10.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 34/132

(1)

9. detsembril 2008 (2) kiitis komisjon heaks (edaspidi „2008. aasta otsus”) Austria pangandussüsteemi toetuskava, mida pikendati seejärel neli korda (3) ja mis lõppes viimaks 30. juunil 2011.

(2)

2009. aasta aprillis sai Österreichische Volksbanken-AG (edaspidi „ÖVAG”) Austria pangandussüsteemi toetuskava raames ühe miljardi euro suuruse kapitalisüsti. Lisaks korraldas ta toetuskava raames 9. veebruaril, 18. märtsil ja 14. septembril 2009 kolm valitsuse garanteeritud emissiooni, iga kord mahuga üks miljard eurot. Austria võimaldas need riigiabimeetmed eeldusel, et ÖVAG on elujõuline finantseerimisasutus, ja edastas 29. septembril 2009 elujõulisuse taastamise kava.

(3)

Riigiabi reguleerivatele õigusaktidele vastavuse kontrollimise käigus jõudis komisjon siiski järeldusele, et komisjoni teatise „Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu” (4) (edaspidi „rekapitaliseerimisteade”) lisas toodud kriteeriumide alusel ei olnud võimalik käsitada panka kapitalisüsti tegemise ajal elujõulisena rekapitaliseerimisteate tähenduses. Austria väljendas endiselt arvamust, et ÖVAG oli elujõuline pank, esitas aga 2. novembril 2010 ÖVAG jaoks ümberkorralduskava.

(4)

9. detsembri 2011. aasta kirjaga (5) teavitas komisjon Austriat oma otsusest algatada seoses Austria poolt ÖVAG-le antud ühe miljardi euro suuruse kapitalisüsti ja kolme miljardi euro suuruse garantiiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetlus ja palus Austrial edastada muudetud ümberkorralduskava, mille lõplik versioon esitati 4. septembril 2012 (edaspidi „2012. aasta ümberkorralduskava”).

(5)

19. septembril 2012 lõpetas komisjon ametliku uurimismenetluse otsusega 2013/298/EL, milles ta tunnistas, et ÖVAG-le antud ümberkorraldusabi, sealhulgas käesoleva otsuse põhjenduses 2 nimetatud meetmed, lihtaktsiate vormis tehtud kapitalisüst summas 250 miljonit eurot ja varaline tagatis, mis tõi kaasa kapitali suurendamise 100 miljoni euro võrra, on siseturuga kokkusobiv (edaspidi „2012. aasta otsus”) (6). Selle otsuse aluseks oli 2012. aasta ümberkorralduskava ja 2012. aasta otsuse lisas olev kohustuste loend (edaspidi „2012. aasta kohustuste loend”).

(6)

2012. aasta otsus põhines Austria Volksbanki pankade ühenduse (edaspidi „pankade ühendus”) ümberkorraldamisel vastutusühenduseks. See vastutusühendus hõlmas 51 sõltumatut esmatasandi panka ja ÖVAGd. Kui esmatasandi pangad vastutasid ÖVAG ees ainult piiratud ulatuses, siis ÖVAG vastutas keskasutusena ühismudeli raames pankade ühenduse kõikide kohustuste eest (7).

(7)

Euroopa Keskpanga (EKP) ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) tehtud põhjalikust hindamisest (edaspidi „EKP ja EBA tehtud põhjalik hindamine”), mille tulemused avaldati 26. oktoobril 2014, nähtus, et nii põhi- kui ka stressistsenaariumi korral esineb pankade ühenduse tasandil (mis hõlmab ka ÖVAGd) esimese taseme põhiomavahendite puhul kapitalipuudujääk.

(8)

Austria teatas avalikult, et ei eralda pankade ühendusele enam lisavahendeid. Pankade ühenduses sel ajal kapitalipuudujäägi kõrvaldamiseks kaalutud meetmetest (eelkõige kõikide põhitegevusega mitteseotud tütarettevõtjate võõrandamine ja riskiga kaalutud varade edasine vähendamine) ei oleks iseenesest piisanud, et kapitalipuudujääk ühtse järelevalvemehhanismi abil ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldada.

(9)

23. detsembril 2014 toimus ÖVAG erakorraline üldkoosolek, kus otsustati algatada vajalikud sammud, et ÖVAG likvideerimisotstarbelise ettevõttena likvideerida, tingimusel et riiklikud reguleerivad asutused, ühtne järelevalvemehhanism ja komisjon annavad selleks loa. ÖVAG kui pankade ühenduse keskasutuse põhiülesanded antaks ümberkorralduskava (edaspidi „uus ümberkorralduskava”) kohaselt seoses ühisvastutust sisaldava pankade ühendusega üle ühele esmatasandi pankadest.

(10)

Uues ümberkorralduskavas on võrreldes 2012. aasta ümberkorralduskavaga palju muudatusi ja see nõuab komisjoni muutmisotsust.

(11)

2014. aasta oktoobrist kuni 2015. aasta juunini arutasid komisjon, Austria, ühtne järelevalvemehhanism ja pankade ühendus uut ümberkorralduskava mitme telefonikonverentsi kaudu ja kirjalikul teel. Komisjon kohtus 18. detsembril 2014 ÖVAG ja Austria esindajatega ja 7. mail 2015 pankade ühenduse esindajatega.

(12)

28. mail 2015 kiitis ÖVAG aktsionäride koosolek heaks oma põhiülesannete üleandmise pangale Volksbank Wien-Baden (edaspidi „VBWB”) ja ülejäänud ülesannete jaoks likvideerimisotstarbelise ettevõtte asutamise vastavalt pankade saneerimise ja likvideerimise föderaalseaduse (Bundesgesetz über die Sanierung und Abwicklung von Banken, edaspidi „BaSAG”) paragrahvile 162.

(13)

29. mail 2015 anti VBWB aktsionäride koosolekul nõusolek ÖVAG põhiülesannete üleandmiseks ja kapitali suurendamiseks summas 113 miljonit eurot.

(14)

29. maiks 2015 olid piirkondlikud Volksbanki pangad, mis moodustavad 97,83 % pankade ühenduse riskiga kaalutud varadest, pankade ühenduse lepingu ja koostöölepingu juba allkirjastanud.

(15)

Pankade ühendus edastas uue ümberkorralduskava lõpliku versiooni 23. juunil 2015.

(16)

25. juunil 2015 esitas Austria käesoleva otsuse lisas sisalduva kohustuste loendi.

(17)

Kuna see otsus võetakse vastu komisjonile riigiabi valdkonnas antud volituste alusel, ei puuduta see mingil viisil võimalikke ühinemiskontrolli käigus tekkivaid kohustusi, mis võivad tehingus osalevate poolte suhtes kehtida.

(18)

Pankade ühendusse kuulub praegu i) 51 õiguslikult iseseisvat esmatasandi panka (41 piirkondlikku ühistupanka, viis eripanka, neli krediidiühistut ja üks elamuhoiupank), ii) keskasutus ÖVAG ning iii) seadusjärgne hoiuste tagamise asutus Volksbank Haftungsgenossenschaft eG. ÖVAG on pankade ühenduse keskasutus ja ta osutab esmatasandi pankadele teenuseid tsentraliseeritud haldus- ja likviidsuse juhtimise vormis. Esmatasandi pangad on väikesed pangad (bilansimahuga 65 miljonist eurost 3 600 miljoni euroni), kes osutavad üldjoontes pangateenuseid kohaliku ja piirkondliku tasandi era- ja äriklientidele.

(19)

Pankade ühenduse turuosa on Austrias umbes 6 % ja neil on ligikaudu 900 000 era- ja 80 000 äriklienti. Esmatasandi pankadel on üle 500 filiaali 4 900 töötajaga. Nõuete kogumaht klientide vastu on ligikaudu 30 miljardit eurot, klientide ees olevate kohustuste kogumaht on umbes 27 miljardit eurot.

