEE) 19. aprilli 1977. aasta otsus nr 013/MINEE/DMG/SL, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse 28. märtsi 1957. aasta otsus nr 154, millega luuakse ohtlike, ebatervislike või sobimatute tootmisüksuste nimekiri

Tõendusmaterjalid

1.1.1.

Elukohatõend (füüsiline isik)

1.1.2.

Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte

1.1.3.

Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents

1.1.4.

Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädeva apellatsioonikohtu kantseleis

1.1.5.

Tööstuse eest vastutava ministeeriumi luba esimese klassi tootmisüksuse loomiseks ja käitamiseks

1.1.6.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi tõend puidutöötlejana registreerimise kohta

Näitaja 1.2.   Metsandusüksusel on metsakontsessioon ja metsanduse eest vastutava ametiasutusega sõlmitud majandamisleping

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikkel 46, artikli 47 lõiked 1, 2 ja 3 ning artikli 50 lõige 1

—	Dekreedi nr 95/531 artikkel 61, artikli 75 lõige 1, artikli 76 lõige 4 ja artikkel 77

—	Dekreedi nr 95/53 artiklid 68, 69 ja 70

Tõendusmaterjalid

A –   Ajutine või alaline majandamisleping

1.2.1.

Avalik hanketeade

1.2.2.

Metsakontsessiooni andmise täieliku dokumentatsiooni registreerimise kviitung

1.2.3.

Ministeeriumidevahelise komisjoni teatis hanke tulemuste kohta, mille kohaselt metsanduse eest vastutav minister on tunnistanud metsandusüksuse parimaks pakkujaks

1.2.4.

Tõend selle kohta, et tagatisraha on ettenähtud tähtpäevaks riigikassasse tasutud

1.2.5.

Metsanduse eest vastutava ministri allkirjaga ajutine majandamisleping

1.2.6.

Taotleja ja kontsessionääri metsanduse eest vastutavale ministrile esitatud kontsessiooni üleandmistaotlused/vastuvõtukviitungid

1.2.7.

Pädeva asutuse teatis kontsessiooni üleandmise kohta

1.2.8.

Maksekviitung seadusega ettenähtud üleandmismaksu tasumise kohta

B –   Alaline majandamisleping

1.2.9.

Ajutise majandamislepingu tingimustele vastavuse tunnistus

1.2.10.

Metsanduse eest vastutava ministri otsus metsakorralduskava heakskiitmise kohta

1.2.11.

Viie aasta majandamiskava ja jooksva aasta tegevuskava

1.2.12.

Pädeva asutuse ja metsandusüksuse allkirjastatud spetsifikaat

1.2.13.

Klassifitseerimisakt

1.2.14.

Tööstuse eest vastutava ministeeriumi luba esimese klassi tootmisüksuse loomiseks ja käitamiseks või deklaratsiooni vastuvõtukviitung (2. klass)

1.2.15.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi tõend puidutöötlejana registreerimise kohta

Näitaja 1.3.   Allhanke korras majandaval/töötleval metsandusüksusel on dokumendid, mis tõendavad tema tegevuse seaduslikkust

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artiklid 41 ja 42

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1, artiklid 36 ja 114 ning artikli 140 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5

Tõendusmaterjalid

1.3.1.

Allhanke- või koostööleping

1.3.2.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi kiri allhankelepingu heakskiitmise kohta

1.3.3.

Kviitung heakskiidetud lepingu registreerimise kohta metsanduse eest vastutava ministeeriumi kohalikus asutuses

1.3.4.

Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte

1.3.5.

Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents (majandamine)

1.3.6.

Tööstuse eest vastutava ministeeriumi luba esimese klassi tootmisüksuse loomiseks ja käitamiseks (töötlemine)

1.3.7.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi tõend puidutöötlejana registreerimise kohta (töötlemine)

1.3.8.

Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädevas kohtukantseleis

Näitaja 1.4.   Ametiasutused ei ole metsandusüksuse litsentsi või luba peatanud ega tühistanud

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artiklid 146, 150 ja 152

—	Seaduse nr 94/01 3. peatükk

—	Dekreedi nr 95-531 artiklid 130, 131 ja 132, artikli 135 lõige 2 ning artiklid 136 ja 137

Tõendusmaterjalid

1.4.1.

Pädevate asutuste avaldatud rikkumiste registrid/toimikud

1.4.2.

Pädevate kohalike talituste vaidluste register

1.4.3.

Metsanduse eest vastutava ministri põhjendatud ja rikkujale edastatud peatamisotsus (olemasolu korral)

Näitaja 1.5.   Metsandusüksus on täitnud oma üldised maksukohustused

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artiklid 66 ja 69

—	Dekreedi nr 95-531 artikkel 122

—	Ajakohastatud üldine maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

—	Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

1.5.1.

Ettevõtlusmaksu tasumise tõend

1.5.2.

Pädeva maksuameti tõend võlgnevuste puudumise kohta

2. kriteerium.   Majandav/töötlev metsandusüksus täidab metsamajandamise ja metsakorralduse alaseid kohustusi

Näitaja 2.1.   Metsandusüksusel on metsakorraldustöödeks piisavalt pädevat tööjõudu kas üksuse siseselt või mõne füüsilise või juriidilise isiku vahendusel

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikkel 23, artikli 40 lõige 3 ning artiklid 63 ja 64

—	Dekreedi nr 95-531 artikkel 35

Tõendusmaterjalid

2.1.1.

Ettevõtte või teatavates metsakorraldustöödes (metsa inventeerimine, metsakasvatus) osalenud allhankijate tegevuslitsents

2.1.2.

Teenuslepingud litsentsitud organisatsiooni(de)ga või avalik-õigusliku üksusega

Näitaja 2.2.   Metsandusüksusel on seaduslik raieluba

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artiklid 44 ja 46

—	Ajutise ja alalise majandamislepingu näidis ning nende juurde kuuluvate spetsifikaatide näidised 2. ja 3. teabelehel (PROC)

—	5. augusti 1996. aasta seaduse nr 96/12 (millega kehtestatakse keskkonnajuhtimise raamseadus) artikkel 17

—	23. veebruari 2005. aasta dekreedi nr 0577 artikkel 20

Tõendusmaterjalid

2.2.1.

Kiri keskkonnamõju hindamise / keskkonnaauditi tingimuste heakskiitmise kohta

2.2.2.

Tõend keskkonnanõuetele vastavuse kohta

2.2.3.

Aastase raiemahu tõend või aastane tegevusluba

2.2.4.

Tööde alustamise teatis

Näitaja 2.3.   Metsandusüksus täidab talle eraldatud aladel kehtivaid majandamiseeskirju

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 51 lõige 1 ja artikli 73 lõiked 1 ja 2

—	Otsuse nr 222 artikli 4 lõiked 1, 2, 3 ja 4, artikkel 6, artikli 12 lõiked 1 ja 2 ning artikli 13 lõiked 1 ja 2

—	PROC, 6., 14. ja 17. teabeleht

—	Metsamajanduse inventeerimiseeskirjad

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad

Tõendusmaterjalid

2.3.1.

Raiejärgse järelevalve tõend või metsamajanduseeskirjade järgimise tõend

Näitaja 2.4.   Metsandusüksus peab kinni talle aastase loa/sertifikaadi alusel eraldatud puidukogustest (tüvede arv/maht).

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 46 lõige 3, artikli 72 lõige 1 ja artikli 125 lõiked 2 ja 3

—	Otsuse nr 222 artikkel 6

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad

—	PROC, 6. teabeleht

Tõendusmaterjalid

2.4.1.

Raietööde päevikud (DF10) või SIGIFi deklaratsioon

2.4.2.

Raiejärgse järelevalve tõend

Näitaja 2.5.   Metsandusüksus on täitnud oma maksukohustused ja tasunud oma tegevusega seotud metsandusmaksud

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94 artiklid 66, 67 ja 69

—	Dekreedi nr 95-531 artikkel 122

—	Ajakohastatud üldine maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

—	Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

2.5.1.

Tõend pangatagatise tasumise kohta, kui metsandusüksuse staatus seda nõuab

2.5.2.

Maksude (iga-aastane metsandusmaks (RFA), langetamismaks (TA), töötlemisüksusesse sisenemise maks (TEU), kohaliku arengu maksud või muud metsandusmaksud, kui need on spetsifikaadis ette nähtud) tasumist tõendavad dokumendid jooksva aasta ja kontrollimise aastale eelneva aasta kohta

3. kriteerium.   Majandav/töötlev metsandusüksus täidab puiduveo nõudeid

Näitaja 3.1.   Metsandusüksus tagab, et tema rajatistes töötlemise eesmärgil toodetud või kohalikult turult ostetud saepalgid on varustatud kõigi nõutavate dokumentide ja nõuetekohaste märgistustega, mis tõendavad nende õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 115 lõiked 1, 2 ja 3, artikli 127 lõige 1 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

3.1.1.

Pädeva asutuse kinnitusega turvalised saatelehed

3.1.2.

Tarnija(te) õiguspärasuse sertifikaat

Näitaja 3.2.   Metsandusüksus tagab, et tema rajatistes töötlemise eesmärgil imporditud saepalgid on varustatud nõutavate dokumentidega, mis tõendavad nende õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõige 1 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

3.2.1.

Pädevate metsanduse ja rahanduse valdkonna ametiasutuste väljastatud impordiload

3.2.2.

Teekonnal kinnitatud rahvusvahelised saatelehed

3.2.3.

Eksportiva riigi päritolu- ja fütosanitaarsertifikaadid

3.2.4.

Päritoluriigi FLEGT-litsents või muu eraõiguslik õiguspärasuse/säästva majandamise sertifikaat, mida Kamerun tunnustab (kuivõrd eraõigusliku sertifitseerimise süsteemi hindamisraamistik hõlmab Kameruni vastavushindamise tabelite peamisi elemente)

Näitaja 3.3.   Metsandusüksus tagab, et tema rajatistest pärinevaid puittooteid veetakse igati õiguspärasel viisil ning et need on varustatud kõigi nõutavate dokumentidega, mis tõendavad nende õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 128

Tõendusmaterjalid

3.3.1.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi pädeva asutuse kinnitusega turvaline saateleht saepalkide ja saepuidu maanteeveoks

3.3.2.

Raudteeveo korral erideklaratsioon pädeva vastutava isiku kinnitatud saatekirjal

3.3.3.

Pädeva tolliasutuse väljastatud laadimissertifikaat (konteinerveo korral) koos laadimiskoha metsandustalituse laadimisaruandega

4. kriteerium.   Majandav/töötlev metsandusüksus täidab oma sotsiaalseid kohustusi

Näitaja 4.1.   Metsandusüksus täidab oma kohustusi tööõiguse ja sotsiaalkindlustusõiguse valdkonnas ning puidusektori kollektiivlepingute raames

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	14. augusti 1992. aasta seaduse nr 92/007 (millega kehtestatakse tööseadustik) artikli 61 lõige 2 ja artikli 62 lõige 2

—	24. jaanuari 2008. aasta dekreet nr 2008/2115/PM tagatud riikliku alampalga (SMIG) ümberarvutamise kohta

—	22. mai 1973. aasta korraldus nr 73-17 sotsiaalkindlustuse korralduse kohta

—	11. jaanuari 1974. aasta dekreet nr 74-26, millega kehtestatakse 22. mai 1973. aasta korralduse nr 73-17 (millega kehtestatakse riikliku sotsiaalkindlustusfondi korraldus) teatavad rakendussätted

—	12. augusti 1974. aasta dekreet nr 74-723, millega kehtestatakse peretoetuste ning vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionitega seoses riiklikku sotsiaalkindlustusfondi tehtavate kindlustusmaksete määrad

—	10. novembri 1969. aasta seadus nr 69-LF-18, millega luuakse vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionite kindlustussüsteem ning mida on muudetud 4. juuli 1984. aasta seadusega nr 84/007

—	Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) otsus nr 039/MTPS/IMT, millega kehtestatakse üldised hügieeni- ja ohutusmeetmed töökohtadel

—	Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) 26. mai 1993. aasta otsus nr 019/MTPS/SG/CJ, millega kehtestatakse töötajate usaldusisikute valimise ja nende ülesannete täitmise kord

—	Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete riiklik kollektiivleping (aprill 2002)

—	25. mai 1978. aasta otsus nr 11/DEC/DT, millega kehtestatakse osapoolte tööinspektori ette kutsumise ja ilmumise kord töövaidluste lahendamisel

—	Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tegevusjuhendid

—	13. novembri 1964. aasta seadus nr 64/LF/23 rahvatervise kaitse kohta

—	14. juuli 1998. aasta seadus nr 98/015, mis käsitleb ohtlikuks, ebatervislikuks või sobimatuks tunnistatud tootmisüksusi

—	9. novembri 1999. aasta dekreet nr 99/818/PM, millega kehtestatakse [kõnealuste tootmisüksuste] loomise ja käitamise kord

—	Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete kehtivad palgamäärad

Tõendusmaterjalid

4.1.1.

Riikliku sotsiaalkindlustusfondi registri tõend

4.1.2.

Pädeva kohtu või tegevuskohajärgse tööinspektori nummerdatud ja allkirjastatud kolmeosalised tööandja registrid

4.1.3.

Tegevuskohajärgse tööinspektori kinnitatud sisekorraeeskiri

4.1.4.

Töötajate usaldusisikute valimise protokollid

4.1.5.

Visiitide ja raviprotseduuride kokkulepe raviarstiga

4.1.6.

Töötervishoiu ja tööohutuse komitee loomise akt, millele on alla kirjutanud ettevõtte juht

4.1.7.

Tervishoiuministeeriumi inspekteerimisaruanded

4.1.8.

Tegevuskohajärgsele tööinspektorile adresseeritud deklaratsioon ettevõtte asutamise kohta

Näitaja 4.2.   Metsandusüksus täidab metsaseadustikuga ette nähtud sotsiaalseid kohustusi

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikkel 36 ning artikli 61 lõiked 1 ja 3

—	Dekreedi nr 95/531 artikkel 85

—	Otsuse nr 222 (millega kehtestatakse metsakorralduskavade koostamise ja heakskiitmise kord) artiklid 5 ja 6

—	Alalise lepingu spetsifikaadi näidise artikkel 14

—	Keskkonna- ja metsandusministeeriumi (MINEF) 26. novembri 1999. aasta otsus nr 135/B/MINEF/CAB, millega kehtestatakse alaliselt metsamaana kasutatavatel aladel asuvate metsade (DFP-metsade) klassifitseerimise kord

—	Keskkonna- ja metsandusministeeriumi (MINEF) 9. veebruari 1998. aasta otsus nr 0108/D/MINEF/CAB metsakeskkonda sekkumise eeskirjade kohaldamise kohta

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade II peatükk

Tõendusmaterjalid

4.2.1.

Spetsifikaadid

4.2.2.

Spetsifikaatidega ettenähtud sotsiaalsete kohustuste täitmise protokollid

4.2.3.

Metsamajandusloa kasutamist käsitleva teabekoosoleku protokoll kõigi sidusrühmade allkirjadega

4.2.4.

Maakasutuskaart

4.2.5.

Sotsiaalmajanduslike uuringute aruanne

4.2.6.

Sotsiaalmajandusliku uuringu üleandmise koosoleku protokoll

4.2.7.

Rikkumiste/protokollide register/toimik

5. kriteerium.   Majandav/töötlev metsandusüksus täidab oma kohustusi bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja keskkonnakaitse valdkonnas

Näitaja 5.1.   Metsandusüksus on võtnud nõutavad meetmed, millega ta keelab oma töötajatel osaleda salaküttimises, kaubanduslikus jahipidamises ning jahisaaduste ja jahipidamisvahendite veos ja nendega kauplemises. Metsandusüksus soodustab, toetab ja/või algatab kõikvõimalikke meetmeid, et tagada jahipidamiseeskirjade ja loomastikukaitse eeskirjade täitmine tema lankidel

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikkel 95 ja artikli 101 lõige 1

—	Otsuse nr 222 artikli 11 lõiked 1 ja 3

—	Keskkonna- ja metsandusministeeriumi (MINEF) 9. veebruari 1998. aasta otsus nr 0108/D/MINEF/CAB metsakeskkonda sekkumise eeskirjade kohaldamise kohta

—	Alalise lepingu spetsifikaat

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade VI peatükk (artiklid 28, 29 ja 30)

Tõendusmaterjalid

5.1.1.

Sisekorraeeskiri

5.1.2.

Käskkiri, millega keelatakse salaküttimine ja ulukiliha vedu

5.1.3.

Käskkiri võimalike sanktsioonide kohta

5.1.4.

Toiduainete tarnekava

5.1.5.

Rikkumiste register

Näitaja 5.2.   Metsandusüksus täidab keskkonnaalaseid õigusakte ja rakendab ettenähtud keskkonnamõju leevendamise meetmeid

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikli 18 lõiked 1, 2 ja 3

—	Keskkonna- ja looduskaitseministeeriumi (MINEP) 8. märtsi 2005. aasta otsuse nr 0069/MINEP artiklid 3 ja 4

—	23. veebruari 2005. aasta dekreet nr 0577

—	25. mai 2001. aasta otsuse nr 222 artikli 11 lõiked 1 ja 2

—	Alalise majandamislepingu spetsifikaadi artikkel 16, milles määratletakse metsamajandamise erisused kaitsealade äärealadel (puhvertsoonis) (metsakorraldusüksus (UFA, Unité Forestière d’Aménagement))

—	Keskkonna- ja metsandusministeeriumi (MINEF) 9. veebruari 1998. aasta otsus nr 0108/D/MINEF/CAB metsakeskkonda sekkumise eeskirjade kohaldamise kohta

—	5. augusti 1996. aasta seaduse nr 96/12 (millega kehtestatakse keskkonnajuhtimise raamseadus) artiklid 17, 79 ja 82

—	Metsamajanduslike keskkonnameetmete juhend

Tõendusmaterjalid

5.2.1.

Keskkonnajärelevalve aruanne

5.2.2.

Keskkonnanõuete järgimise tunnistus

5.2.3.

Keskkonnarikkumiste register

2. TABEL:   KOMMUUNIMETSA MAJANDAMINE AVALIK-ÕIGUSLIKU ÜKSUSE POOLT

1. kriteerium.   Majandav metsandusüksus tegutseb õiguslikel alustel

Näitaja 1.1.   Metsandusüksus on seaduslikult tunnustatud ning tal on tema nimele klassifitseeritud või tema enda istutatud mets

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artiklid 30 ja 35

—	Dekreedi nr 95-531 artikkel 17

Tõendusmaterjalid

1.1.1.

Kommuuni loomise akt

1.1.2.

Metsanduse eest vastutatava ametiasutuse kiri metsamajandamiskava heakskiitmise kohta

1.1.3.

Kommuunimetsa klassifitseerimisakt

1.1.4.

Istutatud metsa korral omandiõigust tõendav dokument

Näitaja 1.2.   Allhanke korras majandaval metsandusüksusel on dokumendid, mis tõendavad tema tegevuse seaduslikkust

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artiklid 41 ja 42

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1, artikkel 36 ning artikli 140 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5

Tõendusmaterjalid

1.2.1.

Allhanke- või koostööleping

1.2.2.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi kiri allhankelepingu heakskiitmise kohta

1.2.3.

Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte

1.2.4.

Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents (majandamine)

1.2.5.

Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädevas kohtukantseleis

Näitaja 1.3.   Metsandusamet ei ole kohaldanud metsandusüksuse suhtes peatamismeedet heakskiidetud metsamajandamiskavaga vastuolus oleva tegevuse pärast

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikli 32 lõiked 1 ja 2

—	Dekreedi nr 95-531 artikkel 80

Tõendusmaterjalid

1.3.1.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi avaldatud rikkumiste register

1.3.2.

Nõuetekohaselt edastatud ametlik teatis metsamajandamiskavaga vastuolus oleva tegevuse kindlakstegemise kohta

1.3.3.

Metsanduse eest vastutava ministri peatamisotsus (olemasolu korral)

Näitaja 1.4.   Metsandusüksus on täitnud oma üldised maksukohustused

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artiklid 66 ja 69

—	Dekreedi nr 95-531 artikkel 122

—	Ajakohastatud üldine maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

—	Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

1.4.1.

Pädeva maksuameti tõend võlgnevuste puudumise kohta

1.4.2.

Maksude tasumist tõendavad dokumendid (käibemaks, tulumaks)

2. kriteerium.   Majandav/töötlev metsandusüksus täidab metsamajandamise ja metsakorralduse alaseid kohustusi

Näitaja 2.1.   Metsandusüksusel on metsakorraldustöödeks piisavalt pädevat tööjõudu kas üksuse siseselt või mõne füüsilise või juriidilise isiku vahendusel

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikkel 23, artikli 40 lõige 3 ning artiklid 63 ja 64

—	Dekreedi nr 95-531 artikkel 35

Tõendusmaterjalid

2.1.1.

Ettevõtte või teatavates metsakorraldustöödes (metsa inventeerimine, metsakasvatus) osalenud allhankijate tegevuslitsents

2.1.2.

Teenuslepingud litsentsitud organisatsiooni(de)ga või avalik-õigusliku üksusega

Näitaja 2.2.   Metsandusüksusel on seaduslik raieluba

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artiklid 44 ja 46

—	5. augusti 1996. aasta seaduse nr 96/12 (millega kehtestatakse keskkonnajuhtimise raamseadus) artikkel 17

—	23. veebruari 2005. aasta dekreedi nr 0577 artikkel 20

Tõendusmaterjalid

2.2.1.

Kiri keskkonnamõju hindamise/keskkonnaauditi tingimuste heakskiitmise kohta

2.2.2.

Keskkonnamõju hindamise/keskkonnaauditi nõuetele vastavuse tõend

2.2.3.

Aastane tegevusluba

2.2.4.

Tööde alustamise teatis

Näitaja 2.3.   Metsandusüksus täidab talle eraldatud aladel kehtivaid majandamiseeskirju

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95.531 artikli 51 lõige 1 ja artikli 73 lõiked 1 ja 2

—	Otsuse nr 222 artikli 4 lõiked 1, 2, 3 ja 4, artikkel 6, artikli 12 lõiked 1 ja 2 ning artikli 13 lõiked 1 ja 2

—	PROC, 6., 14. ja 17. teabeleht

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad

—	Metsamajanduse inventeerimiseeskirjad

Tõendusmaterjalid

2.3.1.

Raiejärgse järelevalve tõend või metsakeskkonda sekkumise eeskirjade järgimise tõend

Näitaja 2.4.   Metsandusüksus peab kinni talle aastase loa alusel lubatud kogustest (tüvede arv/maht)

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 46 lõige 3, artikli 72 lõige 1 ja artikli 125 lõiked 2 ja 3

—	Otsuse nr 222 artikkel 6

—	PROC, 6. teabeleht

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad

Tõendusmaterjalid

2.4.1.

Raietööde päevikud (DF10) või SIGIFi deklaratsioon

2.4.2.

Raiejärgse järelevalve tõend

Näitaja 2.5.   Metsandusüksus on täitnud oma maksukohustused ja tasunud oma tegevusega seotud metsandusmaksud

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94 artiklid 66, 67 ja 69

—	Dekreedi nr 95-531 artikkel 122

—	Ajakohastatud üldine maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

—	Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

2.5.1.

Spetsifikaadis ettenähtud metsandusmaksude tasumist tõendavad dokumendid jooksva aasta ja kontrollimise aastale eelneva aasta kohta

3. kriteerium.   Majandav/töötlev metsandusüksus täidab puiduveo nõudeid

Näitaja 3.1.   Metsandusüksus tagab, et puittooted on varustatud kõigi nõutavate dokumentidega, mis tõendavad nende õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõige 1 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

3.1.1.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi pädeva asutuse kinnitusega turvaline saateleht saepalkide ja saepuidu maanteeveoks

3.1.2.

Raudteeveo korral erideklaratsioon pädeva vastutava isiku kinnitatud saatekirjal

3.1.3.

Pädeva tolliasutuse väljastatud laadimissertifikaat (konteinerveo korral) koos metsandustalituse laadimisaruandega

4. kriteerium.   Majandav/töötlev metsandusüksus täidab oma sotsiaalseid kohustusi

Näitaja 4.1.   Metsandusüksus täidab oma kohustusi tööõiguse ja sotsiaalkindlustusõiguse valdkonnas ning puidusektori kollektiivlepingute raames

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	14. augusti 1992. aasta seaduse nr 92/007 (millega kehtestatakse tööseadustik) artikli 61 lõige 2 ja artikli 62 lõige 2

—	24. jaanuari 2008. aasta dekreet nr 2008/2115/PM tagatud riikliku alampalga (SMIG) ümberarvutamise kohta

—	22. mai 1973. aasta korraldus nr 73-17 sotsiaalkindlustuse korralduse kohta

—	11. jaanuari 1974. aasta dekreet nr 74-26, millega kehtestatakse 22. mai 1973. aasta korralduse nr 73–17 (millega kehtestatakse riikliku sotsiaalkindlustusfondi korraldus) teatavad rakendussätted

—	12. augusti 1974. aasta dekreet nr 74-723, millega kehtestatakse peretoetuste ning vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionitega seoses riiklikku sotsiaalkindlustusfondi tehtavate kindlustusmaksete määrad

—	10. novembri 1969. aasta seadus nr 69-LF-18, millega luuakse vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionite kindlustussüsteem ning mida on muudetud 4. juuli 1984. aasta seadusega nr 84/007

—	Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) otsus nr 039/MTPS/IMT, millega kehtestatakse üldised hügieeni- ja ohutusmeetmed töökohtadel

—	Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) 26. mai 1993. aasta otsus nr 019/MTPS/SG/CJ, millega kehtestatakse töötajate usaldusisikute valimise ja nende ülesannete täitmise kord

—	Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete riiklik kollektiivleping (aprill 2002)

—	25. mai 1978. aasta otsus nr 11/DEC/DT, millega kehtestatakse osapoolte tööinspektori ette kutsumise ja ilmumise kord töövaidluste lahendamisel

—	Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tegevusjuhendid

—	13. novembri 1964. aasta seadus nr 64/LF/23 rahvatervise kaitse kohta

—	14. juuli 1998. aasta seadus nr 98/015, mis käsitleb ohtlikuks, ebatervislikuks või sobimatuks tunnistatud tootmisüksusi

—	9. novembri 1999. aasta dekreet nr 99/818/PM, millega kehtestatakse [kõnealuste tootmisüksuste] loomise ja käitamise kord

—	Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete kehtivad palgamäärad

Tõendusmaterjalid

4.1.1.

Riikliku sotsiaalkindlustusfondi registri tõend

4.1.2.

Pädeva kohtu või tegevuskohajärgse tööinspektori nummerdatud ja allkirjastatud kolmeosalised tööandja registrid

4.1.3.

Tegevuskohajärgse tööinspektori kinnitatud sisekorraeeskiri

4.1.4.

Töötajate usaldusisikute valimise protokollid

4.1.5.

Visiitide ja raviprotseduuride kokkulepe raviarstiga

4.1.6.

Töötervishoiu ja tööohutuse komitee loomise akt, millele on alla kirjutanud ettevõtte juht

4.1.7.

Tervishoiuministeeriumi inspekteerimisaruanded

4.1.8.

Tegevuskohajärgsele tööinspektorile adresseeritud deklaratsioon ettevõtte asutamise kohta

Näitaja 4.2.   Metsandusüksus järgib spetsifikaadis (spetsifikaatides) kehtestatud kohustusi oma tegevuspiirkonna (-piirkondade) kohalike elanike ees

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94 artikkel 36

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade II peatüki artiklid 4 ja 5

Tõendusmaterjalid

4.2.1.

Spetsifikaat

4.2.2.

Spetsifikaadiga ettenähtud sotsiaalsete kohustuste täitmise protokollid

4.2.3.

Metsamajandusluba käsitleva teabekoosoleku protokoll ameti või prefekti allkirjaga

5. kriteerium.   Metsandusüksus täidab oma kohustusi bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja keskkonnakaitse valdkonnas

Näitaja 5.1.   Metsandusüksus on võtnud nõutavad meetmed, millega ta keelab oma töötajatel osaleda salaküttimises, kaubanduslikus jahipidamises ning jahisaaduste ja jahipidamisvahendite veos ja nendega kauplemises. Metsandusüksus soodustab, toetab ja/või algatab kõikvõimalikke meetmeid, et tagada jahipidamiseeskirjade ja loomastikukaitse eeskirjade täitmine tema lankidel

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Otsuse nr 222 artikli 11 lõiked 1 ja 3

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade VI peatüki artiklid 28, 29 ja 30

Tõendusmaterjalid

5.1.1.

Sisekorraeeskiri

5.1.2.

Käskkiri, millega keelatakse salaküttimine ja ulukiliha vedu

5.1.3.

Käskkiri võimalike sanktsioonide kohta

5.1.4.

Rikkumiste register

5.1.5.

Toiduainete tarnekava

Näitaja 5.2.   Metsandusüksus järgib keskkonnamõju hindamist käsitlevaid õigusakte ja rakendab või laseb rakendada neis sätestatud keskkonnamõju leevendamise meetmeid

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	23. veebruari 2005. aasta dekreet nr 0577

—	25. mai 2001. aasta otsuse nr 222 artikli 11 lõiked 1 ja 2

—	Keskkonna- ja looduskaitseministeeriumi (MINEP) 8. märtsi 2005. aasta otsuse nr 0069/MINEP artiklid 3 ja 4

—	Alalise majandamislepingu spetsifikaadi artikkel 16

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad (üldiselt)

—	5. augusti 1996. aasta seaduse nr 96/12 (millega kehtestatakse keskkonnajuhtimise raamseadus) artiklid 17, 79 ja 82

—	Metsamajanduslike keskkonnameetmete juhend

Tõendusmaterjalid

5.2.1.

Keskkonnajärelevalve aruanne

5.2.2.

Keskkonnanõuete järgimise tunnistus

5.2.3.

Keskkonnarikkumiste register

3. TABEL:   KASVAVATE PUUDE RAADAMISE LUBA (ARB)

1. kriteerium.   Majandav metsandusüksus tegutseb õiguslikel alustel

Näitaja 1.1.   Metsandusüksus on seaduslikult tunnustatud ja omab metsamajandaja tegevuslitsentsi

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artiklid 41 ja 42

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1 ja artikkel 36

Tõendusmaterjalid

1.1.1.

Elukohatõend (füüsiline isik)

1.1.2.

Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte (juriidiline isik)

1.1.3.

Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents

1.1.4.

Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädeva apellatsioonikohtu kantseleis

Näitaja 1.2.   Metsandusüksusel on puude raadamise luba, mille on seaduslikult väljastanud metsanduse eest vastutav amet

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikkel 73

—	Dekreedi nr 95/531 artikli 110 lõiked 1 ja 2

—	Metsandus- ja loomastiku ministeeriumi (MINFOF) ringkiri nr 0354/LC/MINFOF/SG/DF/SDAFF/SN

Tõendusmaterjalid

1.2.1.

Projektidokument

1.2.2.

Keskkonna valdkonna eest vastutava ministri poolt projekti arendajale väljastatud tõend keskkonnanõuetele vastavuse kohta

1.2.3.

Pädeva ministri kiri, milles täpsustatakse vajadust puude raadamiseks enne projekti käivitamist

1.2.4.

Asjaomase puidu inventeerimise tulemused

1.2.5.

Avalik hanketeade

1.2.6.

Ministeeriumidevahelise komisjoni akt, millega metsandusüksus tunnistatakse parimaks pakkujaks

1.2.7.

Kviitungid müügihinna tasumise kohta

1.2.8.

Metsandusameti pädeva ametniku väljastatud luba puude raadamiseks

1.2.9.

Tööde alustamise teatis

Näitaja 1.3.   Allhanke korras raadaval metsandusüksusel on dokumendid, mis tõendavad tema tegevuse seaduslikkust

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artiklid 41 ja 42

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1, artikkel 36 ning artikli 140 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5

Tõendusmaterjalid

1.3.1.

Allhanke- või koostööleping

1.3.2.

Kviitung heakskiidetud lepingu registreerimise kohta metsanduse eest vastutava ministeeriumi kohalikus asutuses

1.3.3.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi kiri allhankelepingu heakskiitmise kohta

1.3.4.

Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte

1.3.5.

Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents (majandamine)

1.3.6.

Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädevas kohtukantseleis

Näitaja 1.4.   Ametiasutused ei ole metsandusüksuse litsentsi või luba peatanud ega tühistanud

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artiklid 130, 131, 132 ja 146

Tõendusmaterjalid

1.4.1.

Pädevate asutuste avaldatud rikkumiste registrid/toimikud

1.4.2.

Pädevate kohalike talituste vaidluste register

1.4.3.

Metsanduse eest vastutava ministri põhjendatud ja rikkujale edastatud peatamisotsus (olemasolu korral)

Näitaja 1.5.   Metsandusüksus on täitnud oma üldised maksukohustused

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikkel 122

—	Ajakohastatud üldine maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

—	Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

1.5.1.

Ettevõtlusmaksu tasumise tõend

1.5.2.

Pädeva maksuameti tõend võlgnevuste puudumise kohta

2. kriteerium.   Majandav metsandusüksus täidab metsamajandamise alaseid kohustusi

Näitaja 2.1.   Metsandusüksus peab kinni projekti asukohast

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Otsuse nr 222 artikli 4 lõiked 1, 2, 3 ja 4, artikkel 6, artikli 12 lõiked 1 ja 2 ning artikli 13 lõiked 1 ja 2

—	PROC, 6., 14. ja 17. teabeleht

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad

Tõendusmaterjalid

2.1.1.

Projektidokumendid, milles on täpsustatud projekti täpne asukoht ning mille on heaks kiitnud vastutava ministeeriumi (põllumajandusministeerium, riiklike ehitustööde ministeerium) pädevad ametnikud

2.1.2.

Raiejärgse järelevalve tõend või kontrollkäigu aruanne

Näitaja 2.2.   Metsandusüksus peab kinni talle loa alusel lubatud kogustest (tüvede arv/hinnanguline maht)

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Otsuse nr 222 artikkel 6

Tõendusmaterjalid

2.2.1.

Raiejärgse järelevalve tõend või metsandusameti kontrolliaruanded

Näitaja 2.3.   Metsandusüksus on täitnud oma maksukohustused ja tasunud oma tegevusega seotud metsandusmaksud

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikli 73 lõige 2

—	Dekreedi nr 95-531 artikkel 122 ja artikli 110 lõige 1

—	Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

2.3.1.

Müügihinna tasumist tõendavad dokumendid (enampakkumisel kujunenud hind + 13 %)

2.3.2.

Muude spetsifikaadiga ette nähtud maksude tasumist tõendavad dokumendid

3. kriteerium.   Majandav metsandusüksus täidab puiduveo nõudeid

Näitaja 3.1.   Metsandusüksus tagab, et raadatud puitu veetakse igati õiguspärasel viisil ning et see on varustatud kõigi nõutavate dokumentidega, mis tõendavad selle õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõige 1 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

3.1.1.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi pädeva asutuse kinnitusega turvaline saateleht saepalkide ja saepuidu maanteeveoks

3.1.2.

Raudteeveo korral erideklaratsioon pädeva vastutava isiku kinnitatud saatekirjal

3.1.3.

Pädeva tolliasutuse väljastatud laadimissertifikaat (konteinerveo korral) koos laadimiskoha metsandustalituse laadimisaruandega

4. kriteerium.   Majandav metsandusüksus täidab oma sotsiaalseid kohustusi

Näitaja 4.1.   Metsandusüksus täidab oma kohustusi tööõiguse ja sotsiaalkindlustusõiguse valdkonnas ning puidusektori kollektiivlepingute raames

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	14. augusti 1992. aasta seaduse nr 92/007 (millega kehtestatakse tööseadustik) artikli 61 lõige 2 ja artikli 62 lõige 2

—	24. jaanuari 2008. aasta dekreet nr 2008/2115/PM tagatud riikliku alampalga (SMIG) ümberarvutamise kohta

—	22. mai 1973. aasta korraldus nr 73-17 sotsiaalkindlustuse korralduse kohta

—	11. jaanuari 1974. aasta dekreet nr 74-26, millega kehtestatakse 22. mai 1973. aasta korralduse nr 73-17 (millega kehtestatakse riikliku sotsiaalkindlustusfondi korraldus) teatavad rakendussätted

—	12. augusti 1974. aasta dekreet nr 74-723, millega kehtestatakse peretoetuste ning vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionitega seoses riiklikku sotsiaalkindlustusfondi tehtavate kindlustusmaksete määrad

—	10. novembri 1969. aasta seadus nr 69-LF-18, millega luuakse vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionite kindlustussüsteem ning mida on muudetud 4. juuli 1984. aasta seadusega nr 84/007

—	Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) otsus nr 039/MTPS/IMT, millega kehtestatakse üldised hügieeni- ja ohutusmeetmed töökohtadel

—	Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) 26. mai 1993. aasta otsus nr 019/MTPS/SG/CJ, millega kehtestatakse töötajate usaldusisikute valimise ja nende ülesannete täitmise kord

—	Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete riiklik kollektiivleping (aprill 2002)

—	25. mai 1978. aasta otsus nr 11/DEC/DT, millega kehtestatakse osapoolte tööinspektori ette kutsumise ja ilmumise kord töövaidluste lahendamisel

—	Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tegevusjuhendid

—	13. novembri 1964. aasta seadus nr 64/LF/23 rahvatervise kaitse kohta

—	14. juuli 1998. aasta seadus nr 98/015, mis käsitleb ohtlikuks, ebatervislikuks või sobimatuks tunnistatud tootmisüksusi

—	9. novembri 1999. aasta dekreet nr 99/818/PM, millega kehtestatakse [kõnealuste tootmisüksuste] loomise ja käitamise kord

—	Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete kehtivad palgamäärad

Tõendusmaterjalid

4.1.1.

Riikliku sotsiaalkindlustusfondi registri tõend

4.1.2.

Pädeva kohtu või tegevuskohajärgse tööinspektori nummerdatud ja allkirjastatud kolmeosalised tööandja registrid

4.1.3.

Tegevuskohajärgse tööinspektori kinnitatud sisekorraeeskiri

4.1.4.

Töötajate usaldusisikute valimise protokollid

4.1.5.

Visiitide ja raviprotseduuride kokkulepe raviarstiga

4.1.6.

Töötervishoiu ja tööohutuse komitee loomise akt, millele on alla kirjutanud ettevõtte juht

4.1.7.

Tervishoiuministeeriumi inspekteerimisaruanded

4.1.8.

Tegevuskohajärgsele tööinspektorile adresseeritud deklaratsioon ettevõtte asutamise kohta

Näitaja 4.2.   Metsandusüksus järgib spetsifikaadis (spetsifikaatides) kehtestatud kohustusi oma tegevuspiirkonna (-piirkondade) kohalike elanike ees

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikkel 36

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade II peatüki artiklid 4 ja 5

Tõendusmaterjalid

4.2.1.

Spetsifikaat

4.2.2.

Spetsifikaadiga ettenähtud sotsiaalsete kohustuste täitmise protokollid

4.2.3.

Metsamajandusluba käsitleva teabekoosoleku protokoll ameti või prefekti allkirjaga

5. kriteerium.   Majandav metsandusüksus täidab oma kohustusi bioloogilise mitmekesisuse kaitse valdkonnas

Näitaja 5.1.   Majandav metsandusüksus on võtnud nõutavad meetmed, millega ta keelab oma töötajatel osaleda salaküttimises, kaubanduslikus jahipidamises ning jahisaaduste ja jahipidamisvahendite veos ja nendega kauplemises. Metsandusüksus soodustab, toetab ja/või algatab kõikvõimalikke meetmeid, et tagada jahipidamiseeskirjade ja loomastikukaitse eeskirjade täitmine tema lankidel

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Otsuse nr 222 artikli 11 lõiked 1 ja 3

—	Spetsifikaat

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade VI peatüki artiklid 28, 29 ja 30

Tõendusmaterjalid

5.1.1.

Sisekorraeeskiri

5.1.2.

Käskkiri, millega keelatakse salaküttimine ja ulukiliha vedu

5.1.3.

Käskkiri võimalike sanktsioonide kohta

5.1.4.

Rikkumiste register

4. TABEL:   (LANGETATUD, RANNALE UHUTUD, MAHAJÄETUD VÕI KONFISKEERITUD)

PUUDE ÄRAVEDAMISE LUBA (AEB)

1. kriteerium.   Majandav metsandusüksus tegutseb õiguslikel alustel

Näitaja 1.1.   Metsandusüksus on seaduslikult tunnustatud ja omab metsamajandaja tegevuslitsentsi

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikkel 41

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1 ja artikkel 36

Tõendusmaterjalid

1.1.1.

Elukohatõend (füüsiline isik)

1.1.2.

Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte (juriidiline isik)

1.1.3.

Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents

1.1.4.

Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädeva apellatsioonikohtu kantseleis

Näitaja 1.2.   Metsandusüksusel on puude äravedamise luba, mille on seaduslikult väljastanud metsanduse eest vastutav amet

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artiklid 56, 111 ja 112

Tõendusmaterjalid

1.2.1.

Pettuste ja ebaseaduslikult raiutud puude kohta koostatud õigusrikkumist konstateerivad konfiskeerimise protokollid (konfiskeeritud puit)

1.2.2.

Metsanduse eest vastutava ameti kohaliku ametniku koostatud protokoll mahajäetud palkide kohta ja omanikele saadetud hoiatuskiri (metsa jäetud palgid või rannale uhutud puud)

1.2.3.

Avalik hanketeade (konfiskeeritud, mahajäetud või rannale uhutud puud)

1.2.4.

Müügikomisjoni akt, millega metsandusüksus tunnistatakse parimaks pakkujaks

1.2.5.

Enampakkumise protokoll ja maksekviitungid (müügihind + 13 %)

1.2.6.

Varude kontrollimise protokoll (seaduslikult langetatud ja loa kehtivusaja lõpuks äravedamata jäetud puit)

1.2.7.

Metsandusameti pädeva ametniku väljastatud luba puidu äravedamiseks

1.2.8.

Tööde alustamise teatis

Näitaja 1.3.   Ametiasutused ei ole metsandusüksuse litsentsi või luba peatanud ega tühistanud ja metsandusüksus ei ole seotud rikkumisega, mille tõttu puit konfiskeeriti

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 3. peatükk

—	Seaduse nr 94/01 artiklid 146,150 ja 152

—	Dekreedi nr 95-531 artiklid 130, 131, 132, 135 ja 146

Tõendusmaterjalid

1.3.1.

Pädevate asutuste avaldatud rikkumiste registrid/toimikud

1.3.2.

Metsanduse eest vastutava ministri põhjendatud ja rikkujale edastatud peatamisotsus (olemasolu korral)

1.3.3.

Lõpetatud ja pädevate kohalike talituste vaidluste registrisse kantud rikkumismenetluse protokoll

Näitaja 1.4.   Metsandusüksus on täitnud oma üldised maksukohustused

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikkel 122

—	Ajakohastatud üldine maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

—	Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

1.4.1.

Ettevõtlusmaksu tasumise tõend

1.4.2.

Pädeva maksuameti tõend võlgnevuste puudumise kohta

2. kriteerium.   Majandav metsandusüksus täidab metsamajandamise alaseid kohustusi

Näitaja 2.1.   Metsandusüksus peab kinni talle loa alusel lubatud kogustest (maht)

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	20. jaanuari 1994. aasta seaduse nr 94/01 artiklid 144 ja 148

Tõendusmaterjalid

2.1.1.

Avaliku enampakkumise protokollid

2.1.2.

Saatelehtede talongid või SIGIFi deklaratsioon

2.1.3.

Raiejärgse järelevalve tõend

Näitaja 2.2.   Metsandusüksus on täitnud oma maksukohustused ja tasunud oma tegevusega seotud metsandusmaksud

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 111 lõige 2, artikli 112 lõige 3, artikli 113 lõige 2 ning artikkel 122

—	Ajakohastatud üldine maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

—	Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

2.2.1.

Müügihinna tasumist tõendavad dokumendid

2.2.2.

Müügihinnale lisanduva 13 % tasumist tõendavad dokumendid

3. kriteerium.   Majandav metsandusüksus täidab puiduveo nõudeid

Näitaja 3.1.   Metsandusüksus tagab, et äraveetud puid veetakse igati õiguspärasel viisil ning et need on varustatud kõigi nõutavate dokumentide ja nõuetekohaste märgistustega, mis tõendavad nende õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõige 1 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

3.1.1.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi pädeva asutuse kinnitusega turvaline saateleht saepalkide ja saepuidu maanteeveoks

3.1.2.

Raudteeveo korral erideklaratsioon pädeva vastutava isiku kinnitatud saatekirjal

3.1.3.

Pädeva tolliasutuse väljastatud laadimissertifikaat (konteinerveo korral) koos laadimiskoha metsandustalituse laadimisaruandega

4. kriteerium.   Majandav metsandusüksus täidab oma sotsiaalseid kohustusi

Näitaja 4.1.   Metsandusüksus täidab oma kohustusi tööõiguse ja sotsiaalkindlustusõiguse valdkonnas ning puidusektori kollektiivlepingute raames

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	14. augusti 1992. aasta seaduse nr 92/007 (millega kehtestatakse tööseadustik) artikli 61 lõige 2 ja artikli 62 lõige 2

—	24. jaanuari 2008. aasta dekreet nr 2008/2115/PM tagatud riikliku alampalga (SMIG) ümberarvutamise kohta

—	22. mai 1973. aasta korraldus nr 73-17 sotsiaalkindlustuse korralduse kohta

—	11. jaanuari 1974. aasta dekreet nr 74-26, millega kehtestatakse 22. mai 1973. aasta korralduse nr 73-17 (millega kehtestatakse riikliku sotsiaalkindlustusfondi korraldus) teatavad rakendussätted

—	12. augusti 1974. aasta dekreet nr 74-723, millega kehtestatakse peretoetuste ning vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionitega seoses riiklikku sotsiaalkindlustusfondi tehtavate kindlustusmaksete määrad

—	10. novembri 1969. aasta seadus nr 69-LF-18, millega luuakse vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionite kindlustussüsteem ning mida on muudetud 4. juuli 1984. aasta seadusega nr 84/007

—	Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) otsus nr 039/MTPS/IMT, millega kehtestatakse üldised hügieeni- ja ohutusmeetmed töökohtadel

—	Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) 26. mai 1993. aasta otsus nr 019/MTPS/SG/CJ, millega kehtestatakse töötajate usaldusisikute valimise ja nende ülesannete täitmise kord

—	Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete riiklik kollektiivleping (aprill 2002)

—	25. mai 1978. aasta otsus nr 11/DEC/DT, millega kehtestatakse osapoolte tööinspektori ette kutsumise ja ilmumise kord töövaidluste lahendamisel

—	Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tegevusjuhendid

—	13. novembri 1964. aasta seadus nr 64/LF/23 rahvatervise kaitse kohta

—	14. juuli 1998. aasta seadus nr 98/015, mis käsitleb ohtlikuks, ebatervislikuks või sobimatuks tunnistatud tootmisüksusi

—	9. novembri 1999. aasta dekreet nr 99/818/PM, millega kehtestatakse [kõnealuste tootmisüksuste] loomise ja käitamise kord

—	Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete kehtivad palgamäärad

Tõendusmaterjalid

4.1.1.

Riikliku sotsiaalkindlustusfondi registri tõend

4.1.2.

Pädeva kohtu või tegevuskohajärgse tööinspektori nummerdatud ja allkirjastatud kolmeosalised tööandja registrid

4.1.3.

Tegevuskohajärgse tööinspektori kinnitatud sisekorraeeskiri

4.1.4.

Töötajate usaldusisikute valimise protokollid

4.1.5.

Visiitide ja raviprotseduuride kokkulepe raviarstiga

4.1.6.

Töötervishoiu ja tööohutuse komitee loomise akt, millele on alla kirjutanud ettevõtte juht

4.1.7.

Tervishoiuministeeriumi inspekteerimisaruanded

4.1.8.

Tegevuskohajärgsele tööinspektorile adresseeritud deklaratsioon ettevõtte asutamise kohta

5. TABEL:   RAIEÕIGUSE MÜÜK (VC) RIIGIMETSAS

1. kriteerium.   Majandav metsandusüksus tegutseb õiguslikel alustel

Näitaja 1.1.   Metsandusüksus on seaduslikult tunnustatud ja omab metsamajandaja tegevuslitsentsi

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94 artikkel 41

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1 ja artikkel 36

Tõendusmaterjalid

1.1.1.

Elukohatõend (füüsiline isik)

1.1.2.

Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte (juriidiline isik)

1.1.3.

Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents

1.1.4.

Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädeva apellatsioonikohtu kantseleis

Näitaja 1.2.   Metsandusüksusel on raieõigus, mille on talle seaduslikult andnud metsanduse eest vastutav amet

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikkel 57

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 51 lõiked 1 ja 2, artikli 58 lõiked 2, 3 ja 4 ning artiklid 60, 81, 82 ja 83

Tõendusmaterjalid

1.2.1.

Avalik hanketeade, milles võetakse arvesse ostueesõigust

1.2.2.

Ministeeriumidevahelise komisjoni akt, millega metsandusüksus tunnistatakse kõrgeima metsandustasu pakkujaks

1.2.3.

Raieõiguse andmise täieliku dokumentatsiooni registreerimise kviitung

1.2.4.

Tõend tagatisraha tasumise kohta riigikassasse

1.2.5.

Metsanduse eest vastutava ministri allkirjastatud raieõiguse andmise otsus, mis põhineb hanketeates sisalduval teabel

1.2.6.

Prefekti allkirjastatud teabekoosoleku protokoll

Näitaja 1.3.   Allhanke korras majandaval metsandusüksusel on dokumendid, mis tõendavad tema tegevuse seaduslikkust

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artiklid 41 ja 42

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1, artikkel 36 ning artikli 140 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5

Tõendusmaterjalid

1.3.1.

Allhanke- või koostööleping

1.3.2.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi kiri allhankelepingu heakskiitmise kohta

1.3.3.

Kviitung heakskiidetud lepingu registreerimise kohta metsanduse eest vastutava ministeeriumi kohalikus asutuses

1.3.4.

Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte

1.3.5.

Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents

1.3.6.

Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädevas kohtukantseleis

Näitaja 1.4.   Ametiasutused ei ole metsandusüksuse litsentsi või luba peatanud ega tühistanud

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 3. peatükk

—	Dekreedi nr 95-531 artiklid 130, 131 ja 132

Tõendusmaterjalid

1.4.1.

Pädevate asutuste avaldatud rikkumiste registrid/toimikud

1.4.2.

Pädevate kohalike talituste vaidluste register

1.4.3.

Metsanduse eest vastutava ministri põhjendatud ja rikkujale edastatud peatamisotsus (olemasolu korral)

Näitaja 1.5.   Metsandusüksus on täitnud oma üldised maksukohustused

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Ajakohastatud üldine maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

—	Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

1.5.1.

Ettevõtlusmaksu tasumise tõend

1.5.2.

Pädeva maksuameti tõend võlgnevuste puudumise kohta

2. kriteerium.   Majandav metsandusüksus täidab metsamajandamise alaseid kohustusi

Näitaja 2.1.   Metsandusüksusel on metsamajanduse inventeerimistöödeks piisavalt pädevat tööjõudu kas üksuse siseselt või mõne füüsilise või juriidilise isiku vahendusel

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikli 40 lõige 3 ja artikkel 64

—	Dekreedi nr 95-531 artikkel 35

Tõendusmaterjalid

2.1.1.

Ettevõtte või teatavates inventeerimis- või metsakasvatustöödes osalenud allhankijate tegevuslitsents

2.1.2.

Teenuslepingud litsentsitud organisatsiooni(de)ga või avalik-õigusliku üksusega

Näitaja 2.2.   Metsandusüksus täidab talle eraldatud aladel kehtivaid metsamajandamiseeskirju

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikkel 45

—	Otsuse nr 222 artikli 4 lõiked 1, 2, 3 ja 4

—	PROC, 14. ja 17. teabeleht

—	Metsamajanduse inventeerimiseeskirjad

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad

Tõendusmaterjalid

2.2.1.

Raiejärgse järelevalve tõend või metsakeskkonda sekkumise eeskirjade järgimise tõend

Näitaja 2.3.   Metsandusüksusel on seaduslik raieluba

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikli 45 lõige 1

—	5. augusti 1996. aasta seaduse nr 96/12 (millega kehtestatakse keskkonnajuhtimise raamseadus) artiklid 17, 79 ja 82

—	23. veebruari 2005. aasta dekreedi nr 0577 artikkel 20

Tõendusmaterjalid

2.3.1.

Kiri keskkonnamõju hindamise/keskkonnaauditi tingimuste heakskiitmise kohta

2.3.2.

Tõend keskkonnanõuetele vastavuse kohta

2.3.3.

Aastane raiesertifikaat

2.3.4.

Tööde alustamise teatis

Näitaja 2.4.   Metsandusüksus peab kinni talle aastase sertifikaadi alusel eraldatud puidukogustest (tüvede arv/maht)

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 72 lõige 1 ja artikli 125 lõiked 2 ja 3

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad

—	PROC, 6. teabeleht

Tõendusmaterjalid

2.4.1.

Raietööde päevikud (DF10) või SIGIFi deklaratsioon

2.4.2.

Raiejärgse järelevalve tõend

Näitaja 2.5.   Metsandusüksus on täitnud oma maksukohustused ja tasunud oma tegevusega seotud metsandusmaksud

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artiklid 66, 67 ja 69

—	Dekreedi nr 95-531 artikkel 122

—	Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

2.5.1.

Tõend pangatagatise tasumise kohta

2.5.2.

Maksude (iga-aastane metsandusmaks (RFA), langetamismaks (TA), kõik spetsifikaadis ette nähtud metsandusmaksud) tasumist tõendavad dokumendid jooksva aasta ja kontrollimise aastale eelneva aasta kohta

3. kriteerium.   Majandav metsandusüksus täidab puiduveo nõudeid

Näitaja 3.1.   Metsandusüksus tagab, et toodetud saepalgid oleksid varustatud kõigi nõutavate dokumentide ja nõuetekohaste märgistustega, mis tõendavad nende õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõige 1 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

3.1.1.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi pädeva asutuse kinnitusega turvaline saateleht saepalkide ja saepuidu maanteeveoks

3.1.2.

Raudteeveo korral erideklaratsioon pädeva vastutava isiku kinnitatud saatekirjal

3.1.3.

Pädeva tolliasutuse väljastatud laadimissertifikaat (konteinerveo korral) koos laadimiskoha metsandustalituse laadimisaruandega

4. kriteerium.   Majandav metsandusüksus täidab oma sotsiaalseid kohustusi

Näitaja 4.1.   Metsandusüksus täidab oma kohustusi tööõiguse ja sotsiaalkindlustusõiguse valdkonnas ning puidusektori kollektiivlepingute raames

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	14. augusti 1992. aasta seaduse nr 92/007 (millega kehtestatakse tööseadustik) artikli 61 lõige 2 ja artikli 62 lõige 2

—	24. jaanuari 2008. aasta dekreet nr 2008/2115/PM tagatud riikliku alampalga (SMIG) ümberarvutamise kohta

—	22. mai 1973. aasta korraldus nr 73-17 sotsiaalkindlustuse korralduse kohta

—	11. jaanuari 1974. aasta dekreet nr 74-26, millega kehtestatakse 22. mai 1973. aasta korralduse nr 73-17 (millega kehtestatakse riikliku sotsiaalkindlustusfondi korraldus) teatavad rakendussätted

—	12. augusti 1974. aasta dekreet nr 74-723, millega kehtestatakse peretoetuste ning vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionitega seoses riiklikku sotsiaalkindlustusfondi tehtavate kindlustusmaksete määrad

—	10. novembri 1969. aasta seadus nr 69-LF-18, millega luuakse vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionite kindlustussüsteem ning mida on muudetud 4. juuli 1984. aasta seadusega nr 84/007

—	Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) otsus nr 039/MTPS/IMT, millega kehtestatakse üldised hügieeni- ja ohutusmeetmed töökohtadel

—	Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) 26. mai 1993. aasta otsus nr 019/MTPS/SG/CJ, millega kehtestatakse töötajate usaldusisikute valimise ja nende ülesannete täitmise kord

—	Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete riiklik kollektiivleping (aprill 2002)

—	25. mai 1978. aasta otsus nr 11/DEC/DT, millega kehtestatakse osapoolte tööinspektori ette kutsumise ja ilmumise kord töövaidluste lahendamisel

—	Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tegevusjuhendid

—	13. novembri 1964. aasta seadus nr 64/LF/23 rahvatervise kaitse kohta

—	14. juuli 1998. aasta seadus nr 98/015, mis käsitleb ohtlikuks, ebatervislikuks või sobimatuks tunnistatud tootmisüksusi

—	9. novembri 1999. aasta dekreet nr 99/818/PM, millega kehtestatakse [kõnealuste tootmisüksuste] loomise ja käitamise kord

—	Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete kehtivad palgamäärad

Tõendusmaterjalid

4.1.1.

Riikliku sotsiaalkindlustusfondi registri tõend

4.1.2.

Pädeva kohtu või tegevuskohajärgse tööinspektori nummerdatud ja allkirjastatud kolmeosalised tööandja registrid

4.1.3.

Tegevuskohajärgse tööinspektori kinnitatud sisekorraeeskiri

4.1.4.

Töötajate usaldusisikute valimise protokollid

4.1.5.

Visiitide ja raviprotseduuride kokkulepe raviarstiga

4.1.6.

Töötervishoiu ja tööohutuse komitee loomise akt, millele on alla kirjutanud ettevõtte juht

4.1.7.

Tervishoiuministeeriumi inspekteerimisaruanded

4.1.8.

Tegevuskohajärgsele tööinspektorile adresseeritud deklaratsioon ettevõtte asutamise kohta

Näitaja 4.2.   Metsandusüksus täidab metsaseadustikuga ette nähtud sotsiaalseid kohustusi

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikkel 36 ning artikli 61 lõiked 1 ja 3

—	Dekreedi nr 95/531 artikkel 85

—	Keskkonna- ja metsandusministeeriumi (MINEF) 9. veebruari 1998. aasta otsus nr 0108/D/MINEF/CAB metsakeskkonda sekkumise eeskirjade kohaldamise kohta

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade II peatükk

Tõendusmaterjalid

4.2.1.

Spetsifikaadid

4.2.2.

Spetsifikaatidega ettenähtud sotsiaalsete kohustuste täitmise protokollid

4.2.3.

Metsamajandusloa kasutamist käsitleva teabekoosoleku protokoll kõigi sidusrühmade allkirjadega

4.2.4.

Rikkumiste/protokollide register/toimik

5. kriteerium.   Majandav metsandusüksus täidab oma kohustusi bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja keskkonnakaitse valdkonnas

Näitaja 5.1.   Metsandusüksus on võtnud nõutavad meetmed, millega ta keelab oma töötajatel osaleda salaküttimises, kaubanduslikus jahipidamises ning jahisaaduste ja jahipidamisvahendite veos ja nendega kauplemises. Metsandusüksus soodustab, toetab ja/või algatab kõikvõimalikke meetmeid, et tagada jahipidamiseeskirjade ja loomastikukaitse eeskirjade täitmine tema lankidel

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Otsuse nr 222 artikli 11 lõiked 1 ja 3

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade VI peatüki artiklid 28, 29 ja 30

Tõendusmaterjalid

5.1.1.

Sisekorraeeskiri

5.1.2.

Käskkiri, millega keelatakse salaküttimine ja ulukiliha vedu

5.1.3.

Käskkiri võimalike sanktsioonide kohta

5.1.4.

Rikkumiste register

Näitaja 5.2.   Metsandusüksus täidab keskkonnamõju hindamist käsitlevaid õigusakte ja rakendab ettenähtud keskkonnamõju leevendamise meetmeid

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	23. veebruari 2005. aasta dekreet nr 0577

—	25. mai 2001. aasta otsuse nr 222 artikli 11 lõiked 1 ja 2

—	Keskkonna- ja looduskaitseministeeriumi (MINEP) 8. märtsi 2005. aasta otsuse nr 0069/MINEP artiklid 3 ja 4

—	Alalise majandamislepingu spetsifikaadi artikkel 16

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad (üldiselt)

—	5. augusti 1996. aasta seadus nr 96/12, millega kehtestatakse keskkonnajuhtimise raamseadus (artiklid 17, 79 ja 82)

—	Metsamajanduslike keskkonnameetmete juhend

Tõendusmaterjalid

5.2.1.

Keskkonnajärelevalve aruanne

5.2.2.

Keskkonnanõuete järgimise tunnistus

5.2.3.

