(1)

18. detsembril 2013 teavitas Rootsi komisjoni oma 30. augusti 2013. aasta otsusest võtta kaitsemeede, millega keelatakse keeglikurikate paigaleasetamise masina Brunswick GSX (edaspidi „kurikamasin“) ja selle osade lisakomplekti „Advanced Guards“ (edaspidi „lisakomplekt“) turule laskmine ja kõrvaldatakse need masinad turult. Mõlema toote valmistaja on Brunswick Bowling & Billiards (edaspidi „tootja“).

(2)

Mis puudutab turult kõrvaldamist, siis pakkus Rootsi tootjale võimalust kas operaatori töökeskkonnaga seotud vead parandada, kurikamasin ja lisakomplekt tagasi võtta ning need samasuguste või samaväärsete tehniliselt veatute toodetega asendada või võtta kurikamasin ja lisakomplekt tagasi ning maksta omanikule selle eest hüvitist.

(3)

Kaitsemeetme põhjustena tõi Rootsi esile selle, et kurikamasin ja lisakomplekt ei täitnud teatavaid direktiivi 2006/42/EÜ I lisas sätestatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, ning mõne harmoneeritud standardi ebaõige kohaldamise.

(4)

Pärast Rootsilt kaitsemeetme kohta teate saamist alustas komisjon konsulteerimist asjaomaste isikutega nende seisukohtade ärakuulamiseks. 11. aprillil 2014 saatis komisjon tootjale kirja ja tootja esitas oma tähelepanekud 24. juunil 2014. Komisjon kohtus tootjaga 24. septembril 2014 ja 24. mail 2016. Tootja saatis 6. detsembril 2016 komisjonile lisaselgitusi. Komisjon vahetas mitu korda teavet ka Rootsi ametiasutustega, Rootsi töökeskkonnaametiga (kirjavahetus e-posti teel, arutelud masinatöörühma koosolekutel ning masinate turujärelevalve rühmas).

(5)

Rootsi märkis, et enne kaitsemeetme võtmist võtsid tema ametiasutused tootjaga mitmel korral ühendust, et selgitada talle kurikamasina ja lisakomplekti vigu, mis tuli direktiivi 2006/42/EÜ nõuete täitmiseks parandada. Kuna aga mitu aastat kestnud arutelu järel oli parandatud vaid pool vigadest, pidas Rootsi vajalikuks käivitada kaitseklausli mehhanismi. Võetud meetmete kohta selgitasid Rootsi ametiasutused, et nad järgisid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (2) artiklis 18 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt, arvestades riskide suurust ja turult kõrvaldamise kulusid, ei nõutud olemasolevate kurikamasinate ja lisakomplekti turult kõrvaldamise puhul teatavaid meetmeid, mida nõutakse uute kurikamasinate ja lisakomplektide puudustega tegelemisel. Tegemist on meetmetega, mis käsitlevad kolme sellise eraldi tule paigaldamist, mis näitavad juhtpaneelil eri režiime, nende masinatevaheliste juurdepääsupunktide laiendamist, mida kasutatakse ka tööplatvormidena, ning ülevaadet ohualast.

(6)

2015. aastal teavitas Rootsi komisjoni, et tootja kõrvaldas kurikamasina ja lisakomplekti puudused, millele osutati kaitsemeetmes, üksnes Gustavsbergi boolingukeskuses.

(7)

Lisaks neile konsultatsioonidele korraldas komisjon sõltumatu uuringu (3) (edaspidi „uuring“), et hinnata, kas kurikamasin ja lisaseade vastasid ajal, millal Rootsi kaitsemeetme võttis, direktiivi 2006/42/EÜ I lisas sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Uuringu täiendamiseks kontrollisid sõltumatud eksperdid Gustavsbergis paigaldatud lisakomplektiga kurikamasinat ning kohtusid Rootsi ametiasutuste ja tootja kapitaliturunduse ja -juhtimise asepresidendiga.

