This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02009R0767-20181226
Regulation (EC) No 767/2009 of the European Parliament and of the Council of 13 July 2009 on the placing on the market and use of feed, amending European Parliament and Council Regulation (EC) No 1831/2003 and repealing Council Directive 79/373/EEC, Commission Directive 80/511/EEC, Council Directives 82/471/EEC, 83/228/EEC, 93/74/EEC, 93/113/EC and 96/25/EC and Commission Decision 2004/217/EC (Text with EEA relevance)Text with EEA relevance
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2009, 13. juuli 2009, sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2009, 13. juuli 2009, sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
02009R0767 — ET — 26.12.2018 — 002.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 767/2009, 13. juuli 2009, sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ (ELT L 229 1.9.2009, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 163 |
30 |
30.6.2010 |
||
|
L 277 |
4 |
21.10.2010 |
||
|
L 328 |
3 |
12.12.2017 |
||
|
L 310 |
22 |
6.12.2018 |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 767/2009,
13. juuli 2009,
sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ
(EMPs kohaldatav tekst)
1.
PEATÜKK
SISSEJUHATAVAD SÄTTED
Artikkel 1
Eesmärk
Käesoleva määruse eesmärk on ühtlustada sööda turuleviimise ja kasutamise tingimused kooskõlas määruses (EÜ) nr 178/2002 kehtestatud üldpõhimõtetega, et tagada söödaohutuse kõrge tase ja seeläbi rahvatervise kõrgetasemeline kaitse ning kasutajate ja tarbijate asjakohane teavitamine ning et tugevdada siseturu tõhusat toimimist.
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse nii toidu tootmise eesmärgil peetavatele loomadele kui ka loomadele, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil, mõeldud sööda turuleviimise ja kasutamise eeskirjad ühenduses, sealhulgas nõuded märgistamise, pakendamise ja esitusviisi kohta.
2. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira ühenduse söödavaldkonna muude, eelkõige järgmiste õigusaktide kohaldamist:
a) direktiiv 90/167/EMÜ;
b) direktiiv 2002/32/EÜ;
c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad ( 1 );
d) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad ( 2 );
e) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta ( 3 );
f) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1830/2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ( 4 );
g) määrus (EÜ) nr 1831/2003 ning
h) nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta ( 5 ).
3. Käesolevat määrust ei kohaldata vee suhtes, olenemata sellest, kas tegemist on loomade joogiveega või on seda tahtlikult söödale lisatud. Sellegipoolest on käesolev määrus kohaldatav veega kasutatava sööda suhtes.
Artikkel 3
Mõisted
1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud „sööt”, „söödakäitlemisettevõtja” ja „turuleviimine”;
b) määruses (EÜ) nr 1831/2003 sätestatud „söödalisandid”, „eelsegud”, „abiained” ja „päevaratsioon” ning
c) määruses (EÜ) nr 183/2005 sätestatud „üksus” ja „pädev asutus”.
2. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „söödakäitleja” – füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab käesoleva määruse nõuete täitmise tagamise eest tema kontrollitavas söödakäitlemisettevõttes;
b) „loomade suukaudne söötmine” – sööda looma seedetrakti viimine suu kaudu eesmärgiga katta looma toitumisvajadusi ja/või säilitada tervete loomade tootlikkus;
c) „toidu tootmise eesmärgil peetavad loomad” – kõik loomad, keda söödetakse, kasvatatakse või peetakse inimtoidu tootmise eesmärgil, sealhulgas loomad, keda inimtoiduks ei tarvitata, kuid kes kuuluvad liiki, mida tavaliselt ühenduses tarvitatakse inimtoiduks;
d) „loomad, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil” – kõik loomad, keda söödetakse, kasvatatakse või peetakse, kuid keda ei kasutata inimtoiduks, näiteks karusloomad, lemmikloomad ning laborites, loomaaedades või tsirkustes peetavad loomad;
e) „karusloomad” – loomad, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil, kuid keda söödetakse, kasvatatakse või peetakse karusnaha tootmiseks ning keda inimtoiduks ei tarvitata;
f) „lemmikloomad” – loomad, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil, kuid kes kuuluvad liiki, keda söödetakse, kasvatatakse või peetakse, ent keda tavaliselt ühenduses inimtoiduks ei tarvitata;
g) „söödamaterjalid” – peamiselt loomade toitumisvajaduste rahuldamiseks ette nähtud töötlemata, värsked või konserveeritud taimset või loomset päritolu tooted, nendest tööstusliku töötlemise abil saadud tooted ning orgaanilised või anorgaanilised ained, kas söödalisanditega või ilma, mis on mõeldud loomadele söötmiseks kas töötlemata kujul, pärast töötlemist või segasöötade koostises või eelsegude kandjatena;
h) „segasööt” – täis- või täiendsöödana loomade söötmiseks ette nähtud, söödalisanditega või -lisanditeta vähemalt kahe söödamaterjali segu;
i) „täissööt” – segasööt, mis on oma koostiselt piisav päevaratsiooni rahuldamiseks;
j) „täiendsööt” – segasööt, milles on rohkesti teatavaid aineid, kuid mis oma koostiselt sobib päevaratsiooni rahuldamiseks ainult sel juhul, kui seda kasutatakse koos teiste söötadega;
k) „mineraalsööt” – täiendsööt, mille toortuha sisaldus on vähemalt 40 %;
l) „piimaasendaja” – kuivalt või kindlas koguses vedelikus lahjendatuna noorloomadele antav segasööt pärast ternespiima antava piima täiendamiseks või asendamiseks või tapamajja minevate noorloomade, nagu vasikate, lamba- või kitsetallede söötmiseks;
m) „kandja” – aine, mida kasutatakse söödalisandi lahustamiseks, lahjendamiseks, hajutamiseks või muul viisil füüsikaliseks muutmiseks selle tehnoloogilist funktsiooni muutmata (ning mis ise ei avalda mingit tehnoloogilist mõju), et hõlbustada selle käsitsemist, rakendamist või kasutamist;
n) „erisöötmise eesmärk” – eesmärk rahuldada selliste loomade konkreetsed toitumisvajadused, kelle seedimis-, imendumis- või ainevahetusprotsessid on kahjustatud või võivad kahjustuda ajutiselt või pöördumatult ja kellel seetõttu võib olla kasu nende tervise seisundiga sobiva sööda manustamisest;
o) „erisööt” – sööt, mis on oma koostise või tootmistehnoloogia poolest ette nähtud teatava erisöötmise eesmärgi rahuldamiseks ning mis on selgelt eristatav tavalisest söödast. Erisööt ei hõlma ravimsöötasid direktiivi 90/167/EMÜ tähenduses;
p) „saastunud materjalid” – sööt, mille soovimatute ainete tase ületab direktiivis 2002/32/EÜ lubatud taset;
q) „minimaalne säilivusaeg” – periood, mille vältel märgistamise eest vastutav isik tagab, et nõuetekohastes ladustamistingimustes säilivad asjaomase sööda märgitud omadused; sööda kui terviku kohta võib märkida üksnes ühe minimaalse säilivusaja, mis määratakse kindlaks sööda iga komponendi minimaalse säilivusaja alusel;
r) „partii” – identifitseeritav sööda kogus, millel on ühised tunnused, näiteks päritolu, sort, pakendi tüüp, pakendaja, kaubasaatja või märgistamine; tootmisprotsessi kontekstis on partii toodanguühik, mis on ühesuguseid tootmisparameetreid kasutades toodetud samas ettevõttes, või mitu sellist ühikut, kui need on toodetud järjest ja koos ladustatud;
s) „märgistamine” – söödale sõnade, andmete, kaubamärkide, margitoodete nimede, kujunduselementide või sümbolite omistamine, esitades selle teabe vahendil, mis viitab sellisele söödale või on sellega kaasas, nagu näiteks pakendil, mahutil, sedelil, etiketil, dokumendil, rõngal, kaelaetiketil või Internetis, kaasa arvatud reklaami eesmärgil;
t) „märgistus” – sööda pakendile või mahutile kirjutatud, trükitud, šablooni abil värvitud, kohrutatud, tembeldatud või külge kinnitatud silt, märk, tähis, kujundus- või muu kirjeldav element;
u) „esitusviis” – kuju, välimus või pakend ja sööda pakendamiseks kasutatud materjalid, samuti selle esitamise viis ja keskkond.
2.
PEATÜKK
ÜLDNÕUDED
Artikkel 4
Ohutus- ja turustamisnõuded
1. Sööta võib turule viia ja kasutada üksnes järgmistel juhtudel:
a) see on ohutu;
b) sellel ei ole otsest kahjulikku mõju keskkonnale ega loomade heaolule.
Määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 15 sätestatud nõudeid kohaldatakse mutatis mutandis nende loomade sööda suhtes, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil.
2. Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele tagavad sööta turule viivad söödakäitlejad, et sööt on
a) veatu, ehtne, võltsimata, eesmärgiks sobiv ja turustamiskõlbliku kvaliteediga;
b) märgistatud, pakendatud ja esitatud käesoleva määruse ja muude kohaldatavate ühenduse õigusaktide sätete kohaselt.
Määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 16 sätestatud nõudeid kohaldatakse mutatis mutandis nende loomade sööda suhtes, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil.
3. Sööt vastab käesoleva määruse I lisas lisandite kohta sätestatud tehnilistele normidele ja muudele keemilistele näitajatele.
Artikkel 5
Söödakäitlemisettevõtjate vastutus ja kohustused
1. Söödakäitlejad järgivad määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklites 18 ja 20 ning määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 4 lõikes 1 sätestatud kohustusi mutatis mutandis nende loomade sööda suhtes, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil.
2. Sööda märgistamise eest vastutav isik kohustub avaldama pädevatele asutustele kogu teabe kõnealuse isiku poolt turuleviidud söötade koostise või märgitud omaduste kohta, mis võimaldab kontrollida märgistusel esitatud teabe täpsust, sealhulgas ka segasöödas kasutatud söödamaterjalide täpseid massiprotsente.
