27.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 345/27

(1)

Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu avaldas 24. juulil 2014 rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 9 „Finantsinstrumendid“ (edaspidi „IFRS 9“). IFRS 9 eesmärk on parandada finantsinstrumentide aruandlust, käsitledes selles valdkonnas finantskriisi ajal tekkinud mureküsimusi. Eelkõige võetakse IFRS 9-s arvesse G20 üleskutset minna üle finantsvara eeldatava krediidikahjumi kajastamisele kui rohkem tulevikku suunatud mudelile. Seoses finantsvara eeldatava krediidikahjumi kajastamisega asendab IFRS 9 rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 39.

(2)

Komisjon võttis IFRS 9 vastu komisjoni määrusega (EL) 2016/2067 (4). Kooskõlas nimetatud määrusega peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad IFRSi oma finantsaruannete koostamiseks, kohaldama IFRS 9 alates oma 1. jaanuaril 2018 või pärast seda algava esimese majandusaasta alguskuupäevast.

(3)

IFRS 9 kohaldamine võib kaasa tuua eeldatava krediidikahjumi eraldiste järsu suurenemise ning sellest tulenevalt krediidiasutuste ja investeerimisühingute esimese taseme põhiomavahendite järsu vähenemise. Samal ajal, kui Baseli pangandusjärelevalve komitees on käimas arutelud eeldatava krediidikahjumi eraldiste pikemaajalise regulatiivse käsitlemise üle, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 (5) näha ette üleminekukord, mis võimaldaks leevendada eeldatava krediidikahjumi arvestusest tuleneda võivat märkimisväärset negatiivset mõju esimese taseme põhiomavahenditele.

(4)

Oma 6. oktoobri 2016. aasta resolutsioonis rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohta: IFRS 9 (6) nõudis Euroopa Parlament nimetatud standardi järkjärgulise kasutuselevõtu korda, mis leevendaks IFRS 9-s esitatud väärtuse vähenemise mudeli kui uue mudeli mõju.

(5)

Kui krediidiasutuse või investeerimisühingu algbilanss IFRS 9 kohaldamise esimese päeva seisuga kajastab esimese taseme põhiomavahendite vähenemist selliste eeldatava krediidikahjumi eraldiste suurenemise tõttu, mis hõlmavad finantsinstrumendi kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi puhul sellise finantsvara allahindlust, mille väärtus on langenud, nagu on määratletud IFRS 9 (mis on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1126/2008 (7) lisas) (edaspidi „IFRS 9 käsitlev lisa“) lisas A, võrreldes eelmise päeva lõppbilansiga, peaks krediidiasutusel või investeerimisühingul olema lubatud arvata üleminekuperioodi jooksul oma esimese taseme põhiomavahendite hulka osa eeldatava krediidikahjumi suurenenud eraldistest. Üleminekuperiood peaks kestma kõige rohkem viis aastat ning algama 2018. aastal. Eeldatava krediidikahjumi eraldiste osa, mille võib üleminekuperioodi jooksul arvata esimese taseme põhiomavahendite hulka, peaks aja jooksul vähenema nullini, et tagada IFRS 9 täielik rakendamine üleminekuperioodi lõpule vahetult järgneval päeval. Eeldatava krediidikahjumi eraldiste mõju esimese taseme põhiomavahenditele ei tohiks üleminekuperioodil täielikult neutraliseerida.

(6)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid otsustama, kas seda üleminekukorda kohaldada, ja teavitama vastavalt pädevaid asutusi. Krediidiasutusel või investeerimisühingul peaks olema üleminekuperioodi jooksul võimalus oma algne otsus üks kord tagasi võtta, tingimusel et tal on selleks eelnev luba pädevalt asutuselt, kes peaks tagama, et selline otsus ei ole motiveeritud õigusliku arbitraaži kaalutlustest.

(7)

Kuna pärast krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt IFRS 9 esimest korda kohaldamise päeva tehtud eraldised võivad makromajanduslike väljavaadete halvenemise tõttu ootamatult suureneda, tuleks krediidiasutustele ja investeerimisühingutele võimaldada sellistel juhtudel lisaleevendust.

(8)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes otsustavad kohaldada üleminekukorda, peaksid kohandama nende regulatiivsete kapitalinõuete arvutamist, mida eeldatava krediidikahjumi eraldised vahetult mõjutavad, tagamaks, et nad ei saa sobimatut kapitalileevendust. Näiteks spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi, millega vähendatakse riskipositsiooni väärtust krediidiriski standardmeetodi alusel, tuleks vähendada teguriga, mis riskipositsiooni väärtust suurendab. See tagaks, et krediidiasutus või investeerimisühing ei saa samal ajal kasu nii oma esimese taseme põhiomavahendite suurenemisest tulenevalt üleminekukorrast kui ka riskipositsiooni väärtuse vähenemisest.

