21997A1128(01)

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vaheline partnerluse sõlmimist käsitlev

partnerlus- ja koostööleping [1]

BELGIA KUNINGRIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu osalised,

edaspidi "liikmesriigid", ja

EUROOPA ÜHENDUS, EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUS JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,

edaspidi "ühendus",

ühelt poolt ja

VENEMAA FÖDERATSIOON,

edaspidi "Venemaa",

teiselt poolt,

ARVESTADES ühenduse ja selle liikmesriikide ning Venemaa vaheliste ajalooliste sidemete ja nende ühiste väärtuste tähtsust,

TÕDEDES, et ühendus ja Venemaa soovivad neid sidemeid tugevdada ning panna aluse partnerlusele ja koostööle, mis tugevdaksid ja laiendaksid varem, eelkõige 18. detsembril 1989 sõlmitud Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahelise kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitleva lepinguga, edaspidi "1989. aasta leping", loodud suhteid,

ARVESTADES ühenduse ja selle liikmesriikide, kes tegutsevad Euroopa Liidu raames 7. veebruari 1992. aasta Euroopa Liidu lepingu alusel, ning Venemaa tahet tugevdada poliitilisi ja majanduslikke vabadusi, mis ongi partnerluse aluseks,

ARVESTADES lepinguosaliste tahet edendada nii rahvusvahelist rahu ja julgeolekut kui ka vaidluste rahumeelset lahendamist ning teha selleks koostööd ÜRO, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi ja muude institutsioonide raames,

ARVESTADES ühenduse ja selle liikmesriikide ning Venemaa vankumatut tahet rakendada täiel määral kõiki Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi (CSCE) lõppakti, Madridi ja Viini järelkohtumiste lõppdokumentide, CSCE Bonni majanduskoostöökohtumise dokumendi, Pariisi uue Euroopa harta ja CSCE 1992. aasta Helsingi dokumendi "Muutuste esitatavad väljakutsed" põhimõtteid ja sätteid,

KINNITADES ühenduse ja selle liikmesriikide ning Venemaa ühinemist 17. detsembri 1991. aasta Euroopa energiaharta ja 1993. aasta aprilli Luzerni konverentsi deklaratsiooni eesmärkide ja põhimõtetega,

OLLES VEENDUNUD, kui tähtis on õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste, eelkõige rahvusvähemuste inimõiguste austamine, mitmeparteilise süsteemi ja vabade ja demokraatlike valimiste sisseseadmine ning majanduse piirangutest vabastamine turumajanduse saavutamiseks,

USKUDES, et partnerluse täielik rakendamine eeldab Venemaa poliitika ja majanduse ümberkorraldamise jätkumist ja lõpuleviimist,

SOOVIDES ergutada endise NSVLi riikide vahelist piirkondlikku koostööd käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades, et suurendada heaolu ja stabiilsust selles piirkonnas,

SOOVIDES alustada ja arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes küsimustes,

VÕTTES ARVESSE ühenduse soovi anda vajaduse korral tehnilist abi Venemaa majanduse ümberkorraldamiseks ja majanduskoostöö arendamiseks,

PIDADES SILMAS lepingu kasulikkust, sest see soodustab Venemaa ning Euroopa ja selle lähipiirkondade laiema koostööruumi järkjärgulist vastastikust lähenemist ning Venemaa järkjärgulist integreerimist avatud rahvusvahelisse kaubandussüsteemi,

ARVESTADES lepinguosaliste tahet vabastada kaubandus piirangutest nende põhimõtete kohaselt, mis sisalduvad üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes, edaspidi "GATT", mida on muudetud kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus, ja võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni, edaspidi "WTO", asutamist,

TÕDEDES, et Venemaa ei ole enam riikliku kaubandusega maa, vaid üleminekujärgus majandusega riik, ja et lepinguosaliste vaheline koostöö käesolevas lepingus sätestatud vormides soodustab pidevat arengut turumajanduse suunas,

OLLES TEADLIKUD vajadusest parandada äri- ja investeerimisolusid ning äriühingute asutamise, tööjõu, teenuste osutamise ja kapitali liikumisega seotud tingimusi,

OLLES VEENDUNUD, et käesoleva lepinguga luuakse uued tingimused lepinguosaliste vahelisteks majandussuheteks ning eelkõige kaubanduse ja investeerimise arenguks, mis on majanduse ümberkujundamisel ja tehnoloogia ajakohastamisel hädavajalik,

SOOVIDES alustada keskkonnakaitse vallas tihedat koostööd, võttes arvesse lepinguosaliste omavahelist sõltuvust selles valdkonnas,

PIDADES SILMAS lepinguosaliste kavatsust arendada kosmosega seotud koostööd, et täiendada selles vallas teineteise tegevust,

SOOVIDES edendada kultuurikoostööd ja parandada teabe liikumist,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES.

Artikkel 1

Käesolevaga pannakse alus partnerlusele ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa vahel. Selle partnerluse eesmärgid on järgmised:

- luua sobiv raamistik lepinguosaliste vahelisele poliitilisele dialoogile, mis võimaldab nende vahel arendada selles vallas tihedaid sidemeid,

- edendada turumajanduse põhimõtete alusel lepinguosaliste vahelist kaubandust, investeerimist ja üksmeelseid majandussuhteid, et seeläbi soodustada lepinguosaliste püsivat arengut,

- tugevdada poliitilisi ja majanduslikke vabadusi,

- toetada Venemaa jõupingutusi oma demokraatia tugevdamisel, majanduse arendamisel ja turumajandusele ülemineku lõpuleviimisel,

- panna alus majandus-, sotsiaal-, rahandus- ja kultuurikoostööle, mis rajaneb vastastikuse kasu, vastutuse ja toetamise põhimõtetel,

- edendada ühist huvi pakkuvaid tegevusi,

- luua sobiv raamistik Venemaa ja Euroopa laiema koostööruumi vaheliseks järkjärguliseks integratsiooniks,

- luua vajalikud tingimused sellise ühenduse ja Venemaa vahelise vabakaubanduspiirkonna loomiseks tulevikus, mis hõlmaks sisuliselt kogu nendevahelist kaubandust, ja luua eeldused äriühingute asutamise, piiriülese teenuskaubanduse ja kapitali liikumise vabadusele.

I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

Eelkõige Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas määratletud demokraatia põhimõtete ja inimõiguste austamine on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika alus ning partnerluse ja käesoleva lepingu oluline osa.

Artikkel 3

Lepinguosalised kohustuvad kaaluma käesoleva lepingu asjakohaste jaotiste, eelkõige III jaotise ja artikli 53 edasiarendamist vastavalt olukorrale, et luua nendevaheline vabakaubanduspiirkond. Koostöönõukogu võib anda lepinguosalistele sellise edasiarendamise kohta soovitusi. Selline edasiarendamine toimub üksnes lepinguosaliste vahelisel kokkuleppel kooskõlas kummagi asjakohaste menetlustega. 1998. aastal vaatavad lepinguosalised ühiselt, kas olukord võimaldab alustada läbirääkimisi vabakaubanduspiirkonna loomiseks.

Artikkel 4

Lepinguosalised kohustuvad vastastikusel nõusolekul ühiselt vaatama, milliseid muudatusi tuleks lepingus teha asjaolude muutumise, eelkõige Venemaa GATTi/WTOga ühinemisest tuleneva olukorra tõttu. Esimene läbivaatamine toimub kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist või siis, kui Venemaa ühineb GATTi/WTOga, olenevalt sellest, kumb ajahetk saabub varem.

Artikkel 5

1. Enamsoodustuskorda, mida Venemaa võimaldab käesoleva lepingu alusel, ei kohaldata viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist lõppeval üleminekuajal 1. lisas piiritletud soodustuste suhtes, mis Venemaa on andnud teistele endise NSVLi riikidele. Lepinguosaliste vastastikusel nõusolekul võib seda tähtaega vajaduse korral pikendada teatavate sektorite suhtes.

2. III jaotise alusel võimaldatava enamsoodustuskorra puhul lõpeb lõikes 1 nimetatud üleminekuaeg kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist või siis, kui Venemaa ühineb GATTi/WTOga, olenevalt sellest, kumb ajahetk saabub varem.

II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG

Artikkel 6

Lepinguosalised alustavad korrapärast poliitilist dialoogi, mida nad kavatsevad arendada ja süvendada. See täiendab ja tugevdab Euroopa Liidu ja Venemaa vastastikust lähenemist, toetab Venemaal toimuvaid poliitika ja majanduse muutusi ning soodustab uute koostöövormide loomist. Poliitiline dialoog:

- tugevdab Venemaa ja Euroopa Liidu vahelisi sidemeid. Käesoleva lepingu abil saavutatav majanduslik lähenemine tihendab poliitilisi suhteid,

- toob kaasa seisukohtade olulise ühtlustumise vastastikust huvi pakkuvates rahvusvahelistes küsimustes, mis suurendab julgeolekut ja stabiilsust,

- näeb ette, et lepinguosalised püüavad teha koostööd demokraatia põhimõtete ja inimõiguste järgimise vallas ning peavad vajaduse korral nõu nende nõuetekohase rakendamisega seotud küsimustes.

Artikkel 7

1. Ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ja Euroopa Ühenduste Komisjoni president ning teiselt poolt Venemaa president kohtuvad põhimõtteliselt kaks korda aastas.

2. Ministrite tasandil toimub poliitiline dialoog artikli 90 alusel asutatavas koostöönõukogus ja vastastikusel kokkuleppel ka mujal, kaasa arvatud Euroopa Liidu eesistujakolmikuga.

Artikkel 8

Lepinguosalised rakendavad poliitiliseks dialoogiks ka muid menetlusi ja vahendeid, mis on eelkõige järgmised:

- kaks korda aastas kõrgemate ametnike tasandil toimuvad kohtumised ühelt poolt Euroopa Liidu eesistujakolmiku ja teiselt poolt Venemaa ametnike vahel,

- diplomaatiliste kanalite täielik kasutamine,

- kõik muud vahendid, sealhulgas asjatundjate kohtumise võimalus, mis soodustaks selle dialoogi süvendamist ja arendamist.

Artikkel 9

Parlamendi tasandil toimub poliitiline dialoog artikli 95 alusel asutatava parlamentaarse koostöökomitee raames.

III JAOTIS

KAUBAVAHETUS

Artikkel 10

1. Lepinguosalised kohtlevad teineteist GATTi I artikli lõikes 1 kirjeldatud üldises enamsoodustuskorras.

2. Lõike 1 sätteid ei kohaldata järgmiste soodustuste suhtes:

a) soodustused, mis on antud naaberriikidele piiriliikluse hõlbustamiseks;

b) soodustused, mis on antud eesmärgiga luua tolliliit või vabakaubanduspiirkond või sellise liidu või piirkonna loomise tõttu; mõistete "tolliliit" ja "vabakaubanduspiirkond" tähendus on sama, mida on kirjeldatud GATTi XXIV artikli lõikes 8 kirjeldatud või loodud GATTi sama artikli lõikes 10 osutatud korras;

c) soodustused, mis on antud teatavatele riikidele GATTi ja muude arengumaid soodustavate rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt.

Artikkel 11

1. Ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile imporditud toodete suhtes ei kohaldata otse ega kaude suuremaid riigisiseseid makse ega muid riigisiseseid lõive kui need, mida kohaldatakse otse või kaude samasuguste kodumaiste toodete suhtes.

2. Lisaks sellele koheldakse neid tooteid nende riigisisest müüki, müügiks pakkumist, ostu, vedu, turustamist või kasutamist käsitlevate õigusnormide ja nõuete osas vähemalt sama soodsalt kui omamaist päritolu samasuguseid tooteid. Käesoleva lõike sätted ei takista kohaldamast diferentseeritud riigisiseseid veomakse, mis põhinevad eranditult veovahendite majanduslikul toimimisel, mitte toote riiklikul päritolul.

3. Lepinguosaliste vahel kohaldatakse mutatis mutandis GATTi III artikli lõikeid 8–10.

Artikkel 12

1. Lepinguosalised leiavad üksmeelselt, et vaba transiidi põhimõte on käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise oluline eeltingimus.

Seoses sellega tagab kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise tolliterritooriumilt pärinevate või sinna suunduvate kaupade vaba transiidi läbi oma territooriumi.

2. Lepinguosaliste vahel kohaldatakse GATTi V artikli lõigete 2–5 sätteid.

Artikkel 13

Lepinguosaliste vahel kohaldatakse mutatis mutandis järgmisi GATTi artikleid:

1) VII artikli lõiked 1–3, lõike 4 punktid a, b ja d ning lõige 5;

2) VIII artikkel;

3) IX artikkel;

4) X artikkel.

Artikkel 14

Ilma et see piiraks õigusi ja kohustusi, mis tulenevad mõlemat lepinguosalist siduvatest rahvusvahelistest kaupade ajutise impordi konventsioonidest, vabastab kumbki lepinguosaline lisaks sellele teise lepinguosalise ajutiselt imporditud kaupade impordilõivudest ja -tollimaksudest oma õigusaktide kohaselt sellistel juhtudel ja korras, mis on sätestatud mõnes muus asjakohases teda siduvas rahvusvahelises konventsioonis. Selliseid õigusakte kohaldatakse enamsoodustuskorra alusel ja seega käesoleva lepingu artikli 10 lõikes 2 loetletud eranditega. Arvesse võetakse tingimusi, mille alusel asjaomane lepinguosaline on sellisest konventsioonist tulenevad kohustused võtnud.

Artikkel 15

1. Venemaalt pärinevaid kaupu imporditakse ühendusse koguseliste piiranguteta, ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 17, 20 ja 21 ning Hispaania ja Portugali ühendusega ühinemise akti artiklite 77, 81, 244, 249 ja 280 kohaldamist.

2. Ühendusest pärinevaid kaupu imporditakse Venemaale koguseliste piiranguteta, ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 17, 20 ja 21 ja 2. lisa kohaldamist.

Artikkel 16

Venemaa GATTi/WTOga ühinemiseni peavad lepinguosalised koostöökomitees nõu oma imporditollipoliitika, sealhulgas kaitsetollide muutuste üle. Sellist nõupidamist pakutakse eelkõige enne kaitsetollide suurendamist.

Artikkel 17

1. Kui mõnda toodet imporditakse ühe lepinguosalise territooriumile sellistes suurenevates kogustes ja sellistel tingimustel, et see oluliselt kahjustab või ähvardab kahjustada samasuguste või otseselt konkureerivate toodete kodumaiseid tootjaid, võib sõltuvalt asjaoludest kas ühendus või Venemaa võtta asjakohaseid meetmeid järgmises korras ja järgmiste tingimuste kohaselt.

2. Enne meetmete võtmist või lõike 4 kohastel juhtudel võimalikult kiiresti pärast nende võtmist esitab sõltuvalt asjaoludest kas ühendus või Venemaa koostöökomiteele kogu asjakohase teabe, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus. Lepinguosalised hakkavad koostöökomitees viivitamata nõu pidama.

3. Kui nõupidamise tulemusena ei jõua lepinguosalised olukorra vältimise meetmetes kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast koostöökomitee poole pöördumist, võib nõupidamist taotlenud lepinguosaline piirata asjakohaste toodete importi või võtta muid sobivaid meetmeid sellises ulatuses ja niikaua, kui on vaja kahju vältimiseks või kõrvaldamiseks.

4. Pakilistes olukordades, kus viivitamine põhjustaks raskesti kõrvaldatavat kahju, võivad lepinguosalised võtta meetmeid enne nõupidamist, tingimusel et nõupidamist pakutakse kohe pärast selliste meetmete võtmist.

5. Käesoleva artikli kohaste meetmete väljavalimisel peavad lepinguosalised esmatähtsaks neid, mis segavad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist kõige vähem.

6. Kui üks lepinguosaline võtab käesoleva artikli sätete kohaselt kaitsemeetme, võib teine lepinguosaline kalduda kõrvale oma käesoleva jaotise järgsetest kohustustest, mis tal on esimese lepinguosalise ees sisuliselt samaväärse kaubavahetuse suhtes.

Sellist meedet ei võeta enne, kui selline teine lepinguosaline on pakkunud nõupidamist, ega juhul, kui 45 päeva jooksul selle nõupidamise pakkumisest jõutakse kokkuleppele.

7. Lõikes 6 osutatud õigust kalduda kohustustest kõrvale ei kasutata esimese kolme aasta jooksul, mil kaitsemeede kehtib, tingimusel et kaitsemeede on võetud kõige rohkem neljaks aastaks impordi täieliku kasvu tulemusena ja kooskõlas käesoleva lepingu tingimustega.

Artikkel 18

Mitte miski käesolevas jaotises, eelkõige artikkel 17, ei piira ega mõjuta emba-kumba lepinguosalist dumpinguvastaste või tasakaalustavate meetmete võtmisel GATTi VI artikli, GATTi VI artikli rakendamise lepingu, GATTi VI, XVI ja XXIII artikli tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe või asjakohaste riigisiseste õigusaktide kohaselt.