Keskkonnarikkumiste register

6. TABEL:   KOGUKONNAMETSA MAJANDAMINE AVALIK-ÕIGUSLIKU ÜKSUSE POOLT

1. kriteerium.   Majandav metsandusüksus tegutseb õiguslikel alustel

Näitaja 1.1.   Kogukond on seaduslikult tunnustatud juriidiline isik

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 28 lõige 3

—	Metsandus- ja loomastiku ministeeriumi (MINFOF) otsus nr 0098/D/MINFOF/SG/DF/SDFC, millega võetakse vastu dokument „Kogukonnametsade eraldamise ja haldamise korra menetlusjuhend – 2009. aasta versioon”. Juhendi punktid 3.1, 3.2 ja 3.5

—	Seadus nr 90 ühenduste kohta

—	Seadus nr 92 ühistute ja ühisalgatuslike ühingute (groupes d’initiatives communes, GIC) kohta

—	Aafrikas äriõiguse ühtlustamise organisatsiooni (OHADA) ühisakt äriühingute ja tulundusühingute kohta

Tõendusmaterjalid

1.1.1.

Kinnitus deklaratsiooni vastuvõtmise kohta (ühendused)

1.1.2.

Registreerimistõend (ühisalgatuslikud ühingud ja ühistud)

1.1.3.

Kohtusekretäri akt (tulundusühingud (groupements d’intérêts économiques, GIE))

Näitaja 1.2.   Kogukonnal on talle seaduslikult eraldatud kogukonnamets ja asjaomase ametiasutusega sõlmitud haldusleping

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikkel 37 ja artikli 38 lõige 1

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 27 lõiked 2 ja 3, artikli 28 lõiked 1 ja 2 ning artikli 29 lõiked 1 ja 2

—	Metsandus- ja loomastiku ministeeriumi (MINFOF) otsus nr 0098/D/MINFOF/SG/DF/SDFC, millega võetakse vastu dokument „Kogukonnametsade eraldamise ja haldamise korra menetlusjuhend – 2009. aasta versioon”. Juhendi punktid 5.1; 5.12.1; 5.13 ja 5.17 (2009. aasta versioon)

Tõendusmaterjalid

A –   Ajutine haldusleping

1.2.1.

Kogukonnametsa eraldamise täieliku taotluse dokumentatsiooni registreerimise kviitung

1.2.2.

Kogukonna ja pädeva ametiasutuse vahel sõlmitud ajutine haldusleping

B –   Alaline haldusleping

1.2.3.

Alalise lepingu sõlmimiseks esitatud lihtsa halduskava (plan simple de gestion, PSG) täieliku dokumentatsiooni registreerimise kviitung

1.2.4.

Metsandus- ja loomastikuministri allkirjastatud akt lihtsa halduskava heakskiitmise kohta

1.2.5.

Pädeva ametiasutuse allkirjastatud alaline haldusleping

Näitaja 1.3.   Allhanke korras majandaval metsandusüksusel on dokumendid, mis tõendavad tema tegevuse seaduslikkust

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artiklid 41 ja 42

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1, artikkel 36 ning artikli 140 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5

Tõendusmaterjalid

1.3.1.

Allhanke- või koostööleping

1.3.2.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi kiri allhankelepingu heakskiitmise kohta

1.3.3.

Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte

1.3.4.

Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents

1.3.5.

Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädeva apellatsioonikohtu kantseleis

Näitaja 1.4.   Metsanduse eest vastutav amet ei ole kogukonna kehtivat halduslepingut tühistanud ega peatanud

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikli 38 lõige 2 ja artikkel 65

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 31 lõige 1 ja artikli 32 lõige 3

Tõendusmaterjalid

1.4.1.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi avaldatud rikkumiste register või metsanduse eest vastutava ministeeriumi vannutatud inspektori koostatud rikkumis(te) protokoll

1.4.2.

Metsanduse eest vastutava ministri peatamisotsus (olemasolu korral)

1.4.3.

Pädevate kohalike talituste vaidluste register

2. kriteerium.   Majandav metsandusüksus täidab metsamajandamise ja metsakorralduse alaseid kohustusi

Näitaja 2.1.   Metsandusüksusel on lihtsa halduskavaga ette nähtud inventeerimistöödeks piisavalt pädevat tööjõudu kas üksuse siseselt või mõne füüsilise või juriidilise isiku vahendusel

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikli 40 lõige 3 ja artikkel 64

—	Dekreedi nr 95-531 artikkel 35

Tõendusmaterjalid

2.1.1.

Teatavates metsakorraldustöödes (metsa inventeerimine) osalenud allhankijate tegevuslitsents

2.1.2.

Teenuslepingud litsentsitud organisatsiooni(de)ga või avalik-õigusliku üksusega

2.1.3.

Inventeerimistööde nõuetekohasuse tõend

Näitaja 2.2.   Metsandusüksusel on seaduslik raieluba

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	5. augusti 1996. aasta seaduse nr 96/12 (millega kehtestatakse keskkonnajuhtimise raamseadus) artikkel 17

—	23. veebruari 2005. aasta dekreedi nr 0577 artikkel 20

—	23. augusti 1995. aasta dekreedi artikli 96 lõige 2

—	Metsandus- ja loomastiku ministeeriumi (MINFOF) otsus nr 0098/D/MINFOF/SG/DF/SDFC, millega võetakse vastu dokument „Kogukonnametsade eraldamise ja haldamise korra menetlusjuhend – 2009. aasta versioon”. Juhendi punkt 8.2.2.1 (2009. aasta versioon)

Tõendusmaterjalid

2.2.1.

Kiri keskkonnamõju hindamise/keskkonnaauditi tingimuste heakskiitmise kohta

2.2.2.

Tõend keskkonnanõuetele vastavuse kohta

2.2.3.

Aastane majandamissertifikaat

2.2.4.

Tööde alustamise teatis

Näitaja 2.3.   Metsandusüksus täidab majandamiseks lubatud maatükkidel kehtivaid metsamajandamiseeskirju

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Metsamajanduse inventeerimiseeskirjad

—	Metsandus- ja loomastiku ministeeriumi (MINFOF) 16. jaanuari 2009. aasta ringkiri nr 0048/LC/MINFOF/SG/DF/SDFC

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad

Tõendusmaterjalid

2.3.1.

Raiejärgse järelevalve tõend või metsakeskkonda sekkumise eeskirjade järgimise tõend

2.3.2.

Iga-aastane tegevusaruanne

Näitaja 2.4.   Metsandusüksus peab kinni aastase majandamissertifikaadi alusel lubatud kogustest (tüvede arv/maht)

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikkel 125

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad

Tõendusmaterjalid

2.4.1.

Raietööde päevikud (DF10) või SIGIFi deklaratsioon ja saatelehed

2.4.2.

Raiejärgse järelevalve tõend

2.4.3.

Iga-aastane tegevusaruanne

3. kriteerium.   Majandav/töötlev metsandusüksus täidab puiduveo nõudeid

Näitaja 3.1.   Metsandusüksus tagab, et puittooteid veetakse igati õiguspärasel viisil ning et need on varustatud kõigi nõutavate dokumentide ja nõuetekohaste märgistustega, mis tõendavad nende õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõige 2 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

3.1.1.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi pädeva asutuse kinnitusega turvaline saateleht saepalkide ja saepuidu maanteeveoks

3.1.2.

Raudteeveo korral erideklaratsioon pädeva vastutava isiku kinnitatud saatekirjal

3.1.3.

Pädeva tolliasutuse väljastatud laadimissertifikaat (konteinerveo korral) koos laadimiskoha metsandustalituse laadimisaruandega

4. kriteerium.   Majandav/töötlev metsandusüksus täidab oma sotsiaalseid kohustusi

Näitaja 4.1.   Metsandusüksus täidab lihtsas halduskavas kehtestatud kohustusi oma tegevuspiirkonna (-piirkondade) kohalike elanike ees

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikkel 36 ning sellega seotud dekreedi artikli 26 lõiked 1 ja 2

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade II peatüki artiklid 4 ja 5

Tõendusmaterjalid

4.1.1.

Lihtne halduskava

5. kriteerium.   Majandav/töötlev metsandusüksus täidab oma kohustusi bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja keskkonnakaitse valdkonnas

Näitaja 5.1.   Metsandusüksus on võtnud nõutavad meetmed, millega ta keelab elanikkonnal osaleda salaküttimises, kaubanduslikus jahipidamises ning jahisaaduste ja jahipidamisvahendite veos ja nendega kauplemises. Metsandusüksus soodustab, toetab ja/või algatab kõikvõimalikke meetmeid, et tagada bioloogilise mitmekesisuse kaitset käsitlevate eeskirjade täitmine kogukonnametsas

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad (üldiselt)

—	Metsandus- ja loomastiku ministeeriumi (MINFOF) otsus nr 0098/D/MINFOF/SG/DF/SDFC, millega võetakse vastu dokument „Kogukonnametsade eraldamise ja haldamise korra menetlusjuhend – 2009. aasta versioon”. Juhendi punkt 8.1

—	Dekreedi artikli 32 lõige 2

—	Seaduse artikkel 78 jj

Tõendusmaterjalid

5.1.1.

Teadlikkuse tõstmise ja teabevahendid (plakatid, aruanded, videofilmid, kassetid jne) ja/või sisekorraeeskiri

5.1.2.

Lihtne halduskava

Näitaja 5.2.   Metsandusüksus täidab keskkonnaalaseid õigusakte ja rakendab ettenähtud keskkonnamõju leevendamise meetmeid

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	23. veebruari 2005. aasta dekreet nr 0577

—	Keskkonna- ja looduskaitseministeeriumi (MINEP) 8. märtsi 2005. aasta otsuse nr 0069/MINEP artiklid 3 ja 4

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad (üldiselt)

—	5. augusti 1996. aasta seaduse nr 96/12 (millega kehtestatakse keskkonnajuhtimise raamseadus) artiklid 17, 79 ja 82

—	Metsamajanduslike keskkonnameetmete juhend

Tõendusmaterjalid

5.2.1.

Lihtne halduskava

5.2.2.

Keskkonnanõuete järgimise tunnistus

5.2.3.

Keskkonnarikkumiste register

7. TABEL:   ERILOAD (eebenipuidu ülestöötamine)

1. kriteerium.   Majandav metsandusüksus tegutseb õiguslikel alustel

Näitaja 1.1.   Metsandusüksus on seaduslikult tunnustatud ja omab metsamajandaja tegevuslitsentsi

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artiklid 9, 41 ja 42

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1 ning artiklid 36 ja 114

Tõendusmaterjalid

1.1.1.

Elukohatõend (füüsiline isik)

1.1.2.

Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte (juriidiline isik)

1.1.3.

Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents

Näitaja 1.2.   Metsandusüksusel on eriluba, mille on talle seaduslikult andnud metsanduse eest vastutav amet

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 86 lõige 2 ja artikkel 87

Tõendusmaterjalid

1.2.1.

Avalik teadaanne

1.2.2.

Eriloa andmise täieliku dokumentatsiooni registreerimise kviitung

1.2.3.

Metsanduse eest vastutava ministri allkirjaga otsus eriloa andmise kohta

Näitaja 1.3.   Allhanke korras majandaval/töötleval metsandusüksusel on dokumendid, mis tõendavad tema tegevuse seaduslikkust

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artiklid 41 ja 42

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 35 lõige 1, artiklid 36 ja 114 ning artikli 140 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5

Tõendusmaterjalid

1.3.1.

Allhanke- või koostööleping

1.3.2.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi kiri allhankelepingu heakskiitmise kohta

1.3.3.

Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte

1.3.4.

Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents (majandamine)

1.3.5.

Luba tööstuse eest vastutava ministeeriumi poolt klassifitseeritud tootmisüksuse loomiseks ja käitamiseks (töötlemine)

1.3.6.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi tõend puidutöötlejana registreerimise kohta (töötlemine)

Näitaja 1.4.   Ametiasutused ei ole metsandusüksuse litsentsi või luba peatanud ega tühistanud

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artiklid 150 ja 152

—	Dekreedi nr 95-531 artiklid 130, 131 ja 132

Tõendusmaterjalid

1.4.1.

Pädevate asutuste avaldatud rikkumiste registrid/toimikud

1.4.2.

Pädevate kohalike talituste vaidluste register

1.4.3.

Metsanduse eest vastutava ministri põhjendatud ja rikkujale edastatud peatamisotsus (olemasolu korral)

Näitaja 1.5.   Metsandusüksus on täitnud oma üldised maksukohustused

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Ajakohastatud üldine maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

—	Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

1.5.1.

Ettevõtlusmaksu tasumise tõend

1.5.2.

Pädeva maksuameti tõend võlgnevuste puudumise kohta

2. kriteerium.   Majandav metsandusüksus täidab metsamajandamise alaseid kohustusi

Näitaja 2.1.   Metsandusüksusel on seaduslik raieluba

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	PROC, 2. ja 3. teabeleht

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 88 lõiked 1 ja 2

Tõendusmaterjalid

2.1.1.

Eriluba

Näitaja 2.2.   Metsandusüksus peab kinni talle eriloa alusel lubatud kogustest (mass tonnides/maht)

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikkel 125

Tõendusmaterjalid

2.2.1.

Saatelehtede talongid või SIGIFi deklaratsioon

2.2.2.

Raiejärgse järelevalve tõend

Näitaja 2.3.   Metsandusüksus on täitnud oma maksukohustused ja tasunud oma tegevusega seotud metsandusmaksud

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikkel 122

—	Seaduse nr 94/01 artikli 86 lõige 6

—	Ajakohastatud üldine maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

—	Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

2.3.1.

Metsauuendusmaksu tasumist tõendavad dokumendid jooksva aasta ja kontrollimise aastale eelneva aasta kohta

2.3.2.

Spetsifikaat

3. kriteerium.   Majandav metsandusüksus täidab eritoodete vedamise nõudeid

Näitaja 3.1.   Metsandusüksus tagab, et tema rajatistes töötlemise eesmärgil ülestöötatud või kohalikult turult ostetud eritooted on varustatud kõigi nõutavate dokumentidega, mis tõendavad nende õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 115 lõiked 1, 2 ja 3, artikli 127 lõige 1 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

3.1.1.

Pädeva asutuse kinnitusega saatelehed

3.1.2.

Tarnija(te) kehtiv õiguspärasuse sertifikaat/luba

Näitaja 3.2.   Metsandusüksus tagab, et tema rajatistes töötlemise eesmärgil imporditud eritooted on varustatud nõutavate dokumentidega, mis tõendavad nende õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõige 1 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

3.2.1.

Pädevate metsanduse ja rahanduse valdkonna ametiasutuste väljastatud impordiload

3.2.2.

Teekonnal kinnitatud rahvusvahelised saatelehed

3.2.3.

Eksportiva riigi päritolu- ja fütosanitaarsertifikaadid

3.2.4.

Päritoluriigi FLEGT-litsents või muu eraõiguslik õiguspärasuse/säästva majandamise sertifikaat, mida Kamerun tunnustab

Näitaja 3.3.   Metsandusüksus tagab, et tema rajatistest pärinevaid eritooteid veetakse igati õiguspärasel viisil ning et need on varustatud kõigi nõutavate dokumentidega, mis tõendavad nende õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 128

—	Seaduse nr 94/01 artikli 86 lõige 6

Tõendusmaterjalid

3.3.1.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi pädeva asutuse kinnitusega turvaline saateleht saepalkide ja saepuidu maanteeveoks

3.3.2.

Spetsifikaadid

3.3.3.

Raudteeveo korral erideklaratsioon pädeva vastutava isiku kinnitatud saatekirjal

3.3.4.

Pädeva tolliasutuse väljastatud laadimissertifikaat (konteinerveo korral) koos laadimiskoha metsandustalituse laadimisaruandega

3.3.5.

Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooniga (CITES) hõlmatud toodete spetsifikaat

4. kriteerium.   Majandav metsandusüksus täidab oma sotsiaalseid kohustusi

Näitaja 4.1.   Metsandusüksus täidab tööseadustikust tulenevaid kohustusi (töötleja ja tööstusettevõtja)

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	14. augusti 1992. aasta seadus nr 92/007, millega kehtestatakse tööseadustik

—	Sotsiaalkindlustusseadustik

—	Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete riiklik kollektiivleping (aprill 2002) (organiseerumisõiguse kasutamine, töötajate usaldusisik, tööleping, töö- ja palgatingimused, hügieen, ohutus ja tervis jne)

—	Riikliku kollektiivlepingu artikkel 49

—	Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tegevusjuhendid

Tõendusmaterjalid

4.1.1.

Riikliku sotsiaalkindlustusfondi tõend palgaliste töötajate mittekasutamise kohta

4.1.2.

Riikliku sotsiaalkindlustusfondi registri tõend

4.1.3.

Pädeva kohtu või tegevuskohajärgse tööinspektori nummerdatud ja allkirjastatud kolmeosalised tööandja registrid

4.1.4.

Tegevuskohajärgse tööinspektori kinnitatud sisekorraeeskiri

4.1.5.

Töötajate usaldusisikute valimise protokollid

4.1.6.

Visiitide ja raviprotseduuride kokkulepe raviarstiga

4.1.7.

Töötervishoiu ja tööohutuse komitee loomise akt, millele on alla kirjutanud ettevõtte juht

4.1.8.

Tervishoiuministeeriumi inspekteerimisaruanded

4.1.9.

Tegevuskohajärgsele tööinspektorile adresseeritud deklaratsioon ettevõtte asutamise kohta

5. kriteerium.   Majandav metsandusüksus täidab oma kohustusi keskkonnakaitse valdkonnas (tööstusettevõtja ja töötleja)

Näitaja 5.1.   Metsandusüksus täidab keskkonnamõju hindamist käsitlevaid õigusakte ja rakendab ettenähtud keskkonnamõju leevendamise meetmeid

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Kameruni metsamajanduslike keskkonnameetmete juhend

Tõendusmaterjalid

5.1.1.

Keskkonnanõuete järgimise tunnistus

5.1.2.

Keskkonnarikkumiste register

8. TABEL:   PUIDUTÖÖTLEMISÜKSUS (UTB)

1. kriteerium.   Töötlemisüksus tegutseb õiguslikel alustel

Näitaja 1.1.   Töötlemisüksus on seaduslikult tunnustatud ja on registreeritud puidutöötlejana

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikkel 114

—	14. juuli 1998. aasta seadus nr 98/015, mis käsitleb ohtlikuks, ebatervislikuks või sobimatuks tunnistatud tootmisüksusi

—	9. novembri 1999. aasta dekreet nr 99/818/PM, millega kehtestatakse [kõnealuste tootmisüksuste] loomise ja käitamise kord

—	Kaevanduste ja vee ministeeriumi (MINEE) 19. aprilli 1977. aasta otsus nr 013/MINEE/DMG/SL, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse 28. märtsi 1957. aasta otsus nr 154, millega luuakse ohtlike, ebatervislike või sobimatute tootmisüksuste nimekiri

Tõendusmaterjalid

1.1.1.

Elukohatõend (füüsiline isik)

1.1.2.

Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte (juriidiline isik)

1.1.3.

Tööstuse eest vastutava ministeeriumi luba esimese klassi tootmisüksuse loomiseks ja käitamiseks või deklaratsiooni vastuvõtukviitung (2. klass)

1.1.4.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi tõend puidutöötlejana registreerimise kohta

1.1.5.

Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädeva apellatsioonikohtu kantseleis

Näitaja 1.2.   Kui töötlemisüksus on töötlemise andnud allhanke korras teha metsandusloa valdajale, on tal lisaks näitaja 1.1 juures osutatud dokumentide olemas ka tema kõnealuse tegevuse seaduslikkust tõendavad dokumendid

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Seaduse nr 94/01 artikkel 42

—	Dekreedi nr 95-531 artikkel 114 ja artikli 140 lõiked 1, 2, 3, 4 ja 5

Tõendusmaterjalid

1.2.1.

Allhanke- või koostööleping

1.2.2.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi kiri allhankelepingu heakskiitmise kohta

1.2.3.

Elukohatõend

1.2.4.

Pädevas kohtukantseleis peetava äriregistri väljavõte (majandamine)

1.2.5.

Pädeva asutuse väljastatud metsamajandaja tegevuslitsents (majandamine)

1.2.6.

Väljavõte märgistamiskirve jäljendite registrist pädeva apellatsioonikohtu kantseleis (majandamine)

Näitaja 1.3.   Töötlev üksus on täitnud oma maksukohustused

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Ajakohastatud üldine maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

—	Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

1.3.1

Pädeva maksuameti tõend võlgnevuste puudumise kohta või tõend moratooriumi kohta (olemasolu korral)

1.3.2

Ettevõtlusmaksu tasumise tõend

2. kriteerium:   Töötlemisüksus hangib õiguspärase päritoluga puitu ja täidab oma kohustusi seoses puiduveoga

Näitaja 2.1.   Töötlemisüksus tagab, et tema rajatistes töötlemise eesmärgil kohalikult turult ostetud puit on varustatud kõigi nõutavate dokumentidega, mis tõendavad selle õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 115 lõiked 1, 2 ja 3, artikli 127 lõige 1 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

2.1.1.

Pädeva asutuse kinnitusega turvalised saatelehed

2.1.2.

Tarnija(te) õiguspärasuse sertifikaat

Näitaja 2.2.   Töötlemisüksus tagab, et tema rajatistes töötlemise eesmärgil imporditud puit on varustatud nõutavate dokumentidega, mis tõendavad selle õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 128

Tõendusmaterjalid

2.2.1.

Pädevate metsanduse ja rahanduse valdkonna ametiasutuste väljastatud impordiload

2.2.2.

Teekonnal kinnitatud rahvusvahelised saatelehed

2.2.3.

Eksportiva riigi päritolu- ja fütosanitaarsertifikaadid

2.2.4.

Päritoluriigi FLEGT-litsents või muu eraõiguslik õiguspärasuse/säästva majandamise sertifikaat, mida Kamerun tunnustab

Näitaja 2.3.   Töötlemisüksus tagab, et tema rajatistest pärinevaid puittooteid veetakse igati õiguspärasel viisil ning et need on varustatud kõigi nõutavate dokumentidega, mis tõendavad nende õiguspärast päritolu

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikli 127 lõige 1 ja artikkel 128

Tõendusmaterjalid

2.3.1.

Metsanduse eest vastutava ministeeriumi pädeva asutuse kinnitusega turvaline saateleht saepuidu maanteeveoks

2.3.2.

Raudteeveo korral erideklaratsioon pädeva vastutava isiku kinnitatud saatekirjal

2.3.3.

Pädeva tolliasutuse väljastatud laadimissertifikaat (konteinerveo korral) koos metsandusadministratsiooni laadimisaruandega

Näitaja 2.4.   Töötlemisüksus on täitnud oma maksukohustused ja tasunud oma tegevusega seotud metsandusmaksud

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	Dekreedi nr 95-531 artikkel 122

—	Ajakohastatud üldine maksuseadustik (1. jaotise 1. peatükk, 2. jaotise 1. peatükk, 5. jaotise 3. peatükk)

—	Eelarveseadus nr 2002/003 jj

Tõendusmaterjalid

2.4.1.

Töötlemisüksusesse sisenemise maksu (TEU) ja muude spetsifikaadis ettenähtud metsandusmaksude tasumist tõendavad dokumendid jooksva aasta ja kontrollimise aastale eelneva aasta kohta

3. kriteerium.   Töötlemisüksus täidab oma sotsiaalseid kohustusi

Näitaja 3.1.   Metsandusüksus täidab oma kohustusi tööõiguse ja sotsiaalkindlustusõiguse valdkonnas ning puidusektori kollektiivlepingute raames

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	14. augusti 1992. aasta seaduse nr 92/007 (millega kehtestatakse tööseadustik) artikli 61 lõige 2 ja artikli 62 lõige 2

—	24. jaanuari 2008. aasta dekreet nr 2008/2115/PM tagatud riikliku alampalga (SMIG) ümberarvutamise kohta

—	22. mai 1973. aasta korraldus nr 73-17 sotsiaalkindlustuse korralduse kohta

—	11. jaanuari 1974. aasta dekreet nr 74-26, millega kehtestatakse 22. mai 1973. aasta korralduse nr 73-17 (millega kehtestatakse riikliku sotsiaalkindlustusfondi korraldus) teatavad rakendussätted

—	12. augusti 1974. aasta dekreet nr 74-723, millega kehtestatakse peretoetuste ning vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionitega seoses riiklikku sotsiaalkindlustusfondi tehtavate kindlustusmaksete määrad

—	10. novembri 1969. aasta seadus nr 69-LF-18, millega luuakse vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionite kindlustussüsteem ning mida on muudetud 4. juuli 1984. aasta seadusega nr 84/007

—	Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) otsus nr 039/MTPS/IMT, millega kehtestatakse üldised hügieeni- ja ohutusmeetmed töökohtadel

—	Töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi (MTPS) 26. mai 1993. aasta otsus nr 019/MTPS/SG/CJ, millega kehtestatakse töötajate usaldusisikute valimise ja nende ülesannete täitmise kord

—	Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete riiklik kollektiivleping (aprill 2002)

—	25. mai 1978. aasta otsus nr 11/DEC/DT, millega kehtestatakse osapoolte tööinspektori ette kutsumise ja ilmumise kord töövaidluste lahendamisel

—	Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tegevusjuhendid

—	13. novembri 1964. aasta seadus nr 64/LF/23 rahvatervise kaitse kohta

—	14. juuli 1998. aasta seadus nr 98/015, mis käsitleb ohtlikuks, ebatervislikuks või sobimatuks tunnistatud tootmisüksusi

—	9. novembri 1999. aasta dekreet nr 99/818/PM, millega kehtestatakse [kõnealuste tootmisüksuste] loomise ja käitamise kord

—	Metsamajandussektori ja metsandussaaduste töötlemise sektori ning seotud tegevusalade ettevõtete kehtivad palgamäärad

Tõendusmaterjalid

3.1.1.

Riikliku sotsiaalkindlustusfondi registri tõend

3.1.2.

Pädeva kohtu või tegevuskohajärgse tööinspektori nummerdatud ja allkirjastatud kolmeosalised tööandja registrid

3.1.3.

Tegevuskohajärgse tööinspektori kinnitatud sisekorraeeskiri

3.1.4.

Töötajate usaldusisikute valimise protokollid

3.1.5.

Visiitide ja raviprotseduuride kokkulepe raviarstiga

3.1.6.

Töötervishoiu ja tööohutuse komitee loomise akt, millele on alla kirjutanud ettevõtte juht

3.1.7.

Tervishoiuministeeriumi inspekteerimisaruanded

3.1.8.

Tegevuskohajärgsele e tööinspektorile adresseeritud deklaratsioon ettevõtte asutamise kohta

4. kriteerium.   Töötlemisüksus täidab oma kohustusi keskkonnakaitse valdkonnas.

Näitaja 4.1.   Töötlemisüksus täidab keskkonnamõju hindamist käsitlevaid õigusakte ja rakendab ettenähtud keskkonnamõju leevendamise meetmeid

Viited õigusaktidele ja -normidele

—	23. veebruari 2005. aasta dekreet nr 0577

—	25. mai 2001. aasta otsuse nr 222 artikli 11 lõiked 1 ja 2

—	Keskkonna- ja looduskaitseministeeriumi (MINEP) 8. märtsi 2005. aasta otsuse nr 0069/MINEP artiklid 3 ja 4

—	Alalise majandamislepingu spetsifikaadi artikkel 16

—	Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad (üldiselt)

—	5. augusti 1996. aasta seadus nr 96/12, millega kehtestatakse keskkonnajuhtimise raamseadus (artiklid 17, 79 ja 82)

—	Metsamajanduslike keskkonnameetmete juhend

Tõendusmaterjalid

4.1.1.

Kiri keskkonnamõju hindamise/keskkonnaauditi tingimuste heakskiitmise kohta

4.1.2.

Keskkonnamõju hindamise/keskkonnaauditi nõuetele vastavuse tõend

4.1.3.

Keskkonnajärelevalve aruanne

4.1.4.

Keskkonnanõuete järgimise tunnistus

4.1.5.

Keskkonnarikkumiste register

Viited kehtivatele õigusaktidele ja -normidele

1.	20. jaanuari 1994. aasta seadus nr 94-01, millega kehtestatakse metsaseadustik

2.	5. augusti 1996. aasta seadus nr 96-12, millega kehtestatakse keskkonnajuhtimise raamseadus

3.	Keskkonna- ja metsandusministeeriumi (MINEF) 25. mai 2001. aasta otsus nr 222, millega kehtestatakse alaliselt metsamaana kasutataval alal asuvate tulundusmetsade metsakorralduskavade koostamise, heakskiitmise, järelevalve ja rakendamise kontrolli kord

4.	23. veebruari 2005. aasta dekreet nr 2005/577, millega määratakse kindlaks keskkonnamõju hindamise üksikasjalik kord

5.	Keskkonna- ja looduskaitseministeeriumi (MINEP) 8. märtsi 2005. aasta otsus nr 0069, millega määratakse kindlaks tegevuskategooriad, mille puhul tuleb teha keskkonnamõju hindamine

6.	19. aprilli 2002. aasta eelarveseadus nr 2002/003, millega kehtestatakse üldine maksuseadustik

7.	Kameruni 14. augusti 1992. aasta tööseadustik

8.	Metsamajandajate kollektiivleping: a) organiseerumisõiguse kasutamise kord (2. jaotis); b) töötajate usaldusisik (3. jaotis); c) tööleping (4. jaotis); d) töö- ja palgatingimused (4. jaotis); e) hügieeni-, ohutus- ja tervishoiuküsimused (5. jaotis).

Eeskirjad ja muud dokumendid

1.

Kameruni alaliselt metsamaana kasutataval alal asuvate tulundusmetsade metsakorralduskavade koostamise, heakskiitmise, järelevalve ja kontrolli kord (vastavushindamise tabelites tähistatud lühendiga „PROC”). TEHNILISTE TEABELEHTEDE loetelu (2001. aasta juulikuu versioon): 1. teabeleht. Metsamajandamist käsitlevate eeskirjade ja dokumentide loetelu 2. teabeleht. Ajutise lepingu ja spetsifikaadi näidis 3. teabeleht. Alalise lepingu ja spetsifikaadi näidis 4. teabeleht. Mõisted 5. teabeleht. Metsakorralduskava skeem 6. teabeleht. Liikide loetelu, kood, minimaalne kasutuskõlblik läbimõõt ja juurdekasv 7. teabeleht. Metsakorralduse inventuuri näidisaruanne 8. teabeleht. Tulundusmetsade sisealade kasutusotstarbe määramine ja seotud tegevus 9. teabeleht. Viie aasta majandamiskava skeem 10. teabeleht. Metsakorralduse inventuuri heakskiitmise protokoll 11. teabeleht. Metsakorralduskava kontrollimise ja heakskiitmise protokoll 12. teabeleht. Viie aasta hindamise protokoll, lepingu lõppemine ja rotatsiooni lõppemine 13. teabeleht. Metsamajanduse iga-aastaste menetluste vormid 14. teabeleht. Raiemahu realiseerimise tõend 15. teabeleht. Metsamajanduse inventuuri kontrolli tõend 16. teabeleht. Tööstusliku kasutamise kontrolli protokoll 17. teabeleht. Tööstusliku raie järgse järelevalve tõend 18. teabeleht. Metsakorraldustööde vastuvõtmise protokoll

2.	Metsakorralduse inventeerimise ja eelinvesteeringute eeskirjad. ONADEF (Office National de Développement des Forêts, Kameruni riiklik metsaarendusamet), juuni 1991.

