(1)

COVID-19 pandeemia ja selle mõju toiduainete tarneahelatele ning 2021. aasta sügisel alanud energia- ja põllumajandussisendite hinnatõus on tekitanud põllumajandussektoris keerulise olukorra. Sisendihinnad on märkimisväärselt tõusnud kõigis põllumajandussektorites. Energia- ja väetisekulud hakkasid geopoliitiliste ja geomajanduslike arengusuundumuste tõttu kasvama juba enne Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algust, mis halvendas olukorda veelgi ja avaldas turu ootustele omakorda märkimisväärselt negatiivset mõju.

(2)

Sellega seoses kasvas 2022. aastal oluliselt energia- ja väetisekulude osakaal kogu vahetarbimises, kusjuures suurimat tõusu täheldati põllukultuure ja püsikultuure kasvatavate põllumajandusettevõtete jaoks, mõlemal juhul peamiselt väetisekulude suurenemise tõttu. Väetisehinnad on ka praegu enneolematult kõrgel tasemel. Andmetest nähtub, et seetõttu on põllumajandustootjad hakanud kasutama vähem väetisi, millel võivad olla praegu veel ettenägematud negatiivsed tagajärjed saagile ning toidu ja sööda kvaliteedile.

(3)

Üldine inflatsioon on põllumajandustootjate ja toiduahela ettevõtjate jaoks kaasa toonud ka muude sisendite, näiteks taimekaitsevahendite, loomade ravi, masinate ning pakendite hinnatõusu.

(4)

2022. aastal kasvasid ka põllumajandustoodete hinnad, mille põhjuseks oli taastumine COVID-19 pandeemiast ja Venemaa Ukraina-vastasest rünnakust tingitud mure selle üle, kas maailma teraviljavarud on piisavalt suured. Siiski ei olnud see hinnatõus teatavates sektorites, näiteks piima-, veini- ning puu- ja köögiviljasektoris küllalt suur, et kompenseerida sisendikulude kasvust tingitud halvemaid äritulemusi.

(5)

Viimasel ajal on enamiku põllumajandustoodete, näiteks teravilja, õliseemnete, piimatoodete ja veini hinnad oluliselt langenud. Teatavates liikmesriikides ja piirkondades on olukord sisendihindade ja põllumajandustoodete hindade vahelise suhte halvenemise tõttu eriti keeruline.

(6)

Tootjate kasvavad kulud on kergitanud toiduainete tarbijahindu kogu liidus, see aga mõjutab omakorda toidu taskukohasust. Värskeimad andmed näitavad, et toiduhindade inflatsioon on tarbijate jaoks püsivalt kõrge, ületades kogu liidus 15 %. Teatavates liikmesriikides ulatub see näitaja ligikaudu 40 %-ni. Leidub tõendeid, et kõrged hinnad on mõjutanud tarbimise taset teatavates toiduainesektorites, näiteks liha-, veini- või puu- ja köögiviljasektoris. Tarbijad on hakanud eelistama odavamat toitu ja vähendanud näiteks mahetoidu ning kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähistega veini ning toidu tarbimist. Sellised nõudlusega seotud muutused võivad negatiivselt mõjutada tootjate investeeringute tasuvust.

(7)

Teatavates põllumajandussektorites ja teatavates liikmesriikides on neid üldisi majandusraskusi veelgi süvendanud kiireloomulised sektoripõhised probleemid.

(8)

Hiljutised erakorralised ja ebasoodsad piirkondlikud ilmastikuolud nagu põud (Hispaania, Itaalia ja Portugal) ja üleujutused (Itaalia), on tekitanud põllumajandustootjatele märkimisväärset kahju, mis ohustab nende majanduslikku elujõulisust. Ehkki märgid näitavad, et sellised ilmastikuolud on osa üldisest arengusuundumusest, mille puhul kliimamuutustest tingitud oht põllumajandusele üha suureneb, on kõnealused ilmastikuolud olnud erakordselt intensiivsed.

(9)

Teravilja- ja õliseemnesektoris ohustavad liidu eri tootmispiirkondi tabanud äärmuslikud ilmastikuolud tõsiselt nii kevad- ja suvekultuuride kogust kui ka kvaliteeti. Kõnealust sektorit on tabanud hinnalangus. Teraviljahinnad langesid eelmise aastaga võrreldes ligikaudu 40 %. See tekitab põllumajandustootjatele probleeme, kuna paljud neist olid viimastel kuudel hankinud kulukaid sisendeid ja on nüüd sattunud olukorda, kus toodete turuhind võimaldab neil katta vaid oma kulud, ja sedagi mitte alati. Lisaks ei saanud mõned põllumajandustootjad oma põlde madala mullaniiskuse ja niisutusvee halva kättesaadavuse tõttu kasutusele võtta, mistõttu vähenevad nii tootmine kui ka saagikus. See kehtib eelkõige Tšehhi, Taani, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Küprose, Läti, Austria, Portugali, Sloveenia ja Rootsi kohta.

