LISA

ELi LAEVADE KALAPÜÜGITINGIMUSED LÄHTUVALT PROTOKOLLIST, MILLEGA MÄÄRATAKSE KINDLAKS ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE NING TEISELT POOLT TAANI VALITSUSE JA GRÖÖNIMAA KOHALIKU VALITSUSE VAHELISES KALANDUSALASES PARTNERLUSLEPINGUS SÄTESTATUD KALAPÜÜGIVÕIMALUSED JA RAHALINE TOETUS

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1.   Pädeva asutuse nimetamine

Käesoleva lisa kohaldamisel ja kui ei ole sätestatud teisiti, tähendab pädev asutus

—	liidu puhul Euroopa Komisjoni

—	Gröönimaa puhul kalandus-, jahindus- ja põllumajandusministeeriumi.

2.   Kalapüügiluba on ELi kalalaevale väljastatud kalapüügiluba, mis annab laevale õiguse teha Gröönimaa kalapüügipiirkonnas, millele on osutatud punktis 3, konkreetseid püügitoiminguid kindla ajavahemiku jooksul.

3.   Kalapüügi piirkond

3.1.   Kala püütakse kalapüügipiirkonnas, mis on sätestatud 20. oktoobri 2004. aasta määruses nr 1020 vastavalt 15. oktoobri 2004. aasta kuninglikule dekreedile nr 1005 Gröönimaa majandusvööndite seaduse (millega jõustatakse 22. mai 1996. aasta seadus nr 411 majandusvööndite kohta) jõustumise kohta.

3.2.   Kui ei ole sätestatud teisiti, püütakse kala vähemalt 12 meremiili kaugusel lähtejoonest vastavalt Gröönimaa Landstingi 31. oktoobri 1996. aasta kalapüüki käsitleva seaduse nr 18 (mida on viimati muudetud Inatsisartuti 3. detsembri 2012. aasta seadusega nr 12) paragrahvi 7 jaole 2.

3.3.   Lähtejooned on kindlaks määratud vastavalt 15. oktoobri 2004. aasta kuninglikule dekreedile nr 1004 Gröönimaa territoriaalvete piiritlemist käsitleva kuningliku dekreedi muutmise kohta.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGILUBADE (LITSENTSIDE) TAOTLEMINE JA VÄLJAANDMINE

1.   Kalapüügiloa saamise tingimused

1.1.   Lepingu artiklis 6 osutatud kalapüügiluba väljastatakse üksnes laevadele, mis on kantud ELi kalalaevade registrisse, ja laevadele, mis püüavad kala pelaagilise meriahvena paindlikkuskava alusel, kui laevadest on teatatud NEAFCile vastavalt kehtestatud korrale. Lisaks ei tohi laev olla kantud ühtegi piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

1.2.   Laev vastab nõuetele, kui laevaomaniku, kapteni ega laeva enda suhtes ei ole Gröönimaa kalapüügipiirkonnas rakendatud kalapüügikeeldu. Need tingimused peavad olema täidetud enne lepingust tulenevaid kohustusi.

2.   Kalapüügiloa taotlus

2.1.   Kuni kalapüügilubade elektroonilise süsteemi ühise rakendamiseni mõlema lepinguosalise poolt, esitatakse kalapüügiloataotlus järgmisel viisil.

2.2.   ELi pädev asutus esitab Gröönimaa pädevale asutusele elektrooniliselt (kollektiivse) kalapüügiloa taotluse iga laeva kohta, kes soovib lepingu alusel kala püüda. Taotlus esitatakse Gröönimaa pädeva asutuse poolt selleks ettenähtud vormil, mille näidis on esitatud 1. liites. ELi laevad, millel on sama omanik või esindaja, võivad esitada kollektiivse kalapüügiloa taotluse tingimusel, et kõnealused laevad sõidavad ühe ja sama liikmesriigi lipu all.

2.3.   Koos kalapüügiloataotlusega esitatakse tõend loatasu maksmise kohta taotletud liikide ja koguse eest vastavalt käesoleva peatüki punktile 7.

2.4.   Kehtiva protokolli raames esitatud esimese kalapüügiloa taotluse puhul või kui asjaomast laeva on hiljuti (12 või vähema kuu jooksul) tehniliselt muudetud, peab taotlusele olema lisatud üksikasjalik asjakohase resolutsiooniga digitaalne värvifoto (vähemalt 10 × 15 cm) laevast külgvaates, kus laevakerel on näha laeva nimi ja pardatähis.

2.5.   Kui Gröönimaa pädeva asutuse arvates on taotlus puudulik või ei vasta muul moel punktides 1, 2.2, 2.3 ja 2.4 sätestatud tingimustele, teatab ta põhjustest ELi pädevale asutusele võimalikult kiiresti ning igal juhul seitsme tööpäeva jooksul pärast seda, kui Gröönimaa kalapüügiloa taotluse kätte sai.

3.   Kalapüügiloa väljastamine

3.1.   Gröönimaa pädev asutus edastab kalapüügiloa elektrooniliselt ELi pädevale asutusele kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist. Elektrooniliselt edastatud kalapüügiluba on protokolli ja selle lisa kohaldamisel samaväärne kalapüügiloa originaaliga.

3.2.   Igale kalapüügiloale märgitakse kogus, mida on lubatud püüda. Kollektiivse taotluse alusel välja antud kalapüügiloale märgitakse liigi koguhulk, mille eest on makstud kalapüügiloa tasu, ja lisatakse märkus: „lubatud kogus, mida tuleb jagada järgmiste laevadega: (kõigi kollektiivsel taotlusel loetletud laevade nimed)”.