3.	Metsamajanduse inventeerimiseeskirjad. ONADEF, mai 1995.

4.

Kameruni metsamajanduslike keskkonnameetmete juhend (keskkonna- ja looduskaitseministeerium – 2005. aasta maikuu versioon) a) Üldised seisukohad, mõistete määratlused b) Elanikkonna huvide kaitse c) Eritingimustega alade kaitse d) Veevarude kaitse i. veekogude kallaste kaitse ii. veekvaliteedi kaitse e) Bioloogilise mitmekesisuse kaitse i. loomastiku kaitse ii. taimestiku kaitse f) Pinnase kaitse i. teedevõrgustiku planeerimine ii. teedeehitus ja -parandus iii. takistuste kõrvaldamine g) Palgiladude sisseseadmine h) Majutuspaigad ja tööstusrajatised metsas i) Lõppsätted

5.

Metsakeskkonda sekkumise eeskirjad (keskkonna- ja metsandusministeeriumi (MINEF) 9. veebruari 1998. aasta otsus nr 0108/D/MINEF/CAB) a) Üldsätted b) Suhted kohaliku elanikkonnaga c) Teatavatest territoriaalüksustest või kaitsealadest sõltuv metsakorraldustegevus d) Kallaste ja veekogude kaitse e) Loomastiku kaitse f) Metsateede planeerimine, ehitus ja parandus g) Majutuspaigad ja tööstusrajatised metsas h) Palgiladude sisseseadmine i) Metsade kasutamine j) Väljavedamine k) Lõppsätted

6.	Metsandus- ja loomastiku ministeeriumi (MINFOF) otsus nr 0098/D/MINFOF/SG/DF/SDFC, millega võetakse vastu dokument „Kogukonnametsade eraldamise ja haldamise korra menetlusjuhend – 2009. aasta versioon”.

---

(1)  Ministère de l’environnement et des forêts.

(2)  Domaine forestier permanent.

(3)  Ministère de l’environnement et de la protection de la nature.

(4)  Étude d’impact environnemental.

(5)  Vt riikliku sotsiaalkindlustusfondi tekstide kogumikku „Caisse nationale de prévoyance sociale, Recueil des textes de base” (1979).

(6)  Ministère de l’agriculture et du développement rural.

(7)  Erasektori ühendus Tropical Forest Trust ja selle hallatav puidukaubanduse tegevuskava (Timber Trade Action Plan) projekt, mille raames toetatakse erasektorit õiguspärasuse tõendamise valdkonnas.

(8)  Vabaühendus Resource Extraction Monitoring.

(9)  Maailma Looduse Fondi (WWF) jälgitavuse ja õiguspärasuse valdkonna projekt.

(10)  Chain of Custody, jälgitavussüsteem.

(11)  Forest Stewardship Council (metsahoolde nõukogu).

(12)  Euroopa Liidu rahastatav projekt.

(13)  Teabekirjad seoses Euroopa Liidu metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse (FLEGT) tegevuskavaga (Forest Law Enforcement, Governance and Trade).

(14)  Puidu õiguspärane päritolu / Bureau Véritas.

(15)  Puidu jälgitavus ja õiguspärasus/Société Générale de Surveillance (järelevalveühing).

(16)  Gesellschaft für Technishe Zusammenarbeit (Saksamaa tehnilise koostöö ühendus)/loodusvarade säästva majandamise programm (Programme de gestion durable des ressources naturelles).

(17)  Metsandus- ja loomastiku ministeerium (Ministère des forêts et de la faune).

(18)  Kesk-Aafrika metsade komisjon (Commission des forêts d’Afrique centrale).

(19)  Maailma Loodusvarade Instituut (World Resources Institute).

(20)  Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühing (International Union for Conservation of Nature).

(21)  Rahvusvaheline Metsatööstuse Liit (International Forest Industry Association).

(22)  Põhimõtted, kriteeriumid, näitajad (Principes, critères, indicateurs).

(23)  Aafrika Puiduorganisatsioon (Organisation africaine du bois) / Rahvusvaheline Troopilise Puidu Organisatsioon (Organisation internationale des bois tropicaux).

(24)  „Metsandusüksus” – füüsiline või juriidiline isik, kogukond või kommuun, kelle käsutuses on õiguspärane puidu ja puittoodete tootmise, omandamise või töötlemise allikas.

---

III-A LISA

ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE SÜSTEEM

I   Sissejuhatus

Õiguspärasuse kontrollimise süsteem on usaldusväärne vahend seaduslikku päritolu metsasaaduste eristamiseks ebaseaduslikku päritolu toodetest, lähtudes käesolevas vabatahtlikus partnerluslepingus esitatud õiguspärase puidu määratlusest. See võimaldab igal ajal ja kogu Kameruni territooriumil tagada, et ringluses oleks ainult õiguspäraselt toodetud või omandatud puit ning et sellisele puidule võib vajaduse korral anda FLEGT-litsentsi. Süsteemi toimimine põhineb järgmistel elementidel:

1)	metsandusüksuse (1) õiguspärasuse kontrollimine;

2)	metsandustegevuse riiklik järelevalve;

3)	metsandustegevuse riiklik kontroll;

4)	tarneahela nõuetele vastavuse kontrollimine;

5)	FLEGT-litsentside väljastamine;

6)	sõltumatu audit.

II   Kohaldamisala

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi kohaldatakse kõigi riigi territooriumil ringluses oleva puidu ja puittoodete tootmise või omandamise allikate suhtes.

Kamerunis asuvate metsandusüksuste imporditud puit (2) säilitab oma staatuse Kameruni õigus- ja haldusnormides kindlaksmääratud tingimustel. Kameruni litsentse väljastavad asutused annavad neile FLEGT-litsentsi välja üksnes juhul, kui need vastavad päritolueeskirjadele (mis on määratletud majanduspartnerluslepingutes) ning vähemalt ühele järgmistest nõuetest:

—	neil on päritoluriigi FLEGT-litsents;

—	neil on eraõiguslik sertifikaat, mille puhul Kameruni valitsus tunnustab, et see on välja antud vähemalt Kameruni vastavushindamise tabelites nõutavaid kriteeriume hõlmava säästva metsamajandamise võrdlusmaterjali alusel.

Igal juhul kontrollitakse Kamerunis asuvate metsandusüksuste imporditud puidu õiguspärasust enne Kameruni territooriumile sisenemist piirikontrollis ning seejärel töötlemisüksusesse sisenemisel, kus need kantakse „CEMACi tehasesse sisenemise” eripäevikusse. Tihe koostöö teiste Kesk-Aafrika Majandus- ja Rahandusühenduse (CEMAC) riikidega võimaldab vältida ebaseaduslike metsasaaduste importimist Kameruni.

Kameruni territooriumilt läbiveetavat puitu tuleb kontrollida jälgitavuse süsteemi abil (metsandusteabe haldamise infosüsteemi SIGIF II tasandil loodud andmebaasis) ning see peab läbima selleks otstarbeks määratud tollikoridori. Kehtivate CEMACi menetluste põhjal määratakse rakendusperioodi ajal hiljem üksikasjalikult kindlaks läbiveetava puidu järelevalve menetlused ning teave, mida on vaja sellise puidu tunnustamiseks läbiveetava puiduna.

III   Metsandusüksuse õiguspärasuse kontrollimine

Õiguspärasuse määratlus ja metsandusüksuste õiguspärasuse tagamise vahendid on loetletud käesoleva lepingu II lisas. See lisa sisaldab kaheksat vastavushindamise tabelit, mis on koostatud eesmärgiga hõlmata alaliselt metsamaana kasutatavalt alalt, muudetava sihtotstarbega metsamaade alalt või puidutöötlemisüksustest pärit puidu eri allikad.

—	Alaliselt metsamaana kasutatav ala —   1. vastavushindamise tabel: majandamisleping (CE) —   2. vastavushindamise tabel: kommuunimets (FCle); metsamajandamine avalik-õigusliku üksuse poolt

—

Muudetava sihtotstarbega metsamaade ala —   3. vastavushindamise tabel: puude raadamise luba (ARB) —   4. vastavushindamise tabel: puude äravedamise luba (AEB) —   5. vastavushindamise tabel: raieõiguse müük (VC) riigimetsas —   6. vastavushindamise tabel: kogukonnamets (FC); metsamajandamine avalik-õigusliku üksuse poolt —   7. vastavushindamise tabel: eriluba (PS); eebenipuidu ülestöötamine riigimetsas ja kommuunimetsades

—	Puidutöötlemisüksused —   8. vastavushindamise tabel: puidutöötlemisüksused (UTB)

Kõik vastavushindamise tabelid, välja arvatud puidutöötlemisüksusi käsitlev tabel, millel on teatavad eripärad, koosnevad viiest (5) ühesugusest kriteeriumist, mis on seotud halduslike aspektide (1. kriteerium), metsamajandamise ja -korralduse (2. kriteerium), veo (3. kriteerium), sotsiaalsete aspektide (4. kriteerium) ja keskkonnaaspektidega (5. kriteerium). Sõltuvalt tabelist on nende kriteeriumide kohta esitatud erineval arvul näitajaid, mille kohta omakorda esitatakse tõendusmaterjalid.

Metsandusüksuse nõuetele vastavuse kontrollimisel kõnealuste tõendusmaterjalide abil lähtutakse eri ametiasutuste eeskirjadega ette nähtud tehnilistest dokumentidest, millest enamikuga on võimalik tutvuda metsanduse eest vastutava ministeeriumi keskandmebaasis (SIGIF II). Metsandusüksuse õiguspärasust kontrollitakse metsanduse eest vastutava ministeeriumi ametlikus struktuuriüksuses Yaoundés (vt lisa III-B) paindliku ja range meetodi abil, mis võimaldab majandavale/töötlevale metsandusüksusele õiguspärasuse sertifikaadi välja anda iga talle antud loa kohta ja/või iga talle kuuluva puidutöötlemisüksuse kohta. Õiguspärasuse sertifikaadi väljaandmise kord (haldustoimiku dokumentide kontrollimine, erinevate asjaomaste ministeeriumide andmete sidumise süsteemi toimimine, õiguspärasuse sertifikaadi kehtivuse pikendamise menetlus jne) määratakse kindlaks metsanduse eest vastutava ministeeriumi regulatiivse erikorraldusega (3).

Õiguspärasuse sertifikaat antakse välja mis tahes majandusaasta kohta järgmise kehtivusajaga:

—	üks aasta või enam alaliselt metsamaana kasutatava ala jaoks antud lubade puhul (haldusleping ja kommuunimetsad);

—	kuus kuud või enam muudetava sihtotstarbega metsamaade ala jaoks antud lubade puhul;

—	üks aasta või enam töötlemisüksuste puhul.

V jaos kirjeldatud vaidluse korral võib õiguspärasuse sertifikaadi igal ajal peatada.

Õiguspärasuse kontrollimise eest vastutavatel kesktalitustel on võimalus teha kohapealseid kontrolle, et kontrollida asjaomase vastavushindamise tabeliga ette nähtud tõendusmaterjalide autentsust, mida ei ole alati võimalik hinnata ainult dokumendianalüüsi põhjal. Need kontrollid hõlmavad ka vastavushindamise tabelites nõutavaid dokumente väljastavate partnerasutuste (tervishoiu, töö-, sotsiaal-, keskkonna ja looduskaitse valdkonna eest vastutavad ministeeriumid jne) antavat teavet.

Metsandusüksuse õiguspärasuse kontrollimise üksikasjalik kord, eelkõige kontrollimise eest vastutavate kesktalituste kasutatavad meetodid, töötatakse välja ettevalmistusetapis.

Need metsandusüksused, kellel on eraõiguslik õiguspärasuse ja/või säästva metsamajandamise sertifikaat, i) mida on tunnustanud ja mille on kinnitanud metsanduse eest vastutav minister, kes määrab kindlaks eraõiguslike sertifikaatide väljaandjate ja eraaudiitorite tunnustamise tingimused; ii) mida on kontrollinud usaldusväärne ja sõltumatu audiitor; iii) mille puhul rakendatakse võrdlusalust, mis hõlmab kõiki Kameruni vastavushindamise tabelite nõudeid, tunnistatakse Kamerunis õiguspäraseks. Kõnealused metsandusüksused saavad õiguspärasuse kontrollimise eest vastutavatelt kesktalitustelt seejärel õiguspärasuse sertifikaadi, mille kehtivust tuleb igal aastal pikendada ning mis tuleb esitada järelevalveauditi käigus.

Metsandus- ja loomastiku ministeerium (MINFOF) tunnustab eraõiguslikke õiguspärasuse ja/või säästva majandamise sertifikaate pärast seda, kui ta on analüüsinud heakskiidetud büroode kasutatavaid võrdlusmaterjale, et kontrollida, kas nendes on arvesse võetud kõiki Kameruni vastavushindamise tabelite kriteeriume, näitajaid ja tõendusmaterjale (halduslikud aspektid, metsamajandamine ja -korraldus, vedu, sotsiaalsed ja keskkonnaga seotud aspektid). Ettevalmistusetapis hindab MINFOF ametlikult Kameruni metsakontsessioonide eraõigusliku sertifitseerimise standardeid, lähtudes vastavushindamise tabelist. Hindamise tulemusel koostatakse aruanne, mis avaldatakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks. Positiivse hindamistulemuse korral kiidab metsanduse eest vastutav minister eraõigusliku sertifitseerimise süsteemi määrusega heaks. Heakskiitev otsus avalikustatakse. See võimaldab väljastada õiguspärasuse sertifikaadi sellise süsteemi alusel sertifitseeritud ettevõtetele ilma eraldi kontrollkäiguta, vältides niiviisi õiguspärasuse hindamise töö dubleerimist sertifitseeritud metsakontsessioonide puhul. Siiski peab sel viisil heakskiidetud sertifitseeritud metsandusettevõte edastama õiguspärasuse kontrollimise eest vastutavatele kesktalitustele kõik eraõigusliku sertifitseerimise süsteemi sertifitseerimisauditite aruanded, et neil oleks võimalik jälgida õiguspärasuse nõudest kinnipidamist kõnealuses menetluses ning seega väljastada ettevõttele õiguspärasuse sertifikaat ja luba asjaomase tegevuse jaoks.

IV   Metsandustegevuse riiklik järelevalve

Metsandustegevuse üle teostavad metsanduse eest vastutava ministeeriumi koordineerimisel riiklikku järelevalvet pädevad talitused ning sellesse on kaasatud kõik muud riigi maakasutuse planeerimisega seotud ametiasutused. Järelevalvemehhanismina kasutatakse metsandusteabe haldamise teise põlvkonna infosüsteemi (SIGIF II), mille keskandmebaas asub metsanduse eest vastutavas ministeeriumis ning mis on ühendatud (elektrooniliste ühenduste kaudu, mis võimaldavad teavet reaalajas üles laadida ja vastu võtta) rahanduse eest vastutava ministeeriumi süsteemidega MESURE (maksundus) ja SYDONIA (tolliküsimused). Seega ei sõltu järelevalve mitte üksnes nende talituste tõhusast toimimisest kogu riigi ulatuses, vaid ka metsandussektori kõikide osapoolte tulemuslikust koostööst.

SIGIF II on IT-vahend, mille metsanduse eest vastutavas ministeeriumis asuvas keskandmebaasis talletatakse kõiki metsandussektoriga seotud andmeid, mida esitavad metsa- ja jahipidamiskontrolli üksused, kontrollpunktid, departemangude ja regioonide esindused, metsandusüksused, maksu- ja tolliasutused jne. Selle kaudu on igal ajal võimalik tutvuda ükskõik millise metsandusüksuse seisuga ning võtta vastu kõik tema tegevuse õiguspärasusega seotud otsused. Seega on see peamine teabeallikas FLEGT-litsentsi väljastamise protsessi peatamiseks, juhul kui litsentsi taotleb eeskirju eirav metsandusüksus; seetõttu nimetatakse seda blokeerimissüsteemiks.

MESURE (maksutulu parema järelevalve süsteem – Meilleur suivi du rendement fiscal) on klient-serverrakendus, mida kasutatakse suurettevõtete osakonnas (division des grandes entreprises, DGE), metsandusest saadava tulu kindlustamise programmis (programme de sécurisation des recettes forestières, PSRF) ja maksuameti keskmise suurusega ettevõtete maksustamise keskustes (centres des impôts de moyennes entreprises, CIME). Rakenduse peamine ülesanne on maksude, tollimaksude, lõivude ja tasudega seonduv järelevalve ning haldamine. Metsandusmaksude puhul pakub rakendusplatvormi deklaratsioonides sisalduvate andmete kogumiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks. Pärast ühendamist SIGIF IIga on selle rakenduse kaudu kättesaadavad järgmised andmed:

—	üldise maksusüsteemi andmed (ettevõtlusmaksud, riiklik sotsiaalkindlustusfond, üldised maksud);

—	järelevalvetabel langetamismaksu tasumise kohta;

—	järelevalvetabel tehasesse sisenemise maksu tasumise kohta;

—	avalike enampakkumiste ja tehingute summade sissenõudmise tabel;

—	järelevalvetabel iga-aastase metsandusmaksu sissenõudmise ja jaotamise kohta;

—	pisimaksude tasumise tabel;

—	lõivud lubade ja õiguste omandamise eest jms.

Kogu see teave aitab kontrollida nõuetele vastavust ning käivitab mittevastavuse korral blokeerimissüsteemi.

SYDONIA: tolliinfosüsteem SYDONIA on ülemaailmse ulatusega rakendus, mida ÜRO kaubandus- ja arengukonverents (Unctad) kasutab paljudes Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) liikmesriikides. See on klient-serverrakendus, mida praegu kasutab Kameruni tolliamet. SIGIF II-ga ühendatuna edastatakse selle kaudu reaalajas järgmist teavet:

—

statistilised andmed eksporditavate koguste kohta: — Kamerunist pärit palkide eksport; — läbiveetavate palkide eksport (CEMAC); — Kamerunist pärit saematerjali eksport; — läbiveetava saematerjali eksport (CEMAC); — parketi eksport; — vineeri eksport; — spooni eksport; — eritoodete eksport; — puidust valmistoodete eksport; — statistilised andmed eksporditavate koguste maksustatavate koguväärtuste kohta; — statistilised andmed puiduekspordist saadava eelarvetulu kohta; — andmed metsandusüksuste kohta, kelle puhul tollitegevus on peatatud, ning peatamise põhjused; — andmed lõpparvelduste tegemise ning maksude peadirektoraadi (Direction Générale des Impôts, DGI) või MINFOFi eraldatud mahtude kohta; — andmed teatavate metsandusüksuste poolt erilubadega (esimese kategooria edendatavatesse liikidesse kuuluvate palkide eksport) palkide ekspordimahtude kohta; — andmed tegelikult pealelaaditud saadetistega kaasas olevate FLEGT-litsentside arvu kohta; — andmed läbiveetava või imporditava CEMACi riikide puidu koguste kohta.

Sarnaselt MESURE süsteemiga aitab kogu SYDONIA süsteemis sisalduv teave kontrollida nõuetele vastavust ning käivitab mittevastavuse korral blokeerimissüsteemi.

V   Metsandustegevuse riiklik kontroll

Metsandustegevuse riiklik kontrollimine toimub igapäevaselt kogu tarneahela ulatuses. Kogu asjakohane teave võetakse vastu jälgitavuse süsteemis ning saadetakse SIGIF II keskandmebaasi. Kontrolli teostavad kõik metsanduse eest vastutava ministeeriumi spetsialiseerunud talitused, keda abistavad õiguskaitseorganid ja justiitsministeerium. Kontrollimine toimub kooskõlas riikliku metsanduse ja loomastiku kontrolli strateegiaga, mida kohaldatakse tarneahela eri etappides ning mis muu hulgas tugineb käesolevas lisas kirjeldatud jälgitavuse süsteemile. Ettevalmistusetapis töötatakse välja muudetud kontrollimenetlused, et võtta arvesse õiguspärasuse kontrollimise süsteemi nõudeid.

Metsandussektori kontroll võib tekitada vaidlusi, mille lahendamisel kasutatakse rikkumiste ja metsandusalaste vaidluste infotehnoloogilise halduse järelevalve tarkvara (Suivi des infractions et de la gestion informatique du contentieux forestier – SIGICOF), mis on SIGIF IIga seotud moodul. Metsandusalaste vaidluste tulemused mõjutavad blokeerimissüsteemi iga seaduserikkujast metsandusüksuse puhul, niipea kui pädevad asutused on viimase süüd kinnitanud. Seejärel kantakse need tulemused SIGIF II andmebaasis rikkumiste registrisse ning asjaomane metsandusüksus on blokeeritud (st õiguspärasuse sertifikaat on peatatud), kuni ta parandab olukorra kehtivate õigusaktidega ette nähtud korras.

VI   Tarneahela nõuetele vastavuse kontrollimine

Tegemist on puidu ja puittoodete jälgitavuse süsteemiga Kamerunis.

VI a   Eesmärk

Jälgitavuse süsteem on ette nähtud puidu ja puittoodete liikumise jälgimiseks metsast ekspordikohani, hõlmates kõiki vahepealseid punkte. Seega võimaldab süsteem hõlmata metsamajanduse inventeerimise tulemusi, langetatud, transporditud, tehasesse viidud ja töödeldud puidu kõiki mahtusid ning kõiki imporditud või läbiveetud CEMACi tooteid.

VI b   Kohaldamisala

Tarneahela nõuetele vastavuse kontrollimine hõlmab kogu riigi territooriumi, kõiki tootmise ja omandamise viise (metsakontsessioon, raieõiguse müük, kogukonnametsad, kommuunimetsad, puude raadamise load ja müük avalikul enampakkumisel) ning kõiki eksporditud, imporditud, läbiveetud või riigisiseselt vahetatud metsasaadusi.

VI c   Põhimõtted

Süsteem põhineb järgmistel põhimõtetel:

—	tegemist on kõikidele metsatööstuse sidusrühmadele internetis kättesaadava keskandmebaasiga (SIGIF II);

—	süsteem on ühendatud teiste ametiasutuste või talituste andmebaasidega [SIGIF II, SIGICOF, SYDONIA, MESURE], mis võimaldab teavet reaalajas siduda ja koondada;

—	see on klient-serverrakendus, kus juurdepääs serverile on reguleeritud (rühm, õigused jne); andmeid sisestavad reaalajas kõik süsteemi kasutajad (metsandus- ja tööstusettevõtjad, eksportijad, importijad, maksuamet, tolliamet ja metsandusamet);

—	see soodustab sektori läbipaistvust, tehes metsandusküsimustega seotud osalejatele veebis kättesaadavaks usaldusväärse ja asjakohase teabe;

—	süsteem algab metsamajanduse inventeerimisest: igale kehtivate õigusaktide raames inventeeritud puule antakse identifitseerimisnumber (vöötkood);

—	süsteem on elektrooniline (kiire ja usaldusväärne) ning paralleelselt dokumenteeriv (saatelehed, raietööde päevikud jne);

—	süsteem on võimaldab aruandlust ja suurendab vastutust (maksude tasumise ja metsa tasandil). Metsandusüksus vastutab ise blokeerimiste või viivituste eest – kui metsandusüksus ei saada oma raie- või muid deklaratsioone, on ta edasiste toimingute (eksport) viibimises ise süüdi;

—	süsteem on koostalitlusvõimeline naaberriikides rakendatavate ning metsandusüksuste kasutatavate süsteemidega;

—

blokeerimisel lähtub süsteem päritolurühmast, igale rühmale antud õigustest ning kesksel tasandil turvatud baasandmete kodeerimisest. Jälgitavuse süsteem peab igas etapis sisestatud andmed kinnitama (nt keskse MINFOFi välja antud loa jaoks on vaja sisestada metsamajandusega hõlmatud puude inventeerimise andmed);

—	süsteemi eesmärk on lihtsustada kontrollimenetlusi, eelkõige vähendades kontrollipunktide arvu (kohustuslike läbisõidupunktide kindlaksmääramine), kasutades teabevahetust hõlbustavaid elektroonilisi ühendusi jms.

VI d   Osalejad ja nende roll

Nagu eespool osutatud, võivad osalejad jälgitavuse ahela eri tasemetel SIGIF II süsteemis andmeid kodeerida, edastada või konsulteerida. Osalejate vahel toimuva andmete edastamise/konsulteerimise voog on näitlikustatud alljärgneval skeemil.

Andmete edastamise/konsulteerimise skeem

Osalejate rolli kindlaksmääramine

—   Keskne MINFOF:

—	süsteemi haldamine ja menetluste reguleerimine;

—	alusteabe kodeerimine;

—	järelevalve kontrolli üle;

—	ühendus teiste ametiasutustega;

—	andmete kinnitamine kesktasandil;

—	sõltumatu audit.

—   Metsandusüksused:

—	andmete sisestamine oma tegevuse kohta (inventuurid, raie, transport, töötlemine, import ja eksport) või nende edastamine pädevatele asutustele andmebaasidesse üles laadimiseks;

—	langetamismaksu, tehasesse sisenemise maksu, iga-aastase metsandusmaksu ja üldiste maksude kohta teabe sisestamine vastavuse kontrollimiseks või nende edastamine pädevatele asutustele andmebaasidesse üles laadimiseks.

—   Piirivalve ühisrühmad:

—	andmete sisestamine naaberriikide puidu kohta;

—	dokumentide kontroll;

—	vajaduse korral läbiveetavale puidule vöötkoodide andmine.

—   Metsandusküsimustega tegelevad regioonide ja departemangude esindused:

—	eksporditava puidu spetsifikaatide (BSE) andmete sisestamine;

—	andmete sisestamine metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktis (PCFC) tehtud dokumendikontrolli kohta;

—	andmete sisestamine konfiskeeritud toodete müügi kohta avalikel enampakkumistel (VEB).

—   Kontrollipunktid:

—	füüsilise kontrolli andmete sisestamine;

—	vöötkoodide lugemine.

—   FLEGT-litsentse väljastav asutus:

—	väljastatud FLEGT-litsentsidel sisalduvate andmete sisestamine;

—	dokumentide olemasolu kontrollimine;

—	FLEGT-litsentside väljastamine.

—   Maksuamet:

—	langetamismaksu, tehasesse sisenemise maksu, iga-aastase metsandusmaksu ja üldiste maksude kohta teabe sisestamine vastavuse kontrollimiseks.

—   Tolliamet:

—	teabe sisestamine pealelaaditavate, imporditavate, läbiveetavate koguste kohta;

—	füüsiline kontroll ja dokumentide kontrollimine;

—	tollitulu sisestamine.

—   Muud riigid:

—	konsulteerimine jälgitavuse süsteemide IT-ühenduste kaudu.

—   Muud osalejad:

—	lugemine, jälgimine, rikkumistest teatamine ja ettepanekute esitamine.

Lisas III-B kirjeldatakse õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamises põhirolli täitvate institutsioonide tegevuse korraldust.

VI e   Teabehaldus

Alljärgnevas tabelis kirjeldatakse üldjoontes rakendatavat jälgitavuse süsteemi. Konkreetsed tarneahela etappide puhul kasutatavad menetlused töötatakse välja ettevalmistusetapis, kasutades piiratud ajavahemiku jooksul tehnilist välisabi ning olles eelnevalt kõnealuseid menetlusi koha peal katsetanud. Kontrollide sageduse, valimi moodustamise meetodite, kohapealse kontrollimise, rikkumistest teatamise, CEMACi riikide puidu töötlemisega jms seotud konkreetseid menetlusi käsitletakse menetluste käsiraamatus, mis töötatakse välja ja seejärel levitatakse kõigi asjaomaste osalejate hulgas. Jälgitavuse kontrollimise eest vastutavate talituste käsutusse antakse spetsiaalne varustus ja vahendid.