(10)

Turuolukord on väga keeruline puu- ja köögiviljasektoris, kuna tarbimine on suure inflatsiooni tõttu vähenenud hinnanguliselt vähemalt 10 % ja kõrged energiahinnad süvendavad probleemi veelgi. Energia on kasvuhoonetootmises ja saagikoristusjärgses logistikas oluline kulutegur. Seetõttu on tootjate kasumimarginaal põllumajandustoodete hinnatõusule vaatamata jätkuvalt surve all. Samasugused probleemid on ka humalasektoris. See mõjutab mitut liikmesriiki, eelkõige Belgiat, Tšehhit, Saksamaad, Eestit, Iirimaad, Kreekat, Horvaatiat, Itaaliat, Küprost, Lätit, Madalmaid, Sloveeniat ja Soomet.

(11)

Loomakasvatussektoris tekitavad tootjatele tõsiseid raskusi kõrged sööda- ja energiahinnad koos üldise inflatsiooniga. Vaatamata veise-, sea- ja kodulinnuliha üldiselt soodsale hinnatasemele on tootjatel probleeme tootmiskulude katmisega. Probleemid on veelgi tuntavamad piimasektoris, kuna hinnad on hakanud 2022. aasta lõpuga võrreldes märkimisväärselt langema. Lisaks mõjutavad toiduainete tarbijahinnad tarbijate nõudlust kvaliteetsete toodete järele, mis moodustavad olulise osa nende sektorite põllumajandustootjate sissetulekust. Olukord on eriti keeruline Läti ja Leedu piimasektoris, kus riiklikud piimahinnad on langenud rohkem kui teistes liikmesriikides. Samasuguste probleemidega peavad silmitsi seisma ka Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küprose, Luksemburgi, Malta, Austria, Sloveenia ja Soome loomakasvatussektorid.

(12)

Inflatsioonist tingitud nõudluse vähenemine, sealhulgas eksporditurgudel, ja suur pakkumine mõjutavad eelkõige teatavate piirkondade veinisektorit, eriti punaste ja roosade veinide puhul. Ebakindlust veiniturul on suurendanud ka sisendikulude kasv ja tavapärasest erinevad ilmastikuolud. See kehtib eelkõige Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Portugali puhul.

(13)

Võib juhtuda, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/1225 (2) artikliga 2 kehtestatud ajutine erakorraline destilleerimismeede, mis võimaldab liikmesriikidel kehtestada veinisektoris riiklikke toetusprogramme, ei ole asjaomaste programmide suhtes kohaldatavate finantspiirangute tõttu olukorra lahendamiseks piisav. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema lubatud kasutada täiendavaid rahalisi vahendeid, et suurendada oma veinisektori riiklikesse toetusprogrammidesse tehtavaid eelarveassigneeringuid ning rahastada edasisi destilleerimistoiminguid samade rahastamiskõlblikkuse nõuete ja toetustingimuste alusel, muutes vaid rakendamistähtaega, mida tuleks kohandada vastavalt käesoleva määruse alusel rahastatavatele toimingutele. Kui liikmesriik otsustab seda võimalust kasutada, peaks käesoleva määrusega ette nähtud liidu rahaline toetus olema kättesaadav lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (3) VII lisas eelarveaastateks 2023 ja 2024 ette nähtud rahaeraldistele.

(14)

Jätkuvalt ülikõrged sisendihinnad, põllumajandustoodete hinnalangus ning teatavaid sektoreid ja liikmesriike mõjutavad probleemid võivad tekitada põllumajandustootjatele likviidsusprobleeme. Liikmesriigid on olukorra lahendamiseks kasutanud liidu riigiabi eeskirjade kohaseid riigiabimeetmeid.

(15)

Komisjon on otsustanud vastu võtta kaks põllumajanduse erakorralise toetuse paketti, millest saavad kasu teatavad liikmesriigid, et anda hüvitust kõige enam mõjutatud teravilja- ja õliseemnesektorite põllumajandustootjatele: komisjoni rakendusmääruste (EL) 2023/739 (4) ja (EL) 2023/1343 (5) eesmärk on leevendada hinnasurve tekitatud negatiivset mõju kahes eespool nimetatud sektoris. Praegune kolmas erakorralise toetuse pakett puudutab teiste liikmesriikide põllumajandustootjaid, kellel on tekkinud põllumajandusliku tootmise elujõulisust mõjutavad konkreetsed probleemid.

