20.11.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/1

---

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 16: ühtsed sätted, mis käsitlevad järgmisi tüübikinnitusi:

I.	mootorsõidukites kasutatavad turvavööd, turvasüsteemid, lapse turvasüsteemid ja ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemid

II.	turvavööde, turvavöö kinnitamise meeldetuletuse, turvasüsteemide, lapse turvasüsteemide, ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemide ja i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemidega varustatud sõidukid [2015/2059]

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

06-seeria muudatuste 5. täiendus – jõustumiskuupäev: 10. juuni 2014

SISUKORD

EESKIRI

1.

Kohaldamisala

2.

Mõisted

3.

Tüübikinnituse taotlemine

4.

Märgistus

5.

Tüübikinnitus

6.

Spetsifikatsioonid

7.

Katsed

8.

Sõidukisse paigaldamisel kehtivad nõuded

9.

Toodangu nõuetele vastavus

10.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

11.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

12.

Tootmise lõpetamine

13.

Juhised

14.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

15.

Üleminekusätted

LISAD

1.A

Teatis, milles käsitletakse sõidukitüübi tüübikinnituse andmist, tüübikinnituse laiendamist, tüübikinnituse andmata jätmist, tüübikinnituse tühistamist või tootmise lõpetamist seoses turvavöödega eeskirja nr 16 kohaselt

1.B

Teatis, milles käsitletakse tüübikinnituse andmist, tüübikinnituse laiendamist, tüübikinnituse andmata jätmist, tüübikinnituse tühistamist või tootmise lõpetamist seoses turvavöö või turvasüsteemi tüübiga, mis on ette nähtud mootorsõidukite täiskasvanud reisijatele eeskirja nr 16 kohaselt

2.

Tüübikinnitusmärkide kujundus

3.

Tõmburimehhanismi kestvuse katsetamiseks ettenähtud seadme diagramm

4.

Avariil lukustuvate tõmburite katsetamiseks ettenähtud seadme diagramm

5.

Tolmukindluse katsetamiseks ettenähtud seadme diagramm

6.

Katsesõiduki, istme, kinnituspunktide ja seiskamisseadise kirjeldus

7.

Mannekeeni kirjeldus

8.

Katsesõiduki aeglustus- või kiirenduskõver ajaühikus

9.

Juhised

10.

Kaksiklukukatse

11.

Kulumiskindlus- ja mikrolibisemiskatse

12.

Korrosioonikatse

13.

Katsete järjekord

14.

Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimine

15.

Istekohtade H-punkti ja rindkere tegeliku kaldenurga kindlaksmääramise kord

16.

Turvavööde paigaldamine vööde ja tõmburite tüüpide kaupa

17.

Täiskasvanute turvavööde ja turvasüsteemide paigaldusnõuded mootorsõidukites näoga sõidusuunas asuvatel istmetel ning ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemide ja i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemide paigaldusnõuded

18.

Turvavöö kinnitamise meeldetuletuse katsed

1.   KOHALDAMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse:

1.1.	M-, N-, O-, L2-, L4-, L5-, L6-, L7- ja T-kategooria (1) sõidukite suhtes seoses nende turvavööde ja turvasüsteemide paigaldamisega, mis on mõeldud eraldi kasutamiseks, st üksikseadistena täiskasvanu kasvu sõitjatele näoga, seljaga või küljega sõidusuunas asuvatel istekohtadel;

1.2.	turvavööde ja turvasüsteemide suhtes, mis on mõeldud eraldi kasutamiseks, st üksikseadistena täiskasvanu kasvu sõitjatele näoga, seljaga või küljega sõidusuunas asuvatel istekohtadel ning mis on ette nähtud M-, N-, O-, L2-, L4, L5, L6, L7- ja T-kategooria1 sõidukitesse paigaldamiseks;

1.3.	M1- ja N1-kategooria1 sõidukite suhtes lapse turvasüsteemide, ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemide ja i-Size lapse turvasüsteemide paigaldamisega seoses;

1.4.	M1-kategooria sõidukite suhtes turvavöö kinnitamise meeldetuletusega seoses (2).

1.5.	Tootja taotlusel kohaldatakse seda ka nende lapse turvasüsteemide ja ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemide paigaldamise suhtes, mis on ette nähtud M2- ja M3-kategooria1 sõidukitele paigaldamiseks.

1.6.	Tootja taotlusel kohaldatakse seda ka turvavööde suhtes, mis on ette nähtud paigaldamiseks M3-kategooria (II, III ja B1 klass) sõidukite küljega sõidusuunas paiknevatele istmetele.

1.7.	Tootja taotlusel kohaldatakse seda ka i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemide suhtes, kui i-Size-istekohad on sõiduki tootja poolt kindlaks määratud.

2.   MÕISTED

2.1.   Turvavöö

Kinnituslukust, reguleerseadistest ja kinnitusdetailidest koosnev rihmaseade, mille saab kinnitada mootorsõidukisse ning mis on ette nähtud selle kasutaja keha liikumise piiramiseks, et vähendada vigastuse tekkimise ohtu kokkupõrke või sõiduki järsu aeglustuse korral. Seadet tähistatakse üldjuhul terminiga „turvavöökomplekt”, mis hõlmab ka energianeelduri või turvavöötõmburina toimivat mis tahes muud seadist.

Seadist võib katsetada ja sellele tüübikinnitust anda kas turvavööseadme või turvasüsteemina.

2.1.1.   Vöörihm

Kahepunktivöö, mis läheb risti üle kasutaja vaagnavöötme esiosa.

2.1.2.   Diagonaalvöö

Vöö, mis läheb diagonaalselt üle rindkere esiosa puusast kuni vastaspoolse õlani.

2.1.3.   Kolmepunktivöö

Vöö, mis kujutab endast vöörihma ja diagonaalvöö kombinatsiooni.

2.1.4.   S-tüüpi turvavöö

Vöö, mis ei ole kolmepunktivöö ega vöörihm.

2.1.5.   Traksvöö

S-tüüpi turvavöö, mis koosneb vöörihmast ja õlarihmadest ning millel võib olla täiendav jalgadevaheline rihm.

2.2.   Vöö tüüp

Eri tüüpi vööd on üksteisest märkimisväärselt erinevad, kusjuures erinevused võivad olla seotud eelkõige alljärgnevaga:

2.2.1.

jäigad osad (lukk, kinnitusdetailid, tõmbur jne);

2.2.2.

rihmade materjal, koetüüp, mõõtmed ja värvus või

2.2.3.

turvavöökomplekti geomeetria.

2.3.   Rihm

Painduv osa, mis on ette nähtud keha paigalhoidmiseks ning koormuste siirdamiseks turvavöö kinnituspunktidesse.

2.4.   Lukk

Kiiresti avatav seade, mis võimaldab kasutajat rihma abil paigal hoida. Luku, välja arvatud traksvöö luku sees võib olla turvavöö reguleerseadis.

2.5.   Turvavöö reguleerseadis

Seadis, mis võimaldab turvavööd reguleerida vastavalt kasutaja suurusele ja istme asendile. Reguleerseadis võib kuuluda kas luku, tõmburi või turvavöö mõne muu osa koosseisu.

2.6.   Eelpinguti

Täiendav või integreeritud seadis, mis pingutab turvavöö hoidiku linti ning vähendab seega rihma lõdvet kokkupõrke ajal.

2.7.   „Võrdlusala” – ala kahe vertikaalse, teineteisest 400 mm kaugusel asuva ning H-punkti suhtes sümmeetrilise pikitasapinna vahel, mis on määratletud eeskirja nr 21 1. lisas kirjeldatud peakujulise seadise pööramisel vertikaalasendist horisontaalsesse. Seadis tuleb eeskirja nr 21 nimetatud lisas esitatud kirjelduse kohaselt asetada ning reguleerida maksimaalsele pikkusele 840 mm.

2.8.   „Turvapadjasüsteem” – turvavööde ja turvasüsteemide täiendamiseks mootorsõidukitesse paigaldatud seade, st süsteem, mis sõiduki tugeva kokkupõrke korral vabastab automaatselt elastse padja, mille ülesandeks on selles sisalduva gaasi kokkusurumise arvel leevendada sõitja ühe või mitme kehaosa kokkupõrget sõitjateruumi osadega.

2.9.   „Sõitja turvapadi” – turvapadjasüsteem, mis on ette nähtud sõitja (sõitjate) kaitsmiseks istmetel, v.a juhiiste, laupkokkupõrke korral.

2.10.   „Lapse turvasüsteem” – eeskirjas nr 44 või eeskirjas nr 129 kirjeldatud turvaseadis.

2.11.   „Seljaga sõidusuunas” – näoga sõiduki tavapärasele liikumissuunale vastassuunas.

2.12.   Kinnitusdetailid

Turvavöökomplekti osad, sealhulgas turvakomponendid, mis võimaldavad turvavööd kinnituspunktidesse kinnitada.

2.13.   Energianeeldur

Seadis, mis on ette nähtud energia hajutamiseks rihmast sõltumata või koos rihmaga ja mis on osa turvavöökomplektist.

2.14.   Tõmbur

Seadis, mis mahutab kogu turvavöö rihma või osa sellest.

2.14.1.   Mittelukustuv tõmbur (1. tüüp)

Tõmbur, millest rihma vähese välise jõu abil kogu pikkuses välja saab tõmmata ja mis ei võimalda välja tõmmatud rihma pikkust reguleerida.

2.14.2.   Käsitsi avatav tõmbur (2. tüüp)

Tõmbur, mis rihma väljatõmbamiseks vajalikku pikkusesse avatakse käsitsi ning mis lukustub ise pärast kõnealuse toimingu lõppemist.

2.14.3.   Iselukustuv tõmbur (3. tüüp)

Tõmbur, mis võimaldab rihma soovitud pikkuses välja tõmmata ja kohandab rihma pärast luku kinnitamist automaatselt kasutaja kehaga. Rihma ei saa ilma kasutaja tahtliku sekkumiseta rohkem välja tõmmata.

2.14.4.   Avariil lukustuv tõmbur (4. tüüp)

Tõmbur, mis normaalsetes sõidutingimustes ei takista turvavöö kasutaja liikumisvabadust. Seade on varustatud rihma pikkust automaatselt kasutaja kehaga kohandava reguleerseadisega ning lukustusmehhanismiga, mille käivitab liiklusõnnetuse korral:

2.14.4.1.

sõiduki aeglustus (lihtne lukustusviis).

2.14.4.2.

sõiduki aeglustuse, lindi liikumise või muude automaatsete vahendite kombinatsioon (mitmetoimeline lukustusviis).

2.14.5.   Avariil lukustuv tõmbur lisapingutuse piirnormiga (4N-tüüp)

Punktis 2.14.4 kirjeldatud tüüpi tõmbur, millel on eriomadused M2-, M3-, N1-, N2- ja N3-kategooria (3) sõidukites kasutamiseks.

2.14.6.   Turvavöö kõrguse regulaator

Seadis, mis võimaldab rihma ülemise aknaposti aasa kõrgust kohandada vastavalt kasutaja kehale ja istme asendile. Sellist seadist võib pidada rihma osaks või rihma kinnituspunkti osaks.

2.15.   Turvavöö kinnituspunktid

Sõiduki kere või istme osad või mõni muu sõiduki osa, mille külge turvavöökomplekt kinnitatakse.

2.16.   Sõiduki tüüp turvavööde ja turvasüsteemide järgi

Mootorsõidukite kategooria, mille sõidukid ei erine üksteisest selliste põhiliste omaduste poolest nagu sõiduki kere või istme või mõne muu turvavööde ja turvasüsteemide kinnituskohana ettenähtud osa mõõtmed, kuju ja materjal.

2.17.   Turvasüsteem

Konkreetse sõidukitüübi või tootja poolt määratud ja tehnilise teenistuse poolt kinnitatud tüübi süsteem, mis koosneb istmest ja vastavate vahenditega sõiduki külge kinnitatud rihmast ning lisaks kõigist elementidest, mis vähendavad kasutaja vigastuste ohtu sõiduki äkilise aeglustuse korral, piirates kasutaja keha liikumist.