Dumpingu või toetustega seotud juurdluste puhul kohustub kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise esildised läbi vaatama ja teatama asjaosalistele lõpliku otsuse aluseks olevatest tähtsatest asjaoludest ja kaalutlustest. Enne lõplike dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist teevad lepinguosalised kõik endast oleneva, et leida küsimusele konstruktiivne lahendus.

Artikkel 19

Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast või seoses inimeste, loomade või taimede tervise ja elu, loodusvarade, kunsti-, ajaloo- või muinasväärtusega rahvusliku rikkuse või intellektuaal-, tööstus- või kaubandusomandi kaitsmisega või kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piirangut.

Artikkel 20

Käesolev jaotis ei mõjuta 12. juunil 1993 parafeeritud ja tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 1993 kohaldatava Euroopa Majandusühenduse ja Venemaa Föderatsiooni vahelise tekstiiltoodetega kauplemise lepingu sätteid. Lisaks sellele ei kohaldata käesoleva lepingu artiklit 15 kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 50–63 kuuluvate tekstiiltoodetega kauplemise suhtes.

Artikkel 21

1. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodetega kauplemist korraldatakse

- käesoleva jaotise sätetega, välja arvatud artikkel 15, ja

- ESTÜ terasetoodetega kauplemise koguselise piiramise lepingu sätetega, kui see leping jõustub.

2. Söe- ja teraseküsimuste siderühma asutamist korraldab käesolevale lepingule lisatud 1. protokoll.

Artikkel 22

Tuumamaterjalidega kauplemine

1. Tuumamaterjalidega kauplemise suhtes kohaldatakse

- käesoleva lepingu sätteid, välja arvatud artikkel 15 ning artikli 17 lõiked 1–5 ja 7,

- 1989. aasta lepingu artikleid 6, 7 ja 14 ning artikli 15 lõikeid 1 ja 2, lõike 3 esimest lauset ja lõikeid 4 ja 5,

- lisatud kirjavahetust.

2. Olenemata käesoleva artikli lõike 1 sätetest nõustuvad lepinguosalised võtma kõik vajalikud meetmed, et jõuda tuumamaterjalidega kauplemises kokkuleppele 1. jaanuariks 1997.

3. Sellisele kokkuleppele jõudmiseni kohaldatakse käesoleva artikli sätteid.

4. Astutakse samme, et sõlmida tuumamaterjalide loovutamisega seotud kaitsemeetmeid, füüsilist kaitset ja halduskoostööd käsitlev leping. Sellise lepingu jõustumiseni kohaldatakse tuumamaterjalide loovutamise suhtes lepinguosaliste asjakohaseid õigusnorme ja rahvusvahelisi mittelevitamiskohustusi.

5. Lõikes 1 sätestatud korra kohaldamisel

- käsitatakse 1989. aasta lepingu artikli 6 ja artikli 15 lõike 5 viidet "käesolevale lepingule" viitena käesoleva artikli lõikega 1 kehtestatud korrale,

- käsitatakse käesoleva lepingu artikli 17 lõike 6 viidet "käesolevale artiklile" viitena 1989. aasta lepingu artiklile 15,

- käsitatakse 1989. aasta lepingu artiklite 6, 7, 14 ja 15 viiteid "lepinguosalistele" viidetena käesoleva lepingu osalistele,

- käsitatakse 1989. aasta lepingu artikli 15 viidet "ühiskomiteele" viitena käesoleva lepingu artiklis 92 sätestatud koostöökomiteele.

IV JAOTIS

ÄRITEGEVUST JA INVESTEERIMIST KÄSITLEVAD SÄTTED

I PEATÜKK

TÖÖTINGIMUSED

Artikkel 23

1. Kui liikmesriigis kohaldatavatest õigusaktidest, tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, tagavad ühendus ja selle liikmesriigid, et töö- ja palgatingimustes ning töölt vabastamisel ei tehta liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavatel Venemaa kodanikel ja liikmesriigi kodanikel kodakondsuse põhjal vahet.

2. Kui Venemaal kohaldatavatest tingimustest ja üksikasjalikest eeskirjadest ei tulene teisiti, kohtleb Venemaa tema territooriumil seaduslikult töötavaid liikmesriigi kodanikke lõikes 1 osutatud viisil.

Artikkel 24

Sotsiaalkindlustuse kooskõlastamine

Lepinguosalised sõlmivad lepinguid, et vastu võtta järgmised sätted:

1) sätted, mida on vaja liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavate Venemaa kodanikest tööliste ja vajaduse korral nende seaduslikult seal elavate pereliikmete suhtes kohaldatavate sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamiseks, kui liikmesriigis kohaldatavatest tingimustest ja üksikasjalikest eeskirjadest ei tulene teisiti. Nende sätetega tagatakse eelkõige, et

- selliste töötajate kõik kindlustus-, töötamis- ja elamisajad erinevates liikmesriikides liidetakse vanaduse, invaliidsuse ja surma puhul makstavate pensionide ning nende töötajate ja vajaduse korral nende pereliikmete ravikindlustuse arvestamiseks,

- kõiki vanaduse, surma, tööõnnetuste, kutsehaiguste või viimasest kahest tuleneva invaliidsusega seotud pensione, välja arvatud mitteosamakselised erihüvitised, võib vabalt ümber arvutada võlgnikust liikmesriigi või võlgnikest liikmesriikide õigusaktide põhjal kohaldatava kursi alusel,

- kõnealused töötajad saavad vajaduse korral peretoetusi oma eespool nimetatud pereliikmete eest;

2) sätted, mida on vaja Venemaal seaduslikult töötavate liikmesriigi kodanikest tööliste ja nende seaduslikult seal elavate pereliikmete kohtlemiseks lõike 1 teises ja kolmandas taandes piiritletuga sarnasel viisil, kui Venemaal kohaldatavatest tingimustest ja üksikasjalikest eeskirjadest ei tulene teisiti.

Artikkel 25

Käesoleva lepingu artikli 24 kohaselt võetavad meetmed ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad liikmesriike ja Venemaad ühendavatest kahepoolsetest lepingutest, kui nende lepingutega nähakse ette liikmesriikide või Venemaa kodanike soodsam kohtlemine.

Artikkel 26

Koostöönõukogu uurib võimalusi parandada ettevõtjate töötingimusi kooskõlas lepinguosaliste rahvusvaheliste kohustuste, sealhulgas CSCE Bonni kohtumise dokumendis sätestatud kohustustega.

Artikkel 27

Koostöönõukogu annab soovitusi käesoleva lepingu artiklite 23 ja 26 rakendamiseks.

II PEATÜKK

ÄRIÜHINGUTE ASUTAMIST JA TEGUTSEMIST KÄSITLEVAD TINGIMUSED

Artikkel 28

1. Tingimuste osas, mis käsitlevad äriühingute asutamist nende territooriumil, kohtlevad ühelt poolt ühendus ja selle liikmesriigid ning teiselt poolt Venemaa teineteist vähemalt sama soodsalt kui mis tahes kolmandat riiki, järgides kummagi lepinguosalise kehtivaid õigusnorme.

2. Ilma et see piiraks 3. lisas loetletud reservatsioonide kohaldamist, kohtlevad ühendus ja selle liikmesriigid Venemaa äriühingute ühenduses asuvaid tütarettevõtjaid nende tegevuse osas vähemalt sama soodsalt kui muid ühenduse äriühinguid või selliseid ühenduse äriühinguid, mis on mõne kolmanda riigi äriühingu tütarettevõtjad, olenevalt sellest, kumb kohtlemine on soodsam, järgides seejuures oma õigusnorme.

3. Ilma et see piiraks 4. lisas loetletud reservatsioonide kohaldamist, kohtleb Venemaa ühenduse äriühingute Venemaal asuvaid tütarettevõtjaid nende tegevuse osas vähemalt sama soodsalt kui muid Venemaa äriühinguid või selliseid Venemaa äriühinguid, mis on mõne kolmanda riigi äriühingu tütarettevõtjad, olenevalt sellest, kumb kohtlemine on soodsam, järgides seejuures oma õigusnorme.

4. Ühelt poolt ühendus ja selle liikmesriigid ning teiselt poolt Venemaa kohtlevad Venemaa ja ühenduse äriühingute filiaale nende tegevuse osas vähemalt sama soodsalt kui mõne kolmanda riigi äriühingute filiaale, järgides seejuures oma õigusnorme.

5. Lõigete 2 ja 3 sätteid ei saa kasutada lepinguosalise selliste õigusnormide täitmisest hoidumiseks, millega korraldatakse selle lepinguosalise territooriumil asutatud teise lepinguosalise äriühingute tütarettevõtjate juurdepääsu teatavatele sektoritele või tegevustele.

Lõigete 2 ja 3 kohaselt koheldakse äriühinguid, mis on asutatud ühenduses või Venemaal käesoleva lepingu jõustumise päeval, ja äriühinguid, mis on asutatud pärast seda.

Artikkel 29

6. lisas osutatud pangandus- ja kindlusteenuste suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 28 sätteid üheskoos järgmistega.

1. 6. lisa B-osas nimetatud pangandusteenuste puhul sätestatakse Venemaa artikli 28 lõike 1 kohaselt võimaldatava kohtlemise laad 7. lisa A-osas üksnes tütarettevõtjate moodustamise kaudu toimuva asutamise suhtes, lähtudes artikli 28 lõikest 3.

6. lisa A-osa punktides 1 ja 2 nimetatud kindlustusteenuste puhul sätestatakse Venemaa artikli 28 lõike 1 kohaselt võimaldatava kohtlemise laad 7. lisa B-osas.

2. Käesoleva lepingu muudest sätetest hoolimata ei takistata lepinguosalist võtmast meetmeid järelevalvekaalutlustel, sealhulgas investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks. Lepinguosalised ei kasuta neid meetmeid selleks, et hoiduda oma käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.

Mitte midagi käesolevas lepingus ei tõlgendata nii, nagu oleks lepinguosaline kohustatud avalikustama üksikklientide äritegevuse ja kontodega seotud teavet või avalike asutuste valduses olevat konfidentsiaalset või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

3. Ilma et see piiraks 7. lisa A-osa punkti 1 alapunktide d ja e sätete kohaldamist, ei võta ühelt poolt ühendus ja selle liikmesriigid ning teiselt poolt Venemaa vastu ühtki uut õigusnormi ega meedet, mis käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeval valitseva olukorraga võrreldes teeks või suurendaks vahet tingimuste osas, mis käsitlevad teise lepinguosalise äriühingute asutamist kummagi territooriumil, võrreldes nende enda äriühingutega.

Lepinguosalised on ühel meelel, et mõiste "vahe suurendamine" hõlmab vahet tegevate tingimuste halvenemist või laienemist või taaskehtestamist pärast praeguse kehtivusaja lõppu.

4. Käesoleva lepingu kohaldamisel käsitletakse äriühingut pangandustegevuse osas ühenduse äriühingu Venemaal asuva tütarettevõtjana, kui ühenduse äriühingu omanduses on rohkem kui viiskümmend protsenti (50 %) selle aktsiakapitalist.

Artikkel 30

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) asutamine – käesoleva artikli punktis h nimetatud ühenduse või Venemaa äriühingu õigus alustada majandustegevust, asutades tütarettevõtjaid ja filiaale vastavalt Venemaal või ühenduses.

Artiklis 29 nimetatud finantsteenuste puhul tähendab "asutamine" käesoleva artikli punktis h nimetatud ühenduse või Venemaa äriühingu õigust alustada majandustegevust, asutades pärast pädevatelt asutustelt kummagi lepinguosalise kehtivate õigusnormide kohaselt loa saamist tütarettevõtjaid ja filiaale vastavalt Venemaal või ühenduses;

b) äriühingu tütarettevõtja – esimesena nimetatud äriühingu kontrollitav äriühing;

c) majandustegevus – tööstuslik, kaubanduslik ja kutsealane tegevus, sealhulgas finantsteenused;

d) äriühingu filiaal – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega, nii et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side välismaal asuva peakontoriga emaettevõtjaga, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;

e) ühenduse tütarettevõtja või Venemaa tütarettevõtja – allpool määratletud "ühenduse äriühing" või "Venemaa äriühing", mis on samas vastava "Venemaa äriühingu" või "ühenduse äriühingu" tütarettevõtjaks;

f) liikmesriigi kodanik või Venemaa kodanik – füüsiline isik, kes on liikmesriigi või Venemaa asjakohaste õigusnormide alusel vastavalt ühe liikmesriigi või Venemaa kodanik;

g) tegevus – majandustegevus.

Artiklis 29 nimetatud finantsteenuste puhul tähendab "tegevus" kõiki majandustegevusi, mis on lubatud loaga, mis pädevad asutused on kummagi lepinguosalise kehtivate õigusnormide kohaselt äriühingule andnud;

h) ühenduse äriühing või Venemaa äriühing – äriühing, mis on asutatud vastavalt liikmesriigi või Venemaa õigusaktide kohaselt ja mille registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt ühenduse või Venemaa territooriumil. Liikmesriigi või Venemaa õigusaktide kohaselt asutatud äriühingut, kellel on vastavalt ühenduse või Venemaa territooriumil üksnes registrijärgne asukoht, käsitletakse siiski vastavalt ühenduse või Venemaa äriühinguna, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt ühe liikmesriigi või Venemaa majandusega.

Rahvusvahelise mereveo puhul kohaldatakse käesoleva ja III peatüki sätteid ka väljaspool ühendust või Venemaad asuvate ja liikmesriigi või Venemaa kodanike kontrollitavate laevandusettevõtjate suhtes, kui nende laevad on liikmesriigi või Venemaa õigusnormide kohaselt registreeritud selles liikmesriigis või Venemaal.

Käesoleva sätte kohaldamisel hõlmab rahvusvaheline merevedu ka osaliselt merel toimuvaid ühendvedusid, ilma et see piiraks kehtivaid kodakondsusel põhinevaid piiranguid, mis käsitlevad kaupade või reisijate vedamist muud liiki veokitega;

i) artikli 29 ja 7. lisa kohaldamisel tähendab punktis e määratletud "Venemaa tütarettevõtja" või "ühenduse tütarettevõtja" 6. lisa B-osas nimetatud pangandusteenuste puhul sellist tütarettevõtjat, mis on Venemaa või liikmesriigi õigusaktide kohaselt pank.

Artikli 29 ja 7. lisa kohaldamisel tähendab punktis h määratletud "ühenduse äriühing" või "Venemaa äriühing" 6. lisa B-osas nimetatud pangandusteenuste puhul sellist äriühingut, mis on liikmesriigi või Venemaa õigusaktide kohaselt pank.

Artikkel 31

Olenemata artiklist 100 ei takista käesoleva jaotise sätted kumbagi lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega välditakse seda, et käesoleva lepingu sätete abil hoitakse kõrvale lepinguosalise meetmetest, mis käsitlevad kolmandate riikide pääsu tema turgudele.

Artikkel 32

1. Olenemata käesoleva jaotise I peatüki sätetest on vastavalt Venemaa või ühenduse territooriumil asutatud ühenduse või Venemaa äriühingul õigus vastuvõtjariigi kehtivate õigusnormide alusel vastavalt Venemaa või ühenduse territooriumil tööle võtta või lasta oma tütarettevõtjal, filiaalil või ühisettevõttel tööle võtta töötajaid, kes on vastavalt liikmesriigi või Venemaa kodanikud, tingimusel et need töötajad on käesoleva artikli lõikes 2 määratletud võtmeisikud ja neid võtavad tööle üksnes äriühingud või tütarettevõtjad, filiaalid või ühisettevõtted. Nende töötajate elamis- ja tööluba hõlmab üksnes ajavahemikku, milleks neid on tööle võetud.

2. Eespool nimetatud äriühingute, edaspidi "organisatsioonid", võtmeisikud on punktis c määratletud "äriühingusiseselt üleviidavad isikud", kes kuuluvad järgmisse liigitusse, tingimusel et organisatsioon on juriidiline isik ja asjaomased isikud on olnud selle teenistuses või selle aktsionärid (v.a enamusaktsionärid) vähemalt üleviimisele vahetult eelnenud aasta:

a) organisatsioonis juhtival kohal töötavad isikud, kes peaasjalikult juhivad allüksust (filiaal, tütarettevõtja või ühisettevõte) ja kelle tegevust jälgib või juhib äriühingu juhatus või aktsionäride nõukogu või samalaadne organ ning kelle pädevuses on

- allüksuse, selle osakonna või allosakonna juhtimine,

- muude järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate järelevalve ja kontroll,

- isiklikult töötajate töölevõtmine ja töölt vabastamine või soovituste andmine nende palkamiseks, vabastamiseks või muude tööjõumeetmete võtmiseks;

b) organisatsioonis töötavad isikud, kellel on allüksuse tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete või juhtimise seisukohalt olulised harukordsed teadmised. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks allüksuses vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldab tehnilisi eriteadmisi, kaasa arvatud kuulumine loaga seotud erialal töötajate hulka;

c) äriühingusiseselt üleviidav isik – füüsiline isik, kes töötab organisatsioonis lepinguosalise territooriumil ja kes viiakse majandustegevuse raames ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumile; asjaomase organisatsiooni põhitegevuskoht peab asuma lepinguosalise territooriumil ja isik tuleb üle viia selle organisatsiooni allüksusesse, kelle majandustegevus teise lepinguosalise territooriumil on sisuliselt samasugune.