(8)

Komisjoni uuringuga seoses konsulteeriti asjaomaste isikutega. Tootja esitatud märkustes ei seata uuringu järeldusi kahtluse alla, sest need osutavad, et kurikamasin ja lisakomplekt, mis paigaldati Gustavsbergis pärast seda, kui Rootsi teavitas komisjoni kaitsemeetme võtmisest, vastavad nõuetele.

(9)

Mis puudutab tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, millele Rootsi tugines, siis nõutakse juhtimisseadiseid käsitleva tervisekaitse- ja ohutusnõuetega (punkt 1.2.2) ning masina kohta antavaid hoiatusi ja teavet käsitleva tervisekaitse- ja ohutusnõuetega (punkt 1.7.1), et juhtimisseadised oleksid nähtavad, paigaldatud nii, et nende käsitsemine on ohutu, ning et teave ja hoiatused nende kohta oleksid esitatud Euroopa Liidu keeles, mille on kindlaks määranud liikmesriik, mille turule masinad lastakse.

Selle kohta märkis Rootsi, et üks masina juhtpaneelil olevaid nuppe ei olnud märgistatud ja tekst juhtpaneelil oli ingliskeelne, kuigi ametlik keel selles liikmesriigis, mille turule masinad lasti, on rootsi keel. Lisaks tähistasid eri režiime kolm eraldi tuld. Nende kolme tule värvid olid eri masinatel erinevalt paigutatud ja seetõttu võis neid valesti mõista. Hädaseiskamismärk oli kinnitatud tagurpidi.

Tootja märkis, et kontrollpaneeli tuledega võis tõepoolest väike segadus tekkida.

Juhtimisseadiste selge nähtavuse ja märgistuse kohta möönis tootja, et tegelike masinate, siltide ja kasutusjuhendite vahel on teatavaid mittevastavusi.

Peale selle väitis tootja, et silte, mis ei mõjuta ohutusfunktsioone kuidagi, ei ole tingimata vaja tõlkida.

Lisaks nõutakse tervisekaitse- ja ohutusnõuetes (punkt 1.2.2) ka seda, et juhtimisseadised peavad olema projekteeritud nii, et nende käivitamine ei ole võimalik, kui keegi viibib ohualas.

Rootsi väitel oli võimalik masin taaskäivitada, kuigi operaatoril puudus ülevaade ohualast, mis tekitas riski, et keegi võib ohualas viibida.

Tootja ei olnud Rootsiga nõus, et operaator on ohualalt halvasti nähtav, sest puuduvad teated ohutusega seotud vahejuhtumite kohta ja teised liikmesriigid on teinud järelduse, et „nähtavus, mis ei ole küll vahest ideaalne, on tegelikult piisav, arvestades et operaator tegutseb masinaid käivitades mõistliku ja oodatava ettevaatlikkusega“.

Komisjon on siiski seisukohal, et operaatori oodatavale ettevaatlikkusele tuginemine masina käivitamisel ei tee riski olematuks, sest endiselt puudulik ülevaade ohualast ei võimalda operaatoril kontrollida, kas keegi viibib ohualas.

Seega, võttes arvesse eespool esitatud argumente ja neid argumente kinnitavat uuringut, võib teha järelduse, et direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktides 1.2.2 ja 1.7.1 sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuded ei ole kurikamasina ja lisakomplekti puhul täidetud.

(10)

Tervisekaitse- ja ohutusnõuetes ergonoomika kohta (punkt 1.1.6), nõuetes masina hoolduse kohta (punkt 1.6.1) ning nõudes juurdepääsu kohta töötamiskohtadele ja hoolduspunktidele (punkt 1.6.2) nõutakse sellist masina projekteerimist ja ehitamist, mis lihtsustab operaatori tööd, võimaldades tal töötada mugavalt ja turvaliselt, väljaspool ohualasid.

Sellega seoses rõhutas Rootsi, et vaadeldavate kurikamasinate juurdepääsupunktid ja tööplatvormid ei täida nimetatud tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, sest juurdepääsutee, mis toimib ka nende masinate vahelise tööplatvormina, oli mõõtmise kohaselt vaid 190 mm laiune. Mõnel juhul pidid operaatorid kitsastel metallservadel tasakaalu hoidma. Selline töökeskkond tekitas tarbetu riski masinasse kukkuda. Lisaks lõppes nende masinate vaheline juurdepääsutee järsult servaga, mis tekitab ohu umbes 1 000 mm kõrguselt kukkuda.

