1.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 326/18

(1)

Og fjarskipti ehf. (edaspidi „Vodafone“ või „kaebuse esitaja“) esitas 2. veebruari 2011. aasta kirjaga (2) järelevalveametile kaebuse Síminnile väidetavalt antud ebaseadusliku riigiabi kohta Islandi maapiirkondades lairibavõrkude väljaarendamiseks.

(2)

Olles Islandi ametiasutustelt saanud kogu asjassepuutuva teabe ning olles ka kaebuse esitajalt ja huvitatud isikutelt saanud tähtsat teavet, (3) otsustas järelevalveamet 10. juuli 2013. aasta otsusega nr 302/13/COL algatada ametlik uurimismenetlus seoses Síminnile võimaliku riigiabi andmisega Islandi maapiirkondades lairibateenuste väljaarendamiseks (edaspidi „otsus nr 302/13/COL“ või „menetluse algatamise otsus“).

(3)

Islandi ametiasutused esitasid 15. oktoobri 2013. aasta kirjaga (4) märkused järelevalveameti menetluse algatamise otsuse kohta. Ka üks huvitatud isik (Hringiðan ehf.) saatis järelevalveametile 18. juuli 2013. aasta kirjaga (5) märkused.

(4)

28. novembril 2013 avaldati otsus nr 302/13/COL Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes. Huvitatud isikutele anti järelevalveameti menetluse algatamise otsuse kohta märkuste esitamiseks üks kuu.

(5)

Huvitatud isik Nova ehf. saatis järelevalveametile 18. detsembri 2013. aasta kirjaga (6) märkused ja dokumendid. Síminn saatis järelevalveametile 20. detsembri 2013. aasta kirjaga (7) märkused ja lisadokumendid. Samuti esitas Síminn järelevalveametile 24. septembril 2013 koostatud eksperdihinnangu, mille ta oli tellinud telekommunikatsioonile ja meediale spetsialiseerunud konsultatsioonifirmalt Analysis Mason (edaspidi „AMi hinnang“) (8). Kaebuse esitaja saatis järelevalveametile 23. detsembri 2013. aasta kirjaga (9) märkused ja täiendavad dokumendid.

(6)

8. jaanuaril 2014 saatis järelevalveamet saadud märkused vastavalt protokolli nr 3 II osa artikli 6 lõikele 2 Islandi ametiasutustele ja kutsus neid tähelepanekuid esitama (10). Islandi ametiasutused esitasid 28. veebruari 2014. aasta kirjaga (11) märkused ja tähelepanekud.

(7)

Olles esitatud teavet, hinnanguid ja märkusi kaalunud, palus järelevalveamet Islandi ametiasutustelt 2. septembri 2014. aasta kirjaga (12) lisateavet ja selgitusi. Islandi ametiasutused vastasid 17. oktoobri 2014. aasta kirjaga (13) ja esitasid järelevalveametile soovitud teabe.

(8)

Viimaks osales järelevalveamet Síminni kutsel 20. novembril 2014 Brüsselis peetud kohtumisel Síminni tehniliste ekspertide ja väljastpoolt palgatud juristidega.

(9)

Telekommunikatsioonifond (edaspidi „fond“) asutati õigusaktiga nr 132/2005 (14) ja selle põhikirja kohane roll on edendada telekommunikatsiooni valdkonna arengut Islandil nii, nagu seda on kirjeldatud ametlikus telekommunikatsioonistrateegias (edaspidi „strateegia“), mille on heaks kiitnud Islandi parlament Alþingi. Õigusakti artiklis 2 on sätestatud, et fondi loomise eesmärk on kontrollida ressursside jagamist elektroonilise sidetaristu väljaarendamise projektidele, selleks et parandada turvalisust ja ühiskonna konkurentsivõimet elektroonilise side valdkonnas, ning teistele strateegiast tulenevatele projektidele, tingimusel et neid projekte ei saaks turutingimustel tõenäoliselt teostada.

(10)

Fondi rahastatakse kohustuslike sissemaksetega Islandi riigikassast. Fondi haldab siseministeerium, kes määrab fondi juhatuse liikmed viieaastaseks ametiajaks.

(11)

Fond on tegelenud nelja strateegias kindlaks määratud põhiprioriteediga, millest lairibateenuste väljaarendamine viidi ellu kõige viimasena. Islandi ametiasutuste väitel kasutati kõikide fondi projektide puhul avatud hankemenetlust.

(12)

2007. aasta alguses palkas fond talunike liidu ühe haru, et see kontrolliks rahvaloenduse käigus saadud tulemusi maapiirkondades, eelkõige kõige kaugemates piirkondades (15). Töö tulemusel koostati ajakohane põhjalik ülevaade hoonetest, mis võiksid olla kaasatud lairibateenuste väljaarendamise projekti Islandi maapiirkondades (vt pikemat kirjeldust põhjenduses 16).

(13)

2007. aasta veebruaris palus fond lairibateenuse pakkujatelt (16) teavet nende olemasolevate turupiirkondade kohta, astudes esimese sammu lairibaühenduse levialade konkreetse olukorra ja tuleviku kaardistamiseks. Seda tehti turutõrgete kindlakstegemiseks, eristades Islandi kaugemates paikades „halle“, „musti“ ja „valgeid“ piirkondi (17). Ajalehes Morgunblaðið avaldatud kuulutuses paluti teavet kõikide olemasolevate lairibateenusega kaetud piirkondade kohta (st piirkonnad, kus pakutakse mõistliku ja kindla kuuhinnaga pidevalt olemasolevat (mitte sissehelistamisega) internetiühendust, mille kiirus on vähemalt 512 kbit/s) ning kavandatud (mitte veel teenindatavate) piirkondade kohta, kus teenust saab hakata kasutama 2008. aasta juunist alates.

(14)

Mitu lairibateenuse pakkujat ja inimest saatsid fondile turupiirkondade kohta eri kujul teavet (18). Kui levialad olid kindlaks tehtud, oli järgmine samm sisestada kõik nende elukohtade GPS-koordinaadid, mis asusid väljaspool teadaolevat ADSL-ühenduse leviala. Sedasi koostati mitut kihti hõlmav kaart hoonete kohta, mis asusid väljaspool kõiki (kokku liidetud) olemasolevaid ja kavandatud lairibaühenduse levialasid. Kaart saadeti projektis osalenud lairibateenuse pakkujatele, et nad selle veel kord põhjalikult läbi vaataksid. Kaardi ja teenusepakkujate andmebaaside võrdluse põhjal ajakohastati kaarti märkimisväärselt. Kui see töö oli tehtud, saatis fond Islandi igale 78 omavalitsusele teenindusalast väljapoole jäävate hoonete nimekirja ja vastava omavalitsuse lairibaühenduse leviala ajakohastatud kaardi väljatrüki. Iga omavalitsus vaatas kaardil läbi oma „valged“ piirkonnad, et teha kindlaks puuduolevad või projekti nõuetele mittevastavad hooned. Projekti nõuetele vastamiseks pidi hoone olema vähemalt ühe inimese ametlik alaline elukoht ja/või töökoht aasta läbi.

(15)

Fondi teostatud kaardistamise ja leviala analüüsi tulemusel koostati täpne nimekiri hoonetest, mis projekti kaasati. Alguses hõlmas projekt 1 118„valget“ hoonet, mille asukoht määrati GPS-koordinaatide abil eraldi kindlaks.

(16)

Riigi kaubanduskeskus Ríkiskaup (edaspidi „kaubanduskeskus“) avaldas 2008. aasta veebruaris fondi nimel projektiga „Háhraðanettengingar til allra landsmanna“ seotud hanketeate. Projekt seisnes lairibateenuste väljaarendamises nendes Islandi maapiirkondades, kus Islandi ametiasutused olid kindlaks teinud turutõrke, lähtudes hinnangust, et nendes piirkondades eraoperaatorid tõenäoliselt ei hakka turutingimustel teenuseid välja arendama. Projekt hõlmas 1 118„valget“ hoonet, mille fond oli uuringu käigus kindlaks teinud (19).

(17)

Pärast hanke väljakuulutamist pidas kaubanduskeskus mitu arutelu huvitatud pakkujatega, mille tulemusel pakkumuste esitamise tähtaega pikendati 4. septembrini 2008. Kaubanduskeskus sai viis pakkumust erineva hinna ja välja pakutud tehnilise lahendusega. Síminn esitas kaks pakkumust: madalaima hinnaga pakkumuse kogusummas 379 miljonit Islandi krooni ja kõrgeima hinnaga pakkumuse kogusummas 5 miljardit Islandi krooni (suurima pakutava keskmise allalaadimiskiiruse eest).

(18)

Hanke kirjelduse järgi oli pakkumuste hindamise kriteeriumide eesmärk teha kindlaks majanduslikult soodsaim pakkumus. Kasutati nelja hindamiskriteeriumi: i) koguhind (50 %); ii) väljaehitamise kiirus (15 %); iii) allalaadimiskiirus (25 %); ja iv) 2G GSM (valikuline) (10 %) (20). 4. septembriks 2008 sai kaubanduskeskus viis vastuvõetavat pakkumust (ja ühe mittevastuvõetava pakkumuse ettevõtjalt Hringiðan ehf., kellel puudus nõuetekohane pangatagatis). Vastuvõetavad pakkumused olid järgmised (21):

(19)

Kuna Síminni esimene pakkumus sai eespool toodud kriteeriumide alusel kõige rohkem punkte (95 punkti), siis alustas kaubanduskeskus temaga läbirääkimisi (22). Sellele lisaks palus kaubanduskeskus Síminnil osaleda mitmel selgitaval kohtumisel (pärast pakkumuste avamist on selliste kohtumiste pidamine tavapärane).

(20)

2008. aasta detsembri alguses sai Islandi posti- ja telekommunikatsiooniamet Póst- og fjarskiptastofnun (edaspidi „posti- ja telekommunikatsiooniamet“) taotluse teenusepakkujalt Wireless Broadband Systems (edaspidi „WBS“), kus paluti kustutada WBS Islandi telekommunikatsioonivõrgu teenusepakkujate registrist. Enne seda oli WBS osalenud fondi teostatud kaardistamises ja leviala analüüsis ning enne hanketeate avaldamist andnud kaubanduskeskusele teada, millist leviala ta edaspidi kavandab. WBSi turult lahkumine ja sellele järgnenud leviala kava tagasivõtmine tõi kaasa olulise muudatuse nende hoonete nimekirjas, mis olid lairibaühenduseta või mis ei oleks turutingimustel seda ka lähitulevikus saanud. Kui WBSi kavandatud leviala eemaldati levialade tervikkaardilt, ilmusid kogu riigis välja veel 670 „valget“ hoonet. Fondi hinnangul oleksid need hooned pidanud kuuluma uue telekommunikatsioonipoliitika alla.

(21)

Fond palus kaubanduskeskuselt teavet selle kohta, kas projekti oleks poolelioleva hankemenetluse käigus võimalik laiendada. Islandi ametiasutuste sõnul vastas kaubanduskeskus 7. jaanuaril 2009, väljendades seisukohta, et teatav laienemine võiks hankega sobida ja et selline laienemine oleks kooskõlas riigihankeid reguleeriva raamistikuga.

(22)

Et teha kindlaks, kas olemasolevatel või uutel teenusepakkujatel on kavas teenindusalasid suurendada, kaasates kasvõi üheainsa „valge“ hoone lisandunud 670 seast, palus fond kaubanduskeskusel uuesti avaldada kuulutuse selle kohta, kas kellelgi on kavas neile 670 hoonele teenuseid pakkuda. 23. jaanuaril 2009 avaldas kaubanduskeskus kuulutuse ajalehes Morgunblaðið, paludes turuosalistelt teavet nende kavade kohta arendada välja lairibateenuseid lisapiirkondades, mis varem hankesse ei kuulunud (23). Islandi ametiasutuste sõnul toimus see kooskõlas meetodiga, mida kaubanduskeskus varem kasutas, kui ta soovis esimest korda teenindusalade kohta teavet saada. Kuna teabe esitamisele kutsuti üles kuulutuse kaudu, ei piirdunud kutse ainult varem pakkumuse teinud teenusepakkujatega, vaid teabe saamise taotlus oli suunatud kõikidele teenusepakkujatele.

(23)

Kaubanduskeskusele ei saadetud ei täiendavaid ega uusi kavasid 670 kindlaks määratud hoone teenindamiseks. Seejärel võttis kaubanduskeskus vastu otsuse lugeda lisahooned projekti alla kuuluvaks. Seepärast tahtis ta ka muuta Síminniga läbiräägitavat lepingut, et kaasata sellesse lisahooned.

(24)

25. veebruaril 2009 sõlmisid fond (ostja) ja Síminn (müüja) lepingu lairibateenuste väljaarendamiseks Islandi maapiirkondades (edaspidi „leping“). Lepingu järgi pidi müüja välja arendama kiire võrgu ja lairibateenused nendes piirkondades, kus varem sellistele teenustele juurdepääsu ei olnud. Võrk ja teenus pidid katma kõik vähemalt ühe inimese aastaringse elukohana registreeritud elumajad ja aasta läbi tegutsevad ettevõtted. Leping hõlmas kokku 1 788 hoonet: alguses hankedokumentides kindlaks määratud 1 118 hoonet ja veel 670 hoonet, mis lisati läbirääkimiste käigus. Lepingu järgi pidi pärast väljaarendamise lõppu saama võrgu omanikuks müüja.

(25)

Lepingu punkti 4 järgi kehtis leping allkirjastamise kuupäevast 1. märtsini 2014. Mõlema lepinguosalise nõusolekul võis seda perioodi pikendada kuni kahe aasta võrra. Samas oli lepingu punktis 10 sätestatud, et võrgu ehitamine algab ametlikult 1. märtsil 2009 ja kestab 1. märtsini 2011. Fond lubas pikaajalisemat väljaarendamist (18 kuud), kuna projekti maht oli suurenenud. Fond nõustus sellega, tingimusel et teenuste väljaarendamine vähemalt 1 118 hoone jaoks viiakse kooskõlas Síminni pakkumusega lõpule esimese 12 kuu jooksul.

(26)

Ostja pidi võrgu ja teenuse väljaarendamise eest maksma kokku 606 128 801 Islandi krooni. Projekti mahu suurenemise hind (670 hoone eest) lepiti kokku alguses Síminni pakutud keskmise ühikuhinna põhjal, mida korrutati uute hoonete arvuga. Seepärast suurenes Síminnile makstav summa 379 miljonilt 606 miljoni Islandi kroonini. Ostja pidi müüjale kogumaksumusest tasuma 70 % lepingu allkirjastamisel, järgmised 20 % pärast võrgu käitamist ja viimased 10 % pärast kolmekuulist katseperioodi (24).

(27)

Maksed indekseeriti välisvaluuta vahetuskursiga, mitte üldise tarbijahinnaindeksiga, nagu oli esialgu kavandatud. Islandi ametiasutuste väitel valiti selline indekseerimine, kuna majandustingimused olid ebatavalised ja finantskriis tõi kaasa ebakindlust (25). Välisvaluutaks oli Taani kroon ja kasutati selle 3. septembri 2008. aasta vahetuskurssi (1 Taani kroon = 16,513 Islandi krooni).

(28)

Hankekirjelduse punkti 2 alapunkti 1 järgi oli projekt tehnoloogiliselt neutraalne ning ei esitatud kindlaid nõudeid selle kohta, kuidas võrku ehitada või millist tehnilist lahendust kasutada (26).

(29)

Lisaks hoonetele tagatavale kiirele internetiühendusele innustati pakkujaid osutama ka mobiiltelefonikõne teenust (2G-teenust GSM-võrgus) (27). Selle eesmärk oli täita posti- ja telekommunikatsiooniameti 2005.–2010. aasta telekommunikatsioonikava (islandi keeles fjarskiptaáætlun) kriteeriume, mille hulka kuulusid kõneteenused, rändlusteenuse võimalus ja soodsa hinnaga seadmete pakkumine kasutajatele. Teise põlvkonna (2G) mobiilsideteenuste pakkumine GSM-võrgus moodustas hankekriteeriumidest 10 %.

(30)

Síminni pakutud tehniline lahendus tugines neljale tehnoloogiale: ADSL-, (28) UMTS-, (29) WiFi- (30) ja satelliitühendus. Nagu pärast võrgu ehitamise lõppu selgus, said hoonetest 55 % UMTS- (traadita paikne kolmanda põlvkonna (3G) ühendus), 41 % ADSL- ja 4 % satelliit- või WiFi-ühenduse.

(31)

Lepingu I lisa alapeatüki 2.2.13 järgi tuli võrk ehitada nii, et sellele oleks hulgimüügitasandi juurdepääs ka teistel internetiteenuse pakkujatel. Need teenusepakkujad saaksid taotluse alusel osta Síminnilt põhiteenust hulgihinnaga ja neil peaks olema lubatud võrgu kaudu oma jaeklientidele teenuseid osutada. Juurdepääs pidi olema tagatud otstarbekal moel (näiteks juurdepääs lairibaühenduse kaugpöördusserveri kaudu). Kõikidele internetiteenuse pakkujatele pidid olema tagatud võrdne teenus ja võrdne juurdepääs võrgule, olenemata nende seotusest müüjaga.

