18.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 153/1

(1)

Nõukogu 22. septembri 1992. aasta direktiivi 92/75/EMÜ (kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses) (3) on oluliselt muudetud (4). Kuna direktiivi tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Direktiivi 92/75/EMÜ kohaldamisala piirdub kodumasinatega. Komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatis säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskava kohta on näidanud, et direktiivi 92/75/EMÜ kohaldamisala laiendamine energiamõjuga toodetele, mille kasutamine avaldab olulist otsest või kaudset mõju energiatarbimisele, võiks tugevdada kehtivate õigusnormide võimalikku koosmõju, eelkõige koosmõju Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiviga 2009/125/EÜ (mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks) (5). Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada direktiivi 2009/125/EÜ kohaldamist. Koos nimetatud direktiivi ja liidu muude õigusaktidega on käesolev direktiiv osa laiemast õigusraamistikust ning toob seoses sellise tervikliku lähenemisviisiga kaasa täiendava energiasäästu ja keskkonnakasu.

(3)

Euroopa Ülemkogu 8.–9. märtsi 2007. aasta kohtumise eesistujariigi järeldustes rõhutati vajadust suurendada liidu energiatõhusust, et saavutada liidu energiatarbimise 20 % vähendamise eesmärk 2020. aastaks, seati eesmärgid taastuvenergia arendamiseks ja kasvuhoonegaasi heitkoguste vähendamiseks kogu ELis ning kutsuti üles põhjalikult ja kiirelt rakendama komisjoni 19. oktoobri 2006. aasta teatises „Energiatõhususe tegevuskava: potentsiaali realiseerimine” kehtestatud prioriteete. Tegevuskavas rõhutati tootmissektori tohutuid energiasäästuvõimalusi.

(4)

Energiamõjuga toodete tõhususe parandamine tarbijate teadlike valikute abil toob kasu ELi majandusele tervikuna.

(5)

Täpne, asjakohane ja võrreldav teave energiamõjuga toodete energiatarbimise kohta peaks mõjutama lõpptarbijat valima tooteid, mis kasutamisel tarbivad vähem energiat ja muid olulisi ressursse või mis kaudselt tingivad väiksema energiatarbimise, ajendades sellega tootjaid võtma meetmeid nende toodete energia- ja muude oluliste ressursside tarbimise vähendamiseks. Samuti peaks see kaudselt soodustama kõnealuste toodete tõhusat kasutamist, et aidata kaasa ELi 20 % energiatõhususe eesmärgi saavutamisele. Sellise teabe puudumisel ei piisa kõnealuste toodete mõistliku energiakasutuse ja muude oluliste ressursside kasutuse soodustamiseks ainult turujõududest.

(6)

Tuleks meenutada, et olemas on liidu ja liikmesriikide õigusaktid, millega antakse tarbijatele teatavad õigused seoses ostetud toodetega, sealhulgas õigus hüvitisele või toote väljavahetamisele.

(7)

Komisjon peaks koostama energiamõjuga prioriteetsete toodete loetelu, mida võiks hõlmata käesoleva direktiivi kohane delegeeritud õigusakt. Selline loetelu võiks sisalduda direktiivis 2009/125/EÜ osutatud tööplaanis.

(8)

Teabel on turujõudude toimimisel keskne koht ja seepärast tuleb kehtestada kõikide sama liiki toodete jaoks ühtne märgistus, mis annab potentsiaalsetele ostjatele standarditud lisateavet kõnealuste toodetega seotud kulude kohta energia- ja muude oluliste ressursside tarbimise seisukohast, ja võtta meetmeid, et tagada selline teave ka nendele potentsiaalsetele lõpptarbijatele, kellel ei ole võimalust toodet ja seega ka selle märgist vahetult näha. Selleks et märgistus oleks tõhus ja otstarbekas, peaks märgis olema lõpptarbijatele kergesti äratuntav, lihtne ja kokkuvõtlik. Selleks tuleks märgistuse praegune kujundus säilitada alusena, mille põhjal teavitada lõpptarbijaid toodete energiatõhususest. Toodete energiatarbimist ja muud asjakohast teavet tuleks mõõta vastavalt ühtlustatud standarditele ja meetoditele.

