01999A0917(01) — ET — 01.11.2009 — 001.001

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi vaheline PARTNERLUS- JA KOOSTÖÖLEPING ( *1 ) (ELT L 246 17.9.1999, lk 3)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	Partnerlus- ja koostöölepingu (millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahel) PROTOKOLL,	L 185	3	6.7.2006
►M2	Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu PROTOKOLL	L 17	14	24.1.2007
►M3	Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi vahelise PARTNERLUS- JA KOOSTÖÖLEPINGU PROTOKOLL,	L 62	9	6.3.2009

---

▼B

Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi vaheline

PARTNERLUS- JA KOOSTÖÖLEPING ( *2 )

Artikkel 1

Käesolevaga pannakse alus partnerlusele ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahel. Selle partnerluse eesmärgid on järgmised:

I JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

Demokraatia, rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas, Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas määratletud inimõiguste ning turumajanduse põhimõtete, sealhulgas Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Bonni kohtumise dokumentides avaldatud põhimõtete austamine on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika alus ning partnerluse ja käesoleva lepingu oluline osa.

Artikkel 3

Lepinguosalised leiavad, et nende heaolu ja stabiilsuse tagamiseks peaksid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu lagunemisel tekkinud uued sõltumatud riigid, edaspidi “sõltumatud riigid”, jätkama ja arendama omavahelist koostööd Helsingi lõppakti põhimõtete ja rahvusvahelise õiguse kohaselt ning heanaaberlike suhete vaimus, ja püüavad seda protsessi igati soodustada.

Artikkel 4

Vajaduse korral vaatavad lepinguosalised läbi Aserbaidžaani Vabariigis muutunud olud, eelkõige need, mis on seotud sealsete majandustingimuste ja turumajandusele orienteeritud majandusreformide elluviimisega. Koostöönõukogu võib anda lepinguosalistele soovitusi käesoleva lepingu iga osa edasiarendamise kohta, pidades silmas kõnealuseid olusid.

II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG

Artikkel 5

Lepinguosalised alustavad korrapärast poliitilist dialoogi, mida nad kavatsevad arendada ja süvendada. See täiendab ja tugevdab ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi vastastikust lähenemist, toetab Aserbaidžaanis toimuvaid poliitika ja majanduse muutusi ning soodustab uute koostöövormide loomist. Poliitiline dialoog

Selline dialoog võib toimuda piirkondlikul tasandil, et aidata kaasa piirkondlike vastuolude lahendamisele ja pingete leevendamisele.

Artikkel 6

Ministrite tasandil toimub poliitiline dialoog artikliga 81 asutatud koostöönõukogus ja vastastikusel kokkuleppel ka mujal.

Artikkel 7

Lepinguosalised kasutavad poliitiliseks dialoogiks ka muid võimalusi ja vahendeid, eelkõige järgmisi:

Artikkel 8

Parlamendi tasandil toimub poliitiline dialoog artikliga 86 loodavas parlamentaarses koostöökomitees.

III JAOTIS

KAUBAVAHETUS

Artikkel 9

1.  Kõikides valdkondades kohtlevad lepinguosalised teineteist enamsoodustuskorras järgmistes küsimustes:

2.  Lõike 1 sätteid ei kohaldata järgmiste soodustuste suhtes:

3.  Üleminekuajal, mis lõpeb Aserbaidžaani Vabariigi ühinemisel WTOga või 31. detsembril 1998, sõltuvalt sellest, kumb kuupäev saabub varem, ei kohaldata lõike 1 sätteid I lisas määratletud soodustuste suhtes, mida Aserbaidžaani Vabariik annab teistele NSVLi lagunemisel tekkinud riikidele.

Artikkel 10

1.  Lepinguosalised leiavad üksmeelselt, et vaba transiidi põhimõte on käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise oluline eeltingimus.

Seoses sellega tagab kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise tolliterritooriumilt pärinevate või sinna suunduvate kaupade piiranguteta transiidi läbi oma territooriumi või selle kaudu.

2.  Lepinguosaliste vahel kohaldatakse GATTi V artikli lõigete 2–5 sätteid.

3.  Käesoleva artikli eeskirjad ei piira teatavate valdkondadega, eelkõige veondusega, või lepinguosaliste vahel kokkulepitud toodetega seotud erieeskirjade ega artikli 90 sätete kohaldamist.

Artikkel 11

Ilma et see piiraks õigusi ja kohustusi, mis tulenevad mõlemat lepinguosalist siduvatest rahvusvahelistest kaupade ajutise impordi konventsioonidest, vabastab kumbki lepinguosaline lisaks sellele teise lepinguosalise ajutiselt imporditud kaupade impordimaksudest ja tollimaksudest oma õigusaktide kohaselt sellistel juhtudel ja sellises korras, mis on sätestatud mõnes muus asjakohases teda siduvas rahvusvahelises konventsioonis. Arvesse võetakse tingimusi, mille alusel asjaomane lepinguosaline on sellisest konventsioonist tulenevad kohustused võtnud.

Artikkel 12

1.  Aserbaidžaani Vabariigist pärinevaid kaupu imporditakse ühendusse koguseliste piiranguteta, ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 14, 17 ja 18 kohaldamist.

2.  Ühendusest pärinevaid kaupu imporditakse Aserbaidžaani Vabariiki koguseliste piirangute ja samaväärse toimega meetmeteta, ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 14, 17 ja 18 kohaldamist.

Artikkel 13

Lepinguosaliste omavahelises kaubavahetuses kasutatakse turuhindu.

Artikkel 14

1.  Kui mõnda toodet imporditakse ühe lepinguosalise territooriumile sellistes suurendatud kogustes või sellistel tingimustel, et see kahjustab või ähvardab kahjustada samasuguste või otseselt konkureerivate toodete kodumaiseid tootjaid, võib sõltuvalt asjaoludest kas ühendus või Aserbaidžaani Vabariik võtta asjakohaseid meetmeid järgmises korras ja järgmiste tingimuste kohaselt.

2.  Enne meetmete võtmist või lõike 4 kohastel juhtudel võimalikult kiiresti pärast nende võtmist esitab sõltuvalt asjaoludest kas ühendus või Aserbaidžaani Vabariik koostöönõukogule kogu asjakohase teabe, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus XI jaotise kohaselt.

3.  Kui nõupidamise tulemusena ei jõua lepinguosalised olukorra vältimise meetmetes kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast koostöönõukogu poole pöördumist, võib nõupidamist taotlenud lepinguosaline piirata asjakohaste toodete importi sellises ulatuses ja niikaua, kui on vaja kahju vältimiseks või heastamiseks, või võtta muid sobivaid meetmeid.

4.  Kriitilistes olukordades, kus viivitamine põhjustaks raskesti heastatavat kahju, võivad lepinguosalised võtta meetmeid enne nõupidamist tingimusel, et nõupidamise ettepanek tehakse kohe pärast selliste meetmete võtmist.

5.  Käesoleva artikli kohaste meetmete väljavalimisel eelistavad lepinguosalised neid, mis segavad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist kõige vähem.

6.  Käesolev artikkel ei piira ega mõjuta kumbagi lepinguosalist dumpinguvastaste või tasakaalustavate meetmete võtmisel GATTi VI artikli, GATTi VI artikli rakendamise lepingu, GATTi VI, XVI ja XXIII artikli tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe või asjakohaste riigisiseste õigusaktide kohaselt.

Artikkel 15

Lepinguosalised kohustuvad kaaluma käesoleva lepingu nendevahelist kaubavahetust käsitlevate sätete edasiarendamist vastavalt olukorrale, sealhulgas Aserbaidžaani Vabariigi WTOga ühinemisest tulenevale olukorrale. Koostöönõukogu võib lepinguosalistele anda selliste edasiarenduste kohta soovitusi, mida heakskiitmise korral võidakse lepinguosaliste menetluste kohaselt sõlmitud kokkuleppe alusel ellu viia.

Artikkel 16

Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast või seoses inimeste, loomade või taimede tervise ja elu, loodusvarade, rahvuslike kunsti-, ajaloo- või muinasväärtuse kaitsmisega või intellektuaal-, tööstus- või kaubandusomandi kaitsmisega või kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 17

Käesolevat jaotist ei kohaldata kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 50–63 kuuluvate tekstiiltoodetega kauplemise suhtes. Nende toodetega kauplemist korraldab eraldi leping, mis parafeeriti 18. detsembril 1995 ja mida kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 1996.

Artikkel 18

1.  Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodetega kauplemist korraldatakse käesoleva jaotise sätetega, välja arvatud artikkel 12.

2.  Asutatakse söe- ja teraseküsimuste siderühm, kuhu kuuluvad ühelt poolt ühenduse ja teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi esindajad.

Siderühm vahetab korrapäraselt teavet kõikide lepinguosalisi huvitavate söe- ja teraseküsimuste kohta.

Artikkel 19

Tuumamaterjalidega kaubeldakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu sätete kohaselt. Vajaduse korral kaubeldakse tuumamaterjalidega Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi vahel sõlmitava erilepingu sätete kohaselt.

IV JAOTIS

ÄRITEGEVUST JA INVESTEERIMIST KÄSITLEVAD SÄTTED

I PEATÜKK

TÖÖTINGIMUSED

Artikkel 20

1.  Kui liikmesriigis kohaldatavatest õigusaktidest, tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, püüavad ühendus ja liikmesriigid tagada, et töö- ja palgatingimuste osas ning töölt vabastamisel liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavaid Aserbaidžaani kodanikke ei diskrimineerita nende kodakondsuse alusel, võrreldes liikmesriigi kodanikega.

2.  Kui Aserbaidžaani Vabariigis kohaldatavatest õigusaktidest, tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, tagab Aserbaidžaan, et töö- ja palgatingimuste osas ning töölt vabastamisel Aserbaidžaani Vabariigi territooriumil seaduslikult töötavaid liikmesriigi kodanikke ei diskrimineerita kodakondsuse alusel, võrreldes Aserbaidžaani kodanikega.

Artikkel 21

Koostöönõukogu uurib võimalusi parandada ettevõtjate töötingimusi kooskõlas lepinguosaliste rahvusvaheliste kohustuste, sealhulgas CSCE Bonni kohtumise dokumendis sätestatud kohustustega.

Artikkel 22

Koostöönõukogu annab soovitusi artiklite 20 ja 21 rakendamiseks.

II PEATÜKK

ÄRIÜHINGUTE ASUTAMIST JA TEGEVUST KÄSITLEVAD TINGIMUSED

Artikkel 23

1.  Ühendus ja selle liikmesriigid võimaldavad Aserbaidžaani äriühingutele artikli 25 punkti d kohasel asutamisel vähemalt sama soodsaid asutamistingimusi kui mis tahes kolmanda riigi äriühingutele.

2.  Ilma et see piiraks IV lisas loetletud reservatsioonide kohaldamist, võimaldavad ühendus ja selle liikmesriigid nende territooriumil asutatud Aserbaidžaani äriühingute tütarettevõtjatele vähemalt sama soodsaid tegevustingimusi kui ühenduse äriühingutele.

3.  Ühendus ja selle liikmesriigid võimaldavad nende territooriumil asutatud Aserbaidžaani äriühingute filiaalidele vähemalt sama soodsaid tegevustingimusi kui mis tahes kolmanda riigi äriühingute filiaalidele.

4.  Ilma et see piiraks V lisas loetletud reservatsioonide kohaldamist, võimaldab Aserbaidžaani Vabariik ühenduse äriühingutele artikli 25 punkti d kohasel asutamisel vähemalt sama soodsaid asutamistingimusi kui Aserbaidžaani või mis tahes kolmanda riigi äriühingutele, olenevalt sellest, mis on soodsam, ja tema territooriumil asutatud ühenduse äriühingute tütarettevõtjatele ja filiaalidele vähemalt sama soodsaid tegevustingimusi kui oma või mis tahes kolmanda riigi äriühingutele või nende filiaalidele, olenevalt sellest, mis on soodsam.

