„LISA

ARTIKLI 2 LÕIKES 1 OSUTATUD PARAMEETRID

A.   MÕISTED

„Aktiivantennisüsteemid“ (Active antenna systems, AAS) – tugijaam ja antennisüsteem, kus antennikomponentide vahelist amplituudi ja/või faasi reguleeritakse pidevalt, nii et antenni kiirgusdiagramm kohandub lühiajalistele muutustele eetris. Siia alla ei kuulu antennikiire kuju muutmine pikemaks ajaks, nt püsiv elektriline allakallutus. AAS tugijaamades on antennisüsteem integreeritud tugijaamasüsteemi või toote osaks.

„Passiivsed antennisüsteemid“ (Non-active antenna systems. non-AAS) – tugijaam ja antennisüsteem, milles on üks või mitu antenniühendust, mis on ühendatud ühe või mitme eraldi projekteeritud passiivse antennikomponendiga raadiolainete väljakiirgamiseks. Antennikomponentidesse saabuvate signaalide amplituudi ja faasi ei reguleerita vahetpidamata vastavalt lühiajalistele muutustele eetris.

„Ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus“ (EIRP) – antenni sisendisse antava võimsuse korrutis antennivõimendusega (absoluutne või isotroopne võimendus), isotroopse antenni suhtes antud suunas.

„Kogu kiirgusvõimsus“ (TRP) näitab, kui palju võimsust liitantenn kiirgab. Võrdub antennivõre süsteemi kogu sisendvõimsusega, millest arvatakse maha antennivõre süsteemi sisesed võimsuskaod. TRP on kogu kiirgusväljas eri suundades kiiratava võimsuse integraal vastavalt järgmisele valemile:

kus P(θ,φ) on võimsus, mida antennivõre süsteem kiirgab suunas (θ,φ), mis saadakse vastavalt valemile:

P(θ, φ) = PTxg(θ, φ)

kus PTx tähistab antennivõre juhitud sisendvõimsust (vattides) ja g(θ,φ) tähistab antennivõre võimendust suunal (θ, φ).

B.   ÜLDISED PARAMEETRID

Maapealsel 2 GHz paarissagedusalal on sagedusjaotus järgmine.

1)

Dupleksrežiim on sagedustihenduse dupleks (Frequency Division Duplex, FDD). Dupleksivahe on 190 MHz; terminaljaama saatesagedus (FDD üleslüli) asub alumises sagedusalas 1 920 – 1 980 MHz („alumine sagedusala“) ning tugijaama saatesagedus (FDD allalüli) asub ülemises sagedusalas vahemikus 2 110 – 2 170 MHz („ülemine sagedusala“).

2)

eraldatud sagedusploki suurus on 5 MHz kordne (1). 1 920 – 1 980 MHz alumises sagedusalas eraldatud sagedusploki alumine sageduspiir võetakse võrdseks sagedusvahemiku alumise servaga 1 920 MHz või 5 MHz kordsega sellest servast. 2 110 – 2 170 MHz ülemises sagedusalas eraldatud sagedusploki alumine sageduspiir võetakse võrdseks sagedusvahemiku alumise servaga 2 110 MHz või 5 MHz kordsega sellest servast. Eraldatud sagedusploki suurus võib jääda vahemikku 4,8–5 MHz, kui see mahub eespool määratletud 5 MHz suuruse sagedusploki piiresse.

3)	1 920 – 1 980 MHz alumist sagedusala võib tervikuna või osaliselt kasutada üksnes üleslüli tööks (2) ilma paarissageduseta 2 110 – 2 170 MHz ülemises sagedusalas.

4)	2 110 – 2 170 MHz ülemist sagedusala võib tervikuna või osaliselt kasutada üksnes allalüli tööks (3) ilma paarissageduseta 1 920 – 1 980 MHz alumises sagedusalas.

5)	Tugijaama ja terminaljaama saatesagedus peab vastama vastavalt C ja D osas sätestatud tehnilistele tingimustele.

C.   TUGIJAAMADE TEHNILISED TINGIMUSED – SAGEDUSPLOKI SERVAMASK

Tugijaamade järgmised, sagedusploki servamaskideks (Block Edge Masks, BEM) nimetatavad tehnilised parameetrid moodustavad olulise osa tingimustest, millega tagatakse külgnevate võrkude operaatorite vaheliste kahe- või mitmepoolsete lepingute puudumise korral nende võrkude kooseksisteerimine. Kui kõik selliste võrkude operaatorid, keda see mõjutab, lepivad kokku leebemates tehnilistes parameetrites, võib kasutada ka neid, tingimusel, et need operaatorid jätkavad muude teenuste, rakenduste või võrkude kaitsmiseks kohaldatavate tehniliste tingimuste ja piiriülesest koordineerimisest tulenevate kohustuste täitmist.

Sagedusploki servamask koosneb mitmest komponendist, vt tabel 1. Plokisisese võimsuse piirnormi kohaldatakse operaatorile eraldatud ploki suhtes. Baassagedusala võimsuse piirnorm, millega kaitstakse teiste operaatorite sagedusala, ja üleminekuvahemiku võimsuse piirnorm, mis võimaldab filtriga piiramist plokisiseselt kuni baassagedusala võimsuse piirnormini, kujutavad endast plokiväliseid komponente.