(9)

Nagu käesoleva direktiivi ettepanekuga koos esitatud komisjoni mõjuhinnangus osutatud, on maailma erinevates riikides eeskujuks võetud energiamärgistuse süsteem.

(10)

Liikmesriigid peaksid regulaarselt jälgima vastavust käesoleva direktiivi nõuetele ning lisama asjakohase teabe aruandesse, mille nad vastavalt käesolevale direktiivile on kohustatud komisjonile esitama iga nelja aasta tagant, pöörates erilist tähelepanu tarnijate ja edasimüüjate kohustustele.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega) (6) sisaldab üldsätteid toodete turustamisega seotud turujärelevalve kohta. Käesolevas direktiivis on selle eesmärkide saavutamiseks ette nähtud sellekohased üksikasjalikumad sätted. Kõnealused sätted on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008.

(12)

Täielikult vabatahtlik süsteem tooks kaasa olukorra, kus ainult mõned tooted märgistatakse ja varustatakse tootekirjeldusega, mis võib lõpptarbijate hulgas segadust tekitada või neid isegi eksitada. Seepärast peaks praegune süsteem tagama, et kõikide asjaomaste toodete energia- ja muude oluliste ressursside tarbimine esitatakse märgistuses ja ühtses tootekirjelduses.

(13)

Energiamõjuga toodete kasutamine avaldab otsest või kaudset mõju mitmesuguste energialiikide tarbimisele, olulisimad on elekter ja gaas. Seepärast peaks käesolev direktiiv hõlmama energiamõjuga tooteid, mille kasutamine avaldab otsest või kaudset mõju mis tahes energialiigi tarbimisele.

(14)

Delegeeritud õigusakt peaks hõlmama selliseid energiamõjuga tooteid, mille kasutamine avaldab olulist otsest või kaudset mõju energia- või vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimisele ja millel on piisavalt potentsiaali energiatõhususe parandamiseks, kui teabe esitamine märgistuses võib stimuleerida lõpptarbijaid ostma tõhusamaid tooteid.

(15)

Saavutamaks liidu kliimamuutuse ja energiajulgeoleku valdkonna eesmärke ning võttes arvesse, et pikaajalises perspektiivis eeldatavalt jätkub toodete kogu energiatarbimise suurenemine, võiks käesoleva direktiivi alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides vajaduse korral märgistusel rõhutada ka toote suurt kogu energiatarbimist.

(16)

Mitmes liikmesriigis kehtib riigihankepoliitika, mille kohaselt tellijad peavad hankima energiatõhusaid tooteid. Mõni liikmesriik on kehtestanud ka soodustused seoses energiatõhusate toodetega. Kriteeriumid, mille alusel valitakse välja riigihanke korras soetatavad või soodustusi saavad tooted, võivad liikmesriigiti oluliselt erineda. Kui käesoleva direktiivi alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatakse konkreetsetele toodetele energiatõhususe klassi standardid, võib väheneda riigihangete ja soodustuste killustatus ning paraneda tõhusate toodete kasutuselevõtt.

(17)

Soodustused, mida liikmesriigid võivad energiatõhusate toodete edendamiseks teha, võivad osutuda riigiabiks. Käesolev direktiiv ei piira selliste soodustustega seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaselt rakendatavate tulevaste riigiabimenetluste tulemusi ning see ei peaks hõlmama maksustamise ja eelarve küsimusi. Liikmesriikidel on õigus otsustada selliste soodustuste laadi üle.

(18)

Energiatõhusate toodete edendamine märgistuse, riigihangete ja soodustuste kaudu ei tohiks kahjustada nende keskkonnatoimet ja selliste toodete toimimist.

(19)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte energiamõjuga toodete kasutamisega kaasnevat energia- ja muude oluliste ressursside tarbimist käsitleva märgistuse ja ühtse tootekirjelduse kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(20)

Komisjon peaks regulaarselt esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ELi ja eraldi iga liikmesriiki käsitleva kokkuvõtte käesoleva direktiivi alusel liikmesriikide esitatud aruannetest direktiivi jõustamise ja nõuetele vastavuse kohta.