3. Mis tahes kiireloomulisuse korral, mis on seotud inimeste või loomade tervisega või keskkonnaga, ning piiramata direktiivi 2004/48/EÜ sätete kohaldamist, võib pädev asutus anda ostjale teavet, mis on talle kättesaadav käesoleva artikli lõike 2 alusel, eeldusel et olles kaalunud valmistajate ja ostjate asjaomaseid õigustatud huvisid, jõuab ta järeldusele, et sellise teabe esitamine on põhjendatud. Vajaduse korral esitab pädev asutus sellise teabe tingimusel, et ostja allkirjastab konfidentsiaalsusklausli.
Artikkel 6
Piirang ja keeld
1. Sööt ei sisalda materjale ega koosne materjalidest, mille turuleviimine või kasutamine loomade söötmise eesmärgil on piiratud või keelatud. Selliste materjalide loetelu on esitatud III lisas.
2. Komisjon muudab nende materjalide loetelu, mille turuleviimine või kasutamine loomade söötmise eesmärgil on piiratud või keelatud, arvestades eelkõige teaduslike tõenditega, tehnoloogia arenguga, toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi (RASFF) kaudu esitatud teadetega või määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaste ametlike kontrollide tulemustega.
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 28 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada kõnealuste meetmete vastuvõtmiseks artikli 28 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust.
3.
PEATÜKK
ERI TÜÜPI SÖÖDA TURULEVIIMINE
Artikkel 7
Sööda tüüpide omadused
1. Komisjon võib söödamaterjali, söödalisandite ja muude toodete, nagu näiteks veterinaarravimite eristamise selgitamiseks võtta vastu suunised vastavalt artikli 28 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
2. Komisjon võib vajaduse korral võtta vastu meetmed, et selgitada, kas teatud toote näol on tegemist söödaga käesoleva määruse tähenduses.
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 28 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 8
Söödalisandite sisaldus
1. Ilma et see piiraks sellise õigusakti tingimuste kohaldamist, millega lubatakse asjaomase söödalisandi kasutamist, ei sisalda söödamaterjalid ja täiendsööt söödalisandeid, mille sisaldus ületab täissöödas lubatud suurimat sisaldust enam kui 100 korda, koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide puhul viis korda.
2. Lõikes 1 osutatud taset (100kordne lubatud suurim sisaldus täissöödas) võib ületada üksnes juhul, kui asjaomaste toodete koostis vastab asjaomase kasutusotstarbe suhtes erisöötmise eesmärgile vastavalt käesoleva määruse artiklile 10. Sellise sööda kasutustingimused täpsustatakse täiendavalt kasutusotstarvete loetelus. Sellise sööda tootja kontrolli all olevad üksused, kes kasutab määruse (EÜ) nr 183/2005 IV lisa 2. peatükis osutatud söödalisandeid, peavad olema tunnustatud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 10 punkti 1 alapunktiga b.
Artikkel 9
Erisööda turustamine
Erisööta võib sellise nimetusega turustada üksnes siis, kui selle kasutusotstarve on esitatud artikli 10 kohaselt kehtestatud loetelus ning kui sööt vastab nimetatud loetelus sätestatud vastava erisöötmise eesmärgi põhilistele toiteomadustele.
Artikkel 10
Erisööda kasutusotstarvete loetelu
1. Komisjon võib ajakohastada kasutusotstarvete loetelu, mis on sätestatud direktiivis 2008/38/EÜ, kasutusotstarbeid juurde lisades või välja jättes või lisades, jättes välja või muutes kasutusotstarbega seotud tingimusi.
2. Kasutusotstarvete loetelu ajakohastamise menetlust võib alustada ühenduses või liikmesriigis asu- või elukohta omava füüsilise või juriidilise isiku poolt taotluse esitamisega komisjonile. Nõuetekohane taotlus sisaldab toimikut, kus näidatakse, et konkreetse sööda koostis vastab kavandatud erisöötmise eesmärgile ja et sellel ei ole kahjulikku mõju loomade või inimeste tervisele, keskkonnale ega loomade heaolule.
3. Komisjon teeb toimikut sisaldava taotluse viivitamata liikmesriikidele kättesaadavaks.
4. Kui teadusliku ja tehnoloogilise teabe põhjal on komisjonil alust uskuda, et erisööda kasutamine ei pruugi vastata kavandatud erisöötmise eesmärgile või et sellel võib olla kahjulik mõju loomade või inimeste tervisele, keskkonnale või loomade heaolule, taotleb komisjon kolme kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist selle kohta Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet”) arvamust. Toiduohutusamet esitab arvamuse kuue kuu jooksul pärast taotluse saamist. Seda tähtaega pikendatakse, kui toiduohutusamet nõuab taotlejalt lisateavet.
5. Kui on täidetud lõikes 2 sätestatud tingimused, võtab komisjon kuue kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist või vajaduse korral pärast toiduohutusameti arvamuse saamist vastu määruse, millega ajakohastatakse kasutusotstarvete loetelu.
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 28 lõikes 6 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
6. Erandina lõikest 5 võib komisjon kuue kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist või vajaduse korral pärast toiduohutusameti arvamuse saamist menetluse peatada ja ajakohastamisest loobuda mis tahes menetluse etapis, kui ta on arvamusel, et ajakohastamine ei ole põhjendatud. Komisjon toimib seda tehes vastavalt artikli 28 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.
Sellisel juhul teavitab komisjon vajaduse korral otse taotlejat ja liikmesriike, märkides oma kirjas põhjused, miks ta ei pea ajakohastamist vajalikuks.
7. Komisjon võib vastavalt artikli 28 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele võtta vastu taotluse koostamist ja esitamist käsitlevad rakendusmeetmed.
4.
PEATÜKK
MÄRGISTAMINE, ESITUSVIIS JA PAKENDAMINE
Artikkel 11
Märgistamise ja esitusviisi põhimõtted
1. Sööda märgistus ja esitusviis ei tohi kasutajat eksitada, eriti
a) selles osas, milline on sööda kasutusotstarve või tunnused, eriti liigi, tootmis- või valmistamismeetodi, omaduste, koostise, koguse, vastupidavuse suhtes ja selle loomade liigi või kategooria osas, kellele see on ette nähtud;
b) omistades söödale toimeid või omadusi, mida sellel ei ole, või osutades, et söödal on eriomadused, kui tegelikult on asjaomased omadused kõigil sarnastel söötadel, või
c) selle suhtes, kas märgistus vastab artiklites 24 ja 25 osutatud ühenduse kataloogile ja ühenduse eeskirjadele.
2. Kooskõlas artikli 23 lõikega 2 lahtiselt või pitseerimata pakendites või mahutites turustatavale söödamaterjalile või segasöödale lisatakse dokument, mis sisaldab kõiki käesoleva määruse alusel nõutud kohustuslikke märgistusandmeid.
3. Kui sööta pakutakse müügiks sidevahendite kaudu, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiivi 97/7/EÜ (tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral) ( 6 ) artiklis 2, esitatakse käesoleva määrusega nõutud kohustuslikud märgistusandmed, välja arvatud artikli 15 punktides b, d, e ning artikli 16 lõike 2 punktis c või artikli 17 lõike 1 punktis d sätestatud andmed, kaugmüügi kaaskirjas või muude asjakohaste vahendite abil enne sidevahendi abil sõlmitud lepingu sõlmimist. Artikli 15 punktides b, d, e ning artikli 16 lõike 2 punktis c või artikli 17 lõike 1 punktis d osutatud andmed esitatakse hiljemalt sööda tarnimise ajal.
4. Täiendavad märgistamise sätted, lisaks käesolevas peatükis sätestatutele, esitatakse II lisas.
5. Lubatud erinevused märgistusel esitatud söödamaterjali või segasööda koostisosade väärtuste ja määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaste ametlike kontrollide käigus analüüsitud väärtuste vahel on loetletud käesoleva määruse IV lisas.
Artikkel 12
Vastutus
1. Märgistamise eest vastutav isik tagab märgistusandmete esitamise ja sisulise õigsuse.
2. Märgistamise eest vastutab söödakäitleja, kes viib sööda esimesena turule, või vajaduse korral söödakäitleja, kelle nime või ärinime all sööta turustatakse.
3. Ulatuses, mil söödakäitlejate tegevus mõjutab märgistamist nende kontrollitavas ettevõttes, tagab söödakäitleja, et mis tahes vahendi kaudu esitatud teave oleks kooskõlas käesoleva määruse nõuetega.
4. Söödakäitlejad, kes tegelevad sellise jaemüügi või turustamisega, mis märgistamist ei mõjuta, näitavad üles asjakohast hoolsust, et aidata tagada märgistamise nõuete täitmist, eelkõige selle kaudu, et nad ei tarni sööta, mille kohta nad teavad või oleksid pidanud nende käsutuses oleva teabe alusel ja professionaalidena eeldama, et see ei vasta kõnealustele nõuetele.
5. Nende kontrollitavates ettevõtetes tagavad söödakäitlejad kohustuslike märgistusandmete edastamise läbi kogu toiduahela, et teave jõuaks käesoleva määruse kohaselt sööda lõppkasutajani.
Artikkel 13
Väited
1. Söödamaterjali ja segasööda märgistuse ja esitamisviisiga võib spetsiaalselt juhtida tähelepanu mõne aine esinemisele või puudumisele söödas, konkreetsele toiteomadusele või protsessile või mõne eespool esitatud omadusega seotud konkreetsele funktsioonile, eeldusel et on täidetud järgmised tingimused:
a) väide on objektiivne, pädevate asutuste poolt tõestatav ja sööda kasutajale arusaadav ning
b) märgistamise eest vastutav isik esitab pädeva asutuse taotlusel väite teadusliku põhjenduse, kas viitega avalikult kättesaadavatele teaduslikele tõenditele või ettevõtte teostatud dokumenteeritud teadusuuringu näol. Teaduslik põhjendus on kättesaadav sööda turuleviimise ajal. Ostjatel on õigus juhtida pädeva asutuse tähelepanu nende kahtlustele väite tõepärasuse suhtes. Kui jõutakse järeldusele, et väide ei ole piisavalt põhjendatud, peetakse sellise väite kohta käivat märgistust eksitavaks artikli 11 tähenduses. Kui pädeval asutusel on kahtlusi asjaomase väite teaduslikus põhjenduses, võib ta edastada küsimuse komisjonile. Komisjon võib võtta vastu otsuse vastavalt artikli 28 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele, tehes seda vajaduse korral pärast toiduohutusameti arvamuse saamist.