Etapid	Tegevused	Vastutus tegevuse eest	Kodeeritavad andmed	Vastutus kodeerimise eest	Kontrollimine (füüsiline kontroll ja dokumentide kontrollimine)	Andmete kooskõlastamine
1. Metsad (4)	Metsamajanduse inventeerimine	— Ettevõtjad inventuuride tegemiseks määratud konsultatsioonibüroode kaudu — MINFOF (eelnevad inventuurid puude raadamise lubade (ARB) puhul) → Iga inventeeritud puu märgistamine vöötkoodiga etiketiga	— Vöötkood — Metsamajandaja — Majandusaasta — Liigi kood — Tüve rinnasdiameeter (1,3 m) — GPS koordinaadid — Loa nr/metsakorraldusüksus (UFA)/blokeering/lubatud aastane raiemaht (assiette annuel de coupe, AAC)	Ettevõtjad sisestavad andmed ning need registreeritakse SIGIF II süsteemis Metsandusdirektoraadi kaardistamise kesküksuses (Unité Centrale de la Cartographie de la Direction des Forêts, UCECAF) registreeritud inventuurikaart	MINFOF kontrollib koha peal inventuuri kvaliteeti/usaldusväärsust (kesk- ja detsentraliseeritud talitused) valimi moodustamise teel (kontrollimisnormid)	Metsakorralduse inventuuritulemustega vastavuse kontrollimine (eelkõige inventeeritud liikide puhul)
	Raie	— Ettevõtjad → Kännu ja raiutud tüve märgistamine uue vöötkoodi kandva etiketiga (sama vöötkood mis kasvaval puul)	— Vöötkood — Raietööde päeviku DF10 nr — Metsamajandaja — Alltöövõtja — AAC nr — Ala — Liigi kood — Pikkus — Tüvepoolne ots — Ladvapoolne ots — Kuupäev	Ettevõtjad sisestavad andmed raietööde päevikutesse (DF10) ning need andmed registreeritakse SIGIF II süsteemis	MINFOFi kohapealne kontroll (detsentraliseeritud talitused, riiklik kontrollüksus ja sõltumatu vaatlus)	Raiutud ja raieloa saanud mahu/tüvede arvu vaheline automaatne vastavuskontroll SIGIF II süsteemis Ühendus rahandusministeeriumi (MINFI) MESURE süsteemi andmebaasiga (langetamismaks)
2. Palkide transport:   mets – eksport   mets – tehas   mets – saeveski   saeveski – eksport   saeveski – tehas	Puidu ettevalmistamine ja koormasse laadimine metsas asuval raieplatsil (tehasesse, ekspordiks või saeveskisse)	— Ettevõtjad — à Ettevalmistatud palgid märgistatakse uue vöötkoodi kandva etiketiga (seotud esialgse palgi vöötkoodiga)	— Vöötkood — Palkide saatelehe nr — Raietööde päeviku DF10 nr (+ liin ja asend) — AAC nr — Lähtekoht (raieplatsi nr) — Sihtkoht — Vedaja — Liigi kood — Pikkus — Tüvepoolne ots — Ladvapoolne ots — Kuupäev — Töötaja (+ märgistamiskirve nr) — Sõiduki registreerimisnumber	Ettevõtjad kannavad andmed palkide saatelehele ning need registreeritakse SIGIF II süsteemis	MINFOFi kohapealne kontroll (detsentraliseeritud talitused, riiklik kontrollüksus ja sõltumatu vaatlus) süstemaatilise kontrollina ning kontrollpostide tasandil, kus kontrollitakse dokumentide kehtivust/usaldusväärsust, vöötkoodide registreerimist ning kontrollitakse füüsiliselt, millised on tegelikud mahud võrreldes palkide saatelehe deklaratsioonidel märgituga	Automaatne vastavuskontroll SIGIF II süsteemis (eelkõige transporditud ja raiutud mahtude vahel, sihtkohaga seoses jms)
	Ettevalmistamine ja koormasse laadimine saeveskis või jaamas	— Ettevõtjad	— Vöötkood — Palkide saatelehe nr (saeveski)/raudteeveo saatekiri — Raietööde päeviku DF10 nr (+ liin ja asend) — AAC nr — Lähtekoht (saeveski nimi) — Sihtkoht — Vedaja — Liigi kood — Pikkus — Tüvepoolne ots — Ladvapoolne ots — Kuupäev — Töötaja (+ märgistamiskirve nr) — Sõiduki registreerimisnumber	Ettevõtjad kannavad andmed saeveski saatelehele ning need registreeritakse SIGIF II süsteemis	MINFOFi kohapealne kontroll (detsentraliseeritud talitused, riiklik kontrollüksus, sõltumatu vaatlus ja kontrollpostid), süstemaatilise kontrollina, kus kontrollitakse dokumentide kehtivust/usaldusväärsust, vöötkoodide registreerimist ning kontrollitakse füüsiliselt, millised on tegelikud mahud võrreldes palkide saatelehe ja saeveski saatelehe deklaratsioonidel märgituga	Palkide saatelehel ja saeveski saatelehel esitatud teabe automaatne vastavuskontroll SIGIF II süsteemis
3. Tehas	Tehasesse vastuvõtmine	— Ettevõtjad	— Vöötkood — Töötleja — Liigi kood — Päritolu — Raietööde päeviku DF10 nr — Palkide saatelehe või saeveski saatelehe nr — Pikkus — Tüvepoolne ots — Ladvapoolne ots — Kuupäev — Töötaja	Ettevõtjad sisestavad andmed ning need registreeritakse SIGIF II süsteemis	MINFOFi ja MINFI süstemaatiline ühiskontroll Palkide füüsiline kontrollimine ning teabe võrdlemine saatelehtedel esitatuga → Vöötkoodide lugemine ja palkide saatelehe ja saeveski saatelehe andmete sisestamine MINFOFi töötajate poolt	Transporditud ja tehasesse toodud mahtude automaatne vastavuskontroll SIGIF II süsteemis Ühendus MINFI MESURE süsteemi andmebaasiga (tehasesse sisenemise maks)
	Töötlemisahelasse sisenemine (saeraam)	— Ettevõtjad → Lõigatud nottide märgistamine vöötkoodiga (seotud algse palgi vöötkoodiga)	— Vöötkood — Tehasesse sisenemise päeviku (CEU) nr — Liigi kood — Päritolu — Raietööde päeviku DF10 nr – liin – asend — Saatelehe nr — Pikkus — Tüvepoolne ots — Ladvapoolne ots — Kuupäev (saeraami sisenemine)	Ettevõtjad kannavad andmed puidu töötlemistehasesse sisenemise päevikutesse ning need registreeritakse SIGIF II süsteemis	MINFOFi ja MINFI süstemaatiline ühiskontroll Nottide füüsiline kontrollimine ja teabe võrdlemine tehasesse sisenemise päevikutes sisalduva teabega	Tehasesse sissetoodud mahtude ja tootmisahelasse (saeraami) sisenenud mahtude automaatne vastavuskontroll SIGIF II süsteemis
	Töötlemisahelast väljumine	— Ettevõtjad → Töödeldud tooted märgistatakse uue vöötkoodiga (seotud sissetulnud tükeldatud palkidega)	— Vöötkood — Tehasest väljaviimise päeviku (CSU) nr — Lepingu nr — Töötleja — Majandusaasta — Liigi kood — Pikkus — Laius — Paksus — Ühikute arv — Kuupäev (väljumine)	Ettevõtjad kannavad andmed tehasest väljaviimise päevikutesse ning need registreeritakse SIGIF II süsteemis	MINFOFi ja MINFI süstemaatiline ühiskontroll	Tootmisahelasse sisenenud ja sellest väljunud mahtude võrdlus ning materjali keskmise kasumlikkuse vastavuskontroll (liikide kaupa) Võimaluse korral seos töödeldud toodete (tehasest väljaviimine) ja tehasesse sisenemise päevikus registreeritud palkide vahel igapäevaseks andmete võrdlemiseks
4. Töödeldud toodete transport:   tehas – sadam   tehas – tehas   tehas – saeveski   saeveski – sadam		— Ettevõtja	— Vöötkood — Saepuidu saatelehe nr/raudteeveo saateleht — Lepingu nr — Pakkide nr — Töötleja — Vedaja — Lähtekoht — Sihtkoht — Majandusaasta — Liigi kood — Pikkus — Laius — Paksus — Ühikute arv — Kuupäev	Ettevõtjad sisestavad andmed saepuidu saatelehele ning need registreeritakse SIGIF II süsteemis	MINFOFi kohapealne kontroll (detsentraliseeritud talitused, riiklik kontrollüksus, sõltumatu vaatlus ja kontrollpostid) süstemaatilise kontrollina, kus kontrollitakse dokumentide kehtivust/usaldusväärsust, vöötkoodide registreerimist ning kontrollitakse füüsiliselt, millised on tegelikud mahud võrreldes palkide saatelehe ja saeveski saatelehe deklaratsioonidel märgituga	Automaatne vastavuskontroll SIGIF II süsteemis
5. Sadam	Palkide eksport	Ettevõtja	— Vöötkood — Sihtriik — Metsamajandaja — Majandusaasta — Loa nr — AAC nr — Liigi kood — Pikkus — Tüvepoolne ots — Ladvapoolne ots — Kuupäev — Töötaja — Lepingu nr — Palkide saatelehe nr	Ettevõtjad kodeerivad eksporditava puidu spetsifikaadis (BSE) sisalduvad andmed ning need registreeritakse SIGIF II süsteemis Selle kinnitab äärealadel õiguspärasuse kontrollimise eest vastutav üksus	— Toimiku dokumentide läbivaatamine — Iga partii füüsiline kontrollimine ja selle võrdlemine spetsifikaadiga — Tollitöötajad teevad valimipõhiselt füüsilise kontrolli (järelevalveühingu Société Générale de Surveillance (SGS) abiga)	— Automaatne vastavuskontroll SIGIF II süsteemis (metsanduskontrolli punkt Douala sadamas) seoses toodete määratluse, päritolu ja ajalooga, kontrolliahela varasemate osalejatega jms — Automaatne vastavuskontroll MINFI andmebaasis (MESURE) — Automaatne vastavuskontroll tolliameti andmebaasis (SIDONIA) → FLEGT-litsents
	Saepuidu eksport	Ettevõtja	— Vöötkood — Sihtriik — Töötleja — Majandusaasta — Pikkus — Laius — Paksus — Ühikute arv — Liigi kood — Maht — Kuupäev — Töötaja — Lepingu nr — Saatelehe nr	Ettevõtjad sisestavad andmed eksporditava puidu spetsifikaatidesse (BSE) ning SIGIF II süsteemi	— Toimiku dokumentide läbivaatamine — Iga partii füüsiline kontrollimine ja selle võrdlemine spetsifikaadiga — Tollitöötajad teevad valimipõhiselt füüsilise kontrolli (järelevalveühingu Société Générale de Surveillance (SGS) abiga)	— Automaatne vastavuskontroll SIGIF II süsteemis (metsanduskontrolli punkt Douala sadamas) seoses toodete määratluse, päritolu ja ajalooga, kontrollimisahela varasemate osalejatega jms — Automaatne vastavuskontroll MINFI andmebaasis (MESURE) — Automaatne vastavuskontroll tolliameti andmebaasis (SIDONIA) → FLEGT-litsents
	Palkide eksport konteinerites	Ettevõtja ja MINFOF/MINFI	— Vöötkood — Sihtriik — Töötleja — Majandusaasta — Pikkus — Laius (saepuit) — Paksus (saepuit) — Ühikute arv (saepuit) — Tüvepoolne ots (palgid) — Ladvapoolne ots (palgid) — Liigi kood — Maht — Kuupäev — Töötaja — Lepingu nr — Saatelehe nr	Ettevõtjad kodeerivad eksporditava puidu spetsifikaadis (BSE) ja SIGIF II süsteemis sisalduvad andmed	MINFOF ja tollitöötajad kontrollivad konteinerisse laadimist füüsiliselt Kinnitus laadimissertifikaadil	Douala rahvusvahelise terminali (DIT) andmete ja eksporditava puidu spetsifikaadi andmete vastavuse hindamine SIGIF II andmebaasis
Läbiveetav puit	Läbiveetava puidu sisenemine	MINFOF	Veodokumendid (saatelehed, spetsifikaadid, päritolusertifikaadid ja tollidokumendid). SIGIF II süsteemis kodeeritud andmed — Spetsiaalsed vöötkoodid — Päritoluriik — Tüvepoolne ots (palgid) — Ladvapoolne ots (palgid) — Laius (saepuit) — Paksus (saepuit) — Ühikute arv (saepuit) — Liigi kood — Äriühing — Sihtkoht — Sisenemise kuupäev — Kontrollpost — Töötaja	Piiripunkt	Kontrollpostis kontrollitakse veodokumente ja muid päritoluriigi dokumente	Väljumissadamate ja sisenemispunktide andmete kooskõlastamine SIGIF II andmete põhjal
	Importpuidu sisenemine	Ettevõtja (importija)	Veodokumendid (saatelehed, spetsifikaadid, päritolusertifikaadid ja tollidokumendid) Õiguspärased impordidokumendid SIGIF II süsteemis kodeeritud õiguspärasust või säästvat majandamist tõendavad sertifikaadid (kuni nende riikide FLEGT-litsentsi väljastamiseni) — Spetsiaalsed vöötkoodid — Päritoluriik — Tüvepoolne ots (palgid) — Ladvapoolne ots (palgid) — Laius (saepuit) — Paksus (saepuit) — Ühikute arv (saepuit) — Liigi kood — Äriühing — Sihtkoht — Sisenemise kuupäev — Kontrollpost — Töötaja	Piiripunkt ja tehasesse sisenemise ettevõtja	Kontrollpostis kontrollitakse impordilitsentsi, veodokumente ja muid päritoluriigi dokumente Puit siseneb tarneahela järelevalve tavapärasesse voogu	Andmete kooskõlastamine tehasesse sisenemise andmetega päritoluriikide kaupa SIGIF II süsteemis kodeeritud andmete põhjal

VII   FLEGT-litsentside väljastamine

FLEGT-litsentside väljastamise süsteemi kaudu kinnitatakse metsandusüksuste õiguspärasuse, tarneahela nõuetele vastavuse ja metsandustegevuse riikliku järelevalve kontrollimise tulemused puidusaadetiste puhul, mille kohta esitatakse FLEGT-litsentsi taotlus. Seega on FLEGT-litsents, nagu õiguspärasuse sertifikaatki, üks õiguspärasuse kontrollimise süsteemi väljunditest.

Asjaomase puidusaadetise olukorra kontrollimisel vaadatakse läbi turvalised dokumendid, mida on interneti teel vahetanud õiguspärasuse kontrollimise eest vastutavad kesktalitused (Yaoundés) ja õiguspärasuse kontrollimise eest vastutavad detsentraliseeritud talitused (ekspordikohtades), kordumatute numbritega nummerdamise süsteemiga ning automaatse registreerimisega keskandmebaasis või elektroonilise süsteemi tõrke korral paberkandjal väljastatud turvalisi dokumente kasutades.

FLEGT-litsentsi väljastavad metsanduse eest vastutava ministeeriumi õiguspärasuse kontrollimisega tegelevate detsentraliseeritud talituste (regioonide või departemangude esindused, metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktid) vastutavad isikud SIGIF II süsteemis välja antud lõpparuande põhjal, mis kinnitab eksporditava puidu nõuetele vastavust. Kõnealune aruanne koostatakse blokeerimissüsteemi kolme peamise signaali kontrollimise tulemusena:

—   1. signaal: näitab nõuetele vastavust õiguspärasuse sertifikaadi puhul;

—   2. signaal: näitab nõuetele vastavust vaidluste puhul (SIGICOF);

—   3. signaal: näitab nõuetele vastavust riikliku järelevalve puhul (tarneahel, MESURE ja SYDONIA).

Kui FLEGT-litsents on nõutav, lisatakse see metsanduse eest vastutava ministeeriumi kohaliku pädeva talituse välja antud spetsifikaatidele (BSE) ning see võimaldab iga eksporditava puidusaadetise laadimistoimingute lõpus saada tolliameti väljastatava laadimisloa. Igal juhul tagavad metsanduse eest vastutava ministeeriumi ametnikud enne saadetiste teeleasumist, et need vastavad asjaomastele FLEGT-litsentsidele. FLEGT-litsentsile kirjutatud allkirjad on ametlikult tunnustatud.

FLEGT-litsentside väljastamise menetlus kehtestatakse metsanduse eest vastutava ministri sellekohase aktiga. Teavet tunnustatud allkirjade kohta edastatakse korrapäraselt liidu pädevatele asutustele, kes teavitavad sellest liidu tolliasutusi. Lähtesadamas antakse enne pealelaadimist kontrollijate käsutusse FLEGT-litsentside kontrollimiseks ja registreerimiseks vajalik spetsiaalne varustus ja vahendid.

FLEGT-litsentse ja nende väljastamise menetlusi kirjeldatakse V lisas ning neid täiendatakse ettevalmistusetapi käigus.

Kameruni tolliametnike järelevalve all läbiveetava puidu ja puittoodete puhul ei pea Kamerun nende liitu eksportimiseks väljastama FLEGT-litsentsi.

VIII   Sõltumatu audit

Kogu õiguspärasuse kontrollimise süsteemi auditeeritakse korrapäraselt sõltumatu auditi vormis, et tagada selle usaldusväärsus ja läbipaistvus tootmisest eksportimiseni, kusjuures kõnealune auditeerimine ulatub isegi liidu pädevate asutuste toimimise tasandini.

Sõltumatu audiitori rolli, pädevust ja töölevõtmise tingimusi kirjeldatakse käesoleva lepingu VI lisas.

IX   Kokkuvõte

Kokkuvõttes kujutab õiguspärasuse kontrollimise süsteem endast ressursside ühendamist, mille eesmärk on tagada funktsionaalne sünergia metsandustegevuse järelevalve, kogu tarneahelat hõlmava riikliku kontrolli ja metsandussektori teenuste osutamise vahel, kusjuures kogu süsteemi suhtes tervikuna kohaldatakse sõltumatut auditit, mis tagab usaldusväärsuse.

Metsandustegevuse riikliku järelevalve kaudu täiendatakse ja hallatakse metsandusdirektoraadi keskandmebaasi, mis on ühendatud partnerasutuste süsteemidega. Metsandustegevuse riiklik kontroll toimub kogu puidu tarneahela ja metsandussektori asjaomaste toimikute menetlemise ulatuses ning see võimaldab igal ajal ning kogu riigi territooriumil tagada, et metsandussektori iga kasutaja olukord ning esitatud dokumendid vastavad nõuetele. Samuti võimaldab see tuvastada ja kõrvaldada õigusrikkumisi, mis lisatakse SIGICOFi kaudu andmebaasi.

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendatakse üksikasjalikult kindlaks määratud institutsioonilises raamistikus.

INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

Õiguspärasuse kontrollimise süsteem kuulub metsanduse eest vastutava ministeeriumi kehtivasse institutsioonilisse raamistikku. Sellest tulenevates institutsioonilistes korraldustes võetakse arvesse vabatahtliku partnerluslepinguga loodud uut olukorda, seda ilma uusi struktuure loomata. Seega hõlmab institutsiooniline raamistik kõiki struktuure, inim-, materiaalseid ja rahalisi ressursse, mis õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamiseks kasutusse võetakse, mille tulemusena antakse välja õiguspärasuse sertifikaadid ja FLEGT-litsentsid.

Institutsioonilist raamistikku kirjeldatakse III-B lisas ning sellega seotud vajadusi X lisas.

---

(1)  „Metsandusüksus” – füüsiline või juriidiline isik, kogukond või kommuun, kelle käsutuses on õiguspärane puidu ja puittoodete tootmise, omandamise või töötlemise allikas.

(2)  Praegu hõlmab süsteem puidu importi ja transiiti ainult CEMACi riikidest (peale Kameruni mõnest muust Kesk-Aafrika Majandus- ja Rahandusühenduse riigist pärinev puit), kuid süsteemi kohaldamisala võib laiendada CEMACi riikide kõrval ka mõnest teisest riigist pärit puidu suhtes.

(3)  See korraldus kehtestatakse süsteemi kasutusele võtmise etapis.

(4)  Ükskõik millises etapis konfiskeeritud ja avalikel enampakkumistel müüdud puit siseneb jälgitavusahelasse sellel tasemel ning läbib ahela kõik järgmised etapid.

---

III-B LISA

ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE SÜSTEEMI INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

I   Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendusstruktuurid

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendatakse Kamerunis metsanduse eest vastutava ministeeriumi (MINFOF) juurde kuuluvate struktuuriüksuste töö raames. Need struktuuriüksused sekkuvad eri tasanditel (kesk- ja detsentraliseeritud talitused) ning erineval määral järgmiste õiguspärasuse kontrollimise süsteemi aluseks olevate elementide rakendamisse:

—	majandava/töötleva metsandusüksuse õiguspärasuse kontrollimine;

—	metsandustegevuse riiklik järelevalve;

—	metsandustegevuse riiklik kontroll;

—	tarneahela nõuetele vastavuse kontrollimine;

—	FLEGT-litsentside väljastamine;

—	sõltumatu audit.

Alljärgnevalt kirjeldatakse erinevaid õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamise eest vastutavaid üksusi ning nende rolli, keskendudes eelkõige vabatahtlikust partnerluslepingust tuleneva kahe uue dokumendi – õiguspärasuse sertifikaadi ja/või FLEGT-litsentsi – väljastamisega seotud uutele aspektidele.

I a   Õiguspärasuse kontrollimise eest vastutavad kesktalitused

Kesktalitused kuuluvad metsandusdirektoraadi (Direction des Forêts, DF) organisatsioonistruktuuri. Asjaomased talitused on metsakeskkonda sekkumise eeskirjade talitus (Service des Normes d’Intervention en Milieu Forestier, SN) ja metsandusteabe haldamise talitus (Service de la Gestion de l’Information Forestière, SEGIF). Nende talituste tegevust juhib metsandusdirektoraadi koosseisu kuuluv metsandusvaldkonna lubade väljastamise ja maksunduse alldirektoraat (Sous-Direction des Agréments et de la Fiscalité Forestière, SDAFF). Metsandusdirektoraat on omakorda aruandekohustuslik metsanduse ja loomastiku ministeeriumi (MINFOF) peasekretariaadi (Secrétariat Général, SG) ees, mis allub metsanduse ja loomastiku ministrile.

Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade talitus (SN) vaatab muude ülesannete hulgas, mida tal organisatsiooniskeemist lähtuvalt täita tuleb, läbi õiguspärasuse sertifikaatide taotlustega seotud dokumendid ning kontrollib metsandusüksuste tegevuse vastavust vastavushindamise tabelite sätetele (vt II lisa). Sellega seoses suhtleb kõnealune talitus (konsulteerimine ja kirjalikud või elektroonilised päringud) kõikide MINFOFi sisetalituste (metsandusdirektoraat (DF), metsasaaduste edenduse ja töötlemise direktoraat (Direction de la Promotion et de la Transformation des Produits Forestiers, DPT), loomastiku ja kaitsealade direktoraat (Direction de la Faune et des Aires Protégées, DFAP), riiklik kontrollüksus (Brigade Nationale de Contrôle, BNC) jt) ning muude ametiasutuste pädevate talitustega, kes on seotud vastavushindamise tabelites nõutavate dokumentide väljastamisega (keskkonna, rahanduse, tolli, tervishoiu, tööstuse, kaevanduse, töö-, sotsiaal- ja põllumajanduse valdkondade eest vastutavad ministeeriumid). Lisaks lepingu riiklikule järelevalvekomiteele luuakse IT-süsteemide ühendamise järelevalve ministeeriumidevaheline komitee.

Metsakeskkonda sekkumise eeskirjade talitus kinnitab pärast kontrollimist õiguspärasuse sertifikaatide taotluste toimikud ning edastab need metsandusteabe haldamise talitusele õiguspärasuse sertifikaatide kavandite koostamiseks ning asjaomaste andmete kodeerimiseks andmebaasis.

Metsandusteabe haldamise talitus (SEGIF) tegeleb, nagu tema nimigi viitab, kogu metsandussektorit käsitleva teabe haldamisega, mis on kättesaadav metsandusteabe haldamise teise põlvkonna infosüsteemi (SIGIF II) andmebaasis, mille kaudu talitus vastab kõikidele teabepäringutele ja/või koostab muude metsandustoimingute iga-aastaste lubade ja sertifikaatide eeskujul õiguspärasuse sertifikaate. Seega asub selle talituse juures SIGIF II keskandmebaas, mille abil kogu metsandussektori teave koondatakse ja töödeldakse samaaegselt andmebaasiühenduste kaudu teistelt ametiasutustelt saadud teabega. Keskandmebaasis väljastatakse teateid ja signaale, et vajaduse korral (vt lisa III-A) oleks võimalik väljastada FLEGT-litsentse, samuti õiguspärasuse sertifikaatide kavandeid. SEGIFi väljastatud õiguspärasuse sertifikaatide kavandid esitatakse hindamiseks metsandusvaldkonna lubade väljastamise ja maksunduse alldirektorile, st otsesele ülemusele, kes saadab need edasi toimikute menetlemise tavapärast teed pidi, läbi peasekretariaadi, kuni need allkirjastab metsanduse ja loomastiku eest vastutav minister.

Kokkuvõttes osalevad talitused õiguspärasuse sertifikaatide väljastamises järgmises järjekorras: SN-SEGIF-SDAFF-DF-SG-MINFOF.

I b   Õiguspärasuse eest vastutavad detsentraliseeritud talitused

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamises osalevad kõik MINFOFi detsentraliseeritud struktuuriüksused. Põhirolli mängivad üksused, mis on määratud vastavalt nende olulisusele puidu ringluses ja/või laadimisel, eelkõige: piiripunktid, puidu tootmise/omandamise kohtade metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktid (PCFC), kontrollipostid, regioonide esindused, departemangude esindused, puidu pealelaadimiskohtade ja lennujaamade metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktid.

Need talitused vastutavad metsandustegevuse riiklikku järelevalvet ning puidu jälgitavust ja kontrolli käsitlevate õigus- ja haldusnormide kohaldamise eest, eelkõige nende eksporditava puidu ja puittoodete laadimiskohtade tasemel, kus väljastatakse FLEGT-litsentse.

Metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktid piiripunktides, mille kaudu puit riiki siseneb:

—	kontrollivad imporditava puidu õiguspärasust (transporditavate toodete kohta esitatavate dokumentide nõuetele vastavuse kontrollimine);

—	kohaldavad läbiveetava puidu tollikoridori paigutamise korda koostöös tollitalitustega;

—	kodeerivad andmeid SIGIF II süsteemis;

—	loevad ja kontrollivad imporditava puidu vöötkoode ja seda, et veodokumendid oleksid nõuetekohaselt kinnitatud;

—	varustavad läbiveetavat ja imporditavat puitu vöötkoodidega.

Metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktid, mis kontrollivad puidu tootmise või omandamise kohtasid:

—	kontrollivad metsamajandamise toiminguid (füüsiline kontroll ja dokumentide kontroll);

—	märgistavad palke;

—	loevad ja kontrollivad vöötkoode;

—	registreerivad andmeid;

—	kinnitavad saatelehed väljasõidul raieplatsilt.

Kontrollipostid (eristatakse tehasesse sisenemise kontrolliposte ja maanteede kontrolliposte, millest mõned on kohustuslikud läbisõidupunktid): vastavalt olukorrale tegelevad need järgnevaga:

—	kontrollivad tehasesse sisenemist ja tehasest väljaviimist;

—	kontrollivad koormaid füüsiliselt;

—	kontrollivad saatelehti;

—	kodeerivad andmeid SIGIF II süsteemis;

—	loevad ja kontrollivad vöötkoode;

—	registreerivad andmeid PDA-s (1) ja käsitsi täidetavates registrites.

Metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktid, mis tegutsevad eksporditava puidu pealelaadimiskohtades (Douala, Kribi, Limbé, Idenau, Campo sadamad ja kõik lennujaamad):

—	kontrollivad puidu jälgitavusega seotud elemente (füüsiline kontroll ja dokumentide kontroll);

—	registreerivad andmeid;

—

võtavad vastu ja vaatavad läbi FLEGT-litsentside taotlustega seotud dokumente ning edastavad need seejärel pädevale departemangu esindusele litsentside väljastamiseks, juhul kui asjaomased dokumendid on kooskõlas käesoleva lepingu III-A lisas nõutavate tingimustega või juhul kui nad ei ole ise FLEGT-litsentsi välja andnud asutus;

—	väljastavad FLEGT-litsentse pärast selleks nõutava uurimise läbiviimist keskandmebaasi SIGIF II tasemel või juhul kui nad on ise FLEGT-litsentsi välja andnud asutus.

Departemangude esindused:

—	teostavad järelevalvet nende pädevusterritooriumil asuvate metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktide tegevuse üle;

—	kontrollivad koormaid füüsiliselt (metsandussektsioon);

—	kontrollivad saatelehti (metsandussektsioon);

—	kodeerivad andmeid SIGIF II süsteemis;

—	jälgivad ja kontrollivad metsamajandamist käsitlevate andmete sidusust;

—	loevad ja kontrollivad vöötkoode;

—	kinnitavad saatelehti ja/või spetsifikaate ning edastavad need pädevale regiooni esindusele;

—	koguvad nõuetekohaselt täidetud DF10 vormide (raietööde päevikud) ja saatelehtede koopiaid;

—	registreerivad andmeid;

—

pealelaadimiskohtades tegutsevad departemangu esindused väljastavad FLEGT-litsentse, tuginedes täielikule ja nõuetekohasele toimikule, mille on neile edastanud eksporditava koorma pealelaadimise koha metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktid. Sel eesmärgil on nende süsteem ühendatud SIGIF II andmebaasiga, mis annab neile kooskõlas III-A lisaga signaale majandava/töötleva metsandusüksuse ja eksporditavate puidusaadetiste õiguspärasuse kohta. Väljastatud FLEGT-litsentsid saadetakse tagasi pealelaadimiskohtade metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktidele, kus täidetakse pealelaadimisformaalsused tollitalituste juures.

Regioonide esindused:

—	teostavad järelevalvet departemangude esinduste tegevuse üle;

—	kontrollivad koormaid füüsiliselt (regioonide üksused);

—	kontrollivad saatelehti (regioonide üksused);

—	jälgivad ja kontrollivad metsamajandamist käsitlevate andmete sidusust;

—	kodeerivad andmeid SIGIF II süsteemis;

—	loevad ja kontrollivad vöötkoode;

—	märgistavad avalikel enampakkumistel müüdavat puitu vöötkoodidega;

—	allkirjastavad spetsifikaate ja edastavad neid pealelaadimiskoha pädevale metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktile järgmisteks tollitalitustega seotud ekspordiformaalsusteks;

—	koguvad raietööde päevikute DF10 ja saatelehtede koopiaid;

—	registreerivad andmeid;

—	annavad välja FLEGT-litsentse, tuginedes täielikule ja nõuetekohasele toimikule, mille on neile edastanud eksporditava koorma pealelaadimise koha metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktid.

Kokkuvõttes osalevad õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamise ahelas peaaegu kõik MINFOFi detsentraliseeritud talitused ja kesktasandil metsandussektorile spetsialiseerunud MINFOFi tehniliste direktoraatide talitused; seejuures esinevad teatavad eripärad metsandusdirektoraadi tasandil, kus õiguspärasuse sertifikaatide koostamine algatatakse, ning teatud piirkondlike esinduste, departemangude esinduste või pealelaadimiskoha pädevate metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktide tasandil, kus väljastatakse FLEGT-litsentsid.

Loomulikult tegelevad puidu tootmise/omandamise ahela ja ringluse kontrollimise ning järelevalvega korrapäraselt ja pidevalt riikliku kontrollüksuse ja regioonide esinduste kontrollijad, departemangude esinduste töötajad ning kogu riigi territooriumil asuvad metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktid.

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi käivitamisel osutab selle rakendamise eest vastutavatele struktuuridele kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul tehnilist abi konsultatsioonibüroo, kes seab sisse jälgitavuse süsteemi tehnilise varustuse ja tehnoloogiad.

Alljärgnevalt on esitatud institutsionaalse süsteemi skeem.

INSTITUTSIOONILISE RAAMISTIKU SKEEM

II   Riigi tasandi järelevalveorgan

Selleks et tagada Kameruni sidusrühmade vaheline korrapärane konsulteerimine ning nende kaasamine partnerluslepingu järelevalvesse ja rakendamisse, moodustatakse kooskõlas lepingu artikliga 16 riiklik järelevalvekomitee. See koondab kõiki sidusrühmasid, kes on eelkõige järgmised:

—	asjaomaste ametiasutuste esindajad;

—	parlamendisaadikud;

—	metsanduskogukondade esindajad (erametsaomanikud, riigi omandis oleva metsamaa valdajad või metsandusmaksu saajad);

—	kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad;

—	metsanduse ja puidu erasektori esindajad;

—	asjaomase majandussektori ametiühingud.