(32)

Lepingu II lisas, mille pealkiri on „Hankeperioodi ajal esitatud järelepärimised ja vastused 1–22, uute asukohtade nimekirjad, hankedokumentide täpsustused ning hanke esitluse protokoll“, on juurdepääsunõudeid põhjalikumalt selgitatud. Hulgimüügitasandi juurdepääsu pakkumiseks on esitatud neli varianti. Need on järgmised (31):

(33)

Lepingu II lisa järgi võib Síminn omal soovil pakkuda 1.–4. varianti, kuid ta on kohustatud pakkuma vähemalt 3. varianti nende projekti kaasatud hoonete puhul, kus kasutatakse ADSL-tehnoloogiat (32). Lisaks on selge sõnaga sätestatud, et Síminn peab selles osas järgima posti- ja telekommunikatsiooniameti otsuseid ja eeskirju (33).

(34)

Kui projektis kasutatakse UMTS-tehnoloogiat, on Síminn kohustatud pakkuma ainult 4. varianti (34). Selle variandi puhul tarnib ja paigaldab Síminn kasutajate seadmed kõikidel juhtudel, olenemata sellest, kes on jaemüüja. Síminn on kohustatud pakkuma kliendi- ja hooldusteenuseid. Islandi ametiasutuste sõnul on selline lahendus peamiselt põhjendatud Síminni väitega, et tal on vaja täielikku juurdepääsu ja kontrolli kogu UMTS-võrgu ulatuses, k.a kasutajate seadmed, et tagada hankedokumentidele vastav kvaliteet ja teenindustase. Samas loobus fond avatud juurdepääsu nõudest satelliit- ja WiFi-ühenduse puhul, sest seda oleks väga raske ja ebapraktiline pakkuda (35).

(35)

Lepingu X lisas on esitatud Síminni ja internetiteenuse pakkujatest edasimüüjate vahelised standardsed edasimüügilepingud (islandi keeles endursölusamningar) kiire UMTS- ja ADSL-ühendusega teenuste edasimüügiks. 4. variandi puhul on standardlepingutes kiiruse järgi ette nähtud järgmised minimaalsed standardsed allahindlusmäärad (36):

(36)

ADSL-ühenduse korral kehtivad 4. variandi juurdepääsu puhul järgmised minimaalsed allahindlusmäärad:

Mis puudutab hulgimüügitasandi juurdepääsu ADSL-ühendustele 1.–3. variandi puhul, siis saab internetiteenuse pakkujast edasi-/jaemüüja vähemalt 35 % allahindlust Síminni jaehinnast. Islandi ametiasutuste sõnul kehtestati selline allahindlusmäär kooskõlas posti- ja telekommunikatsiooniameti 18. aprilli 2008. aasta otsusega nr 8/2008 (37).

(37)

Fondi 14. augusti 2009. aasta teate järgi, (38) mis puudutab lepingus esitatud juurdepääsuvariantide korraldust, antakse edasimüügitasandi juurdepääs ainult UMTS-ühendusele. Sellise ühenduse puhul ei oleks kasu sellest, kui pakutaks rohkem taristupõhiseid hulgimüügitasandi juurdepääsuvariante. Kui Síminni võrgule soovib edasimüügitasandi juurdepääsu mõni muu internetiteenuse pakkuja, tuleks fondi hinnangul seega kasutada eespool osutatud allahindlusmäärasid.

(38)

Meedet on üksikasjalikumalt kirjeldatud järelevalveameti otsuses nr 302/13/COL (39).

(39)

Järelevalveamet andis otsuses nr 302/13/COL esialgse hinnangu sellele, kas telekommunikatsioonifondi ja Síminni vaheline leping lairibavõrkude väljaarendamiseks Islandi maapiirkondades võib kujutada endast riigiabi, ja kui see kujutab endast riigiabi, kas siis võib pidada seda EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks.

(40)

Islandi ametiasutuste hinnangul ei kujutanud meede endast riigiabi, sest EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tingimused ei olnud täidetud. Lisaks olid Islandi ametiasutused arvamusel, et Síminnile makstud toetust saab pidada avaliku teenuse rahastamiseks ning et nn Altmarki kriteerium oli täidetud. Kui järelevalveamet peaks käsitama meedet riigiabina, leiavad Islandi ametiasutused, et sellist abi saab pidada kokkusobivaks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c, pidades silmas meetme eesmärke, k.a eesmärk suurendada abi saavates piirkondades üldsuse juurdepääsu lairibaühendusele.

(41)

Järelevalveameti esialgses hinnangus aga leiti, et fondi ja Síminni vaheline leping sisaldas riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 punkti tähenduses. Otsuses nr 302/13/COL toodi esile järgmised aspektid:

(42)

Järelevalveamet märkis, et lairibavõrgu kasutuselevõtu toetamine Islandi maapiirkondades ja puuduliku ühendusega piirkondades näis täpselt vastavat kindlaks määratud ühist huvi pakkuvatele eesmärkidele, oli asjakohane vahend seatud eesmärkide saavutamiseks ning andis väljavalitud tarnijale stiimuli investeeringu tegemiseks. Kuna aga lepingu mahtu muudeti, jõudis järelevalveamet esialgsele järeldusele, et hankemenetlust ei tarvitse pidada avatud ja mittediskrimineerivaks hankemenetluseks selles tähenduses nagu järelevalveameti 2013. aasta suunistes riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga (edaspidi „lairibasuunised“) (40). Järelevalveamet kahtles ka selles, kas Síminnit kohustati võimaldama piisavat hulgimüügitasandi juurdepääsu UMTS- ja ADSL-võrgule. Kui Síminnil puudus kohustus sellist juurdepääsu võimaldada, sai ta majandusliku ja konkurentsieelise. Seetõttu tundus, et meede ei vasta tasakaalustatuse kriteeriumi alusel proportsionaalsuse ja konkurentsimoonutuste piiramise põhimõtetele.

(43)

Seega oli järelevalveametil pärast esialgset hindamist kahtlusi, kas lairibateenuste väljaarendamise rahastamist Islandi maapiirkondades saab pidada kokkusobivaks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c.

(44)

Nagu eespool märgiti, esitasid Islandi ametiasutused 15. oktoobri 2013. aasta kirjaga (41) märkused järelevalveameti menetluse algatamise otsuse kohta. Islandi ametiasutused ei pea lepingu alusel Síminnile tehtud makseid riigiabi sisaldavaks, sest nende arvamuse järgi ei ole EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tingimused täidetud, kuna ametiasutused tegutsesid turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttega kooskõlas. Lisaks leiavad Islandi ametiasutused, et makseid võib pidada avaliku teenuse rahastamiseks, et kõik neli Altmarki kriteeriumi on täidetud ja seepärast ei kujuta meede endast riigiabi.

(45)

Islandi ametiasutused väidavad, et kõnealuse lepingu sõlmimise tulemusel ei saanud Síminn turutingimuste väliselt majanduslikku eelist. Islandi ametiasutuste hinnangul on riigihankeid reguleeriva raamistiku kohase avaliku pakkumismenetluse kasutamine piisav eeldamaks, et menetluse käigus välja valitud ettevõtjale ei ole antud riigiabi, sest turuhinna maksmine on tagatud (42). Seega kaasneb Islandi ametiasutuste arvates õiglase turuhinna maksmisega sedastus, et Síminnile ei antud riigiabi (43).

(46)

Síminniga sõlmitud lepingus teenuste väljaarendamise piirkonna laiendamiseks tehtud muudatustega seoses väitsid Islandi ametiasutused, et Euroopa Komisjoni hinnangul ei sisalda sellise lepingu muudatused riigiabi, juhul kui teenuseosutajale pakutavad üldtingimused ei ole soodsamad algse lepingu omadest. Isegi kui pidada tingimusi muutmise tagajärjel soodsamaks, ei ole riigiabi olemas, eeldusel et hankija tegutseb sama moodi kui eraettevõtja, kes kaitseb oma ärihuve. Islandi ametiasutuste hinnangul võis iga hankemenetluses osalemisest huvitatud isik pakkumuse esitada, kuna kõikidel huvitatud isikutel oli see lubatud, millest ka kuulutuses teada anti. Kuigi lõpuks valiti projekti teostajaks Síminn, kelle pakkumus oli väikseima hinnaga ja majanduslikult soodsaim, ei tähenda see automaatselt kindla ettevõtja eelistamist.

(47)

Lisaks rõhutavad Islandi ametiasutused, et lairibateenus on valdavalt üldist majandushuvi pakkuv teenus (44). Islandi ametiasutused märgivad, et nad võtsid ühendust eraoperaatoritega ja avaldasid kuulutuse selleks, et teha kindlaks, kas mõni turuinvestor on valmis taristusse investeerima. Kuna keegi ei andnud teada soovist lairibateenust pakkuda, järeldasid Islandi ametiasutused, et nendes piirkondades on tõepoolest tegu turutõrkega ja et seal ei saaks kiiret internetiühendust pakkuda ilma fondi abita. Islandi ametiasutuste hinnangul tuleks nendes Islandi maapiirkondades, kus ükski teine operaator ei tegutse ega ole investeerimisest huvitatud, pidada vajaliku lairibaühenduse kasutuselevõttu üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks, sest asjassepuutuvatele hoonetele lairibaühenduse tagamine on väga tähtis nii kõnealuste piirkondade kui ka ühiskonna kui terviku jaoks.

(48)

Islandi ametiasutuste arvates olid teenuse laad ja maht hankemenetluses ning hiljem Síminniga sõlmitud lepingus väga selgelt kindlaks määratud (st ehitada taristu, mille abil luuakse teatavatele hoonetele kiire internetiühendus). Islandi ametiasutused kinnitavad, et lepingu allkirjastamisega anti selle kohustuse täitmine ja teostamine ametlikult Síminni ülesandeks.

(49)

Islandi ametiasutused märgivad, et kõnealuses lepingus on hüvitis kindlaks määratud hankedokumentide alusel. Lepingus on selgelt ja läbipaistavalt kindlaks määratud Síminnile teenuse osutamise eest makstav hüvitis. Lepingus kindlaks määratud hüvitise suurust ei ole muudetud ega saagi Síminni jaoks soodsamaks muuta.

(50)

Peale selle tõstavad Islandi ametiasutused esile seda, et tegelik toetus on märkimisväärselt väiksem fondi ja selle nõustajate hinnangul põhinevast maksumusest ning et projekti lõpuleviimise eest ei maksta rohkem kui vaja. Tõsiasi, et projekti tegelik maksumus on palju väiksem sarnase võrgulahenduse hinnangulisest maksumusest, kinnitab seda, et Islandi ametiasutused võtsid kasutusele meetmed hoidmaks ära ülemäärast hüvitamist.

(51)

Islandi ametiasutuste sõnul põhinesid läbirääkimised pärast Síminni väljavalimist otseselt hankemenetlusel ja kujutasid endast menetluse jätku. Síminnile makstakse tasu varem kindlaks määratud ja projekti edenemisega seotud maksegraafiku alusel, mis hoiab ära ülemäärase hüvitamise võimaluse. Lepingu punkti 19 järgi esitas Síminn pangalt Nýja Kaupþing hf. 17. veebruari 2009 seisuga pangatagatise, luues tagasimaksemehhanismi ülemäärase hüvitamise ärahoidmiseks (45). Veelgi enam, lepingus on kehtestatud projekti edenemise alusel range maksete tegemise kord, mis tähendab, et maksmine on teatava määrani sõltuv süsteemi ehitamise tegelikust edenemisest ja klientide ühendamisest, nagu lepingu punktis 16 ette nähtud. Viimaks leidub lepingu punktis 11 ka leppetrahvi säte, mille järgi peab Síminn viivituste ja lepingu punkti 13 nõuete täitmata jätmise korral hüvitist maksma.

(52)

Lõpuks leiavad Islandi ametiasutused, et isegi kui järelevalveamet järeldaks, et projekti mahu ja hüvitise suurendamine ei vastanud täielikult hanke raamistikule, siis peaks avatud hankemenetlus koos sõltumatute nõustajate hinnanguga looma sobiva võrdlusaluse hüvitise suuruse kindlaks määramiseks. Neid tuleks üheskoos pidada vähemalt kindlaks indikaatoriks kulude kohta, mida asjassepuutuval turul hästi korraldatud juhtimisega ettevõtja oleks tavaliselt kandnud. Kuna Síminnile makstud hüvitis oli võrdlusalusest väiksem, tuleks Altmarki viimane kriteerium lugeda täidetuks. Islandi ametiasutused sooviksid ka korrata, et isegi koos muudatustega on Síminni pakkumus ikkagi majanduslikult ilmselgelt soodsaim.

(53)

Islandi ametiasutuste hinnangul vastas hankemenetlus Euroopa Majanduspiirkonna riigiabieeskirjadele ja tagas täiel määral kõikide turul tegutsevate ettevõtjate võrdse kohtlemise. Lisaks märgivad Islandi ametiasutused, et Síminniga peetud läbirääkimiste käigus projekti tehtud parandused ei rikkunud võrdsuse ja läbipaistvuse aluspõhimõtteid, eriti kui silmas pidada ette nähtud paindlikkust projekti mahu osas.

(54)

Kui WBSi kavandatud leviala eemaldati levialade tervikkaardilt, ilmusid välja 670 „valget“ lisahoonet. Kui fond palus kaubanduskeskusel uuesti välja uurida, kas keegi kavatseb neile 670 hoonele teenuseid pakkuda, siis tehti seda kuulutuse abil, mitte ei võetud otse ühendust nende väheste teenusepakkujatega, kes olid varem pakkumuse esitanud. Sama meetodit kasutati ka alguses teenindusalade kohta teabe saamiseks. Islandi ametiasutused toonitavad, et kahepoolset suhtlemist varem pakkumuse esitanud isikutega peeti ebapiisavaks.

(55)

Islandi ametiasutused leiavad, et lepingu mahu ja hüvitise muutmine oli vajalik, et hõlmata 670 „valget“ lisahoonet ja nendega kaasnevat hüvitist. Lisahoonete hinnaks sai keskmine ühikuhind Síminni algses pakkumuses, mis valiti avatud menetluse käigus välja kui majanduslikult soodsaim pakkumus. Seega tuleks lisahoonete eest makstud hüvitist pidada algse hanke jätkuks, mis samuti toimus turutingimustel. Islandi ametiasutuste arvates osutab see menetluse jätkamisele, mitte ühe lepingu keskse sätte uuesti läbirääkimisele.

(56)

Nagu eespool märgiti, oli projekti algne maht vähemalt 1 119 hoonet. Islandi ametiasutuste arvates on sellistele projektidele iseloomulik, et vastav nimekiri muutub projekti jooksul pidevalt. Eespool osutatud graafikul on näha, et nimekiri on aastatel 2008–2011 kogu aeg muutunud (46). Alles 2011. aastal hakkas projekti nimekiri stabiliseeruma, kuigi ka pärast seda on muudatused jätkunud tänase päevani. Arvestades vältimatute muudatustega, on Islandi ametiasutuste sõnul ainus viis läbipaistvuse tagamiseks nõustuda keskmise ühikuhinnaga.

(57)

Fond võttis arvesse ka seda, et uus hankemenetlus tooks Islandi ametiasutustele kaasa ebavajalikke majanduslikke muresid, kusjuures menetluse tulemus oleks ülimalt tõenäoliselt olnud sama või isegi vähem soodne ning menetlus oleks lairibateenuste väljaarendamist edasi lükanud kuude või isegi aastate jagu. Lisaks oli fond veendunud, et lisahoonete ja kogu projekti eest makstavat hüvitist võib pidada Islandi ametiasutuste seisukohast vaadates väga soodsaks, sest see oli jäänud samasuguseks kui algses pakkumuses.

(58)

2008. aasta septembris pöördus fond nõustaja (Mannvit hf.) poole, et hinnata, kui suured kulud seostuksid nende hoonetega, mida kavatses teenindada ainult WBS. Ligi 750 WBSi hoone eest pakutav summa oli 8. oktoobri 2008. aasta kuluhinnangu järgi (47)410 000 000–820 000 000 Islandi krooni (hiljem kohandati hinnangut kindlaks määratud 670 „valgele“ hoonele vastavaks). Seega oleks keskmine hoone hind jäänud 546 667 Islandi krooni (lihtsa süsteemi korral) ja 1 093 333 Islandi krooni (täiustatud süsteemi korral) vahele.

(59)

Pidades eespool osutatud kaalutlusi silmas, leppisid fond ja Síminn kokku keskmises hinnas 670 lisahoone eest, kasutades Síminni algse pakkumuse keskmist ühikuhinda uute hoonete arvuga korrutatuna, mis tegi 338 998 Islandi krooni hoone kohta. Kui kokku lepitud summa veel indekseerida, siis on kokku 1 788 hoone puhul keskmine ühikuhind 470 191 Islandi krooni. Islandi ametiasutuste arvates on selline hind soodne, arvestades toonaseid ülikeerulisi majandustingimusi ja sõltumatu nõustaja varasemat kuluhinnangut.

(60)

Islandi ametiasutuste sõnul on Síminn väitnud, et projekti mahu suurenemine ei andnud talle mastaabisäästu. Kui see võis kindlates piirkondades isegi juhtuda, tähendasid „valgete“ hoonete hajus paiknemine ja nendega kaasnevad tingimused üheskoos seda, et mastaabisäästu ei tekkinud. Kuigi mõned lisahooned asusid samades piirkondades kui algses hankes, pidi Síminn enamiku lisahoonete jaoks projekteerimiskava suures osas muutma, st saatjad ja antennid ümber paigutama.

