31994L0069

KOMISJONI DIREKTIIV 94/69/EÜ,

19. detsember 1994,

millega kohandatakse kahekümne esimest korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta,[1] viimati muudetud komisjoni direktiiviga 93/101/EÜ,[2] eriti selle artiklit 28,

ning arvestades, et:

direktiivi 67/548/EMÜ I lisa sisaldab ohtlike ainete loetelu koos iga aine liigitamise ja märgistamise korra üksikasjadega;

praegused teadus- ja tehnikaalased teadmised on näidanud, et I lisas sisalduvat ohtlike ainete loetelu tuleks kohandada ja täiendada, eelkõige selleks, et lisada mõned komplekssed söest ja naftast saadud ained, ning sellest tulenevalt on vaja muuta I lisa eessõna, et lisada komplekssete söest ja naftast saadud ainete ning vastavate valmististe identifitseerimise ja märgistamisega seotud märkused ja üksikasjad;

käesoleva direktiivi sätted on kooskõlas ohtlike ainete ja valmististe tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamist käsitlevaid direktiive tehnika arenguga kohandava komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 67/548/EMÜ I lisa muudetakse järgmiselt.

1. I lisa eessõna asendatakse käesoleva direktiivi I lisa eessõnaga.

2. Direktiivi 67/548/EMÜ I lisa vastavad kanded asendatakse käesoleva direktiivi I lisa kannetega.

3. Käesoleva direktiivi II lisa kanded lisatakse esmakordselt direktiivi 67/548/EMÜ I lisale.

Artikkel 2

Liikmesriigid rakendavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke õigus- ja haldusnorme hiljemalt 1. septembril 1996. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise korra võtavad vastu liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Brüssel, 19. detsember 1994

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Yannis PALEOKRASSAS

I LISA

I LISA EESSÕNA

Sissejuhatus

I lisa on ohtlike ainete indeks, mille jaoks on käesoleva direktiivi artikli 4 lõikes 3 sätestatud korras kokku lepitud ühtlustatud liigitamine ja märgistamine ühenduse tasandil.

Kannete nummerdamine

I lisa kanded on järjestatud vastavalt selle elemendi aatomnumbrile, mis on aine omaduste seisukohalt kõige määravam. Vastavalt aatomnumbrile järjestatud keemiliste elementide loetelu on esitatud tabelis A. Orgaanilised ained on asetatud oma mitmekesisuse tõttu tavalistesse klassidesse, nagu on esitatud tabelis B.

Iga aine indeksnumber koosneb ABC-RST-VW-Y tüüpi numbrireast, kus:

- ABC on kas ainele kõige iseloomulikuma keemilise elemendi aatomnumber (millele eelneb vajadusel üks või kaks nulli, et täita vabad kohad) või tavaline orgaaniliste ainete klassi number,

- RST on aine järjekorranumber ABC-reas,

- VW tähistab esinemiskuju, millena ainet toodetakse või turustatakse,

- Y on kontrollarv, mis arvutatakse vastavalt ISBNi (International Standard Book Number) meetodile.

Näiteks naatriumkloraadi indeksnumber on 017-005-00-9.

Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelus (EINECS) (EÜT C 146 A, 15.6.1990) olevate ohtlike ainete kohta on toodud ka EINECSi number. Sellele vastav arv on esitatud seitsmekohalises XXX-XXX-X-tüüpi süsteemis, mis algab alates 200-001-8.

Käesolevas direktiivis esitatud ohtlike ainete kohta on lisatud vastavate ainete Euroopa teatavakstehtud ainete loetelu (ELINCS) number. Sellele vastav arv on esitatud seitsmekohalises XXX-XXX-X-tüüpi süsteemis, mis algab alates 400-010-9.

Samuti on lisatud Chemical Abstracts Service'i (CAS) number, et aidata kannet kindlaks teha. Tuleks tähele panna, et EINECSi number sisaldab nii aine veevabasid kui ka hüdraatunud vorme ning veevabadel ja hüdraatunud vormidel on sageli erinevad CASi numbrid. CASi number lisatakse ainult veevaba vormi puhul ja seetõttu ei kirjelda esitatud CASi number alati kannet sama täpselt kui EINECSi number.

EINECSi, ELINCSi ega CASi numbreid ei kasutata tavaliselt kannete puhul, mis hõlmavad enam kui kolme üksikut ainet.

Aine kindlaksmääramise hõlbustamiseks esitatakse ka täpselt määratletud ainete struktuur.