3.3.   Kalapüügiluba või selle koopia peab alati pardal olema ja see tuleb esitada Gröönimaa pädeva asutuse nõudel.

4.   Kalapüügiloa muutmine

4.1.   Kalapüügiloal (kalapüügilubadel) märgitud lubatud koguse muutmiseks tuleb esitada uus taotlus.

4.2.   Ilma et see piiraks punkti 4.3 kohaldamist, peab laev, juhul kui muudatus on seotud kalapüügiloaga lubatud koguste ületamisega, maksma lubatud kogust ületava koguse eest tasu, mis vastab kolmekordsele summale, mis on sätestatud punktis 7.1. Sellele laevale ei anta uut kalapüügiluba enne, kui ta ei ole ületatud koguste eest maksnud.

4.3.   Erandjuhtudel, kui ELi asjaomaste liikide kalapüügivõimalused ei ole ammendatud, ja ainult selleks, et vältida protokolli alusel väljastatud kalapüügiloa kohaselt Gröönimaa kalapüügipiirkonnas kalastavate ELi laevade püügitegevuse katkemist, peab lipuriik, kelle laev tõenäoliselt ületab lubatud püügikogust, teatama viivitamata Gröönimaa pädevale asutusele (ja saatma teate koopia ELi pädevale asutusele) kavatsusest esitada ametlik taotlus uue kalapüügiloa taotlemiseks sama liigi täiendava koguse jaoks. Laeval lubatakse jätkata kalapüüki tingimusel, et laevaomanik esitab Gröönimaa pädevale asutusele 24 tunni jooksul pärast lipuriigi teadet tõendi asjakohase tasu maksmise kohta ja tingimusel, et uue kalapüügiloa taotlus esitatakse Gröönimaa pädevale asutusele viie tööpäeva jooksul pärast lipuriigi teadet vastavalt punktis 2 sätestatud korrale. Kõnealuste sätete täitmata jätmise korral kohaldatakse laeva suhtes punktis 4.2 sätestatud menetlust.

5.   Kalapüügiloa edasiandmine

5.1.   Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

5.2.   Piiratud arvul juhtudel ja ELi pädeva asutuse taotluse korral võib laeva kalapüügiloa siiski asendada mõnele muule ELi laevale antava uue kalapüügiloaga. Asendamine toimub ELi pädeva asutuse kaudu esitatud taotluse alusel. Uuele kalapüügiloale märgitakse kogus, mida on lubatud püüda ja mis vastab liigi kogusele, mille eest on kalapüügiloa tasu juba makstud ja millest on maha arvatud eelmise laeva poolt juba välja püütud kogused.

5.3.   Asendatud kalapüügiluba kaotab kehtivuse päeval, mil Gröönimaa pädev asutus väljastab uue loa.

6.   Kalapüügiloa kehtivusaeg

6.1.   Kalapüügiload kehtivad väljaandmise kuupäevast kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil need välja anti.

6.2.   Moivapüügi puhul antakse kalapüügiload välja 20. juunist kuni 31. detsembrini ning ka järgneva aasta 1. jaanuarist kuni 30. aprillini.

6.3.   Kui kalastusaasta alguseks ei ole vastu võetud ELi õigusakte, millega määratakse kindlaks ELi laevade jooksva aasta kalapüügivõimalused püügipiirangutega vetes, võivad ELi kalalaevad, kellel oli lubatud püüda kala eelneva kalastusaasta 31. detsembril, jätkata oma tegevust sama kalapüügiloa alusel ka aastal, mille kohta ei ole õigusakte vastu võetud, tingimusel et kalapüük on teaduslike nõuannete kohaselt lubatud. Eelneva aasta kalapüügiloal märgitud kvoodist lubatakse ajutiselt kasutada üht kaheteistkümnendikku kuu kohta, tingimusel et kvoodi eest tasutakse kehtiv kalapüügiloa tasu. Ajutisi kvoote võidakse korrigeerida lähtudes teaduslikest nõuannetest ja konkreetse kalapüügipiirkonna tingimustest.

6.4.   Hariliku süvameregarneeli püügiloa kasutamata kogusest asjaomase aasta 31. detsembri seisuga võib ELi pädeva asutuse taotluse korral järgmisse aastasse üle kanda kuni 5 % püügiloa algsest kogusest, kui selline ülekanne on teaduslike nõuannete kohaselt lubatud. Ülekantud kogus kasutatakse ära järgneva aasta 30. aprilliks.

7.   Kalapüügiloa tasu, selle maksmine ja tagasimaksmine

7.1.   Kalapüügiloa tasud ELi laevade jaoks on järgmised:

Liik	eurot tonni kohta ajavahemikul 2016–2017	eurot tonni kohta ajavahemikul 2018–2020
Tursk	132,63	142,11
Pelaagiline meriahven	78,11	83,68
Põhjalähedane meriahven	78,11	83,68
Süvalest	190,11	203,68
Harilik süvameregarneel idas	73,68	78,95
Harilik süvameregarneel läänes	117,89	126,32
Moiva	7,00	7,50

7.2.   Enne käesoleva protokolli kohaldamise algust esitab Gröönimaa pädev asutus ELile andmed valitsuse pangakonto(de) kohta, mida laevaomanikud kasutavad kõikide maksete tegemisel protokolli kehtivusaja jooksul. Gröönimaa pädev asutus teavitab ELi pädevat asutust mis tahes muudatustest vähemalt kaks kuud ette.