(21)

Komisjon peaks vastutama märgistusliikide kohandamise eest, et tagada prognoositavus tööstuse ja arusaadavus tarbijate jaoks.

(22)

Asjaomaste toodete puhul võib tehnoloogia areng ja täiendava märkimisväärse energiasäästu võimalus muuta vajalikuks toodete edasise erineval määral diferentseerimise ja anda põhjust klassifitseerimise läbivaatamiseks. Selline läbivaatamine peaks eelkõige hõlmama klassifitseerimise muutmise võimalust. Kõnealune läbivaatamine tuleks läbi viia võimalikult kiiresti toodete puhul, mis oma kõrge innovatiivsuse tõttu võivad energiatõhusust oluliselt suurendada.

(23)

Säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskava rakendamist käsitleva aruande koostamisel ja edusammude läbivaatamisel 2012. aastal analüüsib komisjon eelkõige seda, kas on vaja täiendavaid meetmeid toodete energia- ja keskkonnanäitajate parandamiseks, sealhulgas võimalust edastada tarbijatele teavet toodete süsiniku jalajälje või keskkonnamõju kohta nende olelusringi jooksul.

(24)

Käesoleva direktiivi riigi õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes direktiiviga 92/75/EMÜ oluliselt muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb direktiivist 92/75/EMÜ.

(25)

Käesoleva direktiivi sätete rakendamisel peaksid liikmesriigid püüdma hoiduda meetmetest, mis võiksid tekitada tarbetuid bürokraatlikke ja ülemäära keerukaid kohustusi asjaomastele turuosalistele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

(26)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivi 92/75/EMÜ riigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

(27)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (7) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja liidu huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks,

a)

kasutatud tooted;

b)

kõik inimeste ja kaupade veoks ettenähtud transpordivahendid;

c)

toodetele ohutuse tagamiseks kinnitatud nimeplaat.

a)

kõik nende territooriumil asuvad tarnijad ja edasimüüjad täidavad artiklites 5 ja 6 sätestatud kohustusi;

b)

käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete puhul on keelatud kasutada muid märgiseid, tähiseid, sümboleid või silte, mis ei vasta käesoleva direktiivi ja asjakohaste delegeeritud õigusaktide nõuetele, kui see võib tõenäoliselt lõpptarbijaid seoses energia- või vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimisega toote kasutamise ajal eksitada või segadusse ajada;

c)

energiatarbimist või -kokkuhoidu käsitlevate märgiste ja tootekirjelduste süsteemi kehtestamisega kaasnevad õppe- ja reklaamiotstarbelised teavituskampaaniad, mille eesmärk on edendada energiatõhusust ja julgustada lõpptarbijaid energiat vastutusrikkamalt tarbima;

d)

võetakse asjakohaseid meetmeid, et ergutada käesoleva direktiivi rakendamise eest vastutavaid asjaomaseid riiklikke või piirkondlikke asutusi koostööle ning edastada üksteisele ja komisjonile teavet, mis on abiks käesoleva direktiivi kohaldamisel. Halduskoostööks ja teabevahetuseks kasutatakse niipalju kui võimalik elektroonilisi sidevahendeid; selline koostöö ja teabevahetus peavad olema kulutõhusad ja neid võib toetada ELi asjaomastest programmidest. Vajaduse korral tagatakse sellise koostööga kõnealuse menetluse käigus edastatud tundliku teabe turvaline ja konfidentsiaalne töötlemine ja kaitse. Komisjon võtab asjakohased meetmed, et toetada käesolevas punktis osutatud liikmesriikidevahelist koostööd ja anda sellesse oma panus.