Nomenklatuur

Võimaluse korral määratletakse ohtlikud ained nende EINECSi või ELINCSi nimetuse järgi. Ained, mis ei ole esitatud EINECSi või ELINCSi loeteludes, määratletakse rahvusvaheliselt tunnustatud keemilist nime kasutades (nt ISO, IUPAC). Mõnel juhul lisatakse täiendav üldkasutatav nimi.

Tavaliselt ei mainita lisandeid, lisaaineid ega vähemtähtsaid komponente, kui neil ei ole märkimisväärset osa aine liigitamisel.

Mõningaid aineid kirjeldatakse A ja B seguna. Need kanded viitavad ühele konkreetsele segule. Mõnel juhul, kui on vajalik iseloomustada turuleviidud ainet, määratletakse segu peamiste ainete vahekord.

Mõningaid aineid kirjeldatakse protsendimäärana esitatud puhtusastme abil. Suurema aktiivse materjali sisaldusega ained ei ole I lisa kannetega hõlmatud ja neil võib esineda teisi ohtlikke omadusi (nt plahvatusohtlikkus). Kui esitatakse konkreetsed kontsentratsioonipiirid, kasutatakse neid kandes esitatud aine või ainete kohta. Eelkõige kannete puhul, mis vastavad ainete segudele või protsendimäärana esitatud puhtusastme abil kirjeldatud ainetele, kohaldatakse piire I lisas kirjeldatud ainete, mitte puhta aine suhtes.

Artikli 23 lõike 2 punktiga a sätestatakse, et I lisas esitatud ainete puhul peab etiketil kasutatav aine nimetus olema üks lisas esitatud märgistustest. Teatud ainete puhul on nurksulgudes esitatud lisateave, et aidata ainet kindlaks määrata. Seda lisateavet ei tule kanda etiketile.

Teatud kanded viitavad lisanditele. Näiteks indeks nr 607-190-00-X: metüülakrüülamidometoksüatsetaat (sisaldab 0,1 % akrüülamiidi). Sellistel juhtudel moodustab sulgudes esitatud viide osa nimest ja see tuleb kanda etiketile.

Teatud kanded viitavad ainete rühmadele. Näiteks indeks nr 006-007-00-5: "vesiniktsüaniid ( soolad), välja arvatud komplekstsüaniidid, näiteks ferrotsüaniidid, ferritsüaniidid ja elavhõbeda oksütsüaniid". Nende kannetega hõlmatud üksikainete puhul tuleb kasutada EINECSi nimetust või mõnda muud rahvusvaheliselt tunnustatud nime.

Kannete formaat

Iga I lisas esineva aine kohta esitatakse järgmine teave:

a) liigitus:

i) liigitamine kujutab endast aine liigitamist ühte või mitmesse ohukategooriasse vastavalt käesoleva direktiivi artikli 2 lõikele 2 ja talle ohule osutava riskilause või -lausete omistamist. Liigitamine ei mõjuta mitte ainult märgistamist, vaid ka teisi ohtlikke aineid käsitlevaid seadusi ja reguleerivaid meetmeid;

ii) iga ohukategooria liigitus esitatakse tavaliselt lühendina, mis esindab ohukategooriat koos asjakohase riskilause või -lausetega. Teatavatel juhtudel (nt tuleohtlike või sensibiliseerivate ainetena liigitatud ained ja mõned keskkonnaohtlike ainetena liigitatud ained) kasutatakse ainult riskilauset;

iii) iga ohukategooria lühendid on järgmised:

- plahvatusohtlik: E

- oksüdeeriv: O

- eriti tuleohtlik: F+

- väga tuleohtlik: F

- tuleohtlik: R10

- väga mürgine: T+

- mürgine: T

- kahjulik: Xn

- sööbiv: C

- ärritav: Xi

- sensibiliseeriv: R42 ja/või R43

- kantserogeenne: Carc. Cat.[3]

- mutageenne: Mut. Cat.1

- reproduktiivset funktsiooni kahjustav: Repr. Cat.1

- keskkonnaohtlik: N või/ja R52, R53, R59;

iv) muude omaduste (vt märgistamisjuhise jagusid 2.2.6 ja 3.2.8) kirjeldamiseks omistatud täiendavad riskilaused esitatakse, kuigi need ei ole ametlikult liigituse osad;

b) etikett, mis sisaldab:

i) II lisa kohaselt ainele määratud tähte (vt artikli 23 lõike 2 punkti c). Seda kasutatakse sümboli lühendina ja sellega osutatakse ohtlikkusele (kui see on määratud);

ii) riskilauseid, mida tähistatakse arvude jada ja selle ees asuva tähega "R", mis viitab konkreetsete ohtude laadile vastavalt III lisale (vt artikli 23 lõike 2 punkt d). Arve eraldab kas:

- sidekriips (-), et tähistada konkreetsete ohtude (R) kohta käivaid eraldi märkeid, või

- kaldkriips (/), et tähistada ühes lauses kombineeritud märget konkreetsete ohtude kohta vastavalt III lisale;

iii) ohutuslauseid, mida tähistatakse arvude jada ja selle ees asuva tähega "S", mis viitab soovitatavatele ettevaatusabinõudele vastavalt IV lisale (vt artikli 23 lõike 2 punkt e). Ka sel juhul eraldatakse arvud kas side- või kaldkriipsuga; soovitatavate ettevaatusabinõude tähendus esitatakse IV lisas. Esitatud ohutuslauseid kohaldatakse ainult ainete suhtes; valmististe jaoks valitakse laused vastavalt tavalistele eeskirjadele.

Tuleb tähele panna, et teatavate ohtlike ainete ja valmististe müümisel rahvale on kohustuslik kasutada teatavaid S-lauseid.

S1, S2 ja S45 on kohustuslikud kõikidele rahvale müüdavatele väga mürgistele, mürgistele ja sööbivatele ainetele ja valmististele.

S2 ja S46 on kohustuslikud kõikidele rahvale müüdavatele ohtlikele ainetele ja valmististele, välja arvatud need, mis on liigitatud keskkonnaohtlike ainetena.

Ohutuslaused S1 ja S2 on esitatud I lisa sulgudes ja neid võib etiketilt ära jätta ainult siis, kui ainet või valmistist müüakse tööstuslikuks kasutamiseks;

c) kontsentratsioonipiirid ja nendega seotud liigitamine, mis on vajalikud ainet sisaldava ohtlike valmististe liigitamiseks vastavalt direktiivile 88/379/EMÜ.

Kui pole märgitud teisiti, on kontsentratsioonipiiriks aine massiprotsent, mis on arvutatud valmistise kogumassi suhtes.

Kui kontsentratsioonipiire ei ole esitatud, on kontsentratsioonipiirid terviseriskide hindamise tavapärase meetodi rakendamise puhul direktiivi 88/379/EMÜ I lisas sätestatud piirid.

Üldised selgitavad märkused

Ainete rühmad

I lisas esitatakse mitmed rühmakanded. Sellisel juhul kohaldatakse liigitamis- ja märgistamisnõudeid kõikide kirjeldusega hõlmatud ainete suhtes, kui need viiakse turule ja kui need on loetletud EINECSi või ELINCSi loeteludes. Kui rühmakandega hõlmatud aine esineb mõne teise aine lisandina, võetakse aine märgistamisel arvesse rühmakandes kirjeldatud liigitamis- ja märgistamisnõudeid.

Mõnel juhul on liigitamis- ja märgistamisnõuded konkreetsete ainete jaoks, mis võivad olla hõlmatud rühmakandega. Sellistel juhtudel esitatakse aine puhul eraldi I lisa kanne ja rühmakande juurde märgitakse lause "välja arvatud käesolevas lisas mujal kirjeldatud".

Kui ei ole määratletud teisiti, hõlmavad I lisa kanded soolade (mis tahes nimetuse all) kohta nii veevabasid kui ka hüdraatunud vorme.

ELINCSi numbriga ained

I lisas esitatud ELINCSi numbriga ained on tehtud teatavaks käesoleva direktiivi sätete alusel. Tootja või importija, kes ei ole varem neid aineid teatavaks teinud, peab viitama käesoleva direktiivi sätetele, kui ta kavatseb neid aineid turustada.

Ainete kindlaksmääramise ja märgistamisega seotud märkuste selgitus

Indeksnumbri järel esitatud märkuste tähendus on järgmine:

Märkus A:

Aine nimetus peab esinema etiketil ühe I lisas esitatud märgistuse kujul (vt artikli 23 lõike 2 punkt a).

I lisas kasutatakse mõnikord üldkirjeldusi, näiteks " ühendid" või " soolad". Sellisel juhul peab tootja või mis tahes muu isik, kes sellist ainet turustab, märkima etiketile korrektse nimetuse, võttes täpselt arvesse eessõna peatükki "Nomenklatuur":

Näide: BeCl2 puhul: berülliumkloriid.