Artikkel 33

Lepinguosalised tunnustavad tähtsust, mida omab võrdse kohtlemise võimaldamine teineteisele asutamise puhul ja käesolevas lepingus sätestamata juhtudel seoses teineteise äriühingute tegevusega nende territooriumil, ning nõustuvad kaaluma võimalust saavutada see eesmärk vastastikku rahuldaval viisil, võttes arvesse koostöönõukogu soovitusi.

Artikkel 34

1. Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et vältida selliste meetmete võtmist, mis käesoleva lepingu allakirjutamisele eelnenud päevaga võrreldes kitsendavad teineteise äriühingute asutamise ja tegevusega seotud tingimusi.

2. Hiljemalt kolmanda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu allakirjutamist ja seejärel iga aasta tagant vaatavad lepinguosalised koostöönõukogus läbi

- meetmed, mis kumbki lepinguosaline on kehtestanud pärast lepingu allakirjutamist ja mis mõjutavad ühe lepinguosalise äriühingute asutamist või tegevust teise lepinguosalise territooriumil ning mis tulenevad artikliga 28 võetud kohustustest, ja

- lepinguosaliste võimalused võtta endale

- kohustus mitte võtta meetmeid, mis sellise läbivaatamise ajal valitseva olukorraga võrreldes võivad kitsendada teineteise äriühingute asutamise ja tegevusega seotud tingimusi, kui seda ei ole käesolevas lepingus juba sätestatud, või

- muid nende tegevusvabadust mõjutavaid kohustusi

valdkondades, milles lepinguosalised on artikliga 28 võetud kohustuste suhtes kokku leppinud.

Kui pärast sellist läbivaatamist on üks lepinguosaline seisukohal, et meetmed, mis teine lepinguosaline on kehtestanud pärast käesolevale lepingule allakirjutamist, on põhjustanud olukorra, mis piirab esimese lepinguosalise äriühingute asutamist või tegevust teise lepinguosalise territooriumil oluliselt rohkem kui lepingu allakirjutamisel päeval, võib esimene nõuda teiselt nõupidamise alustamist. Sel juhul kohaldatakse 8. lisa A-osa sätteid.

3. Käesoleva artikli eesmärkide saavutamiseks võetakse 8. lisa B-osas osutatud meetmeid.

4. Käesoleva artikli sätted ei piira artikli 51 sätete kohaldamist. Artikliga 51 hõlmatud juhtudel kohaldatakse üksnes nimetatud artikli sätteid.

Artikkel 35

1. Artiklit 28 ei kohaldata õhu-, sisevee- ega merevedude suhtes.

2. Laevandusettevõtjate allpool osutatud tegevuse osas, mis on seotud rahvusvaheliste mereveoteenuste, kaasa arvatud osaliselt merel toimuvad ühendveod, osutamisega, lubab kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise äriühingutel paikneda äri tegemiseks oma territooriumil kas tütarettevõtja või filiaalina, võimaldades vähemalt sama soodsaid asutamis- ja tegevustingimusi kui need, mida võimaldatakse oma äriühingutele või mõne kolmanda riigi äriühingu tütarettevõtjatele või filiaalidele, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad, järgides seejuures kummagi lepinguosalise kehtivaid õigusnorme.

3. Selline tegevus hõlmab järgmist:

a) mereveo- ja seotud teenuste turustust ja müüki, suheldes otse klientidega pakkumise tegemisest arve esitamiseni;

b) igasuguste veo- ja seotud teenuste, sealhulgas ühendveoteenuste pakkumiseks vajalike siseveoteenuste ostu ja edasimüüki;

c) veo- ja tollidokumentide või muude veetavate kaupade päritolu ja laadi käsitlevate dokumentide koostamist;

d) äriteabe andmist mis tahes viisil, sealhulgas arvutipõhiste infosüsteemide ja elektroonilise andmevahetuse abil (kui elektersidega seotud mittediskrimineerivatest piirangutest ei tulene teisiti);

e) ärisuhete loomist muude laevandusettevõtjatega;

f) äriühingute nimel tegutsemist, muu hulgas korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike või lasti vastuvõtmist.

III PEATÜKK

TEENUSTE PIIRIÜLENE OSUTAMINE

Artikkel 36

Käesoleva lepingu 5. lisas loetletud valdkondades kohtlevad lepinguosalised teineteist ühenduse või Venemaa äriühingute vastavalt Venemaa või ühenduse territooriumil piiriüleselt osutatavaid teenuseid mõjutavate tingimuste osas vähemalt sama soodsalt kui mis tahes kolmandat riiki, järgides kummagi lepinguosalise kehtivaid õigusnorme.

Artikkel 37

Kui käesoleva lepingu artiklist 48 ei tulene teisiti, lubavad lepinguosalised lepingu 5. lisas loetletud valdkondade osas selliste füüsiliste isikute ajutist liikumist, kes on ühenduse või Venemaa äriühingu esindajad ja soovivad ajutist sissesõiduluba, et müüa piiriüleseid teenuseid või sõlmida selle äriühingu nimel piiriüleste teenuste müüki käsitlevaid lepinguid, kui need esindajad ei tegele jaemüügiga ega osuta teenuseid ise.

Artikkel 38

1. 5. lisas loetletud valdkondades võib kumbki lepinguosaline kehtestada tingimused teenuste piiriüleseks osutamiseks tema territooriumil. Kuivõrd need tingimused on üldkehtivad, kohaldatakse neid mõistlikult, erapooletult ja õiglaselt.

2. Lõige 1 ei piira artiklite 36 ja 50 sätete kohaldamist.

3. Hiljemalt kolmanda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu allakirjutamist vaatavad lepinguosalised koostöönõukogus läbi

- meetmed, mis kumbki lepinguosaline on kehtestanud pärast lepingu allakirjutamist ja mis mõjutavad artikliga 36 hõlmatud teenuste piiriülest osutamist, ja

- lepinguosaliste võimalused võtta endale:

- kohustus mitte võtta meetmeid, mis sellise läbivaatamise ajal valitseva olukorraga võrreldes võivad kitsendada artikliga 36 hõlmatud teenuste piiriülest osutamist, või

- muid nende tegevusvabadust mõjutavaid kohustusi

valdkondades, milles lepinguosalised on artikliga 36 võetud kohustuste suhtes kokku leppinud.

Kui pärast sellist läbivaatamist on üks lepinguosaline seisukohal, et meetmed, mis teine lepinguosaline on kehtestanud pärast käesolevale lepingule allakirjutamist, on põhjustanud olukorra, mis piirab artikliga 36 hõlmatud teenuste piiriülest osutamist oluliselt rohkem kui lepingu allakirjutamisel päeval, võib esimene nõuda teiselt nõupidamise alustamist. Sel juhul kohaldatakse 8. lisa A-osa sätteid.

4. Käesoleva artikli eesmärkide saavutamiseks võetakse 8. lisa B-osas osutatud meetmeid.

5. Käesoleva artikli sätted ei piira artikli 51 sätete kohaldamist. Artikliga 51 hõlmatud juhtudel kohaldatakse üksnes nimetatud artikli sätteid.

Artikkel 39

1. Mereveonduses kohustuvad lepinguosalised tõhusalt kohaldama põhimõtet, mis tagab kaubanduslikel alustel piiramatu juurdepääsu rahvusvahelisele turule ja liiklusele.

a) Eespool esitatud säte ei piira käesoleva lepingu osaliste õigusi ega kohustusi, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonist liinilaevanduskonverentsi toimimisjuhendi kohta.

Liinid, mis ei kuulu konverentsi liikmete hulka, võivad konkureerida konverentsi liikmetega, tingimusel et nad järgivad kaubanduslikel alustel toimiva ausa konkurentsi põhimõtet.

b) Lepinguosalised kinnitavad oma tahet luua vaba konkurentsi keskkond, mis on puist- ja vedellastivedude oluline tunnusjoon.

2. Lõike 1 põhimõtete kohaldamisel lepinguosalised

a) ei kohalda nendevahelises kaubanduses käesoleva lepingu jõustumisest liikmesriikide ja endise NSVLi vaheliste kahepoolsete lepingute lastijaotussätteid;

b) ei sõlmi kolmandate riikidega tehtavate puist- ja vedellasti- ja liinivedusid käsitlevate kahepoolsete lepingute raames lastijaotuskokkuleppeid. See ei välista siiski selliste liinivedusid käsitlevate kokkulepete sõlmimist erandjuhtudel, mil emma-kumma käesoleva lepingu osalise liinilaevandusettevõtjatel ei oleks muidu tegelikku võimalust osaleda asjaomasesse kolmandasse riiki suunduvatel või sealt lähtuvatel vedudel;

c) kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik ühepoolsed meetmed ning haldus-, tehnilised ja muud takistused, mis võivad endast kujutada rahvusvaheliste mereveoteenuste vaba osutamisega seotud varjatud piirangut või vahetegemist.

Muu hulgas kohtlevad lepinguosalised kaupade, reisijate või mõlemate veoks kasutatavaid ja teise lepinguosalise lipu all sõitvaid laevu välisriikide laevadele avatud sadamatele juurdepääsul, nende sadamate infrastruktuuride ja abiteenuste kasutamisel ja sellega seotud tasude, maksude ja tolliteenuste osas ning kaikohtade ja peale- ja mahalaadimisvahendite kasutamise võimaldamisel vähemalt sama soodsalt kui oma laevu.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et pärast käesoleva lepingu jõustumist ja hiljemalt 31. detsembril 1996 peavad nad läbirääkimisi kummagi lepinguosalise siseveeteede järkjärguliseks avamiseks teise lepinguosalise kodanikele ja laevandusettevõtjatele, pidades silmas rahvusvaheliste mere- ja jõeveoteenuste osutamise vabadust.

Artikkel 40

Loomaks lepinguosaliste vaheliseks raudteeveoks soodsaid tingimusi lepivad lepinguosalised kokku, et mõlemad edendavad käesoleva lepingu raames ning sobivate kahe- ja mitmepoolsete vahendite abil järgmist:

- tolli- ja muu piiril toimuva vormistuse korra lihtsustamist nii lasti kui ka veeremi osas,

- koostööd sobiva veeremi loomiseks, mis vastab rahvusvahelise veonduse nõuetele,

- rahvusvahelisi vedusid korraldavate eeskirjade ja korra ühtlustamist,

- liikmesriikide ja Venemaa vahelise reisijateveo kaitset ja arengut.

Artikkel 41

Koostöö tagab kosmosestartide ja -vedude turule õiglased ja tasakaalustatud konkurentsitingimused, mis põhinevad kindlatel majandusteguritel, kusjuures eelkõige võetakse meetmeid kosmosestartide ja -vedudega seotud rahvusvahelist kaubandust käsitlevate mitmepoolsete eeskirjade läbirääkimiseks ja rakendamiseks.

2000. aastal lõppeval üleminekuajal lepitakse kokku kosmosestarditeenuste osutamise tingimustes.

Artikkel 42

Lepinguosalised püüavad teineteist igati abistada selliste meetmete osas, mis edendavad liikuvsatelliitside teenuste piiriülest osutamist nende territooriumil, järgides seejuures oma õigusnorme, tavasid ja nõudeid. 1996. aastal tulevad lepinguosalised kokku, et kaaluda võimalust kohelda teineteist liikuvsatelliitside teenuste vallas enamsoodustuskorras.

Artikkel 43

Et tagada lepinguosaliste vahelise veonduse kooskõlaline areng, mis on kohandatud nende kaubandusvajadustele, võivad lepinguosalised pärast käesoleva lepingu jõustumist sõlmida erilepinguid, mis käsitlevad vastastikuse turulepääsu ja teenuste osutamise tingimusi veonduse alal, kuivõrd need tingimused ei ole käesolevas lepingus juba sätestatud. Sellised lepingud võivad käsitleda üht või mitut veoviisi.

IV PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 44

Käesoleva jaotise II ja III peatüki ning V jaotise kohaldamisel ei võeta arvesse kohtlemist, mida ühendus, selle liikmesriigid või Venemaa võimaldavad majandusintegratsioonilepingutega võetud kohustuste alusel.

Artikkel 45

Ühenduse ja Venemaa äriühingute ühiselt kontrollitavate ja nende ainuomanduses olevate äriühingute suhtes kohaldatakse samuti käesoleva jaotise II ja III peatüki ning V jaotise sätteid.

Artikkel 46

1. Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse piirangutega, mis on õigustatud avaliku korra või julgeoleku või rahvatervise seisukohalt.

2. Neid ei kohaldata tegevuse suhtes, mis on emma-kumma asjaomase lepinguosalise territooriumil kas või juhuti seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 47

Koostöönõukogu annab soovitusi teenuskaubanduse suuremaks piirangutest vabastamiseks, võttes arvesse lepinguosaliste teenindusala arengut ja muid lepinguosaliste võetud rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige teenustekaubanduse üldlepinguga, edaspidi "GATS", seotud läbirääkimiste lõpptulemusi.

Artikkel 48

Käesoleva jaotise kohaldamisel ei takista mitte miski käesolevas lepingus selle osalisi kohaldamast oma õigusnorme, mis käsitlevad riiki sisenemist, seal viibimist ja töötamist, töötingimusi, füüsiliste isikute elama asumist ja teenuste osutamist, tingimusel et sellega ei kaotata ega vähendata soodustusi, mida emmal-kummal lepinguosalisel on õigus käesoleva lepingu erisätte alusel saada. Eespool esitatud säte ei piira artikli 46 kohaldamist.

Artikkel 49

1. Käesoleva või V jaotise sätete kohaselt võimaldatavat enamsoodustuskorda ei kohaldata maksusoodustuste suhtes, mida lepinguosalised teevad või kavatsevad tulevikus teha topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete alusel.

2. Mitte midagi käesolevas ega V jaotises ei tõlgendata nii, nagu takistaks see lepinguosalistel võtmast või rakendamast meetmeid, mille eesmärk on topeltmaksustamise vältimise lepingute maksustamissätete ja muude maksukokkulepete või siseriikliku maksuõiguse kohane maksustamise vältimise või maksudest kõrvalehoidumise takistamine.

3. Mitte midagi käesolevas ega V jaotises ei tõlgendata nii, nagu takistaks see liikmesriikidel või Venemaal eristamast oma asjakohaste maksusätete kohaldamisel maksumaksjaid, kes ei ole ühesuguses olukorras, eeskätt oma elu- või asukoha poolest.

Artikkel 50

Ilma et see piiraks artiklite 32 ja 37 kohaldamist, ei tõlgendata käesoleva jaotise II–IV peatüki ühtegi sätet nii, nagu annaks see

- liikmesriikide või Venemaa kodanikele õiguse siseneda vastavalt Venemaa või ühenduse territooriumile või seal viibida ükskõik kellena, eelkõige äriühingu aktsionäri, osaniku, juhi või töötaja või teenuste osutaja või tarbijana,

- Venemaa äriühingute ühenduses asuvatele tütarettevõtjatele või filiaalidele õiguse tööle võtta või lasta tööle võtta Venemaa kodanikke ühenduse territooriumil,

- ühenduse äriühingute Venemaal asuvatele tütarettevõtjatele või filiaalidele õiguse tööle võtta või lasta tööle võtta liikmesriikide kodanikke Venemaa territooriumil,

- Venemaa äriühingutele või nende ühenduses asuvatele tütarettevõtjatele või filiaalidele õiguse võtta ajutise töölepingu alusel tööle Venemaa kodanikke tööks muude isikute juures ja järelevalve all,

- ühenduse äriühingutele või nende Venemaal asuvatele tütarettevõtjatele või filiaalidele õiguse võtta ajutise töölepingu alusel tööle liikmesriikide kodanikke tööks muude isikute juures ja järelevalve all.

Artikkel 51

1. Kohtlemine, mida üks lepinguosaline võimaldab teisele käesoleva lepingu alusel, ei ole alates üks kuu enne GATSist tulenevate kohustuste jõustumise kuupäeva GATSiga hõlmatud valdkondade ja meetmete osas soodsam kui see, mida selline esimene lepinguosaline võimaldab GATSi sätete kohaselt iga teenindusvaldkonna, allvaldkonna ja teenindusviisi osas.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 sätete iseeneslikku kohalduvust, teatab GATSi alusel kohustusi võtnud lepinguosaline teisele asjakohastest sätetest ja nendest tulenevatest kohandustest käesolevas lepingus.

3. Ühe kuu jooksul ajast, mil teine lepinguosaline on GATSi alusel kohustusi võtnud lepinguosaliselt saanud lõikes 2 osutatud teabe, võib teine lepinguosaline teatada esimesele oma kavatsusest kohandada oma käesolevast jaotisest tulenevaid kohustusi ja teha need kohandused järgmiselt:

- kui mõni teenindusvaldkond, allvaldkond või teenindusviis on lõike 1 kohaselt käesolevast lepingust välja arvatud, selle ulatust piiratud või selle suhtes on kehtestatud tingimusi, võib samasuguse teenindusvaldkonna, allvaldkonna või teenindusviisi välja arvata või selle ulatust piirata samamoodi või kehtestada selle suhtes samasuguseid või sarnaseid tingimusi.