(20)

Pankade ühenduse liikmed on pankade ühenduse lepingu alusel ühinenud ühisvastutuse ja ühise likviidsuse (likviidsuse reguleeritud siire) eesmärgil. Praeguse süsteemi raames vastutab keskasutus (ÖVAG) esmatasandi pankade eest piiramatult, ent esmatasandi pankade vastutus keskasutuse eest on piiratud, sest esmatasandi panga põhiomavahendite suhtarv ei tohi vastutuse tulemusena langeda regulatiivsetest miinimumnõuetest allapoole.

(21)

ÖVAG on praegu 51,6 % ulatuses esmatasandi pankade omandis nende finantsvaldusettevõtja Volksbanken Holdingu kaudu. Austria riigile kuulub ÖVAGst 43,3 %. Teised olulised osanikud on DZ Bank AG (3,8 %) ja Raiffeisen Zentralbank (0,9 %); 0,4 % kuulub teistele osanikele.

(22)

Pankade ühenduse kõige olulisem geograafiline turg on Austria. Lisaks tegutses ÖVAG veel mitmes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis, kus tal oli – peale Rumeenia – ainult väike turuosa.

(23)

ÖVAG probleemide taga olid mitmesugused põhjused: tegevus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides VB International AG (edaspidi „VBI”) alla koondatud, jaepangandusega tegelevate tütarettevõtjate kaudu; tegevus kohalike omavalitsuste ja taristu rahastamise valdkonnas; tegevus kinnisvaravaldkonnas; asjaolu, et investeerimisportfell hõlmab muu hulgas Lehman Brothersi ja Islandi pankade väljalastud vahendeid; ja sõltuvus refinantseeringutest rahaturgudel (8). Nende tegurite tagajärjel tekkis ÖVAG-l alates 2008. aastast märkimisväärne kahjum ja Austria võimaldas talle 2009. aastal toetusmeetmeid (9). 2011. aasta suure kahjumi tõttu võeti edasisi riiklikke meetmeid (10). 2014. aastal ümberkorraldamiseks tehtud jõupingutustele vaatamata oli EKP ja EBA tehtud 2014. aasta põhjaliku hindamise kohaselt pankade ühenduse (kaasa arvatud ÖVAG) tasandil ikka veel kapitalipuudujääk, mille põhjuseks olid eelkõige ÖVAG riskid ja nõrgad kohad (11).

(24)

2009. aasta aprillis märkis Austria ÖVAG osalusväärtpabereid summas üks miljard eurot (edaspidi „2009. aasta kapitalisüst”). Selle vahendiga ei saanud riik hääleõigusi, kuid sai eeliskupongi ja vahetusõiguse. Osalusväärtpaberid olid tähtajatud ja need kirjendati esimese taseme põhiomavahendina. Peale selle on osalusväärtpaberite osa võimalikus kahjumis proportsionaalne kogu kahjumis osaleva kapitaliga. ÖVAG-l oli õigus osalusväärtpaberid igal ajal täielikult või osadena tagasi maksta. Riigil oli õigus vahetada osalusväärtpaberid ÖVAG lihtaktsiateks. Sellist vahetust siiski ei toimunud.

(25)

Austria pangandussüsteemi toetuskava raames sai ÖVAG lisaks riiklikud garantiid ja korraldas 2009. aastal valitsuse garanteeritud emissioonid mahuga kolm miljardit eurot ja lõpptähtaegadega 2012. ja 2013. aastal.

(26)

ÖVAG algatas juba 2009. aastal ümberkorraldamisprotsessi, mille eesmärk oli muu hulgas krediidiasutuse probleemide peapõhjuseks oleva tegevuse korraldamine pangaväliselt allhankena. Teatavad vanast portfellist pärinevad riskid tekitasid pangale 2011. aastal siiski uuesti probleeme. Seejuures oli tegemist eelkõige järgmisega:

(27)

ÖVAG 2011. aasta kahjumi ulatus tõi kaasa täiendavad riigiabimeetmed, nimelt riigipoolse kapitalisüsti summas 250 miljonit eurot lihtaktsiate vormis (edaspidi „2012. aasta kapitalisüst”) ja varalise tagatise.

(28)

2012. aasta kapitalisüst tehti kahes etapis. Kõigepealt vähendati panga kapitali akumuleerunud kahjumi tasakaalustamiseks 70 % võrra. Selle kapitalikärpe käigus vähendati proportsionaalselt ka Austria poolt 2009. aastal kasutusele võetud osalusväärtpaberite väärtust, nii et ÖVAGsse jäi riigi osaluskapitalist veel ainult 300 miljonit eurot. Teisel etapil sai ÖVAG uut kapitali kogusummas 484 miljonit eurot. Sellest 250 miljonit eurot märkis Austria, ülejäänu Volksbanken Holding. Ühe aktsia hind oli 2,181 eurot.

(29)

Selle tulemusena kasvas riigi osalus ÖVAGs 43,4 %ni. Riik on seega Volksbanken Holdingu järel (kellel oli tollal 50,2 % osalus) suuruselt teine aktsionär. Kapitalisüstis mitteosalenud teiste aktsionäride osalust vähendati sel ajahetkel järgmiste väärtusteni: DZ-Bank 3,8 %, ERGO 1,5 %, RZB 0,9 %, väikeaktsionärid 0,1 %.

(30)

Varalise tagatisega, millega kaeti halbade laenude kindlustusportfelli tõttu tekkinud kahjum, suurendati ÖVAG kapitali 100 miljoni euro võrra. ÖVAG-l on võimalik kasutada tagatist ainult väga kindlatel tingimustel, mis vaadatakse läbi 31. detsembril 2015 (12). Varalise tagatise eest makstakse hüvitist 10 % aastas (st nagu kapitalisüsti eest) ja see lõpeb 1. jaanuaril 2016.

(31)

2012. aasta abimeetmetega seoses vaatas ÖVAG oma esialgse ümberkorralduskava läbi ja otsustas põhjalikuma ümberkorraldamise kasuks. Meetmed kiideti heaks 2012. aasta otsusega. 2012. aasta ümberkorralduskavas, millel 2012. aasta otsus põhines, olid muu hulgas ette nähtud järgmised punktid:

(32)

Aastatel 2012–2014 õnnestus ÖVAG-l vähendada oma bilansimahtu ja riskiga kaalutud varasid nii mittepõhitegevuse segmendis kui ka põhisegmendis 2012. aasta otsuses ettenähtust kiiremini. 31. detsembri 2014. aasta seisuga oli ÖVAG bilansimaht 15,1 miljardit eurot ja riskiga kaalutud varade maht 8,7 miljardit eurot. ÖVAG esimese taseme põhiomavahendite suhtarv oli 31. detsembri 2014. aasta seisuga 6,21 %.

(33)

2014. aastal kontrollisid EKP ja EBA põhjaliku hindamise käigus euroala 130 suurima panga bilansside kvaliteeti ja finantsilist vastupidavust. Põhjaliku hindamise tulemused avaldati 26. oktoobril 2014. Sealjuures kontrolliti pankade ühendust (ka ÖVAGd) konsolideeritud alusel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (13) artikliga 10 ja Austria pangandusseaduse (14) artikliga 30. Pankade ühendus oli üks 25 pangast, mille omavahendite miinimumsumma suhtarv ei vastanud uuritud stsenaariumide nõuetele. Pankade ühenduse 2016. aasta arvestuslik esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on põhistsenaariumi korral 7,2 % (künnis 8 %) ja stressistsenaariumi korral 2,1 % (künnis 5,5 %). Testi tulemuse ja künnise maksimaalne vahesumma vastab esimese taseme põhiomavahendite puhul lisakapitalivajadusele 865 miljonit eurot.

(34)

EKP andis pankade ühendusele selle kapitalivajaduse katmiseks ja esimese taseme põhiomavahendite 14,63 % suhtarvu saavutamiseks aega kuni 26. juulini 2015.