2.18.   Iste

Ühele täiskasvanule istumiseks mõeldud konstruktsioon koos istmekattega, mis võib, aga ei tarvitse olla sõiduki kerega lahutamatult ühendatud. Terminiga tähistatakse nii üksikistet kui ühele isikule mõeldud pinkistme osa.

2.18.1.

„Eesmine sõitjaiste” – iga iste, mille kõige eesmine H-punkt on vertikaaltasapinnal või selle ees läbi juhi R-punkti.

2.18.2.

„Näoga sõidusuunas paiknev iste” – iste, mida saab kasutada siis, kui sõiduk sõidab, ja mis on näoga sõiduki esiosa suunas selliselt, et istme vertikaalne sümmeetriatasand moodustab väikesema kui +10o või –10o nurga sõiduki vertikaalse sümmeetriatasandi suhtes.

2.18.3.

„Seljaga sõidusuunas paiknev iste” – iste, mida saab kasutada siis, kui sõiduk sõidab, ja mis on näoga sõiduki tagaosa suunas selliselt, et istme vertikaalne sümmeetriatasand moodustab väikesema kui +10o või –10o nurga sõiduki vertikaalse sümmeetriatasandi suhtes.

2.18.4.

„Küljega sõidusuunas paiknev iste” – iste, mida saab kasutada siis, kui sõiduk sõidab, ja mis on näoga sõiduki külje suunas selliselt, et istme vertikaalne sümmeetriatasand moodustab 90o (±10o) nurga sõiduki vertikaalse sümmeetriatasandi suhtes.

2.19.   Istmerühm

Ühele või mitmele täiskasvanule mõeldud pinkiste või üksteise kõrval paiknevad eraldi istmed (st kinnitatud nii, et ühe istme eesmised kinnituspunktid on samal joonel teise istme tagumiste kinnituspunktide esiosaga või asuvad teise istme kinnituspunktide vahel).

2.20.   Pinkiste

Vähemalt kahele täiskasvanule mõeldud ühes tükis konstruktsioon koos istmekattega.

2.21.   Istme reguleersüsteem

Tervikseadis, mille abil saab istet või selle osi reguleerida asendisse, mis sobib istuja kehakujule; kõnealune seade võib eelkõige võimaldada istme nihutamist:

2.21.1.

pikisuunas;

2.21.2.

püstsuunas;

2.21.3.

kaldenurga suhtes.

2.22.   Istme kinnituspunkt

Istme sõiduki kere külge kinnitamise süsteem, kaasa arvatud sõiduki kere asjaomased osad.

2.23.   Istme tüüp

Istmed, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:

2.23.1.

istme kuju, mõõtmed ja materjal;

2.23.2.

istmeluku reguleerimis- ja lukustussüsteemide tüübid ja mõõtmed;

2.23.3.

istme turvavöö kinnituspunkti, istme kinnituspunktide ja asjaomaste sõiduki kere osade tüübid ja mõõdud.

2.24.   Istme nihutussüsteem

Seadis, mis võimaldab nihutada istet või mõnda istme osa kindla vaheasendita pikisuunas või muuta istme osade vahelist nurka (et hõlbustada sõitjate pääsu sõidukisse).

2.25.   Istme lukustussüsteem

Seade, mis tagab istme ja selle osade püsimise mis tahes kasutusasendis.

2.26.   Kaetud luku avamise nupp

Selline luku avamise nupp, mille puhul lukk ei ole avatav 40 mm diameetriga kuuli abil.

2.27.   Katmata luku avamise nupp

Selline luku avamise nupp, mille puhul lukk on avatav 40 mm diameetriga kuuli abil.

2.28.   Pingeid vähendav seade

Seade, mis kuulub tõmburi külge ja vähendab automaatselt rihma pinget kui turvavöö kinnitatakse. Kui turvavöö avatakse, lülitub seade automaatselt välja.

2.29.   „ISOFIX” – süsteem lapse turvasüsteemide kinnitamiseks sõidukile. See koosneb kahest jäigast kinnituspunktist sõidukil, kahest vastavast jäigast kinnitusdetailist lapse turvasüsteemil ning vahendist, mis takistab lapse turvasüsteemi ümber horisontaaltelje pöörlemast.

2.30.   „ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteem” – eeskirja nr 44 või nr 129 nõuetele vastav lapse turvasüsteem, mis tuleb kinnitada eeskirja nr 14 nõuetele vastava ISOFIX-tüüpi kinnitussüsteemiga.

2.31.   „ISOFIX-koht” – süsteem, mis võimaldab paigaldada:

a)	kas eeskirjas nr 44 kirjeldatud universaalse ISOFIX-tüüpi näoga sõidusuunas paikneva lapse turvasüsteemi,

b)	eeskirja nr 44 määratlusele vastava pooluniversaalse ISOFIX-tüüpi näoga sõidusuunas paikneva lapse turvasüsteemi,

c)	eeskirja nr 44 määratlusele vastava pooluniversaalse ISOFIX-tüüpi seljaga sõidusuunas paikneva lapse turvasüsteemi,

d)	eeskirja nr 44 määratlusele vastava pooluniversaalse ISOFIX-tüüpi küljega sõidusuunas paikneva lapse turvasüsteemi,

e)	või eeskirja nr 44 määratlusele vastava erisõiduki ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi,

f)	eeskirja nr 129 määratlusele vastava i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemi,

g)	või eeskirja nr 129 määratlusele vastava erisõiduki ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi.

2.32.   „ISOFIX-tüüpi kinnitussüsteem” – süsteem, mis koosneb kahest eeskirjas nr 14 nõuetele vastavast ISOFIX-tüüpi alakinnitusest ning mis on ette nähtud ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi kinnitamiseks koos pöörlemist takistava seadisega.

2.33.   „ISOFIX-alakinnitus” – 6 mm läbimõõduga jäik ümar horisontaallatt, mis ulatub sõiduki või istme osadest eemale, et sinna saaks ISOFIX-kinnitusdetailide abil kinnitada ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi.

2.34.   „Pöörlemisvastane seade” –

a)	ISOFIX-tüüpi universaalse lapse turvasüsteemi pöörlemist takistav seadis koosneb ISOFIX-tüüpi ülakinnitusrihmast.

b)	ISOFIX-tüüpi pooluniversaalse lapse turvasüsteemi pöörlemist takistav seadis koosneb ülakinnitusrihmast, sõiduki armatuurlauast või tugijalast, mis on ette nähtud piirama turvasüsteemi pöörlemist laupkokkupõrke ajal.

c)	I-Size-tüüpi lapse turvasüsteemi pöörlemisvastane seade koosneb kas ülakinnitusest või tugijalast, mis on ette nähtud turvasüsteemi pöörlemise takistamiseks laupkokkupõrke korral.

d)	Universaalsete või pooluniversaalsete ISOFIX- või i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemide puhul ei ole pöörlemisvastaseks seadmeks sõiduki iste.

2.35.   „ISOFIX-tüüpi ülakinnituspunkt” – paigaldamiseks kavandatud alas asuv komponent (nt varras), mis vastab eeskirja nr 14 nõuetele ja on ette nähtud ISOFIX-ülakinnitusrihma lukusti kinnitamiseks ja jõu ülekandmiseks sõiduki kerele.

2.36.   „Juhikseadis” – seadis ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi paigaldamise hõlbustamiseks; selle abil juhitakse ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi ISOFIX-kinnitused füüsiliselt ISOFIX-alakinnitustesse, et need lukustada.

2.37.   „ISOFIX-tüüpi märgistusvahend” –vahend, mis teavitab kedagi, kes soovib paigaldada ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemi, ISOFIX-kohtadest sõidukis ja vastavatest ISOFIX-tüüpi kinnitussüsteemide asukohtadest.

2.38.   „Lapse turvarakis” – vahend, mis vastab ühele kaheksast ISOFIX-suurusklassist, mis on määratletud käesoleva eeskirja 17. lisa 2. liite punktis 4 ja mille mõõdud on esitatud kõnealuse punkti 4 joonistel 1–7. Neid lapse turvarakiseid kasutatakse käesolevas eeskirjas, et kontrollida, milliseid ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemide suurusklasse saab sõiduki ISOFIX-istekohtadele paigaldada. Ühte lapse turvarakist, niinimetatud ISO/F2 (B), mida on kujutatud 4. punkti joonisel 2, kasutatakse eeskirjas 14 selleks, et kontrollida mis tahes ISOFIX-tüüpi kinnitussüsteemi asukohti ja ligipääsuvõimalusi.

2.39.   „i-Size-tüüpi tugijala paigaldusruumiosa” – ruumala, mis tagab i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemi ja sõiduki i-Size-istekoha mõõtmelise ja geomeetrilise ühilduvuse.

2.40.   „i-Size-istekoht” – sõiduki tootja määratud istekoht, mis on ette nähtud eeskirjas nr 129 määratletud i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemi paigaldamiseks ja vastab käesoleva eeskirja nõuetele.

2.41.   „Turvavöö kinnitamise meeldetuletus” – süsteem, mis on ette nähtud juhi hoiatamiseks, kui ta ei kasuta turvavööd. Süsteem koosneb kinnitamata turvavöö avastamisest ja juhi hoiatamise kahest tasandist: esimese tasandi hoiatus ja teise tasandi hoiatus.

2.42.   „Nähtav hoiatus” – hoiatus visuaalse märguande abil (valgustus, vilkumine või sümboli või teate visuaalne kuvamine).

2.43.   „Kuuldav hoiatus” – hoiatus helisignaali abil.

2.44.   „Esimese tasandi hoiatus” – nähtav hoiatus, mis aktiveerub, kui süüde on sees (töötava või mitte-töötava mootoriga) ja juhi turvavöö ei ole kinnitatud. Kuuldav hoiatus võib olla lisavalikuvõimalus.

2.45.   „Teise tasandi hoiatus” – aktiveeruvad nähtav ja kuuldav hoiatus, kui juht kasutab sõidukit turvavööd kinnitamata.

2.46.   „Turvavöö kinnitamata” – see teade tähendab valmistaja valikul kas seda, et juhi turvavöö lukk ei ole kinni, või seda, et lint on tõmburist välja tõmmatud pikkuses 100 mm või vähem.

2.47.   „Sõiduk on tavapärases kasutuses” – sõiduk liigub edasi kiiremini kui 10 km/h.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   Sõidukitüüp

3.1.1.

Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses turvavööde ja turvasüsteemide paigaldamisega esitab sõiduki valmistaja või valmistaja nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.1.2.

Taotlusele lisatakse allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjad: 3.1.2.1. üldised sõiduki kere joonised ettenähtud mõõtkavas, kus on näidatud turvavööde asukohad, ja üksikasjalikud turvavööde ning nende kinnituspunktide joonised; 3.1.2.2. andmed kasutatud materjalide kohta, mis võivad mõjutada turvavöö tugevust; 3.1.2.3. turvavööde tehniline kirjeldus; 3.1.2.4. istmekonstruktsiooni külge kinnitatud turvavööde puhul; 3.1.2.5. sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus, pidades silmas istmete, istme kinnituspunktide ning nende reguleerimis- ja lukustussüsteemide ehitust; 3.1.2.6. istmete, nende sõiduki külge kinnitamise punktide ning reguleerimis- ja lukustussüsteemide piisavalt üksikasjalikud joonised ettenähtud mõõtkavas.

3.1.3.

Tootja valikul tuleb kinnitatavat sõidukitüüpi esindav sõiduk või sõiduki osad, mille puhul tüübikinnituskatseid tegev tehniline teenistus turvavöökatsete tegemist vajalikuks peab, teenistusele üle anda.

3.2.   Turvavöö tüüp

3.2.1.

Turvavöö tüübikinnituse taotluse esitab kaubamärgi omanik või tema poolt nõuetekohaselt volitatud esindaja. Turvasüsteemi tüübikinnitustaotluse esitab kaubamärgi omanik või omaniku esindaja või kõnealuse turvasüsteemiga varustatava sõiduki tootja või tootja esindaja.

3.2.2.