4. Nende teise lepinguosalise tehtavate kohanduste tulemusel peaksid lepinguosaliste vahelised kohustused tasakaalustuma.

5. Kui üks lepinguosaline leiab, et lõike 3 alusel tehtud kohandustega ei ole lepinguosaliste vahelised kohustused tasakaalustunud, võib ta teiselt nõuda nõupidamise alustamist 30 päeva jooksul, et leida rahuldav lahendus teise lepinguosalise käesolevast jaotisest tulenevate kohustuste sobiva kohandamise teel.

6. Kui 30 päeva jooksul sellise nõupidamise algusest ei ole rahuldavat lahendust leitud, kohaldatakse ükskõik kumma lepinguosalise nõudel artiklis 101 sätestatud korda.

V JAOTIS

MAKSED JA KAPITAL

Artikkel 52

1. Lepinguosalised kohustuvad lubama igasuguseid ühenduse ja Venemaa residentide vahel vabalt vahetatavas vääringus tehtavaid jooksvaid makseid, mis on seotud kaupade, teenuste või isikute liikumisega ja tehtud käesoleva lepingu sätete kohaselt.

2. Tagatakse ühenduse ja Venemaa residentide vaheline kapitali vaba liikumine vastuvõtjariigi õigusnormide kohaselt asutatud äriühingutesse otse investeerimisel ja IV jaotise II peatüki sätete kohasel investeerimisel ning nende investeeringute, kaasa arvatud igasugused hüvitised, mis tulenevad sellistest meetmetest nagu sundvõõrandamine, riigistamine või samaväärsed meetmed, ja nendest investeeringutest tuleneva kasumi väljaviimisel.

3. Lõike 2 sätted ei takista Venemaad piiramast Venemaa residentide välismaale tehtavaid otseinvesteeringuid. Lepinguosalised lepivad kokku, et viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist arutavad nad nende piirangute säilitamist, võttes arvesse rahasüsteemi, maksustamise ja rahanduse kõiki asjakohaseid tahke.

4. Lõikes 2 osutatud kapitali liikumisega seotud tulusiirete puhul on vahetuskursi tingimused samad, mis jooksvate tehingute puhul.

5. Ilma et see piiraks lõigete 6 ja 7 kohaldamist, ei kehtesta lepinguosalised pärast käesoleva lepingu jõustumist algava viieaastase üleminekuaja lõppu ühtegi uut piirangut ühenduse ja Venemaa residentide vahelisele kapitali liikumisele ja sellega seotud jooksvatele maksetele ega muuda kehtivat korda piiravamaks. Piirangute kehtestamine käesoleva lõike esimeses lauses osutatud üleminekuajal ei mõjuta siiski lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesoleva artikli lõigetest 2–4 ja 9.

6. Kui pärast lõikes 5 osutatud keelu jõustumist põhjustab ühenduse ja Venemaa vaheline kapitali liikumine erandlikel asjaoludel suuri raskusi ühenduse või Venemaa vahetuskursi- või rahapoliitika toimimises või ähvardab neid põhjustada, võib vastavalt kas ühendus või Venemaa võtta ühenduse ja Venemaa vahelise kapitali liikumise suhtes kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on hädavajalikud, ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist.

7. Käesoleva artikli sätete kohaselt ja oma vääringu täieliku konverteeritavuse saavutamiseni Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) asutamislepingu VIII artikli tähenduses võib Venemaa kohaldada lühikese ja keskpika tähtajaga krediitide andmise ja võtmisega seotud valuutapiiranguid ulatuses, mis on Venemaale kehtestatud sellise krediidi andmiseks ja mida lubab Venemaa seisund IMFis.

Venemaa kohaldab neid piiranguid mittediskrimineerivalt. Neid kohaldatakse nii, et see segaks käesoleva lepingu täitmist võimalikult vähe. Venemaa teatab koostöönõukogule viivitamata selliste meetmete kehtestamisest ja nendes tehtavatest muudatustest.

8. Lepinguosalised peavad teineteisega nõu, et hõlbustada kapitali liikumist ühenduse ja Venemaa vahel ning soodustada seeläbi käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist. Eelkõige püüavad lepinguosalised rohkem piirangutest vabastada kapitali liikumist, mis on seotud portfelliinvesteeringute, kaubanduskrediidi ja selliste rahastamislaenude ja krediidiga, mida ühenduse residendid annavad Venemaa residentidele. Koostöönõukogu annab asjakohased soovitused viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

9. Jooksvate maksete, kapitali liikumise ja makseviiside osas kohtlevad lepinguosalised teineteist enamsoodustuskorras.

VI JAOTIS

KONKURENTS, INTELLEKTUAAL-, TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSOMANDI KAITSE JA ÕIGUS KOOSTÖÖ

Artikkel 53

Konkurents

1. Lepinguosalised lepivad kokku ettevõtete või riigi sekkumise põhjustatud konkurentsipiirangute leevendamises või kõrvaldamises oma konkurentsiõiguse kohaldamise teel või muul viisil, sest need võivad mõjutada ühenduse ja Venemaa kaubavahetust.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks teevad lepinguosalised järgmist.

2.1. Nad tagavad oma jurisdiktsiooni all olevate ettevõtete põhjustatavaid konkurentsipiiranguid käsitlevate õigusnormide olemasolu ja rakendamise.

2.2. Nad hoiduvad andmast ekspordiabi, mis soodustab teatavaid ettevõtjaid või muude toodete kui toormed tootmist. Samuti teatavad nad oma valmisolekust kehtestada alates kolmandast käesoleva lepingu jõustumisele järgnevast aastast muude konkurentsi moonutavate või moonutada ähvardavate toetuste suhtes range kord, sealhulgas teatavate toetuste täielik keelamine, kuivõrd sellised toetused mõjutavad ühenduse ja Venemaa kaubavahetust. Need toetuseliigid ja iga liigi suhtes kohaldatav kord määratletakse ühiselt kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

Ühe lepinguosalise taotlusel annab teine teavet oma toetuskavade või teatavate riigiabiga seotud üksikjuhtude kohta.

2.3. Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist lõppeval üleminekuajal võib Venemaa võtta lõike 2.2 teise lausega vastuolus olevaid meetmeid, tingimusel et need meetmed kehtestatakse ja neid kohaldatakse 9. lisas osutatud asjaoludel.

2.4. Kaubanduslike riigimonopolide puhul teatavad lepinguosalised oma valmisolekust tagada alates käesoleva lepingu jõustumisele järgnevast kolmandast aastast, et nende kodanikel ega äriühingutel ei tehta vahet tingimuste osas, mis käsitlevad kaupade hankimist või turustamist.

Riigi osalusega äriühingute ja nende ettevõtjate puhul, kellele liikmesriigid või Venemaa annavad ainuõigused, teatavad lepinguosalised oma valmisolekust tagada alates käesoleva lepingu jõustumisele järgnevast kolmandast aastast, et nad ei jõusta ega säilita ühtegi meedet, mis moonutab ühenduse ja Venemaa kaubavahetust niivõrd, et see on vastuolus nende kummagi huvidega. See säte ei takista sellistele ettevõtjatele antud eriülesannete täitmist õiguslikult ega tegelikult.

2.5. Lõigetes 2.2 ja 2.4 määratletud ajavahemikku võib pikendada lepinguosaliste kokkuleppel.

3. Ühenduse või Venemaa taotlusel võib lõigetes 1 ja 2 nimetatud konkurentsipiirangute või -moonutuste ning konkurentsieeskirjade kohaldamise üle nõu pidada koostöökomitees, kui teabe avalikustamist ja salajasust ning ärisaladust käsitlevate õigusaktidega ette nähtud piirangutest ei tulene teisiti. Nõu võib pidada ka lõigete 1 ja 2 tõlgendamise üle.

4. Lepinguosaline, kellel on kogemusi konkurentsieeskirjade rakendamisel, püüab igati anda teisele lepinguosalisele taotluse korral ja olemasolevate vahendite piires tehnilist abi konkurentsieeskirjade väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

5. Eespool esitatud sätted ei mõjuta mingil viisil lepinguosalise õigust rakendada asjakohaseid, eelkõige artiklis 18 nimetatud meetmeid kaubandusmoonutuste kõrvaldamiseks.

Artikkel 54

Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitse

1. Käesoleva artikli ja 10. lisa sätete kohaselt kinnitavad lepinguosalised tähtsust, mida nad omistavad intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste piisavale ja tõhusale kaitsele.

2. Lepinguosalised kinnitavad tähtsust, mida nad omistavad järgmistest mitmepoolsetest konventsioonidest tulenevatele kohustustele:

- tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal),

- märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkulepe (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal),

- märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nice'i kokkulepe (Genf, 1977, muudetud 1979. aastal),

- mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977, muudetud 1980. aastal),

- patendikoostööleping (Washington, 1970, muudetud 1979. ja 1984. aastal),

- märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (Madrid, 1989).

3. Käesoleva artikli ja 10. lisa sätete rakendamise vaatavad lepinguosalised korrapäraselt läbi kooskõlas artikliga 90. Kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi vallas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, peetakse emma-kumma lepinguosalise taotlusel viivitamata nõu, et jõuda vastastikku rahuldavate lahendusteni.

Artikkel 55

Õiguskoostöö

1. Lepinguosalised tunnistavad, et õigusaktide ühtlustamine on tähtis tingimus Venemaa ja ühenduse vaheliste majandussidemete tugevdamisel. Venemaa püüab tagada oma õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise ühenduse omadega.

2. Õigusaktide ühtlustamine hõlmab eelkõige järgmisi valdkondi: äriühinguõigus, pangandusõigus, äriühingute raamatupidamine ja maksud, töökaitse, finantsteenused, konkurentsieeskirjad, riigihanked, inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise kaitse, keskkond, tarbijakaitse, kaudne maksustamine, tolliõigus, tehnilised eeskirjad ja normid, tuumaalased õigusnormid ja veondus.

VII JAOTIS

MAJANDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 56

1. Ühendus ja Venemaa soodustavad laiahaardelist majanduskoostööd, et aidata kaasa kummagi majanduse laienemisele, soodsa rahvusvahelise majanduskeskkonna loomisele ning Venemaa ja Euroopa laiema koostööpiirkonna vahelisele integratsioonile. Selline koostöö tugevdab ja arendab majandussidemeid, mis on kasuks mõlemale lepinguosalisele.

2. Lepinguosaliste tegevuspõhimõtted ja muud meetmed, mis on seotud käesoleva jaotisega, töötatakse välja nii, et need soodustaksid Venemaa majanduse ja ühiskonna ümberkujundamist ja -korraldamist lähtuvalt püsivuse põhimõttest ja ühiskonna kooskõlalisest arengust; need hõlmavad täiel määral ka keskkonnakaalutlusi.

3. Koostöö hõlmab muu hulgas järgmist:

- kummagi lepinguosalise tööstuse ja veonduse arendamine,

- uute tarneallikate ja uute turgude otsimine,

- tehnoloogia ja teaduse arengu soodustamine,

- ühiskonna ja tööjõu tasakaalustatud arengu ning kohaliku tööhõive edendamise soodustamine,

- piirkondliku koostöö edendamine, et saavutada kooskõlaline ja püsiv areng.

4. Lepinguosaliste arvates on oluline, et teineteisega partnerlus- ja koostöösuhte loomisel jätkavad ja arendavad nad koostööd muude Euroopa riikide ja muude endise NSVLi riikidega selle piirkonna kooskõlalise arengu saavutamiseks ning teevad oma parima, et seda arengut soodustada.

5. Ühendus võib võimaluste piires toetada käesoleva lepinguga ette nähtud majanduskoostööd ja muid koostöövorme asjakohaste nõukogu määruste põhjal, mis käsitlevad endise NSVLi riikide tehnilist abistamist, võttes arvesse lepinguosaliste kokku lepitud rõhuasetusi. Abistada võib ka muude asjakohaste ühenduse vahendite kaudu, mida on võimalik kasutada.

Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu meetmetele, mis võivad soodustada koostööd muude endise NSVLi riikidega.

6. Käesoleva jaotise sätted ei mõjuta lepinguosaliste konkurentsieeskirjade ja ettevõtjate suhtes kohaldatavate käesoleva lepingu konkurentsialaste erisätete rakendamist.

Artikkel 57

Tööstuskoostöö

1. Koostöö eesmärk on edendada eelkõige järgmist:

- ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vaheliste ärisidemete arengut,

- ettevõtete juhtimise parandamist,

- erastamist majanduse ümberkorraldamise raames ja erasektori tugevdamist,

- nii avaliku kui ka erasektori tegevust tööstuse ümberkorraldamisel ja ajakohastamisel turumajandusele ülemineku käigus ja tingimustel, millega tagatakse keskkonnakaitse ja püsiv areng,

- kaitsetööstuse ümberkujundamist,

- sobivate turupõhiste kaubanduseeskirjade ja -tavade väljatöötamist ning oskusteabe edasiandmist.

2. Tööstuskoostöö algatuses võetakse arvesse ühenduse ja Venemaa määratletud rõhuasetusi. Algatuste eesmärk peaks olema eeskätt sobiva raamistiku loomine ettevõtjatele, juhtimisalase oskusteabe parandamine ning turgude ja ettevõtlustingimuste läbipaistvuse soodustamine.

Artikkel 58

Investeeringute soodustamine ja kaitse

1. Pidades silmas ühenduse ja liikmesriikide asjakohaseid volitusi ja pädevust, on koostöö eesmärk luua sise- ja välisinvesteeringutele soodsad olud, eelkõige luues paremad tingimused investeeringute kaitseks, kapitaliülekanneteks ja investeerimisvõimalusi käsitleva teabe vahetamiseks.

2. Selle koostöö eesmärgid on eelkõige järgmised:

- vajaduse korral investeeringute soodustamise ja kaitse lepingute sõlmimine liikmesriikide ja Venemaa vahel,

- vajaduse korral topeltmaksustamise vältimise lepingute sõlmimine liikmesriikide ja Venemaa vahel,

- investeeringuvõimalusi käsitleva teabe vahetamine muu hulgas messide, näituste, kaubandusnädalate ja muude ürituste kaudu,

- teabe vahetamine investeerimisega seotud õigusnormide ja haldustavade kohta.

Artikkel 59

Riigihanked

Lepinguosalised töötavad koos välja tingimused riigihankelepingute sõlmimiseks avatult ja võistupakkumise põhjal, eelkõige pakkumismenetluste abil.

Artikkel 60

Normid ja vastavushindamine; tarbijakaitse

1. Lepinguosalised võtavad oma pädevuse piires ja oma õigusaktide kohaselt meetmeid, et vähendada lepinguosaliste vahelisi erinevusi mõõtmise, normimise ja sertifitseerimise vallas, soodustades rahvusvaheliselt kokku lepitud vahendite kasutamist nendes valdkondades.

Lepinguosalised teevad eespool nimetatud valdkondades tihedat koostööd asjaomaste Euroopa ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Eelkõige soodustavad lepinguosalised sisulist suhtlemist oma asjaomaste organisatsioonide vahel, et alustada vastavushindamise vallas vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimist käsitlevaid läbirääkimisi.

2. Lepinguosalised teevad tihedat koostööd, et sobitada kokku oma tarbijakaitsesüsteemid.

Selle koostöö eesmärk on eelkõige luua alalised süsteemid ohtlikke tooteid käsitlevaks vastastikuseks teabevahetuseks, parandada tarbijatele antavat teavet eriti hindade, toodete omaduste ja pakutavate teenuste osas, arendada teabevahetust tarbijate huvide esindajate vahel ja ühtlustada tarbijakaitsepoliitikat.

Artikkel 61

Kaevandamine ja toormed

1. Lepinguosalised teevad koostööd, et soodustada arengut kaevandamise ja toormete vallas. Erilist tähelepanu pööratakse koostööle mitteraudmetallide vallas.

2. Koostöös keskendutakse eelkõige järgmistele valdkondadele:

- teabevahetus kõikides lepinguosalisi huvitavates kaevandamise ja toormetega seotud küsimustes, sealhulgas kaubandusküsimustes,

- keskkonnaalaste õigusaktide vastuvõtmine ja rakendamine,

- koolitus.

3. Lepinguosalised vaatavad selle koostöö korrapäraselt läbi erikomitees või -organis, mis asutatakse artikli 93 sätete kohaselt.

4. Käesolev artikkel ei piira toormeid täpsemalt käsitlevate artiklite, eelkõige artiklite 21, 65 ja 66 kohaldamist.

Artikkel 62

Teadus ja tehnoloogia

1. Lepinguosalised edendavad kahepoolset koostööd mittesõjaliste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse (TTA) vallas vastastikuse kasu põhimõttel ja piisavat juurdepääsu lepinguosaliste asjakohastele programmidele, võttes arvesse vahendite kättesaadavust, kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste tõhusa kaitse nõuetest ei tulene teisiti.

2. Teadus- ja tehnoloogiakoostöö hõlmab järgmist:

- teadus- ja tehnikateabe vahetust,

- ühistegevust teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse vallas,

- lepinguosaliste teadusuuringute ja tehnoloogiaarendusega tegelevate teadlaste, uurijate ja tehnikute koolitust ja lähetusprogramme.