(61)

Mis puudutab maksete indekseerimist peamiselt Taani krooniga ning osaliselt tarbijahinna- ja palgaindeksitega, juhivad Islandi ametiasutused tähelepanu 2008. aasta sügise ülikeerulistele oludele ja Islandi majanduse probleemidele. Sel ajal, kui Síminn ja Islandi ametiasutused läbirääkimisi pidasid, muutus Islandi majanduskeskkond drastiliselt. Islandi ametiasutuste sõnul tulenes Taani krooniga indekseerimine just erakordsetest ja ettenägematutest sündmustest, eriti kui silmas pidada tõsiasja, et projekt hõlmas märkimisväärse summa eest välisvaluutas seadmete ostmist. Tollal oli ilmne, et Islandi krooni vahetuskursi kõikumine võis kõik lepingu sõlmimise eelsed Síminni nõudmised ära nullida. Teabe järgi, mille Síminn esitas Islandi ametiasutustele, pidi kogu lepingu maksumusest (Taani kroonides) 80 % kuluma seadmete ostmisele (48). Selle tõsiasjaga arvestades nõustusid Islandi ametiasutused indekseerima hinna Taani krooni 3. septembri 2008. aasta vahetuskursiga.

(62)

Lisaks sai Islandi ametiasutuste sõnul pärast Islandi krooni sisulist devalveerumist selgeks, et lepingu sõlmimine ei oleks põhjendatud, kui ametiasutused ei tagaks seda, et firma ei satu tolleks hetkeks väga ebastabiilseks muutunud Islandi krooni vahetuskursi vabalanguse pärast suurtesse majandusraskustesse. On ilmselge, et Síminnil ei oleks olnud mõistlik võtta enda kanda kogu ülikeerulistest ja ettenägematutest oludest tulenevat riski. Islandi ja rahvusvahelises lepinguõiguses on levinud põhimõte, et kui leiavad aset ettenägematud sündmused, mis olemuslikult muudavad lepingu tasakaalustatust, tuues ühe lepinguosalise jaoks kaasa ülemäärased kohustused (st vääramatu jõu korral), võib selliste kohustustega silmitsi seisev lepinguosaline taotleda lepingu muutmist või isegi lepingu täielikult üles öelda. Siiski rõhutavad Islandi ametiasutused, et see ei tähendanud kogu riski võtmist nende endi kanda, sest Taani krooni vahetuskursiga sidumata projektiosadega seoses suurenes ka Síminni kulu, st tööjõu-, nafta ja muude sisendite kulu.

(63)

Islandi ametiasutuste arvates on nende lähenemine projekti mahu suurenemisele kooskõlas Euroopa Komisjoni otsusega London Undergroundi kohta, (49) kus komisjon tunnistas vajadust kaaluda, kas ettevõtja pakkumus on ka pärast muudatuste tegemist ikkagi parim. Sellistel juhtudel võib täiesti uue hankemenetlusega kaasneda ebamõistlikult suur kulu.

(64)

Seepärast otsustasid Islandi ametiasutused mitte alustada uut võistupakkumist, vaid lepingut muuta, kusjuures nad märgivad, et neil peab olema selles osas ulatuslik otsustusõigus, sest leping oli pikaajaline ja keeruline, eriti arvestades Islandi tollast majanduslikku olukorda. Esiteks juhivad Islandi ametiasutused tähelepanu sellele, et kuigi olud olid ettenägematud, tehti lepingusse sellised muudatused, mida peeti algse hankemenetlusega kokkusobivaks. Teiseks oleks uus menetlus projekti edasi lükanud kuude või isegi aastate võrra. Kolmandaks leidsid Islandi ametiasutused, et pakkumus oli soodne ja tagas kogukonnale asjassepuutuvad teenused väikseima maksumusega. Arvestades Islandi majanduse seisukorda ja algse hanke tulemust, peeti ülimalt ebatõenäoliseks – isegi võimatuks – seda, et uue menetluse käigus oleks esitatud parem pakkumus. Islandi ametiasutused ei muutnud lepingut selleks, et eelistada Síminnit, vaid selleks, et tagada projekti teostamine võimalikult väikese maksumuse eest, arvestades (ettenägematute) asjaoludega. Lõpuks rõhutavad Islandi ametiasutused ka seda, et kuigi kaasati 670 lisahoonet, suurendati hüvitist ja leping indekseeriti Taani krooniga, oli Síminni pakkumus ikkagi majanduslikult ilmselgelt parim.

(65)

Kui järelevalveamet peaks käsitama meedet riigiabina, leiavad Islandi ametiasutused, et sellist abi saab pidada kokkusobivaks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c, pidades silmas meetme eesmärke, k.a eesmärk suurendada abi saavates piirkondades üldsuse juurdepääsu lairibaühendusele.

(66)

Islandi ametiasutuste hinnangul tasakaalustas meede ja tasakaalustab ka edaspidi geograafilise ja ärilise halvemuse ning selle kasutamine võimalike ja tegelike abonentide ebapiisavast asustustihedusest tuleneva lairibateenuste kättesaamatuse probleemi lahendamiseks on objektiivselt põhjendatud, et muuta ainuüksi turupõhiselt lairibateenuste osutamine majanduslikult mõttekaks. Islandi ametiasutused usuvad, et meedet kavandades on nad muutnud riigiabi olemasolu ja konkurentsi moonutamise võimaluse minimaalseks.

(67)

Islandi ametiasutused juhivad tähelepanu ka sellele, et enne projekti müügitegevuse algust pakuti kolmandatele isikutele avatud juurdepääsu mitme kuu jooksul. Islandi ametiasutused kinnitavad, et iga kord, kui mõnes järgus müügitegevus algas, andis fond elanikele teada, et Síminnil ei ole jaemüügi ainuõigusi ja et kõik teised jaemüüjad võivad vastavas piirkonnas elavatele/töötavatele inimestele internetiteenuseid müüa. Lisaks on Islandi ametiasutuste sõnul Síminn andnud kolmandatele isikutele (rändlusega seotud) juurdepääsu oma 2G kõneteenustele GSM-võrgus, kusjuures ei hankedokumentides ega lepingus ei ole ette nähtud hulgimüügitasandi juurdepääsu andmist 3G kõneteenustele, kuna kõnealune projekt ei puuduta 3G-kõneteenuste osutamist.

(68)

Islandi ametiasutused märgivad ka seda, et Síminn pakkus Vodafone'ile juurdepääsu rändlusele 3G-võrgus, kuid too ei soovi Síminni sõnul selleks lepingut sõlmida, sest tal on olemas vastav kehtiv leping Novaga. Islandi ametiasutuste sõnul väidab kaebuse esitaja ekslikult, et Síminni ja fondi vaheline leping piirdus edasimüügitasandi juurdepääsuga, erinevalt hulgimüügitasandi juurdepääsust, mida oli hankedokumentides nõutud. Vastupidi, Síminn pakub kõikidele konkurentidele hulgimüügitasandi juurdepääsu oma ADSL-võrgule posti- ja telekommunikatsiooniameti otsuse nr 8/2008 alusel. Veelgi enam, Islandi ametiasutused toonitavad, et nagu selgus ka AMi hinnangust, erineb hulgimüügitasandi juurdepääsu pakkumine DSL-võrgule ja 3G-andmesidevõrgule suurel määral. Islandi ametiasutused viitavad ka AMi arvamusele selle osas, et Islandi lairibaühenduse kättesaadavusega seotud konkreetse sekkumise seisukohast on traadita võrkude hulgimüügitasandi praegune sidumisvõimalus piisav.

(69)

Samuti väidavad Islandi ametiasutused, et kõnealune projekt ja Síminniga sõlmitud leping ei mõjuta konkurentsi ega kaubandust või mõjutavad neid minimaalselt. Islandi ametiasutuste arvates ei ole kõnealuse juhtumi käigus esitatud tõendeid selle kohta, et Síminnile anti põhjendamatu majanduslik eelis või et turu struktuurile avaldati kahjustavat mõju.

(70)

Islandi ametiasutuste esitatud teabe järgi on viimastel aastatel mobiilsideteenuste turul kolme suurema firma turuosad ühtlustunud. Täpsemalt on Síminni turuosa kukkunud 62 %-lt 2005. aastal 40 %-le 2011. aastal ja Nova turuosa on suurenenud 0 %-lt 2007. aastal 24 %-le 2011. aastal. Vodafone'i turuosa on kahanenud 38 %-lt 2005. aastal 30 %-le 2011. aastal. Sama arengusuund jätkus 2012. aastal, mil kolme firma turuosade suurus muutus veelgi sarnasemaks, nagu näha posti- ja telekommunikatsiooniameti aruandest 2010.–2012. aasta kohta (50). Aruandest selgub, et kui abonentide koguarv 2012. aasta lõpus välja arvutati, kuulus Síminnile 37,4 % turust, Vodafone'ile 28,9 % ja Nova turuosa oli suurenenud 28,3 %-le.

(71)

Islandi ametiasutused märgivad ka seda, et Síminn on ja oli toona Islandi konkurentsiameti ning posti- ja telekommunikatsiooniameti range järelevalve all. Islandi ametiasutused juhivad tähelepanu sellele, et Síminni emaettevõtja Skipti sõlmis 26. märtsil 2013 konkurentsiametiga lepingu, et tagada Síminni konkurentidele samasugune juurdepääs Skipti elektroonilise side põhivõrgule. Kui miski osutaks konkurentsi moonutamisele, alustaksid eespool osutatud ametid ametlikku juurdlust. Síminni jaoks võib konkurentsi moonutamine kaasa tuua karistuse. Islandi ametiasutuste sõnul ei ole kõnealuse projekti suhtes pooleli ühtegi Islandi konkurentsiameti ega posti- ja telekommunikatsiooniameti juurdlust.

(72)

Islandi ametiasutused annavad teada veel seda, et projekt on laiendanud turgu kõikide turuosaliste jaoks. Síminni konkurentidel on võrgule võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi juurdepääs. Seega on teenuse pakkumise algusest alates saanud kõik huvitatud operaatorid lõpptarbijale teenuseid osutada ühesugustel tingimustel ning Síminni esitatud teabe alusel on mitmel tema konkurendil hulgimüügitasandi juurdepääs ADSL- või UMTS-jaeteenuse pakkumiseks. Veel juhivad Islandi ametiasutused tähelepanu menetluse algatamise otsuses osutatud väidetavalt eksitavatele väidetele, mis puudutavad kaebuse esitaja Vodafone'i taotlusi saada hulgimüügitasandi juurdepääs ja Síminni väidetavat keeldumist juurdepääs anda. Islandi ametiasutuste sõnul on tõsiasi see, et taotletud juurdepääs Síminni 3G-saatjatele (juurdepääs rändlusele) ei ole hõlmatud kõnealuse projektiga. Síminn oli nõus andma Vodafone'ile juurdepääsu 3G-saatjatele, aga keeldus seda käsitamast kõnealuse projekti osana.

(73)

Lõpetuseks rõhutavad Islandi ametiasutused, et projektil oli auahne eesmärk luua Islandi kindlates maapiirkondades lairibaühendus. See eesmärk on saavutatud. Island kuulub nende valitud riikide hulka, kes võivad kinnitada, et kõikidel alalistel elukohtadel on lairibateenusele juurdepääs. Islandi ametiasutuste sõnul tuleb meeles pidada, et projekt hõlmas kuni 1 788 hoonet, kattis ulatusliku maapiirkonna Islandis ja läks käiku vaid mõni kuu pärast riigi ajaloos suurima majanduskriisi algust. Islandi ametiasutused on täiel määral teadlikud EMP lepingu riigiabieeskirjadest tulenevatest kohustustest ja valdkonna otsustustavast (mis hiljem lairibasuunistesse kaasati) ning nad püüdsid nendest projekti igas etapis kinni pidada.

(74)

Kõike arvesse võttes järeldavad Islandi ametiasutused, et meetme kogumõju tuleks pidada positiivseks. Islandi ametiasutuste hinnangul on meede selgelt kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c eesmärkidega, kuna see soodustab teatud majandustegevuse (jae- ja hulgimüügitasandi lairibateenuse pakkumine) arengut Islandi kaugetes maapiirkondades.

(75)

Eespool osutatu põhjal kinnitavad Islandi ametiasutused, et võimalik meetmega kaasnenud abi on EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c kokkusobiv.

(76)

Síminn esitas 20. detsembri 2013. aasta kirjaga (51) märkused ja lisadokumendid menetluse algatamise otsuse kohta. Síminn leiab, et kõnealuste lairibateenuste väljaarendamise rahastamine ei sisaldanud riigiabi. EMP lepingu artikli 61 lõike 1 järgi peab meede täitma teatavad tingimused, et sisaldada riigiabi elemente. Síminn ei arva, et kõik need tingimused on täidetud, eriti silmas pidades seda, et Síminnil ei olnud majanduslikku eelist.

(77)

Síminn märgib, et Euroopa Kohus selgitas Altmarki kohtuasjas tingimusi, mille puhul avaliku teenuse eest makstav hüvitis ei kujuta eelise puudumise tõttu endast riigiabi (52). Síminn väidab, et kõnealune meede hõlmas avaliku teenuse rahastamist ja et kõik nn Altmarki kriteeriumid on täidetud.

(78)

Síminni hinnangul ei andnud kõnealune leping talle turutingimuste väliselt majanduslikku eelist. Läbipaistva ja mittediskrimineeriva võistupakkumise kasutamist on peetud piisavaks eeldamaks, et menetluse käigus välja valitud ettevõtja ei saanud riigiabi, sest turuhinna maksmine on tagatud (53). Hankemenetluses oli kehtestatud neli objektiivset hindamiskriteeriumi. Enim punkte saanud vastuvõetav pakkumus pidi hanke võitma. Kõik, kes olid huvitatud hankemenetluses osalemisest, võisid pakkumuse esitada. Selleks et ei eelistataks ühtegi turul tegutsevat operaatorit, oli hange tehnoloogiliselt neutraalne, st avatud kõikidele tehnilistele lahendustele. Síminn sai enim punkte ja võitis hanke. Seepärast on täidetud konkurentsipõhise ja majanduslikult soodsaima pakkumuse valimise kriteeriumid. Síminn oli ka see pakkuja, kes lubas kogukonnale teenuseid osutada väikseima maksumusega.

(79)

Síminni hinnangul oli lepingu mahu ja hüvitise muutmine vajalik selleks, et hõlmata 670 „valget“ lisahoonet ja kaasnevad hüvitised. Lisahoonete eest maksti hüvitist Síminni algse pakkumuse keskmise ühikuhinna alusel. Seega tuleks lisahoonete eest makstud hüvitist pidada algse hanke jätkuks, mis samuti toimus turutingimustel. Seetõttu rõhutabki Síminn, et riigiabi ei olnud, kuna tervikuna ei olnud tingimused Síminni jaoks soodsamad kui algse hanke tingimused (54). Veelgi enam, Síminni arvates ei tähenda tõsiasi, et valiti välja väikseima hinnaga ja majanduslikult soodsaima pakkumuse teinud firma, automaatselt kindla ettevõtja eelistamist.

(80)

Síminni sõnul oli tegelik keskmine ühikukulu Síminni jaoks (kulu hoone kohta) […] (*1) Islandi krooni, kusjuures keskmine ühikuhind, mida Síminnile maksti, oli 470 191 Islandi krooni. Nagu menetluse algatamise otsuses selgitati, oli Síminnile makstud hind pärast mahu suurendamist ikkagi palju madalam kui teiste pakkujate hind ja fondi nõustajate eelnev kuluhinnang (55). Seni on Síminnile makstud 836 457 351 Islandi krooni, mis hõlmab 670 lisahoone eest makstud hüvitist ja Taani krooniga indekseerimist. Hanke vastuvõetavate pakkumuste seas oli odavuse poolest järgmine 1 858 339 001 Islandi krooni suurune Vodafone'i pakkumus, mis oli enam kui kaks korda suurem Síminnile makstud hüvitisest, isegi kui sinna sisse arvata lisahooned ja Taani krooniga indekseerimine.

(81)

Síminn väidab, et projekti mahu suurenemine ei andnud talle tervikuna mastaabisäästu. Kui see võis kindlates piirkondades isegi juhtuda, tähendasid „valgete“ hoonete hajus paiknemine ja nendega kaasnevad tingimused üheskoos seda, et mastaabisäästu ei tekkinud. Kuigi mõned lisahooned asusid samades piirkondades kui algses hankes, pidi Síminn enamiku lisahoonete jaoks projekteerimiskava suures osas muutma, st saatjad ja antennid ümber paigutama. Seepärast ei saanud Síminn enda hinnangul tegelikku finantssoodustust, mille tulemusel ta oleks saavutanud konkurentidega võrreldes soodsama seisundi (56).

(82)

Tõsiasjad, et projekti tegelik maksumus on väiksem hinnangulisest maksumusest ning et hüvitamine on läbipaistev ja kulupõhine, tõendavad Síminni hinnangul aga seda, et Islandi ametiasutused tegutsesid viisil, mis hoidis ära ülemäärase hüvitamise.

(83)

Eespool osutatud ja ka Islandi ametiasutuste esitatud põhjenduste alusel väidab Síminn, et meede ei sisaldanud riigiabi.

(84)

Kui järelevalveamet peaks leidma, et projekt tuleb liigitada riigiabiks, leiab Síminn, et meedet saaks pidada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c kokkusobivaks abiks.

(85)

Síminn kinnitab, et projekt oli kavandatud viisil, mis vähendas konkurentsi moonutamist, näiteks oli tagatud hulgimüügitasandi juurdepääs kõikidele kolmandatele isikutele. Selline hulgimüügitasandi juurdepääs annab kolmandatest isikutest teenusepakkujatele võimaluse aktiivselt turul konkureerida, mis pakub meetmega hõlmatud piirkondades rohkem valikuvõimalusi ja suurendab konkurentsi, hoides samal ajal ära piirkondlike teenindusmonopolide tekke. Lairibavõrk kavandati nii, et see oleks neutraalne ning võrdsetel tingimustel kõikidele huvitatud operaatoritele hulgimüügitasandi juurdepääsuks avatud ja kättesaadav.