7.3.   Tasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke kalapüügiga seotud makse ning pankade kehtestatud ülekandetasusid. Kui laev ei ole ülekandetasu maksnud, tuleb see summa tasuda kõnealuse laeva järgmise kalapüügiloa taotlusega ja see on uue kalapüügiloa väljaandmise eeltingimus.

7.4.   Kui lubatud kogust ei püüta, siis ei hüvitata laevaomanikule lubatud kogusele vastavat tasu.

7.5.   Juhul kui kohaldatakse protokolli artiklit 9 või artiklit 11, mistõttu laev ei saa kalendriaasta jooksul püüda mis tahes osa lubatud kogusest, või juhul kui kalapüügiloataotlust ei rahuldata, maksab Gröönimaa pädev asutus kalapüügiloa tasu omanikule täielikult tagasi 60 kalendripäeva jooksul pärast tagasimaksetaotluse esitamist.

7.6.   Kaaspüügi eest kalapüügiloa tasu ei maksta.

8.   Liikide baashinnad on järgmised:

Liik	Hind eluskaalu tonni kohta (eurodes)
Tursk	1 800
Pelaagiline meriahven	1 700
Põhjalähedane meriahven	1 700
Süvalest	4 375
Harilik süvameregarneel	3 240
Moiva	190
Pikksabalased	975
Kaaspüük	1 990

III PEATÜKK

TEHNILISED KAITSEMEETMED

1.   Enne protokolli ajutist kohaldamist teeb Gröönimaa pädev asutus ELi pädevale asutusele kättesaadavaks ingliskeelse versiooni Gröönimaa asjaomastest õigusaktidest, milles käsitletakse seiret, kontrolli, järelevalvet ja tehnilisi kaitsemeetmeid.

IV PEATÜKK

SEIRE, KONTROLL JA JÄRELEVALVE

1. jagu

Püügi registreerimine ja aruandlus

1.   Ilma et see piiraks aruandluskohustust lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ees ja kuni elektroonilise aruandlussüsteemi ühise rakendamiseni mõlema lepinguosalise poolt, esitavad lepingu kohaselt kalastamiseks loa saanud ELi laevad Gröönimaa pädevale asutusele oma püügiaruande järgmisel viisil. Elektroonilise aruandlussüsteemi kasutuselevõtmisel asendab see 1., 2. ja 3. jaos sätestatud elektroonilisi vahendeid.

2.   Lepingu kohaselt kala püüdvate ELi kalalaevade kaptenid peavad püügipäevikut laeva toimingute kohta iga püügireisi ajal Gröönimaa kalapüügipiirkonda, märkides liikide kaupa ära kõik püütud, pardal hoitavad või protokolli artikli 3 lõike 4 kohaselt tagasiheidetud kogused, mille eluskaalu ekvivalent ületab 50 kg. Taotluse korral saadab Gröönimaa pädev asutus asjakohased sihtliike ja püügivahendeid käsitlevad püügipäevikud laeva esindajale (agendile), kes on märgitud 1. liite kohasel kalapüügiloa taotlusel. Kõik püügipäeviku tüüpide näidised peavad olema kättesaadavad ka ELi pädevale asutusele ja asjaomaste lipuriikide kalapüügiseirekeskustele. Kui püügipäeviku vormi on muudetud, teavitatakse sellest viivitamata ELi pädevat asutust ja asjaomase lipuriigi kalapüügiseirekeskust ning neile esitatakse püügipäeviku uus versioon.

3.   Kapten täidab püügipäevikut loomuste kaupa, märkides ära iga loomusega seonduva väljapüügi ja tagasiheite iga päeva eest, mil ELi kalalaev tegutseb Gröönimaa kalapüügiloa alusel.

4.   Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

5.   Kapten vastutab püügipäevikus registreeritud ja edastatud andmete täpsuse eest.

6.   Pärast iga püügireisi saadetakse püügipäeviku koopia Gröönimaa pädevale asutusele kümne päeva jooksul pärast sadamasse saabumist, kas posti, e-posti või faksi teel. Kapten saadab püügipäeviku koopia ka lipuriigile.

7.   Gröönimaa pädeva asutuse taotluse korral edastab kapten võimaluse piires ka täiendavad andmed lossimise kohta.

8.   Kui ELi laev ei ole täitnud püügiaruandeid käsitlevaid nõudeid, on Gröönimaa pädeval asutusel õigus peatada olemasolev kalapüügiluba seni, kuni püügiaruandluse nõuded on täidetud. Korduva rikkumise puhul võib Gröönimaa pädev asutus keelduda asjaomase laeva kalapüügiloa uuendamisest. Sellest teavitatakse ELi pädevat asutust ja lipuriiki.

9.   Lepinguosalised püüavad võtta võimalikult kiiresti kasutusele elektroonilise aruandlussüsteemi ELi laevade püügitegevuse registreerimiseks Gröönimaa kalapüügipiirkonnas, järgides ühist kokkulepet süsteemi haldamise ja rakendamise suuniste kohta. Kõnealune elektrooniline aruandlussüsteem võimaldab vahetada andmeid (loetelu ei ole ammendav) laeva asukoha, püügi, püügitegevuse ja kalapüügilubade kohta.

10.   Gröönimaa pädev asutus teatab ELi pädevale asutusele igal aastal ja/või ELi pädeva asutuse taotluse korral kolmandate riikide laevade poolt Gröönimaa kalapüügipiirkonnas protokolliga hõlmatud püügivõimaluste raames püütud kogused.