(35)

Kirjeldatud raskuste tõttu alustas pankade ühendus Austria Vabariigi nõusolekul põhjalikku ümberkujundamist. Kõnealune ümberkorralduskava tugineb järgmistele aluspõhimõtetele:

(36)

Ümberkujundamiskava meetmed, eelkõige ÖVAG likvideerimine koos pangalitsentsi tagastamise ja pankade ühendusest dekonsolideerimisega võimaldavad pankade ühendusel saavutada kohe esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu [9–11] (15) %. Lisaks on pankade ühendus algatanud lisameetmed eesmärgiga vabastada omavahendeid. Siia hulka kuuluvad muu hulgas riskipositsioonide lõpetamine ettevõtete ja kinnisvara valdkonnas (kumuleeritud mõju esimese taseme põhiomavahendites 2014. aasta jaanuarist kuni 2017. aasta detsembrini [100–200] miljonit eurot), toodetega tegelevate ettevõtete müük ([100–200] miljonit eurot) ja väärtpaberite müük ([50–100] miljonit eurot). Kõnealuste meetmetega on 2017. aasta lõpuks võimalik siiski saavutada omakapitali toetamine vaid [450–550] miljoni euro ulatuses, millest ei piisa 865 miljoni euro suuruse kapitalipuudujäägi katmiseks.

(37)

VBWB võtab üle pankade ühenduse keskasutuse ülesanded, mida seni täitis ÖVAG. Ülesannete täitmiseks vajalikud varad annab ÖVAG koos vastavate kohustustega 30. juunil 2015 tagasiulatuvalt 1. jaanuari 2015. aasta seisuga üle VBWB-le. Kokku antakse nii varasid kui ka kohustusi üle vastavalt peaaegu 8,6 miljardi euro ulatuses. See summa hõlmab kõiki 2012. aasta otsuses põhisegmendi alla liigitatud tegevusvaldkondi, välja arvatud kolm väiksemat osalust (VB Factoring, VB Mobilienleasing ja VB Investments), mis jäävad ÖVAGsse ja moodustavad vähem kui 10 % kogusummast.

(38)

Pärast keskasutuse ülesannete ning vastavate varade ja kohustuste üleandmist algatatakse 4. juulil 2015 ÖVAG likvideerimine ja ta kujundatakse BaSAG paragrahvi 162 kohaselt ümber likvideerimisotstarbeliseks ettevõtteks. Asutuse uueks nimeks saab immigon portfolioabbau ag (edaspidi „Immigon”). Järelejäävad varad summas 7,4 miljardit eurot likvideeritakse 31. detsembriks 2017. Need varad hõlmavad kõiki 2012. aasta otsuses mittepõhitegevuse segmendi alla liigitatud tegevusvaldkondi ning põhjenduses 37 nimetatud osalusi ettevõtjates VB Factoring, VB Mobilienleasing ja VB Investments.

(39)

Likvideerimistulust piisab praeguste kavade kohaselt järelejäävate kohustuste täielikuks täitmiseks. ÖVAG omakapitali ja osaluskapitali vähendatakse likvideerimise käigus 96,65 %. See vähendamine puudutab ka järelejäävat riigi 300 miljoni euro suurust osaluskapitali.

(40)

Olemasolev varaline tagatis jääb ÖVAGsse/Immigoni, kuid muudatustega. Praeguse korra kohaselt tuleb kõikidest nõudeõigusega varadest teatada 31. detsembriks 2015. Nendest tulenevate nõuete summa hüvitatakse 31. juuliks 2016. Muudetud kokkuleppe alusel jääb nõuetest teatamise tähtpäevaks 31. detsember 2015, ent nende hüvitamist saab nõuda igal ajal ajavahemikul 31. detsembrist 2015 kuni likvideerimisperioodi lõpuni 2017. aastal. Samal ajal langetatakse künnist, millest allpool võib ÖVAG/Immigon nõuete hüvitamist nõuda, esimese taseme põhiomavahendite suhtarvult 10 % omavahendite suhtarvuni 0, st tagatisest tulenevaid nõudeid on võimalik hüvitada ainult juhul, kui ÖVAG/Immigon muutuks likvideerimisprotsessis muidu maksejõuetuks. Garantiitasu on ka pikendatud hüvitamisperioodil 10 % aastas.

(41)

Et kõnealuse ümberkujundamise soodsast mõjust kapitalile oleks võimalik kasu saada, peab pankade ühendus võtma kaks olulist meedet:

(42)

10. detsembril 2014 allkirjastas ÖVAG Rumeenia pangaga Banca Transilvania lepingu, millega ta müüs oma 51 % osaluse pangas Volksbank Romania SA; sellega kõrvaldati pangalitsentsi tagastamise teelt suur takistus. Tehing viidi lõpule 7. aprillil 2015 ja seeläbi täitis ÖVAG ühtlasi ühe 2012. aasta ümberkorralduskava nõude. Peale selle jõudis ÖVAG 2014. aasta septembris lõpule VB Malta müügiga ja otsustas IK Malta likvideerida. Sellega täitis ta 2012. aasta otsuse tingimused.

(43)

Et Immigoni oleks võimalik dekonsolideerida, peab pankade ühendus vähendama oma osa Immigonis vähemusosaluseni. Selleks annab ta 8,5 % Volksbanken Holdingu hallatavast 51,6 % suurusest aktsiakapitalist üle pankade ühendusest sõltumatule kolmandale poolele, eriotstarbelisele ettevõtjale GPVAUBEOE Beteiligungen GmbH.

(44)

Keskasutuse ülesannete üleandmise käigus läheb suur osa ÖVAG kohustustest pankade ühenduse ees üle VBWB-le. Sellele vaatamata on pankade ühendusel pärast jagunemist seoses Immigoniga [700–800] miljoni euro suurune riskipositsioon erinevate finantsvahenditena, mida kasutati ÖVAG rahastamiseks.

(45)

Immigoniga seotud järelejäävatest positsioonidest tuleneva riski neutraliseerimiseks võtab pankade ühendus järgmised meetmed:

(46)

Pankade ühendusse kuulub praegu 51 esmatasandi panka. Ümberkujundamiskava kohaselt ühinevad need 51 asutust kümneks suuremaks pangaks. Tekivad kaheksa piirkondlikku panka, mille bilansimaht ulatub 1,9 miljardist eurost kuni 5,3 miljardi euroni ja mis hakkavad tegutsema Austria föderaalterritooriumi erinevates osades, ning kaks eripanka, milleks on Sparda Bank Austria (0,8 miljardit eurot) ja Ärzte-/Apothekerbank (1,1 miljardit eurot). Vajalikud ühinemised toimuvad 2017. aasta lõpuks. Pankade ühenduse elamuhoiupangad, mis on koondatud internetilehele start:bausparkasse, müüakse tõenäoliselt maha.

(47)

Esmatasandi pankade vahelisi suhteid reguleeritakse pankade ühenduse raames kahe lepinguga: pankade ühenduse lepinguga vastavalt pangandusseaduse (Bankwesengesetz (BWG)) paragrahvile 30a ja koostöölepinguga.

(48)

Pankade ühenduse lepingu sõlmivad keskasutusena tegutsev VBWB, pankade ühenduse esmatasandi pangad ja Volksbank Haftungsgenossenschaft eG ning selles on ette nähtud peamiselt järgmine:

(49)

Koostöölepinguga reguleeritakse valdkondi, mida pankade ühenduse leping ei kata. Lepingupooled on pankade ühenduse esmatasandi pangad ja Volksbank Haftungsgenossenschaft eG. Koostöölepingu eesmärk on suurendada koostoimet pankade ühenduses kavandatud ühinemiste elluviimise ja liikmete tihedama koostöö kaudu. Koostöölepinguga hõlmatud teemavaldkondades antakse otsustusõigus üle Volksbank Haftungsgenossenschaftile. Volksbank Haftungsgenossenschafti juhatuse otsused on lepingupoolte jaoks siduvad. Koostöölepinguga reguleeritakse esmajoones järgmisi valdkondi: turundus, ühtne müügistrateegia, tootepoliitika, sealhulgas kolmandatest isikutest pakkujatega sõlmitud raamlepingud, müügi reguleerimine, ettevõtte protsesside optimeerimine ja standardimine, IT-hanked ja õiguslik esindamine.