(86)

Síminni sõnul on lepingus konkreetne säte, mis kohustab teda konkurentidele tagama juurdepääsu taristule, ja seega on hulgimüügitasandi juurdepääsu pakutud projekti algusest peale (57). Síminni sõnul otsustati kasutada ADSL-juurdepääsumudelit, mida nimetatakse ka „bitikiirusega juurdepääsuks kohtvõrku“, nii ADSL-võrgu hulgimüügitasandi juurdepääsuks kui ka 3G-juurdepääsu lähtealusena, sest toona ei olnud 3G jaoks olemas ühtegi teadaolevat etalonmudelit. Síminn juhib tähelepanu sellele, et ADSL-võrgule juurdepääsu andmisel on posti- ja telekommunikatsiooniameti suuniseid järgitud. Et täpsemalt selgitada hulgimüügitasandiga seonduvaid tehnilisi küsimusi, esitas Síminn eespool osutatud AMi hinnangu (58). Hinnangus väidetakse, et hulgimüügitasandi juurdepääsu pakkumine DSL-võrgule ja 3G-andmesidevõrgule erinevad suuresti. Veelgi enam, AMi hinnangust selgub, et Islandi lairibaühenduse kättesaadavusega seotud konkreetse sekkumise seisukohast on traadita võrkude hulgimüügitasandi praegune sidumisvõimalus piisav. Lisaks viidatakse AMi hinnangus tõsiasjale, et samasugust tehnilist lahendust kasutati 3G-võrgule hulgimüügitasandi juurdepääsu pakkumiseks Iirimaal samal ajal toimunud sarnases lairibaühenduse loomise projektis, mille Euroopa Komisjon heaks kiitis (59).

(87)

Síminni arvates on kaebuse esitaja ekslikult väitnud, et ta on võrgule hulgimüügitasandi juurdepääsu mitu korda edutult taotlenud ja et see on Síminnile andnud märkimisväärse nn esimese turuletulija eelise. Síminn rõhutab, et Vodafone on taotlenud juurdepääsu rändlusteenustele ainult seoses Síminni 3G-saatjatega, et pakkuda 3G-mobiilsideteenuseid, mis ei ole kõnealuse projektiga kuidagi seotud. Síminni sõnul on ta Vodafone'ile pakkunud juurdepääsu rändlusele 3G-võrgus turutingimustel, aga Vodafone ei ole soovinud selleks lepingut sõlmida. Samas ei ole Vodafone Síminni sõnul projekti kaasatud piirkondades taotlenud hulgi- või edasimüügitasandi juurdepääsu kiire internetiühendusega teenustele UMTS-, ADSL- ja satelliitvõrgu kaudu.

(88)

Síminn kinnitab, et projekt ei mõjutanud konkurentsi ega kaubandust või mõjutas neid minimaalselt. Síminni arvates ei ole kõnealuse juhtumi käigus esitatud tõendeid selle kohta, et talle anti põhjendamatu majanduslik eelis või et leping avaldas turu struktuurile kahjustavat mõju.

(89)

Síminn märgib, et projekt seondub ainult asjassepuutuvates piirkondades tegutsevate ettevõtete ja seal elavate inimestega. Hooned asetsevad hajali kogu riigis ja neid ei tuleks pidada eraldi turuks. Pigem moodustavad nad osa kogu Islandi lairibateenuste turust. Islandil on üle 109 000 kiire internetiühenduse. Projekt puudutab lairibateenuste väljaarendamist Islandi maapiirkondades kokku 1 788 hoone jaoks. Nendest 1 788 hoonest on 1 050 lairibateenuse abonendid, kelle seast 559-le pakutakse lairibateenust UMTS-võrgu kaudu. Seega mõjutab projekt asjassepuutuvat turgu ainult 0,96 % osas ja 559 UMTS-ühendusega hoonet ainult 0,51 % osas.

(90)

Síminn märgib ka seda, et ta on ja oli toona Islandi konkurentsiameti ning posti- ja telekommunikatsiooniameti range järelevalve all. Síminn, tema emaettevõtja Skipti ja viimase tütarettevõtja Mila jõudsid Islandi konkurentsiametiga kokkuleppele 8. märtsil 2013, pärast mida võttis Islandi konkurentsiamet vastu 26. märtsil 2013 avaldatud otsuse nr 6/2013, mis tagab Síminni ja Mila konkurentidele samasuguse juurdepääsu Skipti tütarettevõtjate elektroonilise side põhivõrkudele. Eespool osutatud ametid alustaksid ametlikku juurdlust, kui miski osutaks sellele, et Síminn moonutab konkurentsi.

(91)

Eespool osutatud kaalutlusi arvesse võttes järeldab Síminn, et meetme kogumõju tuleks pidada positiivseks. Meede on selgelt kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c eesmärkidega, kuna see soodustab teatud majandustegevuse (jae- ja hulgimüügitasandi lairibateenuse pakkumine) arengut Islandi kaugetes maapiirkondades. Síminn usub, et projekt kavandati viisil, mis vähendas riigiabi olemasolu võimalust ja konkurentsi moonutamist. Seetõttu leiab Síminn, et kui järelevalveamet peaks pidama meedet riigiabi sisaldavaks, on võimalik abi EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c kokkusobiv.

(92)

Järelevalveamet sai Vodafone'ilt 23. detsembri 2013. aasta kirjaga märkused ja lisadokumendid (60). Kaebuse esitaja hinnangul andis fond Síminnile ebaseaduslikku riigiabi fondi ja Síminni vahel sõlmitud lepingu kaudu. Kaebuse esitaja väidab, et hankemenetlus oli puudulik, sest Síminni ja fondi vahelisse lõplikku lepingusse viidi Síminni nõudmisel sisse märgatavad muudatused, mis olid ettevõtjale ülisoodsad.

(93)

Tõsiasja, et Síminni pakkumus oli teistest palju väiksem, ei saa kaebuse esitaja sõnul kõnealuses juhtumis kasutada riigiabi olemasolu välistamise põhjendusena. Esiteks on selge, et teistele pakkujatele ei antud pärast projekti muutmist võimalust uusi pakkumusi esitada. Teiseks on ilmne, et muudatustest tuleneva maksete tähelepanuväärse suurenemise tõttu ei saa välistada, et konkureerivad ettevõtjad oleksid esitanud muudetud projekti puhul väiksemad pakkumused.

(94)

Kaebuse esitaja väidab, et lõpliku lepingu juurdepääsukohustus piirdus edasimüügitasandi juurdepääsuga, mis vastandub hulgimüügitasandi juurdepääsule, mida oli algsetes hankedokumentides nõutud (61). Kaebuse esitaja kinnitab, et ta taotles võrgule mitu korda edutult hulgimüügitasandi juurdepääsu (62). Veelgi enam, kaebuse esitaja märgib, et fond on talle juurdepääsukohustuse kohta andnud ebapiisavaid vastuseid. Kaebuse esitaja hinnangul on see tekitanud vastuvõetamatu konkurentsimoonutuse ja andnud Síminnile asjassepuutuval turul märkimisväärse nn esimese turuletulija eelise.

(95)

Kaebuse esitaja arvates ei takista miski Síminnil pakkumast juurdepääsu rändlusele UMTS-võrgus. Juurdepääsu rändlusteenuste hulgiturule pakutakse peamiselt kolmel viisil, mis põhinevad GSM- ja hilisemal UMTS-/3G-võrgu standardil, st jaemüügitasandi juurdepääs, hulgimüügitasandi juurdepääs rändlusele ja virtuaalne võrgujuurdepääs.

(96)

Kaebuse esitaja märgib, et Síminn ei ole selgitanud, kuidas juurdepääsu pakkumine rändlusele Síminni UMTS-/3G-võrgus teenust ohustaks. Kaebuse esitaja väidab, et Síminn ei ole ise tootnud oma lõppseadmeid, vaid need on valmistanud mitu tootjat maailma eri paigus ja neid saavad osta kõik turuosalised. Teenuse kvaliteedi osas ei ole tähtis, kas kasutatav SIM-kaart on pärit Síminnilt, Vodafone'ilt või mõnelt muult telekommunikatsioonifirmalt. Kaebuse esitaja sõnul jääb kvaliteet samaks.

(97)

Vodafone juhib tähelepanu sellele, et ta on esitanud Síminnile mitu taotlust saamaks juurdepääsu telekommunikatsioonifondi rahastatud UMTS-võrgule. Síminni pakkus Vodafone'ile juurdepääsu rändlusele UMTS-võrgus alles 2010. aasta septembris pärast mitut kohtumist ja ametlike kirjade saatmist. Samas pakkus Síminn juurdepääsu sellistel tingimustel, et Vodafone'i jaoks oleks olnud majanduslikult tasuvam programmiga hõlmatud piirkonnas ehitada omaenda võrk. Pakkumise järgi oleks Vodafone pidanud maksma igale saatjale juurdepääsu saamise eest 1 500 000 Islandi krooni aastas.

(98)

Veelgi enam, kaebuse esitaja hinnangul ei ole selge, kas asukohtade lisandumine suurendas tööjõukulu märgatavalt. Seega ei saa makse suurenemist põhjendada ainult asukohtade arvu suurenemisega. Seoses sellega tuleb arvestada ka tõsiasjaga, et lepingu muudatused nägid väljaarendamiseks ette pikema ajavahemiku, st 12 asemel 18 kuud. Väljaarendamise kestuse muutmisega kaasneb iseenesest võimalus projekti töötajaid otstarbekamalt kasutada, mis kaebuse esitaja sõnul omakorda tööjõukulu vähendaks. Lisaks väidab kaebuse esitaja, et muudatused lepingu trahvisätetes osutavad tavaliselt ettevõtja kanda jäetava kulu vähendamisele.

(99)

Kaebuse esitaja märgib ka seda, et hankedokumentide punktis 12 oli mittesüüliste kahjunõuete jaoks ette nähtud pangatagatise esitamine. Lepingu punktis 13 aga ei ole sellist tagatist nõutud – seal viidatakse ainult Síminni vastutusele deliktiõiguse üldnormide alusel. Ka see muudatus osutab tavaliselt ettevõtja kanda jäetava kulu vähendamisele. Seepärast tuleb ka hinnata pangatagatisest loobumise kasulikkust, st kui kulukas oleks sellise tagatise esitamine 2008. aasta sügisel olnud.

(100)

Kaebuse esitaja rõhutab, et leping on turul kaasa toonud märkimisväärse, pideva ja endiselt kestva konkurentsimoonutuse. Kaebuse esitaja hinnangul mõjutab meede konkurentsi mitte ainult Islandi maapiirkondades, vaid kogu turul, sest telekommunikatsioonifirma valimisel on tarbijate jaoks üks kriteerium just teenusepakkuja võrgu ja teenuse ulatuslikkus. Seoses sellega tuleks märkida, et Síminn on ennast reklaaminud kui firmat, kellel on Islandil kõige ulatuslikum võrguühenduste süsteem.

(101)

Eespool osutatud kaalutlusi arvesse võttes väidab kaebuse esitaja, et meede täidab kõik riigiabi olemasolu tingimused vastavalt EMP lepingu artikli 61 esimesele lõikele. Lisaks kinnitab kaebuse esitaja, et väidetav abimeede ei täida nõudeid, mille alusel saaks seda liigitada erandiks, ja seetõttu tuleb seda pidada EMP lepinguga kokkusobimatuks.

(102)

Hringiðan esitas 18. juuli 2013. aasta kirjaga märkused menetluse algatamise otsuse kohta (63). Märkustes juhib Hringiðan tähelepanu muudatustele, mis on Síminni ja fondi vahelises lepingus tehtud 2008. aasta veebruaris kaubanduskeskuse avaldatud hankedokumentidega võrreldes. Näiteks märgib Hringiðan, et kiire ühenduse määratlus (2 Mbit/s või suurem kiirus) oli hankedokumentides olemas, aga lepingus ei ole. Hringiðan viitab veel teistele lepingu muudatustele, sealhulgas väljaarendamise kestuse pikendamisele, väljaarendamise piirkonna laiendamisele ning makse suurenemisele ja indekseerimisele tarbijahinnaindeksi asemel välisvaluutaga.

(103)

Lisaks väidab Hringiðan, et Síminnit ei kohustatud kahjunõuete jaoks pangatagatist esitama, hoolimata hankedokumentide punktis 12 selgelt sätestatud kohustusest nii toimida (64). Hringiðani sõnul ei suutnud ükski pank pärast Islandi majanduslangust pakkuda erafirmadele kohast pangatagatist, mis oleks vastanud kaubanduskeskuse kehtestatud hankekriteeriumidele. Seepärast jääb Hringiðani sõnul mulje, et Síminn ei suutnud hankemenetluse käigus esitada siduvat pangatagatist ja järelikult oli tagatis, mille Síminn siiski esitas, selle väljastanud panga jaoks mittesiduv.

(104)

Hringiðani hinnangul on kõik eespool osutatud muudatused Síminni jaoks soodsad ja seepärast kujutab leping endast riigiabi, mis on EMP lepingu toimimisega kokkusobimatu.

(105)

Nova esitas järelevalveametile 18. detsembri 2013. aasta kirjaga märkused (65). Nova hinnangul ei vasta kõnealune meede tasakaalustatuse kriteeriumile selles osas, et puudub selgelt kehtestatud hulgimüügitasandi juurdepääsu tagamise kohustus koos täpselt kindlaks määratud hinnakujunduse põhimõtetega. Nova arvates annab see Síminnile ebaproportsionaalse eelise, mis tekitab konkurentsimoonutusi.

(106)

Nova rõhutab, et kolmandatele isikutele tegeliku hulgimüügitasandi juurdepääsu andmine subsideeritavale lairibataristule on iga lairibataristu ehitamist toetava riikliku meetme vajalik osa. Et riigiabi sisaldaval telekommunikatsiooniturul konkurentsimoonutusi ära hoida, tuleks kolmandatest isikutest operaatoritele anda tegelik hulgimüügitasandi juurdepääs, tehes seda tehnoloogiliselt neutraalsel viisil ja kohandades seda mõistlikul moel nende juurdepääsuvajaduste järgi.

(107)

Nova sõnul tehti lepingu tingimustes hankedokumentidega võrreldes muudatusi ja Síminnit kohustati tagama ADSL-võrgule ainult piiratud hulgimüügitasandi juurdepääs ja UMTS-/3G-võrgu puhul piirdus juurdepääsunõue ainult edasimüügitasandiga. Nova arvates ei ole Islandi ametiasutused ega Síminn selgitanud, miks on Síminni jaoks tehniliselt vajalik omada täielikku juurdepääsu UMTS-võrgule ja kontrolli selle üle, et pakkuda ettenähtud kvaliteedi- ja teenindustaset ning järelikult üksnes edasimüügijuurdepääsu.

(108)

Nova on seisukohal, et kuna puudub selge kohustus pakkuda tegelikku hulgimüügitasandi juurdepääsu, annab see Síminnile konkurentsieelise lepingu alusel ehitatud 3G-võrgu suhtes. Lisaks annab see Síminni mobiiltelefonivõrgu leviala üldise suurenemise tõttu talle konkurentsieelise kogu jaemüügiturul. Tänu sellele saab Síminn lõppkasutajatest klientuuri ja turuosa kasvatada, ilma et kolmandatest isikutest operaatorid temaga tegelikult konkureeriksid. Veelgi enam, isegi kui Nova saaks UMTS-/3G-võrgule edasimüügitasandi juurdepääsu, ei saaks tema jaemüügitasandi teenused hinna ja omaduste poolest eristuda Síminni omadest.

(109)

Nova sõnul on ta mitu korda edutult taotlenud Síminni 3G-võrgule hulgimüügitasandi juurdepääsu. Seega ei ole Síminn Nova arvates kunagi tahtnudki talle võrgujuurdepääsu mõistlikel tingimustel anda.

(110)

Veelgi enam, Nova märgib, et Síminniga peetud vestlustes ei selgunud midagi, mis viitaks tehnilistele raskustele hulgimüügitasandi võrgujuurdepääsu andmisel või selle võimatusele. Nova arvates näib see osutavat sellele, et Síminni eespool nimetatud tehniline vajadus saada UMTS-võrgule täielik juurdepääs ja seda kontrollida, mida õigustati ette nähtud kvaliteedi- ja teenindustaseme pakkumisega, ei ole otstarbekohaselt põhjendatud.

(111)

Eespool osutatud kaalutlusi arvesse võttes leiab Nova, et Síminn on saanud ebaõiglase eelise, mis moonutab konkurentsi ja on vastuolus EMP lepingu artikli 61 lõikega 1.

(112)

Islandi ametiasutused esitasid 28. veebruari 2014. aasta kirjaga märkused ja tähelepanekud kaebuse esitajalt ja huvitatud isikutelt saadud märkuste kohta (66). Islandi ametiasutused leidsid, et see oleks ülimalt ebatõenäoline, et mahu suurenemise tagajärjel oleks Vodafone või teised konkureerivad ettevõtjad esitanud madalama hinnaga pakkumused. Nagu näidatud eespool põhjenduses 18, esitas Vodafone kaks pakkumust algselt hankedokumentides kindlaks määratud 1 118 hoone ühendamiseks. Esimese Vodafone'i pakkumuse maksumus oli ligikaudu 2,2 miljardit ja teisel 1,8 miljardit Islandi krooni. Samas oli Síminni algse pakkumuse maksumus 379 miljonit Islandi krooni, mis lõpliku mahuga (1 788 asukohaga, k.a 670 lisahoonet) kohandatuna tähendas kokkuvõttes 606 miljoni Islandi krooni suurust hinda. Islandi ametiasutuste hinnangul on vaid loogiline eeldada, et Vodafone'i kohandatud pakkumus oleks olnud algsest märgatavalt suurem, arvestades mahu ja seadmete maksumuse suurenemisega.