Kui see koostöö hõlmab haridust ja/või koolitust, tuleks seda teha artikli 63 sätete kohaselt.

Sellises koostöös pööratakse erilist tähelepanu selliste teadlaste, inseneride, uurijate ja tehnikute ümberpaigutamisele, kes tegelevad või on tegelenud teadusuuringute ja/või tootmisega massihävitusrelvade vallas.

3. Sellist koostööd tehakse erikokkulepete kohaselt, mis räägitakse läbi ja sõlmitakse kummagi lepinguosalise vastu võetud korras ning mis sisaldavad muu hulgas asjakohaseid intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandit käsitlevaid sätteid.

Artikkel 63

Haridus ja koolitus

1. Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada üldhariduse ja erialaoskuste taset nii avalikus kui ka erasektoris.

2. Koostöös keskendutakse eelkõige järgmistele valdkondadele:

- Venemaa kõrgharidus- ja koolitussüsteemide ajakohastamine,

- avaliku ja erasektori juhtivtöötajate ning kõrgemate ametnike koolitamine eelisaladel, mis määratakse kindlaks edaspidi,

- koostöö ülikoolide ning ülikoolide ja äriühingute vahel,

- õpetajate, koolilõpetajate, noorte teadlaste ja uurijate, haldustöötajate ja noorte liikuvus,

- Euroopa-õpingute edendamine sobivates õppeasutustes,

- ühenduse keelte ja vene keele õpetamine,

- konverentsitõlkide jätkukoolitus,

- ajakirjanike koolitus,

- koolitusvõtteid käsitlev teabevahetus ning tänapäevaste koolituskavade ja tehniliste vahendite kasutamise edendamine,

- kaugõppe ja uute koolitusviiside arendamine,

- koolitajate koolitus.

3. Ühe lepinguosalise osalemist teise asjakohastes õppe- ja koolituskavades võiks kaaluda lepinguosaliste asjakohaste menetluste kohaselt ja seejärel luua vajaduse korral institutsionaalne raamistik ja teha koostööplaanid, mille aluseks on Venemaa osalemine ühenduse programmis TEMPUS.

Artikkel 64

Põllumajandus ja sellega seotud tööstus

Koostöö eesmärk on Venemaa põllumajanduse ja sellega seotud tööstuse ajakohastamine, ümberkorraldamine ja erastamine tingimustel, millega tagatakse keskkonnakaitse. See koostöö toimub muu hulgas eratalude, jaotuskanalite, ladustusviiside, turustuse ja juhtimise arendamise, maapiirkondade infrastruktuuri ajakohastamise, põllumajandusliku maakasutuse parema kavandamise, tootlikkuse, kvaliteedi ja tõhususe parandamise ning tehnoloogia ja oskusteabe edasiandmise kaudu. Lepinguosalised püüavad ühtlustada oma sanitaar- ja fütosanitaarnõudeid.

Artikkel 65

Energeetika

1. Lepinguosalised teevad koostööd turumajanduse ja Euroopa energiaharta põhimõtetest lähtuvalt ning silmas pidades Euroopa energiaturgude järkjärgulist integreerimist.

2. Koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

- energiavarustuse kvaliteedi ja ohutuse parandamine säästlikult ja keskkonnaohutult,

- energiapoliitika kujundamine,

- energiasektori juhtimise ja korraldamise parandamine turumajanduse põhimõtete alusel,

- selliste institutsiooniliste, õiguslike, maksu- ja muude tingimuste sätestamine, mida on vaja suurenenud energiakaubanduse ja energiaalaste investeeringute soodustamiseks,

- energiasäästu ja -tõhususe suurendamine,

- energeetika infrastruktuuri ajakohastamine, sealhulgas gaasivarustus- ja elektrivõrkude ühendamine,

- energiatootmise, -varustuse ja -tarbimise keskkonnamõju, et vältida või võimalikult palju vähendada sellisest tegevusest tulenevat keskkonnakahju,

- energiavarustuses ja lõpptarbimises rakendatavate võtete parandamine kõikide energialiikide osas,

- juhtimis- ja tehniline koolitus energiasektoris.

Artikkel 66

Tuumasektor

Pidades silmas ühenduse ja selle liikmesriikide asjakohaseid volitusi ja pädevust, toimub mittesõjaline koostöö tuumasektoris muu hulgas kahe lepinguosaliste vahel sõlmitava lepingu rakendamise kaudu, mis käsitlevad termotuumasünteesi ja tuumaohutust.

Artikkel 67

Kosmos

Ilma et see piiraks artikli 41 kohaldamist, edendavad lepinguosalised vajaduse korral pikaajalist koostööd mittesõjalise kosmosealase teadus- ja arendustöö ja kosmosealaste kaubanduslike rakenduste vallas. Nad pööravad erilist tähelepanu algatustele, mille raames kummagi asjakohane tegevus täiendab teise tegevust täiel määral, lähtudes vastastikuse kasu põhimõttest.

Artikkel 68

Ehitus

Lepinguosalised teevad koostööd ehitustööstuse alal, eelkõige käesoleva lepingu artiklitega 55, 57, 60, 62, 63 ja 77 hõlmatud valdkondades.

Selle koostöö eesmärk on muu hulgas Venemaa ehitustööstuse ajakohastamine ja ümberkorraldamine turumajanduse põhimõtete alusel, võttes asjakohaselt arvesse seotud tervishoiu-, ohutus- ja keskkonnaküsimusi.

Artikkel 69

Keskkond

1. Pidades silmas Euroopa energiahartat ja 1993. aasta Luzerni konverentsi deklaratsiooni, arendavad ja tugevdavad lepinguosalised oma koostööd keskkonna ja inimeste tervise vallas.

2. Koostöö eesmärk on võidelda keskkonnaseisundi halvenemise vastu, hõlmates eelkõige järgmist:

- saastetaseme tulemuslik jälgimine ja keskkonnaseisundi hindamine; keskkonnaseisundi teabesüsteem,

- kohaliku, piirkondliku ja piiriülese õhu- ja veesaaste vastu võitlemine,

- loodusseisundi taastamine,

- säästev, tõhus ja keskkonnasõbralik energiatootmine ja -tarbimine; tööstusettevõtete ohutus,

- kemikaalide liigitamine ja ohutu käitlemine,

- vee kvaliteet,

- jäätmete vähendamine, ringlussevõtt ja ohutu kõrvaldamine, Baseli konventsiooni rakendamine,

- põllumajanduse, pinnase ärauhtumise ja keemilise saaste mõju keskkonnale,

- metsade kaitse,

- elustiku mitmekesisuse säilitamine, kaitsealad ja looduse elusvarude säästev kasutamine ja hoidmine,

- maakasutuse kavandamine, sealhulgas hoonestamine ja linnaplaneerimine,

- majanduslike ja maksualaste vahendite kasutamine,

- ülemaailmsed ilmastikumuutused,

- keskkonnaalane kasvatus ja teadlikkus,

- Espoo keskkonnamõju hindamise konventsiooni piiriülene rakendamine.

3. Koostööd tehakse eelkõige järgmistes vormides:

- tegevuse kavandamine häda- ja eriolukordade puhuks,

- teabe- ja asjatundjate vahetus, sealhulgas keskkonnasäästliku tehnoloogia edasiandmise ning biotehnoloogia ohutu ja keskkonnasõbraliku kasutamise vallas,

- ühised teadusuuringud,

- õigusaktide kohandamine ühenduse normidele,

- koostöö piirkondlikul tasandil, sealhulgas koostöö ühenduse asutatud Euroopa Keskkonnaagentuuri raames, ja rahvusvahelisel tasandil,

- eeskätt ülemaailmseid ja ilmastikuküsimusi, kuid ka säästva arengu saavutamist käsitlevate tegevuskavade koostamine,

- keskkonnamõju uuringud.

Artikkel 70

Veondus

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd veonduse vallas.

Selle koostöö eesmärk on muu hulgas Venemaa veosüsteemide ja -võrkude ümberkorraldamine ja ajakohastamine ning vajaduse korral veosüsteemide ühtlustamise edendamine ja tagamine ulatuslikuma veosüsteemi loomiseks.

Koostöö hõlmab muu hulgas järgmist:

- maanteevedude, raudteede, sadamate ja lennujaamade korralduse ja tegevuse ajakohastamine,

- raudteede, veeteede, maanteede, sadamate, lennujaamade ja õhuliikluse infrastruktuuri ajakohastamine ja arendamine, sealhulgas ühist huvi pakkuvate peateede ja üleeuroopaliste ühendusteede ajakohastamine nimetatud veoviiside osas,

- ühendvedude edendamine ja arendamine,

- ühiste teadus- ja arendusprogrammide edendamine,

- õigusliku ja institutsioonilise raamistiku loomine tegevuspõhimõtete väljatöötamiseks ja rakendamiseks, kaasa arvatud veondussektori erastamine.

Artikkel 71

Postiteenused ja elekterside

1. Lepinguosalised laiendavad ja tugevdavad koostööd selles vallas, et oma vastavad elekterside- ja postivõrgud tehniliselt järk-järgult ühendada. Selleks teevad nad eelkõige järgmist:

- vahetavad teavet elekterside- ja postiteenuste ning televisiooni- ja raadiosaadete edastamise põhimõtete kohta,

- vahetavad tehnilist ja muud teavet, koolitavad ja nõustavad,

- annavad edasi tehnoloogiat ja oskusteavet,

- lasevad kumbki oma asjaomastel organitel koostada ja rakendada ühisprojekte,

- edendavad uusi sidevahendeid eeskätt ettevõtjate ja avalike-õiguslike asutuste vajaduste rahuldamiseks,

- edendavad Euroopa tehniliste normide, sertifitseerimissüsteemide ja korralduspõhimõtete rakendamist,

- teevad koostööd sidepidamise kindlustamiseks rasketes olukordades, nõustavad teineteist ettevõtjatele hädaolukordadeks koostöösuuniste koostamisel jne.

2. Selles tegevuses keskendutakse muu hulgas järgmistele eelisaladele:

- Venemaa ühildatud elektersidesektori arendamine ja ajakohastamine turu ümberkujundamise ja vajaliku õigusliku raamistiku loomise teel,

- Venemaa elektersidevõrgu ajakohastamine ja tehniline ühendamine Euroopa ja ülemaailmsete võrkudega,

- koostöö ühenduse ja Venemaa organisatsioonide vahelise teabevahetuse ja andmeedastuse süsteemide arendamiseks,

- üleeuroopaliste elektersidevõrkude tehniline ühendamine,

- Venemaa posti- ja ringhäälinguteenuste ajakohastamine, sealhulgas õiguslikud tahud,

- elekterside-, posti-, televisiooni- ja ringhäälinguteenuste korraldamine kummagi lepinguosalise muutuvas majanduskeskkonnas, kaasa arvatud muu hulgas organisatsioonide ülesehitus, tegevuskavad ja kavandamine, hinnakujundus- ja hankepõhimõtted.

Artikkel 72

Finantsteenused

Lepinguosalised teevad koostööd, et luua ja arendada Venemaa pangandus-, kindlustus- ja muudele finantsteenustele sobiv raamistik, mis on kohandatud turumajanduse vajadustele.

Koostöös keskendutakse järgmisele:

- vabaturumajanduses sobivate ja liikmesriikide normidega kooskõlas olevate raamatupidamisnormide väljatöötamisele,

- pangandus-, kindlustus- ja finantssüsteemi ümberkorraldamisele,

- pangandus-, kindlustus- ja finantsteenuste järelevalve ja korralduse parandamisele,

- kokkusobivate auditisüsteemide arendamisele,

- asjakohaseid kehtivaid või koostatavaid õigusakte käsitlevale teabevahetusele,

- äri- ja erapankade infrastruktuuri ajakohastamisele.

Artikkel 73

Piirkondlik areng

Lepinguosalised tugevdavad nendevaheliste koostööd piirkondliku arengu ja maakasutuse kavandamise vallas.

Nad soodustavad riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahelist teabevahetust, mis käsitleb regionaalpoliitikat, maakasutuse kavandamise põhimõtteid ja regionaalpoliitika koostamise viise, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsate alade arendamisele.

Nad edendavad otsesidemeid asjakohaste piirkondade ja piirkondliku arengu kavandamise eest vastutavate riiklike organisatsioonide vahel, et vahetada muu hulgas teavet piirkondliku arengu edendamise viiside ja vahendite kohta.

Artikkel 74

Sotsiaalkoostöö

1. Lepinguosalised arendavad omavahelist koostööd tervisekaitse ja ohutuse vallas, et parandada töökaitset.

Koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

- haridust ja koolitust tervise ja ohutuse küsimustes, pöörates erilist tähelepanu väga ohtlikele tegevusaladele,

- ennetusmeetmete väljatöötamist ja edendamist, et võidelda kutsehaiguste ja muude tööst tulenevate vaeguste vastu,

- suurõnnetuste vältimist ja mürkkemikaalide käitlust,

- töökeskkonna ja töökaitsega seotud alusteadmiste saamiseks vajalikku uurimistööd.

2. Tööhõive vallas hõlmab koostöö eelkõige tehnilist abi

- tööturu parima toimimise saavutamiseks,

- tööotsimise ja nõuandeteenuste ajakohastamiseks,

- ümberkorralduskavade koostamiseks ja juhtimiseks,

- kohaliku tööhõive edendamiseks,

- teabe vahetamiseks paindliku tööhõive kavade, sealhulgas nende kohta, millega toetatakse toimimist füüsilisest isikust ettevõtjana ja edendatakse ettevõtlust.

3. Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu koostööle sotsiaalkaitse vallas, mis hõlmab muu hulgas koostööd Venemaa sotsiaalkaitse ümberkujundamise kavandamisel ja rakendamisel.

Selle ümberkujundamise eesmärk on Venemaal välja töötada turumajandusele omased kaitseviisid, hõlmates seejuures kogu sotsiaalkaitset.

Koostöö hõlmab ka tehnilist abi nii sotsiaalkindlustusasutuste arendamiseks, et soodustada üleminekut süsteemile, mis ühendab osamaksetel ja sotsiaalabil põhinevad kaitsevormid, kui ka asjaomaste sotsiaalteenuseid osutavate valitsusväliste organisatsioonide arendamiseks.

Artikkel 75

Turism

Lepinguosalised laiendavad ja arendavad koostööd, mis hõlmab järgmist:

- turismialase tegevuse edendamist,

- ametlike turismiasutuste vahelist koostööd,

- teabevoogude suurendamist,

- oskusteabe edasiandmist,

- ühistegevuse võimaluste uurimist.

Artikkel 76

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted

1. Lepinguosalised püüavad arendada ja tugevdada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd) ning edendada ühenduse ja Venemaa VKEde vahelist koostööd.

2. Lepinguosalised soodustavad teabe ja oskusteabe vahetamist muu hulgas järgmistes valdkondades:

- õiguslikud, haldus-, tehnilised, maksu-, rahandus- ja muud VKEde asutamiseks ja laiendamiseks ning piiriüleseks koostööks vajalikud tingimused,

- VKEdele vajalike erialaste teenuste, nagu juhtimis- ja turunduskoolituse, raamatupidamise, kvaliteedikontrolli ja neid teenuseid osutavate asutuste loomine ja tugevdamine,

- jätkuvate ja püsivate sidemete loomine ühenduse ja Venemaa ettevõtjate vahel, et parandada teabevoogu VKEdesse ja edendada piiriülest koostööd muu hulgas ärikoostöövõrku ja euroteabe korrespondentkeskustesse pääsu ja nende tegevuse kaudu, eeldusel et nende võrkude puhul täidetakse vajalikud tingimused.

Lepinguosalised teevad tihedat koostööd, et tagada nendesse võrkudesse pääsuks vajalike tingimuste täitmine.

Artikkel 77

Side, teabetehnoloogia ja teabeinfrastruktuur

1. Lepinguosalised toetavad tänapäevaste teabetöötlusviiside, sealhulgas -vahendite arendamist. Nad võtavad sobivaid meetmeid, et soodustada tõhusat vastastikust teabevahetust. Eelistatakse programme, mille eesmärk on anda üldsusele ühendust käsitlevat põhiteavet ja erialainimestele, sealhulgas äriringkondadele, eriteavet.

2. Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid koostöö laiendamiseks ja tugevdamiseks, et luua sobiv teabeinfrastruktuur. Selleks teevad nad eelkõige järgmist:

- vahetavad teavet teabeinfrastruktuuri loomise põhimõtete, sealhulgas korralduspõhimõtete kohta,

- uurivad võimalust teha ühiselt teadus- ja arendustööd teabe- ja sidetehnoloogia vallas ning ühiselt tööd turumajanduse vajadustele kohandatud teabeinfrastruktuuri loomiseks, võttes arvesse Venemaa ettevõtete ümberkujundamisvõimalusi ja Venemaa huve teabetehnoloogia leviku osas ning võimaldades koostoimivust ühenduse teabeinfrastruktuuriga,

- koostavad ühisprogramme asjatundjate väljaõpetamiseks teabetehnoloogia ja teabeteenuste vallas,

- edendavad Euroopa tehniliste normide, sertifitseerimissüsteemide ja korralduspõhimõtete rakendamist.