Taotlusele tuleb lisada: 3.2.2.1. turvavöö tüübi tehniline kirjeldus, milles esitatakse andmed kasutatud rihmade ja jäikade osade kohta ning turvavöö moodustavate osade joonised; joonistel tuleb näidata tüübikinnitusnumbri jaoks kavandatud koht ja lisasümboli(te) asukoht tüübikinnitusmärgi ringi suhtes. Kirjelduses tuleb nimetada tüübikinnituseks esitatud näidise värvus ning sõidukitüüp või sõidukitüübid, millele kõnealune turvavöö tüüp on mõeldud. pingutite korral tuleb lisada anduri paigaldamise juhendid. eelpingutusseadiste või -süsteemide ja olemasolevate andurite kohta tuleb esitada konstruktsiooni ja töötamise täielik tehniline kirjeldus, mis kirjeldab rakendumismeetodit ja kõiki vajalikke meetodeid tahtmatu rakendumise vältimiseks. Turvasüsteemi puhul peab kirjeldus sisaldama järgmist: sõiduki kere, istmete, reguleersüsteemi ja kinnitusdetailide joonised ettenähtud mõõtkavas, näidates piisava täpsusega istme ja turvavöö kinnituspunktide ja tugevdusdetailide asukohad; lisaks kasutatud materjalide kirjeldused, mis võivad mõjutada istme- ja turvavöö kinnituspunktide tugevust ning istme ja turvavöö kinnituspunktide tehniline kirjeldus. Kui turvavöö tuleb kinnitada sõiduki kere külge vöö kõrguse reguleerseadise abil, peab tehniline kirjeldus määratlema, kas seda seadist käsitletakse turvavöö osana või mitte; 3.2.2.2. kuus asjaomase turvavöö tüübi näidist, millest üks on võrdluseks; 3.2.2.3. kümne meetri pikkune osa igast asjaomase turvavöö tüübi puhul kasutatavat tüüpi rihmast. 3.2.2.4. Tüübikinnituskatseid tegeval tehnilisel teenistusel on õigus nõuda täiendavaid näidiseid.

3.2.3.

Taotleja peab esitama turvasüsteemi tüübikinnituskatseid tegevale tehnilisele teenistusele kaks turvasüsteemi näidist. Nende hulgas võib olla kaks punktides 3.2.2.2 ja 3.2.2.3 mainitud vööde näidist ning tootja valikul kas tüübikinnituseks esitatavat sõidukit esindav sõiduk või sõiduki osa või osad, mille katsetamist tehniline teenistus vajalikuks peab.

4.   MÄRGISTUS

Kinnitamiseks esitatud turvavöö- või turvasüsteemide tüübi näidistele tuleb vastavalt punktides 3.2.2.2, 3.2.2.3 ja 3.2.2.4 sätestatule selgelt ja kustumatult märkida tootja nimi, initsiaalid või kaubanimi või kaubamärk.

5.   TÜÜBIKINNITUS

5.1.   Tüübikinnitustunnistusele tuleb lisada punktides 5.1.1 või 5.1.2 määratletud näidisele vastav tunnistus:

5.1.1.

1.A lisa punktis 3.1 nimetatud taotluste kohta;

5.1.2.

1.A lisa punktis 3.2 nimetatud taotluste kohta;

5.2.   Sõidukitüüp

5.2.1.

Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduk vastab punktis 8 ning käesoleva eeskirja 15. ja 16. lisas esitatud nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

5.2.2.

Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Sellise numbri kaks esimest numbrit (praegu 06, mis väljendavad kuulumist 06-seeria muudatuste hulka) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud peamisi tehnilisi muudatusi hõlmavat muudatusteseeriat. Sama kokkuleppeosaline ei tohi sama numbrit anda teisele sõidukitüübile punkti 2.16 tähenduses.

5.2.3.

Teade sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, andmata jätmise, laiendamise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 1.A lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

5.2.4.

Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübile vastavale sõidukile tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on: 5.2.4.1. ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (4). 5.2.4.2. käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, sidekriips ja ringist paremal tüübikinnitusnumber vastavalt punktile 5.2.4.1.

5.2.5.

Kui sõiduk vastab kinnitatud sõidukitüübile, siis vastavalt vähemalt ühele muule nimetatud kokkuleppele lisatud eeskirjale ei pea vastavalt käesolevale eeskirjale tüübikinnituse andnud riigis punktis 5.2.4.1 kirjeldatud sümbolit kordama. Sel juhul lisatakse kõigi eeskirjade numbrid ja sümbolid, mille alusel tüübikinnitus on antud riigis, mis käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse on andnud, tulpadesse punktis 5.2.4.1 kirjeldatud sümbolist paremale.

5.2.6.

Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

5.2.7.

Tüübikinnitusmärk paigutatakse tootja kinnitatud sõiduki andmeplaadile või selle lähedusse.

5.3.   Turvavöö tüüp

5.3.1.

Kui turvavöö tüübi näidised, mis esitati vastavalt punkti 3.2 sätetele, vastavad käesoleva eeskirja punktide 4, 5.3 ja 6 nõuetele, antakse tüübikinnitus.

5.3.2.

Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Sellise numbri kaks esimest numbrit (praegu 06, mis väljendavad kuulumist 06-seeria muudatuste hulka) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud peamisi tehnilisi muudatusi hõlmavat muudatusteseeriat. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele turvavöö- või turvasüsteemi tüübile.

5.3.3.

Teade turvavööle või turvasüsteemitüübile tüübikinnituse andmise, laiendamise või andmata jätmise kohta tuleb käesolevas eeskirjas sätestatud korras edastada käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele vastavalt käesoleva eeskirja 1.B lisas esitatud vormi näidisele.

5.3.4.

Lisaks punktis 4 kirjeldatud märkidele tuleb igale turvavööle sobivasse kohta kanda järgmised andmed, mis vastavad käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübile: 5.3.4.1. rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest osadest: 5.3.4.1.1. ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (5). 5.3.4.1.2. tüübikinnitusnumber; 5.3.4.2. järgmis(t)est lisasümboli(te)st: 5.3.4.2.1. A-tähest kolmepunktivöö puhul, B-tähest vöörihma puhul ja S-tähest eri tüüpi vööde puhul. 5.3.4.2.2. Punktis 5.3.4.2.1 nimetatud sümboleid tuleb täiendada järgmiste lisatähistega: 5.3.4.2.2.1. e-täht energianeelduriga turvavöö puhul; 5.3.4.2.2.2. r-täht tõmburiga turvavöö puhul, millele järgneb kasutatava tõmburi sümbol (1, 2, 3, 4, või 4N) vastavalt käesoleva eeskirja punktile 2.14, ja m-täht, kui kasutatav tõmbur on mitmetoimelise lukustusviisiga avariil lukustuv tõmbur; 5.3.4.2.2.3. p-täht eelpingutiga turvavööde puhul; 5.3.4.2.2.4. t-täht pingeid vähendava seadmega tõmburiga turvavöö puhul; 5.3.4.2.2.5. 4N-tüüpi tõmburiga varustatud turvavööd peavad kandma ka sümbolit, millel on läbi kriipsutatud ristkülik M1-kategooria sõidukiga, näitamaks, et seda tüüpi tõmburi kasutamine on selle kategooria sõidukites keelatud. 5.3.4.2.2.6. Vastavalt käesoleva eeskirja punkti 6.4.1.3.3 sätetele tuleb tüübikinnituse saanud turvavöö tähistada ristkülikusse kirjutatud sõnaga AIRBAG (turvapadi). 5.3.4.2.3. Punktis 5.3.4.2.1 kirjeldatud tähistele eelneb Z-täht juhul, kui turvavöö on turvasüsteemi osa.

5.3.5.

Käesoleva eeskirja 2. lisa punktis 2 tuuakse näited tüübikinnitusmärgi järjestuse kohta.

5.3.6.

Punktis 5.3.4 nimetatud andmed peavad olema selgesti loetavad ja kustumatud ning sildi või märgistuse abil püsivalt kinnitatud. Silt või märgis peab olema kulumiskindel.

5.3.7.

Punktis 5.3.6 nimetatud sildid võib välja anda kas tüübikinnitusasutus või selle volituse alusel tootja.

6.   SPETSIFIKATSIOONID

6.1.   Üldandmed

6.1.1.   Iga vastavalt punktidele 3.2.2.2, 3.2.2.3 ja 3.2.2.4 esitatud näidis peab vastama käesoleva eeskirja punktis 6 sätestatud nõuetele.

6.1.2.   Turvavöö või turvasüsteem peab olema sellisel viisil projekteeritud ja valmistatud, et see toimib õigel paigaldamisel ja nõuetekohasel kasutamisel laitmatult ning vähendab õnnetuse korral kehavigastuste tekkimise ohtu.

6.1.3.   Turvavöö rihmad ei tohi ohtlikult keerduda.

6.1.4.   Polüamiid 6 sarnaste veesisalduse säilitamise omadustega materjalide kasutamine on keelatud mis tahes mehaanilistes osades, kus kõnealune nähtus võib kahjustada nende toimimist.

6.2.   Jäigad osad

6.2.1.   Üldteave

6.2.1.1.   Turvavöö jäikadel osadel, nagu lukud, reguleerseadised, kinnitusdetailid jms, ei tohi olla teravaid servi, mis võivad põhjustada rihmade kulumist või purunemist.

6.2.1.2.   Kõik korrodeeruvad turvavöökomplekte osad peavad olema nõuetekohaselt korrosiooni eest kaitstud. Punktis 7.2 ettenähtud korrosioonikatse järel tehtud vaatlusel ei tohi spetsialist palja silmaga näha märke kahjustustest, mis võivad raskendada seadme funktsioneerimist, ega märkimisväärset korrosiooni.

6.2.1.3.   Energia neeldumiseks või koormuse vastuvõtmiseks või ülekandmiseks mõeldud jäigad osad ei tohi olla rabedad.

6.2.1.4.   Turvavöö jäigad osad ja plastikust tehtud osad peavad paiknema ja olema paigaldatud nii, et nad mootorsõiduki igapäevasel kasutamisel ei jääks sõiduki liigutatava istme või ukse vahele kinni. Kui mõni nendest elementidest või osadest ei vasta eespool nimetatud nõuetele, tuleb nende puhul teha punktis 7.5.4 kirjeldatud külmakindluskatse. Kui pärast katset on jäiga osa plastikkattel või hoidikul nähtavaid mõrasid, tuleb kogu plastikosa eemaldada ja kontrollida ülejäänud komplekti vastupidavust. Kui see on endiselt vastupidav või nähtavaid mõrasid ei esine, kontrollitakse järgmiseks seadise vastavust punktides 6.2.2, 6.2.3 ja 6.4 esitatud nõuetele.

6.2.2.   Lukk

6.2.2.1.   Luku ehitus peab välistama igasuguse võimaluse seda valesti kasutada. See tähendab muu hulgas, et lukk ei saa jääda poolsuletud asendisse. Luku avamise viis peab olema ilmne. Luku osad, mis võivad kasutaja kehaga kokku puutuda, peavad moodustama vähemalt 20 cm2 suuruse ja vähemalt 46 mm laiuse ala mõõdetuna tasapinnalt, mis asub kuni 2,5 mm kaugusel kokkupuutepinnast. Traksvöö puhul loetakse viimane nõue täidetuks, kui luku kokkupuutepinna laius kasutaja kehaga on vahemikus 20–40 cm2.

6.2.2.2.   Lukk peab isegi siis, kui ta ei ole pinge all, jääma sõiduki asendist sõltumata lukustatuks. Lukk ei tohi olla avatav kogemata või sellise jõu mõjul, mis on väiksem kui 1 daN. Lukku peab olema lihtne kasutada ja haarata. Lukku peab olema lihtne kasutada ja haarata. Kasutajal peab olema võimalik seda avada lihtsa ühesuunalise käeliigutusega nii siis, kui see ei ole pinge all, kui ka siis, kui see on pinge all, nagu kirjeldatud punktis 7.8.2. Samuti peab välimistel esiistmetel kasutatavaid turvavöökomplekte, välja arvatud traksvöö, olema võimalik kinnitada lihtsa ühesuunalise käeliigutusega. Lukk peab avanema nupule või samalaadsele seadmele vajutamise abil. Kui nupp on avamisasendis ja projitseeritud nupu esialgse liikumissuunaga risti olevale tasapinnale, peavad surve alla jääval pinnal olema järgmised mõõtmed: kaetud nupu pindala peab olema vähemalt 4,5 cm2 ja laius vähemalt 15 mm; katmata nupu pindala peab olema vähemalt 2,5 cm2 ja laius vähemalt 10 mm. Luku avamise ala peab olema punast värvi. Ükski muu luku osa ei tohi olla sama värvi. Kui iste on hõivatud, on luku mis tahes osas lubatud punane märgutuli, kui see lülitub välja pärast seda, kui kasutaja on turvavöö kinnitanud.