Artikkel 24

1.  Ilma et see piiraks artikli 100 kohaldamist, ei kohaldata artiklit 23 õhu-, sisevee- ega meretranspordi suhtes.

2.  Mõlemad lepinguosalised lubavad teise lepinguosalise laevandusettevõtjatel, kes osutavad rahvusvahelisi mereveoteenuseid, kaasa arvatud osaliselt merel toimuvad ühendveod, arendada oma territooriumil allpool nimetatud äritegevust kas tütarettevõtete või filiaalide vormis, võimaldades vähemalt sama soodsaid asutamis- ja tegevustingimusi kui need, mida võimaldatakse oma äriühingutele või mõne kolmanda riigi äriühingu tütarettevõtetele või filiaalidele, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad, järgides seejuures kummagi lepinguosalise kehtivaid õigusnorme.

3.  Silmas on peetud järgmisi tegevusi, kuid nende loetelu pole ammendav:

Artikkel 25

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

Rahvusvaheliste merevedude, sealhulgas osaliselt merel toimuvate ühendvedude puhul kohaldatakse käesoleva ja III peatüki sätteid ka vastavalt väljaspool ühendust või Aserbaidžaani Vabariiki asuvate liikmesriigi või Aserbaidžaani kodanike suhtes ning väljaspool ühendust või Aserbaidžaani Vabariiki asutatud ja vastavalt liikmesriigi või Aserbaidžaani kodanike kontrollitavate laevandusettevõtjate suhtes, kui nende laevad on registreeritud vastavalt selles liikmesriigis või Aserbaidžaani Vabariigis kooskõlas asjakohaste õigusaktidega.

Artikkel 26

1.  Käesoleva lepingu muudest sätetest hoolimata ei takistata lepinguosalist võtmast meetmeid järelevalvekaalutlustel, sealhulgas investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või rahandussüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks. Kui sellised meetmed on vastuolus käesoleva lepingu sätetega, ei või neid kasutada selleks, et lepinguosaline saaks kõrvale hoiduda käesoleva lepingu järgsete kohustuste täitmisest.

2.  Käesoleva lepingu sätteid ei tõlgendata nii, nagu oleks lepinguosaline kohustatud avalikustama üksikklientide äritegevuse ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike isikute valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

3.  Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendavad “finantsteenused” III lisas kirjeldatud tegevust.

Artikkel 27

Käesoleva lepingu sätted ei takista kumbagi lepinguosalist kohaldamast meetmeid, mida on vaja, et vältida käesoleva lepingu sätetele toetudes kõrvalehoidumist lepinguosalise meetmetest, mis on seotud kolmandate riikide pääsuga tema turgudele.

Artikkel 28

1.  Olenemata käesoleva jaotise I peatüki sätetest, on vastavalt Aserbaidžaani Vabariigi või ühenduse territooriumil asutatud ühenduse või Aserbaidžaani äriühingul õigus vastuvõtjariigis kehtivate õigusnormide alusel vastavalt Aserbaidžaani Vabariigi või ühenduse territooriumil tööle võtta või lasta oma tütarettevõtjal või filiaalil tööle võtta töötajaid, kes on vastavalt ühenduse liikmesriigi või Aserbaidžaani kodanikud, tingimusel et need töötajad on lõikes 2 määratletud võtmeisikud ja neid võtavad tööle üksnes äriühingud või filiaalid. Nende töötajate elamis- ja tööluba hõlmab ainult ajavahemikku, milleks neid on tööle võetud.

2.  Eespool nimetatud äriühingute, edaspidi “organisatsioonid”, võtmeisikud on punktis c määratletud “äriühingusiseselt üleviidavad isikud”, kes kuuluvad järgmisse liigitusse, tingimusel et organisatsioon on juriidiline isik ja et asjaomased isikud on olnud selle teenistuses või selle aktsionärid (v.a enamusaktsionärid) vähemalt üleviimisele vahetult eelnenud aasta:

Artikkel 29

1.  Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et vältida selliseid meetmeid või samme, mis kitsendavad teineteise äriühingute asutamis- ja tegevustingimusi, võrreldes käesoleva lepingu allakirjutamisele eelnenud päevaga.

2.  Käesoleva artikli sätted ei piira artikli 37 sätete kohaldamist: artikli 37 alla kuuluvaid olukordi reguleerivad üksnes nimetatud artikli sätted.

3.  Partnerluse ja koostöö vaimus tegutsedes ning artikli 43 sätteid silmas pidades teatab Aserbaidžaani Vabariigi valitsus ühendusele oma kavatsustest esitada või vastu võtta selliseid uusi õigusaktide eelnõusid, mis käesoleva lepingu allakirjutamisele eelnenud päevaga võrreldes võivad kitsendada ühenduse äriühingute tütarettevõtjate ja filiaalide asutamis- ja tegevustingimusi Aserbaidžaani Vabariigis. Ühendus võib nõuda Aserbaidžaani Vabariigilt selliste õigusaktide eelnõude edastamist ja neid käsitleva nõupidamise alustamist.

4.  Kui Aserbaidžaani Vabariigis kehtestatavad uued õigusaktid kitsendaksid tema territooriumil asutatud ühenduse äriühingute tütarettevõtjate ja filiaalide tegevustingimusi, võrreldes käesoleva lepingu allakirjutamisele eelnenud päevaga, ei kohaldata neid õigusakte kolme aasta jooksul nende tütarettevõtjate ja filiaalide suhtes, mis olid asjakohase õigusakti jõustumiskuupäevaks Aserbaidžaani Vabariigis juba asutatud.

III PEATÜKK

TEENUSTE PIIRIÜLENE OSUTAMINE ÜHENDUSE JA ASERBAIDÀNI VABARIIGI VAHEL

Artikkel 30

1.  Lepinguosalised kohustuvad käesoleva peatüki sätete kohaselt astuma vajalikke samme, et järk-järgult lubada teenuseid osutada ühenduse ja Aserbaidžaani äriühingutel, kes asuvad teise lepinguosalise territooriumil kui teenuse tarbija, võttes arvesse lepinguosaliste teenindussektori arengut.

2.  Koostöönõukogu annab soovitusi lõike 1 rakendamiseks.

Artikkel 31

Lepinguosalised teevad koostööd, et arendada Aserbaidžaani Vabariigis turule orienteeritud teenindusvaldkondi.

Artikkel 32

1.  Lepinguosalised kohustuvad tõhusalt kohaldama põhimõtet, mis tagab kaubanduslikel alustel toimuva piiramatu juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ja mereliiklusele:

2.  Lõike 1 põhimõtete kohaldamisel lepinguosalised

3.  Muu hulgas võimaldavad lepinguosalised teise lepinguosalise kodanike või äriühingute kasutuses olevatele laevadele rahvusvahelisele kaubandusele avatud sadamatele juurdepääsul, nende sadamate infrastruktuuride ja abiteenuste kasutamisel ja sellega seotud tasude, maksude ja tolliteenuste osas ning kaikohtade ja peale- ja mahalaadimisvahendite kasutamisel vähemalt sama soodsaid tingimusi kui oma laevadele.

4.  Ühenduse kodanikud ja äriühingud, kes osutavad rahvusvahelisi meretransporditeenuseid, võivad vabalt osutada rahvusvahelisi mere- ja jõetransporditeenuseid Aserbaidžaani Vabariigi siseveekogudel ja vastupidi.

Artikkel 33

Et tagada lepinguosaliste vahelise veonduse kooskõlaline areng, mis on kohandatud nende kaubandusvajadustele, võivad lepinguosalised pärast käesoleva lepingu jõustumist ja nõupidamisi sõlmida vajaduse korral erilepinguid, mis käsitlevad vastastikuse turulepääsu ja teenuste osutamise tingimusi maantee-, raudtee- ja sisevee- ning vajaduse korral õhutranspordis.

IV PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 34

1.  Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse piirangutega, mis on õigustatud avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise seisukohalt.

2.  Neid ei kohaldata tegevuse suhtes, mis on emma-kumma lepinguosalise territooriumil kas või juhuti seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 35

Käesoleva jaotise kohaldamisel ei takista käesoleva lepingu sätted lepingu osalisi kohaldamast oma õigusnorme, mis käsitlevad füüsiliste isikute riiki sisenemist, seal viibimist ja töötamist, töötingimusi, elamaasumist ja teenuste osutamist, tingimusel et sellega ei kaotata ega vähendata soodustusi, mida lepinguosalistel on õigus käesoleva lepingu erisätte alusel saada. Nimetatud säte ei piira artikli 34 kohaldamist.

Artikkel 36

Aserbaidžaani ja ühenduse äriühingute ühiselt kontrollitavate ja nende ainuomanduses olevate äriühingute suhtes kohaldatakse samuti II–IV peatüki sätteid.

Artikkel 37

Tingimused, mida üks lepinguosaline võimaldab teisele käesoleva lepingu alusel, ei või alates päevast, millest jääb üldisest teenuskaubanduse kokkuleppest (GATS) tulenevate kohustuste jõustumise kuupäevani üks kuu, olla GATSiga hõlmatud valdkondade ja meetmete osas soodsamad kui tingimused, mida selline esimene lepinguosaline võimaldab GATSi sätete kohaselt ja mis kehtivad iga teenindusvaldkonna, allvaldkonna ja teenindusviisi kohta.

Artikkel 38

II–IV peatüki kohaldamisel ei võeta arvesse tingimusi, mida ühendus, selle liikmesriigid või Aserbaidžaani Vabariik võimaldavad majandusintegratsiooni lepingutest tulenevate kohustuste alusel GATSi V artikli põhimõtete kohaselt.

Artikkel 39

1.  Käesoleva jaotise sätete kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksusoodustuste suhtes, mida lepinguosalised teevad või kavatsevad tulevikus teha topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete alusel.

2.  Käesolevas jaotises sätestatut ei tõlgendata nii, nagu takistaks see lepinguosalistel võtmast või rakendamast meetmeid, mille eesmärk on takistada topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute maksustamissätetest ja muudest maksukokkulepete või riigisisese maksuseaduse kohastest maksudest kõrvalehoidumist või nende maksude vältimist.

3.  Käesolevas jaotises sätestatut ei tõlgendata nii, nagu takistaks see liikmesriikidel või Aserbaidžaani Vabariigil oma asjakohaste maksualaste õigusaktide kohaldamisel tegemast vahet maksumaksjate vahel, kes eeskätt oma elu- või asukoha poolest ei ole ühesuguses olukorras.

Artikkel 40

Ilma et see piiraks artikli 28 kohaldamist, ei tõlgendata II–IV peatüki ühtegi sätet nii, nagu annaks see

V PEATÜKK

JOOKSVAD MAKSED JA KAPITAL

Artikkel 41

1.  Lepinguosalised kohustuvad lubama kõiki ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi residentide vahel vabalt vahetatavas vääringus tehtavaid jooksvaid makseid, mis on kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja seotud kaupade, teenuste või isikute liikumisega.

2.  Käesoleva lepingu jõustumisest alates tagatakse maksebilansi kapitalikonto kohaste tehingute puhul kapitali vaba liikumine vastuvõtjariigi õigusaktide kohaselt asutatud äriühingutesse otse investeerimisel ja II peatüki sätete kohasel investeerimisel ning nende investeeringute ja nendest tuleneva kasumi rahaks muutmine või kodumaale tagasiviimine.

3.  Lõike 2 sätted ei takista Aserbaidžaani Vabariiki piiramast Aserbaidžaani residentide otseinvesteeringuid välismaale. Ühenduse äriühingute tütarettevõtjate ja filiaalide kohta sellised piirangud ei kehti. Lepinguosalised lepivad kokku, et viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist arutavad nad nende piirangute säilitamist, võttes arvesse rahasüsteemi, maksustamise ja rahanduse kõiki asjakohaseid tahke.