(50)

Vaidluse korral otsustab keskasutus, kas koostöölepingu kohase meetmega sekkutakse lubamatult tema ülesannetesse, mis on kooskõlas pankade ühenduse lepinguga. Juhuks, kui reguleerimisasutus esitab pankade ühenduse lepinguga seotud muutmisnõudeid, sisaldab koostööleping paindlikkusklauslit, mis võimaldab koostöölepingut ka sellekohaselt kohandada.

(51)

Ümberkujundamiskava sihiks olev struktuur on kombinatsioon kaheksast tugevast piirkondlikust pangast koos keskorganisatsiooniga ja kahest eripangast. Kohalikud filiaalid keskenduvad kohapealsele müügile ja klienditeenindusele, samal ajal kui haldus on koondatud piirkondlikesse pankadesse ja keskasutusse.

(52)

Pankade ühendus võtab peamise tähelepanu alla kliendid Austrias, sealjuures peab keskmes olema äritegevus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega, vabakutselistega ja eraklientidega, elamuehituse rahastamine ning varakate klientide teenindamine.

(53)

Uue ümberkorralduskava alusel edastas pankade ühendus komisjonile kavandatud planeerimisarvutused oluliste finantsnäitajate järgmise viie aasta eeldatava arengu kohta. Arvutused tehti kahe stsenaariumi, põhistsenaariumi ja stressistsenaariumi jaoks.

(54)

Edastatud finantsplaneering hõlmab ka Immigoni positsioonide riski neutraliseerimise mõju (16) ja prognoositavaid makseid Austria Vabariigi kasumis osalemise õiguse eest kohustuste loendi raames.

(55)

Põhistsenaarium tugineb eeldusele, et majanduskasv põhiturul Austrias on mõõdukas ja moodustab nominaalselt 0,8 % (2015), 1,5 % (2016) ja järgnevatel aastatel kuni 2019. aastani 1,7 %. Iga-aastased inflatsioonimäärad jäävad vahemikku 1,1–2,2 %, kolme kuu Euribor kasvab 2015. aasta 0,1 %-lt 2019. aastaks 1,9 %-le. Nende eelduste alusel prognoosib pankade ühendus 2015. majandusaastaks kahjumit, aga 2019. majandusaastaks positiivset omakapitali investeeringute tulusust (Return on Equity) [8–9] %. Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv peab kasvama 2015. aasta [9–11] %-lt 2019. aastal [11–13] %-le. Edasiste näitajate arengut võib näha järgmises tabelis.

Tabel 1

Finantsandmed põhistsenaariumi korral

[…]

(56)

Stressistsenaarium tugineb eeldusele, et Euroopa pangandussektori loidus vallandab krediidituru kriisi, mida välismaiste rahastajate ja EKP tegevus ei suuda kõrvaldada. Reaalmajanduse kasv on kergelt negatiivne ja hakkab aeglaselt taastuma alates 2017. aastast. Aastatel 2015 ja 2016 on inflatsioonimäär negatiivne, järgmistel aastatel pisut üle nulli. Intressimäärad jäävad erakordselt madalaks ja Šveitsi frank tugevneb euro suhtes veelgi. Nende eelduste alusel prognoosib pankade ühendus majandusaastateks 2015 ja 2016 negatiivset omakapitali investeeringute tulusust, mis kasvab 2019. aastal aga [5–8] %ni. Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv kasvaks 2015. aasta [8–10] %-lt 2019. aastal [10–12] %-le. Edasiste näitajate arengut võib näha järgmises tabelis.

Tabel 2

Finantsandmed stressistsenaariumi korral

[…]

(57)

Austria on võtnud uue ümberkorralduskava ellurakendamiseks hulga kohustusi. Need on loetletud eraldi dokumendis, mis on esitatud käesoleva otsuse lisana.

(58)

Ümberkorraldamisteatise punkti 5 kohaselt tuleb esitada korrapäraselt aruandeid, et komisjon saaks kontrollida, kas uut ümberkorralduskava rakendatakse nõuetekohaselt. Austria nimetab ametisse järelevalve eest vastutava usaldusisiku, kes aitab komisjonil täita kohustust kontrollida otsuse korrektset rakendamist. Järelevalve eest vastutav usaldusisik esitab iga kuue kuu tagant järelevalvearuande. Esimene aruanne tuleb esitada hiljemalt kuus kuud pärast ümberkorralduskava heakskiitmist. Komisjon on seisukohal, et ümberkorralduskava rakendamise nõuetekohane järelevalve on seega tagatud.

(59)

Uus ümberkorralduskava, mis tehti komisjonile teatavaks, vastab EKPle ja ühtsele järelevalvemehhanismile edastatud kapitali suurendamise kavale ja selle eesmärk on kujundada pankade ühendus sellisel viisil ümber, et EKP ja EBA tehtud põhjaliku hindamise käigus kindlaks määratud omakapitali puudujäägi saab kõrvaldada.

(60)

Ühtse järelevalvemehhanismi raames on ette nähtud omakapitali 14,63 % suurune järelevalvenõue, mida tuleb täita alates 26. juulist 2015. Selleks kuupäevaks kontrollib ühtne järelevalvemehhanism omakapitali järelevalvenõuet uuesti ja võtab seejuures arvesse ka uue ümberkorralduskava ellurakendamist. Ellurakendamise protsess algab põhjenduse 35 alapunktides a, b ja c nimetatud meetmete kandmisega Austria äriregistrisse. Et Austria registrikohus saaks kande teha, peab ühtne järelevalvemehhanism andma pädeva järelevalveasutusena muudatusteks nõusoleku.

(61)

Komisjon tuletab meelde, et ta algatas ametliku uurimismenetluse, mille tulemusena võeti vastu 2012. aasta otsus (2013/298/EL). Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (17) artikli 7 lõikega 3 on osutunud vajalikuks nimetatud otsust muuta.

(62)

Austria on avalikes avaldustes välistanud igasuguse uue abi pankade ühendusele. Seepärast on Austria ka arvamusel, et esitatud ümberkorralduskava puhul ei ole tegemist uue abiga.

(63)

Austria on siiski nõus, et uus ümberkorralduskava kujutab endast 2012. aasta ümberkorralduskava märgatavat muutmist, nii et enne ellurakendamist on vajalik komisjoni muutmisotsus. Austria on selle tulemusena teinud komisjonile teatavaks uue ümberkorralduskava.

(64)

Samuti on Austria nõus, et pankade ühendust tuleb riigiabi seisukohast käsitada ÖVAG järglasena ja seega on ta ka käesoleva muutmisotsuse adressaat.

(65)

Samal ajal väidab Austria, et uus ümberkorralduskava koos vastava kohustuste loendiga säilitab 2012. aasta otsuse tasakaalu ja selles mõttes ei muutu ka esialgne kokkusobivus.

(66)

Seoses meetmetega, mille komisjon kiitis 2009. ja 2012. aastal ÖVAG ümberkorraldusabina heaks, on komisjon jõudnud juba järeldusele, et need meetmed kujutavad endast riigiabi. Järelikult ei ole vaja neid meetmeid käesolevas otsuses riigiabi olemasolu seisukohast uuesti uurida.