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on lubatud toitumise optimeerimise ja füsioloogiliste seisundite toetamise või kaitsmisega seotud väited, välja arvatud juhul, kui need sisaldavad lõike 3 punktis a osutatud väidet.
3. Söödamaterjali ja segasööda märgistuse ja esitusviisiga ei tohi väita järgmist:
a) see aitab ära hoida ravida või parandada haigusi, välja arvatud koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide puhul, mis on lubatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 alusel; käesolevat punkti ei kohaldata siiski väidete suhtes, mis käsitlevad tasakaalustamata toitumist, eeldusel et sellega ei ole seotud patoloogilised sümptomid;
b) sel on vastavalt artiklis 9 osutatud kasutusotstarvete loetelule erisöötmise eesmärk, välja arvatud juhul, kui see vastab selles kehtestatud nõuetele.
4. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid võib täpsustada artiklis 25 osutatud ühenduse eeskirjades.
Artikkel 14
Märgistusandmete esitusviis
1. Kohustuslikud märgistusandmed esitatakse tervikuna silmapaistval kohal pakendil, mahutil, selle külge kinnitatud etiketil või artikli 11 lõikes 2 sätestatud saatedokumendis nähtavalt, selgesti loetavalt ja kustumatult ning vähemalt selle turustamise liikmesriigi või piirkonna ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest.
2. Kohustuslikud märgistusandmed on kergesti eristatavad ega jää mõne muu teabe varju. Need esitatakse sellise värvi, kirja ja suurusega, mis ei rõhuta andmeid ega jäta ühtki osa andmetest varju, välja arvatud juhul, kui erinevus on ette nähtud selleks, et juhtida tähelepanu hoiatuslausetele.
3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ja artiklis 22 osutatud vabatahtliku märgistamise esitusviisi võib täpsustada artiklis 25 osutatud ühenduse eeskirjades.
Artikkel 15
Märgistamise kohustuslikud üldnõuded
Söödamaterjali või segasööda võib turule viia üksnes siis, kui märgistusel esitatakse järgmised andmed:
a) sööda tüüp: „söödamaterjal”, „täissööt” või „täiendsööt”, nagu on asjakohane;
— „täissööda” puhul võib asjakohasel juhul kasutada tähistust „täispiimaasendaja”;
— „täiendsööda” puhul võib asjakohasel juhul kasutada järgmisi tähistusi: „mineraalsööt” või „täiendav piimaasendaja”;
— muude lemmikloomade puhul peale kasside ja koerte võib „täissööda” või „täiendsööda” asendada „segasöödaga”;
b) märgistamise eest vastutava söödakäitleja nimi või ärinimi ja aadress;
c) olemasolu korral märgistamise eest vastutava isiku ettevõtte loanumber, mis on antud määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 13 kohaselt ettevõtetele, mida on tunnustatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 23 lõike 2 punktidele a, b ja c, või vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002 artiklile 17 või määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklile 10. Kui märgistamise eest vastutaval isikul on mitu loanumbrit, tuleb kasutada määruse (EÜ) nr 183/2005 alusel antud numbrit;
d) partii viitenumber;
e) netokogus, mida tahkete toodete puhul väljendatakse massiühikutes ja vedelate toodete puhul massi- või mahuühikutes;
f) söödalisandite loetelu, mis on esitatud pealkirja all „Söödalisandid”, kas vastavalt VI lisa I peatükile või VII lisa I peatükile, ilma et see piiraks märgistamise sätteid, mis on esitatud asjaomase söödalisandi kasutamist lubavas õigusaktis;
g) niiskusesisaldus I lisa punkti 6 kohaselt.
Artikkel 16
Kohustuslikud erinõuded söödamaterjali märgistamiseks
1. Lisaks artiklis 15 sätestatud nõuetele sisaldab söödamaterjali märgistus ka järgmist:
a) söödamaterjali nimetus; nimetust kasutatakse kooskõlas artikli 24 lõikega 5;
b) kohustuslik viide asjakohasele kategooriale vastavalt V lisas esitatud loetelule; kohustusliku viite võib asendada artiklis 24 osutatud ühenduse kataloogis sätestatud andmetega asjakohase kategooria iga söödamaterjali kohta.
2. Kui söödamaterjal sisaldab lisandeid, esitatakse lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele söödamaterjali märgistamisel ka järgmised andmed:
a) loomade liigid või kategooriad, kellele söödamaterjal on ette nähtud, kui kõnealused lisandid ei ole lubatud kõikide loomaliikide puhul või on teatud liikide puhul lubatud piirnormidega;
b) eesmärgipärase kasutamise juhised kooskõlas II lisa punktiga 4, kui on kehtestatud kõnealuste lisandite suurim lubatud sisaldus;
c) muude kui tehnoloogiliste lisandite minimaalne säilivusaeg.
Artikkel 17
Kohustuslikud erinõuded segasööda märgistamiseks
1. Lisaks artiklis 15 sätestatud nõuetele sisaldab segasööda märgistus ka järgmist:
a) loomade liigid või kategooriad, kellele segasööt on ette nähtud;
b) õige kasutamise juhised, milles on märgitud sööda otstarve; sellised juhised on vajaduse korral kooskõlas II lisa punktiga 4;
c) kui tootja ei ole märgistamise eest vastutav isik, esitatakse järgmised andmed:
— tootja nimi või ärinimi ja aadress või
— artikli 15 punktis c osutatud tootja loanumber või määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklite 9, 23 või 24 kohane tunnusnumber; kui sellist numbrit ei ole, siis tootja või importiva söödakäitleja taotlusel antud tunnusnumber, mis vastab määruse (EÜ) nr 183/2005 V lisa II peatükis sätestatud vormile;
d) minimaalne säilivusaeg järgmiste nõuete kohaselt:
— lagunemisprotsessi tõttu kergesti riknevate söötade korral: „kasutada enne …”, millele järgneb asjakohane kuupäev;
— muude söötade korral: „parim enne …”, millele järgneb asjakohane kuu.
Kui valmistamiskuupäev on märgistusel esitatud, võib minimaalset säilivusaega näitava kuupäeva esitada ka järgmisel kujul: „… (ajavahemik päevades või kuudes) pärast valmistamiskuupäeva”;
e) pealkirja „Koostis” all esitatud sööda koostises olevate söödamaterjalide loetelu, kus on loetletud kõigi söödamaterjalide nimetused kooskõlas artikli 16 lõike 1 punktiga a kahanevas järjekorras massi järgi, arvutatuna segasööda niiskusesisalduse alusel; loetelus võib esitada massiprotsendi;
f) VI või VII lisa II peatükis sätestatud kohustuslik teave.
2. Lõike 1 punktis e sätestatud loetelu kohta kehtivad järgmised nõuded:
a) söödamaterjali nimi ja massiprotsent märgitakse, kui selle sisaldust on rõhutatud sõnades, pildina või graafiliselt esile tooduna;
b) kui toidu tootmise eesmärgil peetavate loomade segasöödas sisalduvate söödamaterjalide massiprotsendid ei ole märgistusel esitatud, esitab märgistamise eest vastutav isik, ilma et see piiraks direktiivi 2004/48/EÜ kohaldamist, ostjale taotluse korral teabe sööda kvantitatiivse koostise kohta vahemikus +/– 15 % väärtusest vastavalt sööda valemile, ja
c) loomadele, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil, välja arvatud karusloomadele, ette nähtud segasöötade puhul võib segasöödas sisalduva söödamaterjali nimetuse asendada selle söödamaterjali kategooria nimetusega.
3. Mis tahes kiireloomulisuse korral, mis on seotud inimeste või loomade tervisega või keskkonnaga, ning ilma et see piiraks direktiivi 2004/48/EÜ kohaldamist, võib pädev asutus anda ostjale teavet, mis on talle kättesaadav artikli 5 lõike 2 alusel, eeldusel et olles kaalunud valmistajate ja ostjate õigustatud huvisid, jõuab ta järeldusele, et sellise teabe esitamine on põhjendatud. Vajaduse korral esitab pädev asutus sellise teabe tingimusel, et ostja allkirjastab konfidentsiaalsusklausli.
4. Lõike 2 punkti c kohaldamiseks koostab komisjon nende söödamaterjalide kategooriate loetelu, mida võib mitte toidu tootmise eesmärgil peetavate loomade, välja arvatud karusloomade sööda märgistusel kasutada konkreetsete söödamaterjalide asemel.
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 28 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 18
Kohustuslikud lisanõuded erisööda märgistamiseks
Lisaks vastavalt artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud üldistele kohustuslikele nõuetele sisaldab erisööda märgistus ka järgmist:
a) täpsustav väljend „dieettoode”, mis esitatakse ainult erisöötade puhul artikli 15 punktis a sätestatud sööda nimetuse kõrval;
b) artiklis 9 osutatud kasutusotstarvete loetelu veergudes 1–6 ette nähtud teave asjaomase kasutusotstarbe kohta;
c) märge, et enne sööda kasutamist või kasutusaja pikendamist tuleks küsida toitumiseksperdi või veterinaararsti arvamust.
Artikkel 19
Kohustuslikud lisanõuded lemmikloomatoidu märgistamiseks
Lemmikloomatoidu märgistusel esitatakse tasuta telefoninumber või muud asjakohased kontaktandmed, kust ostja saab küsida järgmist teavet lisaks kohustuslikule teabele:
a) lemmikloomatoidus sisalduvate söödalisandite kohta;
b) selles sisalduvate söödamaterjalide kohta, mille kategooria on määratud vastavalt artikli 17 lõike 2 punktile c.
Artikkel 20
Kohustuslikud lisanõuded nõuetele mittevastava sööda märgistamiseks
1. Lisaks artiklites 15, 16, 17 ja 18 sätestatud nõuetele märgistatakse sööt, mis ei vasta VIII lisas sätestatud ühenduse õiguse nõuetele, näiteks saastunud materjalid, kõnealuses lisas ettenähtud märgistusandmetega.