(16)

Seepärast tuleks vastu võtta erakorraline meede, mis aitaks lahendada kindlaks tehtud konkreetseid probleeme ja ennetada tootmise olukorra kiiret halvenemist nendes liikmesriikides, kes ei ole saanud toetust rakendusmäärustega (EL) 2023/739 ja (EL) 2023/1343 kehtestatud kahest hiljutisest põllumajandustoetuse paketist.

(17)

Eespool nimetatud raskused kujutavad endast konkreetset probleemi määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 221 tähenduses. Neid ei saa hõlpsasti lahendada kõnealuse määruse artiklite 219 või 220 kohaselt võetud meetmetega. Olukord ei ole otseselt seotud olemasoleva konkreetse turuhäirega või selle tekkimise ohuga. Samuti ei ole see seotud meetmetega, millega võideldakse loomahaiguste leviku vastu või tarbijate usalduse kaotuse vastu inimeste, loomade või taimede terviseriskide tõttu.

(18)

Kindlaks tuleks määrata igale toetust saavale liikmesriigile eraldatav summa vastavalt iga asjaomase liikmesriigi osakaalule liidu põllumajandussektoris, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (6) III lisas sätestatud otsetoetuste netoülemmäärad. Hispaaniale, Itaaliale ja Portugalile ette nähtud summade puhul tuleks arvesse võtta, et neid liikmesriike on erakorralised ebasoodsad ilmastikuolud kõige enam mõjutanud. Lätile ja Leedule ette nähtud summade puhul tuleks arvesse võtta, et nende riikide piimasektor on eriti keerulises olukorras.

(19)

Toetust saavad liikmesriigid peaksid jagama toetust kõige tõhusamate kanalite kaudu objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, võttes arvesse asjaomaseid põllumajandustootjaid tabanud probleemide ja majandusliku kahju ulatust. Nad peaksid tagama, et põllumajandustootjad on lõplikud abisaajad, ning vältima turu- või konkurentsimoonutusi.

(20)

Kuna toetust saavatele liikmesriikidele eraldatava summaga hüvitatakse ainult osa mõjutatud piirkondade põllumajandustootjate kantud tegelikust kahjust, tuleks neil liikmesriikidel lubada anda kõnealustele tootjatele täiendavat riiklikku toetust käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul.

(21)

Selleks et toetust saavad liikmesriigid saaksid kasutada põllumajandustootjate raskustega toimetulekuks mõeldud toetust vastavalt vajadusele, peaks neil olema lubatud kumuleerida kõnealune toetus muude Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist rahastatavate toetustega.

(22)

Selleks et vältida ülemäärast hüvitamist, peaksid toetust saavad liikmesriigid võtma arvesse toetust, mida antakse muude riiklike või liidu toetusvahendite või erakavade alusel selleks, et reageerida asjaomasele majanduskahjule.

(23)

Kuna liidu toetus on kehtestatud eurodes, tuleb meetme ühetaolise ja samaaegse kohaldamise tagamiseks määrata kindlaks summa omavääringusse konverteerimise kuupäev liikmesriikide puhul, kus ei ole eurot kasutusele võetud, st Tšehhi, Taani ja Rootsi puhul. Kuna käesolevas määruses ei ole sätestatud toetusetaotluste esitamise tähtaega, on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/127 (7) artikli 30 lõike 3 kohaldamisel asjakohane käsitada käesoleva määruse jõustumise kuupäeva käesolevas määruses sätestatud summade vahetuskursi rakendusjuhuna.

(24)

Eelarvelistel põhjustel peaks liit rahastama toetust saavate liikmesriikide kulusid ainult juhul, kui sellised kulud on kantud teatavaks rahastamiskõlblikkuse tähtajaks. Kõnealuse erakorralise meetme alusel antav toetus tuleks välja maksta 31. jaanuariks 2024.

(25)

Toetust saavad liikmesriigid peaksid edastama komisjonile üksikasjaliku teabe käesoleva määruse rakendamise kohta, et liit saaks jälgida käesoleva määrusega kehtestatud meetme tõhusust.

(26)

Selleks et toetus jõuaks põllumajandustootjateni nii ruttu kui võimalik, peaks toetust saavatel liikmesriikidel olema võimalus rakendada käesolevat määrust võimalikult kiiresti. Seepärast peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(27)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,