Oma EÜ vastavusdeklaratsioonis viitas tootja harmoneeritud standardile EN ISO 14122-2:2001, kuid ei esitanud tehnilises toimikus seost harmoneeritud standardite viidete ja vastavate tervisekaitse- ja ohutusnõuete vahel, mida nõutakse direktiivi 2006/42/EÜ VII lisas. Hoolimata sellest tootjapoolsest puudujäägist tegi Rootsi kindlaks tervisekaitse- ja ohutusnõuded, mida viide sellele harmoneeritud standardile võis hõlmata. Konkreetsemalt tegi Rootsi kindlaks, et viide harmoneeritud standardile puudutas direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktides 1.1.6, 1.6.1 ja 1.6.2 sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõudeid.

Harmoneeritud standardis EN ISO 14122-2:2001 sätestatakse tehnilised ohutusnõuded masinale püsijuurdepääsuvahenditele ja konkreetsemalt masina tööplatvormidele ja käiguteedele. Rootsi märkis, et kuigi selle standardi puhul on nõutav laius 500 mm, oli kurikamasina käigutee laius 190 mm.

Sellega seoses märkis tootja, et 190 mm laiust kitsast käiguteed peeti ohutuks ja sobivaks, pidades silmas ettenähtud ja eeldatavat kasutamist, juurdepääsu sagedust ja palli tagastusala tehnilist taset, isegi kui standardit EN ISO 14122-2: 2001 ei kohaldatud selle suhtes täielikult. Seega, kuigi tootja viitas vastavusdeklaratsioonis sellele standardile, ei kohaldanud ta seda.

Mis puudutab kurikamasinale eestpoolt lähenemisega seonduvat kukkumisohtu, hindas tootja, et alternatiivne platvorm eesmisele platvormile minekuks ja sealt mahatulekuks, mida Rootsi nõudis, ei ole vajalik, sest masinale lähenetakse eestpoolt väga harva, võttes arvesse maailmas olemasolevate masinate konstruktsiooni, mille puhul on olemas juurdepääs eeskätt tagantpoolt.

Komisjon on seisukohal, et vigastuste ohtu (kukkumisel või tasakaalu kaotamisel) kurikamasinatele lähenedes, mida põhjustab kitsas läbikäik masinate vahel või masina eesosa 1 000 mm kõrgune järsk lõpp, ei saa eirata, väites, et juurdepääsuteed kasutatakse harva või et paremini teha ei ole võimalik.

Seega, võttes aluseks eespool esitatud argumendid ja arvestades neid argumente kinnitavat uuringut, võib teha järelduse, et direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktides 1.1.6, 1.6.1 ja 1.6.2 sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuded ei ole kurikamasina puhul täidetud.

(11)

Mis puudutab direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktides 1.3.8 ja 1.4 sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, märkis Rootsi, et kurikamasinate vahelised kaitsepiirded peavad olema piisavalt kõrged, et need hoiaksid ära töötajate kokkupuute külgnevate töötavate masinate ohtlike liikuvate osadega. Kaitsepiire peab katma masina kogu külje, s.t kuni masina korpuse esiküljeni. Ometi oli mõnes töökohas masinate vahele paigaldatud kaitsetõke kõigest 500 mm kõrgune ja teistes kohtades, kus inimesed töötasid, puudus see üldse. See põhjustas ohu kõrval asetsevasse masinasse kukkuda. Seetõttu ei vasta struktuur tervisekaitse- ja ohutusnõuetele (punkt 1.3.8), mis käsitlevad liikuvatest osadest tulenevate ohtude eest kaitsvate seadiste valikut.