(67)

2012. aasta otsuse aluseks olnud 2012. aasta ümberkorralduskava keskne element seisnes suurema rõhu seadmises ÖVAG-le tema tegevuses keskasutusena osana ühisvastutusest esmatasandi pankadega. Selle süsteemi raames vastutas ÖVAG keskasutusena esmatasandi pankade eest piiramatult, ent esmatasandi pankade vastutus keskasutuse eest oli piiratud, sest esmatasandi panga põhiomavahendite suhtarv ei tohtinud langeda regulatiivsetest miinimumnõuetest allapoole.

(68)

Mõni Austria 2012. aastal võetud kohustustest oli seotud ka esmatasandi pankadega; tagati ÖVAG kui keskasutuse teatud tuluvood (kohustus 9) ja esmatasandi pankasid kohustati kaasa aitama ÖVAG osaluskapitali tagasimaksmisele (kohustus 11.2), „kui see on regulatiivsete miinimumnõuetega lubatud”. Need kohustused olid pankade ühenduses sõlmitud vastutust reguleerivate erikokkulepete alusel vajalikud selleks, et abi oleks võimalik tunnistada siseturuga kokkusobivaks. Vastutust reguleerivate erikokkulepetega seoses võimaldasid kõnealused kohustused komisjonil ÖVAG ja pankade ühendust eraldi käsitada.

(69)

Uue ümberkorralduskava kohaselt jätkab ÖVAG põhitegevust VBWB, üks esmatasandi pankadest. VBWB võtab üle ÖVAG rolli pankade ühenduse keskasutusena, samal ajal annab ÖVAG ülesanded ja varad üle VBWB-le. Kokku antakse varasid ja kohustusi üle 8,6 miljardi euro ulatuses. See summa hõlmab kõiki 2012. aasta otsuses põhisegmendi alla liigitatud tegevusvaldkondi, välja arvatud kolm väiksemat osalust – VB Factoring (bilansimahuga 86 miljonit eurot), VB Mobilienleasing (700 miljonit eurot) ja VB Investments (30 miljonit eurot) –, mis jäävad likvideerimisotstarbelisse ettevõttesse Immigon.

(70)

Vastupidiselt varasemale asümmeetrilisele vastutusstruktuurile esmatasandi pankade ja keskasutuse vahel seotakse pankade ühendus uue ümberkorralduskava kohaselt ühisvastutuse süsteemiga. Edasiste struktuursete muudatuste tõttu pankade ühenduses (vt põhjendus 49) ei ole võimalik uut keskasutust VBWBd vaadelda enam esmatasandi pankadest eraldi. Seda seisukohta kinnitab ka põhjalikul hindamisel kasutatud ühtse järelevalvemehhanismi konsolideeritud meetod ning asjaolu, et omakapitalinõue sõnastati agregeeritud tasandil (pankade ühendus).

(71)

Nendel põhjustel on komisjon seisukohal, et pankade ühendust tuleb käsitada 2012. aasta otsuse alusel toetatud ÖVAG majandusliku õigusjärglasena. Pankade ühendus on seetõttu olemasoleva abi saaja.

(72)

Olemasoleva abi majanduslikule õigusjärglasele üleandmise küsimuse kõrval peab komisjon uurima, kas uue ümberkorralduskavaga on seotud uus riigiabi.

(73)

Komisjon märgib, et Austria väitel ei anta uue ümberkorralduskava ellurakendamise käigus uut riigiabi.

(74)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on „igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”. Et meedet oleks võimalik liigitada riigiabiks artikli 107 lõike 1 tähenduses, peab see vastama alljärgnevatele kumulatiivsetele tingimustele: a) meede on rahastatud riigi poolt või riigi ressurssidest; b) see annab abisaajale eelise; c) eelis on valikuline ja d) meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ja kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(75)

Uus ümberkorralduskava ei anna ÖVAG-le ega Immigonile uut eelist. ÖVAG likvideeritakse, tema põhisegment ja kohustused antakse üle VBWB-le ja järelejäävad varad likvideeritakse likvideerimisotstarbelise ettevõtte Immigon kaudu. Praeguse ümberkorralduskava kohaselt kasutatakse Immigoni likvideerimiseks omakapital peaaegu täielikult ära, ilma et varalist tagatist peaks kasutusele võtma. Seetõttu lähtutakse sellest, et realiseeruvad ÖVAG esimese taseme põhiomavahenditega seotud riskid, sealhulgas Austria Vabariigile kuuluva ÖVAG osaluse kaotus summas 250 miljonit eurot ja järelejääva osaluskapitali kaotus nominaalsummas 300 miljonit eurot.

(76)

Varaline tagatis jääb endiselt ÖVAGsse/Immigoni. Viimaste lepinguliste kokkulepete kohaselt on võimalik tagatist kasutada üksnes 31. detsembrini 2015 nende nõuete puhul, millest on selle kuupäevani teatatud, ja ainult sellise summa ulatuses, mis on esimese taseme põhiomavahendite 10 % suhtarvu saavutamiseks vajalik. Austria andmetel ületavad väärtpaberid, millega seoses kompensatsiooninõudest teatati, kokku juba 100 miljoni euroga piiratud varalise tagatise. Samal ajal kui teatatud nõuete õigustatuse kohta tehakse otsus alles 31. detsembril 2015, ei ole Immigoni juhatusel oma seadusjärgsete kohustuste kohaselt omanike huvide kaitseks muud valikut kui 2015. aasta lõpuks kõikidest võimalikest nõuetest teatada.

(77)

31. detsembriks 2015 ei ole Immigon likvideerimisotstarbelise ettevõttena enam kohustatud kapitalinõudeid täitma, mistõttu on raske hinnata esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu saavutamisega seotud tingimust, mille kohaselt tehakse tagatise raames väljamakse. Kuna see hindamine on ainuüksi riigi õiguse küsimus, nõustub komisjon Austria märkustega, kus Austria leiab, et ÖVAG üleviimine likvideerimisotstarbelisse ettevõttesse vastavalt BaSAG paragrahvile 162 ei mõjuta föderaaltasandi käenduse jätkumist maksmata jätmise korral. Lähtudes Austria märkustest ja asjaolust, et Immigoni kapitali on 31. detsembriks 2015 vähendatud juba 96,65 %, tuleb esimese taseme põhiomavahendite 10 % suhtarvuga seotud tingimus lugeda täidetuks. Selle kohaselt tuleks kõik 31. detsembriks 2015 õigustatuks kvalifitseeritud nõuded täielikult välja maksta.

(78)

Nendel tingimustel vähendavad muudatused tagatislepingus – a) tagatise raames tehtavate maksete tasumise perioodi pikendamine ilma loata teatada pärast 31. detsembrit 2015 lisanõuetest ja b) tagatise raames tehtavate maksete piirang juhuks, kui Immigoni kapital langeks muidu allapoole nulli – tagatise andja jaoks riski, et tagatise alusel tuleb hakata tegema makseid. Lisaks pikendatakse tagatise eest aastas makstavat 10 % hüvitist kahe aasta võrra. Seega tugevdavad muudatused ainult tagatise andja positsiooni ega anna ÖVAG-le/Immigonile lisaeelist.

(79)

Ka pankade ühendusele, kaasa arvatud uuele keskasutusele VBWB-le, ei anta uue ümberkorralduskavaga uut eelist. Nagu eespool selgitatud (18), on pankade ühendus olemasoleva abi saaja. 2012. aasta otsuse kohaselt pidid esmatasandi pangad osalema 2017. aasta detsembri lõpuks toimuvas järelejääva 300 miljoni euro suuruse riigi osaluskapitali tagasimaksmises, kui see on omakapitali tasemele esitatavate regulatiivsete miinimumnõuetega lubatud. Tasub meenutada, et kapitalipuudujääki ei selgitatud põhjaliku hindamise käigus välja mitte ainult ÖVAG tasandil, vaid ka pankade ühenduse kui terviku tasandil.