6.2.2.3.   Punkti 7.5.3 kohaselt katsetatav lukk peab nõuetekohaselt töötama.

6.2.2.4.   Lukk peab vastu pidama korduvale kasutamisele ja enne punktis 7.7 kirjeldatud dünaamilist koormuskatset läbima 5 000 avamis- ja sulgemistsüklit tavapärastes kasutustingimustes. Traksvöö lukkude puhul võib selle katse teha kõiki keeli kasutamata.

6.2.2.5.   Luku avamiseks vajalik jõud punktis 7.8. ettenähtud katses ei tohi olla üle 6 daN.

6.2.2.6.   Luku tugevust katsetatakse punktides 7.5.1 ja vajaduse korral 7.5.5 ettenähtud katsete käigus. Lukk ei tohi ettenähtud koormuse tekitatud pinge all puruneda, oluliselt moonduda ega irduda.

6.2.2.7.   Kahe komplekti ühist osa sisaldavate lukkude puhul tuleb punktides 7.7 ja 7.8 nimetatud tugevus- ja avanemiskatsed teha ka luku osaga, mis kuulub ühe komplekti juurde, kuid on ühendatav ka teise komplekti vastava osaga, kui lukku on sel viisil võimalik kasutada.

6.2.3.   Turvavöö reguleerseadis

6.2.3.1.   Kui kasutaja turvavöö peale paneb, peab see kas automaatselt tema kehaga kohanduma või olema selline, et kasutaja saab istudes vööd raskusteta käsitsi reguleerida, seda peab olema mugav ja lihtne kasutada. Samuti peab see võimaldama turvavööd ühe käega pingutada vastavalt kasutaja keha suurusele ja sõiduki istme asendile.

6.2.3.2.   Iga turvavöö reguleerseadise kahte näidist katsetatakse punkti 7.3 nõuete kohaselt. Turvavöö reguleerseadise puhul ei tohi ühegi näidise rihma libisemine olla üle 25 mm ning kõigi turvavöö regulaarseadiste lõtkude summa ei tohi olla üle 40 mm.

6.2.3.3.   Kõigi reguleerseadiste tugevust katsetatakse punktis 7.5.1 ettenähtud katse abil. Seadised ei tohi ettenähtud koormuse tekitatud pinge all puruneda, oluliselt moonduda ega irduda.

6.2.3.4.   Kui katse tehakse vastavalt punktile 7.5.6, ei tohi käsitsi reguleeritava seadise toimimiseks vajaminev jõud ületada 5 daN.

6.2.4.   Kinnitusdetailid ja turvavöö kõrguse regulaatorid

Kinnitusdetailide tugevust katsetatakse punktides 7.5.1 ja 7.5.2 ettenähtud katsete käigus. Turvavöö kõrguse regulaatorite tugevust katsetatakse vastavalt käesoleva eeskirja punktile 7.5.2, kui neid ei ole sõidukil katsetatud eeskirja nr 14 rakendamise käigus (selle muudatuste viimases versioonis) turvavööde kinnituspunktide kontrollimisel. Need osad ei tohi ettenähtud koormuse tekitatud pinge all puruneda ega irduda.

6.2.5.   Tõmburid

Tõmbureid tuleb katsetada ja need peavad vastama allpool esitatud nõuetele, kaasa arvatud punktides 7.5.1 ja 7.5.2 kirjeldatud tugevuskatsete tingimustele. (Need nõuded ei laiene mittelukustuvatele tõmburitele.)

6.2.5.1.   Käsitsi avatav tõmbur

6.2.5.1.1.

Käsitsi avatava tõmburiga varustatud turvavöökomplekti rihm ei tohi tõmburi lukustusasendite vahel liikuda üle 25 mm.

6.2.5.1.2.

Turvavöökomplekti rihma peab olema võimalik käsitsi avatavast tõmburist välja tõmmata 6 mm ulatuses selle maksimaalsest pikkusest, kui rihma mõjutatakse tavalises liikumissuunas pingega, mis on üle 1,4 daN ja alla 2,2 daN.

6.2.5.1.3.

Rihm tõmmatakse punktis 7.6.1 kirjeldatud viisil tõmburist välja ja lastakse tõmburisse tagasi rulluda 5 000 korda. Seejärel tehakse tõmburile punktis 7.2 ette nähtud korrosioonikatse ja punktis 7.6.3 ette nähtud tolmukindluskatse. Pärast seda peab tõmbur nõuetekohaselt läbima järgmise 5 000 välja- ja sissetõmbe tsüklit. Pärast eespool nimetatud katseid peab tõmbur endiselt töötama laitmatult ja vastama punktides 6.2.5.1.1 ja 6.2.5.1.2 esitatud nõuetele.

6.2.5.2.   Iselukustuvad tõmburid

6.2.5.2.1.

Iselukustuva tõmburiga varustatud turvavöö rihm ei tohi tõmburi lukustusasendite vahel liikuda üle 30 mm. Turvavöö peab pärast kasutaja tahapoole liikumist jääma kas algasendisse või pärast kasutaja järgnevat ettepoole liikumist ise algasendisse tagasi minema.

6.2.5.2.2.

Tõmburi puhul, mis on vöörihma osa, peab rihmale mõjuv tõmbejõud olema vähemalt 0,7 daN, mõõdetuna punkti 7.6.4 kohaselt vöörihma vabas osas, mis jääb mannekeeni ja tõmburi vahele. Tõmburi puhul, mis on õlarihma osa, ei tohi rihmale mõjuv tõmbejõud samalaadse mõõtmise juures olla väiksem kui 0,1 daN, kuid mitte suurem kui 0,7 daN.

6.2.5.2.3.

Rihm tõmmatakse punktis 7.6.1 kirjeldatud viisil tõmburist välja ja lastakse tõmburisse tagasi rulluda 5 000 korda. Seejärel tehakse tõmburile punktis 7.2 ette nähtud korrosioonikatse ja punktis 7.6.3 ette nähtud tolmukindluskatse. Pärast seda peab tõmbur nõuetekohaselt läbima järgmise 5 000 välja- ja sissetõmbe tsüklit. Pärast eespool nimetatud katseid peab tõmbur endiselt töötama laitmatult ja vastama punktides 6.2.5.2.1 ja 6.2.5.2.2 esitatud nõuetele.

6.2.5.3.   Avariil lukustuvad tõmburid

6.2.5.3.1.

Avariil lukustuv tõmbur peab punkti 7.6.2 kohasel katsetamisel vastama allpool nimetatud tingimustele. Punktile 2.14.4.1 vastava lihtsa lukustusviisi puhul kehtivad üksnes sõiduki aeglustusega seotud spetsifikatsioonid.

6.2.5.3.1.1.

Tõmbur peab lukustuma, kui sõiduki aeglustus ulatub 4-tüüpi tõmburite puhul väärtuseni 0,45 g (6) või 4N-tüüpi tõmburite puhul väärtuseni 0,85 g.

6.2.5.3.1.2.

Tõmbur ei tohi lukustuda rihma väljatõmbesuunas mõõdetud rihma kiirendusel kuni 0,8 g 4-tüüpi tõmburite puhul või kuni 1,0 g 4N-tüüpi tõmburite puhul.

6.2.5.3.1.3.

Tõmbur ei tohi lukustuda, kui sensori kaldenurk mis tahes suunas on tootja poolt kindlaksmääratud asendiga võrreldes 12o või väiksem.

6.2.5.3.1.4.

Tõmbur peab lukustuma, kui sensori kaldenurk mis tahes suunas on tootja poolt kindlaksmääratud asendiga võrreldes 27. tüüpi tõmburite puhul vähemalt 4o ja 4N-tüüpi tõmburite puhul vähemalt 40o.

6.2.5.3.1.5.

Kui tõmburi käivitumine sõltub välisest signaalist või energiaallikast, tagab tõmburi konstruktsioon selle automaatse lukustumise signaali häire või katkemise või energiaallika rikke või tegevuse katkemise puhul. See nõue ei pea olema täidetud mitmetoimelise lukustusviisiga tõmburite puhul tingimusel, et ainult üks lukustusviis sõltub välisest signaalist või energiaallikast, ning juhul, kui juhti teavitatakse välise signaali või energiaallika häirest optilise ja/või akustilise vahendi abil.

6.2.5.3.2.

Punkti 7.6.2 kohasel katsetamisel peab mitmetoimelise lukustusviisiga (sealhulgas rihma liikumine) avariil lukustuv tõmbur vastama ettenähtud nõuetele ning lukustuma ka juhul, kui rihma tõmbesuunas mõõdetud kiirendus on vähemalt 3,0 g.

6.2.5.3.3.

Punktides 6.2.5.3.1 ja 6.2.5.3.2 nimetatud katsete puhul ei tohi rihma võimaliku liikumise kogupikkus enne tõmburi lukustumist ületada 50 mm punktis 7.6.2.1 kindlaksmääratud pikkuse algusest. Tõmbur loetakse punkti 6.2.5.3.1.2 kohaselt nõuetele vastavaks juhul, kui lukustumine ei toimu kõnealuses punktis ettenähtud kiirenduse väärtuste juures enne, kui rihm on vähemalt 50 mm pikkuses välja tõmmatud punktis 7.6.2.1 kindlaksmääratud pikkust aluseks võttes.

6.2.5.3.4.

Tõmburi puhul, mis on vöörihma osa, peab rihmale mõjuv tõmbejõud olema vähemalt 0,7 daN, mõõdetuna punkti 7.6.4 kohaselt vöörihma vabas osas, mis jääb mannekeeni ja tõmburi vahele. Tõmburi puhul, mis on õlarihma osa, ei tohi rihmale mõjuv tõmbejõud samalaadse mõõtmise juures olla väiksem kui 0,1 daN, kuid mitte suurem kui 0,7 daN, välja arvatud pinget vähendava seadmega varustatud rihma puhul, kui minimaalset tõmbejõudu saab vähendada kuni 0,05 daN üksnes siis, kui seade on sisse lülitatud. Kui rihm läbib juhiku või rihmaratta, siis mõõdetakse tõmbejõudu rihma vabas osas, mis jääb mannekeeni ja juhiku või rihmaratta vahele. Turvavöökomplekti koosseisus olevat käsitsi või automaatselt käivitatavat seadet, mis takistab rihma täielikku kokkurullumist, ei tohi tõmbejõu mõõtmisel kasutada. Kui komplektis on pingeid vähendav seade, mõõdetakse ülalkirjeldatud rihma tõmbejõudu siis, kui seade on sisse ja välja lülitatud ning kui neid nõudeid hinnatakse enne ja pärast kestvuskatseid vastavalt punktile 6.2.5.3.5.

6.2.5.3.5.

Rihm tõmmatakse punktis 7.6.1 kirjeldatud viisil tõmburist välja ja lastakse tõmburisse tagasi rulluda 40 000 korda. Seejärel tehakse tõmburile punktis 7.2 kirjeldatud korrosioonikatse, millele järgneb punktis 7.6.3 ettenähtud tolmukindluskatse. Pärast seda peab tõmbur nõuetekohaselt läbima järgmise 5 000 välja- ja sissetõmbe tsükli (kokku 45 000). Kui komplektis on pinget vähendav seade, tehakse katsed tingimusel, et pingeid vähendav seade on sisse ja välja lülitatud. Pärast eespool nimetatud katseid peab tõmbur töötama endiselt laitmatult ja vastama punktides 6.2.5.3.1, 6.2.5.3.3 ja 6.2.5.3.4 esitatud nõuetele.