Märkus B:

Mõningaid aineid (happed, alused jne) turustatakse erineva kontsentratsiooniga vesilahustena ja seetõttu tuleb need lahused erinevalt märgistada, kuna oht erinevate kontsentratsioonide puhul on erinev.

I lisa märkusega B kannetel on järgmist tüüpi üldine märgistus: "lämmastikhape %".

Sellisel juhul peab tootja või mis tahes muu isik, kes seda ainet vesilahusena turustab, märkima etiketile lahuse kontsentratsiooni protsendimäärana.

Näide: lämmastikhape 45 %.

Kui pole teisiti märgitud, eeldatakse, et kontsentratsioon arvutatakse massiprotsendina.

Lisaandmete (nt tihedus, Baumé kraadid) või kirjeldavate lausete (nt suitsev või jää-) kasutamine on lubatud.

Märkus C:

Mõningaid orgaanilisi aineid võib turustada kas spetsiifiliste isomeeride kujul või mitme isomeeri seguna.

I lisas kasutatakse aeg-ajalt järgmist tüüpi üldmääratlust: "ksülenool".

Sellisel juhul peab tootja või mis tahes muu isik, kes seda ainet turustab, märkima etiketile, kas see aine on teatav isomeer (a), või isomeeride segu (b).

Näide: a) 2,4-dimetüülfenool

b) ksülenool (isomeeride segu).

Märkus D:

Teatavaid aineid, mis võivad kergesti iseeneslikult polümeeruda või laguneda, turustatakse tavaliselt stabiliseeritud kujul. Sellel kujul on need loetletud käesoleva direktiivi I lisas.

Siiski turustatakse neid aineid mõnikord ka stabiliseerimata kujul. Sellisel juhul peab tootja või mis tahes muu isik, kes seda ainet turustab, märkima etiketile aine nimetuse ja selle järele sõna "stabiliseerimata".

Näide: metakrüülhape (stabiliseerimata).

Märkus E:

Inimeste tervisele spetsiifilise mõjuga aineid (vt VI lisa 4. peatükk), mis on liigitatud kantserogeenseteks, mutageenseteks ja/või reproduktiivset funktsiooni kahjustavateks 1. ja 2. kategoorias, kirjeldatakse märkusega E, kui need on liigitatud kui väga mürgised (T+), mürgised (T) või kahjulikud (Xn). Nende ainete puhul eelneb sõna "samuti" riskilausetele R20, R21, R22, R23, R24, R25, R26, R27, R28, R39, R40 ja R48 ning kõikidele nende riskilausete kombinatsioonidele.

Näited:

R45-23 "Võib põhjustada vähktõbe. Samuti mürgine sissehingamisel"

R46-27/28 "Võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi. Samuti väga mürgine nahale sattumisel ja allaneelamisel".

Märkus F:

See aine võib sisaldada stabilisaatorit. Kui stabilisaator muudab aine ohtlikke omadusi, nagu on näidatud I lisas esitatud etiketil, tuleb etikett koostada vastavalt ohtlike valmististe märgistamise eeskirjadele.

Märkus G:

Seda ainet võib turustada plahvatusohtlikul kujul; sellisel juhul tuleb seda hinnata asjakohaseid katsemeetodeid kasutades ja etiketil tuleb osutada aine plahvatusohtlikkusele.

Märkus H:

Selle aine liigitust ja etiketti kasutatakse ohtliku/ohtlike omadus(t)e puhul, mida tähistatakse riskilause(te)ga koos näidatud ohukategooria(te)ga. Käesoleva direktiivi artikli 6 nõudeid kõnealuse aine tootjatele, levitajatele ja importijatele kohaldatakse kõikidele muudele liigitamise ja märgistamise aspektidele. Lõplik etikett peab vastama käesoleva direktiivi VI lisa 7. jaos esitatud nõuetele. Käesolev märkus kehtib teatavate söest ja naftast saadud ainete kohta ja teatavate I lisas esitatud ainerühmade kannete kohta.

Märkus J:

Ainet ei pea liigitama kantserogeenseks, kui saab tõendada, et aine sisaldab alla 0,1 massiprotsendi benseeni (EINECSi nr 200-753-7). Käesolev märkus kehtib ainult teatavate I lisas esitatud komplekssete söest ja naftast saadud ainete puhul.