(80)

Samal ajal kui riskiga seotud osaluskapitali kasutatakse ÖVAG/Immigoni likvideerimiseks, on Austria uutes kohustustes ette nähtud pankade ühenduse makse Austriale summas 300 miljonit eurot (nimelt Austriale kasumis osalemise õiguse andmise kaudu). Pankade ühendus on kohustunud maksma [2020.–2025.] aasta lõpuks välja kokku 300 miljonit eurot, kusjuures […], […] ja […] jaoks on ette nähtud fikseeritud kumulatiivsed maksekünnised.

(81)

Uue siduva kohustusega maksta 300 miljonit eurot Austriale taastab pankade ühendus nõude esialgu tagasimakstava summa kohta. See esialgne nõue läheb ÖVAG likvideerimise käigus kaotsi, sest osaluskapitalis sisalduvad riskid realiseeruvad. Isegi kui esialgse kohustusega võrreldes on uus maksekava seotud suurte maksevõlgnevustega, tuleb mõelda sellele, et nii ÖVAGd lihtsalt likvideerides kui ka teistsuguste näitajatega juhtumi korral, kui kogu pankade ühendus likvideeritakse, jäädaks ilma kõikidest riigi nõuetest, omakapitalist ja osaluskapitalist.

(82)

Peale selle on uus pankade ühenduse võetud kohustus tema jaoks nüüdsest siduv, kusjuures kasumis osalemise õigusel põhinev väljamakse jääb kasumist sõltuvaks. Samal ajal on kohustustes tagatud, et kõnealused maksed tehakse kõikide teiste dividendimaksete ees eelisjärjekorras. Veel saab Austria – lisaks kasumis osalemise õigusel põhinevatele dividendidele – võimalike dividendimaksete eest konsolideeritud pankade ühendusest väljaspool asuvatele pooltele väljamaksega võrdse kompensatsioonimakse.

(83)

Lisaks saab Austria kasumis osalemise õigusel põhinevate maksete tagatisena osaluse VBWBs suurusega 25 % + üks aktsia. Kui ühte maksekünnistest ei järgita, annavad VBWB aktsionärid Austriale tasuta üle lisaaktsiad, mis suurendavad Austria osalust VBWBs [26–40] %ni. Pealegi võib Austria sellel ajahetkel võtta kasutusele tagatise.

(84)

Isegi kui uus kohustus erineb mõnes aspektis esialgsest kohustusest, on see esialgse kohustusega võrdväärne; seetõttu ei anna see ÖVAG-le, Immigonile, VBWB-le või pankade ühendusele eelist.

(85)

Peale uue kohustuse teostada antud uut VBWG kasumis osalemise õigust ÖVAGs oleva osaluskapitali esialgsele väärtusele vastava summa abil ei ole uues ümberkorralduskavas suhetes Austria Vabariigiga muid erilisi muudatusi, mida oleks võimalik pidada VBWB-le või pankade ühendusele eelise andmiseks.

(86)

Kuna uus ümberkorralduskava ei anna seega ÖVAG-le, Immigonile, VBWB-le ega pankade ühendusele eelist, ei ole riigiabi ülejäänud kumulatiivsete kriteeriumide hindamine vajalik. Seepärast on komisjon seisukohal, et uues ümberkorralduskavas ettenähtud meetmed ei vasta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tingimustele ega kujuta endast seetõttu uut abi ÖVAG-le, Immigonile, VBWB-le või pankade ühendusele kõnealuse artikli tähenduses.

(87)

Nagu punktis 5.1 selgitatud, ei sisalda uus ümberkorralduskava uut abi. 2012. aasta otsuses heaks kiidetud abi ÖVAG-le läheb siiski üle pankade ühendusele kui ÖVAG majanduslikule õigusjärglasele.

(88)

Seepärast peab komisjon 2012. aasta otsuse alusel uurima, kas 2012. aasta abimeetmed on siseturuga kokkusobivad ka uue ümberkorralduskava ja kohustuste loendi korral. See uurimine peab toimuma 2012. aasta otsuse kohta kehtiva õigusliku aluse põhjal, st rekapitaliseerimisteate ja 2011. aasta pikendusteate (19) ning ümberkorraldamisteate (20) alusel.

(89)

2012. aasta otsuse põhjendused 83–92, milles uuriti 2012. aasta abi kokkusobivust rekapitaliseerimisteate ja 2011. aasta pikendusteate alusel, jäävad muutusteta kehtima. ÖVAG-le tehtud 250 miljoni euro suurune kapitalisüst ja järelejääv 300 miljoni euro suurune osaluskapital jäävad Immigoni ja see kasutatakse kava kohaselt likvideerimise käigus 2017. aastaks täielikult ära.

(90)

Nagu 2012. aasta otsuse põhjenduses 93 kirjeldatud, on finantseerimisasutuse ümberkorraldamine ümberkorraldamisteate kohaselt praeguses kriisis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobiv ainult juhul, kui see taastab panga elujõulisuse, sisaldab piisavat omapanust ja asjakohast kulude jaotust ning küllaldasi meetmeid konkurentsimoonutuste piiramiseks. Nende kolme elemendiga seoses peab komisjon uurima, mil määral säilitavad ümberkorralduskava ja kohustuste loendi esitatud muudatused 2012. aasta otsuses leitud meetmete kokkusobivuse.

(91)

Nagu põhjenduses 71 märgitud, läheb 2012. aasta abi üle pankade ühendusele, mida uus ümberkorralduskava ka tervikuna hõlmab. Siin tuleb uurida, kas uuel kujul pankade ühenduse pikaajaline elujõulisus taastatakse uue ümberkorralduskava alusel 2019. aastaks.

(92)

Sel eesmärgil esitas Austria finantsplaneeringu aastani 2019, mis hõlmab põhi- ja stressistsenaariumi kogu pankade ühenduse jaoks ning mille komisjon võttis oma analüüsi aluseks.

(93)

Pankade ühenduse ümberkujundamist kohalike esmatasandi pankade ühinemise teel piirkondlikeks asutusteks tuleb hinnata tulutoovaks selle poolest, et pankade ühenduses esinevad kapitaliseerituse ja kasumlikkuse erinevused ühtlustuvad veidi ning on võimalik kasutada mastaabisäästu ja koostoime potentsiaali. Allpool toodud diagramm näitab endise ja uue pankade ühenduse võrdluses selgelt kapitaliseerituse (esimese taseme omavahendite suhtarv) ja omakapitali investeeringute tulususe hajuvuse vähenemist.

(94)

Komisjon väljendab poolehoidu sellele, et finantsplaneeringus on võimalikku koostoimet arvesse võetud ainult tuludega võrreldes kergemini kvantifitseeritaval kulude poolel ja et aluseks on võetud ainult [70–80] % juba kindlaks tehtud potentsiaalist. Vähem kui [10–20] %ga aastas personali poolel ja alla [5–10] %ga aastas materiaalsete kulude poolel on komisjon arvamusel, et valitud on pigem ettevaatlik lähenemine ja lisaks juba finantsplaneeringusse sisse arvestatud koostoimele võiks tekkida uus potentsiaal.

(95)

Uue kuju saanud pankade ühenduse äristrateegia jääb üldjoontes muutumatuks. Põhitähelepanu on pööratud selgelt kohalikele ja piirkondlikele klientidele era- ja äriklientide segmendis ning tegevusele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate valdkonnas. Need ärivaldkonnad moodustavad juba praegu suure osa portfellist, on tulusad ja neid ei ole ka 2012. aasta otsuses problemaatilisteks peetud. Põhistsenaariumi korral kasvavad intressi kandvad varad nendes valdkondades 2019. aastaks ligikaudu [5–7] %, seega vähem kui poole võrra eeldatud 15 % reaalmajanduse kasvust samal perioodil (21). Ainult mõnes kindlas ärivaldkonnas, näiteks väärtpaberiinvesteeringutega seotud teenuste vallas, seatakse eesmärgiks kõrgem kasvumäär. Nende valdkondade väga väikest ulatust silmas pidades tundub kiirema kasvu eeldamine põhjendatud.