6.2.5.4.   Tõmburid peavad pärast punkti 6.2.5.3.5 kohast kestvuskatset ja otsekohe pärast punkti 6.2.5.3.4 kohast tõmbejõu mõõtmist vastama järgmisele kahele spetsifikatsioonile:

6.2.5.4.1.

tõmburite, välja arvatud iselukustuvate tõmburite, katsetamisel punkti 7.6.4.2 kohaselt peavad tõmburid vältima rihma lõtvust torso kohal, ning

6.2.5.4.2.

kui pannal on keele lahtipäästmiseks vabastatud, peab tõmbur ise suutma rihma täielikult tagasi rullida.

6.2.6.   Eelpinguti

6.2.6.1.   Pärast punkti 7.2 kohaselt tehtud korrosioonikatset peab eelpinguti (kaasa arvatud löögisensor, mis on seadmega ühendatud originaaldüüside abil, milles ei tohi olla voolu) nõuetekohaselt töötama.

6.2.6.2.   Tehakse kindlaks, et seadise ootamatu käivitumine ei põhjusta kehavigastuse tekkimise ohtu.

6.2.6.3.   Pürotehniliste eelpingutite puhul:

6.2.6.3.1.

ei tohi eelpinguti pärast punkti 7.9.1 kohast konditsioneerimist temperatuuri toimel käivituda ning peab nõuetekohaselt töötama.

6.2.6.3.2.

tuleb rakendada ettevaatusabinõud, et väljapaiskuv kuum gaas ei süütaks lähedal asuvaid kergsüttivaid materjale.

6.3.   Rihmad

6.3.1.   Üldteave

6.3.1.1.   Rihmade omadused peavad olema sellised, et kasutaja kehale avaldatav surve jaotub võimalikult ühtlaselt rihmade kogu laiuses ning et rihmad ei keerduks ka koormuse all olles. Rihmad peavad olema energiat neelavate ning hajutavate omadustega. Rihmadel peavad olema palistatud ultusääred, mis ei tohi kasutamise tõttu lahti hargneda.

6.3.1.2.   Jõuga 980 daN + 100 – 0 daN mõjutatava rihma laius peab olema vähemalt 46 mm. Laiust mõõdetakse punktis 7.4.3 ettenähtud katse kohaselt, peatades masina eespool nimetatud koormusel (7).

6.3.2.   Tugevus pärast konditsioneerimist toatingimustes

Kahe rihmanäidise punkti 7.4.1.1 kohasel konditsioneerimisel ei tohi rihma punkti 7.4.2 kohaselt määratud tõmbetugevus olla väiksem kui 1 470 daN. Erinevus kahe näidise tõmbetugevuse vahel ei tohi moodustada üle 10 % mõõdetavatest tõmbetugevustest suurema tõmbetugevuse väärtusest.

6.3.3.   Tugevus pärast konditsioneerimist eritingimustes

Punkti 7.4.1 (punkt 7.4.1.1 välja arvatud) tingimustest ühe tingimuse kohaselt konditsioneeritud kahe rihmanäidise tõmbetugevus peab moodustama vähemalt 75 % koormuste punktis 6.3.2 nimetatud katses kindlaksmääratud keskmisest väärtusest ning olema vähemalt 1 470 daN. Tehniline teenistus võib loobuda ühe või mitme kõnealuse katse tegemisest, kui kasutatud materjali koostise või juba olemasoleva info põhjal osutub katse või katsete tegemine ülearuseks.

6.4.   Turvavöökomplekt või turvasüsteem

6.4.1.   Dünaamiline katse

6.4.1.1.   Turvavöökomplekti või turvasüsteemi dünaamiline koormuskatse tehakse punkti 7.7 kohaselt.

6.4.1.2.   Dünaamiline koormuskatse tehakse kahele, eelnevalt koormusega mõjutamata turvavöökomplektile, välja arvatud turvavöökomplektid, mis moodustavad turvasüsteemi osa; sellisel juhul tehakse dünaamiline koormuskatse ühele istmerühmale mõeldud turvasüsteemidele, mis ei ole eelnevalt koormusega mõjutatud. Katsetatavate turvavöökomplektide lukud peavad vastama punktis 6.2.2.4 esitatud nõuetele. Tõmburitega varustatud turvavööde puhul tehakse tõmburile punktis 7.6.3 ettenähtud tolmukindluskatse; peale selle peab seadis turvavööde või turvasüsteemide puhul, mis on varustatud pürotehnilisi vahendeid sisaldava eelpingutiga, olema punktile 7.9.1 ettenähtud viisil konditsioneeritud.

6.4.1.2.1.

Turvavöödele tehakse punktis 7.2 määratletud korrosioonikatse ning seejärel tehakse lukkudele veel 500 avamis- ja sulgemistsüklit tavapärastes kasutustingimustes.

6.4.1.2.2.

Tõmburitega varustatud turvavööde tõmburitele tehakse punktis 6.2.5.2 või punktis 6.2.5.3 kirjeldatud katsed. Tõmburile juba punkti 6.4.1.2.1 kohaselt tehtud korrosioonikatset korrata ei ole vaja.

6.4.1.2.3.

Sellise turvavöö katsetamisel, mis on ette nähtud kasutamiseks koos turvavöö kõrguse regulaatoriga punkti 2.14.6 määratluse kohaselt, reguleeritakse seade katseid tegeva tehnilise teenistuse poolt valitud kõige ebasoodsamasse (ebasoodsamatesse) asendisse (asenditesse). Kui aga turvavöö kõrguse regulaator sisaldab kinnituspunkti, nagu on lubatud nõukogu eeskirja nr 14 kohaselt, võib katseid tegev tehniline teenistus soovi korral kohaldada punkti 7.7.1 sätteid.

6.4.1.2.4.

Eelpingutiga turvavöö puhul saab punktis 6.4.1.3.2 kindlaksmääratud nihkumise miinimumväärtust poole võrra vähendada. Selle katse tegemiseks tuleb eelpinguti tööle rakendada.

6.4.1.2.5.

Pinget vähendava seadmega turvavöö puhul tehakse enne dünaamilist koormuskatset kestvuskatse, kui seade töötab vastavalt punktile 6.2.5.3.5. Seejärel tehakse dünaamiline koormuskatse pinget vähendava seadme töötamise ajal.

6.4.1.3.   Katses tuleb täita järgmisi nõudeid:

6.4.1.3.1.

Ükski kasutaja turvalisust mõjutav turvavöökomplekti või turvasüsteemi osa ei tohi puruneda, ükski lukk või lukustus- või nihutussüsteem ei tohi avaneda ega lukust lahti tulla; ning

6.4.1.3.2.

vöörihma puhul peab mannekeeni vaagnajoonel mõõdetud ettenihkumine jääma vahemikku 80–200 mm. Muude rihmatüüpide puhul peab vaagnajoonel mõõdetud ettenihkumine olema vahemikus 80–200 mm ning rinna kohal mõõdetud ettenihkumine 100–300 mm. Traksvöö korral võib ülalpool määratud minimaalset nihkumist vähendada poole võrra. Kõnealuste nihkumiste mõõtmise aluseks on 7. lisa joonisel 6 esitatud mõõtmispunktid.

6.4.1.3.3.

Turvavöö puhul, mis on mõeldud kasutamiseks välimisel esiistmel, mida eest kaitseb turvapadi, võib rindkere nihkumise võrdluspunkt ületada punktis 6.4.1.3.2 nimetatud väärtuse, kui liikumiskiirus kõnealuse väärtuse juures ei ole üle 24 km/h.

6.4.1.4.   Turvasüsteemi puhul:

6.4.1.4.1.

võib rindkere liikumise võrdluspunkt ületada punktis 6.4.1.3.2 kindlaksmääratud väärtuse, kui õnnestub kas väljaarvutamise või lisakatse abil tõestada, et dünaamilises koormuskatses ei saa mannekeeni pea ega torso ükski osa sõiduki ühegi eesmise osa jäiga detailiga kokku puutuda, välja arvatud rindkere kokkupuude rooliseadisega, kui viimane vastab eeskirja nr 12 nõuetele, tingimusel et kiirus kokkupuute ajal ei ületa 24 km/h. Selle arvestuse puhul eeldatakse, et iste on punktis 7.7.1.5 kindlaksmääratud asendis.

6.4.1.4.2.

Sõidukites, kus selliseid seadiseid kasutatakse, peavad nihutus- ja lukusüsteem, mis võimaldavad kõigil istmete kasutajatel sõidukist lahkuda, olema pärast dünaamilist koormuskatset siiski käsitsi töölerakendatavad.

6.4.1.5.   Erandina võivad nihkumisväärtused turvasüsteemi puhul olla punktis 6.4.1.3.2 nimetatud väärtustest suuremad, kui istmele kinnitatud ülakinnituspunkti suhtes kehtib eeskirja nr 14 punktis 7.4 ette nähtud erand.

6.4.2.   Tugevus pärast kulumiskindluskatset

6.4.2.1.   Mõlema punkti 7.4.1.6 kohaselt konditsioneeritud näidise tõmbetugevust hinnatakse vastavalt punktidele 7.4.2 ja 7.5. See peab olema vähemalt 75 % tõmbetugevuste keskmisest väärtusest, mis määratakse kindlaks kulumata rihmadega tehtud katsetes, ega tohi olla väiksem kui katsetatavate osade puhul ettenähtud minimaalne koormus. Erinevus kahe näidise tõmbetugevuste vahel ei tohi moodustada üle 20 % mõõdetavatest tõmbetugevustest suurema väärtusest. Esimese ja teise tüübi menetlusel tehakse ainult rihmanäidiste tõmbetugevuskatse (punkt 7.4.2). Kolmanda tüübi menetlusel tehakse rihma ja asjaomaste jäikade osade tõmbetugevuskatse (punkt 7.5).

6.4.2.2.   Järgmises tabelis esitatakse turvavöökomplekti osad, mis peavad läbima kulumiskindluskatse, ning neile sobivad menetlused, mis on märgitud tähega „x”. Iga menetluse jaoks tuleb võtta uus näidis.

	Menetlus 1	Menetlus 2	Menetlus 3
Liide	—	—	x
Juhik või rulljuhik	—	x	—
Lukuaas	—	x	x
Reguleerseadis	x	—	x
Rihma külge õmmeldud osad	—	—	x

7.   KATSED

7.1.   Turvavöö tüübile või turvasüsteemi tüübile tüübikinnituse saamiseks esitatud näidiste kasutamine (vt selle eeskirja 13. lisa)

7.1.1.   Luku kontrollimiseks, luku katsetamiseks madalal temperatuuril, vajadusel punktis 7.5.4 kirjeldatud madala temperatuuri katseks, luku kestvuskatseks, turvavöö korrosioonikatseks, tõmburi kasutuskindluse katseks, dünaamiliseks koormuskatseks ja luku avamiskatseks pärast dünaamilist koormuskatset on vaja kahte turvavöö või turvasüsteemi näidist. Ühte neist kahest näidistest kasutatakse turvavöö või turvasüsteemi kontrollimiseks.

7.1.2.   Luku kontrollimiseks ning luku, kinnitusdetailide, turvavöö reguleerseadiste ja vajaduse korral tõmburite tugevuskatseteks on tarvis ühte turvavöö või turvasüsteemi näidist.

7.1.3.   Luku kontrollimiseks, lindi läbilibisemiskatseks ja kulumiskindluskatseks on tarvis esitada kaks rihma või turvasüsteemi näidist. Turvavöö reguleerseadise tööd katsetatakse ühel neist kahest näidisest.

7.1.4.   Rihma näidist kasutatakse rihma tõmbetugevusekatse tegemiseks. Ühte selle näidise osa säilitatakse tunnistuse kehtivusaja lõpuni.

7.2.   Korrosioonikatse

7.2.1.   Terviklik turvavöökomplekt asetatakse käesoleva eeskirja 12. lisas ettenähtud katsekambrisse. Tõmburiga seadise rihm keritakse 300 ± 3 mm pikkuselt täies ulatuses lahti. Katse peab kestma katkestusteta 50 tundi, välja arvatud lühikesed vaheajad, mis võivad olla tarvilikud näiteks soolalahuse kontrollimiseks ja lisamiseks.