(9)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes otsustavad kohaldada käesolevas määruses sätestatud IFRS 9 üleminekukorda, peaksid avalikustama oma omavahendid, omavahendite suhtarvud ja finantsvõimenduse määra nii üleminekukorra kohaldamise kui ka kohaldamata jätmise korral, et võimaldada üldsusel teha kindlaks sellise üleminekukorra mõju.

(10)

Samuti on asjakohane näha ette üleminekukord, et teha erand riskide kontsentreerumise piirmäärast ükskõik millise liikmesriigi omavääringus nomineeritud teatavate avaliku sektori suhtes võetavate riskipositsioonide puhul. Üleminekuperiood peaks kestma kolm aastat alates 1. jaanuarist 2018 seda tüüpi riskipositsioonide puhul, mis on võetud 12. detsembril 2017 või pärast seda, samal ajal kui enne nimetatud kuupäeva võetud seda tüüpi riskipositsioonide suhtes tuleks kohaldada varem kehtinud nõudeid ja need peaksid jätkuvalt saama kasu riskide kontsentreerumise suhtes kohaldatavast erandist.

(11)

Selleks et käesolevas määruses sätestatud üleminekukordi oleks võimalik kohaldada alates 1. jaanuarist 2018, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(12)

Määrust (EL) nr 575/2013 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 473a

IFRS 9 kasutuselevõtt

1.   Erandina artiklist 50 ning kuni käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud üleminekuperioodi lõpuni võivad alljärgnevad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvata oma esimese taseme põhiomavahendite hulka summa, mis arvutatakse käesoleva lõike kohaselt:

Esimeses lõigus osutatud summa arvutatakse järgmiste summana:

a)

riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile, järgmise valemi kohaselt arvutatud summa (ABSA): kus: A2,SA = summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 2; A4,SA = summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 4 ja mis põhineb lõike 3 kohaselt arvutatud summadel; f= lõikes 6 sätestatud kohaldatav tegur; t= esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summadega A2,SA ja A4,SA seonduvate maksude mahaarvamisest;

b)

riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile, järgmise valemi kohaselt arvutatud summa (ABIRB): kus: A2,IRB = summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 2 ja mida on kohandatud kooskõlas lõike 5 punktiga a; A4,IRB = summa, mis on arvutatud kooskõlas lõikega 4 ja mis põhineb lõike 3 kohaselt arvutatud summadel, mida on kohandatud kooskõlas lõike 5 punktidega b ja c; f= lõikes 6 sätestatud kohaldatav tegur; t= esimese taseme põhiomavahendite summa suurenemine, mis tuleneb summadega A2,IRB ja A4,IRB seonduvate maksude mahaarvamisest.

2.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad lõike 1 teise lõigu punktides a ja b osutatud summad A2,SA ja A2,IRB, mis vastavad käesoleva lõike punktides a ja b toodud summadest suuremale summale eraldi oma riskipositsioonide jaoks, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile, ja oma riskipositsioonide jaoks, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile:

3.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad summa, mille võrra punktis a osutatud summa on suurem kui punktis b osutatud summa, eraldi oma riskipositsioonide jaoks, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile, ja oma riskipositsioonide jaoks, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile:

4.   Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 2. peatükile, kui lõike 3 punkti a kohaselt kindlaks määratud summa on suurem kui lõike 3 punktis b kindlaks määratud summa, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud A4,SA väärtuseks nimetatud summade vahe, vastasel korral määravad nad A4,SA väärtuseks nulli.

Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile, kui lõike 3 punkti a kohaselt kindlaks määratud summa on pärast lõike 5 punkti b kohaldamist suurem kui nende riskipositsioonide summa, nagu on kindlaks määratud lõike 3 punktis b, pärast lõike 5 punkti c kohaldamist, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud A4,IRB väärtuseks nimetatud summade vahe, vastasel korral määravad nad A4,IRB väärtuseks nulli.

5.   Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid vastavalt III osa II jaotise 3. peatükile, kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud lõikeid 2–4 järgmiselt:

6.   Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad vastavalt lõike 1 teise lõigu punktides a ja b osutatud ABSA and ABIRB summade arvutamiseks järgmisi tegureid:

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle majandusaasta algab pärast 1. jaanuari 2018, kuid enne 1. jaanuari 2019, kohandavad esimese lõigu punktides a–e osutatud kuupäevi nii, et need vastaksid nende majandusaastale, ning teatavad kohandatud kuupäevad oma pädevale asutusele ja avalikustavad need.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes hakkavad lõikes 1 osutatud raamatupidamisstandardeid kohaldama 1. jaanuaril 2019 või hiljem, kohaldavad asjakohaseid tegureid vastavalt esimese lõigu punktidele b–e, alustades tegurist, mis vastab nimetatud raamatupidamisstandardite esmakordse kohaldamise aastale.