4.  Ilma et see piiraks lõike 2 või 6 kohaldamist, ei kehtestata käesoleva lepingu jõustumisest alates uusi valuutapiiranguid ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi residentide vahelisele kapitali liikumisele ja sellega seotud jooksvatele maksetele ning kehtivat korda ei karmistata.

5.  Lepinguosalised peavad teineteisega nõu, et käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks hõlbustada muude kui lõikes 2 nimetatud kapitalivormide liikumist ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi vahel.

6.  Käesoleva artikli sätete kohaselt ja omavääringu täieliku konverteeritavuse saavutamiseni Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) asutamislepingu VIII artikli tähenduses võib Aserbaidžaani Vabariik erandjuhtudel kohaldada lühikese ja keskmise tähtajaga krediitide andmise ja saamisega seotud valuutapiiranguid ulatuses, mis on Aserbaidžaani Vabariigile kehtestatud sellise krediidi andmiseks ja mida lubab Aserbaidžaani seisund IMFis. Aserbaidžaani Vabariik kohaldab neid piiranguid kedagi diskrimineerimata. Neid kohaldatakse nii, et see segaks käesoleva lepingu täitmist võimalikult vähe. Aserbaidžaani Vabariik teatab koostöönõukogule viivitamata selliste meetmete kehtestamisest ja nendes tehtavatest muudatustest.

7.  Kui erandlikel asjaoludel ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi vaheline kapitali liikumine põhjustab või ähvardab põhjustada suuri raskusi ühenduse või Aserbaidžaani vahetuskursi- või rahapoliitika toimimises, võib vastavalt kas ühendus või Aserbaidžaan võtta ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise kapitali liikumise suhtes kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on hädavajalikud, ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist.

VI PEATÜKK

INTELLEKTUAAL-, TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSOMANDI KAITSE

Artikkel 42

1.  Käesoleva artikli ja II lisa sätete kohaselt parandab Aserbaidžaani Vabariik jätkuvalt intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitset, et pakkuda viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist samasuguse tasemega kaitset kui on ühenduses, samuti tõhusaid vahendeid selliste õiguste kaitsmiseks.

2.  Viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist ühineb Aserbaidžaani Vabariik II lisa punktis 1 nimetatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi käsitlevate mitmepoolsete konventsioonidega, mille osalisteks on liikmesriigid või mida liikmesriigid tegelikult kohaldavad nende konventsioonide asjaomaste sätete kohaselt.

V JAOTIS

ÕIGUSKOOSTÖÖ

Artikkel 43

1.  Lepinguosalised tõdevad, et Aserbaidžaani Vabariigi praeguste ja tulevaste õigusaktide ühtlustamine ühenduse omadega on Aserbaidžaani ja ühenduse vaheliste majandussidemete tugevdamise tähtis tingimus. Aserbaidžaani Vabariik püüab tagada oma õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise ühenduse omadega.

2.  Õigusaktide ühtlustamine hõlmab eelkõige järgmisi valdkondi: tolliõigus, äriühinguõigus, pangandusõigus, äriühingute raamatupidamine ja maksud, intellektuaalomand, töökaitse, finantsteenused, konkurentsieeskirjad, riigihanked, inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise kaitse, keskkond ja loodusvarade kasutamist käsitlevad õigusnormid, tarbijakaitse, kaudne maksustamine, tehnilised eeskirjad ja standardid, tuumaalased õigusnormid ja veondus.

3.  Ühendus annab Aserbaidžaani Vabariigile nende meetmete rakendamiseks tehnilist abi, mille hulka võib muu hulgas kuuluda

4.  Lepinguosalised lepivad kokku, et kumbki uurib oma konkurentsiõiguse kooskõlastatud kohaldamise viise juhtudel, mis mõjutavad nendevahelist kaubandust.

VI JAOTIS

MAJANDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 44

1.  Ühendus ja Aserbaidžaani Vabariik seavad sisse majanduskoostöö, mille eesmärk on kaasa aidata Aserbaidžaani majandusreformi edenemisele ja majanduse tervenemisele ning püsivale arengule. Selline koostöö tugevdab olemasolevaid majandussidemeid, mis on kasuks mõlemale lepinguosalisele.

2.  Aserbaidžaani Vabariigi majanduse ja ühiskonna ümberkujundamiseks ning majandus- ja kaubandussüsteemi ümberkorraldamiseks töötatakse välja tegevuspõhimõtted ja meetmed, lähtudes pideva ja harmoonilise sotsiaalse arengu vajadustest; need hõlmavad täiel määral ka keskkonnakaalutlusi.

3.  Selleks keskendutakse koostöös eelkõige järgmistele valdkondadele: majanduse ja ühiskonna areng, tööjõu arendamine, ettevõtluse toetamine (sealhulgas erastamine, investeerimine ja finantsteenuste arendamine), põllumajandus ja toiduainetööstus, energeetika, veondus, turism, keskkonnakaitse, piirkondlik koostöö ja rahapoliitika.

4.  Erilist tähelepanu pööratakse meetmetele, mis kooskõlas Aserbaidžaani Vabariigis kehtivate õigusaktidega võivad soodustada koostööd Taga-Kaukaasia sõltumatute riikide ja teiste naaberriikide vahel, et edendada piirkonna harmoonilist arengut.

5.  Ühendus võib vajaduse korral anda käesoleva lepinguga ette nähtud majanduskoostööks ja muudeks koostöövormideks tehnilist abi, võttes arvesse ühenduse asjakohast sõltumatute riikide tehnilist abistamist käsitlevat nõukogu määrust, Aserbaidžaani Vabariigile antava ühenduse tehnilise abi soovitusprogrammis kokku lepitud rõhuasetusi ning selles kehtestatud kooskõlastus- ja rakenduskorda.

Artikkel 45

Koostöö kaubavahetuse ja teenuskaubanduse alal

Lepinguosalised teevad koostööd tagamaks, et Aserbaidžaani Vabariik kaupleb teiste riikidega WTO eeskirjade kohaselt.

Sellise koostöö hulka kuuluvad kaubanduse edendamisega vahetult seotud eriküsimused, nende seas järgmised:

Artikkel 46

Tööstuskoostöö

1.  Koostöö eesmärk on edendada eelkõige järgmist:

2.  Käesoleva artikli sätted ei mõjuta ettevõtjaid käsitlevate ühenduse konkurentsieeskirjade kohaldamist.

Artikkel 47

Ehitus

Lepinguosalised teevad koostööd ehitustööstuse alal.

Selle koostöö eesmärk on muu hulgas Aserbaidžaani Vabariigi ehitustööstuse ajakohastamine ja ümberkorraldamine turumajanduse põhimõtete alusel, võttes arvesse asjakohaseid tervishoiu-, ohutus- ja keskkonnaküsimusi.

Artikkel 48

Investeeringute soodustamine ja kaitse

1.  Pidades silmas ühenduse ja liikmesriikide asjakohaseid volitusi ja pädevust, on koostöö eesmärk luua kodu- ja välismaistele erainvesteeringutele soodsad olud, eelkõige luues paremad tingimused investeeringute kaitseks ja kapitali ülekanneteks ning investeerimisvõimalusi käsitleva teabe vahetamiseks.

2.  Koostöö eesmärgid on eelkõige järgmised:

Artikkel 49

Riigihanked

Lepinguosalised töötavad koos välja tingimused kauba- ja teenuslepingute sõlmimiseks avatult ja võistupakkumise põhjal, eelkõige pakkumismenetluse abil.

Artikkel 50

Koostöö standardite ja vastavushindamise vallas

1.  Lepinguosaliste vaheline koostöö edendab lähenemist rahvusvaheliselt kokku lepitud kvaliteedialastele kriteeriumidele, põhimõtetele ja suunistele. Vajalikud meetmed hõlbustavad vastastikust tunnustamist vastavushindamise alal ja parandavad Aserbaidžaani toodete kvaliteeti.

2.  Selleks püüavad lepinguosalised teha koostööd tehnilise abi projektide kaudu, mis

Artikkel 51

Kaevandamine ja toormed

1.  Lepinguosalised püüavad suurendada investeeringuid kaevandamisse ja elavdada kauplemist mäetööstuse toodete ja toormetega.

2.  Koostöös keskendutakse eelkõige järgmistele valdkondadele:

Artikkel 52

Teadus- ja tehnoloogiakoostöö

1.  Lepinguosalised edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd mittesõjaliste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse vallas ning piisavat juurdepääsu lepinguosaliste asjakohastele programmidele, võttes arvesse vahendite kättesaadavust, kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste tõhusa kaitse nõuetest ei tulene teisiti.

2.  Teadus- ja tehnoloogiakoostöö hõlmab järgmist:

Kui see koostöö on seotud hariduse ja/või koolitusega, tuleks seda teha artikli 53 sätete kohaselt.

Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel teha muus vormis teadus- ja tehnoloogiakoostööd.

3.  Käesolevas artiklis käsitletud koostööd tehakse erikokkulepete kohaselt, mis arutatakse läbi ja sõlmitakse mõlema lepinguosalise poolt vastu võetud korras ning millega kehtestatakse muu hulgas asjakohased intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandit käsitlevad sätted.

Artikkel 53

Haridus ja koolitus

1.  Lepinguosalised teevad koostööd, et parandada üldhariduse ja kutsekvalifikatsiooni taset Aserbaidžaani Vabariigis nii avalikus kui ka erasektoris.

2.  Koostöös keskendutakse eelkõige järgmistele valdkondadele:

3.  Ühe lepinguosalise võimalikku osalemist teise lepinguosalise asjakohastes õppe- ja koolituskavades võiks kaaluda lepinguosaliste asjakohaste menetluste kohaselt ja seejärel luua vajaduse korral institutsionaalne raamistik ja teha koostööplaanid, mille aluseks on Aserbaidžaani Vabariigi osalemine ühenduse programmis Tempus.

Artikkel 54

Põllumajandus ja agrotööstussektor

Koostöö eesmärk selles vallas on põllumajanduse ümberkujundamine, Aserbaidžaani Vabariigi põllumajanduse ja agrotööstus- ning teenindussektori ajakohastamine, erastamine ja struktuuri ümberkorraldamine ning Aserbaidžaani toodete sise- ja välisturgude arendamine tingimusel, et tagatakse keskkonnakaitse ja võetakse arvesse vajadust parandada toiduainetega varustamist ning arendada põllumajanduslikku äri ja põllumajandustoodete töötlemist ja turustamist. Samuti püüavad lepinguosalised järk-järgult lähendada Aserbaidžaani standardeid töödeldud ja töötlemata põllumajandustooteid käsitlevatele ühenduse tehnilistele eeskirjadele, sealhulgas tervishoiu- ja taimetervisenõuetele.

Artikkel 55

Energeetika

1.  Lepinguosalised teevad koostööd turumajanduse ja Euroopa energiaharta põhimõtetest lähtuvalt, pidades silmas energiaharta lepingut ja protokolli, mis käsitleb energiakasutuse efektiivsust ja sellega seotud keskkonnaküsimusi, ning võttes arvesse Euroopa energiaturgude järkjärgulist integreerumist.

2.  Koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:

3.  Lepinguosalised vahetavad asjakohast teavet energeetikaalaste investeerimisprojektide, eelkõige nafta- ja gaasitorujuhtmete või muude energiatoodete transpordiga seotud vahendite ehitamise ja uuendamise kohta. Nad teevad koostööd, et investeerimisel energeetikasektorisse võimalikult tõhusalt rakendada IV jaotise ja artikli 48 sätteid.

Artikkel 56

Keskkond

1.  Pidades silmas Euroopa energiahartat ja 1993. aasta Luzerni konverentsi deklaratsiooni ning võttes arvesse energiaharta lepingut, eelkõige selle artiklit 19, ja energiakasutuse efektiivsust ning sellega seotud keskkonnaküsimusi käsitlevat energiaharta protokolli, arendavad ja tugevdavad lepinguosalised oma koostööd keskkonna ja inimeste tervise kaitsmisel.