Artikkel 78

Toll

1. Koostöö eesmärk on saavutada lepinguosaliste tollisüsteemide vastavus.

2. Koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

- teabevahetust,

- töövõtete parandamist,

- lepinguosaliste vahelise kaubavahetusega seotud tolliprotseduuride ühtlustamist ja lihtsustamist,

- ühenduse ja Venemaa transiidisüsteemide ühendamist,

- tänapäevaste tolliteabesüsteemide, sealhulgas tollikontrollipunktide arvutipõhiste süsteemide sisseseadmise ja haldamise toetamist,

- vastastikust abi ja ühismeetmeid kahesuguse kasutusega kaupade ja muude piirangutega peale tollimaksude hõlmatud kaupade osas,

- seminaride ja koolituse korraldamist.

Vajaduse korral antakse tehnilist abi.

3. Ilma et see piiraks käesolevas lepingus, eelkõige artiklites 82 ja 84, sätestatud laiemat koostööd, annavad lepinguosaliste haldusasutused vastastikust abi tolliküsimustes 2. protokolli sätete kohaselt.

Artikkel 79

Statistikakoostöö

1. Koostöö eesmärk on edasi arendada tõhusaid statistikasüsteeme ja tagada statistiliste andmete sisuline ja tehnoloogiline kokkusobivus, et anda õigel ajal usaldusväärset statistikat, mida on vaja lepinguosaliste vahelise majanduskoostöö ja Venemaa majanduse ümberkujundamise toetamiseks ja jälgimiseks, ja aidata kaasa Venemaa eraettevõtluse arengule.

2. Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige selleks, et

- edendada tõhusa statistikasüsteemi arendamist Venemaal ja eeskätt töötada välja sobiv institutsiooniline raamistik,

- parandada statistikatöötajate koolituse taset ja erialaoskusi,

- saavutada ühtlustumine rahvusvaheliste ja eeskätt ühenduse meetodite, normide ja liigitustega,

- anda era- ja avaliku sektori ettevõtjatele vajalikke makro- ja mikromajanduslikke andmeid,

- tagada andmete salajasus,

- vahetada statistilist teavet ja selleks luua andmekogud ja/või kasutada neid asjakohasel viisil.

Artikkel 80

Majandusteadus

Lepinguosalised hõlbustavad majanduse ümberkujundamist ja majanduspoliitika kooskõlastamist koostöö abil, mille eesmärk on parandada kummagi majanduse põhialuste mõistmist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist turumajanduses.

Lepinguosalised

- vahetavad teavet makromajanduslike tulemuste, väljavaadete ja arengukavade kohta,

- analüüsivad vastastikust huvi pakkuvaid majandusküsimusi, sealhulgas majanduspoliitika ja selle rakendamise vahendite kujundamist,

- edendavad laiahaardelist koostööd majandusteadlaste ja kõrgemate ametnike vahel, et kiirendada majanduspoliitika koostamiseks vajaliku teabe ja oskusteabe edasiandmist, ja hoolitsevad majanduspoliitikaga seotud uurimistulemuste laialdase levitamise eest.

Artikkel 81

Rahapesu

1. Lepinguosalised on ühel meelel, et on vaja teha jõupingutusi ja koostööd vältimaks oma finantssüsteemide kasutamist kuritegevusest, eeskätt uimastikuritegudest saadud raha pesuks.

2. Koostöö selles vallas hõlmab haldus- ja tehnilist abi selliste rahapesu vältimiseks vajalike normide kehtestamiseks, mis on samaväärsed ühenduse ja sellel alal tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas rahapesuvastase töökonna (FATF) vastu võetud normidega.

Artikkel 82

Uimastid

Lepinguosalised teevad koostööd, et suurendada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku tootmise, pakkumise ja vedamise vastu võitlemise poliitika ja meetmete, sealhulgas lähteainete ebaseadusliku leviku tõkestamise tulemuslikkust ja mõjusust, ning aidata kaasa uimastinõudluse vältimisele ja vähendamisele. Koostöö selles vallas põhineb uimastitega seotud mitmesuguste valdkondade eesmärkide ja meetmete üle vastastikusel nõupidamisel ja nende põhjalikul kooskõlastamisel lepinguosaliste vahel ja hõlmab muu hulgas koolituskavade vahetamist ning võimaluse korral ühenduse tehnilist abi.

Artikkel 83

Koostöö kapitali liikumise ja maksete korraldamiseks Venemaal

Ilma et see piiraks artikli 52 kohaldamist, teevad lepinguosalised koostööd tõhusa kapitali liikumise ja maksete korraldamise süsteemi loomiseks Venemaal, tunnustades Venemaa kodumaise vääringuturu tasakaalustatud toimimise ja arengu vajalikkust.

Pidades silmas liikmesriikide ja ühenduse kogemusi, pädevust ja võimalusi, hõlmab ühenduse tehnilise abiga tehtav sellealane koostöö muu hulgas järgmist:

- sidemete loomist ühenduse ja selle liikmesriikide ning Venemaa pädevate asutuste vahel,

- korrapärast teabevahetust,

- abistamist asjakohaste õigusnormide koostamisel.

Saadaval olevate vahendite parimaks kasutamiseks tagavad lepinguosalised oma tegevuse põhjaliku kooskõlastamise muude riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide võetud meetmetega.

VIII JAOTIS

KOOSTÖÖ EBASEADUSLIKU TEGEVUSE VÄLTIMISEKS

Artikkel 84

Lepinguosalised seavad sisse koostöö, et vältida järgmist ebaseaduslikku tegevust:

- nende kodanike ebaseaduslik sisseränne ja viibimine nende territooriumil, võttes arvesse tagasilubamise põhimõtteid ja tavasid,

- ebaseaduslik tegevus majanduse vallas, sealhulgas korruptsioon,

- ebaseaduslikud tehingud mitmesuguste kaupade, sealhulgas tööstusjäätmetega,

- võltsimine,

- narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu.

Koostöö eespool nimetatud valdkondades põhineb vastastikusel nõupidamisel ja tihedal suhtlusel ning hõlmab tehnilist ja haldusabi, sealhulgas järgmistes valdkondades:

- riigisiseste õigusaktide koostamine ebaseadusliku tegevuse vältimise vallas,

- teabekeskuste loomine,

- ebaseadusliku tegevuse vältimisega tegelevate asutuste tegevuse tõhustamine,

- töötajate koolitamine ja uurimistegevuse infrastruktuuri arendamine,

- mõlemale vastuvõetavate ebaseadusliku tegevuse tõkestamise meetmete väljatöötamine.

IX JAOTIS

KULTUURIKOOSTÖÖ

Artikkel 85

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama kultuurikoostööd, et tugevdada olemasolevaid sidemeid oma rahvaste vahel ning soodustada oma keelte ja kultuuride vastastikust tundmist, austades samas loomevabadust ja võimaldades mõlemapoolset juurdepääsu kultuuriväärtustele.

2. Koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

- teabe ja kogemuste vahetamist mälestiste ja vaatamisväärsuste (ehituskunstiline pärand) säilitamise ja kaitse vallas,

- kultuurivahetust asutuste, kunstnike ja muude kultuuri vallas töötavate isikute vahel,

- kirjandusteoste tõlkimist.

3. Koostöönõukogu võib anda soovitusi käesoleva artikli rakendamiseks.

X JAOTIS

RAHANDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 86

Käesoleva lepingu ja eelkõige selle VI ja VII jaotise eesmärkide saavutamiseks saab Venemaa ühenduselt artiklite 87–89 kohaselt ajutist rahalist abi tagastamatu tehnilise abina, et kiirendada Venemaa majanduse ümberkujunemist.

Artikkel 87

Rahalist abi antakse programmi TACIS raames, mis on sätestatud ühenduse asjakohases nõukogu määruses.

Artikkel 88

Ühenduse rahalise abi eesmärgid ja valdkonnad nähakse ette soovitusliku programmiga, mis kajastab lepinguosaliste vahel kokku lepitavaid rõhuasetusi, võttes arvesse Venemaa vajadusi, iga valdkonna suutlikkust abi vastu võtta ja ümberkujundamise edenemist. Lepinguosalised teatavad sellest koostöönõukogule.

Artikkel 89

Olemasolevate vahendite parima kasutamise võimaldamiseks tagavad lepinguosalised, et ühenduse tehniline abi kooskõlastatakse põhjalikult abiga, mis tuleb muudest allikatest, nagu liikmesriigid, muud riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

XI JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 90

Käesolevaga asutatakse koostöönõukogu, kes jälgib käesoleva lepingu täitmist. Koostöönõukogu tuleb ministrite tasandil kokku kord aastas ja vajaduse korral. Ta vaatab läbi kõik käesoleva lepinguga seotud tähtsad küsimused ja kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused, et saavutada käesoleva lepingu eesmärgid. Lepinguosaliste esindajate kokkuleppel koostöönõukogus võib ta anda ka asjakohaseid soovitusi.

Artikkel 91

1. Koostöönõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni valitsuse liikmed.

2. Koostöönõukogu kehtestab oma töökorra.

3. Koostöönõukogu eesistujaks on vaheldumisi ühenduse esindaja ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse liige.

Artikkel 92

1. Koostöönõukogule on tema ülesannete täitmisel abiks koostöökomitee, kuhu kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmete esindajad ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni valitsuse esindajad, tavaliselt kõrgemate ametnike tasandil. Koostöökomitee eesistujaks on vaheldumisi ühenduse esindaja ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse esindaja.

Oma töökorras määrab koostöönõukogu kindlaks koostöökomitee töökorralduse ja ülesanded, mis hõlmavad koostöönõukogu kohtumiste ettevalmistamist ning artiklites 16, 17 ja 53 ja 2. lisas sätestatud ülesandeid.

2. Koostöönõukogu võib oma volitused edasi anda koostöökomiteele, kes tagab koostöönõukogu kohtumiste vahelisel ajal järjepidevuse.

Artikkel 93

Koostöönõukogu võib otsustada asutada mis tahes erikomitee või -organi, kes abistab teda ülesannete täitmisel, ja kindlaks määrata selliste komiteede või organite koosseisu, ülesanded ja töökorralduse.

Artikkel 94

Selliste käesoleva lepingu raames kerkivate küsimuste uurimisel, mis on seotud mõne GATTi artiklile viitava sättega, võtab koostöönõukogu võimalikult palju arvesse tõlgendust, mida GATTi osalised GATTi asjakohase artikli puhul üldiselt kasutavad.

Artikkel 95

Käesolevaga asutatakse parlamentaarne koostöökomitee. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

Artikkel 96

1. Parlamentaarsesse koostöökomiteesse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Parlamendi liikmed ja teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni Föderaalkogu liikmed.

2. Parlamentaarne koostöökomitee kehtestab oma töökorra.

3. Parlamentaarse koostöökomitee eesistujaks on töökorras sätestatu kohaselt vaheldumisi Euroopa Parlamendi liige ja Venemaa Föderatsiooni Föderaalkogu liige.

Artikkel 97

Parlamentaarne koostöökomitee võib koostöönõukogult nõuda käesoleva lepingu täitmisega seotud teavet, mille nõukogu seejärel komiteele esitab.

Parlamentaarsele koostöökomiteele teatatakse koostöönõukogu soovitustest.

Parlamentaarne koostöökomitee võib anda koostöönõukogule soovitusi.

Artikkel 98

1. Kumbki lepinguosaline kohustub käesoleva lepingu kehtivusalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilised ja juriidilised isikud pääsevad tema enda kodanikega võrreldes diskrimineerimisvabalt lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi, sealhulgas intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi.

2. Oma volituste piires lepinguosalised

- soodustavad vahekohtumenetluse kasutuselevõtmist ühenduse ja Venemaa ettevõtjate äritehingutest või koostööst tulenevate vaidluste lahendamiseks,

- lepivad kokku, et vaidluste suunamisel vahekohtusse võib iga vaidlusosaline valida oma vahekohtuniku, olenemata tema kodakondsusest, ja eestisujaks olev kolmas vahekohtunik või ainus vahekohtunik võib olla kolmanda riigi kodanik, välja arvatud juhul, kui vaidlusosaliste valitud vahekohtu eeskirjades on sätestatud teisiti,

- soovitavad oma ettevõtjatel valida vastastikusel kokkuleppel nende lepingute suhtes kohaldatav õigus,

- soodustavad ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) koostatud vahekohtueeskirjade rakendamist ja 10. juunil 1958 New Yorgis sõlmitud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile alla kirjutanud riikide vahekohtute kasutamist.

Artikkel 99

Mitte miski käesolevas lepingus ei takista lepinguosalisel võtta meetmeid,

1) mida ta peab vajalikuks, et kaitsta oma olulisi julgeolekuhuve

a) vältimaks oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b) seoses lõhustuvate ainete või selliste ainetega, millest neid saadakse;

c) seoses relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemise või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete suhtes, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;

d) avaliku korra säilitamist mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks;

või

2) mida ta peab vajalikuks, et täita oma rahvusvahelisi kohustusi ja lubadusi kahesuguse kasutusega tööstuskaupade ja tehnoloogiate järele valvamisel või rakendada selliste üldtunnustatud rahvusvaheliste kohustuste ja lubadustega seotud sõltumatuid meetmeid.

Artikkel 100

1. Käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist,

- ei põhjusta meetmed, mida Venemaa rakendab ühenduse suhtes, diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega nende äriühingute vahel,

- ei põhjusta meetmed, mida ühendus rakendab Venemaa suhtes, diskrimineerimist Venemaa kodanike ega äriühingute vahel.

2. Lõike 1 sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole eeskätt oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.

Artikkel 101

1. Kumbki lepinguosaline võib suunata koostöönõukogule vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega.

2. Koostöönõukogu võib vaidluse lahendada soovituse andmisega.

3. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada lõike 2 kohaselt, võib ükskõik kumb lepinguosaline teatada teisele lepitaja määramisest; sel juhul peab teine lepinguosaline määrama kahe kuu jooksul teise lepitaja. Selle korra kohaldamisel käsitletakse ühendust ja selle liikmesriike ühe vaidlusosalisena.

Koostöönõukogu määrab kolmanda lepitaja.

Lepitajate soovitused antakse häälteenamusega. Sellised soovitused ei ole lepinguosalistele siduvad.

4. Koostöönõukogu võib kehtestada vaidluste lahendamise korra.

Artikkel 102

Lepinguosalised lepivad kokku, et emma-kumma lepinguosalise taotlusel peavad nad sobival viisil viivitamata nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimusi ja omavaheliste suhete muid asjakohaseid tahke.

Käesoleva artikli sätted ei mõjuta ega piira mingil viisil artiklite 17, 18, 101 ja 107 kohaldamist.

Artikkel 103

Käesolevaga Venemaale võimaldatud kohtlemine ei ole mingil juhul soodsam kui see, mida liikmesriigid üksteisele võimaldavad.

Artikkel 104

Käesoleva lepingu kohaldamisel on "lepinguosalisteks" ühelt poolt ühendus või selle liikmesriigid või ühendus ja selle liikmesriigid nende vastavate volituste kohaselt ja teiselt poolt Venemaa.

Artikkel 105

Kuivõrd käesoleva lepinguga hõlmatud küsimused on hõlmatud energiaharta lepingu ja selle protokollidega, kohaldatakse selliste küsimuste suhtes nimetatud lepingut ja protokolle nende jõustumisel, kuid üksnes niivõrd, kui selline kohaldamine on nendes sätestatud.

Artikkel 106

Käesolev leping on sõlmitud esialgu kümneks aastaks. Leping uueneb automaatselt ühe aasta kaupa, kui kumbki lepinguosaline ei teata teisele lepingu denonsseerimisest kirjalikult vähemalt kuus kuud enne lepingu tähtaja möödumist.

Artikkel 107

1. Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad hoolitsevad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise eest.

2. Kui emb-kumb lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne nende võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta koostöönõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Kõnealuste meetmete väljavalimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Teise lepinguosalise nõudel teatatakse nendest meetmetest viivitamata koostöönõukogule.

Artikkel 108

1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. lisa ning 1. ja 2. protokoll moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 109

Üksikisikute ja ettevõtjate ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kohaselt ei mõjuta käesolev leping õigusi, mis tagatakse isikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Venemaad siduvate lepingutega, välja arvatud ühenduse pädevusvaldkondades, ilma et see piiraks liikmesriikide käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi nende pädevusvaldkondades.

Artikkel 110

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Venemaa territooriumi suhtes.

Artikkel 111

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, saksa, taani ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 112

Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.

Käesolev leping jõustub selle teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.

Jõustumisel asendab käesolev leping ühenduse ja Venemaa vaheliste suhete osas 18. detsembril 1989 Brüsselis sõlmitud Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahelise kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitlevat lepingut, ilma et see piiraks artikli 22 lõigete 1, 3 ja 5 kohaldamist.