(113)

Islandi ametiasutuste arvates ei ole põhjendatud kaebuse esitajate väide, et asukohtade lisandumine ei põhjusta tingimata kaasneva kulu suurenemist. Síminn on Islandi ametiasutustele kinnitanud, et asukohtade lisandumine suurendas projekti maksumust. See tulenes tõsiasjast, et lisandunud asukohad erinesid algsetest asukohtadest geograafiliselt ja paiknesid Islandi ulatuslikes piirkondades hajali.

(114)

Islandi ametiasutused kordavad, et kõnealuse projekti eesmärk ei olnud pakkuda mobiilandmeside või mobiiltelefonikõne teenuseid, nt „3G-rändlusteenuseid“, mida ei olnud kunagi ühelgi ajahetkel projekti osaks kavandatud. Eespool osutatust järeldub, et hankedokumentides ei kohustatud pakkujaid mitte ühelgi moel lahenduse osana pakkuma juurdepääsu rändlusele. Síminniga sõlmitud leping ei muutnud seda mingil viisil, kujul ega moel. Seega on rändlusele juurdepääsu andmisega seotud tehnilised probleemid selle konkreetse projekti puhul ebaolulised, sest mobiilside rändlusele juurdepääsu andmine ei ole kunagi olnud osa sellest projektist. Islandi ametiasutused rõhutavad, et „selgesõnalist hulgimüügitasandi juurdepääsu andmise hankekriteeriumi“ ei ole ära kaotatud ja see kajastub Síminniga sõlmitud lepingus. Samas on hulgimüügitasandi juurdepääsu andmiseks kasutatud eri meetodeid vastavalt sellele, millist tehnoloogiat (st ADSL- või UMTS-/3G-võrk) projekti jaoks kasutati. Seepärast on Islandi ametiasutused arvamusel, et kogu hulgimüügitasandi juurdepääsu küsimus näib tulenevat põhimõttelisest eksiarusaamast, et juurdepääsu pakkumine rändlusele oli projekti osa.

(115)

Mis puudutab keskmise ühikuhinna meetodit, siis märgivad Islandi ametiasutused, et see põhineb hankedokumentide alapeatükil 2.3.4, mille pealkiri on „Uued ühendused ja ühendamiskohustus“. Selles alapeatükis on konkreetselt ette nähtud keskmise hinna meetodi kasutamine projektile lisanduvate uute asukohtade maksumuse hindamiseks. Islandi ametiasutuste arvates on selline lähenemisviis kooskõlas Islandi lepinguõiguses levinud tavaga.

(116)

Islandi ametiasutuste sõnul sai fond pangalt Nýja Kaupþing hf. (tänase nimega Arion banki hf.) 17. veebruari 2009 seisuga täiesti nõuetekohase pangatagatise, mis on esitatud lõpliku lepingu lisas.

(117)

Islandi ametiasutused ei nõustu Hringiðani esitatud põhjendustega riigiabi olemasolu kohta ega väidetava riigiabi kokkusobimatuse kohta EMP lepingu toimimisega. Islandi ametiasutused on Hringiðani väidetes kindlaks teinud mitu faktiviga ja peavad vajalikuks neid käsitleda.

(118)

Mis puudutab pangatagatist, on Islandi ametiasutused arvamusel, et Hringiðani nimel panga Glitnir banki hf. poolt neile esitatud avaldusest ei piisanud, sest seal anti teada ainult sellest, et Glitnir banki oli „valmis kaaluma tagatise andmist“, kusjuures võitnud pakkuja Síminn oli Nýja Kaupþingilt saanud nõuetekohase tagatise. Islandi ametiasutused märgivad ka seda, et Hringiðan esitas selle dokumendi kaua aega pärast tähtaja möödumist.

(119)

Islandi ametiasutused toonitavad, et algse mahu korral (1 119 hoonet) oli Hringiðani pakkumus – 1 297 257 098 Islandi krooni – märgatavalt kallim kui väljavalitud pakkumus, nimelt Síminni 379 000 000 Islandi kroonine pakkumus. Veelgi enam, Islandi ametiasutused juhivad tähelepanu sellele, et nende ja Síminni vahel pärast projekti mahu suurenemist lõpuks kokku lepitud summa oli ikkagi väiksem Hringiðani pakkumusest.

(120)

Islandi ametiasutuste hinnangul on lepingus selge sõnaga sätestatud minimaalne hulgimüügi allahindlusprotsent, mida Síminn peab teistele teenusepakkujatele pakkuma. Samas võib Síminn läbirääkimiste käigus pakkuda ka suuremat allahindlust. Islandi ametiasutused kordavad, et juurdepääs rändlusele võrgu UMTS-/3G-osas ei ole projekti osa ja seetõttu ei hõlma projektiga pakutav hulgimüügitasandi juurdepääs rändlusele juurdepääsu. Seepärast ei kuulu Síminni ja Nova vahel peetud varasemate rändlusele juurdepääsu käsitlevate läbirääkimiste tulemused selle projekti alla.

(121)

Veelgi enam, Islandi ametiasutused ei ole kindlalt nõus Nova väitega, et fondi 23. juuli 2009. aasta vastused olid ebapiisavad ja et nendes jäeti probleemide põhjused lihtsalt käsitlemata. Islandi ametiasutuste sõnul andis fond täiesti selge vastuse rändlusele juurdepääsu kohta 3G-võrgus, mis paistab kaebuse ja hilisemate turuosaliste vastuste järgi olevat peamine probleemi tekitaja. Vastus oli järgmine: „Leping ei hõlma 3G-võrgu abil mobiiltelefonikõne ega lairibaühendusega mobiilsideteenuste pakkumist kindlaks määratud hoonetele või nende ümbruses. Lepingujärgset teenust pakutakse elumajas või tööruumis asuva marsruuteri pordi kaudu. Muud teenused, mida pakutakse või mida võidakse hakata pakkuma müüja 3G-saatjatega, ei kuulu lepingu kohaldamisalasse“.

(122)

EMP lepingu artikli 61 lõike 1 sõnastus on järgmine:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust“.

(123)

Sellest järeldub, et meede kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, kui on täidetud kõik järgmised kriteeriumid: meede i) on saadud riigilt või riigi ressurssidest; ii) annab abisaajale valikulise majandusliku eelise; iii) võib mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust ja kahjustada konkurentsi.

(124)

Järgmistes alapeatükkides hinnatakse eespool osutatud projekti riiklikku rahastamist nendest kriteeriumidest lähtuvalt.

(125)

EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaselt peab meede olema antud riigi poolt või riigi ressurssidest, et seda võiks pidada riigiabiks.

(126)

Artikli 61 lõike 1 alusel hõlmab mõiste „riik“ kõiki riigi ametiasutusi alates keskvalitsusest kuni linna tasandini või kõige madalama haldustasandini ning samuti riigi osalusega ettevõtteid ja asutusi (67).

(127)

Nagu eespool kirjeldatud, on fond asutatud seadusega ja kuulub Islandi riigile, kes igal aastal eraldab fondile riigieelarvest vahendeid. Seepärast on EMP lepingu artikli 61 lõike 1 esimene kriteerium täidetud.

(128)

Selleks et meede oleks riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, peab meede andma ettevõtjale eelise. Ettevõtjad on asutused, kes tegelevad majandustegevusega, sõltumata nende õiguslikust vormist või rahastamisviisist (68). Majandustegevus on igasugune tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises turul (69).

(129)

Síminn on Islandi suurim telekommunikatsioonivõrgu operaator, kes pakub Islandi turul mobiilside-, tavatelefoni-, interneti- ja televisiooniteenust. Seega on selge, et igasugune Síminni ja fondi vahelise lepingu alusel antav abi kujutab endast ettevõtjale antavat abi.

(130)

Esiteks peab abimeede andma abi saavale ettevõtjale majandusliku eelise, mida see ei oleks tavalistel turutingimustel saanud (70). Riigiabimeetmeid on erisuguseid ja neid tuleb hinnata nende tagajärgede põhjal (71). Kõige levinum on eelise andmine toetuse näol, st ettevõtja saab rahalist või mitterahalist tasu toetuse näol, mis ei kujuta endast ostja või tarbija tehtud makset kaupade või teenuste eest, mida ettevõtja toodab (72).

(131)

Praeguses juhtumis on riigiasutuste poolne projekti rahastamine andnud väljavalitud võrgutarnijale majandusliku eelise, mille ta oleks tavaliselt oma eelarvest katnud ja tänu millele on väljavalitud operaator loonud lairibavõrgu tingimustel, mida muidu turul ei esineks. Lisaks ei saa välistada, et eduka pakkumuse esitanud Síminn on rahalise toetuse tõttu saanud võrguga seotud äritegevust teostada tingimustel, mida ei oleks ilma meetmeta olemas olnud (73).

(132)

Kuigi võistupakkumisega saab enamasti vähendada vajaminevat rahalist toetust ja ülemäärast kasumit ära hoida, saab operaator tänu abile teenust läbivalt pakkuda prima facie madalama hinnaga kui siis, kui ta oleks pidanud kõik kulud ise kandma, ning seega meelitab ta ligi rohkem tarbijaid kui tavalistel turutingimustel. Lisaks saab väljavalitud operaator pärast projekti lõppu riigi ressursside eest võrgu ning muu materiaalse ja immateriaalse vara (nt seadmed, kliendisuhted) omanikuks. Eespool osutatut arvesse võttes on selge, et väljavalitud operaatorile anti majanduslik eelis (74).

(133)

Veelgi enam, järelevalveamet märgib, et meetme eesmärk on asjassepuutuvates piirkondades elanikest kasutajatele ja ärikasutajatele olemasolevate lairibateenuste pakkumist parandada. Samal ajal kui elanikest kasutajad ei kuulu riigiabieeskirjade alla, saavad sihtpiirkondades tegutsevad ettevõtjad vaid äritingimustel pakutavaga võrreldes lõppkokkuvõttes kasu lairibateenuste ja leviala paranemisest.

(134)

Teiseks peab abimeede olema valikuline, kuna sellega soodustatakse „teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“. Síminnile kui edukale pakkujale anti riiklikud vahendid, et rahastada lairibavõrku Islandi maapiirkondades. Kuna riiklikke vahendeid sai ainult Síminn, järeldab järelevalveamet, et meede on valikuline.

(135)

Et meedet saaks käsitada riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, peab see kahjustama konkurentsi ja mõjutama EMP lepingu osaliste vahelist kaubandust.

(136)

Väljakujunenud kohtupraktika järgi ei ole vaja kindlaks teha seda, kas abi avaldab reaalset mõju EMP lepingu osaliste vahelisele kaubandusele ja kas konkurentsi tegelikult kahjustatakse, vaid piisab selle kindlaks tegemisest, kas abi võib sellist kaubandust mõjutada ja konkurentsi kahjustada (75). Veelgi enam, abisaaja ei pea ise osalema Euroopa Majanduspiirkonna siseses kaubanduses. Kaubandust võib ka mõjutada riikliku toetuse andmine ettevõtjale, kes pakub ainult kohalikke või piirkondlikke teenuseid ja kes ei tegutse väljaspool oma päritoluriiki, tingimusel et ta saab tänu abile oma tegevust riigi sees laiendada või käigus hoida ning et selle tulemusel muutuvad teiste lepinguosaliste riikide ettevõtjate võimalused väiksemaks (76).

(137)

Kui riik osaleb taristu kasutuselevõtus elektrooniliste sideteenuste pakkumiseks, muudab see olemasolevaid turutingimusi, tugevdades väljavalitud võrgutarnija seisundit konkurentide suhtes.

(138)

Meetme alusel abi saaja tegeleb lairibavõrgu taristu kasutuselevõtuga turul, kuhu teiste Euroopa Majanduspiirkondade riikide ettevõtjad võivad siseneda otse või rahalise osaluse teel. Kogu Euroopa Majanduspiirkonnas on elektrooniliste sideteenuste turg (k.a hulgi- ja edasimüügitasandi lairibateenuste turg) üldiselt avatud operaatorite ja teenusepakkujate vahelisele kaubandusele ja konkurentsile.

(139)

Seega järeldab järelevalveamet, et meede võib kahjustada konkurentsi ja mõjutada kaubandust Euroopa Majanduspiirkonnas.

(140)

Islandi ametiasutused ja Síminn on seisukohal, et toetust saab pidada avaliku teenuse rahastamiseks, et Altmarki kõik neli kriteeriumi on täidetud ja et seepärast ei kujuta meede endast riigiabi.

(141)

Euroopa Kohtu otsuses Altmarki kohtuasjas selgitati tingimusi, mille puhul avaliku teenuse eest makstav hüvitis ei kujuta endast riigiabi, kui see ei ole andnud ühtegi eelist (77). Selleks aga, et konkreetne toetus liigituks riigiabiks, peab see täitma neli põhikriteeriumi, millele tavaliselt viidatakse kui Altmarki kriteeriumidele (78).

(142)

Altmarki neli kumulatiivset kriteeriumi on järgmised: i) abisaajale, kes saab riiklikke vahendeid üldist majandushuvi pakkuva teenuse rahastamiseks, antakse ametlikult ülesanne sellist teenust osutada ja pakkuda, kusjuures see kohustus peab olema täpselt määratletud; ii) vältimaks, et hüvitis annab abi saavale ettevõtjale majandusliku eelise võrreldes konkureerivate ettevõtjatega, peavad parameetrid, mille alusel see hüvitis arvutatakse, olema eelnevalt objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud; iii) hüvitis ei tohi olla suurem, kui on vajalik üldist majandushuvi pakkuva teenuse pakkumise kohustuse täitmisest tulenevate kulude täielikuks või osaliseks katmiseks, arvestades selle kohustuse täitmisega seotud tulu ja mõistlikku kasumit; iv) kui abisaaja ei ole valitud hankemenetluses, peab sobiva hüvitise tase olema kindlaks määratud selliste kulude analüüsi alusel, mida keskmise suurusega ja hästi korraldatud juhtimisega ettevõtja oleks nende kohustuste täitmiseks kandnud, arvestades sellega seotud tulusid ja mõistlikku kasumit.

(143)

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvatel EFTA riikidel on enamjaolt ulatuslik kaalutlusruum üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlemisel, samas arvestavad nad asjassepuutuva kohtupraktikaga, milles on sätestatud järgitavad aluspõhimõtted (79). Kõikidele kodanikele piisava lairibaühenduse leviala loomist piirkondades, kus ükski operaator selliseid teenuseid ei paku ega hakka lähitulevikus pakkuma, võib igati liigitada üldist majandushuvi pakkuvaks teenuseks (80). Seega võib põhimõtteliselt avaliku teenuse eest hüvitist maksta ettevõtjale, kellele on antud ülesandeks ehitada lairibavõrk ja seda käitada. Vastavalt lairibasuuniste punktile 16 võib see juhtuda siis, kui näidatakse, et erainvestorid ei ole lähitulevikus (kolme aasta jooksul) valmis pakkuma kõikidele kodanikele või kasutajatele piisavat lairibaühenduse leviala, jättes sedasi märgatava osa elanikkonnast ühenduseta. Järelikult võib kõikide võimalike kasutajate jaoks – olgu need ettevõtjad või eraisikud – „valgetesse“ piirkondadesse riiklike vahendite eest rajatavat võrku rahastada avaliku teenuse eest makstava hüvitisega. Selleks peavad aga olema täidetud mitu tingimust, eriti need, mis on sätestatud lairibasuuniste punktides 17–23.

(144)

Islandi ametiasutused on kirjeldanud põhjuseid, miks lairibavõrgu väljaarendamist maapiirkondades, mida erainvestorid ei teeninda, tuleb riiklikult rahastada üldise majandushuvi alusel. Pärast huvirühmade poole pöördumist, et teostada kaardistamine ja leviala analüüs, tehti kindlaks, et kõnealused hooned ei saa kiire internetiühenduse taristut turutingimustel järgmise kolme aasta jooksul. Islandi ametiasutused on rõhutanud, miks on oluline ära hoida nn digitaalse lõhe teke linna- ja maapiirkondade vahel.

(145)

Lairibaühenduse pakkumise maksumuse tõttu ei peeta turul sellesse investeerimist kõikides piirkondades alati tulusaks. Tänu sellele, et rahvastikutihedus aitab säästu tekitada, on lairibavõrkude väljaarendamine üldiselt tasuvam seal, kus võimalik nõudlus on suurem ja kontsentreeritum, s.o tihedama asustusega piirkondades. Investeeringu suurte püsikulude tõttu suurenevad ühikukulud rahvastikutiheduse vähenedes oluliselt. Selle tulemusena katavad kasumlikud lairibavõrgud vaid osa elanikkonnast. Piirkondade kaugus, sh suurem vahemaa olemasolevast telekommunikatsioonitaristust, võib piisavate lairibavõrkude väljaarendamiseks vajalike investeeringute kulusid samuti märkimisväärselt suurendada (81).