2.  Koostöö eesmärk on võidelda keskkonnaseisundi halvenemise vastu, mille juures on oluline eelkõige järgmine:

3.  Koostööd tehakse eelkõige järgmistes vormides:

Artikkel 57

Veondus

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd veonduse alal.

Selle koostöö eesmärk on muu hulgas Aserbaidžaani Vabariigi transpordisüsteemide ja -võrkude struktuuri ümberkorraldamine ja ajakohastamine ning vajaduse korral transpordisüsteemide kokkusobivuse arendamine ja tagamine ulatuslikuma transpordisüsteemi loomiseks. Erilist tähelepanu pööratakse traditsioonilistele ühendusteedele nii Taga-Kaukaasia sõltumatute riikide kui ka nende ja teiste naaberriikide vahel.

Koostööd tehakse muu hulgas järgmistel aladel:

Artikkel 58

Postiteenused ja telekommunikatsioon

Oma volituste ja pädevuse piires laiendavad ja tugevdavad lepinguosalised koostööd järgmistes valdkondades:

Artikkel 59

Finantsteenused

Koostöö abil püütakse eelkõige hõlbustada Aserbaidžaani Vabariigi osalemist kogu maailmas tunnustatud vastastikuste arvelduste süsteemides. Tehnilisel abistamisel keskendutakse järgmisele:

Kõnealune koostöö aitab kaasa eriti Aserbaidžaani Vabariigi ja liikmesriikide vaheliste suhete arengule finantsteenuste sektoris.

Artikkel 60

Ettevõtete ümberkujundamine ja erastamine

Tõdedes, et erastamine on majanduse jätkuval taastamisel väga oluline, lepivad lepinguosalised kokku, et töötavad koos välja vajaliku institutsioonilise, õigusliku ja metodoloogilise raamistiku. Selleks antakse tehnilist abi Aserbaidžaani parlamendi poolt vastu võetud erastamiskava rakendamiseks. Erilist tähelepanu pööratakse erastamise õiguspärasusele ja läbipaistvusele.

Tehnilisel abistamisel keskendutakse muu hulgas järgmisele:

Selle koostööga püütakse kaasa aidata Aserbaidžaani majanduse taaselustamisele, välisinvesteeringute kaasamisele ning Aserbaidžaani ja liikmesriikide vaheliste suhete arengule.

Artikkel 61

Piirkondlik areng

1.  Lepinguosalised tugevdavad koostööd piirkondliku arengu ja maakasutuse planeerimise alal.

2.  Selleks soodustavad nad ühenduse ja selle liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahelist teabevahetust, mis käsitleb regionaalpoliitikat, maakasutuse planeerimise põhimõtteid ja regionaalpoliitika väljatöötamise viise, pöörates erilist tähelepanu ebasoodsate alade arendamisele.

Nad edendavad otsesidemeid eespool nimetatud asutuste ning piirkondliku arengu kavandamise eest vastutavate piirkondlike ja riiklike organisatsioonide vahel, et vahetada muu hulgas teavet piirkondliku arengu edendamise viiside ja vahendite kohta.

Artikkel 62

Koostöö sotsiaalküsimustes

1.  Lepinguosalised arendavad omavahelist koostööd tervisekaitse ja tööohutuse alal, et parandada töökaitset.

Koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

2.  Tööhõive alal tähendab koostöö eelkõige tehnilist abi järgmiseks:

3.  Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu koostööle sotsiaalkaitse alal, mis hõlmab muu hulgas koostööd Aserbaidžaani Vabariigi sotsiaalkaitse reformide kavandamisel ja rakendamisel.

Nende reformide eesmärk on Aserbaidžaani Vabariigis välja töötada turumajandusele omased kaitsemeetodid, hõlmates seejuures kogu sotsiaalkaitset.

Artikkel 63

Turism

Lepinguosalised laiendavad ja arendavad koostööd järgmistel aladel:

Artikkel 64

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted

1.  Lepinguosalised püüavad arendada ja tugevdada väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ja nende liite ning ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahelist koostööd.

2.  Koostöö sisaldab tehnilist abi eelkõige järgmistes valdkondades:

Artikkel 65

Teave ja side

Lepinguosalised toetavad tänapäevaste teabetöötlusviiside, sealhulgas massiteabevahendite arendamist ning soodustavad tõhusat vastastikust teabevahetust. Eelistatakse programme, mille eesmärk on anda üldsusele põhiteavet ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi kohta, ühtlasi pakkuda võimaluse korral juurdepääsu andmebaasidele, järgides seejuures kõiki intellektuaalomandi õigusi.

Artikkel 66

Tarbijakaitse

Lepinguosalised teevad tihedat koostööd, et sobitada kokku oma tarbijakaitsesüsteemid. See koostöö võib hõlmata õiguslikku ja institutsioonilist ümberkujundamist käsitlevat teabevahetust, alaliste süsteemide loomist ohtlikke tooteid käsitlevaks vastastikuseks teabevahetuseks, tarbijatele eriti hindade, toodete omaduste ja pakutavate teenuste kohta antava teabe parandamist, teabevahetuse arendamist nende vahel, kes esindavad tarbijate huve, ja tarbijakaitsepoliitika ühtlustamist ning seminaride ja koolituse korraldamist.

Artikkel 67

Toll

1.  Koostöö eesmärk on tagada kõikide kavandatavate kaubavahetuse ja heade kaubandustavadega seotud sätete täitmine ja saavutada Aserbaidžaani Vabariigi tollisüsteemi ühtlustumine ühenduse omaga.

2.  Koostöö hõlmab eelkõige järgmist:

Vajaduse korral antakse tehnilist abi.

3.  Ilma et see piiraks käesolevas lepingus, eelkõige artiklites 72 ja 74, ette nähtud laiemat koostööd, annavad lepinguosaliste haldusasutused vastastikust abi tolliküsimustes käesolevale lepingule lisatud protokolli sätete kohaselt.

Artikkel 68

Statistikaalane koostöö

Koostöö eesmärk selles valdkonnas on tõhusa statistikasüsteemi väljaarendamine, et anda usaldusväärseid statistilisi andmeid Aserbaidžaani Vabariigi majandusreformi toetamiseks ja jälgimiseks ning eraettevõtluse arengu edendamiseks. Koostöö käsitleb ka andmekaitset.

Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige järgmistes valdkondades:

Ühendus annab Aserbaidžaani Vabariigile selleks tehnilist abi.

Artikkel 69

Majandusteadus

Lepinguosalised hõlbustavad majanduse ümberkujundamist ja majanduspoliitika kooskõlastamist koostöö abil, mille eesmärk on parandada kummagi majanduse põhialuste mõistmist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist turumajanduses. Selleks vahetavad lepinguosalised teavet makromajanduslike tulemuste ja väljavaadete kohta.

Ühendus annab tehnilist abi, et

Artikkel 70

Rahapoliitika

Aserbaidžaani ametiasutuste taotlusel annab ühendus tehnilist abi, et toetada Aserbaidžaani Vabariigi pingutusi oma rahasüsteemi tugevdamisel ja omavääringu täieliku konverteeritavuse saavutamisel.

See hõlmab tehnilist abi Aserbaidžaani Vabariigi raha- ja laenupoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks, mis on täielikult kooskõlastatud rahvusvaheliste rahaasutustega, samuti töötajate koolitamiseks ja kapitaliturgude, sealhulgas börsi arendamiseks. Samuti hõlmab see mitteametlikku arvamustevahetust Euroopa Rahasüsteemi põhimõtete ja toimimise ning kapitaliturge ja kapitali liikumist käsitlevate ühenduse määruste kohta.

VII JAOTIS

KOOSTÖÖ DEMOKRAATIA JA INIMÕIGUSTEGA SEOTUD KÜSIMUSTES

Artikkel 71

Lepinguosalised teevad koostööd kõikides küsimustes, mis on seotud demokraatlike institutsioonide, sealhulgas õigusriigi tugevdamiseks vajalike asutuste rajamise või kindlustamisega ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitsmisega rahvusvahelise õiguse ja OSCE põhimõtete kohaselt.

Seda koostööd tehakse tehnilise abi programmide vormis, millel on muu hulgas järgmised eesmärgid: asjakohaste õigusaktide koostamine ja rakendamine, kohtusüsteemi toimimine, riigi roll õigusküsimustes ja valimissüsteemi toimimine. Programmid võivad vajaduse korral sisaldada koolitust. Lepinguosalised edendavad oma riigi- ja piirkondlike õigusasutuste, parlamendiliikmete ja valitsusväliste organisatsioonide vahel sidepidamist ja teabevahetust.

VIII JAOTIS

KOOSTÖÖ EBASEADUSLIKU TEGEVUSE VÄLTIMISEKS NING EBASEADUSLIKU SISSERÄNDE VÄLTIMISEKS JA KONTROLLIMISEKS

Artikkel 72

Lepinguosalised seavad sisse koostöö, et vältida sellist ebaseaduslikku tegevust, nagu

Koostöö eespool nimetatud valdkondades põhineb ühisel nõupidamisel ja tihedal suhtlusel. Võidakse anda tehnilist ja haldusabi, sealhulgas järgmistes valdkondades:

Artikkel 73

Rahapesu

1.  Lepinguosalised on ühel meelel, et on vaja teha pingutusi ja koostööd vältimaks oma rahandussüsteemide kasutamist kuritegelikul teel, eeskätt narkootikumidega seotud kuritegudest saadud raha pesuks.

2.  Koostöö selles vallas hõlmab haldus- ja tehnilist abi, et kehtestada sellised rahapesu vältimiseks vajalikud standardid, mis on vastavad ühenduse ja selles valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste foorumite, sealhulgas rahapesuvastase töökonna (FATF) poolt vastu võetud standarditele.

Artikkel 74

Narkootikumid

Oma volituste ja pädevuse piires teevad lepinguosalised koostööd, et nende tegevus ja meetmed narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku tootmise, pakkumise ja nendega kauplemise vastu, sealhulgas lähteainete ebaseadusliku leviku tõkestamiseks, oleksid tulemuslikumad ja mõjusamad ning aitaksid vältida või vähendada narkootikuminõudlust. Koostöö sel alal põhineb lepinguosaliste ühisel nõupidamisel ja tihedal koostööl, et kooskõlastada eesmärke ja meetmeid mitmesugustes narkootikumidega seotud valdkondades.

Artikkel 75

Ebaseaduslik sisseränne

1.  Liikmesriigid ja Aserbaidžaani Vabariik lepivad kokku, et teevad koostööd ebaseadusliku sisserände vältimiseks ja kontrollimiseks. Selleks

Liikmesriigid ja Aserbaidžaani Vabariik annavad selleks oma kodanikele vajalikud isikut tõendavad dokumendid.

2.  Aserbaidžaani Vabariik kohustub sõlmima seda nõudvate liikmesriikidega kahepoolsed kokkulepped, milles sätestatakse tagasivõtmise erikohustused, sealhulgas kohustus tagasi võtta teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kes on saabunud liikmesriigi territooriumile Aserbaidžaani Vabariigist või Aserbaidžaani Vabariigi territooriumile mõnest liikmesriigist.

3.  Koostöönõukogu uurib, milliseid muid ühismeetmeid saab võtta ebaseadusliku sisserände vältimiseks ja kontrollimiseks.

IX JAOTIS

KULTUURIKOOSTÖÖ

Artikkel 76

Lepinguosalised kohustuvad edendama, soodustama ja hõlbustama kultuurikoostööd. Koostöö võib vajadust mööda hõlmata ühenduse või ühe või mitme liikmesriigi kultuurikoostöö programme või seisneda muude vastastikust huvi pakkuvate tegevuste arendamises.