+++++ TIFF +++++

Hecho en Corfú, el veinticuatro de junio de mil novecientos noventa y cuatro.Udfærdiget i Corfu den fireogtyvende juni nitten hundrede og fireoghalvfems.Geschehen zu Korfu am vierundzwanzigsten Juni neunzehnhundertvierundneunzig.Έγινε στην Κέρκυρα, στις είκοσι τέσσερις Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα τέσσερα.Done at Corfu on the twenty-fourth day of June in the year one thousand nine hundred and ninety-four.Fait à Corfou, le vingt-quatre juin mil neuf cent quatre-vingt-quatorze.Fatto a Corfù, addì ventiquattro giugno millenovecentonovantaquattro.Gedaan te Korfoe, de vierentwintigste juni negentienhonderd vierennegentig.Feito em Corfu, em vinte e quatro de Junho de mil novecentos e noventa e quatro.

Pour le Royaume de BelgiqueVoor het Koninkrijk BelgiëFür das Königreich Belgien

+++++ TIFF +++++

På Kongeriget Danmarks vegne

+++++ TIFF +++++

Für die Bundesrepublik Deutschland

+++++ TIFF +++++

Για την Ελληνική Δημοκρατία

+++++ TIFF +++++

Por el Reino de España

+++++ TIFF +++++

Pour la République française

+++++ TIFF +++++

Thar cheann Na hÉireannFor Ireland

+++++ TIFF +++++

Per la Repubblica italiana

+++++ TIFF +++++

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

+++++ TIFF +++++

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

+++++ TIFF +++++

Pela República Portuguesa

+++++ TIFF +++++

For the United Kingdom of Great Britan and Northern Ireland

+++++ TIFF +++++

Por las Comunidades EuropeasFor De Europæiske FællesskaberFür die Europäischen GemeinschaftenΓια τις Ευρωπαϊκές ΚοινότητεςFor the European CommunitiesPour les Communautés européennesPer le Comunità europeeVoor de Europese GemeenschappenPelas Comunidades Europeias

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

[1] Euroopa Liidu 11 ametlikus keeles (hispaania, taani, saksa, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, hollandi, portugali, soome, rootsi) koostatud leping avaldati Euroopa Liidu Teatajas L 327, 28.11.1997, lk 3.Tšehhi-, eesti-, läti-, leedu-, ungari-, malta-, poola-, slovaki- ja sloveenikeelsed versioonid on avaldatud käesolevas 2004. aasta eriväljaandes.

--------------------------------------------------

LISADE LOEND

1. lisa | Soovituslik loend soodustustest, mida Venemaa annab endise NSVLi riikidele käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades (1994. aasta jaanuari seisuga) |

2. lisa | Artikli 15 erandid (koguselised piirangud) |

3. lisa | Artikli 28 lõike 2 kohased ühenduse reservatsioonid |

4. lisa | Artikli 28 lõike 3 kohased Venemaa reservatsioonid |

5. lisa | Teenuste piiriülene osutamine |

6. lisa | Finantsteenustega seotud mõisted |

7. lisa | Finantsteenused |

8. lisa | Artiklitega 34 ja 38 seotud sätted |

9. lisa | Konkurentsisätete ja koguseliste piirangute kehtestamisega seotud üleminekuaeg |

10. lisa | Artiklis 54 osutatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitse |

PROTOKOLLIDE LOEND

1. protokoll | söe- ja terasküsimuste siderühma asutamise kohta |

2. protokoll | vastastikuse haldusabi kohta tolliõiguse õigeks kohaldamiseks |

--------------------------------------------------

LÕPPAKT

BELGIA KUNINGRIIGI,

TAANI KUNINGRIIGI,

SAKSAMAA LIITVABARIIGI,

KREEKA VABARIIGI,

HISPAANIA KUNINGRIIGI,

PRANTSUSE VABARIIGI,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIGI,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIGI,

MADALMAADE KUNINGRIIGI,

PORTUGALI VABARIIGI,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI,

kes on EUROOPA ÜHENDUSE asutamislepingu, EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUSE asutamislepingu ning EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE asutamislepingu osalised,

edaspidi "liikmesriigid", ja

EUROOPA ÜHENDUSE, EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUSE ja EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUSE, edaspidi "ühendus", täievolilised esindajad

ühelt poolt ja

VENEMAA FÖDERATSIOONI, edaspidi "Venemaa", täievoliline esindaja

teiselt poolt,

kes on kokku tulnud Kérkyral tuhande üheksasaja üheksakümne neljanda aasta kahekümne neljandal juunil, et alla kirjutada partnerlus- ja koostöölepingule, millega seatakse sisse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel, edaspidi "partnerlus- ja koostööleping", on vastu võtnud järgmised dokumendid:

partnerlus- ja koostööleping, sealhulgas selle lisad ja järgmised protokollid:

1. protokoll söe- ja terasküsimuste siderühma asutamise kohta,

2. protokoll vastastikuse haldusabi kohta tolliõiguse õigeks kohaldamiseks.

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ning Venemaa täievolilised esindajad on vastu võtnud allpool loetletud ja käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

ühisdeklaratsioon lepingu III jaotise ja artikli 94 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 10 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 12 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 17 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 18 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 22 lõike 1 teise taande kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 24 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artiklite 26, 32 ja 37 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 28 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 29 lõike 3 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 30 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 30 punktide a ja g kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 30 punktis b ja artiklis 45 sisalduva mõiste "kontroll" kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 30 punkti h kolmanda lõigu kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 31 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 34 lõike 1 kohta,

ühisdeklaratsiooni lepingu artiklite 34 ja 38 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 35 kohta,

lepingu artikli 39 lõike 2 punkti c teise lõiguga seotud ühisdeklaratsioon sadamate avamise kohta,

lepingu artikli 39 lõike 2 punkti c teise lõiguga seotud ühisdeklaratsioon kolmanda riigi lipu all sõitvate laevade kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 44 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 46 lõike 2 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 48 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 52 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 53 lõike 2.2 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 54 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 99 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 101 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 107 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 107 lõike 2 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artiklite 2 ja 107 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 112 kohta,

ühisdeklaratsioon lepingu artikli 6 ja 2. protokolli kohta.

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ning Venemaa täievolilised esindajad on samuti võtnud arvesse järgmise käesolevale lõppaktile lisatud kirjavahetuse:

kirjavahetus lepingu artikli 22 kohta,

kirjavahetus lepingu artikli 52 kohta.

Venemaa täievoliline esindaja on võtnud arvesse allpool nimetatud ja käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioonid:

ühenduse deklaratsioon lepingu artikli 36 kohta,

ühenduse deklaratsioon lepingu artikli 54 kohta.

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad on võtnud arvesse allpool nimetatud ja käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsiooni:

Venemaa deklaratsioon lepingu artikli 36 kohta.

+++++ TIFF +++++

Hecho en Corfú, el veinticuatro de junio de mil novecientos noventa y cuatro.Udfærdiget i Corfu den fireogtyvende juni nitten hundrede og fireoghalvfems.Geschehen zu Korfu am vierundzwanzigsten Juni neunzehnhundertvierundneunzig.Έγινε στην Κέρκυρα, στις είκοσι τέσσερις Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα τέσσερα.Done at Corfu on the twenty-fourth day of June in the year one thousand nine hundred and ninety-four.Fait à Corfou, le vingt-quatre juin mil neuf cent quatre-vingt-quatorze.Fatto a Corfù, addì ventiquattro giugno millenovecentonovantaquattro.Gedaan te Korfoe, de vierentwintigste juni negentienhonderd vierennegentig.Feito em Corfu, em vinte e quatro de Junho de mil novecentos e noventa e quatro.

Pour le Royaume de BelgiqueVoor het Koninkrijk BelgiëFür das Königreich Belgien

+++++ TIFF +++++

På Kongeriget Danmarks vegne

+++++ TIFF +++++

Für die Bundesrepublik Deutschland

+++++ TIFF +++++

Για την Ελληνική Δημοκρατία

+++++ TIFF +++++

Por el Reino de España

+++++ TIFF +++++

Pour la République française

+++++ TIFF +++++

Thar cheann Na hÉireannFor Ireland

+++++ TIFF +++++

Per la Repubblica italiana

+++++ TIFF +++++

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

+++++ TIFF +++++

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

+++++ TIFF +++++

Pela República Portuguesa

+++++ TIFF +++++

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

+++++ TIFF +++++

Por las Comunidades EuropeasFor De Europæiske FællesskaberFür die Europäischen GemeinschaftenΓια τις Ευρωπαϊκές ΚοινότητεςFor the European CommunitiesPour les Communautés européennesPer le Comunità europeeVoor de Europese GemeenschappenPelas Comunidades Europeias

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon III jaotise ja artikli 94 kohta

III jaotise ja artikli 94 kohaldamisel tähendab GATT üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet, millele on alla kirjutatud 1947. aastal Genfis, nagu seda on muudetud ja nagu seda kohaldatakse lepingu allakirjutamise kuupäeval, kui lepinguosalised ei lepi teisiti kokku artikli 90 alusel asutatud koostöönõukogus.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 10 kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et artikli 10 lõike 1 sätteid ei kohaldata Venemaa ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel sõlmitud arendus- ja humanitaarotstarveteks antavaid rahastamislaene ja krediiti, tehnilist ja humanitaarabi ja muud sarnast käsitlevate kokkulepete raames Venemaale imporditavate toodete imporditingimuste suhtes, kuivõrd sellised riigid või rahvusvahelised organisatsioonid nõuavad sellise impordi erikohtlemist.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 12 kohta

Kaubavahetust käsitleva III jaotise artikkel 12 käsitleb transiiti. Lepinguosalised on ühel meelel, et artikkel 12 käsitleb üksnes kauba vaba transiiti. See on kooskõlas GATTi tavadega. Transiidiküsimuse võib tõstatada edasistel läbirääkimistel artiklis 43 osutatud veonduslepingute üle.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 17 kohta

Ühendus ja Venemaa kuulutavad, et kaitsesätte (artikkel 17) tekst ei anna GATTi kohast kaitset.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 18 kohta

Artikli 18 ja järgmise lõigu sätete eesmärk ega toime ei ole aeglustada või takistada menetlusi, mis on sätestatud lepinguosaliste asjakohastes õigusaktides, mis käsitlevad dumpingu ja toetuste uurimist.

Lepinguosalised nõustuvad, et tavaväärtuse määramisel võetakse iga kord asjakohaselt arvesse iseloomulikke võrreldavaid eeliseid, mida asjaomased tootjad suudavad tõestada endil olevat selliste tegurite suhtes nagu juurdepääs toormele, tootmismenetlus, tootmiskoha lähedus tarbijatele ja toote eriomadused, ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusaktide ja tavade kohaldamist.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 22 lõike 1 teise taande kohta

Ühenduse puhul hõlmavad 1989. aasta lepingu artiklis 6 osutatud õigusnormid muu hulgas Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut ja selle rakendusmäärusi, eelkõige nende tekstide sätteid, millega piiritletakse Euratomi Tarneagentuuri ja Euroopa Ühenduste Komisjoni õigused, volitused ja kohustused.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 24 kohta

Mõiste "nende pereliikmed" määratletakse asjaomase vastuvõtjariigi riigisiseste õigusaktide kohaselt.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artiklite 26, 32 ja 37 kohta

Lepinguosalised tagavad, et vastavalt kas liikmesriikide või Venemaa õigusnormide alusel väljastatakse viisasid ja elamislube kooskõlas CSCE Bonni kohtumise lõppdokumendi põhimõtetega, et eelkõige hõlbustada ettevõtjate kiiret sissesõitu, viibimist ja liikumist liikmesriikides ja Venemaal. Sellised meetmed käsitlevad eeskätt artiklis 32 nimetatud võtmeisikuid ja artiklis 37 nimetatud piiriüleste teenuste müüjaid ning tagavad, et haldusmenetlused ei tee olematuks ega vähenda kasu, mis tuleneb emmale-kummale lepinguosalisele lepingu nendest artiklitest.

Lepinguosalised nõustuvad, et siinkohal on väga oluline tagasilubamislepingute õigeaegne sõlmimine liikmesriikide ja Venemaa vahel.

Koostöönõukogu vaatab korrapäraselt läbi nendes valdkondades toimunud arengu.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 28 kohta

Ilma et see piiraks artiklite 50 ja 51 sätete kohaldamist, lepivad lepinguosalised kokku, et artikli 28 lõigetes 1 ja 4 sisalduvad sõnad "järgides … õigusnorme" tähendavad, et kumbki lepinguosaline võib korraldada artiklis 30 määratletud tütarettevõtjate ja filiaalide moodustamise kaudu toimuvat äriühingute asutamist ja filiaalide tegevust, tingimusel et need õigusnormid ei sea reservatsioone, millest tulenev kohtlemine on ebasoodsam kui mis tahes kolmanda riigi äriühingutele või haruettevõtetele võimaldatav.

Ilma et see piiraks 3. ja 4. lisas loetletud varutingimuste ning artiklite 50 ja 51 sätete kohaldamist, lepivad lepinguosalised kokku, et artikli 28 lõigetes 2 ja 3 sisalduvad sõnad "järgides … õigusnorme" tähendavad, et kumbki lepinguosaline võib korraldada äriühingute tegevust oma territooriumil, tingimusel et need õigusnormid ei sea teise lepinguosalise äriühingute tegevusele uusi reservatsioone, millest tulenev kohtlemine on ebasoodsam kui nende endi äriühingutele või mis tahes kolmanda riigi äriühingutele või tütarettevõtjatele võimaldatav, sõltuvalt sellest, kumb on soodsam.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 29 lõike 3 kohta

Lepinguosalised kinnitavad, et mitte miski artikli 29 lõikes 3 ei takista Venemaad vastu võtmast uusi õigusnorme või meetmeid, millega võrreldes lepingu allakirjutamise kuupäeval valitseva olukorraga tehakse või suurendatakse vahet tema territooriumil asutamise tingimuste osas muudel kui ühenduse äriühingutel ja tema enda äriühingutel.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 30 kohta

Lepinguosalised kinnitavad, et on tähtis tagada, et artikli 30 punktides a ja g nimetatud lubade andmine

- toimub erapooletutel ja läbipaistvatel alustel, nagu pädevus ja suutlikkust osutada teenust,

- ei ole koormavam kui teenuse kvaliteedi tagamiseks vaja,

- ei kujuta endast teenuste osutamise piirangut.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 30 punktide a ja g kohta

Artikli 30 punkti a teises lõigus ja punkti g teises lõigus võetakse arvesse finantsteenustele juurdepääsu eripära lepingus kokku lepitud viisil ja nendes sisalduvate mõistete "asutamine" ja "tegevus" määratlust kohaldatakse finantsteenuste suhtes üksnes lepingu kohaldamisel.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 30 lõikes b ja artiklis 45 sisalduva mõiste "kontroll" kohta

1. Lepinguosalised kinnitavad üksmeelselt, et kontroll sõltub asjaoludest.

2. Näiteks käsitletakse üht äriühingut teise äriühingu "kontrolli all olevana" ja seega sellise teise äriühingu tütarettevõtjana järgmistel juhtudel:

- kui teisel äriühingul on häälteenamus otse või kaude või

- kui teisel äriühingul on õigus määrata või vallandada enamik haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest ja ta on samas tütarettevõtja aktsionär või osanik.

3. Mõlemad lepinguosalised käsitlevad lõikes 2 esitatud aluseid mitteammendavatena.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 30 punkti h kolmanda lõigu kohta

Võttes arvesse hetkel kehtivaid piiranguid, mis on seotud kaupade ja reisijate siseveoga, lepivad lepinguosalised kokku, et nende piirangute kaotamiseni tähendab "osaliselt merel toimuvad ühendveod" sellise tegevuse korraldamist.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 31 kohta

Artikli 31 sätted lubavad lepinguosalistel rakendada kõiki meetmeid, mille eesmärk on vältida seda, et kolmanda riigi äriühing kasutab lepinguga loodud võimalusi ja hoiab kõrvale lepinguosaliste meetmetest, mis käsitlevad selle kolmanda riigi äriühingute asutamist lepinguosaliste territooriumil.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 34 lõike 1 kohta

Võttes arvesse, et Venemaa selgitas ühendusele, et teatavatel asjaoludel ja teatavates valdkondades on ühenduse äriühingute Venemaal asuvatele tütarettevõtjatele ja filiaalidele võimaldatav kohtlemine soodsam kui Venemaa äriühingutele üldiselt võimaldatav ehk võrdne kohtlemine, lepivad lepinguosalised kokku, et kui Venemaa võtab meetmeid välismaa äriühingute Venemaal asuvatele tütarettevõtjatele ja filiaalidele võimaldatava kohtlemise ühtlustamiseks võrdse kohtlemisega, ei saa seda käsitleda Venemaa artikli 34 lõikes 1 sisalduva, kõige endast oleneva tegemist eeldava kohustuse rikkumisena.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 34 ja 38 kohta

Lepinguosalised on ühel meelel, et kui emb-kumb neist leiab, et teine ei ole artikli 34 lõikes 2 ja artikli 38 lõikes 3 sisalduvat mõistet "piirab oluliselt rohkem" õigesti tõlgendanud, võib ta rakendada artiklis 101 sätestatud korda.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 35 kohta

Lepinguosalised on ühel meelel, et artikli 35 lõike 3 punktides a ja b osutatud tegevus ei hõlma tegutsemist veoettevõtjana.