a)

lõpptarbijatele antakse kooskõlas käesoleva direktiivi alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega tootekirjelduse ja märgistuse abil teavet elektrienergia, muude energialiikide ja vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimise kohta kasutamise ajal ja lisateavet seoses lõpptarbijatele otseselt või mis tahes kaugmüügivahendite, sealhulgas Interneti kaudu kaudselt müügiks, rendile andmiseks või järelmaksuga müügiks pakutavate või esitletavate toodetega;

b)

sisseehitatud või paigaldatud toodete puhul esitatakse punktis a osutatud teave ainult juhul, kui seda nõuab kohaldatav delegeeritud õigusakt;

c)

käesoleva direktiivi alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktiga hõlmatud energiamõjuga toote konkreetse mudeli mis tahes reklaam sisaldab viidet toote energiaklassile, kui avaldatakse energiatarbimise või hinnaga seotud teavet;

d)

energiamõjuga tooteid puudutavates tehnilistes müügiedendusmaterjalides, milles kirjeldatakse toote tehnilisi näitajaid (st tehnilised juhendid ja tootjabrošüürid) ning mis on saadaval pabertrükistena või Internetis, edastatakse lõpptarbijatele vajalik teave energiatarbimise kohta või lisatakse neisse viide toote energiatõhususklassile.

a)

tarnijad, kes lasevad turule või võtavad kasutusele delegeeritud õigusaktiga hõlmatud tooteid, varustavad need käesoleva direktiivi ja delegeeritud õigusakti kohase märgistuse ja tootekirjeldusega;

b)

tarnijad koostavad piisava tehnilise dokumentatsiooni, mis võimaldab hinnata märgistuses ja tootekirjelduses sisalduva teabe täpsust. Kõnealune tehniline dokumentatsioon sisaldab järgmist:

Selleks võivad tarnijad kasutada asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt juba koostatud dokumentatsiooni;

c)

tarnijad hoiavad tehnilist dokumentatsiooni kontrollimiseks kättesaadavana viis aastat pärast asjaomase toote tootmise lõpetamist.

Taotluse korral teevad tarnijad tehnilise dokumentatsiooni elektroonilise versiooni kättesaadavaks liikmesriikide turujärelevalveasutustele ja komisjonile kümne päeva jooksul alates taotluse saamisest liikmesriigi pädevalt asutuselt või komisjonilt;

d)

tarnijad varustavad edasimüüjaid vajalike märgiste ja tootekirjeldustega tasuta.

Tarnijad edastavad märgistused edasimüüjate taotlusel viivitamata, ilma et see piiraks tarnijate võimalust valida märgiste edastamise süsteemi;

e)

lisaks märgistusele esitavad tarnijad ka tootekirjelduse;

f)

tarnijad lisavad tootekirjelduse kõikidesse toodet käsitlevatesse brošüüridesse. Kui tarnija tootebrošüüre välja ei anna, varustab ta kõnealuse tootekirjeldusega muud tootega kaasa antavad dokumendid;

g)

tarnijad vastutavad märgiste ja tootekirjelduste täpsuse eest;

h)

tarnijad loetakse nõustunuks märgisel või tootekirjelduses esitatud teabe avaldamisega.

a)

edasimüüjad esitlevad märgistusi nõuetekohaselt, nähtaval ja loetaval viisil ning teevad tootekirjelduse kättesaadavaks tootebrošüüris või muudes toodete müügi korral lõpptarbijale kaasa antavates dokumentides;

b)

delegeeritud õigusaktiga hõlmatud toodet esitledes kinnitavad edasimüüjad sellele kohaldatavas delegeeritud õigusaktis täpsustatud selgelt nähtavasse kohta asjakohases keeles koostatud märgise.

a)

vastavalt kõige viimastele kättesaadavatele näitajatele ja arvestades liidu turule lastud koguseid, on toodetel märkimisväärne potentsiaal säästa energiat ja vajaduse korral muid olulisi ressursse;

b)

turul saadaolevate samaväärse funktsiooniga toodete asjakohased tõhususnäitajad on väga erinevad;

c)

komisjon võtab arvesse asjakohaseid liidu õigusakte ja eneseregulatsiooni, näiteks vabatahtlikke kokkuleppeid, millega eeldatavasti saavutatakse eesmärgid kiiremini ja väiksemate kuludega kui kohustuslike nõuetega.