Koostöö võib hõlmata järgmist:

X JAOTIS

RAHANDUSKOOSTÖÖ TEHNILISE ABI VALLAS

Artikkel 77

Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks saab Aserbaidžaani Vabariik ühenduselt artiklite 78–80 kohaselt ajutist tehnilist abi rahalise toetusena. Selle abi eesmärk on kiirendada Aserbaidžaani Vabariigi majanduse ümberkujunemist.

Artikkel 78

Rahalist abi antakse programmi Tacis raames ühenduse nõukogu vastava määruse kohaselt.

Artikkel 79

Ühenduse rahalise abi eesmärgid ja valdkonnad nähakse ette soovitusprogrammis, mis kajastab prioriteete, milles lepinguosalised kokku lepivad, võttes arvesse Aserbaidžaani Vabariigi vajadusi, iga sektori suutlikkust abi vastu võtta ja ümberkujundamise edukust. Lepinguosalised teatavad sellest koostöönõukogule.

Artikkel 80

Olemasolevate vahendite parima kasutamise huvides tagavad lepinguosalised, et ühenduse tehniline abi kooskõlastatakse põhjalikult abiga, mis tuleb muudest allikatest, nagu liikmesriigid, teised riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

XI JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 81

Käesolevaga asutatakse koostöönõukogu, kes jälgib käesoleva lepingu täitmist. Koostöönõukogu tuleb kokku ministrite tasandil üks kord aastas. Ta vaatab läbi kõik käesoleva lepinguga seotud tähtsad küsimused ja kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused, et saavutada lepingu eesmärgid. Lepinguosaliste kokkuleppel võib koostöönõukogu anda ka asjakohaseid soovitusi.

Artikkel 82

1.  Koostöönõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse liikmed.

2.  Koostöönõukogu kehtestab oma töökorra.

3.  Koostöönõukogu eesistujaks on vaheldumisi ühenduse esindaja ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse liige.

Artikkel 83

1.  Koostöönõukogule on tema ülesannete täitmisel abiks koostöökomitee, kuhu kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu liikmete ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liikmete esindajad ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse esindajad, tavaliselt kõrgemate ametnike tasandil. Koostöökomitee eesistujaks on vaheldumisi ühendus ja Aserbaidžaani Vabariik.

Oma töökorras määrab koostöönõukogu kindlaks koostöökomitee ülesanded, mille hulka kuulub koostöönõukogu kohtumiste ettevalmistamine, ning koostöökomitee töökorralduse.

2.  Koostöönõukogu võib oma volitused delegeerida koostöökomiteele, kes tagab järjepideva töö koostöönõukogu kohtumiste vahelisel ajal.

Artikkel 84

Koostöönõukogu võib luua erikomitee või -organi, kes abistab teda ülesannete täitmisel, ja kindlaks määrata selliste komiteede või organite koosseisu, ülesanded ja töökorralduse.

Artikkel 85

Selliste käesolevast lepingust lähtuvate küsimuste uurimisel, mis on seotud mõnele GATTi/WTO artiklile viitava sättega, võtab koostöönõukogu võimalikult palju arvesse tõlgendust, mida WTO liikmed asjakohase GATTi/WTO artikli puhul üldiselt kasutavad.

Artikkel 86

Käesolevaga asutatakse parlamentaarne koostöökomitee. Komitees kohtuvad ja vahetavad arvamusi Aserbaidžaani parlamendi ja Euroopa Parlamendi liikmed. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

Artikkel 87

1.  Parlamentaarsesse koostöökomiteesse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Parlamendi liikmed ja teiselt poolt Aserbaidžaani parlamendi liikmed.

2.  Parlamentaarne koostöökomitee kehtestab oma töökorra.

3.  Parlamentaarse koostöökomitee eesistujaks on töökorras sätestatava kohaselt vaheldumisi Euroopa Parlament ja Aserbaidžaani parlament.

Artikkel 88

Parlamentaarne koostöökomitee võib koostöönõukogult nõuda käesoleva lepingu täitmisega seotud teavet, mille nõukogu seejärel komiteele esitab.

Parlamentaarsele koostöökomiteele teatatakse koostöönõukogu soovitustest.

Parlamentaarne koostöökomitee võib anda koostöönõukogule soovitusi.

Artikkel 89

1.  Mõlemad lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu reguleerimisalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita, võrreldes tema enda kodanikega pääsemisel lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi, sealhulgas intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi.

2.  Oma volituste ja pädevuse piires lepinguosalised

Artikkel 90

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtta meetmeid,

Artikkel 91

1.  Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist,

2.  Lõike 1 sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.

Artikkel 92

1.  Kumbki lepinguosaline võib suunata koostöönõukogule vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega.

2.  Koostöönõukogu võib vaidluse lahendada soovituse andmisega.

3.  Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada lõike 2 kohaselt, võib ükskõik kumb lepinguosaline teatada teisele lepitaja määramisest; sel juhul peab teine lepinguosaline määrama kahe kuu jooksul teise lepitaja. Selle korra rakendamisel käsitletakse ühendust ja liikmesriike ühe vaidluspoolena.

Koostöönõukogu määrab kolmanda lepitaja.

Lepitajad annavad soovitused häälteenamusega. Need soovitused ei ole lepinguosalistele siduvad.

4.  Koostöönõukogu võib kehtestada vaidluste lahendamise korra.

Artikkel 93

Lepinguosalised lepivad kokku, et emma-kumma lepinguosalise taotlusel peavad nad sobival viisil viivitamata nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimusi ja omavaheliste suhete muid asjakohaseid tahke.

Käesoleva artikli sätted ei mõjuta ega piira mingil viisil artiklite 14, 92 ja 98 kohaldamist.

Artikkel 94

Käesolevaga Aserbaidžaani Vabariigile võimaldatud tingimused ei ole mingil juhul soodsamad kui need, mida liikmesriigid üksteisele võimaldavad.

Artikkel 95

Käesoleva lepingu kohaldamisel on “lepinguosalisteks” ühelt poolt Aserbaidžaani Vabariik ja teiselt poolt ühendus või liikmesriigid või ühendus ja liikmesriigid nende vastavate volituste kohaselt.

Artikkel 96

Kuivõrd käesolevas lepingus käsitletavad küsimused on hõlmatud energiaharta lepingu ja selle protokollidega, kohaldatakse selliste küsimuste suhtes nimetatud lepingut ja protokolle nende jõustumisel, kuid üksnes niivõrd, kui selline kohaldamine on nendes ette nähtud.

Artikkel 97

Käesolev leping on sõlmitud esialgu kümneks aastaks. Leping uueneb automaatselt ühe aasta kaupa, kui kumbki lepinguosaline ei teata teisele kirjalikult lepingu denonsseerimisest kuus kuud enne selle kehtivuse lõppemist.

Artikkel 98

1.  Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad hoolitsevad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise eest.

2.  Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne nende võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta koostöönõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Kõnealuste meetmete väljavalimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Teise lepinguosalise nõudel teatatakse nendest meetmetest viivitamata koostöönõukogule.

Artikkel 99

I, II, III, IV ja V lisa ning protokoll moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 100

Kuni üksikisikute ja ettevõtjate ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kohaselt ei mõjuta käesolev leping õigusi, mis isikutele ja ettevõtjatele tagatakse ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariiki siduvate kehtivate lepingutega, välja arvatud valdkonnad, mis kuuluvad ühenduse pädevusse, ilma et see piiraks käesolevast lepingust tulenevaid liikmesriikide kohustusi nende pädevusvaldkondades.

Artikkel 101

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi territooriumi suhtes.

Artikkel 102

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.

Artikkel 103

Käesoleva lepingu originaaleksemplar, mille hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, portugali-, prantsus-, rootsi-, saksa-, soome-, taani- ja aserbaidžaanikeelne tekst on võrdselt autentne, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile.

Artikkel 104

Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.

Käesolev leping jõustub selle teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.

Jõustumisel asendab käesolev leping Aserbaidžaani Vabariigi ja ühenduse vahelistes suhetes selle lepingu, mis sõlmiti 18. detsembril 1989 Brüsselis Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel kaubanduse ning kaubandus- ja majanduskoostöö küsimustes.

Artikkel 105

Lepinguosalised lepivad kokku, et kui enne käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimist kohaldatakse käesoleva lepingu teatavate osade sätteid ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelise vahelepingu alusel, tähendab mõiste “käesoleva lepingu jõustumiskuupäev” sel juhul vahelepingu jõustumiskuupäeva.

Hecho en Luxemburgo, el veintidós de abril de mil novecientos noventa y seis.

Udfærdiget i Luxembourg, den toogtyvende april nitten hundrede og seksoghalvfems.

Geschehen zu Luxemburg am zweiundzwanzigsten April neunzehnhundertsechsundneunzig.

Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι δύο Απριλίου χίλια εννιακόσια ενενήντα έξι.

Done at Luxembourg on the twenty-second day of April in the year one thousand nine hundred and ninety-six.

Fait à Luxembourg, le vingt-deux avril mil neuf cent quatre-vingt-seize.

Fatto a Lussemburgo, addì ventidue aprile millenovecentonovantasei.

Gedaan te Luxemburg, de tweeëntwintigste april negentienhonderd zesennegentig.

Feito no Luxemburgo, em vinte e dois de Abril de mil novecentos e noventa e seis.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenätoisena päivänä huhtikuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäkuusi.

Som skedde i Luxemburg den tjugoandra april nittonhundranittiosex.

Pour le Royaume de BelgiqueVoor het Koninkrijk BelgiëFür das Königreich Belgien

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brusselse Hoofdstedelijke Gewest.

Diese Unterschrift verbindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

For Kongeriget Danmark

Für die Bundesrepublik Deutschland

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Thar ceann na hÉireannFor Ireland

Per la Repubblica italiana

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

Pela República Portuguesa

Suomen tasavallan puolestaFör Republiken Finland

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Por las Comunidades EuropeasFor De Europæiske FællesskaberFür die Europäischen GemeinschaftenΓια τις Ευρωπαϊκές ΚοινότητεςFor the European CommunitiesPour les Communautés européennesPer le Comunità europeeVoor de Europese GemeenschappenPelas Comunidades EuropeiasEuroopan yhteisöjen puolestaFör Europeiska gemenskaperna

LISATUD DOKUMENTIDE LOEND

I lisa	Soovitusloend soodustustest, mida Aserbaidžaani Vabariik annab sõltumatutele riikidele artikli 9 lõike 3 kohaselt
II lisa	Artiklis 42 osutatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandit käsitlevad konventsioonid
III lisa	Artikli 26 lõikes 3 nimetatud finantsteenused
IV lisa	Artikli 23 lõike 2 kohased ühenduse reservatsioonid
V lisa	Artikli 23 lõike 4 kohased Aserbaidžaani Vabariigi reservatsioonid

Protokoll haldusasutuste vastastikuse abi kohta tolliküsimustes

I LISA

SOOVITUSLOEND SOODUSTUSTEST, MIDA ASERBAIDÀNI VABARIIK ANNAB SÕLTUMATUTELE RIIKIDELE ARTIKLI 9 LÕIKE 3 KOHASELT

II LISA

ARTIKLIS 42 OSUTATUD INTELLEKTUAAL-, TÖÖSTUS- JA KAUBANDUSOMANDIT KÄSITLEVAD KONVENTSIOONID

1.

Artikli 42 lõige 2 käsitleb järgmisi mitmepoolseid konventsioone: —  Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1971. aasta Pariisi akt), —  teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon (Rooma, 1961), —  märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (Madrid, 1989), —  märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nice'i kokkulepe (Genf, 1977, muudetud 1979. aastal), —  mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977, muudetud 1980. aastal), —  rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon (UPOV) (1991. aasta Genfi akt).

2.