Komitee koosseis ja töökorraldus määratakse kindlaks metsanduse eest vastutava ministri määrusega pärast partnerluslepingu allakirjutamist.

---

(1)  PDA: Personal Data Assistance.

---

IV LISA

TINGIMUSED KAMERUNIST EKSPORDITUD JA FLEGT-LITSENTSIGA HÕLMATUD PUIDU JA PUITTOODETE VABASSE RINGLUSSE LUBAMISEKS LIIDUS

I   Põhimõtted

FLEGT-litsentsimissüsteemi tõhususe tagamiseks Kamerunis peavad liidu liikmesriigid kontrollima, et Kamerunist väljasaadetud ja liidus vabasse ringlusse lubatud puidul ja puittoodetel oleks nõuetekohane FLEGT-litsents (vt artiklid 6 ja 10).

FLEGT-litsentsi olemasolu ja nõuetele vastavust tuvastavad liikmesriikide määratud pädevad asutused dokumentide kontrollimise põhjal.

Saadetisse kuuluv puit ja puittooted lubatakse vabasse ringlusse ainult siis, kui tolliasutustele on teatatud, et asjaomasel saadetisel on FLEGT-litsents ning et see vastab nõuetele. Enne FLEGT-litsentsimissüsteemi käivitamist teatab Euroopa pool Kameruni poolele iga liikmesriigi määratud pädevate asutuste loetelu ning nende asutuste kasutatava menetluse.

II   Tähtpäevad

FLEGT-litsentsimissüsteemiga seatakse sisse nõuded ja menetlused, mille abil tagada, et liitu eksporditav puit ja puittooted oleksid toodetud õiguspäraselt. Selle süsteemi rakendamine ei tohiks toimuda Kameruni päritolu puidu ja puittoodete konkurentsivõime arvelt. Eelkõige tuleks järgida nende toodete liidus vabasse ringlusse lubamise tähtpäevi, et vältida konkurentsimoonutusi võrreldes puidu ja puittoodetega, mis on pärit riigist, kus FLEGT-litsentsimissüsteemi ei ole kasutusele võetud.

Seda aspekti võtab arvesse järelevalve ühiskomitee ning see on selgesõnaliselt sätestatud järgmistes dokumentides:

—	süsteemi sõltumatu auditi juhised (VI lisa II.4 jagu);

—	liidus FLEGT-litsentside vastuvõtmiseks kehtestatud süsteemi hindamise kriteeriumid (VIII lisa VI jagu).

III   Menetlus

Saadetisega kaasasoleva litsentsi edastab importija selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus täidetakse tollideklaratsioon asjaomase saadetise vabasse ringlusesse lubamiseks.

Importijal on tungivalt soovitatav edastada litsents enne asjaomase saadetise liidu territooriumile jõudmist, et liidu asutused saaksid seda aegsasti menetleda.

Pädevad asutused vaatavad litsentsi läbi, lähtudes viiest punktist (dokumentide kontroll):

—	vastavus Kameruni näidislitsentsile või spetsifikaatidele, mille Euroopa Komisjon on eelnevalt pädevatele asutustele edastanud;

—	litsentse väljastava asutuse väljastatud originaali olemasolu või märget „duplikaat” kandva asendusdokumendi olemasolu;

—	läbivaatamise kuupäev peab olema varasem kui litsentsile märgitud kehtivuse lõppkuupäev;

—	läbikriipsutuste ja paranduste puudumine, välja arvatud juhul, kui need on kinnitanud litsentse väljastav asutus;

—	litsentsi kehtivusaeg ei tohi olla pikendatud, välja arvatud juhul, kui seda on teinud litsentse väljastav asutus.

Pärast läbivaatamist teavitavad pädevad asutused tolliasutusi kehtiva riikliku korra kohaselt litsentsi olemasolust, nõuetele vastavusest ja selle numbrist. Seda teavet on vaja vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni menetlevatele tolliasutustele. Importija märgib sellele deklaratsioonile litsentsi numbri.

Litsentsi läbivaatamise ajal võivad pädevad asutused küsida Kameruni litsentse väljastavatelt asutustelt lisateavet, et saada kinnitust litsentsi olemasolu ja nõuetele vastavuse kohta.

Peale selle võidakse otsustada teha kontrolle, et teha kindlaks, kas asjaomane saadetis vastab litsentsis esitatud andmetele (füüsiline kontroll).

Kui otsustatakse teha füüsiline kontroll, püüavad liikmesriikide asutused teha oma kontrollimised samal ajal ja samas kohas, et asjaomast saadetist kontrollitaks ainult üks kord.

Füüsilise kontrolli puhul loetakse saadetise maht ja netomass vastavaks litsentsil esitatud andmetele, kui saadetises sisalduva puidu või puittoodete maht või netomass ei erine vastavas litsentsis osutatud mahust või netomassist rohkem kui 10 %.

IV   Skemaatiline kokkuvõte

Alljärgnevalt on esitatud Kamerunist eksporditud ja FLEGT-litsentsiga hõlmatud puidu ja puittoodete liidus vabasse ringlusse lubamise menetluse skeem.

---

V LISA

FLEGT-LITSENTSIDE VÄLJASTAMISE TINGIMUSED

1.   PEATÜKK

LITSENTSIDE VÄLJASTAMISE FORMAALSUSED

Artikkel 1

1.   FLEGT-litsents on dokument, mille metsanduse eest vastutava ministeeriumi detsentraliseeritud talitused väljastavad selleks otstarbeks määratud Kameruni piiripunktides.

2.   FLEGT-litsentsid allkirjastavad selleks otstarbeks määratud FLEGT-litsentse väljastavad asutused.

3.   FLEGT-litsentse väljastavad asutused on kindlaksmääratud struktuuriga üksuste vastutavad isikud; nendeks võivad olla:

—	regioonide esindajad;

—	departemangude esindajad;

—	metsandus- ja jahipidamiskontrolli punktide juhatajad.

Artikkel 2

FLEGT-litsents antakse välja järgmistest dokumentidest koosneva toimiku põhjal:

—	tempelmargiga taotlus, milles on märgitud: — nimed, eesnimed, kodakondsus, amet ja elukoht, kui taotleja on füüsiline isik; — ärinimi, registrijärgne asukoht ja direktori nimi, kui taotleja on juriidiline isik;

—	koopia kehtivast õiguspärasuse sertifikaadist, mis on välja antud selle loa kohta, mille alusel on asjaomane puit omandatud;

—	eksporditava puidu või puittoodete spetsifikaat.

Artikkel 3

1.   FLEGT-litsentsi väljastamine pealelaadimiskohas tõendab puidu ja puittoodete õiguspärasust (seoses vastavushindamise tabeli, jälgitavuse süsteemi ning metsanduse ja loomastiku riikliku kontrolli süsteemiga) ning annab loa selle ekspordiks liidu turule.

2.   Kõnealune menetlus hõlmab järgmist:

—	pidev elektroonilise teabe või turvaliste dokumentide vahetus metsandusüksuste ja pädevate metsandustalituste vahel (dokumentaalne jälgitavus);

—

interneti teel teabe vahetamine Yaoundé õiguspärasuse eest vastutava kesktalituse ja metsanduse eest vastutava ministeeriumi detsentraliseeritud talituste vahel, kasutades kordumatute numbritega nummerdamise süsteemi ja automaatset registreerimist keskandmebaasis (metsandusteabe haldamise teise põlvkonna infosüsteem (SIGIF II) ning elektrooniline jälgitavus).

2.   PEATÜKK

LITSENTSITASUD

Artikkel 4

FLEGT-litsentsi väljastamiseks tuleb tasuda lõiv FLEGT-litsentsi tempelmargi eest, mille summa ja kasutamise kord määratakse kindlaks metsamajanduse eest vastutava ministri sellekohase aktiga.

3.   PEATÜKK

FLEGT-LITSENTSIDEGA SEOTUD NÕUDED

Artikkel 5

1.   FLEGT-litsentsi võib väljastada paberkandjal või elektrooniliselt.

2.   Nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt väljastatud litsents sisaldab 1. liites osutatud teavet vastavalt 2. liites esitatud selgitavatele märkustele.

Artikkel 6

1.   FLEGT-litsents kehtib ühele saadetisele alates selle väljastamise kuupäevast.

2.   FLEGT-litsentsi kehtivusaeg on kuus kuud. Kehtivuse lõppkuupäev on märgitud litsentsil.

3.   Pärast lõppkuupäeva loetakse FLEGT-litsents kehtetuks. Litsentse väljastav asutus võib otsustada kehtivusaega kolme kuu võrra pikendada. Sellisel juhul teeb litsentse väljastav asutus paranduse ja kehtestab uue lõppkuupäeva.

4.   Kui asjaomane puit ja puittooted enne pealelaadimist riknevad, kaotab FLEGT-litsents kehtivuse ning see saadetakse tagasi litsentse väljastavale asutusele.

Artikkel 7

Paberkandjal litsentsid vastavad 1. liites kirjeldatud vormile.

Artikkel 8

1.   FLEGT-litsents koostatakse lepinguosaliste heakskiidetud ning 1. ja 2. liites kirjeldatud vormil.

2.   Kasutatakse A4 formaadis paberit ning litsents koostatakse neljas eksemplaris.

3.   Iga litsentsivormi eksemplari puhul kasutatakse järgmist värvi paberit:

a)	1. eksemplar on taotleja originaal („Original destiné au demandeur”) – valge;

b)	2. eksemplar on Kameruni tolliasutustele mõeldud eksemplar („Destinée aux douanes camerounaises”) – oranž;

c)	3. eksemplar on ELi tolliasutustele mõeldud eksemplar („Destinée aux douanes de la CE”) – kollane;

d)	4. eksemplar on litsentse väljastava asutuse arhiivi kandmiseks mõeldud eksemplar („Destinée aux archives du service émetteur”) – roheline.

Artikkel 9

1.   Litsentsid täidetakse kirjutusmasinal või arvutis. Kui vormid on isekopeeruvad, võib litsentse täita ka käsitsi.

2.   Litsentse väljastava asutuse templid lüüakse metallpitsatiga, mis on soovitavalt terasest. Siiski võib litsentse väljastava asutuse sellise pitseri asendada survereljeefpitseriga, kombineerides seda tähtede ja numbrite perforeerimisega. Lubatud koguse märgib litsentse väljastav asutus, kasutades võltsimiskindlaid võtteid, mis teevad võimatuks numbrite või sõnade lisamise.

3.   Litsentsid trükitakse ja täidetakse prantsuse või inglise keeles.

Artikkel 10

1.   Litsents koostatakse neljas eksemplaris.

2.   Kui litsentse väljastav asutus on litsentsi täitnud, allkirjastanud ja ametlikult kinnitanud, antakse esimene eksemplar (valge), märkega „originaal”, taotlejale esitamiseks selle Euroopa Liidu liikmesriigi pädevatele asutustele, kus litsentsiga hõlmatud saadetis lubatakse vabasse ringlusse.

3.   Teine eksemplar (oranž), märkega „Kameruni tolliasutustele mõeldud eksemplar”, antakse taotlejale Kameruni tolliasutustele esitamiseks.

4.   Kolmas eksemplar (kollane), märkega „ELi tolliasutustele mõeldud eksemplar”, antakse taotlejale esitamiseks selle liidu liikmesriigi tolliasutustele, kus litsentsiga hõlmatud saadetis lubatakse vabasse ringlusse.

5.   Neljandat eksemplari (roheline), märkega „Litsentse väljastava asutuse arhiivi kandmiseks mõeldud eksemplar”, säilitatakse litsentse väljastava asutuse arhiivis.

4.   PEATÜKK

FLEGT-LITSENTSI KADUMINE, VARGUS VÕI HÄVIMINE

Artikkel 11

1.   Originaali või tolliasutustele mõeldud koopiate kadumise, varguse või hävimise korral võib taotleja või tema volitatud esindaja taotleda, et litsentse väljastav asutus väljastaks talle asenduslitsentsi asutusse hoiule jäänud dokumendi alusel.

2.   Originaali ja tolliasutustele mõeldud koopiate kadumise, varguse või hävimise korral võib taotleja või tema volitatud esindaja taotleda, et litsentse väljastav asutus väljastaks talle mõlema dokumendi asendusdokumendid.

3.   Litsentse väljastav asutus väljastab asenduslitsentsi(d) ühe kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist.

4.   Asenduslitsentsid sisaldavad asendataval litsentsil märgitud teavet ja märkusi, sealhulgas selle litsentsi numbrit.

5.   Asenduslitsents sisaldab märget „DUPLIKAAT”.

6.   Kui kadunud või varastatud litsents leitakse üles, ei tohi seda kasutada ning see tuleb saata tagasi litsentse väljastavale asutusele.

MENETLUSED KAHTLUSTE KORRAL LITSENTSI KEHTIVUSES

Artikkel 12

1.   Kahtluse korral FLEGT-litsentsi või asenduslitsentsi kehtivuses nõuab liidu pädev asutus litsentse väljastavalt asutuselt selle kontrollimist. Kehtiv on ainult litsentse väljastava asutuse vastus.

2.   Kui litsentse väljastav asutus peab vajalikuks, võib ta nõuda pädevalt asutuselt, et see saadaks talle kahtluse alla seatud litsentsi või asenduslitsentsi koopia.

3.   Kui litsentse väljastav asutus peab vajalikuks, võtab ta litsentsi tagasi ja väljastab parandatud eksemplari, millele on märgitud tühistatud dokumendi viiteandmed, ning saadab selle liidu pädevale asutusele.

4.   Kui litsentsi kehtivus leiab kinnitust, teavitab litsentse väljastav asutus sellest pädevat asutust eelistatavalt elektroonilisel teel ja saadab tagasi litsentsi koopiad.

5.   Sel viisil tagasi saadetud litsentsi koopiatel on pitseriga kinnitatud/tõendatud märge „Kinnitatud … [kuupäev]”.

6.   Kui kahtluse alla seatud litsents ei ole kehtiv, teavitab litsentse väljastav asutus sellest liidu pädevat asutust eelistatavalt elektroonilisel teel.

ELEKTROONILISE FLEGT-LITSENTSI TEHNILISED NÄITAJAD

Artikkel 13

1.   FLEGT-litsentsi võib väljastada ja kasutada elektrooniliste süsteemide abil.

2.   Paberkandjal antakse litsents välja nende liidu liikmesriikide puhul, kes ei ole elektroonilise süsteemiga liitunud.

---

LIITED

1.	Litsentsi vorm

2.	Selgitavad märkused

NB!	Vormil peavad olema Kameruni vapp ja templid.

---

1. liide

FLEGT-LITSENTSI VORM

---

2. liide

SELGITAVAD MÄRKUSED

ÜLDTEAVE

—	Täita trükitähtedes.

—	ISO-koodid osutavad siin ühtsele rahvusvahelisele kahetähelisele riigikoodile.

Lahter 1	Väljastav asutus	Märkige litsentse väljastava asutuse nimi ja aadress.
Lahter 2	Õiguspärasuse sertifikaadi viide	Lahtri täidab väljaandev riik.
Lahter 3	FLEGT-litsentsi number	Märkige väljaantud litsentsi number.
Lahter 4	Kehtivuse lõppkuupäev	Litsentsi kehtivusaeg
Lahter 5	Ekspordiriik	Partnerriik, kust puit ja puittooted liitu eksporditi
Lahter 6	ISO-kood	Märkige lahtris 5 osutatud partnerriigi kahetäheline kood.
Lahter 7	Transpordivahend	Märkige transpordivahend eksportimisel.
Lahter 8	Litsentsiomanik	Märkige eksportija nimi ja aadress.
Lahter 9	Kaubanduslik kirjeldus	Märkige puidu ja puittoodete kaubanduslik kirjeldus.
Lahter 10	HSi rubriik ja kirjeldus	Märkige kauba nelja- või kuuekohaline kood vastavalt kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemile.
Lahter 11	Teaduslik või tavanimi	Märkige tootes kasutatud puidu liigi teaduslik või tavanimi. Kui tootes on kasutatud rohkem kui ühte liiki puitu, märkige iga liik eraldi reale. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitmeid liike, mille liigiehtsus on kaduma läinud (nt puitlaastplaat).
Lahter 12	Ülestöötamisriigid	Märkige riigid, kus lahtris 10 osutatud puiduliigid üles töötati. Liittoote puhul märkige kõigi kasutatud puidu liikide päritoluriigid. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitmeid liike, mille liigiehtsus on kaduma läinud.
Lahter 13	ISO-koodid	Märkige lahtris 12 osutatud riikide ISO-koodid. Lahtri võib tühjaks jätta sellise liittoote või koostisosa puhul, milles on kasutatud mitmeid liike, mille liigiehtsus on kaduma läinud.
Lahter 14	Maht (m3)	Märkige kogumaht kuupmeetrites. Lahtri võib tühjaks jätta, kui lahtris 15 osutatud teave on esitatud.
Lahter 15	Netomass	Märkige kogumass kilogrammides. Netomassi määratletakse puittoodete kaaluna ilma kontaktmahutite või muu pakendita, v.a aluspuu, tugipostid, kleepmärgid jne. Lahtri võib tühjaks jätta, kui lahtris 14 osutatud teave on esitatud.
Lahter 16	Ühikute arv	Märkige ühikute arv, kui toote kogust on sel viisil kõige parem kindlaks määrata. Lahtri võib tühjaks jätta.
Lahter 17	Eristusmärgid	Vajaduse korral märkige eristusmärgid, nt partii number, veokirja või konossemendi number. Lahtri võib tühjaks jätta.
Lahter 18	Allkiri ja litsentse väljastava asutuse tempel	Volitatud ametnik kirjutab sellesse lahtrisse oma allkirja ja paneb litsentse väljastava asutuse ametliku templi. Märkida tuleb ka koht ja kuupäev.

---

VI LISA

ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE SÜSTEEMI SÕLTUMATU AUDITI JUHISED

I   Sissejuhatus

Vabatahtliku partnerluslepingu rakendamise raames lepivad liit ja Kamerun kokku sõltumatu auditi korraldamise vajaduses, et tagada FLEGT-litsentside väljastamise protsessi toimimine ja tõhusus.

II   Peamised ülesanded

Süsteemi sõltumatul audiitoril on järgmised ülesanded.

1.

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi auditeerimine — Eri liiki lubade andmise menetluse nõuetele vastavuse kontrollimine — Inimressursid ja suutlikkus — Eri liiki lubade andmise menetlus — Eri liiki lubade andmise kontrollimine (valimipõhiselt) — Lubade registreerimise süsteem — Lubade lisamine metsandusteabe haldamise infosüsteemi (SIGIF II) — Vajaduse korral riigikassasse tagatise maksmise kontrollimine — Lubade määramise kohta teabe avaldamine — Õiguspärasuse sertifikaatide väljastamise süsteemi hindamine — Inimressursid ja suutlikkus — Õiguspärasuse sertifikaatide väljastamise menetlus (vastavushindamise tabeli kohaldamine) — Väljastatud õiguspärasuse sertifikaatide kontrollimine (valimipõhiselt) — Väljastatud sertifikaatide registreerimise süsteem — SIGIF II süsteemi kasutamine ja toimimine — Kohapealse kontrolli menetlused (metsas, maanteel ja töötlemisüksustes) — Kohapealse kontrolli aruannete registreerimine — Mehhanism, mille alusel tunnustatakse eraõiguslikke sertifikaate Kamerunis kohaldatavate põhimõtete, kriteeriumide ja näitajate kohaselt, ning nende vastavushindamise tabeli nõuetele vastavuse kontrollimine — Jälgitavuse süsteemi hindamine — Inimressursid ja suutlikkus — Kohapealse kontrolli menetlused (riikliku metsanduse ja loomastiku kontrolli strateegia rakendamine) — Kontrollitegevuse hindamine (hõlmab võimalikke kohapealseid kontrolle) — Jälgitavuse ahela eri etappide registreerimine — Eri süsteemide koostoime hindamine: metsandusteabe haldamise infosüsteem (SIGIF II), rikkumiste ja metsandusalaste vaidluste infotehnoloogilise halduse järelevalve tarkvara (SIGICOF), tolliinfosüsteem (SYDONIA) ja maksutulu parema järelevalve süsteem (MESURE) — Teabe kontrollimise/kooskõlastamise hindamine kogu tarneahela ulatuses — FLEGT-litsentside väljastamise süsteemi hindamine — Inimressursid ja suutlikkus — Litsentside väljastamise menetlused — SIGIF II, SIGICOFi, SYDONIA ja MESURE kasutamine ja toimimine — Väljastatud FLEGT-litsentside kontrollimine (valimipõhiselt) — Väljastatud FLEGT-litsentside registreerimise süsteem — Statistika või muude konsolideeritud andmete koostamine

2.	Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi puuduste tuvastamine ning nõukogule nende kohta aruande esitamine.

3.	Auditiaruannetes märgitud puuduste kindlakstegemise järel võetud parandusmeetmete tõhususe hindamine.

4.	Liidus FLEGT-süsteemiga hõlmatud toodete liidu turul vabasse ringlusse lubamiseks rakendatud menetluse tõhususe hindamine, eelkõige seoses järgmisega: — kontrollimise tähtpäev; — institutsionaalsed probleemid pädevate asutuste ja litsentse väljastava asutuse vahel.

5.	Läbiveetava puidu järelevalvesüsteemi hindamine.

6.	Mõlema lepinguosalise ühise taotluse korral kõigi muude õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamise käigus ilmnevate küsimuste läbivaatamine.

III   Nõutav kvalifikatsioon

Süsteemi sõltumatu auditi eest vastutab sõltumatu organisatsioon, kellel on tõendatud pädevus auditeerimisvaldkonnas ning kes suudab tõestada oma põhjalikke teadmisi Kameruni ja/või Kongo jõe vesikonna metsasektori kohta. Samuti peaksid sellel organisatsioonil olema järgmised omadused:

—	organisatsioon ei ole otseselt kaasatud Kameruni metsasektori tegevuse juhtimisse (majandamine, töötlemine, puidukaubandus, samuti kontrollitegevus). Metsasektori kontrolli raames Kameruni valitsusega lepingu sõlminud teenuseosutajatel ei ole õigust sõltumatut auditit teha;

—	organisatsioonil ei tohi olla otseseid või kaudseid huve seoses mõne Kameruni ja/või liidu metsasektoris osalejaga;

—	organisatsioonil on sisene kvaliteedisüsteem, mis on vastavuses standardiga ISO 17021, või samaväärne süsteem;

—	organisatsioon on võimeline tõendama, et tema meeskonnas on olemas metsamajanduse, töötleva tööstuse ja jälgitavuse süsteemide auditeerimise eksperdid ning teadmised liidu turu kohta;

—	organisatsioon on võimeline tõendama, et tema meeskonnas on olemas eksperdid, kellel on piisav kogemus Kameruni ja/või Kongo jõe vesikonnas;

—	allpiirkonna ekspertide kaasamist tuleb edendada paralleelselt rahvusvaheliste ekspertide kasutamisega.

IV   Metoodika

Süsteemi sõltumatu audit toimub dokumenteeritud menetluste kohaselt.

—	Süsteemi sõltumatu audiitor tegutseb kooskõlas dokumenteeritud haldusstruktuuri, poliitika ja menetlustega, mis vastavad rahvusvaheliselt heakskiidetud heade tavade suunistes kindlaksmääratud ja avalikkusele kättesaadavaks tehtud tingimustele.

—	Süsteemi sõltumatu audiitor valmistab ette järgmise sagedusega auditeerimise ajakava: kuus kuud pärast kontrollimise süsteemi tegelikku rakendamist ning seejärel üks kord aastas pärast esialgset ajavahemikku, kui süsteemide tõhus toimimine on kinnitust leidnud.

—	Süsteemi sõltumatu audit tehakse võimaluse korral aasta esimeses kvartalis.

—	Dokumentide, registrikirjete ja toimingute hoolikal kontrollimisel (valimipõhiselt) tuleb juhinduda dokumenteeritud menetlustest.

—	Kõik auditeerimisel tehtavad tähelepanekud tuleb dokumenteerida.

—	Auditeerimisel tehtavate tähelepanekute põhjal selgitatakse välja süstemaatilised probleemid.

—	Auditiaruanne peab sisaldama kogu kasulikku teavet programmi kohta ning kõiki tehtud tähelepanekuid. Auditiaruande ja selle kokkuvõtte kava peab olema esitatud dokumenteeritud menetlustes.

—	Süsteemi sõltumatu audiitor loob tema kohta esitatud kaebuste vastuvõtmise ja käsitlemise süsteemi.

V   Teabeallikad

Süsteemi sõltumatul auditeerimisel kasutatakse kõiki kättesaadavaid teabeallikaid, eelkõige järgmisi.

1.	Riikliku metsanduse ja loomastiku kontrolli strateegia (SNCFF) raames tehtud alalise metsanduskontrolli kontrollkäikude aruanded.

2.

Õiguspärasuse kontrollimise süsteemist ja selle neljast komponendist saadav teave: — lubade andmise menetluse nõuetele vastavuse kontrollimine; — õiguspärasuse sertifikaatide väljastamise süsteemi kontrollimine; — jälgitavuse süsteemi kontrollimine; — litsentside väljastamise süsteemi kontrollimine.

3.	Muud asutused: — tolliasutused; — maksuamet (metsandusest saadava tulu kindlustamise programm (PSRF)).

4.

Välistest kontrollimehhanismidest saadav teave: — sõltumatu vaatlus metsandusalaste rikkumiste kontrolliks ja järelevalveks, mille eesmärk on metsanduse eest vastutava ministeeriumi kontrollisuutlikkuse suurendamine ning mis on sõltumatuks teabeallikaks metsandussektori kohta; — järelevalveühing (Société Générale de Surveillance), mille ülesanne on palkide füüsiline inspekteerimine tollitulu tagamiseks; — õiguspärasuse ja jälgitavuse eraõiguslikud vabatahtlikud sertifitseerimissüsteemid, mida tunnustatakse Kamerunis kohaldatavate põhimõtete, kriteeriumide ja näitajate kohaselt, samuti tunnustatud säästva metsamajanduse sertifikaadid (nt metsahoolde nõukogu märgis (Forest Stewardship Council, FSC)); — muud Kameruni metsamajanduse järelevalvemehhanismid, mis annavad olulist teavet ebaseadusliku tegevuse kohta.

5.	Kolmandate isikute kontrollkäigud.

6.	Muudest organisatsioonidest (spetsialiseerunud valitsusvälised organisatsioonid jne) saadav teave.

7.	Liidu pädevate asutuste aruanded.

8.	Kõik muud süsteemi sõltumatu audiitori hinnangul kasulikud teabeallikad.

9.	Muudes FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendavates riikides avaldatud auditid.

VI   Aruanded

Süsteemi sõltumatu auditi aruanne sisaldab järgmist:

i)	lepinguosalistele ettenähtud täielik aruanne, mis sisaldab kogu asjaomast teavet auditiprogrammi, õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimise ja FLEGT-litsentside väljastamise kohta;

ii)	üldsusele ettenähtud kokkuvõte aruandest; kokkuvõte põhineb täielikul aruandel ning selles antakse ülevaade peamistest järeldustest ja süsteemis tuvastatud puudustest.

Süsteemi sõltumatu audiitor esitab esialgse aruande lepingu järelevalve ühiskomitee kaudu lepingu rakendamise ühisnõukogule. Aruande kohta tehtud tähelepanekud edastatakse süsteemi sõltumatule audiitorile lõpliku aruande koostamiseks. Süsteemi sõltumatu audiitor peab esitama kogu vajaliku teabe ja vastused nõutavatele selgitustele. Lõplik aruanne põhineb esialgsel aruandel, millele lisatakse kõik ühe või teise lepinguosalise selgitused ning süsteemi sõltumatu audiitori võimalikud kommentaarid neile selgitustele. Süsteemi sõltumatu audiitor esitab oma lõpliku aruande nõukogule. Nõukogu positiivse arvamuse järel avaldab Kamerun selle aruande. Süsteemi sõltumatu audiitori aruandeid ja kõiki vajalikke parandusmeetmeid arutatakse nõukogus. Neist parandusmeetmetest teavitatakse süsteemi sõltumatut audiitorit.

VII   Töölevõtmise kord

Süsteemi sõltumatu audiitor valitakse vastavalt Kamerunis kehtivale korrale. Kameruni valitsus sõlmib süsteemi sõltumatu audiitoriga lepingu pärast liiduga konsulteerimist ning dokumenteeritud ja läbipaistva valikumenetluse põhjal.

---

VII LISA

AVALIKUSTATAV TEAVE

1.

Lepinguosalised kohustuvad tagama, et vabatahtlik partnerlusleping ja FLEGT-litsentsimissüsteem oleks kõigile osalejatele hästi mõistetav. Juurdepääs eesmärke, rakendamist, järelevalvet ja kontrolli käsitlevale teabele võimaldab protsessi igakülgselt arusaadavaks teha ning kaasata kõik osalejad lepingu eesmärkide saavutamisse. Selline läbipaistvus tugevdab Kameruni metsandussaaduste kuvandit liidu turul ning parandab investeerimiskeskkonda liitu puitu eksportivate ettevõtjate jaoks.

2.

FLEGT-litsentsimissüsteemiga seotud toiminguid käsitlev teave esitatakse lepingu rakendamise ühisnõukogu igal aastal avaldatavas aruandes. Sel eesmärgil korraldab järelevalve ühiskomitee korrapäraseid ühiseid kontrollkäike partnerluslepingu tõhususe ja mõju hindamiseks. Mõlema lepinguosalise teabe põhjal peaks FLEGT-litsentsimissüsteemi aastaaruanne sisaldama eelkõige järgmist teavet: a) FLEGT-litsentsimissüsteemi alusel liitu eksporditud puidu ja puittoodete kogused HS-koodide/CEMAC-koodide asjaomaste rubriikide ja liidu sihtliikmesriikide lõikes; b) Kameruni väljastatud FLEGT-litsentside arv; lepingus kindlaksmääratud tähtpäevaks eesmärkide ja meetmete elluviimisel tehtud edusammud ning kõik lepingu rakendamisega seotud küsimused; c) tegevus, mille eesmärk on hoida ära igasugune võimalus eksportida ebaseaduslikku puitu ja puittooteid väljaspool liitu asuvatele turgudele või turustada neid riigi kohalikul turul; d) Kameruni imporditava või Kamerunist läbiveetava puidu ja puittoodete kogused; e) meetmed, mis on võetud selleks, et ära hoida ebaseaduslikku päritolu puidu ja puittoodete importi ning tagada sellega FLEGT-litsentsimissüsteemi terviklikkus; f) FLEGT-litsentsimissüsteemi rikkumise juhtumid Kamerunis ning nende juhtumite lahendamiseks võetud meetmed; g) FLEGT-litsentsimissüsteemi raames liitu imporditud puidu ja puittoodete kogused HS-koodide/CEMAC-koodide asjaomaste rubriikide ja tooted importinud liidu liikmesriikide lõikes; h) FLEGT-litsentsimissüsteemi raames liitu imporditud puidu ja puittoodete kogused päritoluriikide lõikes (liidu esitatav teave); i) teave rahvusvahelise turu hinnataseme kohta; j) liidu saadud FLEGT-litsentside arv; k) selliste juhtumite arv ning nendega seotud puidu ja puittoodete kogused, mille puhul kohaldati artikli 10 lõikeid 1 ja 2 (1).