2. Komisjon võib muuta VIII lisa, et viia see kooskõlla standardite uute, täiustatud õiguslike nõuetega.
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 28 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 21
Erandid
1. Artikli 15 punktides c, d, e ja g ning artikli 16 lõike 1 punktis b osutatud andmeid ei nõuta juhul, kui ostja on enne iga tehingut kirjalikult kinnitanud, et ta seda teavet ei soovi. Tehing võib koosneda mitmest saadetisest.
2. Pakendatud söödal võib artikli 15 punktides c, d ja e ning artikli 16 lõike 2 punktis c või artikli 17 lõike 1 punktides c, d ja e osutatud andmed esitada pakendil väljaspool märgistust vastavalt artikli 14 lõikele 1. Sellisel juhul näidatakse, kus need andmed on esitatud.
3. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 183/2005 I lisa kohaldamist, ei nõuta käesoleva määruse artikli 15 punktides c, d, e ja g ning artikli 16 lõike 1 punktis b osutatud andmeid nende söödamaterjalide kohta, mis ei sisalda söödalisandeid (välja arvatud säilitusained või silokonservandid) ja mille söödakäitleja on valmistanud ja tarninud kooskõlas määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikega 1 esmatootjast sööda kasutajale kasutamiseks tema põllumajandusettevõttes.
4. Artikli 17 lõike 1 punktis f osutatud kohustuslikku teavet ei nõuta tervetest taimedest tehtud graanulite, seemnete ja viljade segude kohta.
5. Artikli 17 lõike 1 punktides a ja b osutatud andmeid ei nõuta kuni kolmest söödamaterjalist koosnevate segasöötade puhul, kui kasutatud söödamaterjalid on sööda kirjelduses selgelt esitatud.
6. Lõppkasutajale ettenähtud ja lahtiselt müüdava söödamaterjali või segasööda koguste puhul, mis ei ületa 20 kg, võib ostjale artiklites 15, 16 ja 17 osutatud andmed esitada müügikohas asjakohase teate abil. Sel juhul esitatakse artikli 15 punktis a ja artikli 16 lõikes 1 või artikli 17 lõike 1 punktides a ja b osutatud andmed ostjale hiljemalt arve peal või koos arvega.
7. Lemmikloomatoidu koguste korral, mida müüakse mitmes mahutis olevate pakenditena, võib artikli 15 punktides b, c, f ja g ning artikli 17 lõike 1 punktides b, c, e ja f osutatud andmed esitada üksnes välispakendil, selle asemel, et esitada need igal mahutil, tingimusel et pakendi üldkaal ei ole suurem kui 10 kg.
8. Erandina käesoleva määruse sätetest võivad liikmesriigid kohaldada riigisiseseid sätteid sööda suhtes, mis on ette nähtud teaduslikel eesmärkidel või katseteks peetavatele loomadele, tingimusel et märgistusel on see eesmärk selgelt esitatud. Liikmesriigid teavitavad neist sätetest viivitamata komisjoni.
Artikkel 22
Vabatahtlik märgistamine
1. Lisaks kohustuslikele märgistusnõuetele võib söödamaterjalide ja segasööda märgistus sisaldada ka vabatahtlikke märgistusandmeid, eeldusel et järgitakse käesolevas määruses sätestatud üldpõhimõtteid.
2. Vabatahtliku märgistamise täiendavad tingimused võib sätestada artiklis 25 osutatud ühenduse eeskirjades.
Artikkel 23
Pakendamine
1. Söödamaterjale ja segasööta võib turule viia üksnes pitseeritud pakendites või mahutites. Pakendeid või mahuteid pitseeritakse nii, et pakendit või mahutit avades plomm rikutakse ja seda ei ole võimalik uuesti kasutada.
2. Erandina lõikest 1 võib sööta viia turule lahtiselt või pitseerimata pakendites või mahutites, kui on tegemist järgmisega:
a) söödamaterjalid;
b) segasööt, mis koosneb üksnes teraviljasegust või tervete viljade segust;
c) segasööda tootjate vahelised tarned;
d) segasööt, mis tarnitakse otse tootjalt sööda kasutajale;
e) segasööt, mis tarnitakse tootjalt pakkimisettevõttesse;
f) kuni 50 kg kaaluvad lõppkasutajale ettenähtud segasööda kogused, mis võetakse kasutusele otse pitseeritud pakendist või mahutist;
g) söödabrikett või lakukivi.
5.
PEATÜKK
ÜHENDUSE SÖÖDAMATERJALIDE KATALOOG JA MÄRGISTAMISE HEAD TAVA KÄSITLEVAD ÜHENDUSE EESKIRJAD
Artikkel 24
Ühenduse söödamaterjalide kataloog
1. Ühenduse söödamaterjalide kataloog (edaspidi „kataloog”) koostatakse abivahendina söödamaterjalide ja segasööda märgistamise parandamiseks. Kataloog lihtsustab teabevahetust toote omaduste kohta ning selles esitatakse söödamaterjalide mitteammendav loetelu. Sellesse märgitakse iga söödamaterjali kohta vähemalt järgmised andmed:
a) nimetus;
b) identifitseerimisnumber;
c) söödamaterjal ja vajaduse korral valmistamisprotsessi kirjeldus;
d) teave, mis asendab artikli 16 lõike 1 punktis b sätestatud kohustuslikku viidet;
e) sõnastik erinevate mainitud protsesside ja tehniliste mõistete määratlusega.
2. Ühenduse kataloogi esimene versioon võetakse vastu vastavalt artikli 28 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele hiljemalt 21. märtsil 2010 ning selle andmeteks on direktiivi 96/25/EÜ lisa B osas ja direktiivi 82/471/EMÜ lisa veergudes 2–4 loetletud andmed. Direktiivi 96/25/EÜ lisa A osa IV punkt moodustab sõnastiku.
3. Kataloogi muutmise korral kohaldatakse artiklis 26 sätestatud menetlust.
4. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira artiklis 4 sätestatud ohutusnõuete kohaldamist.
5. Kataloogi kasutamine söödakäitlejate poolt on vabatahtlik. Kataloogis loetletud söödamaterjali nimetust võib aga kasutada üksnes tingimusel, et järgitakse kõiki kataloogi asjakohaseid sätteid.
6. Isik, kes viib esimest korda turule kataloogis loetlemata söödamaterjali, teatab kohe selle kasutusest artikli 26 lõikes 1 osutatud Euroopa söödakäitlussektori esindajatele. Euroopa söödakäitlussektori esindajad avaldavad selliste teadete registri Internetis ning ajakohastavad registrit korrapäraselt.
Artikkel 25
Head märgistamise tava käsitlevad ühenduse eeskirjad
1. Komisjon toetab kahe ühenduse hea märgistamise tava eeskirja (edaspidi „eeskirjad”) koostamist, üks lemmikloomatoidu ja teine toidu tootmise eesmärgil peetavate loomade segasööda kohta, mis võib hõlmata karusloomade segasööda jagu.
2. Eeskirjade eesmärk on ajakohastada märgistamist. Need sisaldavad eelkõige sätteid artiklis 14 sätestatud märgistusandmete esitusviisi, artiklis 22 sätestatud vabatahtliku märgistamise ning artiklis 13 sätestatud väidete kasutamise kohta.
3. Eeskirjade koostamisel ja muutmisel kohaldatakse artiklis 26 sätestatud menetlust.
4. Eeskirjade kasutamine söödakäitlejate poolt on vabatahtlik. Märgistusel võib aga osutada eeskirjade kasutamisele üksnes tingimusel, et järgitakse kõiki selliste eeskirjade asjakohaseid sätteid.
Artikkel 26
Eeskirjade koostamine ning ühenduse kataloogi ja ühenduse eeskirjade muutmine
1. Ühenduse kataloogi muudatuste ja eeskirjade kavandeid ning eeskirjade muudatuste kavandeid töötavad välja ja muudavad kõik Euroopa söödakäitlussektori asjaomased esindajad järgmiselt:
a) konsulteerides teiste huvitatud isikutega, näiteks sööda kasutajatega;
b) koostöös liikmesriikide pädevate asutuste ja vajaduse korral toiduohutusametiga;
c) võttes arvesse toiduohutusameti arvamustes esitatud asjakohaseid kogemusi ning teaduse ja tehnoloogia arengut.
2. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kinnitab komisjon käesolevas artiklis sätestatud meetmed vastavalt artikli 28 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.
3. Võetakse vastu ühenduse kataloogi muudatused, millega sätestatakse I lisa punktis 1 osutatud keemiliste lisandite suurim lubatud sisaldus või I lisa punktis 2 osutatud botaanilised puhtusastmed või I lisa punktis 6 osutatud niiskusesisalduse tasemed või artikli 16 lõike 1 punktis b osutatud kohustuslikku viidet asendavad andmed. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 28 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
4. Käesoleva artikli kohased meetmed võetakse vastu üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) need on välja töötatud kooskõlas lõikega 1;
b) nende sisu on võimalik kohaldada asjaomastes sektorites kogu ühenduses ning
c) need on käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks sobivad.
5. Kataloog avaldatakse Euroopa Liidu Teataja L-seerias. Eeskirjade pealkirjad ja viited avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
6.
PEATÜKK
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 27
Rakendusmeetmed
1. Komisjon võib muuta lisasid, et kohandada neid vastavalt teaduse ja tehnoloogia arengule.
Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 28 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
2. Käesoleva määruse tõhusaks kohaldamiseks vajalikud muud rakendusmeetmed võetakse vastu vastavalt artikli 28 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele, kui ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 28
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee (edaspidi „komitee”).
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
5. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
6. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4, lõike 5 punkti b ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtaegadeks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c ning lõike 4 punktide b ja e tähenduses kehtestatakse vastavalt kaks kuud, üks kuu ja kaks kuud.
Artikkel 29
Määruse (EÜ) nr 1831/2003 muutmine
Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklit 16 muudetakse järgmiselt.
1) Lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
a) punkt d asendatakse järgmisega:
„d) vajaduse korral söödalisandit või eelsegu valmistavale või seda turule viivale ettevõttele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 183/2005 (millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded) ( *1 ) artikli 10 või vajaduse korral direktiivi 95/69/EÜ artikli 5 alusel antud loanumber;
b) lõike 1 lõppu lisatakse järgmine lõik:
„Eelsegude puhul ei kohaldata selle koostises olevate söödalisandite suhtes punkte b, d, e ja g.”
2) Lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Lisaks lõikes 1 sätestatud teabele esitatakse III lisas märgitud funktsionaalrühma kuuluva söödalisandi või III lisas märgitud funktsionaalrühma kuuluva söödalisandit sisaldava eelsegu pakendil või mahutil nähtavalt, selgesti loetavalt ja kustumatult kõnealuses lisas ettenähtud teave.”
3) Lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Eelsegude puhul märgitakse märgistusele sõna „eelsegu”. Söödamaterjali puhul märgitakse kandjad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 767/2009 (sööda turuleviimise ja kasutamise kohta) ( *2 ) artikli 17 lõike 1 punktiga e ning kui kandjana kasutatakse vett, märgitakse eelsegu niiskusesisaldus. Iga eelsegu kohta tervikuna võib märkida üksnes ühe minimaalse säilivusaja; selline minimaalne säilivusaeg määratakse kindlaks selle iga komponendi minimaalse säilivusaja alusel.
Artikkel 30
Kehtetuks tunnistamine
Direktiivi 70/524/EMÜ artikkel 16 ja direktiivid 79/373/EMÜ, 80/511/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ ning otsus 2004/217/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. septembrist 2010.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele ja otsusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt IX lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 31
Karistused
Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavad karistused ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Liikmesriigid teatavad kõnealused sätted komisjonile hiljemalt 1. septembril 2010 ja hiljem viivitamata kõik hilisemad neid sätteid mõjutavad muudatused.
Artikkel 32
Üleminekumeetmed
1. Erandina artikli 33 teisest lõigust võib sööta, mis on turule viidud või märgistatud direktiivide 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 93/74/EMÜ ja 96/25/EÜ kohaselt enne 1. septembrit 2010, turule viia või see sööt võib turule jääda kuni varude lõppemiseni.
2. Erandina artikli 8 lõikest 2 võib kõnealuses artiklis osutatud sööta, mis on juba seaduslikult turule viidud enne 1. septembrit 2010, turule viia või see sööt võib turule jääda ajani, mil võetakse vastu otsus artiklis 10 osutatud kasutusotstarvete loetelu ajakohastamise taotluse kohta, eeldusel et selline taotlus on esitatud enne 1. septembrit 2010.
3. Erandina I lisa punktist 1 võib söödamaterjale turule viia ja kasutada ajani, mil määratakse kindlaks nende valmistamisprotsessist ja abiainetest pärinevate keemiliste lisandite suurim lubatud sisaldus, eeldusel et nad vastavad vähemalt direktiivi 96/25/EÜ lisa A osa II jao punktis 1 sätestatud tingimustele. Selle erandi kohaldamine lõppeb 1. septembril 2012.
4. Käesoleva määruse kohaldamisele ülemineku lihtsustamiseks võib kehtestada meetmeid. Eelkõige võib täpsustada tingimusi, mille alusel võib sööta märgistada kooskõlas käesoleva määrusega enne selle kohaldamiskuupäeva. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähem olulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 28 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 33
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Määrust kohaldatakse alates 1. septembrist 2010.
Artikleid 31 ja 32 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumisest.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
Tehnilised normid artiklis 4 osutatud lisandite, piimaasendaja, siduvate või denatureerivate söödamaterjalide, tuhasisalduse ja niiskusesisalduse kohta
1. Vastavalt määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklis 4 osutatud heale tavale ei sisalda söödamaterjalid valmistamisprotsessist ja abiainetest pärinevaid keemilisi lisandeid, välja arvatud juhul, kui artiklis 24 osutatud kataloogis on määratud suurim lubatud sisaldus.
2. Söödamaterjalide botaaniline puhtusaste on vähemalt 95 %, välja arvatud juhul, kui artiklis 24 osutatud kataloogis on kehtestatud teistsugune puhtusaste. Botaanilised lisandid on taimsest materjalist pärinevad lisandid, millel ei ole loomadele kahjulikku mõju, nt õled ja muude kultuurliikide või umbrohu seemned. Eelmisest tootmistüklist pärinevate muude botaaniliste lisandite, nagu õliseemnete või õliviljade sisaldus ei ületa 0,5 % iga õliseemne või õlivilja tüübi kohta.
3. Kuni 70 kg eluskaaluga vasikatele ettenähtud piimaasendajate rauasisaldus on vähemalt 30 milligrammi täissööda kilogrammi kohta, mille niiskusesisaldus on 12 %.
4. Kui söödamaterjale kasutatakse muude söödamaterjalide denatureerimiseks või sideainena, võib toodet siiski pidada söödamaterjaliks. Märgistusel esitatakse sideaine või denatureeriva söödamaterjali nimetus, laad ja kogus. Kui söödamaterjali sideainena kasutatakse teist söödamaterjali, ei ületa viimase protsent 3 % kogumassist.
5. Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus ei ületa 2,2 % kuivaine massist. 2,2 % sisaldust võib siiski ületada:
— söödamaterjalide korral;
— lubatud mineraalseid sideaineid sisaldavate segasöötade korral;
— mineraalsööda korral;
— segasööda korral, mis sisaldab üle 50 % riisi- või suhkrupeedi kõrvalsaadusi;
— tehistingimustes peetavatele kaladele ette nähtud segasööda korral, mille kalajahusisaldus on üle 15 %,
eeldusel et sisaldus on märgistusel esitatud.
6. Kui V lisas või artiklis 24 osutatud kataloogis ei ole kehtestatud teistsugust sisaldust, tuleb sööda niiskusesisaldus märkida järgmisel juhul:
— 5 % mineraalsöötade puhul, mis ei sisalda orgaanilisi aineid;
— 7 % piimaasendajate ja muude segasöötade puhul, mille piimatootesisaldus ületab 40 %;
— 10 % mineraalsöötade puhul, mis sisaldavad orgaanilisi aineid;
— 14 % muude söötade puhul.
II LISA
Artikli 11 lõikes 4 osutatud märgistamise üldsätted
1. Märgitud või märgitavad sisaldused või tasemed väljendatakse sööda massi suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti.
2. Kuupäevad märgitakse numbritega järgmises järjestuses: päev, kuu ja aasta, ning selle vorm esitatakse märgistusel järgmise lühendi abil: „PP/KK/AA”.
3. Sünonüümsed väljendid teatavates keeltes:
a) tšehhikeelse nimetuse „krmiva” võib asendada nimetusega „produkty ke krmení”, kui see on vajalik, saksakeelse „Einzelfuttermittel” võib asendada nimetusega „Futtermittel-Ausgangserzeugnis”, kreekakeelse „πρώτη ύλη ζωοτροφών” võib asendada nimetusega „απλή ζωοτροφή”, itaaliakeelse „materia prima per mangimi” võib asendada nimetusega „mangime semplice”;
b) lemmikloomasööda nimetustes on lubatud järgmised väljendid: bulgaaria keeles „храна”; hispaania keeles „alimento”; tšehhikeelse nimetuse „kompletní krmná směs” võib asendada nimetusega „kompletní krmivo” ning nimetuse „doplňková krmná směs” võib asendada nimetusega „doplňkové krmivo”; inglise keeles „pet food”; itaalia keeles „alimento”; ungari keeles „állateledel”; hollandi keeles „samengesteld voeder”; poola keeles „karma”; sloveeni keeles „hrana za hišne živali”; soome keeles „lemmikkieläinten ruoka”; eesti keeles „lemmikloomatoit”; horvaadi keeles „hrana za kućne ljubimce”.
4. Sellise täiendsööda ja söödamaterjali eesmärgipärase kasutamise juhistes, mille söödalisandite sisaldus ületab täissöödale kehtestatud piirnormi, märgitakse
— loomale päevas lubatud maksimaalne täiendsööda ja söödamaterjali kogus grammides, kilogrammides;või mahuühikutes või
— lubatud maksimaalne kogus päevaratsiooni protsendina; või
— lubatud maksimaalne kogus täissööda kilogrammi kohta või selle protsent täissöödas;
tagamaks, et järgitakse söödalisandite asjaomaseid maksimaalseid sisaldusi päevaratsioonis.
5. Ilma et see kahjustaks analüüsimeetodeid, võib lemmikloomatoidu puhul asendada väljendi „toorvalk” sõnaga „valk”, väljendi „ ►M4 toorrasv ◄ ” sõnaga „rasvasisaldus” ning väljendi „toortuhk” väljendiga „tuhastunud jäägid” või „anorgaaniline aine”.
III LISA
Materjalide loetelu, mille turuleviimine või kasutamine loomade söötmise eesmärgil on piiratud või keelatud vastavalt artiklile 6
1. peatükk. Keelatud materjalid
1. Fekaalid, uriin ja seedetrakti eraldatud sisu, mis saadakse seedetrakti tühjendamisel või eemaldamisel, sõltumata töötlemisviisist või lisanditest.
2. Parkainega töödeldud toornahk, sealhulgas selle jäätmed.
3. Seemned ja muu taimne paljundusmaterjal, mida on pärast koristust otstarbekohaselt töödeldud taimekaitsevahenditega, ning võimalikud kõrvalsaadused.
4. Puit, sealhulgas saepuru või muud puidust saadud materjalid, mida on töödeldud puidukonservantidega, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) ( 7 ) V lisas.
5. Igasugused linnareovee, olmereovee ja tööstusreovee, nagu on määratletud nõukogu 21. mai 1991 direktiivi 91/271/EMÜ (asulareovee puhastamise kohta) ( 8 ) artiklis 2, töötlemise erinevate etappide käigus saadavad jäätmed, sõltumata sellest, kas neid jäätmeid on täiendavalt töödeldud või milline on reovee päritolu ( 9 ).
6. Tahked olmejäätmed, ( 10 ) nt majapidamisjäätmed.
7. Toidu- ja söödatööstusest pärit toodete pakendid ja pakendite osad.
8. n-alkaanidel kasvatatud Candida pärmidest saadud valgutooted.
