30.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 26/30

---

NÕUKOGU OTSUS 2010/53/ÜVJP,

30. november 2009,

salastatud teabe turvalisust käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta Austraalia ja Euroopa Liidu vahel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 24,

võttes arvesse eesistujariigi soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu otsustas oma 9. märtsi 2009. aasta istungil volitada eesistujariiki, keda abistab peasekretär / kõrge esindaja ja kes kaasab täielikult komisjoni, alustama kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 24 Austraaliaga läbirääkimisi teabeturbe kokkuleppe sõlmimiseks.

(2)	Pärast kõnealuse volituse saamist läbirääkimiste alustamiseks leppis eesistujariik, keda abistas peasekretär / kõrge esindaja, läbirääkimiste tulemusena kokku salastatud teabe turvalisust käsitleva kokkuleppe Austraaliaga.

(3)	Kõnealune kokkulepe tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel kiidetakse käesolevaga heaks Euroopa Liidu ning Austraalia vaheline salastatud teabe turvalisust käsitlev kokkulepe.

Kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud kokkuleppele alla kirjutama, et see Euroopa Liidu suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

30.1.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 26/31

---

TÕLGE

Austraalia ja Euroopa Liidu vaheline salastatud teabe turvalisust käsitlev kokkulepe

LEPING

AUSTRAALIA

ja

EUROOPA LIIT, edaspidi „EL”,

edaspidi „kokkuleppeosalised”,

ARVESTADES, ET kokkuleppeosaliste eesmärk on igal viisil tugevdada oma julgeolekut ja tagada oma kodanikele kõrgetasemeline kaitse turvalisusel rajaneval alal;

ARVESTADES, ET kokkuleppeosalised on seisukohal, et julgeolekuga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes tuleks arendada omavahelisi konsultatsioone ja koostööd;

ARVESTADES, ET seetõttu on pidevalt vaja vahetada salastatud teavet kokkuleppeosaliste vahel;

TÕDEDES, ET põhjalikud ja tõhusad konsultatsioonid ja koostöö võivad nõuda juurdepääsu Austraalia ning ELi salastatud teabele ning samuti salastatud teabe vahetamist kokkuleppeosaliste vahel;

OLLES TEADLIKUD, ET selline juurdepääs salastatud teabele ning selle vahetamine nõuab asjakohaseid turvameetmeid;

VÕTTES ARVESSE, et Austraalia ja EL algatasid 29. oktoobril 2008 koostööraamistiku, mis toetab mitmeid ühiseid eesmärke;

VÕTTES ARVESSE, et koostööraamistiku esimese eesmärgi saavutamiseks on spetsiaalselt ette nähtud läbirääkimiste alustamine salastatud teavet käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks;

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Selleks, et tugevdada kahe- ja mitmepoolset dialoogi ning teha koostööd ühiste välisjulgeolekupoliitika- ja julgeolekualaste huvide edendamisel, kohaldatakse käesolevat kokkulepet artikli 2 punktis a määratletud salastatud teabe suhtes, mida kokkuleppeosalised teineteisele edastavad või omavahel vahetavad.

2.   Kumbki kokkuleppeosaline kaitseb teiselt kokkuleppeosaliselt saadud salastatud teavet, eelkõige loata avalikustamise eest.

3.   Kumbki kokkuleppeosaline täidab käesolevast kokkuleppest tulenevaid kohustusi vastavalt oma õigus- ja haldusnormidele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „salastatud teave”– kogu teave, millele kokkuleppeosaline on määranud salastatuse taseme (artikli 4 kohaselt) ja mille loata avalikustamine võib erineval määral kahjustada kokkuleppeosalise huve. Teave võib esineda suulisel, visuaalsel, elektroonilisel, magnetilisel või dokumendi kujul või materjalina (sealhulgas seadmed või tehnoloogia), kaasa arvatud paljundused ja tõlked;

b)   „EL”– Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi „nõukogu”), peasekretär/kõrge esindaja ja nõukogu peasekretariaat ning Euroopa Ühenduste Komisjon (edaspidi „Euroopa Komisjon”);

c)   „edastav kokkuleppeosaline”– kokkuleppeosaline, kes edastab salastatud teavet teisele kokkuleppeosalisele;