(146)

Tavaliselt on sellisteks puuduliku ühendusega piirkondadeks väikese rahvastikutihedusega maapiirkonnad, kus erasektori teenusepakkujate jaoks ei ole piisavate lairibateenuste osutamise eesmärgil elektroonilistesse sidevõrkudesse investeerimine majanduslikult põhjendatud. See võib viia nn digitaalse lõhe tekkeni piisavatele lairibateenustele juurdepääsu omavate ja mitte omavate piirkondade vahel. Seepärast on kuulutatud üldiseks majandushuviks Euroopa Majanduspiirkonna riikide vahendite kasutamine internetiühenduse loomiseks piirkondades, kus muidu ei oleks kiiret internetti ei praegu ega ka lähitulevikus (82).

(147)

Islandi ametiasutused on näidanud, et neil oli vaja sekkuda. Nagu eespool kirjeldatud I osa punktis 2.1.2, on ametiasutused kinnitanud, et asjassepuutuvad piirkonnad olid kiire lairibaühenduse levialaga olulisel määral katmata. Veelgi enam, kaardistamise ja leviala analüüsi tulemusel selgus, et keegi ei kavatsenud lähitulevikus vastavate hoonete ühendamisse investeerida, arvestades selle väikese ärilise mõttekusega eraoperaatorite jaoks, st kuna kõik hooned paiknesid hõreda asustusega piirkondades.

(148)

Lisaks jääb mulje, et lepinguga määrati Síminnile selge kohustus, mida võib järelevalveameti üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise suuniste järgi pidada nõutavaks ülesande andmise aktiks (83). Síminni volituste järgi peaks kasutuselevõetav lairibataristu asjassepuutuvas piirkonnas kõikidele kasutajatele ühenduse tagama. Võrk ja teenus pidid katma kõik elumajad, kus oli registreeritud ja elas vähemalt üks inimene aasta läbi, ning firmad, mis tegutsesid aasta läbi.

(149)

Veelgi enam, riiklikult rahastatav võrk tuli ehitada kooskõlas lairibasuuniste punktidega 19–20, nii et teistel internetiteenuse pakkujatel oleks sellele hulgimüügitasandi juurdepääs. Need teenusepakkujad peaksid saama taotluse alusel osta Síminnilt põhiteenust hulgihinnaga ja neil peaks olema lubatud võrgu kaudu oma jaeklientidele teenuseid osutada. Juurdepääs tuli tagada otstarbekal moel ning kõikidele internetiteenuse pakkujatele pidid olema tagatud võrdne teenus ja võrdne juurdepääs võrgule, olenemata nende seotusest müüjaga. Seega ei saa Síminn taristule juurdepääsu andmisest keelduda omal äranägemisel ja/või kedagi diskrimineerides. Lisaks hõlmab ülesannete andmine ja abi osutamine ainult võrgu kasutuselevõttu ja sellega seotud hulgimüügitasandi juurdepääsuteenuseid, mitte aga sideteenuste jaemüüki.

(150)

Samas tekitab ülejäänud Altmarki kriteeriumidega seoses probleeme tõsiasi, et WBSi turult lahkumise järel projektile lisandunud 670 hoone eest makstav hüvitis määrati kindlaks pärast seda, kui Síminn oli hanke võitnud. Parameetrid, mille alusel lisaühikute eest makstav hüvitis arvutati, ei olnud eelnevalt objektiivselt ja läbipaistvalt kindlaks määratud, vaid seda tehti – mida Islandi ametiasutused on kinnitanud – pärast hankemenetlust Síminni algse pakkumuse keskmise ühikuhinna alusel.

(151)

Kuigi Síminn valiti teenusepakkujaks avaliku pakkumise teel, põhines seega ainult esimese 1 118 hoone eest makstav hüvitis hankemenetlusel. 670 lisahoone ees makstav hüvitis määrati kindlaks pärast seda, kui Síminn oli hanke võitnud. Lisaks ei ole järelevalveamet saanud teavet, et Islandi ametiasutused oleksid teostanud võrdleva analüüsi selliste kulude kohta, mida keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimisega ja piisavate seadmetega varustatud ettevõtja oleks tõenäoliselt kandnud selleks, et lisahoonete jaoks lairibataristu ehitada ja et seda käitada.

(152)

Eespool osutatut arvesse võttes järeldab järelevalveamet, et kõnealune meede ei täida kõiki Altmarki kriteeriume.

(153)

Võttes arvesse eespool osutatud kaalutlusi, järeldab järelevalveamet, et hinnatav meede sisaldab riigiabi elemente EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Eespool osutatud tingimuste kohaselt tuleb seega kaaluda, kas meedet saab pidada kokkusobivaks EMP lepingu toimimisega.

(154)

Vastavalt protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 „teavitatakse EFTA järelevalveametit abi andmise või muutmise kavast piisava aja jooksul, et järelevalveamet saaks kava kohta oma märkused esitada […] Asjassepuutuv riik ei rakenda kavandatavat meedet ellu enne seda, kui menetluse käigus on jõutud lõpliku otsuseni“.

(155)

Islandi ametiasutused ei teavitanud järelevalveametit abimeetmest. Lisaks on Islandi ametiasutused maapiirkondades lairibaühenduse kasutuselevõtuks hanget korraldades ja seda rahastades rakendanud meetme ellu enne seda, kui järelevalveamet on oma lõpliku otsuse vastu võtnud. Seepärast leiab järelevalveamet, et Islandi ametiasutused ei ole täitnud protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikest 3 tulenevaid kohustusi. Seega tuleb asjassepuutuva abi andmist pidada ebaseaduslikuks.

(156)

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 nimetatud abimeetmed on üldjuhul kokkusobimatud EMP lepingu toimimisega, välja arvatud juhul, kui need kuuluvad EMP lepingu artikli 61 lõikes 2 või 3 või artikli 59 lõikes 2 sätestatud erandite alla ning on vajalikud, proportsionaalsed ja ei too kaasa põhjendamatuid konkurentsimoonutusi. Islandi ametiasutused väidavad, et igasugune fondi ja Síminni vahelise lepingu alusel antav abi on EMP lepingu artikli 61 lõikega 3 kokkusobiv.

(157)

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel võib „abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks“ pidada kokkusobivaks EMP lepingu toimimisega, kui selline abi ei mõjuta Euroopa Majanduspiirkonnas kaubandustingimusi ja konkurentsi määral, mis oleks vastuolus üldiste huvidega.

(158)

Kõnealuse sektoriga seoses on praegu kehtivates järelevalveameti lairibasuunistes esitatud üksikasjalik EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tõlgendus (84). Eelmised suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga võeti esmakordselt vastu 3. veebruaril 2010 ja seega nad ei kehtinud siis, kui Síminn ja fond lepingu sõlmisid. Samas põhinevad lairibasuunised olemasoleval kohtupraktikal ja Euroopa Komisjoni otsustustaval (85). Seetõttu ei rakenda järelevalveamet lairibasuuniseid otseselt, vaid hindab lepingut vastavalt nende suuniste kesksetele põhimõtetele, mis puudutavad lairibataristule antavat riigiabi, samal ajal lähtudes ka kohtupraktikast ja otsustustavast, mis lepingu sõlmimise ajal oli olemas ja mida on hiljem järgitud.

(159)

Lairibasuuniste järgi tuleb lairibaprojektide riiklikku rahastamise kokkusobivuse hindamiseks teha kindlaks, kas uue lairibavõrgu kasutuselevõtu piirkonda määratleda „valge“, „halli“ või „mustana“ (86).

(160)

„Valge“ piirkond on piirkond, kus lairibataristu puudub ja sellise taristu arendamine lähitulevikus ei ole tõenäoline. Järelevalveamet nõustub, et rahalise toetuse andmise kaudu lairibateenuste pakkumiseks sellistes piirkondades, kus lairibateenus ei ole praegu kättesaadav, püüdlevad EFTA riigid tegeliku ühtekuuluvuse ja majandusliku arengu saavutamise poole ning seega on nende sekkumine tõenäoliselt kooskõlas ühishuviga, juhul kui on täidetud punktis 3.3 sätestatud tingimused.

(161)

„Hall“ piirkond on piirkond, kus tegutseb üks võrguoperaator ja teise võrgu arendamine lähitulevikus ei ole tõenäoline. Ainult ühe võrguoperaatori olemasolu ei viita tingimata turutõrgete või ühtekuuluvusprobleemide puudumisele. Kui sellel operaatoril on turujõud (monopol), võib ta osutada kodanikele teenust, mille kvaliteedi ja hinna suhe ei ole optimaalne. Teatavate kasutajarühmade teenindamine võib olla ebapiisav või kui juurdepääsuteenuste hulgihinnad ei ole reguleeritud, võivad teenuste jaehinnad olla kõrgemad kui samadel teenustel, mida pakutakse riigi suurema konkurentsiga, kuid muus osas võrreldavate tingimustega paikades või piirkondades. Kui lisaks eelnevale ei ole suuri väljavaateid teiste operaatorite turuletulekuks, võib teise taristu rahastamine olla asjakohane meede.

(162)

„Must“ piirkond on konkreetne geograafiline ala, kus tegutseb või hakkab lähitulevikus tegutsema vähemalt kaks erinevate operaatorite lairibaühenduse põhivõrku ja lairibateenuseid pakutakse konkurentsitingimustel (taristupõhine konkurents); võib eeldada, et seal ei ole turutõrkeid. Sellest lähtuvalt on väga vähe alust riiklikuks sekkumiseks, et saavutada lisakasu (87).

(163)

Islandi ametiasutuste sõnul ei olnud projekti piirkond enne võrgu ehitamist ühegi lairibavõrguga kaetud. Fond teostas põhjaliku kaardistamise, mille käigus ta palus teavet kõikide olemasolevate lairibateenusega kaetud piirkondade kohta (st piirkonnad, kus pakutakse mõistliku ja kindla kuuhinnaga pidevalt olemasolevat (mitte sissehelistamisega) internetiühendust, mille kiirus on vähemalt 512 kbit/s) ning ka kavandatud (mitte veel teenindatavate) piirkondade kohta, kus teenust saab hakata kasutama 2008. aasta juunist alates. Mitu lairibateenuse pakkujat ja inimest saatsid fondile turupiirkondade kohta eri kujul teavet. Kaardistamise eesmärk oli kindlaks teha turutõrked, eristades Islandi kaugetes piirkondades „hallid“, „mustad“ ja „valged“ alad. Fondi teostatud kaardistamise ja leviala analüüsi tulemusel koostati täpne nimekiri hoonetest, mis hiljem projekti kaasati.

(164)

Eespool osutatuga arvestades leiab järelevalveamet, et projektiga hõlmatud piirkonnad on lairibasuuniste kohaldamisest lähtudes „valged“.

(165)

Hinnangu andmisel sellele, kas abimeedet võib lugeda EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks, kaalub järelevalveamet abimeetme positiivset mõju ühishuvist kantud eesmärgi saavutamisele ja selle võimalikke negatiivseid kõrvalmõjusid, nagu kaubanduse ja konkurentsi moonutamine (nn tasakaalustatuse kriteerium).

(166)

Tasakaalustatuse kriteeriumi kohaldamisel hindab järelevalveamet järgmist (88).

(167)

Vastavalt lairibasuunistele (89) võtab järelevalveamet tasakaalustatuse kriteeriumi kohaldamisel arvesse meetme eesmärki ja kavandamist ning vajadust konkurentsimoonutusi piirata.

(168)

Lairibaühenduse olemasolu on info- ja sidetehnoloogiate väljatöötamise, kasutuselevõtu ja kasutamise jaoks majanduses ja ühiskonnas olulise tähtsusega. Projekt puudutab ainult „valgeid“ piirkondi ja on ainult neile suunatud (90).

(169)

Järelevalveamet usub, et kooskõlas lairibasuunistega on sellised alad põhimõtteliselt riigiabikõlblikud, sest projekt parandab territoriaalset, sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust ning korrigeerib tõendatud turutõrget (91). Siiski peavad olema täidetud teatavad tingimused, et meedet saaks määratleda EMP lepinguga kokkusobivana. Neid tingimusi hinnatakse järgmistes punktides.

(170)

Lairibaühenduse olemasolu on info- ja sidetehnoloogiate väljatöötamise, kasutuselevõtu ja kasutamise jaoks majanduses ja ühiskonnas olulise tähtsusega. Euroopa Komisjon nentis oma 3. märtsil 2010 esitatud Euroopa 2020. aasta strateegia digitaalarengu tegevuskavas, et selle „eesmärk on tagada jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne kasu, mida annab kiirele ja ülikiirele internetile ning koostalitusvõimelistele rakendustele tuginev digitaalne ühtne turg, mis võimaldab pakkuda kõikidele eurooplastele 2013. aastaks juurdepääsu lairibaühendusele ja 2020. aastaks juurdepääsu veelgi kiiremale internetiühendusele (30 Mbit/s või kiirem) ning 50 %-le või enamale Euroopa kodumajapidamistest juurdepääsu kiiremale kui 100 Mbit/s internetiühendusele“ (92).

(171)

Euroopa 2020. aasta strateegias tunnistatakse lairibaprojektide tähtsust, sest lairibatehnoloogiaga kiirendatakse kõikides majandussektorites kasvu ja innovatsiooni ning suurendatakse sotsiaalset ja piirkondlikku ühtekuuluvust. Uute lairibaühenduse põhivõrkude ja/või järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtt aitab sihtpiirkondades luua töökohti ning parandada tervishoiu- ja haridusteenuseid.

(172)

Lisaks sellele aitab lairibavõrkude väljaarendamine vähendada riigi sees nn digitaalset lõhet taskukohase hinnaga konkurentsivõimelisi lairibateenuseid pakkuvate alade või piirkondade ja neid mitte pakkuvate piirkondade vahel. Järelevalveamet leiab, et ilma riikliku sekkumiseta on olemas tegelik oht, et Islandi eri piirkondade – peamiselt maa- ja linnapiirkondade – vahel tekib nn digitaalne lõhe. Selle tagajärjel võib juba praegu hõreda asustusega piirkondade elanike arv veelgi väheneda. Kuigi digitaalsel lõhel võib olla erinevaid põhjuseid, on üheks tähtsaimaks asjakohase lairibataristu puudumine.

(173)

Järelevalveamet tuletab meelde ka seda, et Euroopa digitaalse tegevuskava üks põhieesmärke oli pakkuda kõikidele eurooplastele juurdepääsu lairibateenustele 2013. aastaks (93). Seega on projekt kooskõlas nii Euroopa 2020. aasta strateegia kui ka Euroopa digitaalse tegevuskavaga.

(174)

Islandi ametiasutuste sõnul on kiire lairibaühenduse taristu kättesaadavusel kohalike kogukondade jaoks keskne tähtsus ettevõtjate ligitõmbamises, kohalike elamistingimuste parandamises ning kasvu ja innovatsiooni kiirendamises kõikides kohalikes majandussektorites. Kõnealune abikava annab sihtpiirkonnas kodumajapidamistele ja ettevõtjatele juurdepääsu taskukohase hinnaga lairibateenustele. Ka see on ühist huvi pakkuv eesmärk, sest lairibateenused peavad olema kättesaadavad taskukohase hinnaga, tagamaks võimalikult paljudele inimestele riigiabist kasu saamise (94). Ilma abita on vajaliku lairibataristu kasutuselevõtt hõreda asustusega piirkondades eraoperaatorite jaoks väga kallis ja see kajastuks ka kõrgetes jaehindades, mis ei oleks kõikidele kodanikele taskukohased. Seega ei ole lairibataristu riiklik rahastamine mitte ainult taganud lairibaühenduse kättesaadavuse, vaid see tagab ka teenuste pakkumise taskukohase hinnaga, mis on digitaalses tegevuskavas ette nähtud. Teisisõnu saadakse sihtpiirkondades (st hõredalt asustatud piirkonnad, peamiselt maapiirkonnad) juurdepääs lairibateenustele selliste jaehindadega, mis sarnanevad tihedama rahvastikuga piirkondades kehtivate hindadega (st linnapiirkonnad).

(175)

Järelevalveamet leiab, et lairibataristu kasutuselevõtu toetamine maapiirkondades ja puuduliku ühendusega „valgetes“ piirkondades, kus praegu lairibaühendus ei ole kättesaadav, parandab territoriaalset, sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust ning korrigeerib turutõrkeid (95). Lisaks aitab lairibavõrkude väljaarendamine vähendada riigi sees nn digitaalset lõhet taskukohase hinnaga konkurentsivõimelisi lairibateenuseid pakkuvate alade või piirkondade ja neid mitte pakkuvate piirkondade vahel (96).

(176)

Eespool osutatut arvesse võttes järeldab järelevalveamet, et abi püüdleb tegeliku ühtekuuluvuse ja majandusliku arengu saavutamise poole, mida peetakse täpselt määratletud ühist huvi pakkuvaks eesmärgiks.

(177)

Nagu juba täheldatud, on ainult „valged“ piirkonnad riigiabikõlblikud ja seetõttu nõustub järelevalveamet, et nendes piirkondades on turutõrge olemas. Teisisõnu, iseenda hooleks jäetud turg ei suuda ilma sekkumiseta pakkuda ühiskonnale tõhusat tulemust (97).

(178)

Nagu sedastatud lairibasuuniste punktis 40, tunnistab järelevalveamet, et eelnev reguleerimine võib linnapiirkondades ja suurema rahvastikutihedusega piirkondades lairibavõrkude arendamist hoogustada, kuid sellest ei piisa korrigeerimaks turutõrget, mis tuleneb sellest, et teatavates piirkondades erasektor taristusse ei investeeri.