2. peatükk. Piiratud materjalid
IV LISA
Artikli 11 lõikes 5 osutatud lubatud erinevused söödamaterjali või segasööda märgistusel esitatud koostisosade puhul
A osa: I, V, VI ja VII lisas esitatud analüütiliste koostisosade erinevused
1) Käesolevas lisas on esitatud tehniliste ja analüütiliste hälvete erinevused. Pärast mõõtemääramatusi ja protseduurilisi erisusi hõlmavate analüütiliste erinevuste kinnitamist liidu tasandil tuleb punktiga 2 kehtestatud väärtusi kohandada nii, et need hõlmaksid üksnes tehnilisi erinevusi.
2) Kui söödamaterjali või segasööda koostisosade puhul leitakse, et I, V, VI ja VII lisas esitatud analüütiliste koostisosade tegelik ja märgistusel esitatud väärtus lahknevad, lähtutakse järgmistest lubatud erinevustest:
|
Koostisosa |
Koostisosa teatatud sisaldus |
Erinevus (1) |
|
|
|
[%] |
Alla märgistusel esitatud väärtuse |
Üle märgistusel esitatud väärtuse |
|
toorrasv |
< 8 |
1 |
2 |
|
8–24 |
12,5 % |
25 % |
|
|
> 24 |
3 |
6 |
|
|
toorrasv, muude kui toiduloomade sööt |
< 16 |
2 |
4 |
|
16–24 |
12,5 % |
25 % |
|
|
> 24 |
3 |
6 |
|
|
toorvalk |
< 8 |
1 |
1 |
|
8–24 |
12,5 % |
12,5 % |
|
|
> 24 |
3 |
3 |
|
|
toorvalk, muude kui toiduloomade sööt |
< 16 |
2 |
2 |
|
16–24 |
12,5 % |
12,5 % |
|
|
> 24 |
3 |
3 |
|
|
toortuhk |
< 8 |
2 |
1 |
|
8–32 |
25 % |
12,5 % |
|
|
> 32 |
8 |
4 |
|
|
toorkiud |
< 10 |
1,75 |
1,75 |
|
10–20 |
17,5 % |
17,5 % |
|
|
> 20 |
3,5 |
3,5 |
|
|
suhkur |
< 10 |
1,75 |
3,5 |
|
10–20 |
17,5 % |
35 % |
|
|
> 20 |
3,5 |
7 |
|
|
tärklis |
< 10 |
3,5 |
3,5 |
|
10–20 |
35 % |
35 % |
|
|
> 20 |
7 |
7 |
|
|
kaltsium |
< 1 |
0,3 |
0,6 |
|
1–5 |
30 % |
60 % |
|
|
> 5 |
1,5 |
3 |
|
|
magneesium |
< 1 |
0,3 |
0,6 |
|
1–5 |
30 % |
60 % |
|
|
> 5 |
1,5 |
3 |
|
|
naatrium |
< 1 |
0,3 |
0,6 |
|
1–5 |
30 % |
60 % |
|
|
> 5 |
1,5 |
3 |
|
|
üldfosfor |
< 1 |
0,3 |
0,3 |
|
1–5 |
30 % |
30 % |
|
|
> 5 |
1,5 |
1,5 |
|
|
soolhappes lahustumatu tuhk |
< 1 |
piirnormi ei ole kehtestatud |
0,3 |
|
►M4 1–5 ◄ |
30 % |
||
|
> 5 |
1,5 |
||
|
kaalium |
< 1 |
0,2 |
0,4 |
|
1–5 |
20 % |
40 % |
|
|
> 5 |
1 |
2 |
|
|
niiskus |
< 2 |
piirnorme ei ole kehtestatud |
0,4 |
|
2 – < 5 |
20 % |
||
|
5–12,5 |
1 |
||
|
> 12,5 |
8 % |
||
|
energiasisaldus (2) |
|
5 % |
10 % |
|
valgusisaldus (2) |
|
10 % |
20 % |
|
(1) Erinevused on antud kas absoluutse protsentväärtusena (see väärtus tuleb märgitud sisaldusest lahutada / sellele liita) või suhtelise väärtusena, väärtuse järel märgitud %-ga (seda protsenti tuleb kohaldada teatatud sisalduse suhtes lubatud hälbe arvutamiseks). (2) Erinevusi tuleb kohaldada sel juhul, kui erinevusi ei ole sätestatud kooskõlas ELi meetodiga või selle liikmesriigi, kus sööt turustatakse, ametliku riikliku meetodiga või Euroopa Standardikomitee vastu võetud meetodiga. (https://standards.cen.eu/dyn/www/f?p=204:32:0::::FSP_ORG_ID,FSP_LANG_ID:6308,25&cs=1C252307F473504B6354F4EE56B99E235) |
|||
B osa. Lubatud erinevused I, V, VI ja VII lisa kohase märgistusega söödas sisalduvate lisandite puhul
1) Käesolevas lisas sätestatud lubatud erinevused hõlmavad ainult tehnilisi hälbeid. Erinevusi kohaldatakse söödalisandite loetelus ja analüütiliste koostisosade loetelus nimetatud söödalisandite suhtes.
Analüütiliste koostisosade loetelus nimetatud söödalisandite puhul kohaldatakse lubatud erinevusi märgistusel esitatud sööda minimaalse kõlblikkusaja lõpus tagatud üldkoguse suhtes.
Kui söödalisandi sisaldus söödamaterjalis või segasöödas on märgitud sisaldusest väiksem, kohaldatakse järgmisi lubatud erinevusi ( 11 ):
a) 10 %, kui märgitud sisaldus on 1 000 ühikut või rohkem,
b) 100 ühikut, kui märgitud sisaldus on vähemalt 500 ühikut, kuid alla 1 000 ühiku,
c) 20 % märgitud sisaldusest, kui märgitud sisaldus on vähemalt 1 ühik, kuid alla 500 ühiku,
d) 0,2 ühikut, kui märgitud sisaldus on vähemalt 0,5 ühikut, kuid alla 1 ühiku,
e) 40 % märgitud sisaldusest, kui märgitud sisaldus on alla 0,5 ühiku.
2) Kui söödas sisalduva lisandi minimaalne ja/või maksimaalne sisaldus on märgitud söödalisandi asjaomasel loal, kohaldatakse lõikes 1 sätestatud tehnilisi hälbeid vastavalt minimaalsest sisaldusest väiksema või maksimaalsest sisaldusest suurema sisalduse suhtes.
3) Kuni lõikes 2 viidatud lisandi lubatud maksimaalset sisaldust ei ole ületatud, võib lubatud erinevus olla märgitud sisaldusest kuni kolm korda suurem kui lõikes 1 nimetatud erinevus. Kui söödalisand kuulub mikroorganismide rühma, kehtestatakse maksimaalne sisaldus selle söödalisandi asjaomases loas ning maksimaalne sisaldus on ühtlasi ka suurim lubatud väärtus.
V LISA
Artikli 16 lõike 1 punktis b osutatud kohustuslik viide söödamaterjalile
|
|
Söödamaterjali koostis |
Andmed, millele viitamine on kohustuslik |
|
1. |
Loomasööt ja koresööt |
Toorvalk, kui > 10 % Toorkiud |
|
2. |
Teravili |
|
|
3. |
Teraviljatooted ja kõrvalsaadused |
Tärklis, kui > 20 % Toorvalk, kui > 10 % ►M4 Toorrasv ◄ , kui > 5 % Toorkiud |
|
4. |
Õliseemned ja õliviljad |
|
|
5. |
Tooted õliseemnetest ja õliviljadest ning kõrvalsaadused |
Toorvalk, kui > 10 % ►M4 Toorrasv ◄ , kui > 5 % Toorkiud |
|
6. |
Kaunviljade seemned |
|
|
7. |
Tooted kaunviljade seemnetest ja kõrvalsaadused |
Toorvalk, kui > 10 % Toorkiud |
|
8. |
Mugulad ja juured |
|
|
9. |
Tooted kaunviljade mugulatest ja juurtest ning kõrvalsaadused |
Tärklis Toorkiud Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivaine massist |
|
10. |
Suhkrupeedi töötlemisel saadud tooted ja kõrvalsaadused |
Toorkiud, kui > 15 % Üldsuhkur, väljendatud sahharoosina Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivaine massist |
|
11. |
Suhkruroo töötlemisel saadud tooted ja kõrvalsaadused |
Toorkiud, kui > 15 % Üldsuhkur väljendatud sahharoosina |
|
12. |
Muud seemned ja viljad, tooted nendest ja kõrvalsaadused, välja arvatud need, mida on mainitud ridadel 2–7 |
Toorvalk Toorkiud ►M4 Toorrasv ◄ , kui > 10 % |
|
13. |
Muud taimed, tooted nendest ja kõrvalsaadused, välja arvatud need, mida on mainitud ridadel 8–11 |
Toorvalk, kui > 10 % Toorkiud |
|
14. |
Piimatooted ja kõrvalsaadused |
Toorvalk Niiskus, kui > 5 % Laktoos, kui > 10 % |
|
15. |
Maismaaloomadest saadud tooted ja kõrvalsaadused |
Toorvalk, kui > 10 % ►M4 Toorrasv ◄ , kui > 5 % Niiskus, kui > 8 % |
|
16. |
Kala, muud mereloomad, tooted nendest ja kõrvalsaadused |
Toorvalk, kui > 10 % ►M4 Toorrasv ◄ , kui > 5 % Niiskus, kui > 8 % |
|
17. |
Mineraaltoitained |
Kaltsium Naatrium Fosfor Muud asjakohased mineraaltoitained |
|
18. |
Muu |
Toorvalk, kui > 10 % Toorkiud ►M4 Toorrasv ◄ , kui > 10 % Tärklis, kui > 30 % Üldsuhkur, sahharoosina, kui > 10 % Soolhappes lahustumatu tuhk, kui > 3,5 % kuivaine massist |
VI LISA
Toiduloomade söödamaterjali ja segasööda märgistusandmed
I peatükk. Artikli 15 punktis f ja artikli 22 lõikes 1 osutatud söödalisandite kohustuslik ja vabatahtlik märgistamine
1. Järgmised söödalisandid loetletakse koos nende erinimetuse, identifitseerimisnumbrite, lisatud koguse ja määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisa kohase funktsionaalrühma nimetuse või kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 1 osutatud kategooriaga:
a) söödalisandid, mille puhul on kehtestatud maksimumsisaldus vähemalt ühe toidulooma jaoks;
b) kategooriatesse „zootehnilised söödalisandid” ja „koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid” kuuluvad söödalisandid;
c) söödalisandid, mille puhul söödalisandi kasutamist lubava õigusaktiga kehtestatud soovitatav maksimumsisaldus on ületatud.