7.2.2.   Pärast katse lõppu pestakse turvavöökomplekti võimalike soolajääkide eemaldamiseks ettevaatlikult või kastetakse see puhtasse jooksvasse vette temperatuuriga mitte üle 38 °C ning lastakse enne punkti 6.2.1.2 kohast kontrollimist toatemperatuuril 24 tundi kuivada.

7.3.   Mikrolibisemiskatse (vt käesoleva eeskirja 11. lisa, joonis 3)

7.3.1.   Lindi läbilibisemise suhtes katsetatavaid näidiseid hoitakse vähemalt 24 tundi õhutemperatuuril 20 ± 5 °C ning suhtelise õhuniiskuse juures 65 ± 5 %. Katse tehakse õhutemperatuuril 15–30 °C.

7.3.2.   Tuleb kontrollida, et reguleerseadise vaba osa asetseks stendil suunaga üles või alla, nagu see asetseb sõidukil.

7.3.3.   Rihma alumise otsa külge kinnitatakse koormus 5 daN. Ülemine ots pannakse amplituudiga 300 ± 20 mm edasi-tagasi liikuma (vt joonist).

7.3.4.   Vaba, varurihma ülesandeid täitev ots, kui see on olemas, ei tohi ühelgi juhul olla kinnitatud koormuse all oleva osa külge.

7.3.5.   Tuleb kontrollida, et reguleerseadisest väljuva lõdvaks lastud rihma kõverus jääks samale poole nagu sõidukis. Stendil rakendatakse koormust 5 daN vertikaalselt, kusjuures ei tohi tekkida koormuse kõikumist ega turvavöö keerdumist. Kinnitusdetail peab vastama koormusele 5 daN samuti nagu sõidukil.

7.3.6.   Enne katse algust tuleb teha 20 edasi-tagasi liikumisega tsüklit, et isepingulduv süsteem asetuks nõuetekohaselt paigale.

7.3.7.   1 000 tsüklit sooritatakse sagedusega 0,5 tsüklit sekundis täisamplituudiga 300 ± 20 mm. Koormust 5 daN rakendatakse ainult ajavahemiku jooksul, mis vastab 100 ± 20 mm pikkusele nihkele kummagi faasi ajal.

7.4.   Rihmade konditsioneerimine ja tõmbetugevuskatse (staatiline katse)

7.4.1.   Rihmade konditsioneerimine tõmbetugevuskatseks

Punktis 3.2.2.3 nimetatud rihmast lõigatud näidised konditsioneeritakse järgmiselt:

7.4.1.1.   Konditsioneerimine toatemperatuuril ja õhuniiskus

Rihma konditsioneeritakse ISO 139 (2005) standardi kohaselt, kasutades standardatmosfääri või standardset alternatiivatmosfääri. Kui katse ei toimu vahetult pärast konditsioneerimist, siis hoitakse näidist katse alustamiseni õhukindlalt suletud anumas. Tõmbetugevust tuleb määrata viie minuti jooksul pärast rihma konditsioneerimist õhu käes või selle anumast väljavõtmist.

7.4.1.2.   Konditsioneerimist valguse käes

7.4.1.2.1.   Kohaldatakse soovituses ISO 105-B02 (1994/Amd2:2000) sätestatut. Rihma hoitakse valguse käes, kuni sinine standardvärv nr 7 pleegib värviskaala halli tooni neljandale jaotusele vastavaks.

7.4.1.2.2.   Seejärel konditsioneeritakse rihma punktis 7.4.1.1 kirjeldatu kohaselt. Kui katse ei toimu vahetult pärast konditsioneerimist, siis hoitakse näidist katse alustamiseni hermeetiliselt suletud anumas. Tõmbetugevus määratakse viie minuti jooksul pärast rihma konditsioneerimisseadmest väljavõtmist.

7.4.1.3.   Konditsioneerimine külmas

7.4.1.3.1.   Rihma konditsioneeritakse punktis 7.4.1.1 kirjeldatu kohaselt.

7.4.1.3.2.   Seejärel hoitakse rihma 1,5 tundi lamedal alusel jahutuskambris õhutemperatuuril – 30 ± 5 °C. Siis murtakse rihm kokku ning mõjutatakse murdekohta koormusega, mille mass on 2 kg ning mis on eelnevalt jahutatud temperatuurini – 30 ± 5 °C. Rihma hoitakse 30 minutit samas jahutuskambris, seejärel eemaldatakse koormus ning mõõdetakse rihma tõmbetugevust viie minuti jooksul pärast jahutuskambrist väljavõtmist.

7.4.1.4.   Konditsioneerimine kuumas

7.4.1.4.1.   Rihma hoitakse kolm tundi termokapis õhutemperatuuril 60 ± 5 °C ning suhtelise õhuniiskuse juures 65 ± 5 %.

7.4.1.4.2.   Katketugevus määratakse kindlaks viie minuti jooksul pärast rihma soojenduskambrist väljavõtmist.

7.4.1.5.   Mõjutamine veega

7.4.1.5.1.   Rihma hoitakse kolm tundi vähese märgava aine lisandiga destilleeritud vees temperatuuril 20 ± 5 °C, kusjuures vesi peab rihma täielikult katma. Kasutada võib ükskõik millist katsetatavale kiule sobivat märgavat ainet.

7.4.1.5.2.   Tõmbetugevus tuleb määrata kümne minuti jooksul pärast rihma veest väljavõtmist.

7.4.1.6.   Konditsioneerimine kulumiskindluse määramiseks

7.4.1.6.1.   Kulumiskindluskatse tehakse igale seadmele, milles rihm puutub kokku turvavöö jäiga osaga, 1. menetluse kohast kulumiskindluskatset (punkt 7.4.1.6.4.1) ei ole vaja teha turvavöö reguleerseadisele juhul, kui lindi läbilibisemiskatse (punkt 7.3) näitab, et rihma libisemine on alla poole ettenähtud väärtusest. Konditsioneerimisseade reguleeritakse nii, et rihma asend kokkupuutepinna suhtes jääb peaaegu muutumatuks.

7.4.1.6.2.   Näidiseid konditsioneeritakse punktis 7.4.1.1 kirjeldatu kohaselt. Ruumi temperatuur katsetamise ajal peab olema vahemikus 15–30 °C.

7.4.1.6.3.   Tabelis on esitatud iga kulumiskindluskatse puhul ettenähtud nõuded:

	Koormus daN	Sagedus (Hz)	Tsüklite arv	Nihe mm
Menetlus 1	2,5	0,5	5 000	300 ± 20
Menetlus 2	0,5	0,5	45 000	300 ± 20
Menetlus 3 (8)	0–5	0,5	45 000	—

Tabeli viiendas veerus esitatud nihe väljendab rihma edasi-tagasi liikumise ulatust.

7.4.1.6.4.   Konditsioneerimismenetluste täpsustused

7.4.1.6.4.1.

Menetlus 1: juhtudel, kui rihm liigub läbi reguleerseadise. Koormusega 2,5 daN mõjutatakse vertikaalselt ja püsivalt rihma ühte otsa; rihma teine ots kinnitatakse seadmele, mis paneb rihma horisontaalselt edasi-tagasi liikuma. Reguleerseadis asetatakse selliselt, et rihma horisontaalosa jääb koormuse alla (vt käesoleva eeskirja 11. lisa, joonis 1).

7.4.1.6.4.2.

Menetlus 2: kasutatakse juhul, kui rihm muudab pärast jäiga osa läbimist suunda. Katse jooksul peavad rihma otste vahel moodustuvad nurgad vastama käesoleva eeskirja 11. lisas joonisel 2 esitatud nurkadele. Katse jooksul tuleb rakendada püsikoormust 0,5 daN. Kui rihma suund jäiga osa läbimisel muutub rohkem kui ühel korral, siis võib jõudu 0,5 daN suurendada, kuni rihm liigub läbi jäiga osa ettenähtud 300 mm.

7.4.1.6.4.3.

Menetlus 3: juhtudel, kui rihm on kinnitatud jäiga osa külge õmblusega vms viisil. Nihke kogupikkus peab olema 300 ± 20 mm, kusjuures koormust 5 daN rakendatakse ainult ajavahemiku jooksul, mis vastab rihma liikumisele 100 ± 20 mm kummagi faasi ajal (vt eeskirja 11. lisa, joonis 3).

7.4.2.   Rihma tõmbetugevuskatse (staatiline koormuskatse)

7.4.2.1.   Katseks võetakse iga kord kaks uut piisava pikkusega rihma näidist, mis on konditsioneeritud vastavalt punkti 7.4.1 sätetele.

7.4.2.2.   Iga rihm kinnitatakse tõmbemasina kruvide vahele. Kruvid ei tohi rihmaga kokkupuute kohas ega selle lähedal rihma vigastada. Rihma liikumiskiirus peab olema umbes 100 mm minutis. Katse alguses peab kruvide vahele jääva näidise vaba pikkus olema 200 ± 40 mm.

7.4.2.3.   Koormust suurendatakse rihma katkemiseni, seejärel registreeritakse tõmbetugevus.

7.4.2.4.   Kui rihm libiseb või katkeb kokkupuutekohas ühega kruvidest või nendest 10 mm kaugusel, siis tunnistatakse katse kehtetuks ning tehakse uus katse teise näidisega.

7.4.3.   Laius koormuse all

7.4.3.1.   Katseks võetakse iga kord kaks uut piisava pikkusega rihma näidist, mis on konditsioneeritud vastavalt punkti 7.4.1 sätetele.

7.4.3.2.   Iga rihm kinnitatakse tõmbemasina kruvide vahele. Kruvid ei tohi rihmaga kokkupuute kohas ega selle lähedal rihma vigastada. Rihma liikumiskiirus peab olema umbes 100 mm minutis. Katse alguses peab kruvide vahele jääva näidise vaba pikkus olema 200 ± 40 mm.

7.4.3.3.   Kui koormus ulatub 980 daN + 100 – 0 daN, masin seisatakse ja mõõtmine viiakse 5 sekundi jooksul lõpule. Katse tuleb teha tõmbekatsest eraldi.

7.5.   Jäikade osadega turvavöökomplekti osade staatiline koormuskatse

7.5.1.   Lukk ja reguleerseadis ühendatakse tõmbemasinaga turvavöö seadise tavapäraste kinnitusdetailide abil ning suurendatakse seejärel koormust kuni 980 daN.

Traksvöö puhul kinnitatakse lukk katseseadmele rihmadega, mis on kinnitatud lukule ja luku geomeetrilise keskme suhtes ligikaudu sümmeetriliselt asetatud keelele või kahele keelele. Kui lukk või reguleerseadis on kinnitusseadise osa või kuulub kolmepunktivöö ühise osa koosseisu, siis tuleb lukku või reguleerseadist katsetada koos kinnitusseadisega punkti 7.5.2 kohaselt, välja arvatud tõmburite puhul, mis on varustatud rulljuhikuga ülakinnituspunktis. Sellisel juhul peab koormus olema 980 daN ning lukustumise hetkel rullile keritud rihma pikkus peab olema võimalikult lähedane 450 mm rihma otsast.

7.5.2.   Kinnitusseadise ja turvavöö kõrgust reguleerivate seadiste katsetamine toimub punktis 7.5.1 kirjeldatud viisil, kuid koormuse juures 1 470 daN, mida punkti 7.7.1 teise lause kohaselt rakendatakse kõige ebasoodsamates tingimustes, mis võivad esineda nõuetekohaselt paigaldatud turvavööga sõiduki puhul. Tõmburite katsetamisel peab rihm olema täielikult lahti keritud.

7.5.3.   Kaks terviklikku turvavöökomplekti näidist pannakse kaheks tunniks jahutuskappi temperatuuriga – 10 ± 1 °C. Otsekohe pärast jahutuskapist väljavõtmist ühendatakse luku lukustuvad osad käsitsi.