7.   Kui krediidiasutus või investeerimisühing arvab oma esimese taseme põhiomavahendite hulka käesoleva artikli lõike 1 kohase summa, arvutab ta uuesti kõik käesolevas määruses ja direktiivis 2013/36/EL sätestatud nõuded, mis kasutavad mis tahes järgmist kirjet, võtmata arvesse mõju, mida krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt esimese taseme põhiomavahendite hulka arvatud eeldatava krediidikahjumi eraldised avaldavad nendele kirjetele:

b)

riskipositsiooni väärtus, mis on määratud kooskõlas artikli 111 lõikega 1, kusjuures spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised, mille võrra riskipositsiooni väärtust vähendatakse, korrutatakse järgmise korrigeerimisteguriga (sf): kus: ABSA = summa, mis on arvutatud kooskõlas lõike 1 teise lõigu punktiga a; RASA = spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste kogusumma;

8.   Lisaks VIII osas nõutud teabe avalikustamisele avalikustavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on otsustanud kohaldada käesolevas artiklis sätestatud üleminekukorda, käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud ajavahemikul omavahendite, esimese taseme põhiomavahendite ja esimese taseme omavahendite summad, esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu, esimese taseme omavahendite suhtarvu, koguomavahendite suhtarvu ja finantsvõimenduse määra, mis neil oleks juhul, kui nad käesolevat artiklit ei kohaldaks.

9.   Krediidiasutus või investeerimisühing otsustab, kas ta kohaldab üleminekuperioodi jooksul käesolevas artiklis sätestatud korda, ja teavitab oma otsusest pädevat asutust hiljemalt 1. veebruariks 2018. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on saanud selleks pädeva asutuse eelneva loa, võib ta üleminekuperioodi jooksul oma algse otsuse üks kord tagasi võtta. Krediidiasutus või investeerimisühing avalikustab iga käesoleva lõigu kohaselt tehtud otsuse.

Krediidiasutus või investeerimisühing, kes on otsustanud kohaldada käesolevas artiklis sätestatud üleminekukorda, võib otsustada mitte kohaldada lõiget 4, millisel juhul teavitab ta oma otsusest pädevat asutust hiljemalt 1. veebruariks 2018. Sellisel juhul määrab krediidiasutus või investeerimisühing lõikes 1 osutatud A4 väärtuseks nulli. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on saanud selleks pädeva asutuse eelneva loa, võib ta üleminekuperioodi jooksul oma algse otsuse üks kord tagasi võtta. Krediidiasutus või investeerimisühing avalikustab iga käesoleva lõigu kohaselt tehtud otsuse.

10.   EBA annab 30. juuniks 2018 kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised käesolevas artiklis sätestatud avalikustamisnõuete kohta.“

2)

Artiklisse 493 lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Erandina artikli 395 lõikest 1 võivad pädevad asutused lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel võtta käesoleva artikli lõikes 5 ette nähtud mis tahes riskipositsiooni, mis vastab käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud tingimustele, järgmiste maksimaalsete piirmäärade ulatuses:

Esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud piirmäärasid kohaldatakse riskipositsiooni väärtustele pärast krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist kooskõlas artiklitega 399–403.

5.   Lõikes 4 sätestatud üleminekukorda kohaldatakse järgmiste riskipositsioonide suhtes:

Esimese lõigu punktide a, b ja c kohaldamisel kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud üleminekukorda üksnes selliste varakirjete ja muude nõuete suhtes, mis on avaliku sektori asutuste vastu või nende poolt tagatud, mida käsitatakse artikli 116 lõike 4 kohaselt nõuetena keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu. Kui varakirjeid ja muid nõudeid, mis on avaliku sektori asutuste vastu või nende poolt tagatud, käsitatakse artikli 116 lõike 4 kohaselt nõuetena piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu, kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud üleminekukorda ainult siis, kui kõnealuseid nõudeid piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu käsitatakse artikli 115 lõike 2 kohaselt nõuetena keskvalitsuse vastu.

6.   Käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud üleminekukorda kohaldatakse ainult siis, kui käesoleva artikli lõikes 5 osutatud riskipositsioon vastab kõigile järgmistele tingimustele:

7.   Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud riskipositsioonile, mis võeti enne 12. detsembrit 2017 ja millele 31. detsembril 2017 määrati riskikaal 0 % vastavalt artikli 495 lõikele 2, artikli 395 lõiget 1 ei kohaldata.“