d)   „vastuvõttev kokkuleppeosaline”– kokkuleppeosaline, kes saab salastatud teavet edastavalt kokkuleppeosaliselt;

e)   „salastatuse tase”– edastava kokkuleppeosalise määratud tähistus, millega määratakse kindlaks teabe kaitse miinimumtase, mis tuleb tagada, et kaitsta teavet avalikustamise eest, millel võiksid edastava kokkuleppeosalise jaoks olla negatiivsed tagajärjed. Kummagi kokkuleppeosalise salastatuse tasemed on määratletud artiklis 4;

f)   „teadmisvajadus”– põhimõte, et juurdepääs salastatud teabele peaks olema piiratud isikute ringiga, kellel on vaja sellist teavet kasutada oma ametikohustuste täitmiseks;

g)   „kolmas isik”– iga isik või üksus, kes ei ole kokkuleppeosaline;

h)   „töövõtja”– üksikisik (keda Austraalia või EL ei ole palganud töölepingu alusel) või juriidiline isik, kellel on õigus- ja teovõime lepinguliste kohustuste võtmiseks kaupade tarneks või teenuste osutamiseks; siia alla käib ka alltöövõtja.

Artikkel 3

Kaitse tase

Mõlemad kokkuleppeosalised ning nende artikli 2 punktis b määratletud üksused tagavad, et nad kohaldavad julgeolekusüsteemi ja julgeolekumeetmeid, mis põhinevad nende õigus- ja haldusnormides sätestatud julgeolekupõhimõtetel ja miinimumstandarditel ning mis kajastuvad artikli 12 kohaselt kehtestatavas julgeolekukorras, tagamaks, et käesoleva kokkuleppe alusel vahetatava salastatud teabe suhtes kohaldatakse võrdväärse tasemega kaitset.

Artikkel 4

Salastatuse tasemed

1.   Salastatud teave tähistatakse järgmiste salastatuse tasemetega:

a)	Austraalia puhul tähistatakse salastatud teave märkega „TOP SECRET”, „SECRET” või „HIGHLY PROTECTED”, „CONFIDENTIAL” või „PROTECTED”, „RESTRICTED” või „X-IN-CONFIDENCE”

b)	ELi puhul tähistatakse salastatud teave märkega „TRES SECRET UE/EU TOP SECRET”, „SECRET UE”, „CONFIDENTIEL UE” või „RESTREINT UE”.

2.   Üksteisele vastavad salastatuse tasemed on:

Euroopa Liidu puhul	Austraalia puhul
TRES SECRET UE/EU TOP SECRET	TOP SECRET
SECRET UE	SECRET või HIGHLY PROTECTED
CONFIDENTIEL UE	CONFIDENTIAL või PROTECTED
RESTREINT UE	RESTRICTED või X-IN-CONFIDENCE

3.   Enne salastatud teabe edastamist määrab edastav kokkuleppeosaline salastatud teabele salastatuse taseme ning pitseerib, tähistab või märgistab salastatud teabe edastava kokkuleppeosalise nimega.

4.   Edastav kokkuleppeosaline võib salastatud teabe tähistada lisamärkega, et piirata selle kasutamist, avalikustamist, levitamist ja juurdepääsu vastuvõtva kokkuleppeosalise poolt. Vastuvõttev kokkuleppeosaline peab järgima kõiki selliseid piiranguid.

Artikkel 5

Salastatud teabe kaitse

Kumbki kokkuleppeosaline

a)

tagab selliste rajatiste julgeoleku, kus hoitakse temale teise kokkuleppeosalise poolt avaldatud salastatud teavet, ning tagab, et iga sellise rajatise puhul võetakse kõik vajalikud meetmed käesoleva kokkuleppe alusel teise kokkuleppeosalise poolt edastatud salastatud teabe kontrollimiseks, kaitsmiseks ja turvamiseks;

b)	tagab, et käesoleva kokkuleppe alusel vahetatava salastatud teabe salastusmärget, mille on määranud edastav kokkuleppeosaline, ei alandata ega kustutata ilma edastava kokkuleppeosalise eelneva kirjaliku nõusolekuta;