2. jagu

Kalapüügi piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

1.   Kooskõlas asjaomaste siseriiklike kalandusalaste õigusaktidega (1) edastab iga ELi laeva kapten, kelle laev kalastab Gröönimaa kalapüügipiirkonnas või kavatseb kalastamise eesmärgil Gröönimaa kalapüügipiirkonda siseneda, Gröönimaa pädevale asutusele elektrooniliselt e-kirja või faksi teel, järgmised aruanded ja teatised:

a)	teade saabumise kohta – esitatakse Gröönimaa pädevale asutusele hiljemalt viis päeva enne saabumiskuupäeva. Kõigist teate hilisematest muudatustest tuleb Gröönimaa pädevat asutust viivitamata teavitada;

b)	teade püügitegevuse kohta – esitatakse mitte varem kui 24 tundi ja mitte hiljem kui 12 tundi enne püügitegevuse algust;

c)	teade püügitegevuse kohta – esitatakse enne sadamast lahkumist, et suunduda Gröönimaa kalapüügipiirkonda, kus sadam asub, või enne territooriumil asuvast mahalaadimiskohast lahkumist, eesmärgiga jätkata kalapüüki;

d)

iganädalane püügiaruanne – esitatakse kogu perioodi jooksul, mil kalalaev kala püüab, st alates teatise esitamisest püügitegevuse kohta kuni teatise esitamiseni püügitegevuse lõpetamise kohta; iganädalane püügiaruanne esitatakse igal esmaspäeval enne kella 1000 UTC. Esimene iganädalane püügiaruanne hõlmab ajavahemikku alates saabumisest Gröönimaa kalapüügipiirkonda või alates väljumisest Gröönimaa kalapüügipiirkonna sadamast kuni järgmise pühapäeva kella 2400-ni UTC. Järgmised iganädalased püügiaruanded hõlmavad ajavahemikku esmaspäeva kella 0000-st UTC kuni pühapäeva kella 2400-ni (UTC). Kui laevale antud kalapüügivõimalused või Gröönimaa kvoote käsitlevas korralduses sätestatud lubatud kogupüük hakkavad ammenduma, on asutusel Grønlands Fiskerilicenskontrol õigus taotleda, et asjaomased laevad esitaksid igapäevase püügiaruande, mis sisaldab sama teavet nagu iganädalane püügiaruanne. Sellisel juhul iganädalast püügiaruannet ja asukohateateid ei esitata;

e)	teade lahkumise kohta – teate esitavad Gröönimaa kalapüügipiirkonnast lahkuda kavatsevad kalalaevad mitte hiljem kui 48 tundi enne lahkumist;

f)	teade püügitegevuse lõpetamise kohta – teate esitavad kalalaevad enne Gröönimaa kalapüügipiirkonnast lahkumist;

g)	teade püügitegevuse lõpetamise kohta – teate esitavad kalalaevad enne saabumist Gröönimaa kalapüügipiirkonna sadamasse või mahalaadimiskohta.

3. jagu

Lossimine ja ümberlaadimine

1.   ELi laeva kapten või esindaja (agent), kes soovib Gröönimaa kalapüügipiirkonnas püütud saaki Gröönimaa sadamas lossida või ümberlaadida, teatab sellest Gröönimaa pädevale asutusele vastavalt asjaomastele kalandusalastele õigusaktidele.

2.   Vähemalt 72 tundi enne lossimist või ümberlaadimist esitatakse järgmised teated:

a)	mahalaadiva laeva tunnusandmed;

b)	sadam, kus ümberlaadimine või lossimine toimub, vastavalt FAO sadamakoodide loetelule;

c)	lossimise või ümberlaadimise kavandatud kuupäev ja kellaaeg;

d)	iga lossitava või ümberlaaditava liigi (väljendatuna FAO kolmetähelise koodi alusel) kogus (väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna);

e)	saagi kasutus pärast lossimist või ümberlaadimist (kui see on teada), st turg, erasektori tarbimine, muu;

f)	ümberlaadimise korral vastuvõtva kalalaeva tunnusandmed ja tüüp.

3.   Ümberlaadimiseks peab olema eelnev luba, mille Gröönimaa väljastab laeva kaptenile või omanikule 24 tunni jooksul pärast eespool osutatud teatamist.

4.   Kapten ja/või tema esindaja vastutavad/vastutab lossimis- ja ümberlaadimisdeklaratsioonis registreeritud ja edastatud andmete täpsuse eest.

4. jagu

Laevaseire satelliitsüsteem

1.   Laevade asukohateated – Laevaseiresüsteem

1.1.   ELi laevad, kes kalastavad lepingu kohase kalapüügiloa alusel Gröönimaa kalapüügipiirkonnas või Gröönimaa kvoodi alusel NEAFCi vetes (nagu on sätestatud 4. liites), peavad olema varustatud täielikult toimiva satelliitseireseadmega (laevaseiresüsteem), mis on paigaldatud pardale ja tagab laeva asukohaandmete pideva automaatse edastamise maismaal asuvale laeva lipuriigi kalapüügi seirekeskusele mitte harvem kui üks kord tunnis.

1.2.   Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele.

1.3.   Kui leitakse, et laev kalastab Gröönimaa kalapüügipiirkonnas ilma täielikult toimiva laevaseiresüsteemita ning käesoleva jao punkti 3 nõuded ei ole täidetud, on Gröönimaa kohalikul valitsusel õigus peatada otsekohe kõnealuse kalalaeva kalapüügiluba. Gröönimaa pädev asutus saadab teate viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskusele. Kalapüügiloa peatamisest teavitatakse viivitamata ELi pädevat asutust ja lipuriiki.