Koostöönõukogu võib soovitada artikli 42 lõike 2 kohaldamist ka muude mitmepoolsete konventsioonide suhtes. Kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi vallas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, peetakse emma-kumma lepinguosalise taotlusel viivitamata nõu, et jõuda vastastikku rahuldavate lahendusteni.

3.

Lepinguosalised kinnitavad järgmistest mitmepoolsetest konventsioonidest tulenevate kohustuste tähtsust: —  tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal), —  märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkulepe (1967. aasta Stockholmi akt, muudetud 1979. aastal), —  patendikoostööleping (Washington, 1970, muudetud 1979. ja 1984. aastal).

4.	Käesoleva lepingu jõustumisest alates võimaldab Aserbaidžaani Vabariik ühenduse äriühingutele ja kodanikele intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi tunnustamisel ja kaitsmisel vähemalt niisama soodsaid tingimusi kui mis tahes kolmandale riigile kahepoolsete kokkulepete alusel.

5.	Punkti 4 sätteid ei kohaldata soodustuste suhtes, mis Aserbaidžaani Vabariik ja mõni kolmas riik on tegelikult ja vastastikku andnud, ega soodustuste suhtes, mis ta on andnud mõnele teisele endisesse NSVLi kuulunud riigile.

III LISA

ARTIKLI 26 LÕIKES 3 NIMETATUD FINANTSTEENUSED

Finantsteenus on igasugune rahaline teenus, mida pakub lepinguosalise finantsteenuse osutaja. Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusliike.

Finantsteenuste mõiste alla ei kuulu järgmised tegevused:

IV LISA

ARTIKLI 23 LÕIKE 2 KOHASED ÜHENDUSE RESERVATSIOONID

Kaevandamine

Mõnes liikmesriigis võidakse äriühingutelt, kelle tegevust ühendus ei kontrolli, nõuda kaevandamistegevuse ja -õiguse luba.

Kalapüük

Ühenduse liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevate vete elusvarusid ja kalastuspiirkondi saavad kasutada ja neile pääsevad juurde üksnes ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad ja ühenduse territooriumil registreeritud kalalaevad, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kinnisvara ostmine

Mõnes liikmesriigis piiratakse muudel kui ühenduse äriühingutel kinnisvara ostmist.

Audiovisuaalteenused, kaasa arvatud raadio

Tootmisel ja levitamisel, kaasa arvatud audiovisuaalteoste avalikul esitamisel raadios või mujal, kehtivat võrdset kohtlemist võib rakendada üksnes teatavatele päritolunõuetele vastavate audiovisuaalteoste suhtes.

Telekommunikatsiooniteenused, sealhulgas mobiil- ja satelliitsideteenused

Reserveeritud teenused.

Mõnes liikmesriigis on pääs täiendavate teenuste ja infrastruktuuride turule piiratud.

Vabakutseliste teenused

Liikmesriikide kodanikest füüsilistele isikutele reserveeritud teenused. Teatavatel tingimustel võivad need isikud asutada äriühinguid.

Põllumajandus

Mõnes liikmesriigis ei kehti võrdne kohtlemine äriühingute suhtes, kelle tegevust ühendus ei kontrolli ja kes soovivad asutada põllumajandusettevõtet. Kui äriühing, kelle tegevust Euroopa Ühendus ei kontrolli, omandab viinamarjaistandusi, peab ta sellest teatama või vajaduse korral saama omandamiseks loa.

Uudisteagentuuride teenused

Mõnes liikmesriigis piiratakse välisosalust kirjastus- ja ringhäälinguettevõtetes.

V LISA

ARTIKLI 23 LÕIKE 4 KOHASED ASERBAIDÀNI VABARIIGI RESERVATSIOONID

Aluspinnase ja loodusvarade kasutamine, sealhulgas uurimine, tootmine ja kaevandamine

Välismaistelt äriühingutelt võib nõuda luba süsivesinik-maavarade varude uurimiseks ja töötlemiseks ning teatavate maakide ja metallide kaevandamiseks.

Kalapüük

Kalapüügiks on vaja pädeva valitsusasutuse luba.

Jaht

Jahipidamiseks on vaja pädeva valitsusasutuse luba.

Kinnisvara ostmine

Välismaistel äriühingutel ei lubata osta maad. Need äriühingud saavad maad siiski pikaks ajaks rentida.

Pangandusteenused

Välisomandis olevate pankade kogukapital ei või ületada teatavat protsendimäära kodumaise pangandussüsteemi kogukapitalist.

Aserbaidžaan kohustub mitte vähendama ühenduse äriühingute Aserbaidžaanis asuvate tütarettevõtjate ja filiaalide suhtes ülemmäära, mis piirab väliskapitali koguosa Aserbaidžaani pangandussüsteemis ja kehtib käesoleva lepingu parafeerimise kuupäeval, kui seda ei nõuta Aserbaidžaanis rakendatavate Rahvusvahelise Valuutafondi programmide raames.

Hiljemalt viie aasta jooksul lepingu allakirjutamisest kaalub Aserbaidžaan võimalust seda ülemmäära suurendada, võttes arvesse rahasüsteemi, maksustamise, rahanduse ja maksebilansi kõiki asjakohaseid tahke ning Aserbaidžaani pangandussüsteemi seisundit.

Telekommunikatsioon ja massiteabeteenused

Välisosalusele võidakse kohaldada teatavaid piiranguid.

Kutsetegevus

Selliste füüsiliste isikute puhul, kes ei ole Aserbaidžaani kodanikud, on teatavad tegevused keelatud või piiratud või kehtivad nende suhtes erinõuded.

Ajaloolised hooned ja mälestised

Tegevus selles vallas on piiratud.

Käesoleva lisa reservatsioonide kohaldamises tulenevad tingimused ei või mingil juhul olla vähem soodsad kui mis tahes kolmanda riigi äriühingutele võimaldatavad tingimused.

PROTOKOLL

haldusasutuste vastastikuse abi kohta tolliküsimustes

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Lepinguosalised abistavad teineteist oma pädevusvaldkondades käesolevas protokollis ette nähtud viisil ja tingimustel tollialaste õigusaktide rikkumise vältimisel, avastamisel ja uurimisel.

2.  Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes kehtib kõigi lepinguosaliste haldusasutuste kohta, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikuse abi andmist kriminaalasjades. Samuti ei hõlma see teavet, mis on saadud õigusasutuste taotlusel kasutatud volituste abil, kui need asutused sellega ei nõustu.

Artikkel 3

Abistamine taotluse korral

1.  Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe täheldatud või kavandatud toimingute kohta, millega rikutakse või võidakse rikkuda neid õigusakte.

2.  Taotluse esitanud asutuse palvel teatab taotluse saanud asutus talle, kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on nõuetekohaselt imporditud teise lepinguosalise territooriumile, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri.

3.  Taotluse esitanud asutuse palvel astub taotluse saanud asutus oma õigusaktide raames vajalikke samme tagamaks, et järelevalve all oleks

Artikkel 4

Abistamine omal algatusel

Lepinguosalised abistavad teineteist oma riigisiseste õigusnormide kohaselt eelneva taotluseta, kui nad leiavad, et see on vajalik tollialaste õigusaktide õigeks rakendamiseks, eelkõige juhul, kui neil on teavet järgmise kohta:

Artikkel 5

Edastamine/teatamine

Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus oma õigusaktide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et tema territooriumil elavale või asuvale adressaadile

mis kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse. Sel juhul kohaldatakse taotluse enda suhtes artikli 6 lõiget 3.

Artikkel 6

Abitaotluste vorm ja sisu

1.  Käesoleva protokolli kohased taotlused tehakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui see on olukorra pakilisuse tõttu vajalik, võib vastu võtta suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.

2.  Käesoleva artikli lõike 1 kohased taotlused peavad sisaldama järgmisi andmeid:

3.  Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.

4.  Kui taotlus ei vasta vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; sellest hoolimata võib võtta ettevaatusabinõusid.

Artikkel 7

Taotluste täitmine

1.  Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sellesama lepinguosalise muude asutuste taotlusel, esitades olemasolevat teavet, tehes vajalikke uurimisi või korraldades nende tegemist. Seda sätet kohaldatakse ka haldusasutuse suhtes, kellele taotluse saanud asutus on taotluse suunanud juhul, kui ta ei saa ise toimida.

2.  Abitaotlusi täidetakse taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide kohaselt.

3.  Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise asjaomase lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel hankida taotluse saanud asutuselt või tema hallatavatelt asutustelt teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate või rikkuda võivate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva protokolli rakendamiseks.

4.  Lepinguosalise ametnikud võivad teise asjaomase lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil tehtavate uurimiste juures.

Artikkel 8

Teabeedastuse vorm

1.  Taotluse saanud asutus edastab taotluse esitanud asutusele uurimistulemused dokumentide, nende tõestatud koopiate, aruannete jms kujul.

2.  Lõikes 1 sätestatud dokumente võib asendada elektroonilises vormis oleva teabega, mis on koostatud samal eesmärgil.

Artikkel 9

Erandid abistamiskohustusest

1.  Lepinguosalised võivad keelduda käesolevas protokollis sätestatud abistamisest, kui see

2.  Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

3.  Kui abist keeldutakse, tuleb otsusest ja selle põhjustest viivitamata teatada taotluse esitanud asutusele.

Artikkel 10

Teabevahetus ja konfidentsiaalsus

1.  Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane või piiratud kasutusega, olenevalt kummagi lepinguosalise kehtivatest eeskirjadest. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja sellele laieneb kaitse, mis samalaadsetele andmetele on ette nähtud vastuvõtva lepinguosalise asjakohastes õigusnormides ja ühenduse asutuste suhtes kohaldatavates vastavates sätetes.

2.  Isikuandmeid võib edastada üksnes siis, kui vastuvõttev lepinguosaline kohustub neid andmeid kaitsma vähemalt nii, nagu samal juhul teeks seda edastav lepinguosaline.

3.  Saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva protokolli eesmärkide kohaselt. Kui üks lepinguosaline taotleb sellise teabe kasutamist muudel eesmärkidel, küsib ta eelnevalt teabe edastanud ametiasutuselt kirjalikku nõusolekut. Lisaks sellele tuleb tal järgida kõiki selle ametiasutuse kehtestatud piiranguid.

4.  Lõige 3 ei takista teabe kasutamist kohtu- või haldusmenetlustes, mis hiljem algatatakse tollialaste õigusaktide täitmata jätmise tõttu. Teabe esitanud pädevale asutusele teatatakse sellisest kasutamisest.

5.  Lepinguosalised võivad käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtumenetluses ja süüdistustes.

Artikkel 11

Eksperdid ja tunnistajad

1.  Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada esineda eksperdi või tunnistajana teise lepinguosalise jurisdiktsioonile alluvas kohtu- või haldusmenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende tõestatud koopiaid. Kohtus esinemise taotluses tuleb piiritleda, millistes küsimustes ja millise ametikoha või erialaoskuse tõttu ametnikku küsitletakse.

2.  Volitatud ametnikule pakutakse kaitset, mis on kehtivate õigusaktidega tagatud taotluse esitanud asutuse ametnikele tema territooriumil.

Artikkel 12

Abistamiskulud

Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning sellistele tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.

Artikkel 13

Kohaldamine

1.  Käesoleva protokolli kohaldamise eest vastutavad ühelt poolt Aserbaidžaani Vabariigi tolli keskasutused ja teiselt poolt Euroopa Ühenduste Komisjoni pädevad talitused ning vajaduse korral liikmesriikide tolliasutused. Nad otsustavad kõik selle kohaldamiseks vajalikud meetmed ja nende rakenduskorra, võttes arvesse kehtivaid andmekaitse eeskirju. Nad võivad soovitada pädevatele asutustele muudatusi, mida on nende arvates käesolevas protokollis vaja teha.