Oma EÜ vastavusdeklaratsioonis viitas tootja harmoneeritud standardile EN ISO 13857:2008, kuid ei esitanud tehnilises toimikus seost harmoneeritud standardite viidete ja vastavate tervisekaitse- ja ohutusnõuete vahel, mida nõutakse direktiivi 2006/42/EÜ VII lisas. Hoolimata sellest tootjapoolsest puudujäägist tegi Rootsi kindlaks tervisekaitse- ja ohutusnõuded, mida viide sellele harmoneeritud standardile võis hõlmata. Konkreetsemalt tegi Rootsi kindlaks, et viide harmoneeritud standardile puudutas direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktis 1.3.8 sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuet.

Harmoneeritud standardis EN ISO 13857:2008 kehtestatakse tehnilised nõuded masinate ohutusvahemike kohta, mis väldivad käte ja jalgade sattumist ohtlikku alasse. Rootsi viitab sellele standardile, tugevdamaks oma põhjendust selle kohta, et tootja ei täida punkti 1.3.8 tervisekaitse- ja ohutusnõuet.

Hoolimata sellest, et vastavusdeklaratsioonis standardile viidatakse, ei tuginenud tootja Rootsi ametiasutustele selgitusi andes toote direktiivi nõuetele vastavuse tõestamiseks standardile. Selle asemel märkis tootja, et masinate vahele paigaldatud 500 mm kaitsevõre oli kavandatud selleks, et tagada maksimaalne kaitse, järgides samas kogu Euroopas kehtivaid üldisi laekõrguse nõudeid. Kõrgem kaitsepiire tagaks täiendava ohutusmeetme, kuid selline lisaohutus väheneks, kui laes asuvad tõkked takistavad kaitsepiirete paigaldamist või kui kaitsepiirdeid muudetakse laes asuvate tõketega kohandamiseks valesti.

Komisjon on seisukohal, et masinate vahele paigaldatud kaitsevõre kõrgus 500 mm laes asuvatest tõketest tingituna ei selgita, miks mõnes töökohas kaitsevõred sootuks puudusid, ja see ei kaota kõrval asetsevasse masinasse kukkumise ohtu.

Seega, tuginedes eespool esitatud argumentidele ja võttes arvesse neid argumente kinnitavat uuringut, võib teha järelduse, et direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktis 1.3.8 sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuded ei ole kurikamasina ja lisakomplekti puhul täidetud.

Peale selle selgitas Rootsi kurikamasina kohta, et masina korpuses on väikesed uksed, mida saab avada, kuid millel ei ole lukustusmehhanismi, mis peataks masina, kui uksed on lahti.

Oma EÜ vastavusdeklaratsioonis viitas tootja harmoneeritud standardile EN 953:1998, kuid ei esitanud tehnilises toimikus seost harmoneeritud standardite viidete ja vastavate tervisekaitse- ja ohutusnõuete vahel, mida nõutakse direktiivi 2006/42/EÜ VII lisas. Hoolimata sellest tootjapoolsest puudujäägist tegi Rootsi kindlaks tervisekaitse- ja ohutusnõuded, mida viide sellele harmoneeritud standardile võis hõlmata. Konkreetsemalt tegi Rootsi kindlaks, et viide harmoneeritud standardile puudutas direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktides 1.3.8 ja 1.4 sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõudeid.

Harmoneeritud standardis EN 953:1997+A1:2009 kehtestatakse masinate kaitsete tehnilised ohutusnõuded ning kohtkindlate ja teisaldatavate kaitsete projekteerimise ja ehitamise üldnõuded. Rootsi viitab sellele standardile, tugevdamaks oma põhjendust selle kohta, et tootja ei täida punktide 1.3.8 ja 1.4 tervisekaitse- ja ohutusnõudeid.

Sellega seoses selgitas tootja, et asjaolu, et masina korpuses on iga elemendi juurde viiv teine väiksem uks, millel ei ole masinat seiskavat lukustust, ei ole direktiiviga 2006/42/EÜ vastuolus, sest tagumise osa kaitsete juurde tuleb minna väga harva ja kinnitatud kaitsepiirded pakuvad sellisel juhul piisavat kaitset. Tootja märkis, et tuginedes sellele põhjendusele ja standardiile EN 953, valiti kinnitatud kaitsepiire. See ei lahendanud puuduva blokeerimismehhanismi probleemi.