(179)

Järelevalveamet ei ole saanud teavet selle kohta, kas Islandi ametiasutused kaalusid turutõrke korrigeerimiseks lairibavõrgu riikliku rahastamisega võrreldes teistsuguste vahendite kasutamist. Järelevalveamet ja komisjon on varem uurinud abi kasutamist, maksusoodustuste andmist lõppkasutajatele ja eelneva reguleerimise võimalust (98). On selgunud, et need meetmed ei too tõenäoliselt kaasa piisavaid investeeringuid puuduliku ühendusega piirkondades lairibateenuste pakumisse.

(180)

Nagu eespool märgitud, pakuti asjassepuutuvas piirkonnas piiratud hulgal aeglase internetiühenduse teenuseid ja kaardistamise tulemusel selgus, et eraoperaatoritel ei olnud kavas oma lairibataristut uuendada. Veelgi enam, Islandi ametiasutused täheldasid, et Islandi suured internetiteenuse pakkujad ei näidanud üldse üles huvi kõnealuses piirkonnas internetiühenduse parandamiseks või lähitulevikus lairibataristusse investeerimiseks (99). Sellistes olukordades nagu kõnealune juhtum, kus asjassepuutuva piirkonna lairibataristu ja -teenuste väga puudulik arendamine on tõendatud, jääb seega mulje, et lairibaühenduse olemasolu puudumise korral ei ole ühenduse pakkumiseks teisi võimalusi kui riiklik rahastamine.

(181)

Seetõttu järeldab järelevalveamet, et lairibateenuste pakkumise riiklik rahastamine on asjakohane vahend kindlaksmääratud eesmärkide saavutamiseks.

(182)

Vastavalt lairibasuunistele (100) tuleb stimuleeriva toime hindamiseks uurida, kas ilma riikliku rahastamiseta oleks asjassepuutuva lairibaühenduse pakkumisse samuti investeeritud.

(183)

Islandi ametiasutused teostasid avaliku konsultatsiooni, mille tulemuste põhjal on ebatõenäoline, et lähitulevikus loodaks turutingimustel lairibavõrk katmaks hooneid, mis ei ole hõlmatud lairibateenustega. Võrgu väljaarendamise rahaline toetamine muutis hankes osalenud pakkujate investeerimisotsuseid. Seepärast järeldab järelevalveamet, et väljavalitud teenusepakkuja jaoks toimis abi stiimulina, et ta investeeriks lairibataristu kasutuselevõtmisse nendes piirkondades, kuhu muidu ei investeerita.

(184)

Islandi ametiasutused teostasid 2007. aastal üksikasjaliku kaardistamise ja leviala analüüsi. Seega analüüsiti asjassepuutuvas piirkonnas valitsevaid konkurentsitingimusi ja -struktuuri ning konsulteeriti kõikide huvirühmadega, keda kõnealune meede mõjutab. Sellega arvestades leiab järelevalveamet, et kaardistamine ja leviala analüüs aitasid võimalikke konkurentsimoonutusi minimaalseks muuta.

(185)

WBSi turult lahkumine tõi kaasa märkimisväärse muudatuse nende hoonete nimekirjas, mis olid lairibaühenduseta ja mis ei oleks turutingimustel seda lähitulevikus saanud. Seepärast palusid Islandi ametiasutused uuesti teavet kavade kohta pakkuda teenuseid algselt WBSi kavasse kuulunud hoonetele. Selleks avaldati ajalehes kuulutus, mis toimus Islandi ametiasutuste sõnul kooskõlas varem turuosalistega suhtlemiseks kasutatud meetodiga. Selle meetodi abil said kõik teenusepakkujad Islandi ametiasutustele oma väljaarendamise kavadest asjassepuutuvas piirkonnas teada anda. Seega leiab järelevalveamet, et ajalehekuulutus kujutas endast kõnealuses olukorras kohast suhtlusmeetodit.

(186)

Lairibasuunistes on sätestatud kohustus algatada olemasolevate operaatoritega avalik konsultatsioon avatud ja läbipaistval moel, et veelgi rohkem oleks tagatud riiklike vahendite kasutamine ainult „valgete“ piirkondade lairibaühenduse põhivõrkude ja järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude jaoks (101).

(187)

Nagu juba täheldatud, teostas fond turul valitsevate konkurentsitingimuste ja kasutuselevõtu tulevikukavade analüüsi, pöördudes huvirühmade poole üleriigilise levikuga ajalehes Morgunblaðið avaldatud kuulutuses, et kindlustada täielik läbipaistvus. Sedasi tagas fond, et võimalikud konkurentsimoonutused olid minimaalsed.

(188)

Järelevalveamet soovib rõhutada, et kuigi lairibavõrkude ja -teenuste hanke suhtes ei kohaldata riigihankedirektiivi, (102) kehtivad ka sellise hanke puhul võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise aluspõhimõtted (103). Samuti järeldub lairibasuunistest, et kui abi andev asutus otsustab valida kolmandast isikust operaatori subsideeritava taristu kasutuselevõtjaks ja käitajaks, peab valikumenetlus olema kooskõlas riigihankedirektiivide sisu ja põhimõtetega (104). Avatud hankemenetlus tagab kõikide pakkujate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise, vähendab eelarvekulusid, muudab asjassepuutuva võimaliku riigiabi minimaalseks ja vähendab meetme valikulisust. Komisjon on tunnistanud oma otsustes avatud menetluse kasulikkust lairibaühenduse kasutuselevõtmisel nende eesmärkide saavutamiseks juba enne käesoleva hinnatava lepingu sõlmimist (105).

(189)

Võistupakkumisega seoses toonitatakse lairibasuunistes, et abi andev asutus peab kindlaks määrama kvalitatiivsed hindamiskriteeriumid, mille põhjal esitatud pakkumusi hinnatakse (106). Samuti täpsustatakse lairibasuunistes, et antava abi vähendamiseks sarnaste, kui mitte just identsete kvaliteeditingimuste korral peaks pakkumuse üldhinnangus põhimõtteliselt saama esmatähtsuse eest rohkem punkte see pakkuja, kes küsib kõige vähem abi (107). Hankija peab enne alati kindlaks määrama, milline on iga valitud (kvalitatiivse) kriteeriumi suhteline osakaal.

(190)

Kõnealuses juhtumis avaldas kaubanduskeskus fondi nimel hankekirjelduse oma veebisaidil ja üleriigilise levikuga ajalehtedes 2008. aasta veebruaris. Vastavalt lairibasuuniste punkti 74 alapunktile c avaldati teave hankemenetluse kohta kesksel veebisaidil riiklikul tasemel, st kaubanduskeskuse veebisaidil, (108) ning hankest teavitati ka siseministeeriumi veebisaidil (109). Hankekirjelduses esitati selged hindamiskriteeriumid, mille eesmärk oli teha kindlaks majanduslikult soodsaim pakkumus. Kasutati nelja hindamiskriteeriumi: i) koguhind (50 %); ii) väljaehitamise kiirus (15 %); iii) allalaadimiskiirus (25 %); ja iv) 2G-mobiilsideteenus (GSM) (valikuline) (10 %). Pärast hanke väljakuulutamist pidas kaubanduskeskus mitu arutelu huvitatud pakkujatega, mille tulemusel pakkumuste esitamise tähtaega pikendati 4. septembrini 2008. Kaubanduskeskus sai viis vastuvõetavat pakkumust, mille järel valiti välja hindamiskriteeriumide alusel kõige rohkem punkte saanud pakkumus (110).

(191)

Eespool osutatu põhjal leiab järelevalveamet, et kaubanduskeskus teostas fondi nimel avatud ja läbipaistva hankemenetluse, et valida välja lairibavõrgu pakkuja. Veelgi enam, on ilmne, et võrdse kohtlemise põhimõtet järgiti, kuna kõikidele huvitatud pakkujatele oli selge, et hind oli hanke olulisim kriteerium, sest see moodustas hindamiskriteeriumidest 50 %.

(192)

Pärast hankemenetluse lõppu lahkus WBS turult. Seetõttu suurenes lairibateenuseid vajavate hoonete arv. Selle tagajärjel muudeti väljavalitud tarnija lepingutingimusi mahu, hüvitise ja väljaarendamise kestuse osas. Islandi majanduses aset leidnud erakordsete ja ettenägematute sündmuste tõttu muudeti ka kogu makstava summa indekseerimist (111).

(193)

Kaebuse esitaja väidab, et teistele pakkujatele ei antud võimalust lisahoonete kohta pakkumust esitada ja et asukohtade arvu suurenemine ei too tingimata kaasa suuremat kulu ja väljaarendamise kestuse pikenemist.

(194)

Järelevalveamet tunnistab, et hankedokumentide hulka kuulunud lepingu projektis tehtud muudatused on märkimisväärsed ja et kuigi pärast tarnija väljavalimist on Euroopa Majanduspiirkonna riigihankenormide alusel lubatud läbirääkimiste tulemusel lepingus mõned muudatused teha, ületavad kõnealused muudatused riigihankedirektiivis kehtestatud piiri (112). Nagu eespool osutatud, ei kohaldata hankedirektiivi kõnealuse menetluse suhtes, kuna elektroonilise sidetaristu ehitamise hanked ei kuulu selle kohaldamisalasse (113). Samas peab lairibasuuniste järgi olema valikumenetlus ikkagi kooskõlas riigihankedirektiivide sisu ja põhimõtetega (114).

(195)

On selge, et pärast projekti mahu suurendamist oli Síminnile makstud hind ikkagi märgatavalt väiksem nii teiste pakkujate pakkumuste hinnast (115) kui ka fondi eelnevast kuluhinnangust. Seega võisid muudatused olla põhjendatud suure hinnaerinevusega. Samuti selgus hankedokumentide punktist 2.3.4, mille pealkiri on „Uued ühendused ja ühendamiskohustus“, et projekti mahu ettenägematu suurenemise korral kasutatakse võrdlusalusena algse hanke keskmist ühikuhinda. Eespool osutatud alapeatükis on tegelikult konkreetselt ette nähtud keskmise hinna meetodi kasutamine projektile lisanduvate uute asukohtade maksumuse hindamiseks.

(196)

Lisaks arvab järelevalveamet kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga, et vähemalt ülikeerulistes olukordades võib pidada vastuvõetavaks seda, et riigid asendavad ebakindluse kindlusega ja saavad sellega seoses juhusliku tasuvuse asemel kindla ja rahuldava tasuvuse (116). Arvestades hankemenetluse eesmärgiga, milleks on saavutada kogukonna jaoks madalaim hind, hinna osatähtsusega hindamiskriteeriumides, keskmise hinna meetodi esiletoomisega hankedokumentides ja esitatud pakkumuste suure hinnaerinevusega, leiab järelevalveamet seetõttu, et kõnealuses juhtumis tagati kõikide pakkujate võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine ning et valikumenetlus ja projekti mahu suurendamine olid riigihankedirektiivide sisu ja põhimõtetega kooskõlas.

(197)

Mis puudutab tarbijahinnaga indekseerimise asendamist välisvaluutaga indekseerimisega, siis kaebuse esitaja väidab, et see aitas suurendada Síminnile makstavat summat, sest pärast rahanduskriisi Islandi kroon devalveerus. Islandi ametiasutused on kinnitanud, et need muudatused ei tähendanud kogu riski võtmist nende endi kanda, sest Taani krooni vahetuskursiga sidumata projektiosadega seoses suurenes ka Síminni kulu, st tööjõu-, nafta ja muude sisendite kulu (117). Lisaks on nad näidanud, et isegi pärast muudatuste sisseviimist lepingusse oli vajaminev abi ikkagi märgatavalt väiksem odavuselt järgmisest pakkumusest ja fondi kuluhinnangust.

(198)

Eespool osutatut arvesse võttes järeldab järelevalveamet, et kogu hanke- ja valikumenetlus oli kooskõlas riigihankedirektiivide sisu ja põhimõtetega ning et Islandi ametiasutused valisid välja majanduslikult soodsaima pakkumuse.

(199)

Lairibasuuniste punkti 74 alapunkti e järgi ei tohi hankes eelistada või välistada ühtegi kindlat tehnoloogiat või võrguplatvormi. Seega tuleks pakkujatele anda võimalus pakkuda nõutavat lairibateenust, kasutades mis tahes sobivaimat tehnoloogiat või tehnoloogiate kombinatsiooni. Abi andval asutusel peaks olema õigus valida objektiivsete hankekriteeriumide alusel sobivaim tehnoloogiline lahendus või tehnoloogiliste lahenduste kombinatsioon.

(200)

Hankekirjelduse punkti 2 alapunkti 1 järgi oli projekt tehnoloogiliselt neutraalne ja kindlaid nõudeid selle kohta, kuidas võrku ehitada või millist tehnilist lahendust kasutada, ei esitatud. Hankes ei eelistatud ühtegi kindlat tehnoloogiat või võrguplatvormi, nii et see jäi pakkujate otsustada, milline tehnoloogiline lahendus sobib kaardistamise tulemusel kindlaks määratud hoonete ühendamiseks kõige paremini. Seega oli hange avatud kõikidele tehnilistele lahendustele ja järelikult oli see ka tehnoloogiliselt neutraalne, nagu lairibasuunistes nõutud. Järelevalveamet leiab, et tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet rakendades valiti välja sobivaim tehnoloogia või nende kombinatsioon (118).

(201)

Lairibasuuniste alusel peaksid EFTA riigid innustama pakkujaid kasutama kogu olemasolevat taristut, et vältida ressursside tarbetut ja pillavat dubleerimist ning et vähendada riikliku rahastamise summat (119). Nagu eespool osutatud, ei olnud kõnealused hooned enne võrgu ehitamist lairibavõrguga kaetud. Ükski võrguoperaator ega huvitatud isik ei ole järelevalveametile teatanud, et käesolevas juhtumis oleks ressursse pillavalt dubleeritud.

(202)

Sellega arvestades jääb mulje, et olemasoleva taristu kasutamine ei mänginud subsideeritava võrgu kasutuselevõtus tähtsat rolli.

(203)

Tegeliku hulgimüügitasandi juurdepääsu andmine subsideeritavale lairibataristule on iga uue lairibataristu ehitamist toetava riikliku meetme vajalik osa. Eelkõige annab hulgimüügitasandi juurdepääs kolmandatest isikutest operaatoritele võimaluse konkureerida väljavalitud pakkujaga (st kui viimane tegutseb ka jaemüügitasandil), mis pakub meetmega hõlmatud piirkonnas rohkem valikuvõimalusi ja suurendab konkurentsi, hoides samal ajal ära piirkondlike teenindusmonopolide tekke (120). Lisaks muudab subsideeritavale lairibataristule tegeliku hulgimüügitasandi juurdepääsu andmine igale riigiabimeetmele järgnevad konkurentsimoonutused minimaalseks.

(204)

Komisjon on juba enne käesoleva hinnatava lepingu sõlmimist oma otsustes rõhutanud, kui tähtis on tegeliku hulgimüügitasandi juurdepääsu andmine subsideeritavale lairibataristule (121).

(205)

Lairibasuunistes toonitatakse ka seda, et hulgimüügitasandi juurdepääsu kohustused, mida subsideeritud võrgule kehtestatakse, tuleks kooskõlastada valdkondliku reguleerimise raames sätestatud juurdepääsukohustuste kogumiga. Põhimõtteliselt peaksid subsideeritavad ettevõtjad pakkuma suuremat hulgimüügitasandi juurdepääsutoodete valikut, kui riikide reguleerivad asutused seda sektoripõhise reguleerimise alusel nõuavad, sest abisaaja kasutab oma taristu kasutuselevõtmiseks mitte üksnes enda vahendeid, vaid ka maksumaksjate raha. Selline hulgimüügitasandi juurdepääs tuleks tagada nii vara kui võimalik enne võrgu tegevuse alustamist (122).

(206)

Pärast seda, kui Islandi reguleeriv asutus – posti- ja telekommunikatsiooniamet – oli 2008. aastal analüüsinud lairibavõrgule antava juurdepääsu hulgimüügiturgu, kohustas ta Síminnit (kes on määratletud kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja) täitma kõik teiste elektroonilise side ettevõtjate ausad ja mõistlikud taotlused avatud hulgimüügitasandi juurdepääsuks eriotstarbelisele sidevõrgu taristule, mis on seotud vasest kliendiliinidega, k.a andmevooteenuste pakkumine võrgu eri kohtadesse (123). Sealsamas on sätestatud, et Síminn peab muu hulgas vastama mõistlikele ja asjakohastele taotlustele saada juurdepääs 1., 2., 3., ja 4. variandi alusel, mis on määratletud põhjenduses 32.

(207)

Elektroonilise side valdkonnas püüdleb ELi reguleeriv raamistik konkurentsi soodustamise poole sellisel moel, et uued turuletulijad sõltuksid aja jooksul aina rohkem omaenda taristust, kui see on nende jaoks tõhus lahendus (124). Arvatakse, et tegelikku ja kestlikku konkurentsi edendab paremini selline reguleerimine, mis aitab kaasa tõhusale investeerimisele ettevõtjate endi taristusse. Tulemuseks on elektroonilise side turu reguleerimine sellisel viisil, et märkimisväärse turujõuga ettevõtja olemasolu korral tehakse mitmesugused juurdepääsutooted võrguhierarhia eri tasanditel teistele operaatoritele samal ajal kättesaadavaks. Erinevad juurdepääsuvõimalused aitavad täita teiste teenusepakkujate vajadusi võrkude väljaarendamise eri tasemetel. Nagu on täheldanud Euroopa reguleerivate asutuste töörühm (mida praegu tuntakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametina), on taoline investeerimisredelil põhinev lähenemisviis nüüdsel ajal elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste valdkonda reguleerivas raamistikus laialt levinud (125).