1.4.   Iga asukohateade peab olema vormindatud vastavalt 3. liite nõuetele ja sisaldama järgmist:

a)	laeva tunnusandmed;

b)	laeva viimati määratud geograafiline asukoht (pikkuskraad, laiuskraad), määramisviga alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c)	asukohateate registreerimise kuupäev ja kellaaeg;

d)	laeva kiirus ja kurss.

1.5.   Esimene Gröönimaa kalapüügipiirkonnas registreeritud asukoht märgistatakse koodiga „ENT”. Kõik järgmised asukohad märgistatakse koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Gröönimaa kalapüügipiirkonnast väljumist ja märgistatakse koodiga „EXI”.

1.6.   Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse edastamise, vajaduse korral edastatakse asukohateated käsitsi. Asukohateated edastatakse, salvestatakse ja säilitatakse turvaliselt ning neid tuleb kolme aasta jooksul alles hoida.

2.   Laevaseiresüsteemi terviklikkus

2.1.   Laevaseiresüsteemi tark- ja riistvarakomponendid peavad olema võltsimisekindlad, st mitte võimaldama valeandmete sisestamist või väljastamist ning neid ei tohi olla võimalik käsitsi välja lülitada. Süsteem peab olema täisautomaatne ja kogu aeg töökorras, olenemata keskkonnatingimustest. Satelliitseireseadet on keelatud hävitada, kahjustada, töökorrast välja viia või mõnel muul viisil mõjutada. Laeva kapten tagab alati eelkõige selle, et:

a)	tema laeva seiresüsteem on täielikult töökorras ja asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele;

b)	andmeid ei manipuleerita;

c)	miski ei takista satelliitseireseadmega ühendatud antenni või antennide tööd;

d)	miski ei katkesta satelliitseireseadme energiavarustust ning

e)	satelliitseireseadmeid ei ole lahti ühendatud.

2.2.   Laevaseiresüsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on häirida süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kalapüügiluba omava kalalaeva kapten. Rikkumise korral rakendatakse selle lepinguosalise sätestatud karistusi, kelle vetes rikkumine aset leidis, vastavalt kõnealuse lepinguosalise kehtivatele õigusaktidele.

3.   Teabe edastamine laeva poolt laevaseiresüsteemi rikke korral

3.1.   Laevaseiresüsteemi rikke korral Gröönimaa kalapüügipiirkonnas tuleb süsteem parandada või välja vahetada 30 kalendripäeva jooksul pärast lipuriigi teavitamist. ELi pädevat asutust teavitatakse kõnealusest asjaolust niipea kui võimalik.

3.2.   Eespool nimetatud ajavahemiku jooksul peab laev edastama lipuriigi kalapüügiseirekeskusele käesoleva jao punkti 1.4 kohase asukohateate käsitsi muude kättesaadavate teavitamisvahendite kaudu, eelkõige e-posti, raadio või faksi teel. Käsitsi edastatavate teadete edastussagedus on vähemalt üks asukoht iga nelja tunni jooksul.

3.3.   Pärast nimetatud ajavahemikku ei lubata laeval enam Gröönimaa kalapüügipiirkonnas kala püüda.

4.   Asukohateadete turvaline edastamine kalapüügiseirekeskuste vahel

4.1.   Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele.

4.2.   Mõlema lepinguosalise kalapüügiseirekeskused vahetavad omavahel kontaktandmeid, nt e-posti aadresse, faksi, teleksi ja telefoni numbreid, ning hoiavad üksteist vahetult kursis nende kontaktandmete muutumisega.

4.3.   Ilma et see piiraks edasiste täiustuste rakendamist, edastatakse asukohateateid asjaomaste kalapüügiseirekeskuste ja lipuriikide vahel elektrooniliselt, kasutades HTTPS-protokolli. Gröönimaa ametiasutused ja asjaomase lipuriigi kalapüügiseirekeskus vahetavad omavahel sertifikaate.

4.4.   Kõnealuse lepingu kohaselt Gröönimaale edastatud seireandmeid ei tohi mitte mingil tingimusel avaldada konkreetseid laevu tuvastada võimaldaval viisil muudele ametiasutustele kui kalanduse kontrolli- ja järelevalveasutused.

4.5.   Ilma et see piiraks eelmise punkti kohaldamist, võib laevaseiresüsteemi andmeid kasutada teadus- ja uurimistegevuse eesmärgil, tingimusel et kasutajad ei avalda kõnealust teavet konkreetseid laevu tuvastada võimaldaval viisil.

5.   Teabevahetussüsteemi tõrked

5.1.   Gröönimaa pädev asutus ja ELi lipuriigi kalapüügiseirekeskused tagavad, et nende elektroonilised seadmed ühilduvad ning teavitavad üksteist viivitamata kõikidest riketest teabevahetussüsteemis ja asukohateate saamisel, et leida võimalikult kiire tehniline lahendus.

5.2.   Kalapüügiseirekeskuste vahelised sidehäired ei mõjuta laevade tegevust.

5.3.   Kõik rikke ajal edastamata jäänud teated saadetakse niipea, kui taastatakse side asjaomaste kalapüügiseirekeskuste vahel.

6.   Kalapüügiseirekeskuse hooldus

6.1.   Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava), mis võivad mõjutada laevaseiresüsteemi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne hooldustööde algust, märkides võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

6.2.   Hoolduse kestel võib laevaseiresüsteemi andmete edastamise katkestada kuni süsteemi taas töökorda seadmiseni. Asjaomased laevaseiresüsteemi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

6.3.   Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse laevaseiresüsteemi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks vastastikku kokku lepitud alternatiivset elektroonilist viisi.