Komisjon on seisukohal, et liikuvatest osadest tekkivat riski ei kõrvaldatud, sest lukustusmehhanism ei peatanud masinat, kui töötaja sellele lähenes.

Seega, võttes aluseks eespool esitatud argumendid ja arvestades neid argumente kinnitavat uuringut, võib teha järelduse, et direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktides 1.3.8 ja 1.4 sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuded ei ole kurikamasina puhul täidetud.

Rootsi märkis ka, et palli tagastusmehhanismi kohal olev kaitsekate ei vasta direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktis 1.4.2.1 sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõudele kinnitatud kaitsepiirete kohta, sest see ei ole kuidagi kinnitatud, ning see ei vasta direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktis 1.4.2.2 sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele avatavate blokeeringuga kaitsepiirete kohta, sest blokeerimismehhanismi ei ole.

Rootsi viitas kõnealusel juhul ka standardile EN 953:1997+A1:2009, et toonitada oma põhjendust selle kohta, et tootja ei täida punktide 1.4.2.1 ja 1.4.2.2 tervisekaitse- ja ohutusnõudeid.

Tootja väitis aga, et pallitagastussüsteemi katte juurde on vaja minna palju harvem kui kord vahetuse jooksul, ja piirdus oma selgitustes väitega, et standardites soovitatakse kinnitatud kaitsepiiret. Tema arvates puudub vajadus võtta Rootsi nõutud meetmeid.

Komisjon on seisukohal, et palli tagastusmehhanismi kohal oleva kaitsekatte puhul ei ole liikuvatest osadest põhjustatud risk kõrvaldatud, sest lisaks blokeerimismehhanismi puudumisele ei ole kinnitatavad kaitsepiirded kinnitatud.

Seega, võttes aluseks eespool esitatud argumendid ja arvestades neid argumente kinnitavat uuringut, võib teha järelduse, et direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktides 1.4.2.1 ja 1.4.2.2 sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuded ei ole kurikamasina puhul täidetud.

(12)

Mis puudutab punktides 1.7.4, 1.7.4.1 ja 1.7.4.2 sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, andis Rootsi kasutusjuhendeid käsitlevate nõuete kohta teada, et kurikamasinale ja lisakomplektile kinnitatud pilt peaks näitama, kus kaitsepiirded asuvad, kuid pilt ei vastanud nende tegelikule asukohale masinal. Kasutusjuhendite kohta ütles Rootsi, et tarnitud masinatele vastavaid kasutusjuhendeid, mis peaksid käsitlema eri tööoperatsioone, ei ole.

Tootja väitis kasutusjuhendite puudumise kohta, et koos masinatega tarniti tõlgitud juhendid, nii et on võimalik, et kontrollitud boolingukeskustes olid kasutusjuhendid valesse kohta pandud. Märgiseid, mis ohutusfunktsioone kuidagi ei mõjuta, ei tõlgitud. Lisaks sellele ei pruukinud inspektorite vaadeldud masinamärgised ja kasutusjuhendid masinaga vastavuses olla sellepärast, et piirkondlikud inspektorid esitasid tootjale erinõudeid ja nende nõuete täitmiseks oli vähe aega.

Komisjon leiab, tuginedes eespool esitatud argumentidele ja võttes arvesse neid argumente kinnitavat uuringut, et direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktides 1.7.4, 1.7.4.1 ja 1.7.4.2 sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuded ei ole kurikamasina ja lisakomplekti puhul täidetud.

(13)

Direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktis 1.1.2 sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetega, mis käsitlevad ohutuse tagamise põhimõtteid, pannakse kohustus, et masin peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et inimesed ei satu masinaga töötades ohtu, kui seda tehakse ettenähtud tingimuste kohaselt, arvestades ka selle iga põhjendatult ettenähtava väärkasutamise võimalust.

Rootsi märkis, et turvablokeeringutes kasutatud paigaldusklambrid olid kinnitatud tavaliste kruvidega, mida on vastupidiselt ohutuse tagamise põhimõttele lihtne tavaliste tööriistadega eemaldada. See toob kaasa ettenähtava väärkasutamise riski, et blokeeritud uste kasutamise asemel eemaldatakse paigaldusklambrid.