c)	tagab edastavalt kokkuleppeosaliselt saadud salastatud teabele kaitse, mis on vähemalt samaväärne tema enda vastava salastatuse tasemega (vastavalt artikli 4 lõikele 2) salastatud teabele pakutava kaitsega;

d)	ei kasuta sellist salastatud teavet muul eesmärgil kui edastava kokkuleppeosalise määratud eesmärkidel või eesmärkidel, milleks kõnealust teavet edastati;

e)	ei avalikusta sellist salastatud teavet kolmandatele isikutele ega artikli 2 punktis b nimetamata ELi institutsioonidele või organitele ilma edastava kokkuleppeosalise eelneva kirjaliku nõusolekuta;

f)	ei võimalda üksikisikutele juurdepääsu sellisele salastatud teabele, välja arvatud juhul, kui neil on teadmisvajadus oma ametikohustuste täitmiseks ning kui nad on vajaduse korral läbinud julgeolekukontrolli sellisele salastatud teabele juurdepääsuks vajaliku tasemeni;

g)	tagab, et kõiki salastatud teabele juurdepääsu õigust omavaid isikuid on teavitatud nende kohustusest kaitsta kõnealust teavet vastavalt selle kokkuleppeosalise õigus- ja haldusnormidele, ja

h)	tagab, et käesoleva kokkuleppe alusel vahetatud salastatud teabe allika õigused, ning samuti intellektuaalomandi õigused, nagu näiteks patendid, autoriõigused või ärisaladused, on nõuetekohaselt kaitstud.

Artikkel 6

Salastatud teabe levitamine

1.   Salastatud teavet võib kooskõlas allikakontrolli põhimõttega avalikustada või levitada edastav kokkuleppeosaline vastuvõtvale kokkuleppeosalisele.

2.   Lõike 1 rakendamisel ei ole üldine levitamine võimalik, kui kokkuleppeosalised ei ole artikli 12 kohaselt leppinud kokku kehtestada teatavaid salastatud teabe tasemeid käsitlevat ja nende talitlusnõuetega seotud korda.

Artikkel 7

Juurdepääsuluba

1.   Juurdepääs salastatud teabele on piiratud isikute ringiga Austraalias ja ELis,

a)	kes vajavad juurdepääsu salastatud teabele tulenevalt teadmisvajadusest oma ametikohustuste täitmiseks ja

b)

kellele, juhul kui nad vajavad juurdepääsu salastatuse tasemega „CONFIDENTIAL”, „PROTECTED”, „CONFIDENTIEL UE” või sellest kõrgema salastatuse tasemega salastatud teabele, on antud nõutava tasemega juurdepääsuluba, või kes omab oma tööülesannete tõttu juurdepääsuks muid nõuetekohaseid volitusi vastavalt asjakohastele õigus- ja haldusnormidele.

2.   Kokkuleppeosalise otsus isikule salastatud teabele juurdepääsuloa andmise kohta tehakse kooskõlas nimetatud kokkuleppeosalise julgeolekuhuvidega ja see põhineb kogu olemasoleval teabel, mis näitab, kas isik on vaieldamatult lojaalne, moraalne, aus ja usaldusväärne.

3.   Kummagi kokkuleppeosalise juurdepääsuluba põhineb nõuetekohasel uurimisel, mis teostatakse piisavalt üksikasjalikult, et tagada lõikes 2 osutatud kriteeriumide täitmine seoses iga isikuga, kellele antakse salastatud teabele juurdepääsuõigus.

Artikkel 8

Julgeolekualased külastused ja menetluskord

1.   Kokkuleppeosalised annavad vastastikust abi käesoleva kokkuleppe alusel vahetatava salastatud teabe julgeoleku küsimustes.

2.   Artiklis 12 osutatud pädevad julgeolekuasutused viivad korrapäraselt läbi vastastikuseid julgeolekualaseid konsultatsioone ja hindamiskülastusi, et hinnata käesoleva kokkuleppe kohaselt võetud meetmete ja artikli 12 kohaselt loodava julgeolekukorra tõhusust sellise salastatud teabe kaitsmisel, mida kokkuleppeosalised omavahel vahetavad.