(208)

Lisaks lairibateenustele tegeliku hulgimüügitasandi juurdepääsu andmise reguleerimisel välja kujunenud tavale on riigiabi käsitlevates otsustes järgitud ka dünaamilist lähenemist sellele, milliste juurdepääsuvariantide pakkumist nõutakse. Näiteks 2006/2007. aasta otsustes seoses Amsterdami linnavalitsuse investeeringuga kodukasutajale mõeldud kiudoptilisse võrku (fibre-to-the-home (FTTH) network) (126) nähti ette hulgimüügitasandi juurdepääsu andmine nii võrgu passiivsele (127) kui ka aktiivsele (128) kihile. 2010. aasta otsuses Prantsusmaal ülikiirete lairibavõrkude kasutuselevõtu kohta (129) nõuti hulgimüügitasandi juurdepääsu kõikidele subsideeritava taristu tasanditele. Kuna abi anti võrgu passiivsele taristule (nt kaablikanalid, pimekiud (dark fibre)), tuli soodustada juurdepääsu võrgu passiivsele tasandile, mida Prantsusmaa reguleeriv asutus ARCEP oligi juba oma 2010. aasta otsusega teinud (130). Samas nähti ette aktiivse kihi juurdepääsutoote pakkumine igale kolmandale isikule, kellel oli mõistlik nõudlus sellise toote järele (131). Nõudlust peeti mõistlikuks, kui järgmised kolm tingimust olid täidetud: i) juurdepääsu taotleja esitab selge ärikava, millega saab võrgu aktiveerimist põhjendada; ii) juurdepääsu taotleja näitab, et tal ei ole rahalisi vahendeid oma aktiivsete seadmete paigaldamiseks; iii) samas geograafilises piirkonnas ei paku ükski eraoperaator aktiivse kihi juurdepääsutoodet samaväärse hinnaga kui suurema rahvastikutihedusega piirkondades (132).

(209)

Kui eespool osutatud näited viitavad peamiselt internetiühenduse hulgimüügitasandi juurdepääsule püsiliinivõrgule, siis järelevalveametile ei ole selge, kas sarnane dünaamilise juurdepääsu põhine lähenemine kehtiks ka internetiühenduse hulgimüügitasandi juurdepääsule mobiilsidetehnoloogiat kasutavas sidevõrgus. Näiteks kui riikide reguleerivad asutused on reguleerides kindlaks teinud märkimisväärse turujõuga ettevõtja mobiiltelefonivõrkudele juurdepääsu ja kõnede algatamise teenuste hulgimüügiturul, on toetatud mitme juurdepääsu parandamise meetme kasutuselevõttu, arvestades turuosaliste võrkude väljaarendamise eri tasemetega. Kui posti- ja telekommunikatsiooni amet oli 2007. aastal Islandi mobiiltelefonivõrkudele juurdepääsu ja kõnede algatamise hulgimüügiturul kindlaks teinud ettevõtja, kellel oli turgu valitsev seisund, märkis ta, et arvestades mobiilsideturu mitmekesisusega ja erinevate turuosaliste vajadustega, kes kõik võivad juurdepääsu taotleda, peaksid juurdepääsukohustuse alla kuuluma kõik hulgimüügitasandi juurdepääsuviisid, mida on mõistlikul moel võimalik anda ja mis võivad jaemüügiturul konkurentsi tihendada (133). Sellega seoses kohustati Síminnit täitma kõik mõistlikud ja asjakohased taotlused juurdepääsuks i) rändlusele riigi sees; (134) ii) samasse asukohta paigutamiseks ja ühiskasutuseks; (135) iii) virtuaalse mobiilsidevõrgu operaatori juurdepääsuks; (136) iv) edasimüügiks (137).

(210)

Lepingu I lisas toodud hankekirjelduse punkti 2 alapunktist 1 järeldub, et käesolev hinnatav projekt oli tehnoloogiliselt neutraalne. Síminn võttis neutraalsuse põhimõttega kooskõlas kasutusele riiklikult rahastatud võrgu, rakendades ADSL-, UMTS-, satelliit- ja WiFi-tehnoloogiat (138). Seega jääb mulje, et hoidmaks riigiabi sisaldaval elektroonilise side turul ära konkurentsimoonutusi, tuleks kolmandatest isikutest operaatoritele anda tegelik hulgimüügitasandi juurdepääs, tehes seda tehnoloogiliselt neutraalsel viisil ja kohandades seda mõistlikul moel nende juurdepääsuvajaduste järgi.

(211)

Islandi ametiasutused on näidanud, et 2009. aasta augustist 2010. aasta augustini anti fondi veebisaidil avalikult teada iga projekti etapi teenuste turunduse ja müügi algusest. Selleks et ühtegi internetiteenuse pakkujat mitte eelistada, saatis fond projekti kaasatud elumajadele ja firmadele kirja, selgitamaks projekti laadi ja teavitamaks inimesi, et pärast kindlaks määratud kuupäeva võivad nad hakata teenust tellima igalt internetiteenuse pakkujalt, kes on valmis neile teenust osutama. Kirjas sedastati konkreetselt, et projekt on avatud kõikidele teenusepakkujatele. Samuti saatis fond teatise kõikidele posti- ja telekommunikatsiooniameti registreeritud elektroonilise side ettevõtjatele, kaasa arvatud kõikidele internetiteenuse pakkujatele, teavitamaks neid uue taristu kasutamise võimalusest. Selle tulemusel said kõik internetiteenuse pakkujad turule tuua konkureerivad jaeteenused Síminniga samal ajal.

(212)

Lepingu II lisa järgi võib müüja omal soovil pakkuda 1.–4. varianti, kuid ta on kohustatud pakkuma vähemalt 3. varianti nende projekti kaasatud hoonete puhul, kus kasutatakse ADSL-tehnoloogiat (vt põhjendus 33) (139). Lepingu II lisas on siiski ka sätestatud, et hulgimüügitasandi juurdepääs ADSL-põhistele teenustele tuleks tagada tingimustel, mis on ette kirjutatud posti- ja telekommunikatsiooniameti otsusega nr 8/2008 lairibavõrgule antava juurdepääsu hulgimüügi kohta, millega Síminnit kohustati pakkuma 1.–4. varianti (140).

(213)

Kui lairibateenuste osutamiseks kasutatakse projekti ulatuses UMTS-tehnoloogiat, on müüja kohustatud pakkuma ainult 4. juurdepääsuvarianti. Islandi ametiasutuste sõnul on selline lahendus peamiselt põhjendatud müüja vajadusega täielikult juurde pääseda kogu UMTS-võrgule ja seda kontrollida. 4. variant põhineb hankedokumentide punktis 2.2.9 sätestatud põhiteenuste määratlusel, milles kirjeldatakse traditsioonilist internetiteenuse edasimüüki, kusjuures edasimüüja ei käita ühtegi võrgu osa. Sellele kirjeldusele vastavalt tarnib ja paigaldab Síminn kasutajate seadmed kõikidel juhtudel, olenemata sellest, kes on jaemüüja, ning ta pakub ka kliendi- ja hooldusteenuseid.

(214)

Islandi ametiasutused on kinnitanud, et eespool osutatud lepingulise kohustuse näol on Síminnilt projekti algusest peale nõutud konkurentidele tegeliku hulgimüügitasandi juurdepääsu pakkumist. Lisaks peab Síminn kõikidele turul tegutsevatele internetiteenuse pakkujatele, kaasa arvatud Vodafone, pakkuma oma ADSL-võrgule hulgimüügitasandi juurdepääsu posti- ja telekommunikatsiooniameti otsuse nr 8/2008 alusel. Seega on hulgimüügitasandi juurdepääs olnud kättesaadav mittediskrimineerivatel tingimustel igale turul tegutsevale hulgimüügitasandi juurdepääsu taotlejale, olenemata tema tehnilistest vahenditest või asukohast. Tegelikult on Síminn järelevalveametile esitatud teabe põhjal seni konkurentidega sõlminud 11 hulgimüügi juurdepääsulepingut ADSL-teenuste pakkumiseks, kaks hulgimüügilepingut UMTS-/3G-teenuste pakkumiseks ja kaks lepingut 2G-teenuste pakkumisega seoses (141). Islandi ametiasutused on märkinud, et neile ei ole esitatud teavet selle kohta, et Síminn oleks tagasi lükand mõistlikke taotlusi hulgimüügitasandi juurdepääsu saamiseks. Vastupidi, hulgimüügitasandi juurdepääsu on pakutud projekti algusest peale ja Síminn on oma veebisaidil avaldanud pakkumise hulgimüügitasandi juurdepääsuks UMTS-võrgule (142).

(215)

Islandi ametiasutuste esitatud teabe järgi on Vodafone taotlenud rändlusele juurdepääsu ainult seoses Síminni 3G-saatjatega, selleks et pakkuda 3G-mobiilsideteenuseid. Samas ei ole Vodafone projekti kaasatud piirkondades taotlenud hulgi- või edasimüügitasandi juurdepääsu kiire internetiühendusega teenustele UMTS-, ADSL- ja satelliitvõrgu kaudu. Vodafone'ilt ei ole sellist taotlust saanud ei Síminn ega Islandi ametiasutused. Islandi ametiasutuste väitel on Síminn pakkunud Vodafone'ile juurdepääsu rändlusele 3G-võrgus turutingimustel, aga Síminni sõnul ei ole too soovinud selleks lepingut sõlmida. Síminni väitel on Vodafone'il olemas vastav kehtiv leping Novaga (143).

(216)

Islandi ametiasutused on näidanud, et kõnealune projekt ja Iirimaa riiklik lairibaühenduse kava National Broadband Scheme (edaspidi „NBS“) on märkimisväärselt sarnased. Projektid teostati umbes samal ajal, mõlemas projektis nõuti võrguteenuse osutajalt lairibavõrgule juurdepääsu andmist hulgimüügitasandil, mõlemas projektis kasutasid võrguteenuse osutajad tehnoloogiate kombinatsiooni (kaasa arvatud traadita tehnoloogia) ja kummaski projektis ei nõutud UMTS-/3G-kõneteenuste pakkumist. NBSis kasutati hulgimüügitasandi 3G-juurdepääsuks sama tehnilist lahendust kui Islandi projektis. Pärast NBSi hindamist järeldas komisjon, et kohustuslikud juurdepääsunõuded annavad kolmandatest isikutest operaatoritele võimaluse väljavalitud võrgutarnijaga konkureerida, mis pakub meetmega hõlmatud piirkondades rohkem valikuvõimalusi ja suurendab konkurentsi (144).

(217)

Eespool osutatu põhjal järeldab järelevalveamet, et Islandi ametiasutused on Síminniga sõlmitud lepingu ja selles kehtestatud lepinguliste kohustustega taganud kolmandatele isikutele tegeliku hulgimüügitasandi juurdepääsu subsideeritavale lairibataristule.

(218)

Lairibasuuniste punkti 74 alapunkti h järgi peaksid hulgimüügitasandi juurdepääsu hinnad põhinema riigi reguleeriva asutuse kehtestatud hinnakujunduse põhimõtetel ja võrdlusalustel ning nende puhul tuleks arvestada võrguoperaatorile antud abiga. Samas ei ole Islandi posti- ja telekommunikatsiooniamet kaasanud kiudoptiliste kaablite põhise taristuga pakutavaid lairibateenuseid oma otsusesse lairibavõrgule antava juurdepääsu hulgimüügi turu kohta, st 5. turg vastavalt järelevalveameti soovitusele asjaomaste turgude kohta (145). Kiudoptika ei kuulu ka turu alla, mis hõlmab taristuvõrgule (füüsilise) juurdepääsu hulgimüüki (kaasa arvatud ühine või täielikult eraldatud juurdepääs) kindlaksmääratud piirkonnas (4. turg). Seega ei ole Islandi posti- ja telekommunikatsiooniamet seni kiudoptiliste võrkude suhtes kehtestanud hulgimüügitasandi juurdepääsu hinnakujunduse kohustusi.

(219)

Kõnealuse juhtumi üksikasjadega seoses on siiski kasulik meenutada, et kuigi posti- ja telekommunikatsiooniamet ei ole kehtestanud hulgimüügitasandi juurdepääsu hinnakujunduse kohustusi, hõlmas lepingu X lisa sellele vaatamata standardseid edasimüügilepinguid, kaasa arvatud standardsed edasimüügi allahindlusmäärad nii ADSL- kui ka UMTS-tehnoloogia puhul. Tõsiasi, et uuele ehitatud võrgule hulgimüügitasandil juurdepääsu võimalust on palju kasutatud, (146) osutab sellele, et Síminni hinnad on konkurentsivõimelised ja turuoludega kooskõlas (147).

(220)

Abi andvad asutused peavad üldiselt rakendama järelevalvemehhanismi, et ära hoida ülemäärase hüvitamise ohtu. Samas on abi andvad asutused lairibasuuniste järgi kohustatud tagasimaksemehhanismi rakendama ainult siis, kui projektile antav abi ületab 10 miljonit eurot (st umbes 1,5 miljardit Islandi krooni) (148).

(221)

Kõnealuse juhtumiga seoses on Islandi ametiasutused sedastanud, et projekti kogukulu oli oluliselt väiksem 10 miljoni euro künnisest. Seetõttu on järelevalveamet nõus sellega, et järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi ei olnud vaja kasutada.

(222)

Islandi ametiasutused on sellele vaatamata kinnitanud, et Síminnile maksti tasu varem kindlaks määratud ja projekti edenemisega seotud maksegraafiku alusel, mis hoidis ära ülemäärase hüvitamise võimaluse. Lepingu punkti 19 järgi esitas Síminn pangalt Nýja Kaupþing hf. saadud 17. veebruari 2009. aasta pangatagatise, mis kujutab endast tagasimaksemehhanismi ülemäärase hüvitamise ärahoidmiseks. Lisaks on lepingus kehtestatud projekti edenemise alusel range maksete tegemise kord, mille järgi on maksmine teatava määrani sõltuv süsteemi ülesehitamise tegelikust edenemisest ja klientide ühendamisest, nagu lepingu punktis 16 ette nähtud. Viimaks leidub lepingu punktis 11 ka leppetrahvi säte, mille järgi peab Síminn viivituste ja lepingu punkti 13 nõuete täitmata jätmise korral hüvitist maksma.

(223)

Lairibasuuniste punkti 74 alapunkti k järgi peaksid abi andvad asutused iga kahe aasta tagant (alates võrgu tegevuse alustamise kuupäevast) esitama järelevalveametile aruande abiprojekti põhiandmete kohta (149). Kuigi järelevalveametile ei teatatud ametlikult kõnealusest abimeetmest, on Islandi ametiasutused nüüdseks järelevalveameti teabenõuetele vastates esitanud asjassepuutuvad või põhiandmed. Selliseid andmeid tuleks nüüd järelevalveametile esitada kaks korda aastas, tehes seda Islandi riigiabimeetmete kohta käiva iga-aastase aruandluskohustuse raames.

(224)

Olles meedet hinnanud asjakohaste tasakaalustatuse kriteeriumide ja lairibataristule antava riigiabi kohta käivate aluspõhimõtete põhjal, mida on kirjeldatud lairibasuunistes, järeldab järelevalveamet, et tervikuna aitab meede tasakaalustada geograafilist ja ärilist halvemust maapiirkondades, kus muidu sellist halvemust lähitulevikus turupõhiste lahenduste abil ei korvataks. Meetme eesmärk on edendada innovaatiliste ja kvaliteetsete lairibateenuste konkurentsipõhist tarnimist asjassepuutuvatele hoonetele. Meede on kavandatud nii, et selle tasakaalustatud kogumõju oleks positiivne.

(225)

Projekti kava ja tegeliku hulgimüügitasandi juurdepääsu võimalus (kaasa arvatud avatud ja mittediskrimineeriv võrgu ülesehitus ja abisaaja üksnes hulgimüügil põhinev ärimudel, millele lisandub selge kohustus õiglaselt ja mittediskrimineerivalt anda kõikidele teenusepakkujatele juurdepääs) tagavad veel ka selle, et riigi sekkumisega põhjustatud konkurentsimoonutused on nii väikesed kui võimalik.

(226)

Seega on eespool osutatud kaalutluste põhjal tasakaalustatuse hindamise tulemus positiivne ja lairibateenuste väljaarendamise rahastamine Islandi maapiirkondades kujutab endast EMP lepingu toimimisega kokkusobivat abimeedet EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses.

(227)

Eespool osutatud kaalutluste põhjal järeldab järelevalveamet, et Síminni ja telekommunikatsioonifondi vahel 25. veebruaril 2009 sõlmitud leping lairibateenuste väljaarendamiseks Islandi maapiirkondades kujutab endast EMP lepingu toimimisega kokkusobivat riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses.

(228)

Lisaks tuletatakse Islandi ametiasutustele meelde, et järelevalveametile tuleks teatada kõikidest kavadest antavat üksikabi muuta, kaasa arvatud abi suurendada,

—

kui täiendavaid ehitustöid või lisateenuseid ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel esialgsest lepingust eraldada, ilma et see tooks ostjale kaasa olulisi ebamugavusi,

või

—

kui kõnealuseid töid või teenuseid on võimalik esialgsest lepingust eraldada, kuid need on selle täitmiseks siiski vältimatult vajalikud.