6.4.   Gröönimaa teavitab oma pädevaid seire-, kontrolli-ja järelevalvetalitusi, et ELi laevad ei edasta laevaseiresüsteemi andmeid Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on hooldustöödega ühes kalapüügiseirekeskuses.

5. jagu

Inspekteerimine merel või sadamas

1.   Kalapüügiluba omavaid ELi laevu inspekteerivad Gröönimaa kalapüügipiirkonnas või sadamas Gröönimaa laevad ja inspektorid, kes on rahvusvahelise konventsiooni kohaselt selgesti tuvastatavad.

2.   Enne pardale tulekut teavitab volitatud inspektor ELi laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Enne inspekteerimise alustamist peab inspektor tõendama oma isikut ja ametit.

3.   Inspektor jääb ELi laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Inspekteerimisel püüab ta avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

4.   Inspekteerimist sadamas teostatakse FAO meetmete ja asjaomaste piirkondlike kalandusorganisatsioonide sadamariigi meetmete kohaselt.

5.   Gröönimaa pädev asutus võib lubada ELil inspekteerimist jälgida.

6.   ELi laeva kapten aitab Gröönimaa inspektorit pardale tulekul ja inspekteerimise teostamisel.

7.   Inspektor ei takista ELi laeva kaptenil sidepidamist lipuriigi ja/või laevaomanikuga. Kaptenilt ei nõuta tundliku äriteabe avaldamist avalike raadiokanalite kaudu.

8.   Iga inspekteerimise lõpus koostab inspektor inspekteerimisaruande. ELi laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja ELi laeva kapten. Kui kapten keeldub alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „keeldus alla kirjutamast”.

9.   Inspektor väljastab enne laevalt lahkumist ELi laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Ilma et see piiraks 7. jao punkti 1 kohaldamist, saadab Gröönimaa pädev asutus inspekteerimisaruande elektroonilise koopia ELi pädevale asutusele ning lipuriigile kaheksa kalendripäeva jooksul pärast inspekteerimist. Vajaduse korral tehakse kõnealune teave kättesaadavaks asjaomastele piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele.

6. jagu

Vaatluskava

1.   Gröönimaa kalapüügipiirkonnas toimuva püügitegevuse suhtes kohaldatakse Gröönimaa õigusaktides sätestatud vaatluskava. Gröönimaa kalapüügipiirkonnas kalapüügiluba omavate ELi kalalaevade kaptenid teevad Gröönimaa pädevate asutustega koostööd vaatlejate pardale võtmiseks.

2.   Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksavad Gröönimaa pädevad asutused.

3.   Vaatleja võetakse pardale Gröönimaa pädeva asutuse ja laevaomaniku vahel kokku lepitud sadamas. Kui vaatleja pardalevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajale järgneva kolme tunni jooksul kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune vaatleja pardale võtta. Laev võib sadamast lahkuda ja alustada püügitegevust.

4.   Kogu pardal viibimise aja jooksul peab vaatleja

a)	käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitegevust;

b)	suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning

c)	arvestama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.

5.   Vaatleja täidab ainult järgmisi ülesandeid:

a)	kontrollib püügipäeviku kandeid, sh saagi liigilist koostist, koguseid, eluskaalu ja töödeldud kala kaalu, loomust ja laevaseiresüsteemi aruandeid;

b)	koostab üksikasjaliku aruande laeva igapäevase tegevuse kohta, olenemata sellest, kas kalapüük toimus või mitte;

c)	märgib iga loomuse kohta püügivahendi tüübi, võrgusilma suuruse, saagi ja püügikoormuse andmed, koordinaadid, sügavuse, püügivahendi kasutamise kestuse ning saagi, vette tagasi lastud ja alamõõduliste kalade liigilise koostise ning

d)	jälgib satelliitseiresüsteemi toimimist ja annab teada kõikidest süsteemi töö katkemistest ja häiretest.

6.   Iga laev tagab vaatleja toitlustamise ja majutamise laeva juhtkonnale ette nähtud tasemel.

7.   Kapten teeb vaatlejaga koostööd ja osutab abi, mis on vajalik vaatleja kohustuste täitmiseks. Selline koostöö hõlmab vaatlejale vajaliku juurdepääsu võimaldamist pardal hoitavale saagile, sealhulgas saagile, mis on kavas vette tagasi lasta.

8.   Kui vaatleja üleminek ühelt laevalt teisele toimub merel, peab see toimuma päevasel ajal, ohututes tingimustes, kogenud meeskonna kaasabil, kalandusalase vaatleja täielikul nõusolekul ja üldiselt parimates ohutustingimustes.

9.   Merel ühelt laevalt teisele ülemineku korral teeb laeva kapten igakülgset koostööd, et tagada vaatleja ohutus.

10.   Vaatleja aruanne

10.1.   Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Kapten saab vaatleja aruande koopia.

10.2.   ELi pädeva asutuse või lipuriigi taotluse korral edastab Gröönimaa pädev asutus neile vaatleja aruande koopia kaheksa tööpäeva jooksul.

7. jagu

Rikkumised

1.   Rikkumiste menetlemine

1.1.   Käesoleva lisa sätete kohaselt kalapüügiluba omava ELi kalalaeva poolt Gröönimaa kalapüügipiirkonnas teostatud mis tahes rikkumine peab olema märgitud inspekteerimisaruandes.