Märgistusandmed esitatakse vastavalt asjaomase söödalisandi kasutamist lubavale õigusaktile.
Esimeses lõigus osutatud lisatud kogus väljendatakse söödalisandi kogusena, välja arvatud juhul, kui kõnealuse söödalisandi kasutamist lubavas õigusaktis on aine esitatud veerus „miinimum-/maksimumsisaldus”. Viimasel juhul peab lisatud kogus olema väljendatud kõnealuse aine kogusena.
2. Funktsionaalrühma „vitamiinid, provitamiinid ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ained” kuuluvate selliste söödalisandite puhul, mis tuleb loetleda punkti 1 kohaselt, võib märgistusel pealkirja „Söödalisandid” all lisatud koguse asemel esitada pealkirja „Analüütilised koostisosad” all kogu säilivusaja jooksul tagatud üldkoguse.
3. Kui määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisas ei ole vastavat nimetust kehtestatud, võib punktides 1, 4 ja 6 osutatud funktsionaalrühma nimetuse asendada järgmise lühendiga:
|
Funktsionaalrühm |
Nimetus ja kirjeldus |
Lühinimi |
|
1h |
Radionukliididega saastumist tõkestavad ained: ained, mis pärsivad radionukliidide imendumist või soodustavad nende eritumist |
Radionukliide tõkestavad ained |
|
1m |
Sööda saastumist mükotoksiinidega vähendavad ained: ained, mis pärsivad või vähendavad mükotoksiinide imendumist, soodustavad nende eritumist või muudavad nende toimemehhanismi |
Mükotoksiine vähendavad ained |
|
1n |
Hügieeni parandavad ained: ained või, kui see on asjakohane, mikroorganismid, mis parandavad sööda hügieeniomadusi, vähendades spetsiifilist mikrobioloogilist saastumist |
Hügieeni parandavad ained |
|
2b |
Lõhna- ja maitseainete ühendid: ained, mille lisamine söödale parandab sööda lõhna ja maitset |
Lõhna- ja maitseained |
|
3a |
Vitamiinid, provitamiinid ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ained |
Vitamiinid |
|
3b |
Mikroelementide ühendid |
Mikroelemendid |
|
3c |
Aminohapped, nende soolad ja analoogid |
Aminohapped |
|
3d |
Uurea ja selle derivaadid |
Uurea |
|
4c |
Soodsa keskkonnamõjuga ained |
Keskkonda parandavad ained |
4. Märgistusel sõnas, pildis või graafiliselt rõhutatud söödalisandid esitatakse vajaduse korral vastavalt punktile 1 või 2.
5. Märgistamise eest vastutav isik avaldab ostjale tema taotluse korral punktides 1, 2 ja 4 nimetamata söödalisandite nimetused, identifitseerimisnumbri ja funktsionaalrühma. Kõnealust sätet ei kohaldata lõhna- ja maitseaineühendite suhtes.
6. Punktides 1, 2 ja 4 nimetamata söödalisandid võib esitada vabatahtlikult vähemalt nende nimetusega, või lõhna- ja maitseainete ühendite puhul nende funktsionaalrühmaga.
7. Ilma et see piiraks punkti 6 kohaldamist ja juhul, kui organoleptiline või toitaineline söödalisand on märgistamisel esitatud vabatahtlikkuse alusel, tuleb märgistusel esitada lisatud kogus vastavalt punktile 1, või kui tegemist on vitamiinide, provitamiinide ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ainetega, tuleb märgistusel esitada kogu säilivusaja jooksul tagatud üldkogus vastavalt punktile 2.
8. Kui söödalisand kuulub rohkem kui ühte funktsionaalrühma, esitatakse kõnealuse sööda põhifunktsioonile vastav funktsionaalrühm või kategooria.
9. Esitatakse söödamaterjalide ja segasööda eesmärgipärast kasutamist käsitlevad märgistusandmed, mis on sätestatud kõnealuse söödalisandi kasutamist lubavas õigusaktis.
II peatükk. Artikli 17 lõike 1 punktis f ja artikli 22 lõikes 1 osutatud analüütiliste koostisosade märgistamine
1. Toiduloomade segasööda analüütilised koostisosad esitatakse märgisel pealkirja „Analüütilised koostisosad” ( 12 ) järel järgmiselt:
|
Segasööt |
Sihtliigid |
Analüütilised koostisosad ja sisaldus |
|
Täissööt |
Kõik liigid Kõik liigid Kõik liigid Kõik liigid Kõik liigid Kõik liigid Kõik liigid Sead ja kodulinnud Sead ja kodulinnud |
— Toorvalk — Toorkiud — Toorrasv — Toortuhk — Kaltsium — Naatrium — Fosfor — Lüsiin — Metioniin |
|
Mineraalne täiendsööt |
Kõik liigid Kõik liigid Kõik liigid Sead ja kodulinnud Sead ja kodulinnud Mäletsejalised |
— Kaltsium — Naatrium — Fosfor — Lüsiin — Metioniin — Magneesium |
|
Muu täiendsööt |
Kõik liigid Kõik liigid Kõik liigid Kõik liigid Kõik liigid Kõik liigid Kõik liigid Sead ja kodulinnud Sead ja kodulinnud Mäletsejalised |
— Toorvalk — Toorkiud — Toorrasv — Toortuhk — Kaltsium ≥ 5 % — Naatrium — Fosfor ≥ 2 % — Lüsiin — Metioniin — Magneesium ≥ 0,5 % |
2. Käesoleva pealkirja all esitatud ained, mis on ka organoleptilised või toitainelised söödalisandid, teatatakse koos nende üldkogusega.
3. Kui esitatakse energia- ja/või valgusisaldus, peab selline esitamine olema kooskõlas määruse (EÜ) nr 882/2004 artikliga 11.
VII LISA
Muude kui toiduloomade söödamaterjali ja segasööda märgistusandmed
I peatükk. Artikli 15 punktis f ja artikli 22 lõikes 1 osutatud söödalisandite kohustuslik ja vabatahtlik märgistamine
1. Järgmised söödalisandid loetletakse koos nende erinimetuse ja/või identifitseerimisnumbrite, lisatud koguse ja määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisa kohase funktsionaalrühma nimetuse või kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 1 osutatud kategooriaga:
a) söödalisandid, mille puhul on kehtestatud maksimumsisaldus vähemalt ühe muu kui toidulooma jaoks;
b) kategooriatesse „zootehnilised söödalisandid” ja „koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid” kuuluvad söödalisandid;
c) söödalisandid, mille puhul söödalisandi kasutamist lubava õigusaktiga kehtestatud soovitatav maksimumsisaldus on ületatud.
Märgistusandmed esitatakse vastavalt kõnealuse söödalisandi kasutamist lubavale õigusaktile.
Esimeses lõigus osutatud lisatud kogus väljendatakse söödalisandi kogusena, välja arvatud juhul, kui kõnealuse söödalisandi kasutamist lubavas õigusaktis on aine esitatud veerus „miinimum-/maksimumsisaldus”. Viimasel juhul peab lisatud kogus olema väljendatud kõnealuse aine kogusena.
2. Funktsionaalrühma „vitamiinid, provitamiinid ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ained” kuuluvate selliste söödalisandite puhul, mis tuleb loetleda punkti 1 kohaselt, võib märgistusel pealkirja „Söödalisandid” all märgitava lisatud koguse asemel esitada pealkirja „Analüütilised koostisosad” all märgitava kogu säilivusaja jooksul tagatud üldkoguse.
3. Kui määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisas ei ole vastavat nimetust esitatud, võib punktides 1, 5 ja 7 osutatud funktsionaalrühma nimetuse asendada lühendiga vastavalt VI lisa punktis 3 esitatud tabelile.
4. Märgistusel sõnas, pildis või graafiliselt esile toodud söödalisandid esitatakse vajaduse korral vastavalt punktile 1 või 2.
5. Erandina punktist 1 tuleb funktsionaalrühmadesse „säilitusained”, „antioksüdandid”, „värvained” ning „lõhna- ja maitseainete ühendid” kuuluvate söödalisandite puhul märkida üksnes asjaomane funktsionaalrühm. Sellisel juhul avaldab märgistamise eest vastutav isik ostjale tema taotluse korral punktides 1 ja 2 osutatud teabe.
6. Märgistamise eest vastutav isik avaldab ostjale tema taotluse korral punktides 1, 2 ja 4 nimetamata söödalisandite nimetused, identifitseerimisnumbri ja funktsionaalrühma. Kõnealust sätet ei kohaldata lõhna- ja maitseainete ühendite suhtes.
7. Punktides 1, 2 ja 4 nimetamata söödalisandid võib esitada vabatahtlikult vähemalt nende nimetusega, või lõhna- ja maitseainete ühendite puhul nende funktsionaalrühmaga.
8. Ilma et see piiraks punkti 7 kohaldamist ja juhul, kui organoleptiline või toitaineline söödalisand on märgistamisel esitatud vabatahtlikkuse alusel, tuleb märgistusel esitada lisatud kogus vastavalt punktile 1, või kui tegemist on vitamiinide, provitamiinide ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ainetega, tuleb märgistusel esitada kogu säilivusaja jooksul tagatud üldkogus vastavalt punktile 2.
9. Kui söödalisand kuulub rohkem kui ühte funktsionaalsesse rühma, märgitakse kõnealuse söödalisandi põhifunktsioonile vastav funktsionaalrühm või kategooria.
10. Esitatakse söödamaterjalide ja segasööda eesmärgipärast kasutamist käsitlevad märgistusandmed, mis on sätestatud kõnealuse söödalisandi kasutamist lubavas õigusaktis.