7.5.4.   Kaks terviklikku turvavöökomplekti näidist pannakse kaheks tunniks jahutuskappi temperatuuriga – 10 ± 1 °C. Kõik katsetatavad jäigad ja plastosad asetatakse üksteise järel lamedale terasalusele (terasalust on hoitud koos näidistega jahutuskapis), mis on asetatud vähemalt 100-kilogrammise massiga kompaktse ploki horisontaalsele pinnale; 30 sekundi jooksul pärast jahutuskapist väljavõtmist lastakse katsetatavale näidisele 18 mm kõrguselt vabalt langeda 300 kg massiga terasviht. 18 kg raskuse terasvihi löögipind peab olema kõvadusega vähemalt 45 HRC ning kumer, ristraadiusega 10 mm ja pikiraadiusega 150 mm. Ühe näidise katsetamisel peab painutatud varda telg olema rihmaga ühel joonel, teise näidise puhul peab kõnealune telg moodustama rihmaga 90kraadise nurga.

7.5.5.   Kahe turvavöö jaoks ühiste osadega lukke mõjutatakse koormusega viisil, mis simuleerib kasutustingimusi keskasendisse reguleeritud istmetega sõidukis. Igale rihmale rakendatakse korraga koormust jõuga 1 470 daN. Koormuse suund määratakse kindlaks punkti 7.7.1 kohaselt. Kõnealuseks katseks sobiv seade on esitatud käesoleva eeskirja 10. lisas.

7.5.6.   Käsireguleerseadise katsetamisel tuleb rihm tavapäraseid kasutustingimusi silmas pidades kiirusega ligikaudu 100 mm/sek ettevaatlikult läbi reguleerseadise tõmmata ning mõõta maksimaalne jõud täpsusega 0,1 daN pärast rihma esimest 25 mm pikkust liikumist. Katse tehakse rihma reguleerseadisest läbimineku mõlemal suunal, kusjuures rihmaga peab enne mõõtmist olema sooritatud 10 liikumistsüklit.

7.6.   Tõmburitega turvavööde lisakatsed

7.6.1.   Tõmburimehhanismi kestvus

7.6.1.1.   Rihm tõmmatakse välja ja lastakse sel sisse tõmbuda nõutud arvu tsükleid sagedusel kuni 30 tsüklit minutis. Avariil lukustuvate tõmburite puhul tekitatakse igas viiendas tsüklis tõmme, mis lukustab tõmburi.

Rihma viiel eri pikkusel tehakse võrdne arv tõmbeid: 90, 80, 75, 70 ja 65 % tõmburis oleva rihma kogupikkusest. Üle 900 mm pikkusega rihma puhul peavad eespool nimetatud protsendimäärad olema vastavuses tõmburisse jääva viimase 900 mm pikkuse osaga.

7.6.1.2.   Punktis 7.6.1.1 nimetatud katseteks ettenähtud seadmed on esitatud eeskirja 3. lisas.

7.6.2.   Avariil lukustuvate tõmburite lukustamine

7.6.2.1.   Tõmburi lukustumist katsetatakse tõmburi rullil oleva rihma pikkusel 300 ± 3 mm.

7.6.2.1.1.   Rihma liikumisest põhjustatud lukustusega tõmburi puhul peab rihma tõmbesuund vastama sõidukile paigaldatud tõmburi tavapärasele rihma tõmbesuunale.

7.6.2.1.2.   Sõiduki aeglustusele reageerivate tõmburite tundlikkuse katsetamisel tuleb tõmbureid katsetada eespool nimetatud pikkusel piki kahte rõhtsat telge, mis peavad olema horisontaalsed tõmburi paigaldamise korral turvavöö tootja poolt ettenähtud nõuete kohaselt. Kui asendit ei ole täpsustatud, peab katsemeeskond konsulteerima turvavöö tootjaga. Ühe kõnealustest telgede katsesuundadest valib tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus, et katsetada lukustusmehhanismi käivitumist kõige ebasoodsamates tingimustes.

7.6.2.2.   Punktis 7.6.2.1 nimetatud katseteks ettenähtud seadmed on esitatud eeskirja 4. lisas. Iga sellise katseseadme ehitus peab tagama, et nõuetekohane kiirendus saadakse enne, kui tõmbur on väljutanud 5 mm linti ning et tagasitõmme toimub keskmise kiirendusega vähemalt 55 g/s (9) ja mitte üle 150 g/s (9) rihma liikumise suhtes tundlikkuse katsetamisel ning vähemalt 25 g/s (9) ja mitte üle 150 g/s (9) tundlikkuse katsetamisel sõiduki aeglustuse suhtes (9).

7.6.2.3.   Punktides 6.2.5.3.1.3 ja 6.2.5.3.1.4 ettenähtud nõuetele vastavuse katsetamiseks monteeritakse tõmbur horisontaalsele lauale ning lauda kallutatakse kiirusega kuni 2o sekundis, kuni toimub lukustumine. Katset korratakse teistes suundades tagamaks, et nõuded on täidetud.

7.6.3.   Tolmukindlus

7.6.3.1.   Tõmbur asetatakse katsekambrisse käesoleva eeskirja 5. lisa nõuete kohaselt. Tõmburi suund peab vastama sõidukile paigaldatud tõmburi suunale. Katsekambris on punkti 7.6.3.2 nõuetele vastav kogus tolmu. Rihm tõmmatakse 500 mm ulatuses tõmburist välja ning hoitakse väljatõmmatud asendis, kusjuures sellega sooritatakse 10 täielikku sisse- ja väljatõmbetsüklit ühe või kahe minuti jooksul pärast iga kokkupuudet tolmuga. Viie tunni jooksul tekitatakse iga 20 minuti järel viiesekundiline tolmuga kokkupuude kuiva ja määrdeõlivaba suruõhu abil, mis läbib 1,5 ± 0,1 mm läbimõõduga ava survega 5,5 × 105 ± 0,5 × 105 Pa.

7.6.3.2.   Punktis 7.6.3.1 kirjeldatud katses kasutatav tolm koosneb umbes 1 kg kuivast kvartsist. Kvartsiosakesed jaotuvad suuruse järgi järgmiselt:

a)	need, mis läbivad 150 μm ava, traadi läbimõõt 104 μm: 99–100 %;

b)	need, mis läbivad 105 μm ava, traadi läbimõõt 64 μm: 76–86 %;

c)	need, mis läbivad 75 μm ava, traadi läbimõõt 52 μm: 60–70 %.

7.6.4.   Sissetõmbejõud

7.6.4.1.   Sissetõmbejõudu mõõdetakse mannekeenile paigaldatud turvavöökomplektil nii nagu punktis 7.7 ettenähtud dünaamilise koormuskatse puhul. Rihma tõmmet mõõdetakse mannekeeniga kokkupuutepunktidele võimalikult lähedal asuvates punktides (kuid mitte kokkupuutepunktides), kusjuures rihm tõmmatakse sisse kiirusega 0,6 meetrit minutis. Pinget vähendava seadmega turvavöö puhul mõõdetakse sissetõmbejõudu ja rihma pinget nii sisse kui ka välja lülitatud pinget vähendava seadmega.

7.6.4.2.   Enne punktis 7.7 kirjeldatud dünaamilist katset kallutatakse puuvillasesse särki riietatud mannekeeni ettepoole seni, kuni 350 mm rihma on tõmburist välja tõmmatud, ning seejärel lastakse mannekeen algasendisse tagasi.

7.7.   Turvavöökomplekti või turvasüsteemi dünaamiline koormuskatse

7.7.1.   Turvavöökomplekt paigaldatakse käesoleva eeskirja 6. lisa kohaselt istmega ja kinnituspunktidega varustatud katsesõidukile. Teatavale konkreetsele sõidukile või konkreetsetele sõidukitüüpidele mõeldud turvavöökomplektide puhul määrab mannekeeni ja kinnituspunktide vahelised kaugused katsetamise eest vastutav tehniline teenistus turvavööga kaasneva paigaldusjuhendi või sõiduki tootja poolt esitatud andmete alusel. Kui turvavööl on punktis 2.14.6 kirjeldatud turvavöö kõrguse regulaator, jäävad seadme asend ja selle kindlustamise vahendid samaks, kui sõidukis kasutatava seadme puhul.

Kui sõidukitüübile on tehtud dünaamiline koormuskatse, siis teiste sõidukitüüpide puhul ei ole tarvis kõnealust katset korrata juhul, kui iga kinnituspunkti kaugus katsetatud turvavöö vastavast kinnituspunktist on alla 50 mm. Teise võimalusena võivad tootjad katsetamiseks kindlaks määrata ka oletusliku kinnituspunkti maksimaalse arvu tegelike kinnituspunktide hõlmamiseks.

7.7.1.1.   Turvavöö või turvasüsteemi puhul, mis moodustab osa komplektist, millele taotletakse turvasüsteemina tüübikinnitust, tuleb turvavöö paigaldada kas punktis 7.7.1 määratletu kohaselt või sõiduki kere sellele osale, millele see tavapäraselt paigaldatakse, ning kinnitada see osa jäigalt katsesõidukile punktides 7.7.1.2 ja 7.7.1.6 kirjeldatud viisil.

Turvavöö või turvasüsteemi puhul, mis on varustatud eelpingutiga, mille toimimine ei sõltu turvavöökomplekti sisseehitatud osadest, monteeritakse turvavöökomplekt ja vajalikud sõiduki lisaosad katsesõidukile punktides 7.7.1.2 ja 7.7.1.6 kirjeldatud viisil.

Kui kõnealuseid seadiseid ei saa katsetada katsesõidukil, siis võib tootja seadise vastavust eeskirja nõuetele näidata tavapärase laupkokkupõrkekatse abil kiirusega 50 km/h, kooskõlas ISO menetlusega 3560 (1975).

7.7.1.2.   Meetod, mida kasutatakse sõiduki kinnitamiseks katse ajal, ei tohi suurendada istmete või turvavööde kinnituspunktide tugevust ega vähendada kere tavapärast deformeerumist. Katsesõidukil ei tohi olla ühtegi esiosa, mis mannekeeni (välja arvatud mannekeeni jalgade) ettepoole liikumist piirates vähendaksid turvasüsteemile katse ajal rakendatavat koormust. Kere kõrvaldatud osad võib asendada võrdväärse tugevusega osadega tingimusel, et need ei takista mannekeeni ettepoole liikumist.

7.7.1.3.   Kinnitusseadis loetakse nõuetekohaseks, kui see ei avalda mõju kogu kere laiust hõlmaval alal, ning juhul, kui sõiduk või kere on fikseeritud või kinnitatud eestpoolt vähemalt 500 mm kauguselt katsetatava turvasüsteemi kinnituspunktist. Tagantpoolt kinnitatakse kere kinnituspunktide taga kaugusel, mis on piisav tagamaks punktis 7.7.1.2 ettenähtud nõuete täitmist.

7.7.1.4.   Sõiduki istmed paigaldatakse ja reguleeritakse juhtimis- ja sõiduasendisse, mis tüübikinnituskatseid tegeva tehnilise teenistuse arvates on mannekeeni asukohta sõidukis arvestades tugevuse seisukohalt kõige ebasoodsam. Istmete asenditega seotud andmed kantakse protokolli. Reguleeritava seljatoega istme puhul lukustatakse seljatugi tootja poolt ettenähtud nõuete kohaselt või nõuete puudumise korral tegeliku seljatoe nurga all, mille suurus M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul on võimalikult lähedane 25-kraadisele nurgale ning kõigi muude kategooriate sõidukite puhul võimalikult lähedane 15-kraadisele nurgale.

7.7.1.5.   Selleks, et hinnata punktis 6.4.1.4.1 ettenähtud nõuete täitmist, peab iste olema kõige eespoolsemas mannekeeni mõõtmetele vastavas juhtimis- või sõiduasendis.

7.7.1.6.   Kõiki ühe ja sama istmerühma istmeid katsetatakse samaaegselt.

7.7.1.7.   Traksvöösüsteemi dünaamilised katsed tuleb teha ilma jalgadevahelise rihmata (komplekt), kui see olemas on.

7.7.2.   Turvavöökomplekt kinnitatakse 7. lisas kirjeldatud mannekeenile järgmiselt: mannekeeni selja ning istme seljatoe vahele asetatakse laud paksusega 25 mm. Turvavöö kinnitatakse tihedalt mannekeenile. Seejärel eemaldatakse laud ning pannakse mannekeen asendisse, milles mannekeeni selg puutub täies pikkuses kokku istme seljatoega. Kontrollitakse, et luku osade haakumisviisi tõttu ei vähene lukustumiskindlus.