--------------------------------------------------

Artikli 39 lõike 2 punkti c teise lõiguga seotud ühisdeklaratsioon sadamate avamise kohta

Teabe põhjal, mis Venemaa on esitanud oma sadamate kohta, mis on avatud välisriikide laevadele, tõdeb ühendus, et Venemaa kavatseb jätkata oma jõupingutusi, et avada välisriikide laevadele rohkem sadamaid. Venemaa võtab arvesse ühenduse põhimõtet, et välisriikide laevadele hoitakse avatuna kõik rahvusvahelisele kaubandusele avatud sadamad. Lepinguosalised leiavad, et sadamate välisriikide laevadele avatuse määr on oluline osa rahvusvaheliste mereveoteenuste vabaks osutamiseks vajalike tingimuste hindamisest. Seetõttu kohustuvad nad koostöönõukogus nõu pidamise teel vähemalt kaks korda aastas läbi vaatama välisriikide laevadele avatud sadamatega seotud olukorra. Kui teatava sadama hoidmisel avatuna välisriikide laevadele tekib tõsiseid raskusi, teatab lepinguosaline, kelle territooriumil asjakohane sadam asub, sellest teisele lepinguosalisele; viimase nõudmisel peetakse nõu tagamaks, et kõik võetavad meetmed mõjutaksid rahvusvaheliste mereveoteenuste osutamise vabadust võimalikult vähe.

--------------------------------------------------

Artikli 39 lõike 2 punkti c teise lõiguga seotud ühisdeklaratsioon kolmanda riigi lipu all sõitvate laevade kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et pärast viie aasta möödumist lepingu jõustumisest kaaluvad nad võimalust kohaldada artikli 39 lõike 2 punkti c teise lõigu sätteid kolmanda riigi lipu all sõitvate laevade suhtes, mida käitavad liikmesriigi või Venemaa laevandusettevõtjad või kodanikud.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 44 kohta

Lepingu kohaldamisel tähendab majanduse ühildamise leping teenustekaubanduse üldlepingu V artiklis sätestatud põhimõtete kohast lepingut. Käesoleva lepinguga hõlmatud muude valdkondade kui teenindus puhul tähendab majandusintegratsiooni leping GATTi XXIV artiklis sätestatud põhimõtete kohast lepingut vabakaubanduspiirkondade või tolliliitude loomise kohta.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 46 lõike 2 kohta

Lepinguosalised kinnitavad üksmeelselt, et küsimus, kas tegevus on emma-kumma lepinguosalise territooriumil kas või juhuti seotud avaliku võimu teostamisega, sõltub asjaoludest. Sellistele küsimustele on lihtsam vastata, kui iga kord uurida, kas selline tegevus on seotud

- õigusega rakendada füüsilist sundi või

- õigusalaste ülesannete täitmisega või

- õigusega ühepoolselt jõustada siduvaid õigusnorme.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 48 kohta

Asjaolu, et viisat nõutakse üksnes mõne lepinguosalise füüsilistelt isikutelt, ei käsitleta erikohustusest tulenevaid soodustusi kaotava ega vähendavana.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 52 kohta (mõisted)

Jooksvad maksed

Jooksvad maksed – kaupade, teenuste või isikute liikumisega seotud maksed, mis tehakse rahvusvaheliste äritavade kohaselt ja mis ei hõlma korraldusi, mis on sisuliselt jooksva makse ja kapitalitehingu ühendid, nagu maksete edasilükkamised ja ettemaksed, mis on mõeldud lepinguosaliste asjakohastest õigusaktidest kõrvalehoidmiseks.

See määratlus ei takista Venemaad kohaldamast või jõustamast õigusakte, millega nähakse ette, et sellised maksed tuleb teha läbi nende Venemaa pankade, kes on saanud Venemaa Föderatsiooni keskpangalt vajaliku loa selliste toimingute tegemiseks vabalt vahetatavates vääringutes.

Otseinvesteering

Otseinvesteering – investeering, mille eesmärk on luua mõne ettevõttega kestvaid majanduslikke sidemeid, nagu investeering, mis võimaldab asjaomase riigi mitteresidentidel või välisriigi residentidel tegelikult mõjutada ettevõtte juhtimist järgmiste vahendite abil:

1) täielikult nende omandis oleva ettevõtte või tütarettevõtja või filiaali asutamine või laiendamine, olemasoleva ettevõtte täielik omandamine;

2) osalus uues või olemasolevas ettevõttes;

3) viieks aastaks või kauemaks antud laen.

Vabalt konverteeritav valuuta

Vabalt konverteeritav valuuta – iga valuuta, mida Rahvusvaheline Valuutafond sellena käsitleb.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 53 lõike 2.2 kohta

Toormed – GATTis määratletud toormed.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 54 kohta

Lepinguosalised lepivad oma pädevuse piires kokku, et lepingu kohaldamisel hõlmab intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand eelkõige autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide autoriõigust, ja kaasnevaid õigusi, patentide, tööstusdisainilahenduste, geograafiliste tähiste, päritolunimetuste, kaubamärkide ja teenindusmärkide ning mikrolülituste topoloogiaga seotud õigusi, samuti kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10a, ja avalikustamata oskusteabe kaitset.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 99 kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et artiklis 99 sätestatud meetmeid ei võeta eesmärgiga moonutada asjakohastel turgudel konkurentsitingimusi ja seeläbi kaitsta kodumaist tootmist.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 101 kohta

Lepinguosalised paluvad koostöönõukogul uurida viivitamata menetluskorda, millest võib kasu olla käesoleva lepingu kohasel vaidluste lahendamisel.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 107 kohta

Lepinguosalised on ühel meelel, et lepingu õigeks kohaldamiseks ja tegelikuks rakendamiseks tähendab selle artiklis 107 sisalduv mõiste "eriti pakilised juhud" juhtumeid, mil üks lepinguosaline rikub oluliselt lepingut. Lepingu oluline rikkumine seisneb

a) lepingust lahtiütlemises, mis ei ole rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaselt lubatud, või

b) artiklis 2 sätestatud lepingu oluliste osade rikkumises.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 107 lõike 2 kohta

Lepinguosalised on ühel meelel, et artikli 107 lõikes 2 nimetatud "asjakohased meetmed" on rahvusvahelise õiguse kohaselt võetavad meetmed.

Kui lepinguosaline võtab artikli 107 lõike 2 kohasel eriti pakilisel juhul teatava meetme, võib teine lepinguosaline rakendada artiklis 101 sätestatud korda.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artiklite 2 ja 107 kohta

Lepinguosalised deklareerivad, et lepingus sisalduv viide inimõiguste austamisele kui lepingu olulisele osale ja viide eriti pakilistele juhtudele tulenevad järgmisest:

- ühenduse tegevuspõhimõtetest inimõiguste vallas, mis on kooskõlas nõukogu 11. mai 1992. aasta deklaratsiooniga, millega nähakse ette selle viite arvamine ühenduse ja tema CSCE koostööpoolte vahelistesse koostöö- ja assotsieerumislepingutesse, ning

- Venemaa tegevuspõhimõtetest selles vallas ja

- mõlema lepinguosalise seotusest asjakohaste kohustustega, mis tulenevad eeskätt Helsingi lõppaktist ja Pariisi uue Euroopa hartast.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon artikli 112 kohta

Lepinguosalised kinnitavad, et kuigi leping asendab 18. detsembri 1989. aasta lepingut, mis käsitleb lepinguosaliste vahelisi suhteid, ei piira ega mõjuta leping mingil viisil enne lepingu jõustumist võetud meetmeid ega nendevahelisi lepinguid, mis on sõlmitud enne jõustumiskuupäeva 1989. aasta lepingu põhjal, sõltuvalt sellistes lepingutes või meetmetes sisalduvatest tingimustest ja kohaldamisajast.

--------------------------------------------------

Ühisdeklaratsioon 2. protokolli artikli 6 kohta

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et võtavad vajalikke meetmeid teineteise abistamiseks kõnealuses protokollis sätestatud viisil ja viivitamata järgmiste kaupade liikumise osas:

a) relvad, laskemoon, lõhkeained ja lõhkeseadeldised;

b) kunsti- ja antiikesemed, mis kujutavad endast emmale-kummale lepinguosalisele olulist ajaloo-, kultuuri- või muinasväärtust;

c) mürgised ained ning keskkonda ja rahva tervist ohustavad ained;

d) tundlikud ja strateegilised kaubad, mille suhtes kohaldatakse lepinguosaliste kokku lepitud loendite alusel muid piiranguid kui tollimaksud.

2. Kui nende õigussüsteemide aluspõhimõtted seda lubavad, võtavad lepinguosalised vajalikke meetmeid, et kontrollitavate tarnete menetlust oleks kõnealuses protokollis sätestatud korras vastu võetud ja ühiselt kokku lepitud rakendussätete põhjal võimalik sobivalt rakendada.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et võtavad oma õigusaktide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et kõnealuses protokollis sätestatud korras vastu võetud ja ühiselt kokku lepitud rakendussätete põhjal

- edastada kõik dokumendid ja

- teatada kõikidest otsustest,

mis kuuluvad käesoleva protokolli kohaldamisalasse, nende territooriumil elavale või asuvale adressaadile. Sel juhul kohaldatakse protokolli artikli 5 lõiget 3.

4. Lepinguosalised on ühel meelel, et kui taotluse saanud asutus ei saa ise toimida, tegutseb haldusasutus, kellele nimetatud asutus taotluse suunas, samadel tingimustel, mida kohaldatakse taotluse saanud asutuse suhtes.

--------------------------------------------------

KIRJAVAHETUS

artikli 22 kohta

A. Venemaa kiri

Lugupeetud härra …

Käesoleva kirja eesmärk on kinnitada, et täna alla kirjutatud partnerlus- ja koostöölepingu artikliga 22 hõlmatud tuumamaterjalidega kauplemises oleme jõudnud järgmisele kokkuleppele.

Venemaa kavatseb olla püsiv, usaldusväärne ja pikaajaline tuumamaterjalide tarnija ühendusse ja ühendus tunnustab seda kavatsust. Venemaa valitsus võtab arvesse, et ühendus käsitleb Venemaad, eelkõige oma tuumatarnepõhimõtete raames, muudest tarnijatest eraldi seisva ja eristatud tarnijana.

Kaubandusraskuste vältimiseks peetakse korrapäraselt või taotluse korral nõu ühenduse ja Venemaa vahelise tuumamaterjalidega kauplemise üle. See nõupidamine võiks hõlmata pidevat ja korrapärast vestlust turusuundumuste ja -ennustuste teemadel.

Nõu peetakse artikli 92 raames.

Nagu partnerlus- ja koostöölepingu artiklis 13 sätestatud, rakendatakse 1989. aasta lepingu artiklis 6 osutatud õigusnorme ühtselt, erapooletult ja õiglaselt.

Viitan meie ühisele soovile hõlbustada igati käimasolevat tuumarelvitustamist. Oleme kokku leppinud kõikide vajalike meetmete võtmises, et pidada kõikide asjaomaste riikidega nõu juhul, kui ilmneb, et asjakohaste kahe- ja mitmepoolsete kokkulepete rakendamine põhjustab või ähvardab põhjustada olulist kahju lepinguosaliste tegevusele.

Teen ettepaneku, et käesolev kiri ja teie vastus moodustavad meie vahel ametliku kokkuleppe.

Austatud härra …, võtke vastu minu suurim lugupidamine.

Venemaa Föderatsiooni valitsuse nimel

B. Ühenduse kiri

Lugupeetud härra …

Tänan teid teie tänase kirja eest, mille sisu on järgmine:

"Käesoleva kirja eesmärk on kinnitada, et täna alla kirjutatud partnerlus- ja koostöölepingu artikliga 22 hõlmatud tuumamaterjalidega kauplemises oleme jõudnud järgmisele kokkuleppele.

Venemaa kavatseb olla püsiv, usaldusväärne ja pikaajaline tuumamaterjalide tarnija ühendusse ja ühendus tunnustab seda kavatsust. Venemaa valitsus võtab arvesse, et ühendus käsitleb Venemaad, eelkõige oma tuumatarnepõhimõtete raames, muudest tarnijatest eraldi seisva ja eristatud tarnijana.

Kaubandusraskuste vältimiseks peetakse korrapäraselt või taotluse korral nõu ühenduse ja Venemaa vahelise tuumamaterjalidega kauplemise üle. See nõupidamine võiks hõlmata pidevat ja korrapärast vestlust turusuundumuste ja -ennustuste teemadel.

Nõu peetakse artikli 92 raames.

Nagu partnerlus- ja koostöölepingu artiklis 13 sätestatud, rakendatakse 1989. aasta lepingu artiklis 6 osutatud õigusnorme ühtselt, erapooletult ja õiglaselt.

Viitan meie ühisele soovile hõlbustada igati käimasolevat tuumarelvitustamist. Oleme kokku leppinud kõikide vajalike meetmete võtmises, et pidada kõikide asjaomaste riikidega nõu juhul, kui ilmneb, et asjakohaste kahe- ja mitmepoolsete kokkulepete rakendamine põhjustab või ähvardab põhjustada olulist kahju lepinguosaliste tegevusele.

Teen ettepaneku, et käesolev kiri ja teie vastus moodustavad meie vahel ametliku kokkuleppe."

Kinnitan, et teie kiri ja minu vastus moodustavad meie vahel ametliku kokkuleppe.

Austatud härra …, võtke vastu minu suurim lugupidamine.

Euroopa ühenduste nimel

--------------------------------------------------

KIRJAVAHETUS

artikli 52 kohta

A. Venemaa kiri

Lugupeetud härra …

Viidates partnerlus- ja kostöölepingu artiklile 52, kinnitan, et mitte midagi nimetatud artiklis ei tõlgendata nii, nagu piiraks see ühenduse residentidel nende Venemaale tehtud investeeringute, kaasa arvatud igasugused hüvitised, mis tulenevad sellistest meetmetest nagu sundvõõrandamine, riigistamine või samaväärsed meetmed, ja nendest investeeringutest tuleneva kasumi väljaviimist.

Teen ettepaneku, et käesolev kiri ja teie vastus moodustavad meie vahel ametliku kokkuleppe.

Austatud härra …, võtke vastu minu suurim lugupidamine.

Venemaa Föderatsiooni valitsuse nimel

B. Ühenduse kiri

Lugupeetud härra …

Tänan teid teie tänase kirja eest, mille sisu on järgmine:

"Viidates partnerlus- ja kostöölepingu artiklile 52, kinnitan, et mitte midagi nimetatud artiklis ei tõlgendata nii, nagu piiraks see ühenduse residentidel nende Venemaale tehtud investeeringute, kaasa arvatud igasugused hüvitised, mis tulenevad sellistest meetmetest nagu sundvõõrandamine, riigistamine või samaväärsed meetmed, ja nendest investeeringutest tuleneva kasumi väljaviimist.

Teen ettepaneku, et käesolev kiri ja teie vastus moodustavad meie vahel ametliku kokkuleppe."

Kinnitan, et teie kiri ja minu vastus moodustavad meie vahel ametliku kokkuleppe.

Austatud härra …, võtke vastu minu suurim lugupidamine.

Euroopa ühenduste nimel

--------------------------------------------------

Ühenduse deklaratsioon artikli 36 kohta

Ühendus deklareerib, et artiklis 36 osutatud piiriülene teenuste osutamine ei eelda teenuse osutaja liikumist teenuse sihtkohariigi territooriumile ega teenuse tarbija liikumist teenuse lähtekohariigi territooriumile.

--------------------------------------------------

Ühenduse deklaratsioon artikli 54 kohta

Lepingu sätted ei piira Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide pädevust intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi küsimustes.

--------------------------------------------------

Venemaa deklaratsioon artikli 36 kohta

Venemaa deklareerib, et artiklit 36 käsitlevas ühenduse deklaratsioonis nimetatud teenuste osutajaid ei saa käsitleda füüsiliste isikutena, kes on ühenduse või Venemaa äriühingu esindajad ja soovivad ajutist sissesõiduluba, et müüa piiriüleseid teenuseid või sõlmida selle äriühingu nimel piiriüleste teenuste müüki käsitlevaid lepinguid.

--------------------------------------------------

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelise partnerluse sõlmimist käsitleva partnerlus- ja koostöölepingu allakirjutamise protokoll

Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Kreeka Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Portugali Vabariigi, Prantsuse Vabariigi, Saksamaa Liitvabariigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Taani Kuningriigi, Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse täievolilised esindajad ja Venemaa Föderatsiooni täievolilised esindajad kirjutasid alla ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelisele partnerluse sõlmimist käsitlevale partnerlus- ja koostöölepingule 24. juunil 1994 Kérkyral.

Sel puhul deklareeris Prantsuse Vabariik järgmist:

"Prantsuse Vabariik tõdeb, et partnerlus- ja koostööleping Venemaa Föderatsiooniga ei kehti ülemeremaade ja -territooriumide suhtes, kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt assotsieerunud Euroopa Ühendusega."

Prantsuse Vabariigi deklaratsioon on tehtud teatavaks Venemaa Föderatsioonile, kes ei ole vastulauseid esitanud.

Käesolev protokoll avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

--------------------------------------------------