3.   Kumbki kokkuleppeosaline annab teisele osalisele vastava taotluse korral teavet oma julgeolekustandardite, -menetluste ja -tavade kohta salastatud teabe turvamiseks ja hävitamiseks. Kumbki kokkuleppeosaline teavitab teist kokkuleppeosalist kirjalikult oma julgeolekustandardite, -menetluste ja -tavade muutustest, mis mõjutavad salastatud teabe turvamist ja hävitamist.

Artikkel 9

Salastatud teabe levitamine töövõtjatele

Vastuvõttev kokkuleppeosaline võib saadud salastatud teavet edastada töövõtjale või võimalikule töövõtjale ainult edastava kokkuleppeosalise eelneval kirjalikul nõusolekul. Enne sellise salastatud teabe levitamist või avalikustamist töövõtjale või võimalikule töövõtjale tagab vastuvõttev kokkuleppeosaline, et

a)	nimetatud töövõtjatel või võimalikel töövõtjatel ja nende salastatud teabele juurdepääsu vajavatel töötajatel on artiklile 7 vastav juurdepääsuluba ja

b)	nende rajatises on võimalik salastatud teavet nõuetekohaselt kaitsta.

Artikkel 10

Salastatud teabe vahetamise kord

1.   Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel:

a)	ELi puhul saadetakse kogu salastatud teave nõukogu registri juhatajale (Chief Registry Officer), kes edastab selle liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile, kui lõikest 3 ei tulene teisiti;

b)

Austraalia puhul saadetakse kogu salastatud teave vastava Austraalia valitsusasutuse või ministeeriumi registriasutusele läbi Brüsselis asuvate Austraalia suursaatkonna ja Austraalia esinduse Euroopa Liidu juures. Vastava Austraalia valitsusasutuse või ministeeriumi aadress määratletakse artikli 12 kohaselt kokkuleppeosaliste poolt loodavas julgeolekukorras.

2.   Elektrooniliselt edastatav salastatud teave krüpteeritakse vastavalt edastava kokkuleppeosalise nõuetele, mis on sätestatud tema julgeolekupõhimõtete ja -eeskirjadega. Kokkuleppeosaliste sisevõrkudes toimub salastatud teabe edastamine, vastuvõtmine, salvestamine ja töötlemine vastavalt edastava kokkuleppeosalise nõuetele.

3.   Erandkorras võib ühe kokkuleppeosalise saadetud salastatud teabe (millele on juurdepääs üksnes kõnealuse kokkuleppeosalise teatavatel pädevatel ametnikel, organitel või teenistustel) funktsionaalsetel põhjustel adresseerida ja teha kättesaadavaks üksnes teise kokkuleppeosalise teatavatele pädevatele ametnikele, organitele või teenistustele, kes on konkreetselt määratud vastuvõtjateks, võttes arvesse nende pädevust ja teadmisvajaduse põhimõtet. ELi puhul edastatakse selline post nõukogu registri juhataja kaudu või, kui kõnealune teave on saadetud Euroopa Komisjonile, Euroopa Komisjoni peasekretariaadi registri juhataja kaudu. Austraalia puhul edastatakse salastatud teave vastavalt lõike 1 punktile b.

Artikkel 11

Järelevalve

1.   ELi nimel teostavad käesoleva kokkuleppe rakendamise üle järelevalvet nõukogu peasekretär ja julgeolekuküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni liige.

2.   Austraalia valitsuse nimel teostavad käesoleva kokkuleppe rakendamise üle järelevalvet välisminister, kaitseminister ja kohtuminister (Attorney-General).

Artikkel 12

Julgeolekukord

1.   Käesoleva kokkuleppe rakendamiseks määravad lõigetes 2, 3 ja 4 määratud julgeoleku eest vastutavad asutused vastastikusel kirjalikul kokkuleppel kindlaks julgeolekukorra, mille eesmärk on sätestada käesoleva kokkuleppe kohase salastatud teabe vastastikuse kaitse standardid.

2.   Austraalia valitsuse nimel ja alluvuses tegutsev kohtuministri büroo töötab välja julgeolekukorra käesoleva kokkuleppe kohaselt Austraaliale edastatud salastatud teabe kaitsmiseks ja turvamiseks.