a)

võtab arvesse direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 1. osas esitatud keskkonnaparameetreid, mis direktiivi 2009/125/EÜ alusel vastu võetud asjakohases rakendusaktis määratletakse olulisena ja mis on lõpptarbija jaoks toote kasutamisel asjakohased;

b)

hindab delegeeritud õigusakti mõju keskkonnale, lõpptarbijatele ja tootjatele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, seoses konkurentsivõimega (sealhulgas liiduvälistel turgudel), innovatsiooni, turule juurdepääsu ning kulude ja tuluga;

c)

konsulteerib asjaomaste sidusrühmadega;

d)

määrab rakendustähtaja(d), astmelised meetmed või üleminekumeetmed või -perioodid ja arvestab seejuures võimalikku mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele või peamiselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toodetavatele konkreetsetele tooterühmadele.

a)

hõlmatud tooteliikide täpne määratlus;

b)

artikli 1 lõikes 1 osutatud teabe saamiseks kasutatavad mõõtestandardid ja -meetodid;

c)

artikli 5 kohaselt nõutava tehnilise dokumentatsiooni üksikasjad;

d)

artiklis 4 osutatud märgistuse kujundus ja sisu, kusjuures märgiste vorm on tooterühmade lõikes võimalikult ühetaoline ning igal juhul selgelt nähtav ja loetav. Märgistuse vormi aluseks jääb tähtedel A–G põhinev klassifikatsioon; klassifikatsiooni astmed vastavad lõpptarbija seisukohast märkimisväärsele energiasäästule ja kulutuste kokkuhoiule.

Klassifikatsioonile võib lisada kolm täiendavat klassi, kui tehnika areng seda nõuab. Kõnealused täiendavad klassid on A+, A++ ja A+++, millest viimane tähistab kõige tõhusamat klassi. Põhimõtteliselt on klasside koguarv piiratud seitsmega, välja arvatud juhul, kui tooted kuuluvad enamatesse klassidesse.

Värviskaala koosneb kõige rohkem seitsmest erinevast värvist alates tumerohelisest kuni punaseni. Vaid kõrgeimasse klassi kuuluva toote värvikood on alati tumeroheline. Kui klasse on rohkem kui seitse, võib korduvalt kasutada vaid punast värvi.

Klassifikatsioon vaadatakse läbi eelkõige juhul, kui märkimisväärne osa siseturul pakutavatest toodetest jõuab kahte kõrgeimasse energiatõhususklassi ja kui toodete edasise diferentseerimise abil võib saavutada täiendavat säästu.

Toodete võimaliku uuesti klassifitseerimise üksikasjalikud kriteeriumid määratakse vajaduse korral juhtumipõhiselt kindlaks asjaomases delegeeritud õigusaktis;

e)

koht, kuhu esitletavale tootele kinnitatakse märgis, ning viis, kuidas märgistust ja/või teavet tuleb esitada artikliga 7 hõlmatud müügipakkumiste korral. Vajaduse korral võib delegeeritud õigusaktiga ette näha, et märgis kinnitatakse tootele või trükitakse pakendile, või määrata kindlaks üksikasjalikud nõuded, mis käsitlevad märgiste trükkimist kataloogides või nende kasutamist kaugmüügi ja Interneti-müügi korral;

f)

artiklis 4 ja artikli 5 punktis c nimetatud tootekirjelduse või lisateabe sisu ning vajaduse korral selle vorm ja muud üksikasjad. Märgisel olev teave lisatakse ka tootekirjeldusele;

g)

reklaammärgistuse konkreetne sisu, sealhulgas vajaduse korral konkreetse toote energiaklass ja muud asjakohased tõhususnäitajad, mis esitatakse loetavalt ja nähtavalt;

h)

vajaduse korral märgistusklassi(de) kestus kooskõlas punktiga d;

i)

märgistel ja tootekirjeldustes esitatud teabe täpsus;

j)

delegeeritud õigusakti hindamise ja võimaliku läbivaatamise kuupäev, võttes arvesse tehnoloogia arengu kiirust.

a)

artikli 4 punkti c panust käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamisse;

b)

artikli 9 lõike 1 tõhusust;

c)

vajadust muuta artikli 10 lõike 4 punkti d, võttes arvesse tehnika arengut ja tarbijate arusaamist märgistuse kujundusest.