1.2.   Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira kapteni ja/või laevaomaniku õigust kaitsele talle süüks pandud rikkumise puhul.

1.3.   Mis tahes rikkumise puhul, mille on Gröönimaa kalapüügipiirkonnas pannud toime lepingu kohast kalapüügiluba omav ELi laev, saadetakse Gröönimaa õigusaktides sätestatud korra kohaselt teave rikkumise määratluse ja kapteni või kalandusettevõtja suhtes sellisel juhul kohaldatava karistuse kohta otse laevaomanikule.

1.4.   Gröönimaa pädev asutus saadab inspekteerimisaruande ja rikkumisteate koopia ELi pädevale asutusele ja lipuliikmesriigile e-posti teel nii kiiresti kui võimalik.

1.5.   Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud õigusmenetlus, tuleb enne selle algatamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, püüda leida eeldatava rikkumise osas lahendus kokkuleppemenetluse teel nelja päeva jooksul pärast rikkumisteate esitamist. Kui kokkuleppemenetlust ei ole võimalik kohaldada, algatatakse kohtumenetlus.

2.   Laeva kinnipidamine

2.1.   Lepingu kohast kalapüügiluba omava ELi kalalaeva mis tahes põhjustel kinnipidamisest teatab Gröönimaa viivitamata ELi pädevale asutusele ja lipuriigile. Kõnealuses teatises esitatakse kinnipidamise põhjused ning sellele lisatakse rikkumist tõendavad dokumendid.

2.2.   Enne mis tahes meetme võtmist kinni peetud ELi laeva, selle kapteni, meeskonna või lasti suhtes, välja arvatud meetmed, mille eesmärk on kaitsta tõendeid, määrab Gröönimaa uurimise eest vastutava ametniku ja korraldab ELi pädeva asutuse taotluse korral teabekoosoleku ühe tööpäeva jooksul pärast laeva kinnipidamise põhjustest teavitamist. Kõnealusel koosolekul võivad osaleda laeva lipuriigi ja laevaomaniku esindaja.

3.   Karistused rikkumiste eest

3.1.   Rikkumise puhul kohaldatavad karistused kehtestab Gröönimaa vastavalt kehtivatele siseriiklike õigusaktidele.

3.2.   Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse korras, lähtutakse mis tahes rahalise karistuse määramisel Gröönimaa siseriiklikest õigusaktidest.

4.   Kohtumenetlus – Pangatagatis

4.1.   Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab rikkumisega seotud laeva omanik Gröönimaa osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Gröönimaa pädev asutus, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitisi. Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu. Kui kohtumenetlus kestab kauem kui neli aastat, selgitab Gröönimaa pädev asutus korrapäraselt ELi pädevale asutusele ja asjaomasele lipuriigile, milliseid samme on astutud kohtuotsuseni jõudmiseks.

4.2.   Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule

a)	täielikult, kui ühtegi karistust ei määratud;

b)	summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

4.3.   Kohtumenetlust alustatakse niipea, kui siseriiklik õigus seda võimaldab.

4.4.   Gröönimaa teavitab ELi kohtumenetluse tulemustest 14 päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5.   Laeva ja meeskonna vabastamine

5.1.   Pärast pangatagatise esitamist, trahvisummade maksmist või kokkuleppemenetlusest tulenevate kohustuste täitmist lubatakse ELi kalalaeval sadamast lahkuda ja jätkata kalapüüki.

V PEATÜKK

AJUTISED ÜHISETTEVÕTTED

1. jagu

Ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete projektide hindamise meetodid ja kriteeriumid

1.   Gröönimaa teavitab ELi pädevat asutust viivitamata kõigist võimalustest ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete loomiseks Gröönimaa ettevõtetega. ELi pädev asutus teavitab sellest kõiki ELi liikmesriike. Ühisettevõtte puhul hinnatakse esitatud projekte vastavalt käesoleva peatüki sätetele.

2.   Vastavalt lepingu artikli 10 punktile f esitab EL Gröönimaale võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt kümme tööpäeva enne ühiskomitee koosolekut tehnilise toimiku ELi ettevõtjaid kaasavate ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete loomist käsitlevate projektide kohta. Projektid esitatakse ELi pädevale asutusele ELi asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste kaudu.

3.   Ühiskomitee esmane eesmärk on soodustada protokolli artikli 3 lõikes 1 loetletud liikide soovituslike kvootide täielikku kasutamist ELi laevade poolt. Kui ühiskomitee on teatava liigi suhtes leppinud ilma teadusliku põhjenduseta kokku väiksema aastase kalapüügivõimaluse, kui on sätestatud protokolli artikli 3 lõikes 1, jäetakse kõrvale projektid, milles käsitletakse ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete loomist nende liikide püüdmiseks sama kalendriaasta jooksul.

4.   Ühiskomitee hindab projekte, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	sihtliik/sihtliigid ja kalapüügipiirkond/kalapüügipiirkonnad;

b)	varude seisund lähtuvalt parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest ja ettevaatusprintsiibist;

c)	kavandatavale kalapüügitegevusele vastav tehnoloogia;

d)	ajutiste ühisettevõtete puhul nende kogukestus ja kalapüügitegevuse kestus ning

e)	ELi laevaomaniku ja tema Gröönimaa partnerite varasem kalapüügikogemus.

5.   Ühiskomitee esitab oma arvamuse projektide kohta pärast punkti 3 kohast hindamist.