Võimsuse piirnormid on esitatud non-AASi ja AASi jaoks eraldi. Non-AASi võimsuse piirnormi kohaldatakse keskmise EIRP suhtes. AASi võimsuse piirnormi kohaldatakse keskmise TRP (4) suhtes. Keskmise EIRP ja keskmise TRP mõõtmiseks võetakse ajavahemiku ja mõõdetava ribalaiuse keskmine. Keskmise EIRP või keskmise TRP määramiseks keskmistatakse ajaliselt signaalide aktiivsed osad ja see vastab ühele võimsuse reguleerimise seadistusele. Keskmine EIRP või keskmine TRP määratakse sageduslikult mõõdetava ribalaiuse kohta, mis on esitatud tabelites 2, 3 ja 4 (5). Üldiselt, kui ei ole kindlaks määratud teisiti, vastavad BEMide võimsuse piirnormid asjaomase seadme kiiratavale koguvõimsusele, sealhulgas kõik saateantennid, välja arvatud juhul, kui non-AAS baasjaamade põhi- ja üleminekunõuded on esitatud antenni kohta.

Sagedusploki servamask (BEM)

Tabel 1

BEMi komponentide määratlemine

BEMi komponent	Määratlus
Plokisisene	Viitab plokile, mille jaoks on sagedusploki servamask eraldatud.
Baassagedusala	FDD allalüli sagedusalas traadita elektroonilise lairibaside teenuste jaoks kasutatav spekter, välja arvatud operaatorile eraldatud plokk ja vastavad üleminekuvahemikud.
Üleminekuvahemik	Operaatorile eraldatud plokist 0–10 MHz allapoole ja 0–10 MHz ülespoole jääv spekter FDD allalüli sagedusalas. Üleminekuvahemikud ei kehti sagedusalades alla 2 110 MHz ja üle 2 170 MHz.

Tabel 2

Non-AAS ja AAS tugijaamade plokisisese võimsuse piirnormid

BEMi komponent	Sagedusvahemik	Non-AASi EIRP piirnorm	AASi TRP piirnorm
Plokisisene	Operaatorile eraldatud plokk.	Ei ole tingimata tarvilik. Kui liikmesriik on kehtestanud ülempiiri, võib kohaldada väärtust 65 dBm/(5 MHz) antenni kohta.	Ei ole tingimata tarvilik. Kui liikmesriik on kehtestanud ülempiiri, võib kohaldada väärtust 57 dBm/(5 MHz) kärje  (6) kohta.

Selgitus tabeli 2 juurde

Plokisisese TRP vastava piirnormi kindlaksmääramisel järgitakse juhiseid, mis on esitatud dokumendi ETSI TS 138 104 V15.6.0 F lisa jaotistes F.2 ja F.3, võttes aluseks 17 dBi suuruse antennivõimenduse ja kokku kaheksa antennikomponenti, millest moodustub kiir (skaleerimistegur 9 dB).

65 dBm/(5 MHz) – 17 dBi + 9 dB = 57 dBm/(5 MHz).

Tabel 3

Non-AAS ja AAS tugijaamade baassagedusala plokivälise võimsuse piirnormid

BEMi komponent	Sagedusvahemik FDD allalüli piires	Non-AASi keskmine EIRP piirnorm antenni kohta  (7)	AASi keskmine TRP piirnorm kärje kohta  (8)	Ribalaius mõõtmisel
Baassagedusala	Sagedused, mis asuvad kaugemal kui 10 MHz ploki alumisest või ülemisest servast	9 dBm	1 dBm	5 MHz

Tabel 4

Non-AAS ja AAS tugijaamade üleminekuvahemiku plokivälise võimsuse piirnormid

BEMi komponent	Sagedusvahemik FDD allalüli piires	Non-AASi keskmine EIRP piirnorm antenni kohta  (9)	AASi keskmine TRP piirnorm kärje kohta  (10)	Ribalaius mõõtmisel
Üleminekuvahemik	–10 kuni –5 MHz ploki alumisest servast	11 dBm	3 dBm	5 MHz
	–5 kuni 0 MHz ploki alumisest servast	16,3 dBm	8 dBm	5 MHz
	0 kuni +5 MHz ploki ülemisest servast	16,3 dBm	8 dBm	5 MHz
	+5 kuni +10 MHz ploki ülemisest servast	11 dBm	3 dBm	5 MHz

Selgitus tabelite 3 ja 4 juurde

Kooskõlas dokumendi ETSI TS 138 104 (V15.6.0) F lisa jaotistes F.2 ja F.3 AASi tugijaamade jaoks standarditud soovimatu kiirgusvõimsusega (TRP) on plokivälise TRP piirnormiks määratud väärtus, mis vastab kokku kaheksale antennikomponendile, millest moodustub kiir, ja mille tulemuseks on 8 dB suurune erinevus AASi ja non-AASi vahel, nagu ka plokisisese võimsuse puhul.

D.   TERMINALJAAMADE TEHNILISED TINGIMUSED

Tabel 5

Terminaljaama BEMi plokisisene võimsuse piirnorm

Suurim keskmine plokisisene võimsus (11)

24 dBm

Selgitus tabeli 5 juurde

Liikmesriigid võivad seda piirnormi lõdvendada konkreetsete rakenduste, näiteks maapiirkondades asuvate paiksete terminaljaamade puhul, tingimusel et muid teenistusi, võrke ja seadmeid ei häirita ja et piiriülesed kohustused on täidetud.