II peatükk. Artikli 17 lõike 1 punktis f ja artikli 22 lõikes 1 osutatud analüütiliste koostisosade märgistamine
1. Muude kui toiduloomade segasööda analüütilised koostisosad, mille ees on pealkiri „Analüütilised koostisosad”, ( 13 ) esitatakse märgisel järgmiselt:
|
Segasööt |
Sihtliigid |
Analüütilised koostisosad |
|
Täissööt |
Kassid, koerad ja karusloomad Kassid, koerad ja karusloomad Kassid, koerad ja karusloomad Kassid, koerad ja karusloomad |
— Toorvalk — Toorkiud — Toorrasv — Toortuhk |
|
Mineraalne täiendsööt |
Kõik liigid Kõik liigid Kõik liigid |
— Kaltsium — Naatrium — Fosfor |
|
Muu täiendsööt |
Kassid, koerad ja karusloomad Kassid, koerad ja karusloomad Kassid, koerad ja karusloomad Kassid, koerad ja karusloomad |
— Toorvalk — Toorkiud — Toorrasv — Toortuhk |
2. Käesoleva pealkirja all esitatud ained, mis on ka organoleptilised või toitainelised söödalisandid, teatatakse koos nende üldkogusega.
3. Kui esitatakse energia- ja/või valgusisaldus, peab selline esitamine olema kooskõlas määruse (EÜ) nr 882/2004 artikliga 11.
VIII LISA
Artikli 20 lõikes 1 osutatud ühenduse õiguse kohastele ohutus- ja turustusnõuetele mittevastava sööda märgistamise erinõuded
1. Saastunud materjalid märgistatakse kirjaga „Sööt sisaldab ülemäärases koguses … (soovimatu(te) aine(te) nimetus(ed) vastavalt direktiivi 2002/32/EÜ I lisale), kasutamiseks söödana üksnes pärast detoksifitseerimist tunnustatud ettevõttes.” Selliste ettevõtete tunnustamine toimub kooskõlas määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 10 punktiga 2 või 3.
2. Kui saastet kavatsetakse vähendada või see kavatsetakse eemaldada puhastamise teel, sisaldab saastunud materjali märgistus täiendust „Sööt sisaldab ülemäärases koguses (soovimatu(te) aine(te) nimetus(ed) vastavalt direktiivi 2002/32/EÜ I lisale), kasutamiseks söödana üksnes pärast piisavat puhastamist”.
3. Ilma et see piiraks punktide 1 ja 2 kohaldamist, tuleb endised toiduained, mida on vaja enne söödana kasutamist töödelda, märgistada järgmiselt: „endised toiduained, söödamaterjalina kasutamiseks üksnes pärast … (asjakohase töötlemisviisi nimetus vastavalt määruse (EL) nr 68/2013 lisa B osale)”.
IX LISA
VASTAVUSTABEL
|
Direktiiv 79/373/EMÜ |
Direktiiv 96/25/EÜ |
Muud õigusaktid: direktiivid 80/511/EMÜ(1), 82/471/EMÜ (2), 93/74/EMÜ (3), 93/113/EÜ (4) või otsus 2004/217/EÜ (5) |
Käesolev määrus |
|
— |
— |
— |
Artikkel 1 |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
(2), (4): artikkel 1 (3): artikkel 4 |
Artikkel 2 |
|
Artikkel 2 |
Artikkel 2 |
(2), (3): artikkel 2 |
Artikkel 3 |
|
— |
— |
— |
Artikli 4 lõige 1 |
|
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
(3): artikli 1 lõige 2 |
Artikli 4 lõige 2 |
|
|
Artikkel 4 |
|
Artikli 4 lõige 3 |
|
— |
— |
— |
Artikli 5 lõige 1 |
|
Artikkel 12 |
|
(3): artikli 10 lõige 2 |
Artikli 5 lõige 2 |
|
Artikli 10a lõige 3 |
Artikli 11 punkt b |
(2): artikkel 8 |
Artikkel 6 |
|
— |
— |
— |
Artikkel 7 |
|
— |
— |
— |
Artikkel 8 |
|
|
|
(3): artikkel 3 |
Artikkel 9 |
|
|
|
(3): artikkel 6 |
Artikkel 10 |
|
Artikkel 5e |
|
|
Artikli 11 lõige 1 |
|
Artikli 5 lõige 2 |
Artikli 5 lõige 1 |
(2): artikli 5 lõige 2 |
Artikli 11 lõige 2 |
|
— |
— |
— |
Artikli 11 lõige 3 |
|
Artikli 5 lõige 6 |
Artikkel 4 ja artikli 6 lõige 4 |
|
Artikli 11 lõige 4 |
|
Artikkel 6 |
Artikkel 4 |
|
Artikli 11 lõige 5 |
|
Artikli 5 lõige 1 |
Artikli 5 lõige 1 |
|
Artikkel 12 |
|
Artikkel 5e |
Artikli 5 lõige 2 |
(3): artikli 5 lõige 6 |
Artikkel 13 |
|
Artikli 5 lõige 1, artikkel 11 |
Artikli 5 lõige 1, artikkel 9 |
|
Artikkel 14 |
|
Artikli 5 lõige 1 ja artikli 5 lõike 5 punkt c |
Artikli 5 lõige 1 |
(4): artikli 7 lõike 1 punkt E ja direktiivi 70/524/EMÜ artikkel 16 |
Artikkel 15 |
|
|
Artikli 5 lõike 1 punktid c ja d ning artikkel 7 |
|
Artikkel 16 |
|
Artikli 5 lõige 1, artikkel 5c ja artikkel 5d |
|
|
Artikli 17 lõige 1 |
|
— |
— |
— |
Artikli 17 lõige 2 |
|
Artikli 5c lõige 3 |
|
|
Artikli 17 lõige 3 |
|
|
|
(3): artikli 5 lõiked 1, 4, 7 ja artikli 6 punkt a |
Artikkel 18 |
|
— |
— |
— |
Artikkel 19 |
|
|
Artikkel 8 |
|
Artikkel 20 |
|
|
Artikli 6 lõike 1 punkt a |
|
Artikli 21 lõige 1 |
|
Artikli 5 lõike 5 punkt d |
|
|
Artikli 21 lõige 2 |
|
|
Artikli 6 lõike 3 punkt a |
|
Artikli 21 lõige 3 |
|
Artikli 5 lõike 5 punkt b |
|
|
Artikli 21 lõige 4 |
|
Artikli 5 lõike 5 punkt a |
|
|
Artikli 21 lõige 5 |
|
Artikli 5 lõige 2 |
Artikli 5 lõige 3, artikli 6 lõike 1 punkt b |
|
Artikli 21 lõige 6 |
|
— |
— |
— |
Artikli 21 lõige 7 |
|
Artikli 14 punkt c |
|
|
Artikli 21 lõige 8 |
|
Artikli 5 lõige 3, artikli 5c lõige 4 ja artikkel 5e |
Artikli 5 lõige 2 |
|
Artikkel 22 |
|
Artikli 4 lõige 1 |
|
(1): artikkel 1 |
Artikkel 23 |
|
— |
— |
— |
Artikkel 24 |
|
— |
— |
— |
Artikkel 25 |
|
— |
— |
— |
Artikkel 26 |
|
Artikkel 10 |
Artikkel 11 |
|
Artikkel 27 |
|
Artikkel 13 |
Artikkel 13 |
(2): artiklid 13 ja 14 (3): artikkel 9 |
Artikkel 28 |
|
— |
— |
— |
Artikkel 29 |
|
— |
— |
— |
Artikkel 30 |
|
— |
— |
— |
Artikkel 31 |
|
— |
— |
— |
Artikkel 32 |
|
— |
— |
— |
Artikkel 33 |
|
Lisa A osa punktid 2, 3 ja 4 |
Lisa A osa II ja VI jagu |
|
I lisa |
|
Lisa A osa punkt 1 ja artikli 5 lõige 6 |
Artikli 6 lõige 4 |
|
II lisa |
|
|
|
(5): Lisa |
III lisa |
|
Lisa A osa punktid 5 ja 6 |
Lisa A osa VII jagu |
|
IV lisa |
|
|
Lisa C osa |
|
V lisa |
|
Lisa B osa |
|
|
VI lisa |
|
Lisa B osa |
|
|
VII lisa |
( 1 ) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.
( 2 ) EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1.
( 3 ) ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.
( 4 ) ELT L 268, 18.10.2003, lk 24.
( 5 ) ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.
( 6 ) EÜT L 144, 4.6.1997, lk 19.
( *1 ) ELT L 35, 8.2.2005, lk 1.”;
( *2 ) ELT L 229, 1.9.2009, lk 1.”.
( 7 ) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.
( 8 ) EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40.
( 9 ) Mõiste reovesi ei hõlma protsessis kasutavat vett, st iseseisvatest, toidu- või söödatööstuses kasutatavatest veejuhtmetest pärit vett; kui sellistes juhtmetes on vesi, ei tohi vett kasutada loomasöödaks, välja arvatud siis, kui tegemist on nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivi 98/83/EÜ (mis käsitleb inimtoiduks ettenähtud vee kvaliteeti) (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32) artiklis 4 määratletud tervisliku ja puhta veega. Kalatööstuste puhul võib asjaomastes veejuhtmetes ringelda ka puhas merevesi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1) artikli 2 määratlusele. Protsessis kasutatavat vett ei või loomasöödaks kasutada, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse sööda- või toidumaterjali edastamiseks ning see on tehniliselt vaba puhastusvahenditest, desinfektantidest või muudest loomade sööda õigusaktides mitte lubatud ainetest.
( 10 ) Mõiste „tahked olmejäätmed” ei viita määruses (EÜ) nr 1774/2002 määratletud toidujäätmetele.
( 11 ) Vajaduse korral tähendab käesolevas lõikes 1 ühik asjaomase söödalisandi 1 mg, 1 000 IU, 1 × 109 kolooniaid moodustavat osakest või 100 ensüümi toimeühikut söödakilogrammi kohta.
( 12 ) Saksa keeles võib „analytische Bestandteile” asendada sõnaga „Inhaltsstoffe”. Rootsi keeles võib „Analytiska beståndsdelar” asendada sõnadega „Analyserat innehåll”.
( 13 ) Saksa keeles võib „analytische Bestandteile” asendada sõnaga „Inhaltsstoffe”. Rootsi keeles võib „Analytiska beståndsdelar” asendada sõnadega „Analyserat innehåll”.