Tootja väitis, et selle põhjuseks on asjaolu, et blokeeritud uksed tagavad mõistliku juurdepääsu, mis vähendab operaatori motiivi ulatusliku hoolduse tegemisel blokeeringud eemaldada. Tavalised kruvid vähendavad kaitsepiirete süsteemile püsiva kahju tekitamise või kaitsepiirete alalise eemaldamise ohtu.

Rootsi selgitas veel, et kinnitatud kaitsepiirded olid paigaldatud kiiravatavate klambritega, millega kaasnes risk, et keegi võib kinnitatud kaitsepiirde avada ja kasutada seda juurdepääsuks blokeeritud uste asemel. Rootsi lisas, et kui riskihindamine näitab, et paigaldatud peaks olema kinnitatud kaitsepiire, ei tohi seda projekteerida nii, et see pakub meelitavat võimalust pääseda masinale juurde, avades lukustatud värava kasutamise asemel kinnitatud kaitsepiirded.

Tootja põhjendas kiiravatavate klambrite kasutamist sellega, et nii vähendatakse töötajate motiivi kinnitatud kaitsepiirded eemaldada.

Oma EÜ vastavusdeklaratsioonis viitas tootja harmoneeritud standardile EN 1088:1995+A1:2007, kuid ei esitanud tehnilises toimikus seost harmoneeritud standardi viite ja vastavate tervisekaitse- ja ohutusnõuete vahel, mida nõutakse direktiivi 2006/42/EÜ VII lisas. Hoolimata sellest puudusest sidus Rootsi selle harmoneeritud standardi viite direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktis 1.1.2 sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõudega.

Harmoneeritud standardis EN 1088+A2:2008 kehtestatakse tehnilised ohutusnõuded masinate kaitsepiiretega seotud blokeerseadiste kohta ning projekteerimise ja valimise põhimõtted. Rootsi viitab sellele standardile, tugevdamaks oma põhjendust selle kohta, et tootja ei täida punkti 1.1.2 tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Tootja märkis, et standardi punkti 5.7.1 märkuses 4 öeldakse, et „mõistlikult ettenähtava kahjustamise“ ärahoidmiseks tuleb võtta arvesse konkreetse seadme omadusi ja tugineda seepärast riskihindamisele. Tootja väitel tagavad blokeeritud uksed mõistliku juurdepääsu, mis vähendab operaatori motiivi blokeeringud eemaldada.

Komisjon on seisukohal, et paigaldusklambrid ja kinnitatud kaitsepiirded saab tavaliste tööriistadega hõlpsasti eemaldada, mis toob kaasa põhjendatult ettenähtava väärkasutamise, minnes masina juurde lukustatud väravaid kõrvale jättes.

Seega, tuginedes eespool esitatud argumentidele ja võttes arvesse neid argumente kinnitavat uuringut, võib teha järelduse, et direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktis 1.1.2 sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuded, mis käsitlevad ohutuse tagamise põhimõtteid, ei ole kurikamasina ja lisakomplekti puhul täidetud.

(14)

Rootsi esitatud kaitsemeetme põhjenduse, Rootsi tehtud järeldusi kinnitava sõltumatu uuringu ja tootja esitatud märkuste kontrollimine kinnitab, et kurikamasin ei vastanud 2013. aasta detsembris, millal Rootsi teavitas komisjoni meetmetest, direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktides 1.1.2, 1.1.6, 1.2.2, 1.3.8, 1.4, 1.6.1, 1.6.2, 1.7.1, 1.7.4, 1.7.4.1, 1.7.4.2 sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, ning et lisakomplekt ei vastanud punktides 1.1.2, 1.2.2, 1.3.8, 1.4, 1.7.1, 1.7.4, 1.7.4.1 ja 1.7.4.2 sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Nende puuduste pärast võib toode kahjustada inimeste tervist või ohutust. Seepärast tuleks Rootsi võetud kaitsemeetmeid pidada põhjendatuks,