3.   Nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo, tegutsedes nõukogu peasekretäri juhtimisel ja nimel ning nõukogu nimel ja alluvuses, töötab välja julgeolekukorra käesoleva kokkuleppe kohaselt ELile edastatud salastatud teabe kaitsmiseks ja turvamiseks.

4.   Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraat, tegutsedes julgeolekuküsimuste eest vastutava Euroopa Komisjoni liikme volitusel, töötab välja julgeolekukorra käesoleva kokkuleppe kohaselt Euroopa Komisjonis ja selle ametiruumides edastatud salastatud teabe kaitsmiseks ja turvamiseks.

5.   ELi puhul kiidab lõikes 1 nimetatud julgeolekukorra heaks nõukogu julgeolekukomitee.

Artikkel 13

Salastatud teabe kaotus või kahjustumine

Artiklis 12 nimetatud asutused kehtestavad korra puhuks, kui

a)	on aset leidnud käesoleva kokkuleppe alusel edastatud või vahetatud salastatud teabe tõendatud või arvatav kaotamine või kahjustumine ja

b)	edastavat kokkuleppeosalist on vaja informeerida uurimise tulemustest ja käesoleva kokkuleppe alusel edastatud või vahetatud salastatud teabe kaotamise või kahjustumise kordumise vältimiseks võetud meetmetest.

Artikkel 14

Kulud

Kumbki kokkuleppeosaline kannab oma käesoleva kokkuleppe rakendamisega seotud kulud.

Artikkel 15

Kaitsevõime

Enne käesoleva kokkuleppe alusel salastatud teabe kokkuleppeosalisele edastamist või kokkuleppeosaliste vahel vahetamist peavad artiklis 12 osutatud julgeolekuküsimuste eest vastutavad asutused jõudma ühisele seisukohale, et vastuvõttev kokkuleppeosaline suudab teavet kaitsta ja turvata viisil, mis on kooskõlas kõnealuse artikli kohaselt kehtestatud julgeolekukorraga.

Artikkel 16

Muud lepingud

Käesolev kokkulepe ei takista kokkuleppeosalisi sõlmimast muid salastatud teabe edastamise või vahetamisega seotud lepinguid ja kokkuleppeid, tingimusel et need ei ole vastuolus käesoleva kokkuleppe sätetega.

Artikkel 17

Vaidluste lahendamine

Käesoleva kokkuleppe tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad lahkarvamused Austraalia ja Euroopa Liidu vahel lahendatakse ainult kokkuleppeosaliste vahel toimuvate läbirääkimiste teel.

Artikkel 18

Jõustumine ja muutmine

1.   Käesolev kokkulepe jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui kokkuleppeosalised on teatanud teineteisele kokkuleppe jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Kumbki kokkuleppeosaline teavitab teist kokkuleppeosalist oma õigus- ja haldusnormide muutustest, mis võivad mõjutada käesolevas kokkuleppes osutatud salastatud teabe kaitset. Sellisel juhul konsulteerivad kokkuleppeosalised omavahel, et vajaduse korral muuta käesolevat kokkulepet vastavalt lõikele 4.

3.   Käesoleva kokkuleppe võib selle võimaliku muutmise kaalumiseks kummagi kokkuleppeosalise taotlusel läbi vaadata.

4.   Kõik käesoleva kokkuleppe muudatused tehakse kirjalikult kokkuleppeosaliste ühisel kokkuleppel. Need jõustuvad pärast lõikes 1 sätestatud vastastikust teatamist.

Artikkel 19

Kokkuleppe lõpetamine

1.   Kumbki kokkuleppeosaline võib käesoleva kokkuleppe igal ajal lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele kokkuleppeosalisele. Kokkulepe lõpeb üheksakümmend (90) päeva pärast seda, kui teisele kokkuleppeosalisele on kokkuleppe lõpetamisest teatatud.

2.   Vaatamata käesoleva kokkuleppe lõpetamisele jätkatakse kogu käesoleva kokkuleppe kohaselt vastu võetud salastatud teabe kaitsmist vastavalt käesolevale kokkuleppele. Kokkuleppeosalised konsulteerivad teineteisega viivitamatult sellise salastatud teabe käsitlemise ja hävitamise osas.