(96)

Kohustuste poolel tuleb esile tõsta eraklientide hoiuste ärivaldkonna erilist tähtsust (ligikaudu 80 % kõikidest kohustustest). Seda laadi rahastamine liigitatakse Basel III eeskirjade alusel eriti usaldusväärseks ja seepärast hinnatakse seda kõrgelt selliste rahastamisnäitajate nagu likviidsuskattekordaja ja stabiilse netorahastamise kordaja puhul. Pankade ühendus edastas veel tõendid hoiuste valdkonna erakordse stabiilsuse kohta isegi kriisi ajal, nii et komisjon liigitab pankade ühenduse rahastamisolukorra eriti heaks. Ka hoiuste valdkonnas on kasv 2019. aastani ligikaudu [5–7] %ga üle 50 % väiksem kui eeldatud reaalmajanduse kasv.

(97)

Erinevate laenuportfellidega seotud eeldused riskide kohta tunduvad samuti põhjendatud olevat. Põhistsenaariumi korral vastavad kavandatud riskieraldise ja allahindlustega seotud väärtused standardsele riskikulu näitajale, mis on eraklientide valdkonnas ligikaudu [7–15] baaspunkti ja äriklientide valdkonnas [30–45] baaspunkti. Need eeldused tunduvad olevat Austria laenuvaldkonna majandusolukorraga vastavuses, kui mitte konservatiivsedki.

(98)

Põhistsenaariumi kava kohaselt jõuab pankade ühenduse 2015. aasta negatiivne omakapitali investeeringute tulusus ja esimese taseme põhiomavahendite [9–11] % suhtarv 2019. aastaks maksudejärgse omakapitali investeeringute [8–9] % tulususeni ja esimese taseme põhiomavahendite [11–13] % suhtarvuni. Müügimudeli mõõdukat riskiprofiili silmas pidades võib kavandatud maksudejärgset omakapitali investeeringute tulusust hinnata asjakohaseks kapitalihüvitiseks.

(99)

Põhjendustes 94–98 sisalduvad kaalutlused finantsplaneeringu kohta seoses kasvu, likviidsuse, kulude, riskijuhtimise ja elujõulisusega lasevad komisjonil teha järelduse, et planeering on tõsiseltvõetav, arvutatud põhimõtteliselt ettevaatlike eelduste alusel ning sobib pankade ühenduse pikaajalise elujõulisuse ja seega kapitaliturul tegutsemise võime tagamiseks.

(100)

Pikaajalise elujõulisuse ja püsimajäämise kohta antud hinnangut kinnitab ka stressistsenaarium. Siin lähtutakse samaaegsest stressist, mida põhjustab a) pikemat aega püsiv keskkond, mida iseloomustavad madalamad intressimäärad kui hetkel kavandatud, ning b) laenukriis. Kui pikemat aega püsivad madalad intressimäärad avaldavad survet intressimarginaalile, tuleb laenukriisi rahastada korraga nii suurema riskieraldise ja allahindlustega kui ka üldiselt suurema riskikaaluga riskipositsioonide kaudu, mis põhjustab karmimad omakapitalinõuded.

(101)

Halb kasumiolukord ja lisaks tekkiv vajadus riskieraldise ja allahindluste järele tekitaks pankade ühendusele 2015. aastal tuntavat ja 2016. veel mõningast kahjumit. On aga selge, et seda kahjumit saab isegi ilma vastumeetmeteta – näiteks ilma kulude kokkuhoiu programmita või hinnamarginaalide kohandamiseta – praeguse esimese taseme omavahendite suhtarvu kaudu tasakaalustada ja see kahjustab pankade ühenduse pikaajalist kasumipositsiooni ainult tingimuslikult. Selle stsenaariumi puhul ei lange esimese taseme omavahendite suhtarv alla [8–10] % ja pankade ühendus saavutab sellele vaatamata 2019. aastal maksudejärgse tulususe [5–8] %.

(102)

Järelevalveasutuse 2014. aasta põhjalikus hindamises osutatud kapitalipuudujäägi tõttu on pankade ühenduse hetke-eesmärk saavutada 26. juuliks 2015 esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 14,63 %. Finantsplaneeringu viimase versiooni kohaselt seda suhtarvu ei saavutata.

(103)

Veel märgib komisjon, et pankade ühenduse meetmed, mis on mõeldud Immigoniga seotud positsioonidest tulenevate riskide neutraliseerimiseks (22), avaldavad esimese taseme põhiomavahendite suhtarvule ligikaudu [0–2] % negatiivset mõju. Lisaks põhinevad edastatud planeerimisarvutused eeldusel, et positsioone […] ja […] on võimalik edasise müügi kaudu vähendada. Selline müük põhjustaks eeldatava [0–200] miljoni euro suuruse kahjumi koos järgneva [0–100] miljoni euro suuruse kahjumiriskiga, kui kavandatud müüki ei suudeta ellu viia ja kätte jõuab kahjumi [0–200] miljoni euro suuruse osamakse täiemahuline maksetähtaeg. [0–100] miljoni euro suurune kahjum vähendaks esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu veel [0–2] protsendipunkti.

(104)

Ent pankade ühendus on lisaks uuele ümberkorralduskavale teinud kindlaks uued meetmed, et oma riskiga kaalutud varasid planeerimisarvutustes ettenähtust rohkem vähendada. Edasised võimalikud meetmed hõlmavad väärtpaberistamise struktuuri väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate laenuportfelli jaoks ning start:bausparkasse ja IMMO-Banki müüki, mis suurendaks esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu [10–15] %ni, kaasa arvatud Austria kasumis osalemise õiguse alusel tehtavatele maksetele ettenähtud künnised. Komisjon märgib, et kõikide nende meetmete üheaegne ellurakendamine – vajaduse korral – nõrgendab panga tulevast elujõulisust.

(105)

Riskide piiratud suurust ja riskiga kaalutud varadega seotud meetmete mahtu silmas pidades leiab komisjon aga, et planeerimisarvutustes on ette nähtud piisavalt mänguruumi elujõulisust nõrgendava mõju piiramiseks. Seda arvamust toetab ühtse järelevalvemehhanismi positiivne otsus põhjenduse 35 alapunktides a, b ja c nimetatud meetmete kohta seoses nende kandmisega Austria äriregistrisse. Ühtse järelevalvemehhanismi positiivne otsus tugineb samadele planeerimisarvutustele, mis on ka käesoleva otsuse alus. Komisjon lähtub seetõttu sellest, et ka ühtse järelevalvemehhanismi arvates on pankade ühendus – võttes arvesse ka kavas sisalduvaid võimalikke riske – suuteline täitma pärast 26. juuli 2015. aasta läbivaatamist kehtivaid regulatiivseid kapitalinõudeid.

(106)

Komisjon peab tagama, et uus kohustuste loend sobib 2012. aasta kohustuste loendit asendama ja tagab olemasoleva abi kokkusobivuse pankade ühenduse, ÖVAG majandusliku õigusjärglase jaoks. Selles raamistikus on vaja kontrollida, kas omapanus ja kulude jaotus on asjakohased.

(107)

Seoses omapanusega ja kulude jaotusega sisaldas 2012. aasta otsuse lisaks olev kohustuste loend sätteid a) varalise tagatise ja b) osaluskapitali hüvitamise ja tagasimaksmise kohta ning dividendikeeldu.

(108)

Mis puudutab varalise tagatisega seotud muudatusi, siis ei põhine viimane likvideerimiskava tagatise raames tehtavatel rahalistel maksetel, mille eesmärk on maksejõuline likvideerimine. Kui kõik eeldused peaksid täide minema ja likvideerimisotstarbeline ettevõte peaks ilma tagatist kasutamata maksejõuliseks jääma, aitaks kõikide õigustatud nõuete kogusumma rahas väljamaksmine 2016. aasta juulis tagatise raames vaid suurendada Immigoni likvideerimisvara, mis oleks likvideerimise lõpul kõikide osaluskapitali ja omakapitali omanike käsutuses. Viimane kava, mis näeb ette tagatise väljamaksmise ainult Immigoni ähvardava maksejõuetuse korral, vähendab nii palju kui võimalik riski, et riigiabi kasutatakse omakapitalivahendite omanikele hüvitiste maksmiseks.