2.  Lepinguosalised peavad teineteisega nõu ja teatavad seejärel teineteisele üksikasjalikest rakenduseeskirjadest, mis nad on käesoleva protokolli sätete kohaselt vastu võtnud.

Artikkel 14

Täiendavus

Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, ei piira ükski ühe või mitme liikmesriigi ja Aserbaidžaani Vabariigi vahel sõlmitud vastastikuse abistamise leping ühenduse sätteid, millega reguleeritakse tolli valdkonnas saadud ühendusele huvi pakkuva teabe edastamist Euroopa Ühenduste Komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahel.

▼M1

Partnerlus- ja koostöölepingu (millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahel)

PROTOKOLL,

Et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

Artikkel 1

Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia on 22. aprillil 1996. aastal Luxembourgis allakirjutatud partnerlus- ja koostöölepingu (millega sõlmiti partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahel) (edaspidi “leping”) lepinguosalised ning võtavad samal viisil nagu ühenduse teised liikmesriigid vastu ja arvesse lepingu ja sellele lisatud dokumentide teksti.

Artikkel 2

Võttes arvesse hiljutisi institutsioonilisi arenguid Euroopa Liidus, lepivad lepinguosalised kokku, et pärast Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu kehtivuse lõppemist käsitatakse lepingus esinevaid viiteid Euroopa Söe- ja Teraseühendusele viidetena Euroopa Ühendusele, mis on üle võtnud kõik Euroopa Söe- ja Teraseühenduse sõlmitud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused.

Artikkel 3

Käesolev protokoll on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 4

1.  Ühendused Euroopa Liidu Nõukogu liikmesriikide nimel ja Aserbaidžaani Vabariik kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluste kohaselt.

2.  Lepinguosalised teatavad üksteisele eelmises lõikes osutatud asjakohaste menetluste lõpuleviimisest. Heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Artikkel 5

1.  Käesolev protokoll jõustub 2003. aasta ühinemislepingu jõustumise kuupäeval, tingimusel et kõik käesoleva protokolli heakskiitmiskirjad on enne seda kuupäeva hoiule antud.

2.  Juhul kui kõiki käesoleva protokolli heakskiitmiskirju ei ole enne kõnealust kuupäeva hoiule antud, jõustub käesolev protokoll viimase heakskiitmiskirja hoiuleandmisele järgneva kuu esimesel päeval.

3.  Juhul kui kõiki käesoleva protokolli heakskiitmiskirju ei ole hoiule antud enne 1. maid 2004, kohaldatakse käesolevat protokolli ajutiselt alates 1. maist 2004.

Artikkel 6

Lepingu, lõppakti ja kõigi sellele lisatud dokumentide tekstid koostatakse eesti, leedu, läti, malta, poola, slovaki, sloveeni, tšehhi ja ungari keeles.

Nimetatud tekstid lisatakse ( 1 ) käesolevale protokollile ning need on võrdselt autentsed teistes keeltes koostatud lepingu, lõppakti ja sellele lisatud dokumentide tekstidega.

Artikkel 7

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja aserbaidžaani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Hecho en Bruselas, el dieciocho de mayo de dos mil cuatro.

V Bruselu dne osmnáctého května dva tisíce čtyři

Udfærdiget i Bruxelles den attende maj to tusind og fire.

Geschehen zu Brüssel am achtzehnten Mai zweitausendundvier.

Kahe tuhande neljanda aasta maikuu kaheksateistkümnendal päeval Brüsselis

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα οκτώ Μαΐου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Brussels on the eighteenth day of May in the year two thousand and four.

Fait à Bruxelles, le dix-huit mai deux mille quatre.

Fatto a Bruxelles, addì diciotto maggio duemilaquattro.

Briselē, divi tūkstoši ceturtā gada astoņpadsmitajā maijā.

Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų gegužės aštuonioliktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-negyedik év május havának tizennyolcadik napján.

Maghmul fi Brussel, nhar it-tmintax ta' Mejju, 2004

Gedaan te Brussel, de achttiende mei tweeduizendvier.

Sporządzono w Brukseli, dnia osiemnastego maja roku dwa tysiące czwartego

Feito em Bruxelas, em dezoito de Maio de dois mil e quatro.

V Bruseli dňa osemnásteho mája dvetisícštyri

V Bruslju, dne osemnajstega maja leta dva tisoč štiri.

Tehty Brysselissä kahdeksantenatoista päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Bryssel den artonde maj tjugohundrafyra.

Brüsseldә iki min dördüncü ilin mayın on sәkkizindә imzalanmıșdır.

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Per gli Stati membri

Dalībvalstu vārdā

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu Państw Członkowskich

Pelos Estados-Membros

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

På medlemsstaternas vägnar

Üzv dövlәtlәr adından

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Euroopa ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienu vārdā

Europos Bendrijų vardu

Az Európai Közösségek részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskich

Pelas Comunidades Europeias

Za Európske spoločenstvá

Za Evropske skupnosti

Euroopan yhteisöjen puolesta

På Europeiska gemenskapernas vägnar

Avropa Birliyi adından

Por la República de Azerbaiyán

Za Ázerbájdžánskou republiku

For Republikken Aserbajdsjan

Für die Republik Aserbaidschan

Aserbaidžaani Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία του Αζερμπαϊτζάν

For the Republic of Azerbaijan

Pour la République d'Azerbaïdjan

Per la Repubblica dell'Azerbaigian

Azerbaidžānas Republikas vārdā

AzerbaidÞano Respublikos vardu

Azerbajdzsán részéről

Għar-Repubblika ta' l-Ażerbajġan

Voor de Republiek Azerbeidzjan

W imieniu Republiki Azerbejdżanskiej

Pela República do Azerbaijão

Za Azerbajdžanskú republiku

Za Azerbajdžansko republiko

Azerbaidžanin tasavallan puolesta

På Republiken Azerbajdzjans vägnar

Azәrbaycan Respublikası adından

▼M2

Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu

PROTOKOLL,

millega laiendatakse partnerlus- ja koostöölepingu sätteid kahepoolsele tekstiiltoodetega kauplemisele, võttes arvesse tekstiiltoodetega kauplemist käsitleva kahepoolse lepingu lõppemist

Artikkel 1

Partnerlus- ja koostöölepingut ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahel (edaspidi “partnerlus- ja koostööleping”) muudetakse järgmiselt:

Artikkel 2

Käesolev protokoll on partnerlus- ja koostöölepingu lahutamatu osa.

Artikkel 3

Käesolev protokoll jõustub selle allakirjutamise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

Artikkel 4

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris kõigis lepinguosaliste ametlikes keeltes ja kõik need tekstid on võrdselt autentsed.

▼M3

Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi vahelise

PARTNERLUS- JA KOOSTÖÖLEPINGU PROTOKOLL,

et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga

Artikkel 1

Bulgaaria Vabariik ja Rumeenia on 22. aprillil 1996. aastal Luxembourgis allakirjutatud ning 1. juulil 1999. aastal jõustunud partnerlus- ja koostöölepingu (millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahel) (edaspidi „leping”) lepinguosalised ning võtavad samal viisil nagu ühenduse teised liikmesriigid vastu lepingu ja lepinguga samal kuupäeval allakirjutatud ning lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonide, kirjavahetuse ja Aserbaidžaani Vabariigi deklaratsiooni ning lepingu 18. mai 2004. aasta protokolli teksti ja võtavad neid arvesse.

Artikkel 2

Käesolev protokoll on lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 3

1.  Ühendused, Euroopa Liidu Nõukogu liikmesriikide nimel ja Aserbaidžaani Vabariik kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluste kohaselt.

2.  Lepinguosalised teavitavad üksteist eelmises lõikes osutatud menetluste lõpuleviimisest. Heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.

Artikkel 4

1.  Käesolev protokoll jõustub viimase heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.

2.  Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 2007 kuni selle jõustumise kuupäevani.

Artikkel 5

1.  Lepingu, lõppakti ja kõigi sellele lisatud dokumentide ning lepingu 18. mai 2004. aasta protokolli tekst koostatakse bulgaaria ja rumeenia keeles.

2.  Nimetatud tekstid lisatakse käesolevale protokollile ning need on võrdselt autentsed teistes keeltes koostatud lepingu, lõppakti ja sellele lisatud dokumentide ning lepingu 18. mai 2004. aasta protokolli tekstidega.

Artikkel 6

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja aserbaidžaani keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на девети декември две хиляди и осма година.

Hecho en Bruselas, el nueve de diciembre de dos mil ocho.

V Bruselu dne devátého prosince dva tisíce osm.

Udfærdiget i Bruxelles den niende december to tusind og otte.

Geschehen zu Brüssel am neunten Dezember zweitausendacht.

Kahe tuhande kaheksanda aasta detsembrikuu üheksandal päeval Brüsselis.

'Εγινε στις Βρυξέλλες, στις εννέα Δεκεμβρίου δύο χιλιάδες οκτώ.

Done at Brussels on the ninth day of December in the year two thousand and eight.

Fait à Bruxelles, le neuf décembre deux mille huit.

Fatto a Bruxelles, addì nove dicembre duemilaotto.

Briselē, divtūkstoš astotā gada devītajā decembrī.

Priimta du tūkstančiai aštuntų metų gruodžio devintą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-nyolcadik év december havának kilencedik napján.

Magħmul fi Brussell, fid-disa jum ta' Diċembru tas-sena elfejn u tmienja.

Gedaan te Brussel, de negende december tweeduizend acht.

Sporządzono w Brukseli, dnia dziewiątego grudnia roku dwa tysiące ósmego.

Feito em Bruxelas, em nove de Dezembro de dois mil e oito.

Adoptat la Bruxelles la nouă decembrie două mii opt.

V Bruseli deviateho decembra dvetisícosem.

V Bruslju, dne devetega decembra leta dva tisoč osem.

Tehty Brysselissä yhdeksäntenä päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattakahdeksan.

Som skedde i Bryssel den nionde december tjugohundraåtta.

За дьржавите-членки

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Per gli Stati membri

Dalīvalstu vārdā

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu państw członkowskich

Pelos Estados-Membros

Pentru statele membre

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

På medlemsstaternas vägnar

За Европейската общност

Por las Comunidades Europeas

Za Evropská společenství

For De Europæiske Fællesskaber

Für die Europäischen Gemeinschaften

Euroopa ühenduste nimel

Για τις Ευρωπαϊκές Κοινότητες

For the European Communities

Pour les Communautés européennes

Per le Comunità europee

Eiropas Kopienu vārdā

Europos Bendrijų vardu

Az Európai Közösségek részéről

Għall-Komunitajiet Ewropej

Voor de Europese Gemeenschappen

W imieniu Wspólnot Europejskich

Pelas Comunidades Europeias

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvá

Za Evropske skupnosti

Euroopan yhteisöjen puolesta

På Europeiska gemenskapernas vägnar

За Република Азербайджан

Por la República de Azerbaiyán

Za Ázerbájdžánskou republiku

For Republikken Aserbajdsjan

Für die Republik Aserbaidschan

Aserbaidžaani Vabariigi nimel

Για τη Δημοκρατία του Αζερμπαϊτζάν

For the Republic of Azerbaijan

Pour la République d'Azerbaïdjan

Per la Repubblica dell'Azerbaigian

Azerbaidžānas Republikas vārdā

AzerbaidÞano Respublikos vardu

Azerbajdzsán részéről

Għar-Repubblika ta' l-Ażerbajġan

Voor de Republiek Azerbeidzjan

W imieniu Republiki Azerbejdżanu

Pela República do Azerbaijão

Pentru Republica Azerbaidjan

Za Azerbajdžanskú republiku

Za Azerbajdžansko republiko

Azerbaidžanin tasavallan puolesta

På Republiken Azerbajdzjans vägnar

▼B

LÕPPAKT

Täievolilised esindajad, kes esindavad

BELGIA KUNINGRIIKI,

TAANI KUNINGRIIKI,

SAKSAMAA LIITVABARIIKI,

KREEKA VABARIIKI,

HISPAANIA KUNINGRIIKI,

PRANTSUSE VABARIIKI,

IIRIMAAD,

ITAALIA VABARIIKI,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIKI,

MADALMAADE KUNINGRIIKI,

AUSTRIA VABARIIKI,

PORTUGALI VABARIIKI,

SOOME VABARIIKI,

ROOTSI KUNINGRIIKI,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIKI,

kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu osalised,

edaspidi “liikmesriigid”, ja

EUROOPA ÜHENDUST, EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUST ja EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUST, edaspidi “ühendus”,

ühelt poolt ja

ASERBAIDÀNI VABARIIGI täievolilised esindajad

teiselt poolt,

kes on kokku tulnud Luxembourgis kahekümne teisel aprillil tuhande üheksasaja üheksakümne kuuendal aastal, et alla kirjutada partnerlus- ja koostöölepingule, millega seatakse sisse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahel, edaspidi “leping”, on vastu võtnud järgmised dokumendid:

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ning Aserbaidžaani Vabariigi täievolilised esindajad on vastu võtnud allpool loetletud ja käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ja Aserbaidžaani Vabariigi täievolilised esindajad on lisaks võtnud arvesse käesolevale lõppaktile lisatud Prantsusmaa valitsuse deklaratsiooni oma ülemeremaade ja -territooriumide kohta.