6.   Protokolli artikli 3 lõikes 1 loetletud liikide puhul ei mõjuta ELi laevade poolt ajutiste ühisettevõtete ja muude ühisettevõtete raames püütud kogused kehtivaid kokkuleppeid püügikoguste jagamiseks ELi liikmesriikide vahel.

2. jagu

Ajutiste ühisettevõtete kalavarudele juurdepääsu tingimused

1.   Kalapüügiload

1.1.   Kui ajutise ühisettevõtte projekt on saanud ühiskomiteelt positiivse hinnangu, esitab asjaomane ELi laev (esitavad asjaomased ELi laevad) kalapüügiloa taotluse vastavalt II peatüki sätetele. Taotluses tuleb selgelt märkida, et tegemist on ajutise ühisettevõttega.

1.2.   Kalapüügiluba väljastatakse ajutise ühisettevõtte kestuse ajaks, kuid igal juhul ei kehti luba kauem kui ühe kalendriaasta.

1.3.   Kalapüügiloale peab olema selgelt märgitud, et püük toimub Gröönimaa ametiasutuste poolt eraldatud kalapüügivõimaluste raames, võttes arvesse Gröönimaa lubatud kogupüüki, kuid väljaspool protokolli artikli 3 lõikes 1 sätestatud kalapüügivõimalusi.

2.   Laevade asendamine

2.1.   Ajutise ühisettevõtte juures tegutseva ELi laeva võib asendada mõne muu samaväärse mahutavuse ja samaväärsete tehniliste näitajatega ELi laevaga ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja lepinguosaliste nõusolekul.

VI PEATÜKK

KATSEPÜÜK

1.   Vastavalt lepingu artiklile 9 ja artikli 10 punktile g, kui ELi pädev asutus on Gröönimaad teavitanud huvist osaleda protokolli artikli 3 lõikes 1 loetlemata liikide ja kalavarude katsepüügil,

1.1.   esitab ELi pädev asutus Gröönimaale hiljemalt 15 päeva enne ühiskomitee koosolekut tehnilise toimiku, milles täpsustatakse järgmist:

a)	sihtliik/sihtliigid;

b)	katsepüügiga seotud tehnilised näitajad (katsepüügil kasutatav tehnoloogia, katsepüügi kestus, kalapüügipiirkonnad jne) ning

c)	ELi katsepüügil osalemisest tulenev eeldatav kasu kalandussektori teadus- ja arendustegevusele.

1.2.   Gröönimaa esitab ühiskomiteele

a)	kohalike ja kolmandate riikide laevade asjakohaste katsepüügikampaaniate üksikasjad ja tingimused;

b)	sama liigiga seotud varasemate katsepüügikampaaniate tulemused ning

c)	olemasoleva teadusliku ja muu teabe.

2.   Ühiskomitee hindab tehnilisi toimikuid võttes nõuetekohaselt arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid ja ettevaatusprintsiipi.

3.   Pärast ühiskomitee positiivset otsust ELi osalemise, selle ulatuse ja katsepüügikampaania tehniliste parameetrite kohta, esitavad ELi laevad kalapüügiloa taotluse vastavalt II peatüki sätetele. Kalapüügiluba ei kehti kauem kui kalendriaasta lõpuni.

4.   Kõiki IV peatüki sätteid kohaldatakse katsepüügiga tegelevate ELi laevade suhtes.

5.   Ilma et see piiraks punkti 4 kohaldamist, peavad katsepüügikampaania ajal merel viibivad asjaomased ELi laevad

a)	teatama Gröönimaa pädevale asutusele kampaania algusest ja esitama enne katsepüügi algust deklaratsiooni kogu pardal oleva saagi kohta;

b)	esitama Gröönimaa Loodusvarade Instituudile, Gröönimaa pädevale asutusele ja Euroopa Komisjonile iganädalase aruande saagi kohta päevade ja loomuste kaupa, sealhulgas kampaania tehniliste näitajate kirjelduse (asukoht, sügavus, kuupäev ja kellaaeg, saak ning muud tähelepanekud või märkused);

c)

tagama, et pardal viibiks üks Gröönimaa teaduslik vaatleja või Gröönimaa pädeva asutuse valitud vaatleja. Vaatleja ülesanne on koguda saagi kohta teadusinfot ning võtta saagist proove. Vaatlejat koheldakse laeva juhtkonna liikmena ja laevaomanik katab tema elamiskulud laeval viibimise ajal. Otsus vaatleja pardalviibimise aja ja kestuse ning pardaletuleku- ja maabumissadama kohta tehakse kokkuleppel Gröönimaa ametiasutustega; ning

d)	teatama Gröönimaa pädevale asutusele kampaania lõppemisest ja esitama Gröönimaa pädeva asutuse taotluse korral laeva inspekteerimiseks enne Gröönimaa kalapüügipiirkonnast lahkumist.

6.   Katsepüügikampaania ajal püütud saak, mis on kampaaniaga kooskõlas, jääb laevaomaniku omandisse.

7.   Gröönimaa pädev asutus nimetab kontaktisiku, kelle poole pöörduda kõigi ettenägematute probleemide korral, mis võiksid katsepüüki takistada.

8.   Toetudes asjaomaste teaduslike nõuandeasutuste soovitustele, võib Gröönimaa rakendada katsepüügi suhtes kaitse- ja majandamismeetmeid, sealhulgas sulgeda teatava püügipiirkonna teatavaks ajavahemikuks.

---

(1)  Gröönimaa kohaliku valitsuse 9. detsembri 2010. aasta korraldus nr 18 avamere kalapüügi järelevalve kohta.