3.

Muid andmeid ja aruandeid avaldatakse eesmärgiga anda osalejatele juurdepääs partnerluslepingu rakendamise järelevalve jaoks vajalikule teabele. Juurdepääs teabele peaks samuti võimaldama tugevdada juhtimist metsandussektoris. Kõnealune teave avaldatakse mõlema lepinguosalise veebisaitidel. Täpsemalt sisaldab see teave järgmisi elemente.   Õigusalane teave: — vastavushindamise tabelid; — kõik II lisas osutatud kehtivad õigus- ja haldusnormid ning eeskirjad; — kõigi metsandussektoris kohaldatavate seaduste ja muudatuste tekstid; — metsandusseadustik (seadused ja eeskirjad); — rakenduseeskirjad; — rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute loetelu – sõlmitud/ratifitseeritud; — vabatahtliku partnerluslepingu tekst, selle lisad ja hilisemad muudatused — tööseadustik ja peamised metsandussektoris selle valdkonna suhtes kohaldatavad eeskirjad; — üldine maksuseadustik ja eelarveseadused; — nende õiguspärasuse/säästva majandamise eraõigusliku sertifitseerimise süsteemide loetelu, mida metsanduse eest vastutav ministeerium tunnustab.   Teave tootmise kohta: — palkide aastane kogutoodang; — metsamajanduse lubatud aastamahud puiduliikide, loa liikide ja äriühingute lõikes; — töödeldud puidu aastamahud tooteliikide, puiduliikide ja äriühingute lõikes; — eksporditud palkide aastamahud puiduliikide lõikes (kogumaht ja eksport liitu); — Kameruni imporditud puidu ja puittoodete aastamahud, sh riikide lõikes; — avalikel enampakkumistel müüdud puidu aastamahud.   Teave lubade andmise kohta: — kehtivate lubade loetelu koos loa saanud äriühingute nimedega; — väljastatud aastaste tegevuslubade/metsamajanduse aastaste sertifikaatide loetelu; — kehtivate metsamajanduse lubadega hõlmatud alade asukoha kaart; — iga-aastaseks metsamajandamiseks eraldatud alade asukoha kaart; — kehtivate metsamajanduse lubadega hõlmatud alade ametlik pindala ja loa maksumus (iga-aastane metsandusmaks (RFA)); — eri hanketeated (raieõiguse müük, puude raadamise luba, raieload jne); — teave ostueesõiguse kohta; — turvaliste dokumentide iga-aastaste tühistamiste loetelu (raietööde päevikud DF10 ja saatelehed); — lubade andmise ministeeriumidevahelise komisjoni töö tulemused; — kutseala tegevuslitsentsi (metsamajandus, töötlemine, inventeerimine, metsakorraldus) omavate äriühingute loetelu; — tegevuse alustamise teade puude raadamise lubade (ARB) puhul.   Teave metsakorralduse kohta: — metsakorralduse eest vastutavate ministeeriumide osakondade volitused, roll ja vastutusala; — metsakorraldusega hõlmatud kontsessioonide loetelu; — kommuunimetsade loetelu ja nende pindalad; — antud metsakontsessioonide pindala; — nende metsakontsessioonide pindala, kus tegeletakse metsakorraldusega (sealhulgas iga-aastased tegevuskavad ja viie aasta majandamiskavad); — metsakontsessioonide pindala koos heakskiidetud metsakorralduskavaga; — sertifitseeritud metsakontsessioonide pindala; — heakskiidetud metsakorralduskavade dokumendid; — spetsifikaadid; — keskkonnamõju hindamised.   Teave töötlemise kohta: — heakskiidetud töötlemisettevõtete loetelu; — töötlemisüksuste asukoht (töötlemisüksuste füüsiline aadress ja/või geograafilised koordinaadid); — töötlemisvõimsus töötlemisüksuste lõikes (tegelikult kasutatava võimsuse protsendimäär); — maht tehasesse/äriühingusse sisenemisel; — maht tehasest/äriühingust väljumisel; — varud majandusaasta lõpu seisuga.   Teave ekspordi kohta: — andmed läbiveetava puidu kohta; — ekspordiandmed puiduliikide, riikide ja äriühingute lõikes.   Teave õiguspärasuse kontrollimise süsteemi ja kontrolli kohta: — õiguspärasuse kontrollimise süsteemi lõplik kirjeldus; — õiguspärasuse sertifikaatide ja FLEGT-litsentside väljastamise menetlus; — riiklik strateegia ja kontrollimeetodid; — lubade andmist jälgiva sõltumatu vaatleja aruanded; — metsanduskontrolli jälgiva sõltumatu vaatleja aruanne; — kontrollüksuste aruanded; — väljastatud õiguspärasuse sertifikaatide loetelu; — väljastatud FLEGT-litsentside loetelu; — tagasilükatud sertifikaaditaotlused; — tagasilükatud FLEGT-litsentsi taotlused.   Teave auditite kohta: — auditi juhised; — audiitori töölevõtmise kord; — auditi tulemused; — auditi kohta esitatud kaebused ja nende käsitlemine; — parandusmeetmete rakendamine.   Teave finantstehingute kohta: — metsandusalaste vaidluste loetelu (rikkumiste register); — iga-aastane aruanne metsandusest saadava tulu kohta; — iga-aastase metsandusmaksu (RFA) tasumine lubade lõikes; — kohalike ja üleriigiliste maksude tasumise loetelu; — õigusrikkumiste eest määratud trahvide loetelu; — lahendatud vaidluste loetelu.   Teave institutsioonilise korralduse kohta: — järelevalve ühiskomitee struktuur ja toimimine; — järelevalve ühiskomitee aruanne; — riikliku järelevalvekomitee struktuur ja toimimine; — riikliku järelevalvekomitee aruanne; — IT-süsteemide ühendamise järelevalve ministeeriumidevahelise komitee struktuur ja toimimine; — IT-süsteemide ühendamise järelevalve ministeeriumidevahelise komitee aruanne; — litsentse väljastavate asutuste loetelu; — pädevate asutuste loetelu; — pädevate asutuste aruanded.

4.	Lepinguosalised kohustuvad tagama vabatahtliku partnerluslepingu raames võetud meetmete läbipaistvuse. Sel eesmärgil teevad nad kättesaadavaks kogu teabe, mida nad asjaomase sektori mõne teise osaleja sellekohase taotluse korral vajalikuks peavad.

5.	Teabe avalikustamise vahendid ja kanalid peaksid eelkõige hõlmama järgnevat: — ametlikud aruanded; — veebisaidid (metsandus- ja loomastiku ministeerium (MINFOF), EÜ, GLIN (2); — erinevaid osalejaid kaasav rakendusplatvorm; — infotunnid; — pressikonverentsid; — filmid; — raadio ja televisioon.

---

(1)  Artikli 10 lõiked 1 ja 2: Konsultatsioonid FLEGT-litsentside kehtivuse üle: Kui tekib kahtlus seoses litsentsi nõuetekohasusega, nõuab asjaomane pädev asutus litsentse väljastavalt asutuselt täiendavat teavet.

Kui litsentse väljastav asutus ei vasta 21 kalendripäeva jooksul alates teabenõude kättesaamisest või kui saadud täiendav teave kinnitab, et FLEGT-litsents ei vasta nõuetele, või kui litsentsil esitatud andmed ei vasta saadetisele, jätab asjaomane pädev asutus FLEGT-litsentsi aktsepteerimata ning otsustab kehtivate siseriiklike õigusaktide alusel edasise menetluse. Litsentse väljastavat asutust teavitatakse sellest.

(2)  Global Legal Information Network (ülemaailmne õigusteabevõrgustik).

---

VIII LISA

ÕIGUSPÄRASUSE KONTROLLIMISE SÜSTEEMI HINDAMISE KRITEERIUMID

Käesoleva lepinguga nähakse ette õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamine, mille eesmärk on tagada, et kogu lepingus sätestatud ja Kamerunist liitu eksporditav puit ja puittooted oleks toodetud õiguspäraselt. Õiguspärasuse kontrollimise süsteem peab põhinema järgmistel elementidel:

—	õiguspärase päritoluga puidu määratlus, milles on osutatud seadused, mida on vaja litsentsi saamiseks täita;

—	tarneahela kontroll, et jälgida puidu teekonda alates metsast kuni ekspordikohani;

—	õiguspärasuse määratluse ja tarneahela kontrolli kõigi elementidega vastavuse kontrollimine;

—	õiguspärasuse sertifikaatide väljastamise menetlused ja FLEGT-litsentside väljastamine;

—	sõltumatu audit, et tagada süsteemi toimimine ettenähtud viisil.

Enne litsentsimissüsteemi täielikku käivitumist toimub õiguspärasuse kontrollimise süsteemi sõltumatu tehniline hindamine; lepinguosalised kiidavad lepingu järelevalve ühiskomitee kaudu süsteemitingimused ühiselt heaks. Hindamiskriteeriumide põhjal määratakse kindlaks tulemused, mida tuleks õiguspärasuse kontrollimise süsteemiga saavutada, ning need on hindamistingimuste aluseks. Hindamine hõlmab eelkõige:

—	süsteemi kirjelduse läbivaatamist, pöörates erilist tähelepanu pärast FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu allkirjastamist tehtud läbivaatamistele, ning

—	süsteemi praktilise toimimise uurimist.

I   Õiguspärasuse määratlus

Õiguspärase päritoluga puit tuleb määratleda Kamerunis kehtivate seaduste alusel. Kasutatav määratlus peab välistama igasuguse ebamäärasuse, peab olema objektiivselt kontrollitav ja praktikas kohaldatav ning selles tuleb osutada vähemalt järgmisi valdkondi reguleerivatele seadustele.

Raieõigused – seaduslike õiguste andmine puude raieks selleks õiguspäraselt ettenähtud aladel.

Metsamajandustööd – metsamajandusalaste õigusaktide nõuete järgimine, eriti kooskõlas vastavate keskkonna- ja tööõigusalaste õigusaktidega.

Tasud ja maksud – makse ja tasusid ning puude raie ja raieõigustega vahetult seotud makse käsitlevate õigusaktide nõuete järgimine.

Teised kasutajad – selliste kolmandate isikute, keda võiksid metsa raieõigused mõjutada, maaomandiõigustest või maa ja ressursside kasutusõigustest kinnipidamine kõnealuste õiguste olemasolu korral.

Kaubandus ja toll – kaubandus- ja tollimenetlusi käsitlevate õigussätete järgimine.

Kas saab selgelt nimetada õigusakti, mis käsitleb määratluse iga komponenti?

Kas kriteeriumid/näitajad, mis võimaldavad mõõta vastavust igale määratluse elemendile, on täpselt välja toodud?

Kas kriteeriumid ja näitajad on selged, objektiivsed ja praktikas kohaldatavad?

Kas näitajad ja kriteeriumid võimaldavad määrata selgelt kindlaks eri osalejate rolli ja ülesanded ning kas kontrollimisega hinnatakse kõigi asjaomaste osalejate tulemusi?

Kas õiguspärasuse määratlus hõlmab eespool esitatud peamiste valdkondade kehtivaid õigusakte? Kui mitte, siis miks on teatavate valdkondade õigusaktid kõrvale jäetud?

Kas huvitatud isikud on määratluse väljatöötamisel võtnud arvesse kõigi peamiste valdkondade kohaldatavaid õigusakte?

Kas õiguspärasuse kontrollimise süsteem sisaldab peamisi õigussätteid, mis on kindlaks tehtud eri huvitatud sidusrühmade vaheliste eelnevate arutelude käigus?

Kas õiguspärasuse määratlust ja kontrollikorda / vastavushindamise kontrolltabelit on pärast FLEGTi vabatahtliku partnerluslepingu sõlmimist muudetud? Kas on määratud kindlaks näitajad ja kriteeriumid kõnealuste muudatuste kontrollimiseks?

II   Tarneahela kontroll

Tarneahela kontrollimiseks mõeldud süsteemid peavad tagama puittoodete usaldusväärse jälgitavuse kogu tarneahela lõikes, alates raie- või impordikohast kuni ekspordikohani. Alati ei ole vaja säilitada teavet ühe konkreetse palgi, palgikoorma või puittoote füüsilise teekonna kohta ekspordikohast kuni päritolumetsani, kuid alati tuleb tagada jälgitavus metsa ja esimese punkti vahel, kus toimub toodete segunemine (nt puiduterminal või töötlemisüksus).

II a   Metsamajandamise õigused

Selgelt määratakse kindlaks alad, kus on antud metsaressursside kasutusõigused, ning kõnealuste õiguste omanikud.

Kas kontrollisüsteemiga on tagatud, et tarneahelasse siseneb vaid kehtiva ja aktsepteeritava metsamajandamise õigusega metsaaladelt pärinev puit?

Kas kontrollisüsteemiga on tagatud, et raietöid tegevad ettevõtted on saanud asjaomaste metsaalade jaoks vajalikud metsamajandamise õigused?

Kas metsamajandamise õiguste andmise menetlused ning antud metsamajandamise õigusi ja nende omanikke käsitlev teave on avalikustatud?

II b   Tarneahela kontrolli süsteemid

Tõhusad puidu jälgitavuse mehhanismid on olemas kogu tarneahelas, alates puude raiest kuni ekspordikohani.

Puidu identifitseerimise meetodid võivad erineda, alates üksikute ühikute siltidega märgistamisest kuni koorma või partii saatedokumentide läbivaatamiseni. Valitud meetodi puhul peab arvesse võtma puidu liiki ja väärtust, samuti ebaseadusliku või kontrollimata puiduga kokkupuutumise ohtu.

Kas kontrollisüsteemis tehakse kindlaks kõik võimalikud tarneahelad ja kirjeldatakse neid?

Kas kontrollisüsteemis tehakse kindlaks kõik tarneahela etapid ja kirjeldatakse neid?

Kas meetodid on määratletud ja dokumenteeritud nii, et ühelt poolt oleks võimalik teha kindlaks toote päritolu ja teiselt poolt vältida segunemist teadmata allikatest pärit puiduga järgmistes tarneahela etappides:

—	puud metsas;

—	transport;

—	esialgne ladustamine;

—	saabumine esmase töötlemise üksusesse;

—	töötlemisüksused;

—	esialgne ladustamine;

—	transport;

—	saabumine ekspordikohta?

Millised organisatsioonid vastutavad puiduvoogude kontrollimise eest? Kas neil on piisavad inim- ja muud ressursid kontrollitegevuse nõuetekohaseks läbiviimiseks?

Kas on olemas väljatöötatud ja kohaldatavate kontrollimenetluste tulemuste kontrollimise protokoll?

Kas rakendamise menetlused on selgesõnaliselt määratletud ja kõikidele huvitatud isikutele edastatud?

II c   Kogused

Puidu ja puittoodete koguste mõõtmiseks ja registreerimiseks tarneahela igas etapis on olemas tugevad ja tõhusad mehhanismid ning eelkõige enne raie algust tehtavad usaldusväärsed prognoosid, mis võimaldavad arvestada jalalseisvate puude täpset mahtu igal raiealal.

Kas kontrollisüsteemis registreeritakse koguselised andmed sisenemiste ja väljumiste kohta tarneahela järgmistes etappides:

—	kasvav mets;

—	palgid metsas;

—	transporditud ja ladustatud puit;

—	saabumine esmase töötlemise üksusesse;

—	töötlemisüksustes tehtav kontroll;

—	saabumine ekspordikohta?

Millised organisatsioonid vastutavad koguseliste andmete sisestamise eest kontrollisüsteemi? Kuidas on need organisatsioonid omavahel seotud? Kas nende organisatsioonide töötajad on saanud standardkoolituse andmete haldamises?

Milline on kontrollitud andmete kvaliteet?

Kui vastutajateks on eri organisatsioonid, siis kuidas on tagatud andmete kontrollimine ja haldamine ühtsel viisil?

II d   Andmete kontrollimine

Kõik andmed registreeritakse sellisel viisil, et neid on võimalik viivitamata siduda ahela eelnevate ja järgnevate lülidega. Usaldusväärset võrdlemist teostatakse kogu tarneahela ulatuses.

Kas kõik koguselised andmed registreeritakse sellisel viisil, et neid on võimalik viivitamata siduda ahela eelnevate ja järgnevate lülidega?

Kas on olemas meetodid saekaatrite ja muude rajatiste tootmissisendiks oleva toorpuidu ja tootmisväljundiks oleva töödeldud puidu omavahelise vastavuse hindamiseks?

Kas andmeid on võimalik siduda usaldusväärselt üksikute puittoodete ja partiide kaupa kogu tarneahelas?

Milliseid teavitamise süsteeme ja tehnikaid kasutatakse andmete talletamiseks, sidumiseks ja registreerimiseks? Kas on olemas tõhusad andmeturbesüsteemid?

Kuidas välditakse lubamatut juurdepääsu süsteemidele (süsteemide turve)?

Kuidas on tagatud varundussüsteemide usaldusväärsus?

Milline organisatsioon vastutab andmete sidumise eest? Kas sellel organisatsioonil on andmete nõuetekohaseks haldamiseks piisavad inim- ja muud ressursid?

Milline teave tarneahela kontrolli kohta avalikustatakse?

Kuidas on huvitatud isikutel võimalik kõnealusele teabele juurde pääseda?

II e   Kontrollitud õiguspärase puidu segunemine muul moel heakskiidetud puiduga

Kui kontrollitud õiguspärastest allikatest pärit palkide või puidu segunemine teistest allikatest pärit palkide või puiduga on lubatud, teostatakse piisav hulk kontrolle, et välistada teadmata allikatest või ilma seadusliku metsamajandamise õiguseta raiutud puud.

Kas kontrollisüsteem võimaldab kontrollitud puidu segunemist muul moel heakskiidetud puiduga (nt imporditud puiduga või niisuguselt metsaalalt pärit puiduga, mille kohta on antud küll seaduslik raieõigus, kuid mis ei ole veel läbinud täielikku kontrolliprotsessi)?

Milliseid kontrollimeetmeid kõnealustel juhtudel kohaldatakse? Näiteks, kas kontrollidega tagatakse, et kontrollitud väljunud puidu deklareeritud mahud ei ületa üheski etapis kontrollitud sisenenud puidu mahtude summat?

Millistel tingimustel siseneb tarneahelasse avalikel enampakkumistel müüdav konfiskeeritud puit ning kas selle puhul nähakse ette usaldusväärne kontroll?

II f   Imporditud puittooted

Tehakse asjakohased kontrollid veendumaks, et imporditud puit ja puittooted oleksid imporditud õiguspäraselt.

Kuidas tõendatakse imporditud puidu ja puittoodete õiguspärasust?

Millised elemendid võimaldavad tõendada, et imporditud tooted on pärit kolmandas riigis õiguspäraselt raiutud puudest?

Kas õiguspärasuse kontrollimise süsteemi abil identifitseeritakse imporditud puit ja puittooted kogu tarneahelas?

Kas imporditud puidu kasutamisel on võimalik teha FLEGT-litsentsil kindlaks päritoluriik ja liittoodete koostisosade päritoluriik?

Kas vöötkoodide kasutamine imporditud puudel tagab, et FLEGT-litsentsiga eksporditakse ainult õiguspäraselt raiutud ja töödeldud puittooteid? (Näiteks, mis toimub imporditava puiduga pärast esmase töötlemise etappi, kuidas vöötkood tootele kinnitatakse ja kuidas vöötkoodi pärast järgmisi töötlemisetappe muudetakse)?

III   Kontrollimine

Kontrollimine tähendab kontrollide tegemist puidu õiguspärasuse tagamiseks. Kontrollimine peab olema piisavalt range ja tõhus, et võimaldada teha kindlaks igasugune nõuetele mittevastavus, kas metsas või tarneahelas, ning võtta selle kõrvaldamiseks õigeaegselt meetmeid.

III a   Korraldamine

Kontrolli teostab valitsus, kolmas organisatsioon või mõlemad koos ning neil peavad selleks olema piisavad vahendid, haldussüsteemid, kvalifitseeritud ja koolitatud personal ning tugevad ja tõhusad mehhanismid huvide konfliktide kontrollimiseks.

Kas valitsus on määranud kontrolliülesannete täitmiseks ühe või mitu organit? Kas volitused (ja nendega seotud vastutus) on selged ja avalikustatud?

Kas ülesanded on selgelt määratud ning kas on täpsustatud, milline on nende ülesannetega seoses nõutavad oskused ning kuidas neid ülesandeid rakendatakse?

Mil viisil tagavad õiguspärasuse kontrollimise eest vastutavad talitused võimalikult tiheda koostöö ja andmete tõhusa haldamise metsandussektori kontrolliga tegelevate ametiasutuste vahel (keskkonna- ja looduskaitseministeerium, rahandusministeerium jt)?

Kas kontrollimise eest vastutaval organil on piisavad ressursid õiguspärasuse määratluse nõuetekohaseks kontrollimiseks ning süsteemid puidu tarneahela kontrollimiseks?

Kas kontrollimise eest vastutaval organil on dokumenteeritud haldussüsteem, mis:

—	tagab, et selle personal on pädev ning vajalike kogemustega;

—	kasutab sisemist kontrolli/järelevalvesüsteemi;

—	omab mehhanisme huvide konfliktide kontrollimiseks;

—	tagab süsteemi läbipaistvuse;

—	määrab kindlaks kontrollimeetodid ja kasutab neid;

—	kasutab kaebuste haldamise mehhanismi, millele pääseb juurde üldsus?

III b   Õiguspärasuse määratlusele vastavuse kontrollimine

On selgelt kindlaks määratud, mida on tarvis kontrollida. Kontrollimeetodid on dokumenteeritud ja nende eesmärk on tagada, et protsess oleks süstemaatiline, läbipaistev, põhineks tõenditel, toimuks korrapäraste intervallidega ja hõlmaks kõiki määratluse elemente.

Kas kontrollimeetodid hõlmavad kõiki õiguspärasuse määratluse elemente ning sisaldavad kõigi täpsustatud näitajatega vastavuse kontrollimist?

Kas kontrolli puhul on vajalik:

—	dokumentide ja tegevusandmiku kontrollimine ning tegevuse kohapealne kontroll (sh etteteatamata kontrollid);

—	teabe kogumine välistelt huvitatud isikutelt;

—	kontrollitegevuse registreerimine, mis võimaldab siseaudiitoritel ja sõltumatul kontrollijal kontrolle teostada?

Kas institutsiooniline vastutus ja rollid on selgelt määratletud ja neid kohaldatakse?

Kas õiguspärasuse määratlusele vastavuse kontrolli tulemused avalikustatakse? Kuidas on huvitatud isikutel võimalik kõnealusele teabele juurde pääseda?

III c   Tarneahela kontrollisüsteemide kontrollimine

Selgelt on kindlaks määratud kohaldamisala, milles on täpsustatud, mida on vaja kontrollida, ning mis hõlmab kogu tarneahelat alates raiest kuni eksportimiseni. Kontrollimeetodid dokumenteeritakse; nende eesmärk on tagada, et protsess on süstemaatiline, läbipaistev, põhineb tõenditel, toimub korrapäraste intervallidega ja hõlmab kõike kohaldamisalas sisalduvat ning näeb ette andmete korrapärase ja viivitamatu ristanalüüsi tarneahela igas etapis.

Kas kontrollimeetodid hõlmavad tarneahela kontrollisüsteemide täielikku kontrollimist?

Kas see on kontrollimeetodites selgelt täpsustatud?

Millega tõendatakse, et tarneahela kontrollisüsteeme on tõepoolest kontrollitud?

Kas institutsiooniline vastutus ja rollid on selgelt määratletud ja neid kohaldatakse?

Kas tarneahela kontrollisüsteemide kontrollimise tulemused avalikustatakse? Kuidas on huvitatud isikutel võimalik kõnealusele teabele juurde pääseda?

III d   Mittevastavus

On olemas toimiv ja tõhus mehhanism rikkumiste tuvastamise korral asjakohaste parandusmeetmete võtmiseks ja rakendamiseks.

Kas kontrollisüsteemis on eespool osutatud nõue kindlaks määratud?

Kas on loodud mehhanismid mittevastavuse kõrvaldamiseks? Kas neid ka praktikas kohaldatakse?

Kas rikkumisi ja võetud parandusmeetmeid registreeritakse nõuetekohaselt? Kas parandusmeetmete tõhusust hinnatakse?

Milline teave tuvastatud rikkumiste kohta avalikustatakse?

IV   Litsentsid

Kamerun on andnud litsentse väljastavale asutusele kogu vastutuse FLEGT-litsentside väljastamiseks. FLEGT-litsentse väljastatakse saadetistele või metsandusüksustele.

IV a   Korraldamine

Milline organ vastutab FLEGT-litsentside väljastamise eest?

Kas litsentse väljastava asutuse ja selle personali roll seoses FLEGT-litsentside väljastamisega on selgelt kindlaks määratud ja avalikustatud?

Kas on kindlaks määratud erialaoskustega seotud nõuded ning kas litsentse väljastava asutuse personali jaoks on loodud sisekontrollisüsteem?

Kas litsentse väljastaval asutusel on piisavad ressursid oma ülesande täitmiseks?

IV b   FLEGT-litsentside väljastamine

Kas litsentse väljastav asutus järgib litsentside väljastamisel dokumenteeritud menetlusi?

Kas need menetlused, sealhulgas võimalikud maksud, avalikustatakse?

Millega tõendatakse, et kõnealuseid menetlusi kohaldatakse praktikas nõuetekohaselt?

Kas nii väljastatud kui ka tagasilükatud litsentsid registreeritakse nõuetekohaselt?

Kas registreerimisel viidatakse selgelt tõenditele, mille alusel litsentsid väljastati?

IV c   Saadetiste litsentsid

Kas litsents väljastatakse ühele saadetisele?

Kas ekspordisaadetise õiguspärasust tõendatakse valitsuse kontrolli- ja jälgitavuse süsteemidega?

Kas litsentside väljastamise tingimused on selgelt kindlaks määratud ja kas neist antakse eksportijale teada?

Kas eksportijad saavad täielikult aru FLEGT-litsentside väljastamise kriteeriumidest?

Milline teave väljastatud litsentside kohta avalikustatakse?

V   Süsteemi sõltumatut auditit käsitlevad suunised

Süsteemi sõltumatu auditeerimine on Kameruni metsandussektori reguleerivate organite sõltumatu funktsioon. Selle eesmärk on tagada FLEGT-litsentsimissüsteemi usaldusväärsus, jälgides, et kõik õiguspärasuse kontrollimise süsteemi osad toimiksid ettenähtud moel.

V a   Institutsioonilised sätted

Asutuse määramine: Kamerun on andnud süsteemi sõltumatuks auditeerimiseks ametliku loa ja võimaldab süsteemil toimida tõhusalt ja läbipaistvalt.

Sõltumatus õiguspärasuse kontrollimise süsteemi muudest elementidest: metsaressursside majandamises või reguleerimises osalevad ning sõltumatut auditit tegevad organisatsioonid ja isikud seisavad üksteisest täielikult lahus.

—	Kas valitsus on dokumenteerinud nõuded sõltumatu audiitori sõltumatuse kohta?

—	Kas on ette nähtud, et mõlema lepinguosalise metsandussektoris kaubandushuvi või institutsioonilist rolli omavad organisatsioonid või isikud ei tohi tegutseda sõltumatu audiitorina?

Sõltumatu audiitori määramine: sõltumatu audiitor on määratud läbipaistva mehhanismi abil ning ta tegutseb selgete ja avalikustatud eeskirjade kohaselt.

—	Kas valitsus on avalikustanud sõltumatu audiitori juhised?

—	Kas valitsus on dokumenteerinud ja avalikustanud sõltumatu audiitori määramise menetlused?

Kaebuste käsitlemise mehhanismi loomine: on loodud sõltumatust auditeerimisest tulenevate kaebuste ja vaidluste käsitlemise mehhanism. Kõnealune mehhanism võimaldab käsitleda kõiki litsentsimissüsteemi toimimisega seotud kaebusi.

—	Kas on olemas dokumenteeritud kaebuste käsitlemise mehhanism, mis on tehtud kättesaadavaks kõigile huvitatud pooltele?

—	Kas on selgelt teada, kuidas toimub kaebuste esitamine, dokumenteerimine, (vajaduse korral) kõrgemale ametnikule edastamine, ning milliseid järelmeetmeid on võetud?

V b   Sõltumatu audiitor

Organisatsioonilised ja tehnilised nõuded: sõltumatu audiitor täidab õiguspärasuse tagamise süsteemi muudest elementidest sõltumatut funktsiooni ning tegutseb vastavalt dokumenteeritud haldusstruktuurile ning meetmetele ja menetlustele, mis on kooskõlas rahvusvahelisel tasandil tunnustatud heade tavadega.

—	Kas sõltumatu audiitor tegutseb vastavalt dokumenteeritud haldussüsteemile, mis vastab ISO 17021 standardi nõuetele või sarnastele normidele?

Auditeerimismeetod: Sõltumatu auditeerimise meetod põhineb tõendite kogumisel ning kontrolle teostatakse täpsete intervallidega.

—	Kas sõltumatu auditeerimise meetodites täpsustatakse, et kõik tulemused põhinevad õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimisega seotud objektiivsetel tõenditel?

—	Kas meetodites täpsustatakse maksimaalsed intervallid õiguspärasuse kontrollimise süsteemi iga elemendi kontrollimiseks?

Auditi kohaldamisala: sõltumatu audiitor tegutseb vastavalt juhistele, milles täpsustatakse selgelt, mida on vaja auditeerida, ning mis hõlmavad kõiki FLEGT-litsentside väljastamiseks kokkulepitud nõudeid.

—	Kas sõltumatu auditeerimise meetodid hõlmavad kõiki õiguspärasuse kontrollimise süsteemi elemente ja kas neis on nimetatud peamised tõhususe kontrollid?