Märkus K:

Ainet ei pea liigitama kantserogeenseks, kui saab tõendada, et aine sisaldab alla 0,1 massiprotsendi 1,3-butadieeni (EINECSi nr 203-450-8). Kui ainet ei liigitata kantserogeenseks, kohaldatakse selle suhtes vähemalt S-lauseid (2-)9-16. Käesolev märkus kehtib ainult teatavate I lisas esitatud komplekssete naftast saadud ainete puhul.

Märkus L:

Ainet ei pea liigitama kantserogeenseks, kui saab tõendada, et aine sisaldab alla 3 % DMSO-ekstrakti, mõõdetuna IP 346-meetodiga. Käesolev märkus kehtib ainult teatavate I lisas esitatud komplekssete naftast saadud ainete puhul.

Märkus M:

Ainet ei pea liigitama kantserogeenseks, kui saab tõendada, et see aine sisaldab alla 0,005 massiprotsendi benso[a]-püreeni (EINECSi nr 200-028-5). Käesolev märkus kehtib ainult teatavate I lisas esitatud komplekssete söest saadud ainete puhul.

Märkus N:

Ainet ei pea liigitama kantserogeenseks, kui on teada aine rafineerimise kõik etapid ja kui on võimalik tõendada, et see aine, millest see on toodetud, ei ole kantserogeen. Käesolev märkus kehtib ainult teatavate I lisas esitatud komplekssete naftast saadud ainete puhul.

Märkus P:

Ainet ei pea liigitama kantserogeenseks, kui saab tõendada, et aine sisaldab alla 0,1 massiprotsendi benseeni (EINECSi nr 200-753-7).

Kui aine liigitatakse kantserogeenseks, kohaldatakse ka märkust E.

Kui ainet ei liigitata kantserogeenseks, kohaldatakse selle suhtes vähemalt S-lauseid (2-)23-24-62.

Käesolev märkus kehtib ainult teatavate I lisas esitatud komplekssete naftast saadud ainete puhul.

Valmististe märgistamisega seotud märkuste selgitus

Kontsentratsioonipiiridest paremal asuvate märkuste tähendus on järgmine:

Märkus 1:

Märgitud kontsentratsioon või selle puudumisel direktiivis 88/379/EMÜ esitatud üldised kontsentratsioonid on metallilise elemendi massiprotsent, mis on arvutatud valmistise kogumassi suhtes.

Märkus 2:

Märgitud isotsüanaadi kontsentratsioon on vaba monomeeri massiprotsent, mis on arvutatud valmistise kogumassi suhtes.

Märkus 3:

Märgitud kontsentratsioon on vees lahustunud kromaatioonide massiprotsent, mis on arvutatud valmistise kogumassi suhtes.

Märkus 4:

Neid aineid sisaldavaid valmistisi ei ole vaja liigitada kahjulikeks allaneelamisel, kui vedelal valmistisel on rotatsioonilise viskosimeetria abil vastavalt ISO-standardile 3219 või samaväärse meetodiga mõõdetult kineetiline viskoossus suurem kui 7×10-6 m2/sek temperatuuril 40 oC.

Neid aineid sisaldavate valmististe suhtes direktiivi 88/379/EMÜ konventsioonilist meetodit kohaldades ei tohiks neid aineid kokku segada ainetega, mis nende akuutse surmava toime tõttu on liigitatud väga mürgisteks, mürgisteks või kahjulikeks, ja mida esineb nende individuaalsest kontsentratsioonipiirist väiksemas kontsentratsioonis. Neid tuleks aga kokku segada teiste, sissehingamisohu alusel liigitatavate ainetega, kui ühtki neist ei esine rohkem kui 10 % nende individuaalsest kontsentratsioonipiirist; seda piiri kasutatakse aditiivsusreeglite kohaldamisel.

Neid aineid ja neid valmistisi sisaldavaid aineid ei ole vaja sissehingamisohu alusel liigitada allaneelamisel ohtlikeks, kui neid turustatakse aerosoolpakendis või pitseeritud pihustiga varustatud pakendis.

[multilingual part]

II LISA

[multilingual part]

[1] EÜT L 196, 16.8.1967, lk 1.

[2] EÜT L 13, 15.1.1994, lk 1. Vt ka direktiivi 93/105/EÜ (EÜT L 294, 30.11.1993, lk 21).

[3] Vajadusel märgitakse ära kantserogeenne, mutageenne või reproduktiivset funktsiooni kahjustav kategooria (st 1, 2, või 3).