(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (2) artikli 12 lõike 2 esimese lõigu punkti d kohaselt võib kulukohustustega sidumata assigneeringud, mis on seotud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 4 lõike 1 kohaste Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) rahastatud meetmetega, üle kanda järgmisse eelarveaastasse. Ülekandmine peab jääma 2 % piiresse Euroopa Parlamendi ja nõukogu heakskiidetud esialgsetest assigneeringutest ega tohi ületada summat, mille võrra eelmisel eelarveaastal otsetoetusi kohandati vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (3) artiklile 8.

(2)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõike 5 kohaselt ja erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 12 lõike 2 kolmandast lõigust peavad liikmesriigid maksma tagasi määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 12 lõike 2 esimese lõigu punktis d osutatud assigneeringud, mis kanti üle lõplikele toetusesaajatele, kelle suhtes kohaldati kohandamise määra eelarveaastal, millesse assigneeringud üle kanti. Nimetatud tagasimakset lõplikele toetusesaajatele kohaldatakse üksnes nendes liikmesriikides, kus eelmisel eelarveaastal kohaldati finantsdistsipliini (4).

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõikele 7 tuleb ülekantavate summade kindlaksmääramisel arvesse võtta kõnealuse määruse artiklis 25 osutatud põllumajandussektori kriisireservi summasid, mida ei ole eelarveaasta lõpuks kriisimeetmete jaoks kättesaadavaks tehtud.

(4)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1710 (5) artikli 1 lõike 1 kohaselt kohaldatakse finantsdistsipliini 2018. kalendriaasta otsetoetuste suhtes, et luua kriisireserv. 2019. eelarveaastal ei ole seda kriisireservi kasutatud.

(5)

Selle tagamiseks, et finantsdistsipliini kohaldamise tulemusena kasutamata jäänud assigneeringute tagasimaksmine lõplikele toetusesaajatele oleks proportsionaalne finantsdistsipliini kohandamise summaga, on asjakohane, et komisjon määrab kindlaks summad, mida liikmesriigid saavad tagasimakseteks kasutada.

(6)

Et liikmesriigid ei peaks tagasimaksmisel tegema täiendavat makset, tuleb käesolevat määrust kohaldada alates 1. detsembrist 2019. Järelikult on käesoleva määrusega kindlaks määratud summad lõplikud ning neid kohaldatakse, ilma et see piiraks vähenduste kohaldamist määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 41 alusel, mis tahes muude korrektsioonide suhtes, mida võetakse arvesse igakuist makset käsitlevas otsuses liikmesriikide makseasutuste poolt kantud kulude hüvitamiseks 2019. aasta oktoobri eest kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 18 lõikega 3, ning kõnealuse määruse artikli 18 lõike 4 kohaste mahaarvamiste või lisamaksete või mis tahes otsuste suhtes, mis tehakse raamatupidamise aruande kontrollimise ja heakskiitmise menetluse käigus.

(7)

Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 12 lõike 2 sissejuhatava lause kohaselt võib kulukohustustega sidumata assigneeringuid kanda üle üksnes järgmisse eelarveaastasse. Seepärast on asjakohane, et komisjon määrab määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 26 lõike 5 kohase tagasimaksmise puhul liikmesriikide kulude toetuskõlblikkuse kuupäevad, võttes arvesse kõnealuse määruse artiklis 39 määratletud põllumajanduslikku eelarveaastat.

(8)

Kuna andmete avaldamisest assigneeringute kasutamise kohta ajavahemikul 16. oktoobrist 2018 kuni 15. oktoobrini 2019 EAGFi 2019. aasta eelarve selles osas, mida täidetakse koostöös liikmesriikidega, jääb väga vähe aega kuupäevani, millal käesolevat määrust tuleks kohaldama hakata, s.o 1. detsembrini 2019, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,