Aruannetega seotud nõuded: süsteemi sõltumatu audiitor esitab esialgse aruande lepingu järelevalve ühiskomitee kaudu lepingu rakendamise ühisnõukogule. Sõltumatu audiitori aruandeid ja kõiki parandusmeetmeid arutatakse järelevalve ühiskomitees.

—	Kas sõltumatu audiitori juhistes on täpsustatud aruannetega seotud nõuded ja aruannete esitamise sagedus?

—	Kas audiitori juhistes ning järelevalve ühiskomitee menetlustes on täpsustatud auditi tulemuste avaldamise kord?

VI   Liidus FLEGT-litsentside vastuvõtmiseks kehtestatud süsteemi hindamise kriteeriumid

FLEGT-litsentsimissüsteemi käsitleva määruse ja selle rakendusmeetmetega nähakse ette FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamise menetlused, sealhulgas menetlused, mille alusel kontrollida, et liidu territooriumil vabasse ringlusse lubamiseks ette nähtud Kameruni puittooted oleksid hõlmatud FLEGT-litsentsidega. Nende menetluste kohaselt on muu hulgas nõutav, et liikmesriigid määraksid selle eest vastutava pädeva asutuse.

Kuna tegemist on spetsiaalselt FLEGT-süsteemi rakendamiseks võetavate uute meetmetega, siis antakse hinnang sellele, kui kaugele on liidus jõutud FLEGT-litsentside kontrollimiseks tehtavate ettevalmistustega.

Kas igas liikmesriigis on määratud pädev asutus? Kas see teave on avalikustatud?

Kas igas liikmesriigis on kehtestatud menetlused FLEGT-litsentside käsitlemiseks? Kas need menetlused on avalikustatud?

Kas on kehtestatud asjakohased õigus- ja haldusnormid, juhul kui see on liikmesriikide hinnangul vajalik?

Kas pädevate asutuste ja tolliasutuste vahelise teabevahetuse viisid on kindlaks määratud?

Kas on kehtestatud menetlused, millega võimaldatakse liidule või liidu määratud isikutele või organitele juurdepääs asjakohastele dokumentidele ja andmetele ning millega välditakse probleeme, mis võiksid takistada FLEGT-litsentsimissüsteemi tõhusat toimimist?

Kas on kehtestatud menetlused, mis võimaldavad sõltumatul audiitoril tutvuda asjakohaste dokumentide ja andmetega?

Kas liikmesriigid ja Euroopa Komisjon on kokku leppinud aruandlusmeetodites? Kas nende aruannete avaldamise menetlused on välja töötatud ja heaks kiidetud?

Kas menetlustega on ette nähtud juhtumid, mil kaupadel on küll FLEGT-litsents, kuid neid ei aktsepteerita? Kas on ette nähtud menetlused litsentsidega seotud erimeelsustest teatamiseks ning õigusrikkumiste käsitlemiseks?

Kas teave eri tüüpi õigusrikkumiste korral rakendatavate trahvide kohta on avaldatud?

---

IX LISA

LEPINGU RAKENDAMISE AJAKAVA

Tegevus	Alltegevus	1. aasta (1)	2. aasta	3. aasta	4. aasta	5. aasta	6. aasta	7. aasta	8. aasta
		Ettevalmistusetapp			1. tegevusetapp
1. Osalejate ja üldsuse teadlikkuse tõstmine ja nende teavitamine	1.1. Kommunikatsioonikava väljatöötamine	x
	1.2. Kommunikatsioonikava hindamine ja kohandamine		x	x	x
	1.3. Kommunikatsioonikava rakendamine	x	x	x	x	x	x	x	x
	1.4. Teabevahetusplatvormi loomine Kesk-Aafrika metsade komisjoni (COMIFAC) riikide vahel	x	x	x
	1.5. Kommunikatsioonitegevus rahvusvahelise üldsuse teavitamiseks	x	x	x
	1.6. Edendamistegevus	x	x	x	x	x	x	x	x
	1.7. Osalejate teadlikkuse tõstmine vabatahtliku partnerluslepingu elementidest	x	x	x	x	x	x	x	x
2. Kamerunist pärit FLEGT-litsentsiga toodete edendamine liidu turul	2.1. Edenduskava väljatöötamine / teostatavusuuring Kamerunist pärit FLEGT-litsentsiga toodete märgise („FLEGT-Cameroun” märgis) kohta		x	x
	2.2. Kamerunist pärit FLEGT-litsentsiga toodete märgistamine				x
	2.3. Märgise kaitse ja haldamine				x	x	x	x	x
	2.4. Kamerunist pärit FLEGT-litsentsiga toodete müügiedendus sihtturgudel	x	x	x	x	x	x	x	x
	2.5. Euroopa üldsuse teadlikkuse tõstmine	x	x	x	x	x	x	x	x
	2.6. Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi edendamine teistel rahvusvahelistel turgudel (USA, Hiina jne)			x	x	x	x	x	x
3. Institutsiooniline korraldus	3.1. Keskse struktuuri korraldamine		x	x
	3.2. Äärealade struktuuride korraldamine (Douala, Kribi jne)		x	x
	3.3. Lepingu rakendamise ühisnõukogu ja järelevalve ühiskomitee loomine ja toimimine	x	x	x	x	x	x	x	x
	3.4. Lepingu riikliku järelevalvekomitee loomine ja toimimine	x	x	x	x	x	x	x	x
4. Suutlikkuse suurendamine	4.1. Koolituskava väljatöötamine (asjaomaste osalejate ja kontseptsiooni määratlemine, mis võimaldab määrata kindlaks koolituse eesmärgid ja ettevõetava tegevuse koos kuluprognoosiga)	x
	4.2. Koolituskava rakendamine	x	x	x
	4.3. Vajamineva varustuse ja logistikavahendite kindlakstegemine	x	x
	4.4. Varustuse ja logistikavahendite soetamine		x	x
	4.5. Varustuse ja logistika kasutusele võtmine ja nende toimimise tagamine		x	x
5. Õigusliku raamistiku reformimine	5.1. Metsandusseaduse ja selle rakendusmääruste läbivaatamine	x	x
	5.2. Puidu siseturgu käsitleva õigusliku raamistiku parandamine	x	x	x
	5.3. Metsi (kogukonna-, kommuuni- ja erametsi) käsitleva õigusliku raamistiku parandamine	x	x	x
	5.4. Sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte käsitleva õigusliku raamistiku parandamine	x	x	x
	5.5. Kameruni poolt nõuetekohaselt ratifitseeritud rahvusvaheliste õigusaktide asjakohaste sätete integreerimine	x	x	x
	5.6. Vastavushindamise tabelite võimalik kohandamine			x
	5.7. Metsandussektori industrialiseerimise ja edasise töötlemisega seotud õigusliku raamistiku parandamine	x	x	x
6. Riikliku kontrollisüsteemi parandamine	6.1. Kontrollitegevuse planeerimise süsteemi väljatöötamine	x	x	x	x	x	x	x	x
	6.2. Kontrollimenetluste väljatöötamine kooskõlas õiguspärasuse kontrollimise menetlustega	x	x	x
	6.3. Meetmete väljatöötamine juhtimise parandamiseks	x	x	x
	6.4. Riikliku kontrollisüsteemi toimimine, mille andmed registreeritakse SIGIF II süsteemis			x	x	x	x	x	x
7. Jälgitavuse süsteemi rakendamine	7.1. Jälgitavuse süsteemi väljatöötamine	x	x
	7.2. Asjaomaste ministeeriumide andmebaaside ja Kesk-Aafrika Majandus- ja Rahandusühenduse (CEMAC) riikide andmevahetusmehhanismide ühendamine	x	x
	7.3. Inventeerimiseeskirjade ajakohastamine	x	x
	7.4. Süsteemi katsetamine pilootprojektina (kasutuselevõtuks ettevalmistamine)		x	x
	7.5. Materjalide ja varustuse soetamine (identifitseerimisvahendid, identifitseerimisvahendite lugejad, arvutid) süsteemi laiendamiseks riigi tasandil		x	x
	7.6. Süsteemi konsolideerimine ja laiendamine riigi tasandil: kontrollpostide, sealhulgas piirikontrollipunktide loomine ja varustamine kogu tarneahela ulatuses (infrastruktuur, arvutid, Interneti-ühendus jne)			x	x
	7.7. Osalejate suutlikkuse suurendamine (metsandus- ja loomastiku ministeerium (MINFOF) ja muud asjaomased ametiasutused, erasektor ja kodanikuühiskond) geograafiliste andmete kogumises, andmebaaside kasutamises jne		x	x	x
	7.8. Asjaomaste töötajate (õigustalitus ja kontrollpostid) koolitamine		x	x	x
	7.9. Jälgitavuse süsteemi toimimine				x	x	x	x	x
	7.10. Andmete kogumine ja töötlemine				x	x	x	x	x
	7.11. Varustuse töökorras hoidmine				x	x	x	x	x
8. Metsandusüksuste õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamine	8.1. Jätkuv vastavushindamise tabelite väljatöötamise ja kohapealse katsetamise töö	x	x	x
	8.2. Metsandusüksuste õiguspärasuse kontrollimise süsteemi üksikasjalike menetluste väljatöötamine	x	x	x
	8.3. Metsandusüksuste õiguspärasuse kontrollimise menetluste alane koolitus ja neist teadlikkuse tõstmine			x	x
	8.4. Heakskiidetud eraõigusliku sertifitseerimise süsteemide tunnustamine ja avaldamine	x	x	x
	8.5. Õiguspärasuse sertifikaatide väljastamise süsteemi katsetamine			x
	8.6. Metsandusüksuste õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimise hindamine, võttes vajaduse korral parandusmeetmeid			x	x	x
	8.7. Õiguspärasuse sertifikaatide väljastamine			x	x	x	x	x	x
9. FLEGT-litsentside väljastamise süsteemi rakendamine	9.1. FLEGT-litsentside väljastamise üksikasjalike menetluste väljatöötamine	x	x
	9.2. FLEGT-litsentside väljastamise menetlustest teadlikkuse tõstmine erasektoris	x	x	x
	9.3. Kontaktide loomine liidu pädevate asutustega	x	x	x
	9.4. Elektrooniliste FLEGT-litsentside väljastamise teostatavusuuring			x	x
	9.5. FLEGT-litsentside väljastamise süsteemi katsetamine			x	x
	9.6. FLEGT-litsentside väljastamine				x	x	x	x	x
10. Süsteemi sõltumatud auditid	10.1. Sõltumatu audiitori töölevõtmine ja üksikasjaliku metoodika väljatöötamine			x
	10.2. Esimene sõltumatu audit (kuus kuud pärast süsteemi käivitamist)				x
	10.3. Teine sõltumatu audit (12 kuud pärast süsteemi käivitamist)				x
	10.4. Kolmas sõltumatu audit (kaks aastat pärast süsteemi käivitamist)					x
	10.5. Neljas sõltumatu audit						x
	10.6. Viies sõltumatu audit							x
	10.7. Kuues sõltumatu audit								x
11. Puidu siseturu järelevalve	11.1. Puidu siseturu korraldamine	x	x	x
	11.2. Statistika kogumise süsteemi rakendamine	x	x	x	x	x	x	x	x
12. Industrialiseerimine ja turustamine	12.1. Kameruni puidusektorit ja Kameruni turul puittoodete tarbimise olukorda käsitlevate kirjelduste koostamine	x
	12.2. Konsulteerimine erialaspetsialistidega (ametlike või mitteametlikega)	x
	12.3. Suundumuste ja vajaduste analüüs	x	x
	12.4. Puiduressursside väärtuse tõstmise, tööstusliku arendamise ja edasise töötlemise kava väljatöötamine		x	x
	12.5. Töötlemisstandardite väljatöötamine			x	x
	12.6. Puidu kasutamist edendavate meetmete väljatöötamine (kvaliteedistandardid, uute toodete edendamine)			x	x
	12.7. Vähetuntud liikide kirjeldamine ja edendamine			x	x	x	x	x	x
	12.8. Tehnosiirde soodustamine			x	x	x	x	x	x
13. Vabatahtliku partnerluslepingu mõju järelevalve	13.1. Sotsiaalsete näitajate kindlaksmääramine ja jälgimine		x	x	x	x	x	x	x
	13.2. Konfiskeeritud puidu mahtude järelevalve süsteemi rakendamine		x
	13.3. Sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõju järelevalve süsteemi rakendamine			x
	13.4. Sotsiaalmajandusliku mõju vahehindamine vabatahtliku partnerluslepingu rakendamisel			x	x	x
	13.5. Metsandussektoris saadava tulu muutumise jälgimine			x	x	x	x	x	x
	13.6. Taimestiku alalise järelevalvemehhanismi tugevdamine (püsivalt kasutatavate alade järelevalve, satelliidipildid jne)				x	x	x	x	x
	13.7. Mõjuhindamine ebaseadusliku metsakasutuse, turule juurdepääsu, tulude muutumise, puidu ekspordi ja konfiskeeritud puidu koguste kohta				x	x	x	x
	13.8. Õigusrikkumiste ja kohtumenetlustega seonduva arengu jälgimine			x	x	x	x	x	x
14. Täiendavate rahaliste vahendite otsimine	14.1. Rahaliste vahendite hankimise strateegia väljatöötamine	x	x
	14.2. Programmide väljatöötamine ja rahastajate otsimine		x	x	x	x	x

---

(1)  1. aasta algab lepingu sõlmimisest.

---

X LISA

KAASNEVAD MEETMED JA RAHASTAMISMEHHANISMID

I   Rahastamismehhanismid

Suurt osa vabatahtliku partnerluslepingu rakendamiseks vajalikest meetmetest on juba suurel määral arvesse võetud Kameruni valitsuse sektoripõhiste reformide raames ning need on määratletud metsanduse ja keskkonna valdkondliku tegevuskava prioriteetsete meetmete hulgas. Seetõttu tagatakse kõnealuste meetmete rahastamine nimetatud programmi raames kindlaksmääratud vahenditest, mis on eelkõige järgmised:

a)	Kameruni omavahendid: — riigieelarve; — metsaarenduse erifond;

b)	partnerite osalus: — ühisfond; — eelarvetoetus.

Teatavate vabatahtliku partnerluslepinguga seotud spetsiifilisemate meetmete jaoks on siiski vaja lisaressursse, mis nõuab muude vahendite kaasamist:

—	arengupartnerite tasemel: liidu toetus kümnenda Euroopa Arengufondi (EAF) ja muude kindlaksmääratavate mehhanismide kaudu;

—	riigisisesel tasandil: maksu kehtestamine.

Nende lisavahendite kasutamisel tuleb järgida metsanduse ja keskkonna valdkondlikku tegevuskava.

II   Kaasnevad meetmed

Vabatahtliku partnerluslepingu spetsiifilisema tegevuse rakendamiseks tuleb võtta kaasnevaid meetmeid järgmistes valdkondades:

a)	suutlikkuse suurendamine;

b)	kommunikatsioon;

c)	FLEGT-litsentsiga toodete edendamine liidu turul;

d)	puidu siseturu järelevalve;

e)	industrialiseerimine;

f)	vabatahtliku partnerluslepingu mõju järelevalve;

g)	õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamise järelevalves osalemine;

h)	jälgitavuse süsteemi moderniseerimine;

i)	riikliku kontrollisüsteemi tugevdamine;

j)	õiguspärasuse kontrollimise süsteem;

k)	FLEGT-litsentside väljastamise süsteem;

l)	sõltumatu auditi rakendamine;

m)	õigusliku raamistiku reformimine;

n)	täiendavate rahaliste vahendite otsimine.

Sel otstarbel peavad lepinguosalised tagama, et ette oleks nähtud piisav tehniline abi ja rahaline toetus, mis võimaldaks Kameruni valitsusel kõnealuseid meetmeid rakendada.

II a   Suutlikkuse suurendamine

Selgitus

—	Tehnilise taseme tõstmine kõikide asjaomaste osalejate koolitamise kaudu (ametiasutused, erasektor, kodanikuühiskond jne)

—	Varustuse täiendamine

—	Logistika parandamine

Kavandatav tegevus

—	Koolituskava väljatöötamine (asjaomaste osalejate ja kontseptsiooni määratlemine, mis võimaldab määrata kindlaks koolituse eesmärgid ja ettevõetava tegevuse koos kuluprognoosiga)

—	Koolituskava rakendamine

—	Vajamineva varustuse ja logistikavahendite kindlakstegemine

—	Varustuse ja logistikavahendite soetamine

—	Varustuse ja logistika toimimise tagamine

Kaasnevate meetmete olemus

—	Tehniline abi

—	Rahaline toetus koolituste korraldamiseks

—	Rahaline toetus varustuse ja logistikavahendite soetamiseks

II b   Kommunikatsioon

Selgitus

Kommunikatsioon on vabatahtliku partnerluslepingu / FLEGT-litsentsimissüsteemi rakendamise protsessis väga oluline valdkond, mis võimaldab:

—	kaasata eri osalejaid ja tagada nende panuste sidusus;

—	kaasa aidata Kesk-Aafrika metsade komisjoni (COMIFAC) riikide koostoimele;

—	edendada Kameruni puidu kuvandit rahvusvahelisel turul;

—	tagada üldsuse toetus meetmetele, mida Kameruni valitsus võtab metsaressursside säästva haldamise ja nendest sõltuvate kogukondade arengu heaks;

—	tutvustada vabatahtlikust partnerluslepingust saadavat kasu asjaomastele osalejatele ja üldsusele.

Kavandatav tegevus

—	Sellise kommunikatsioonikava väljatöötamine ja rakendamine, mis käsitleb meetmeid teadlikkuse tõstmiseks metsandus- ja loomastiku ministeeriumi (MINFOF) siseselt ja sellest väljaspool

—	COMIFACi riikide teabevahetusplatvormi loomine

—	Kommunikatsioonitegevus rahvusvahelise üldsuse teavitamiseks (vt VII lisa)

—	Osalejate teadlikkuse tõstmine neid mõjutama hakkavatest vabatahtliku partnerluslepingu elementidest ning neile uute elementidega kohanemisel abi osutamine

—	Euroopa üldsuse teadlikkuse tõstmine jõupingutustest, mida Kameruni valitsus metsandussektori tõhusa juhtimise nimel teeb

Kaasnevate meetmete olemus

—	Rahalised vahendid

—	Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

II c   FLEGT-litsentsiga toodete edendamine liidu turul

Selgitus

—	Usalduse suurendamine õiguspärasuse kontrollimise süsteemi usaldusväärsusele tuginevalt

—	Kameruni puidu liidu turgudele juurdepääsu edendamine

—	Kameruni puidule ja puittoodetele märkimisväärse lisandväärtuse otsimine

Kavandatav tegevus

—	Kamerunist pärit FLEGT-litsentsiga toodete märgise („FLEGT-Cameroun” märgis) teostatavusuuring ja vajaduse korral kasutusele võtmine

—	Märgise kaitse ja haldamine

—	Märgise edendamine

—	Eri liidu turgude teadlikkuse tõstmine sellest, et FLEGT-litsents tagab õiguspärasuse

Kaasnevate meetmete olemus

—	Rahaline toetus

—	Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

—	Edendusmeetmete rakendamine liidu turul

II d   Puidu siseturu järelevalve

Selgitus

—	Puiduvoo jälgimine riigi territooriumil

—	Võimalus hinnata puidu siseturu panust riigi majandusse

Kavandatav tegevus

—	Puidu siseturu korraldamine

—	Puidu siseturgu käsitleva õigusliku raamistiku parandamine

—	Statistika kogumise süsteemi rakendamine

—	Kohandatud jälgitavuse süsteemi rakendamine

Kaasnevate meetmete olemus

—	Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

II e   Industrialiseerimine

Selgitus

—	Tööstusstruktuuri moderniseerimine

—	Tootmise mitmekesistamine (2. ja 3. töötlemine)

—	Riigisisese ja piirkondliku turu arendamine ning õiguspärase puidu kohaliku tarbimise soodustamine

—	Kõrvalsaaduste töötlemise ja kasutamise protsessi parandamine

—	Ekspordiks müüdava puidu lisandväärtuse suurendamine

—	Töökohtade loomine, töötajate koolitamine ja osalemine vaesusevastases võitluses

Kavandatav tegevus

—

Kirjeldused Kameruni puidusektori ja Kameruni turul puittoodete tarbimise olukorra kohta. Eelkõige puidu ja ehitussektori analüüs, sh olukorra kirjeldus teadmiste ja turgude kohta, puidu kasutamise kohta elamuehituses, eelkõige linnapiirkondades, samuti koolitusvajaduste, müügiedenduse ja bioklimaatiliste puitelamute arenduse kohta Kamerunis

—	Konsulteerimine erialaspetsialistidega (ametlike või mitteametlikega)

—	Suundumuste ja vajaduste analüüs

—	Puiduressursside väärtuse tõstmise, tööstusliku arendamise ja edasise töötlemise kava väljatöötamine kooskõlas metsanduse ja keskkonna valdkondliku tegevuskavaga

—	Töötlemisstandardite väljatöötamine

—	Puidu kasutamist edendavate meetmete väljatöötamine (kvaliteedistandardid), uute toodete edendamine kooskõlas metsanduse ja keskkonna valdkondliku tegevuskavaga

—	Vähetuntud liikide edendamine kooskõlas metsanduse ja keskkonna valdkondliku tegevuskava

—	Metsandussektori industrialiseerimisega seotud õigusliku raamistiku parandamine

—	Tehnosiirde soodustamine; tõhususe ja tootlikkuse parandamine; olukorra analüüs, ettepanekud iga allsektori kohta

Kaasnevate meetmete olemus

—	Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

II f   Vabatahtliku partnerluslepingu mõju järelevalve

Selgitus

—	Vabatahtliku partnerluslepingu poolt sotsiaalsele keskkonnale avaldatava mõju hindamine

—	Vabatahtliku partnerluslepingu majandusliku mõju hindamine

—	Vabatahtliku partnerluslepingu poolt taimestiku muutumisele avaldatava mõju hindamine

Kavandatav tegevus

—	Sotsiaalsete näitajate kindlaksmääramine ja jälgimine

—	Konfiskeeritud puidu mahtude järelevalve süsteemi rakendamine

—	Sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõju järelevalve süsteemi rakendamine

—	Sotsiaalmajandusliku mõju vahehindamine vabatahtliku partnerluslepingu rakendamisel

—	Metsandussektoris saadava tulu muutumise jälgimine

—	Taimestiku alalise järelevalvemehhanismi tugevdamine (püsivalt kasutatavate alade järelevalve, satelliidipildid jne)

—	Mõjuhindamine ebaseadusliku metsakasutuse, turule juurdepääsu, tulude muutumise, puidu ekspordi ja konfiskeeritud puidu koguste kohta

—	Õigusrikkumiste ja kohtumenetlustega seonduva arengu jälgimine

Kaasnevate meetmete olemus

—	Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

II g   Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamise järelevalves osalemine

Selgitus

—	Vabatahtliku partnerluslepinguga seotud protsessi tõhusa juhtimise tagamine Kameruni territooriumil

—	Kõikide sidusrühmade kaasamise tagamine

Kavandatav tegevus

—	Kõiki sidusrühmasid koondava riikliku järelevalvekomitee toimimise toetamine

—	Lepingu järelevalve ühiskomitee toimimise toetamine

—	Teabe levitamise mehhanismide rakendamine

Kaasnevate meetmete olemus

—	Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

—	Rahaline toetus kodanikuühiskonna osalemiseks

II h   Jälgitavuse süsteemi moderniseerimine

Selgitus

—	Kõigi puiduvoogude süsteemi kaasamine

—	Iga toote päritolu täpsustamine

—	Tootmist, maksusid, eksporti ja vaidlusi käsitleva igakülgse reaalajas teabe tagamine

Kavandatav tegevus

—	Jälgitavuse süsteemi kirjelduse koostamine

—	Metsandusteabe haldamise teise põlvkonna infosüsteemi (SIGIF) laiendamine

—	Vajaliku varustuse ja infrastruktuuride kasutusele võtmine

—	Jälgitavuse süsteemi toimimise tagamine

—	Andmete kogumise ja töötlemise tagamine

Kaasnevate meetmete olemus

—	Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

—	Rahaline toetus varustuse soetamiseks

II i   Riikliku kontrollisüsteemi tugevdamine

Selgitus

—	Riikliku kontrollisüsteemi rakendamise tõhustamine

Kavandatav tegevus

—	Kontrollitegevuse planeerimise süsteemi väljatöötamine

—	Kontrollimenetluste väljatöötamine

—	Meetmete väljatöötamine juhtimise parandamiseks

Kaasnevate meetmete olemus

—	Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

—	Sõltumatu vaatlusmehhanismi uuendamine

II j   Õiguspärasuse kontrollimise süsteem

Selgitus

—	Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi rakendamine

Kavandatav tegevus

—	Jätkuv vastavushindamise tabelite väljatöötamise ja kohapealse katsetamise töö

—	Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi üksikasjalike menetluste väljatöötamine

—	Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi menetluste alane koolitus ja neist teadlikkuse tõstmine

—	Heakskiidetud eraõigusliku sertifitseerimise süsteemide tunnustamine ja avaldamine

—	Õiguspärasuse sertifikaatide väljastamise süsteemi katsetamine

—	Õiguspärasuse kontrollimise süsteemi toimimise hindamine, võttes vajaduse korral parandusmeetmeid

Kaasnevate meetmete olemus

—	Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

—	Rahaline toetus varustuse soetamiseks

II k   FLEGT-litsentside väljastamise süsteem

Selgitus

—	FLEGT-litsentside väljastamise süsteemi rakendamine

Kavandatav tegevus

—	FLEGT-litsentside väljastamise üksikasjalike menetluste väljatöötamine

—	FLEGT-litsentside väljastamise menetlustest teadlikkuse tõstmine erasektoris

—	Kontaktide loomine liidu pädevate asutustega

—	Elektrooniliste FLEGT-litsentside väljastamise teostatavusuuring

—	FLEGT-litsentside väljastamise süsteemi katsetamine

Kaasnevate meetmete olemus

—	Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

—	Rahaline toetus varustuse soetamiseks

II l   Sõltumatu auditi rakendamine

Selgitus

—	Vabatahtliku partnerluslepingu raames välja antud FLEGT-litsentside väljastamise süsteemi tõhususe ja usaldusväärsuse tagamine

Kavandatav tegevus

—	Korrapärased sõltumatud auditid

—	Süsteemi parandamiseks rakendatud meetmete järelevalve

Kaasnevate meetmete olemus

—	Rahaline toetus auditite tegemiseks

II m   Õigusliku raamistiku reformimine

Selgitus

—	Metsandussektori suhtes kohaldatava õigusliku raamistiku ühtsuse parandamine

—	Olemasolevate ning ebapiisavalt struktureeritud või reguleeritud aspektide täiendamine

Kavandatav tegevus

—	Metsandusseaduse ja selle rakendusmääruste läbivaatamine

—	Puidu siseturgu käsitleva õigusliku raamistiku parandamine

—	Kogukonna-, kommuuni- ja erametsi käsitleva õigusliku raamistiku parandamine

—	Sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte käsitleva õigusliku raamistiku parandamine

—	Kameruni poolt nõuetekohaselt ratifitseeritud rahvusvaheliste õigusaktide asjakohaste sätete integreerimine

—	Vastavushindamise tabelite võimalik kohandamine

—	Metsandussektori industrialiseerimise ja edasise töötlemisega seotud õigusliku raamistiku parandamine

Kaasnevate meetmete olemus

—	Suutlikkuse suurendamine

II n   Täiendavate rahaliste vahendite otsimine

Selgitus

—	Rahaliste vahendite hankimine selliste vabatahtlikust partnerluslepingust tulenevate ning prioriteetseks hinnatud meetmete elluviimiseks, mille jaoks ei ole vahendid veel kättesaadavad

Kavandatav tegevus

—	Rahastajate otsimine

Kaasnevate meetmete olemus

—	Tehniline abi

---

XI LISA

JÄRELEVALVE ÜHISKOMITEE

Lähtudes artiklist 19, moodustavad lepinguosalised otsustusorgani, milleks on lepingu rakendamise ühisnõukogu, edaspidi „nõukogu”, ning ühiskomitee lepingu rakendamise järelevalve ja hindamise tagamiseks ning hõlbustamiseks, edaspidi „järelevalve ühiskomitee”. Järelevalve ühiskomitee hõlbustab lepinguosaliste vahelist dialoogi ja teabevahetust. Eelkõige täidab järelevalve ühiskomitee järgmisi ülesandeid:

a)	viib korrapäraselt läbi ühismissioone, et kontrollida saadud teabele tuginedes lepingu rakendamise tõhusust ja selle mõju;

b)	pakub välja kuupäeva, millal FLEGT-litsentsimissüsteem peaks töökorras olema;

c)

vaatab läbi sõltumatu audiitori aruanded ja kõik mõlema lepinguosalise territooriumil FLEGT-litsentsimissüsteemi toimimise kohta esitatud kaebused ja kolmandate isikute vastuväited sõltumatu audiitori töö suhtes ning pakub välja meetmed süsteemi sõltumatu audiitori aruannetes kirjeldatud küsimuste lahendamiseks;

d)	tagab vajaduse korral järelevalve meetmete üle, mida lepinguosalised võtavad sõltumatu audiitori tuvastatud probleemide lahendamiseks;

e)	kontrollib käesoleva lepingu sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõju hindamist kooskõlas heade tavade ja lepinguosaliste kokkulepitavate kriteeriumidega ning esitab kasulikke ettepanekuid kõigi hindamise käigus tuvastatud probleemide lahendamiseks;

f)	tagab lepingu rakendamise korrapärase hindamise ja vajaduse korral põhjalikud kontrollid;

g)	esitab soovitusi käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise toetamiseks, muu hulgas seoses suutlikkuse suurendamise ning erasektori ja kodanikuühiskonna osalemisega;

h)	koostab lepinguosaliste esitatava teabe põhjal aastaaruande, mille esitab nõukogule;

i)	tagab turuolukorra jälgimise ja koostab selle kohta korrapäraselt aruandeid; teeb vajaduse korral ettepanekuid uuringuteks ning soovitab meetmeid, mida võtta turgude analüüsi käsitlevatest aruannetest lähtudes;

j)	vaatab läbi ühe või teise käesoleva lepingu osalise poolt lepingu või selle lisade muutmiseks käesoleva lepingu artiklis 29 kirjeldatud korras tehtud ettepanekud ning esitab soovituse muudatuse kohta nõukogule heakskiitmiseks;

k)	käsitleb ühe või teise lepinguosalise ettepanekul kõiki muid käesoleva lepingu rakendamisega seotud küsimusi;

l)	artiklis 24 kirjeldatud erimeelsuse korral seoses käesoleva lepingu kohaldamise ja/või tõlgendamisega püüab nõukogu ülesandel leida mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava lahenduse.