(109)

2012. aasta kohustuste loendi kohaselt peab ÖVAG 2017. aasta lõpuks tagasi maksma 300 miljonit eurot osaluskapitali, kusjuures pankade ühendus peab tagasimaksmises osalema, kui see on regulatiivsete miinimumnõuetega lubatud (23). See sõnastus näitab selgelt, et kõnealuse kohustuse puhul on tegemist pigem kavatsuste deklaratsiooni kui õiguslikult siduva kohustusega.

(110)

Uues kohustuste loendis on pankade ühenduse jaoks uus siduv kohustus. Nimelt on pankade ühendus kohustunud andma Austria käsutusse nominaalselt väheolulise väärtusega uue finantsinstrumendi (kasumis osalemise õiguse) koos nõudeõigusega saada selle instrumendi alusel kasumist sõltuvaid väljamakseid, mida tehakse kõikide teiste hübriid- või dividendimaksete ees eelisjärjekorras ja mis moodustavad kuni [2020.–2025.] aastaks kokku 300 miljonit eurot, millest arvatakse maha ÖVAG likvideerimisvarast saadavad võimalikud maksed.

(111)

Kasumis osalemise õigusele vastavad maksevood tagatakse veel järgmisel viisil: Austria saab tagatisena osaluse VBWBs suurusega 25 % + üks aktsia (blokeeriv vähemus) ja õiguse määrata pooled VBWB kõikidest nõukogu liikmetest.

(112)

Selleks seotakse kasumis osalemise õigus järgmiste kumulatiivsete maksekünnistega: […]. aastal [0–50] miljonit eurot, […]. aastal [0–100] miljonit eurot, […]. aastal [0–200] miljonit eurot ja [2020.–2025]. aastal 300 miljonit eurot. Kui ühte künnistest ei järgita, saab Austria õiguse realiseerida oma tagatisena hoitav osa aktsiatest, mis läheb muidu pärast täieliku 300 miljoni euro suuruse summa saamist tasuta pankade ühenduse omandisse tagasi. Mõne maksekünnise järgimata jätmise korral saab Austria veel [1–15] % VBWB aktsiatest ja õiguse need tagatised realiseerida. Lisaks peab pankade ühendus esitama uue ümberkorralduskava, mille Austria peaks seejärel komisjonile teatavaks tegema.

(113)

Komisjon uuris sellise uue tagasimaksekorra mõju ümberkorralduskavale ja jõudis järeldusele, et ümberkorralduskava on piisavalt usaldusväärne, et tagasimaksmine saaks toimuda kavakohaselt, ilma esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu liialt kahjustamata. [0–50] miljoni euro suurune künnis […] eest jääb isegi edastatud stressistsenaariumi korral jõukohaseks. Komisjon märgib aga, et kõikide riskiga kaalutud varasid vähendavate kindlakstehtud meetmete üheaegne elluviimine (24) nõrgendaks panga elujõulisust, mis omakorda võiks ohustada tagasimaksekava.

(114)

Komisjoni arvates tagab abi tagasimaksmisega seotud uus kohustus olemasoleva abi edasise kokkusobivuse järgmistel põhjustel:

(115)

2012. aasta otsuse lisaks olev asjakohane dividendikeelu kohustus (26) kehtib muudetud kujul edasi. Uue kohustuse alusel võib maksta välisrahastajatele dividende, kui

(116)

Komisjon märgib, et tagasimaksekohustuse eelisjärjekorra, hüvitismakse ja uute väliste esimese taseme põhiomavahendite tekitamise kombinatsioonist piisab tagamaks, et abi ei kasutata kapitali hüvitamiseks ja et võimalikud dividendid makstakse eranditult kasumist.

(117)

Komisjon leiab kokkuvõtteks, et uus kohustuste loend tagab olemasoleva abi kokkusobivuse seoses omapanuse ja kulude jaotusega.

(118)

Komisjon peab uurima, kas uus kohustuste loend asendab asjakohaselt 2012. aasta kohustuste loendit ja suudab tagada olemasoleva abi edasise kokkusobivuse pankade ühenduse jaoks. Järelikult tuleb kontrollida, kas võimalikud abist tingitud konkurentsimoonutused hoitakse nii väikesed kui võimalik.

(119)

2012. aasta kohustuste loend sisaldas mitut vahetult ÖVAGga seotud meedet konkurentsimoonutuste piiramiseks: i) bilansimahu ja riskiga kaalutud varade vähendamine, ii) ÖVAG äritegevuse piiramine pankade ühendusega seotud tegevusega pankade ühenduse keskasutuse tegevuse tähenduses, iii) omandamiste keeld, iv) ÖVAG tütarettevõtjale Live Bankile kehtestatud hinnaliidrina tegutsemise keeld (internetipanganduse valdkond), v) keeld teha reklaami seoses toetusmeetmete võimaldamisega ning vi) tasustamise ja riskijuhtimisega seotud käitumisjuhised.

(120)

Käesoleva otsuse lisaks olev uus kohustuste loend säilitab abist tingitud konkurentsimoonutuste piiramisel esialgse tasakaalu. Bilansimahtu ja riskiga kaalutud varasid vähendatakse ÖVAG likvideerimise käigus, samal ajal kui keskendumine pankade ühenduse ülesannetele keskasutusena lahendatakse nende ülesannete VBWB-le üleandmise kaudu. Uues kohustuste loendis peetakse kinni ka keeldudest, mis on seotud hinnaliidrina tegutsemisega, omandamistega ja riigiabi võimaldamisega seotud reklaamiga, ning sellesse on üle võetud teisedki käitumiskohustused.

(121)

Hinnaliidrina tegutsemise keelu raames ei tohi Live Bank pakkuda klientidele paremaid intressitingimusi (ühegi tähtaja puhul) kui paremuselt kolmandate tingimustega konkurent Austria interneti-otsepanganduse valdkonnas.

(122)

Pankade ühenduse suhtes kehtib omandamiskeeld, st pankade ühendus ei tohi omandada kontroll- ega vähemusosalusi ega varakogumeid. Ainukesed erandid on a) omandamised, mida on vaja teha finants- ja/või pankade ühenduse stabiilsuse säilitamiseks või toimiva konkurentsi huvides, kui komisjon on need eelnevalt heaks kiitnud, ja b) omandamised, mis kuuluvad makseraskustes klientide olemasolevate kohustuste juhtimist silmas pidades panga tavapärase jooksva tegevuse hulka.

(123)

Pankade ühenduse suhtes kehtib ka reklaamikeeld, st pankade ühendus ei tee reklaami seoses abimeetmete võimaldamisega ega sellest tulenevate eelistega.

(124)

Muud käitumiskohustused näevad ette, et pankade ühendus peab hoolt kandma asjakohaste tasustamis- ja riskijuhtimissüsteemide eest. Pankade ühenduse tasustamissüsteemid peavad olema läbipaistvad, põhinema stiimulitel, mis hoiavad ära ebamõistlike riskide võtmise, ja tuginema ettevõtte jätkusuutlikele ja pikaajalistele eesmärkidele. Pankade ühendus arendab edasi riskijuhtimist ning järgib ettevaatlikku, usaldusväärset ja jätkusuutlikkuse põhimõttest lähtuvat äripoliitikat.

(125)

Komisjon on seetõttu seisukohal, et uus kohustuste loend piirab asjakohaselt konkurentsimoonutusi, mis tekivad ÖVAG-le antud olemasoleva abi tõttu.