Liikmesriikide ja ühenduse täievolilised esindajad ja Aserbaidžaani Vabariigi täievolilised esindajad on samuti võtnud arvesse järgmise käesolevale lõppaktile lisatud kirjavahetuse:

Hecho en Luxemburgo, el

veintidós de abril de mil novecientos noventa y seis

.

Udfærdiget i Luxembourg, den

toogtyvende april nitten hundrede og seksoghalvfems

.

Geschehen zu Luxemburg am

zweiundzwanzigsten April neunzehnhundertsechsundneunzig

.

Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις

είκοσι δύο Απριλίου χίλια εννιακόσια ενενήντα έξι

.

Done at Luxembourg on the

twenty-second day of April in the year one thousand nine hundred and ninety-six

.

Fait à Luxembourg, le

vingt-deux avril mil neuf cent quatre-vingt-seize

.

Fatto a Lussemburgo, addì

ventidue aprile millenovecentonovantasei

.

Gedaan te Luxemburg, de

tweeëntwintigste april negentienhonderd zesennegentig

.

Feito no Luxemburgo, em

vinte e dois de Abril de mil novecentos e noventa e seis

.

Tehty Luxemburgissa

kahdentenakymmenentenätoisena päivänä huhtikuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäkuusi

.

Som skedde i Luxemburg den

tjugoandra april nittonhundranittiosex

.

Pour le Royaume de BelgiqueVoor het Koninkrijk BelgiëFür das Königreich Belgien

Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.

Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brusselse Hoofdstedelijke Gewest.

Diese Unterschrift verbindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.

For Kongeriget Danmark

Für die Bundesrepublik Deutschland

Για την Ελληνική Δημοκρατία

Por el Reino de España

Pour la République française

Thar ceann na hÉireannFor Ireland

Per la Repubblica italiana

Pour le Grand-Duché de Luxembourg

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

Für die Republik Österreich

Pela República Portuguesa

Suomen tasavallan puolestaFör Republiken Finland

För Konungariket Sverige

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

Por las Comunidades EuropeasFor De Europæiske FællesskaberFür die Europäischen GemeinschaftenΓια τις Ευρωπαϊκές ΚοινότητεςFor the European CommunitiesPour les Communautés européennesPer le Comunità europeeVoor de Europese GemeenschappenPelas Comunidades EuropeiasEuroopan yhteisöjen puolestaFör Europeiska gemenskaperna

Ühisdeklaratsioon preambuli 12. põhjenduse kohta

Lepinguosalised kinnitavad, et lepingu preambuli 12. põhjenduses ei püüta kindlaks määrata, milliseid muid riike kui Aserbaidžaan peaksid energiatooted läbima.

Ühisdeklaratsioon artikli 4 kohta

Aserbaidžaani Vabariigi muutunud olusid artiklis 4 ette nähtud korras läbi vaadates arutavad lepinguosalised tähtsaid muutusi, mis võivad Aserbaidžaani edasist arengut oluliselt mõjutada. Võidakse käsitleda Aserbaidžaani ühinemist WTO, Euroopa Nõukogu või muude rahvusvaheliste organitega või piirkondlike tolliliitude või piirkondlike integratsioonilepingutega.

Ühisdeklaratsioon artikli 6 kohta

Kui lepinguosalised leiavad, et asjaolud seda nõuavad, korraldatakse erakorralised kohtumised kõrgeimal tasandil.

Ühisdeklaratsioon artikli 15 kohta

Kuni Aserbaidžaani Vabariigi WTOga ühinemiseni peavad lepinguosalised koostöökomitees nõu oma imporditollipoliitika, sealhulgas kaitsetollide muutuste üle. Nõupidamine kutsutakse kokku eelkõige enne kaitsetollide suurendamist.

Ühisdeklaratsioon artikli 25 punktis b ja artiklis 36 sisalduva mõiste “kontroll” kohta

1.	Lepinguosalised kinnitavad üksmeelselt, et kontroll sõltub iga üksikjuhtumi tegelikest asjaoludest.

2.

Näiteks käsitletakse üht äriühingut teise äriühingu “kontrolli all olevana” ja seega sellise teise äriühingu tütarettevõtjana järgmistel juhtudel: —  kui teisel äriühingul on otseselt või kaudselt häälteenamus või —  kui teisel äriühingul on õigus nimetada või tagasi kutsuda enamikku haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest ja ta on samal ajal tütarettevõtja aktsionär või osanik.

3.	Mõlemad lepinguosalised leiavad, et punktis 2 esitatud kriteeriumid ei ole ammendavad.

Ühisdeklaratsioon artikli 35 kohta

Ainult seda asjaolu, et mõne lepinguosalise füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teise omadelt mitte, ei tohi pidada teatavatest erikohustustest tulenevate soodustuste kaotamiseks ega vähendamiseks.

Ühisdeklaratsioon artikli 42 kohta

Lepinguosalised lepivad kokku, et lepingu kohaldamisel hõlmab intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand eelkõige autoriõigust, sealhulgas arvutiprogrammide autoriõigust, ja kaasnevaid õigusi, patentide, tööstusdisainilahenduste, geograafiliste tähiste, päritolunimetuste, kaubamärkide ja teenindusmärkide ning mikrolülituste topoloogiaga seotud õigusi, samuti kaitset kõlvatu konkurentsi eest, nagu on sätestatud tööstusomandi kaitse ja avalikustamata oskusteabe kaitse Pariisi konventsiooni artiklis 10bis.

Ühisdeklaratsioon artikli 55 kohta

Artikli 55 lõike 3 sätted ei nõua kummaltki lepinguosaliselt salajase teabe esitamist.

Ühisdeklaratsioon artikli 98 kohta

1.

Lepinguosalised on ühel meelel, et käesoleva lepingu õigeks tõlgendamiseks ja tegelikuks rakendamiseks tähendab selle artiklis 98 sisalduv mõiste “eriti pakilised juhud” juhtumeid, mil üks lepinguosaline rikub oluliselt lepingut. Lepingu oluliseks rikkumiseks peetakse a)  lepingust lahtiütlemist, mis ei ole rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaselt lubatud, või b)  artiklis 2 sätestatud lepingu oluliste osade rikkumist.

2.	Lepinguosalised on ühel meelel, et artiklis 98 nimetatud “asjakohased meetmed” on rahvusvahelise õiguse kohaselt võetavad meetmed. Kui lepinguosaline võtab artikli 98 kohasel eriti pakilisel juhul teatava meetme, võib teine lepinguosaline rakendada vaidluste lahendamise korda.

Prantsusmaa valitsuse deklaratsioon oma ülemeremaade ja -territooriumide kohta

Prantsuse Vabariik märgib, et partnerlus- ja koostööleping Aserbaidžaani Vabariigiga ei kehti ülemeremaade ja -territooriumide suhtes, kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt assotsieerunud Euroopa Ühendusega.

Ühenduse ja Aserbaidžaani Vabariigi

kirjavahetus

äriühingute asutamise kohta

Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse kiri

Lugupeetud …

Viitan 19. detsembril 1995. aastal parafeeritud partnerlus- ja koostöölepingule.

Nagu läbirääkimistel rõhutasin, võimaldab Aserbaidžaani Vabariik Aserbaidžaanis asutatud ja tegutsevatele ühenduse äriühingutele teatavatel puhkudel eeliskohtlemist. Selgitasin, et see kajastab Aserbaidžaani tegevuspõhimõtet igati soodustada ühenduse äriühingute asutamist Aserbaidžaani Vabariigis.

Seetõttu kinnitan, et lepingu parafeerimise ja äriühingute asutamist käsitlevate asjakohaste sätete jõustumise vahelisel ajal ei võta Aserbaidžaani Vabariik vastu ühtki meedet ega õigusnormi, mis diskrimineeriks ühenduse äriühinguid või halvendaks nende olukorda, võrreldes Aserbaidžaani või mis tahes kolmanda riigi äriühingute olukorraga lepingu parafeerimise kuupäeval.

Oleksin tänulik, kui teataksite mulle selle kirja kättesaamisest.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse nimel

Euroopa Ühenduse kiri

Lugupeetud …

Tänan teid teie tänase kirja eest, mille sisu on järgmine:

“Viitan 19. detsembril 1995. aastal parafeeritud partnerlus- ja koostöölepingule.

Nagu läbirääkimistel rõhutasin, võimaldab Aserbaidžaani Vabariik Aserbaidžaanis asutatud ja tegutsevatele ühenduse äriühingutele teatavatel puhkudel eeliskohtlemist. Selgitasin, et see kajastab Aserbaidžaani tegevuspõhimõtet igati soodustada ühenduse äriühingute asutamist Aserbaidžaani Vabariigis.

Seetõttu kinnitan, et lepingu parafeerimise ja äriühingute asutamist käsitlevate asjakohaste sätete jõustumise vahelisel ajal ei võta Aserbaidžaani Vabariik vastu ühtki meedet ega õigusnormi, mis diskrimineeriks ühenduse äriühinguid või halvendaks nende olukorda, võrreldes Aserbaidžaani või mis tahes kolmanda riigi äriühingute olukorraga lepingu parafeerimise kuupäeval.

Oleksin tänulik, kui teataksite mulle selle kirja kättesaamisest.”

Teatan, et olen selle kirja kätte saanud.

Palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Euroopa Ühenduse nimel

---

( *1 ) Euroopa Liidu 11 ametlikus keeles (hispaania, taani, saksa, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, hollandi, portugali, soome, rootsi) koostatud leping avaldati … EUROOPA LIIDU TEATAJAS L 246, 17.9.1999, lk 3.

Tšehhi-, eesti-, läti-, leedu-, ungari-, malta-, poola-, slovaki- ja sloveenikeelsed versioonid on avaldatud käesolevas 2004. aasta eriväljaandes.

( *2 ) Euroopa Liidu 11 ametlikus keeles (hispaania, taani, saksa, kreeka, inglise, prantsuse, itaalia, hollandi, portugali, soome, rootsi) koostatud leping avaldati … EUROOPA LIIDU TEATAJAS L 246, 17.9.1999, lk 3.

Tšehhi-, eesti-, läti-, leedu-, ungari-, malta-, poola-, slovaki- ja sloveenikeelsed versioonid on avaldatud käesolevas 2004. aasta eriväljaandes.

( ) Lepingu tšehhi-, eesti-, läti-, leedu-, ungari-, malta-, poola-, slovaki- ja sloveenikeelne tekst avaldatakse hiljem Euroopa Liidu Teataja eriväljaandes.