7.7.3.   Rihmade vabad otsad peavad ulatuma piisavalt pikalt reguleerseadistest välja, et võimaldada libisemist.

7.7.4.   Aeglustus- või kiirendusseadmed

Taotleja otsustab kasutada üht järgmisest kahest seadmest:

7.7.4.1.   Aeglustuse katseseade

Katsesõiduk pannakse liikuma nii, et vaba liikumise kiirus kokkupõrke hetkel on 50 ± 1 km/h ning mannekeeni asend jääb püsima. Katsesõiduki peatumistee pikkus peab olema 40 cm ± 5 cm. Katsesõiduk peab jääma horisontaalasendisse kogu aeglustuse kestel. Katsesõiduki aeglustus saadakse käesoleva eeskirja 6. lisas esitatud seadme või mis tahes muu võrdväärseid tulemusi andva seadme abil. Seade peab vastama järgnevalt esitatud nõuetele:

Katsesõiduki aeglustuskõver peab jääma lisa 8 joonisel viirutatud ala piiridesse, kui turvavööde katsetamisel on katsesõidukile rakendatavate liikumatute koormuste üldmass 455 ± 20 kg ning turvasüsteemide katsetamisel 910 ± 40 kg ning katsesõiduki ja sõiduki kere nimimass on 800 kg. Vajaduse korral võib katsesõiduki ja sellele kinnitatud sõiduki kere nimimassi suurendada 200 kg massiga lisakoormuste abil, millega suurendatakse inertmassi iga juurdekasvu arvel 28 kg võrra. Katsesõiduki, sõiduki kere ja inertmassi kogumass ei tohi kalibreerimiskatsete nimiväärtusest ühelgi juhul erineda rohkem kui ± 40 kg võrra. Seiskamisseadise kalibreerimise ajal peab katsesõiduki kiirus olema 50 km/h ± 1 km/h ja seiskumisteekond peab olema 40 cm ± 2 cm.

7.7.4.2.   Kiirenduse katseseade

Katsesõiduk pannakse liikuma nii, et liikumiskiiruse kogumuutus ΔV on . Katsesõiduk peab kiirenduse vältel jääma horisontaalasendisse. Kiirenduse saavutamiseks kasutatakse seadet, mis vastab järgnevalt esitatud nõuetele:

Katsesõiduki kiirenduskõver peab katsesõidukile rakendatavate liikumatute koormuste üldmassiga jääma 8. lisa joonisel viirutatud ala piiridesse ja koorinaatidega 10 g, 5 ms ja 20 g, 10 ms määratletud alast ülespoole. Löögi algus (T0) on määratletud vastavalt standardile ISO 17373 (2005) 0,5 grammise kiirenduse jaoks. Katsesõiduki, sõiduki kere ja inertmassi kogumass ei tohi kalibreerimiskatsete nimiväärtusest ühelgi juhul erineda rohkem kui ± 40 kg võrra. Kiirenduse katseseadme kalibreerimise ajal on liikumiskiiruse kogumuutus ΔV .

Hoolimata eespool esitatud nõuete täitmisest kasutab tehniline teenistus katsesõidukit (mis on varustatud istmetega) massiga üle 380 kg, nagu määratletud 6. lisa punktis 1.

7.7.5.   Mõõdetakse katsesõiduki kiirust vahetult enne kokkupõrget (ainult aeglustuse katsesõidukite puhul, mis on vajalikud peatumistee pikkuse arvutamiseks), katsesõiduki kiirendust või aeglustust, mannekeeni suurimat ettenihkumist ning rindkere liikumiskiirust nihkel 300 mm.

Liikumiskiiruse muutus arvutatakse katsesõiduki mõõdetud kiirenduse või aeglustuse integreerimise teel.

Vahemaa, mis tuleb läbida katsesõiduki liikumiskiiruse muutuse esimese saavutamiseks, võib arvutada katsesõiduki mõõdetud aeglustuse kahekordse integreerimise teel.

7.7.6.   Pärast kokkupõrget kontrollitakse vaatluse teel ja lukku avamata üle turvavöökomplekt või turvasüsteem ja selle jäigad osad, et välja selgitada kõik rikked või murdumiskohad. Turvasüsteemide puhul tehakse pärast katset kontrollimise teel kindlaks, et katsesõidukile kinnitatud sõiduki kere osadel ei ole nähtavaid jäävdeformatsioone. Iga selline deformatsioon võetakse arvesse kõigis punkti 6.4.1.4.1 kohaselt tehtud arvestustes.

7.7.7.   Kui tehtud katsed on sooritatud suurema kiiruse juures ja/või kiirenduskõver ulatus väljapoole viirutatud ala ülemist piiri ning turvavöö vastab nõuetele, peetakse katset rahuldavaks.

7.8.   Lukuavamiskatse

7.8.1.   Selles katses kasutatakse turvavöökomplekte või turvasüsteeme, mis on punkti 7.7 kohaselt läbinud dünaamilise koormuskatse.

7.8.2.   Turvavöökomplekt monteeritakse katsesõidukilt lahti lukku avamata. Seejärel rakendatakse lukule selle külge kinnitatud rihmade abil otsest tõmbejõudu sellisel viisil, et igale rihmale rakendatakse jõudu daN („n” on lukustatud asendis lukuga ühendatud rihmade arv.). Jäiga osaga ühendatud luku puhul võetakse jõu rakendamisel arvesse nurka, mis moodustub luku ja jäiga osa vahel dünaamilise koormuskatse ajal. Luku avamisnupu geomeetrilisele keskmele rakendatakse koormust kiirusega 400 ± 20 mm/min piki konstantset ning nupu liikumise esialgse suunaga paralleelset telge. Avamisjõu rakendamise ajal hoitakse lukku paigal jäiga toe abil. Eespool nimetatud koormus ei tohi ületada punktis 6.2.2.5 kindlaksmääratud piirväärtust. Katseseadme kokkupuutepunkt peab moodustama ringi raadiusega 2,5 ± 0,1 mm. Sellel peab olema poleeritud metallpind.

7.8.3.   Mõõdetakse luku avamiseks vajalik jõud ning registreeritakse kõik luku talitlushäired.

7.8.4.   Pärast luku avamiskatset kontrollitakse üle punktis 7.7 ettenähtud katsed läbinud turvavöökomplekti või turvasüsteemi osad ning turvavöökomplekti või turvasüsteemi dünaamilise koormuskatse ajal tekkinud kahjustuste ulatus registreeritakse katseprotokollis.

7.9.   Eelpingutiga turvavööde lisakatsed

7.9.1.   Proovide ettevalmistamine

Eelpinguti võib katsetamiseks turvavööst eraldada ning seda tuleb hoida 24 tundi temperatuuril 60 ± 5 °C. Järgmiseks kaheks tunniks tõstetakse temperatuur 100 ± 5 °C. Seejärel hoitakse seadist 24 tundi temperatuuril –30 ± 5 °C. Pärast sellist konditsioneerimist lastakse seadisel soojeneda ümbritseva õhu temperatuurini. Turvavööst eraldatud eelpinguti kinnitatakse uuesti turvavöö külge.

7.10.   Katsearuanne

7.10.1.   Katsearuandes on kirjas punktis 7 kirjeldatud katsete tulemused ning eelkõige:

a)	katses kasutatud seadme tüüp (kiirendus- või aeglustusseade);

b)	liikumiskiiruse kogumuutus;

c)	katsesõiduki kiirus vahetult enne kokkupõrget (ainult aeglustuse katsesõidukite puhul);

d)	kiirendus- või aeglustuskõver, mis hõlmab kõiki muutusi katsesõiduki liikumiskiiruses;

e)	mannekeeni suurim ettenihkumine;

f)	luku asend katse ajal (kui seda saab muuta);

g)	luku avamiseks vajalik jõud;

h)	kõik rikked ja murdumiskohad.

Kui käesoleva eeskirja 6. lisas esitatud nõudeid kinnituspunktidega seoses ei ole punktis 7.7.1 ettenähtud korras järgitud, siis esitatakse protokollis turvavöökomplekti või turvasüsteemi paigaldamise kirjeldus ning oluliste nurkade ja mõõtmete täpsed andmed.

8.   SÕIDUKISSE PAIGALDAMISEL KEHTIVAD NÕUDED

8.1.   Turvavöö- ja turvasüsteemide varustus

8.1.1.   Välja arvatud istekohad, mis on mõeldud kasutamiseks ainult seisvas sõidukis, peavad M1-, M2- (III või B klass) (10), M3- (III või B klass9) ja N-kategooria sõidukite istmed olema varustatud turvavööde või turvasüsteemidega, mis vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

Käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline võib nõuda II klassi kuuluvatele M2- ja M3-kategooria sõidukitele turvavööde paigaldamist.

M2- või M3-kategooriasse kuuluvate I, II ja A klassi sõidukitele paigaldatud turvavööd ja/või turvasüsteemid peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele.

Kokkuleppeosalised võivad siseriiklike õigusaktide alusel lubada muude kui käesoleva eeskirjaga hõlmatud turvavööde või turvasüsteemide paigaldamist tingimusel, et need on mõeldud puuetega inimeste jaoks.

Eeskirja nr 8 muudatuste 02-seeria 107. lisa sätetele vastavad turvasüsteemid jäetakse käesoleva eeskirja reguleerimisalast välja

M2- või M3-kategooriasse kuuluvate I või A klassi sõidukitele võib paigaldada turvavööd ja/või turvasüsteemid, mis vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

8.1.2.   Igal istekohal, mille suhtes kehtib turvavöö paigaldamise nõue, peavad olema 16. lisas esitatud nõuetele vastavad turvavööd või turvasüsteemid (nende puhul ei tohi kasutada punktis 2.14.1 nimetatud mittelukustuvaid tõmbureid ega punktis 2.14.2 nimetatud käsitsi avatavaid tõmbureid). Kõigil istekohtadel, mille puhul nõutakse 16. lisas nimetatud B-tüüpi vöörihma kasutamist, on lubatud kasutada Br3-tüüpi vöörihma, välja arvatud juhtudel, kui nende tagasitõmbe ulatus pärast tavapärast lukustamist on nii suur, et vähendab märkimisväärselt kasutamise mugavust.

8.1.2.1.   Kuid 16. lisas näidatud ja sümboliga Ø tähistatud N1-kategooria sõidukite välimistel istekohtadel, välja arvatud esiistmel, on lubatud kasutada Br4 m- või Br4Nm-tüüpi vöörihma, kui istme ja lähima külgseina vahel on vahekäik, mis võimaldab sõitjate pääsu teistesse sõiduki osadesse. Ruumi istme ja külgseina vahel käsitletakse vahekäiguna, kui suletud uste puhul on vahemaa külgseina ja kõnealuse istme keskjoont läbiva vertikaalse tasapinna vahel, mõõdetuna R-punktis ja sõiduki kesktasapinnaga risti, rohkem kui 500 mm.

8.1.3.   Kui turvavöösid ei ole ette nähtud, võib tootja kasutada omal valikul käesoleva eeskirja nõuetele vastavat turvavöö või turvasüsteemi tüüpi. 16. lisas lubatud tüüpidest A-tüüpi turvavöösid võib kasutada vöörihma alternatiivina nendel istekohtadel, mille puhul vöörihma kasutamine on 16. lisas ette nähtud.

8.1.4.   Tõmburitega varustatud kolmepunktivööde puhul peab vähemalt üks tõmbur toimima diagonaalvööl.

8.1.5.   Välja arvatud M1-kategooria sõidukitel, on 4. tüübi tõmburi (punkt 2.14.5) asemel lubatud kasutada 4N-tüüpi avariil lukustuvat tõmburit (punkt 2.14.4), kui katseid tegevale tehnilisele teenistusele suudetakse veenvalt tõestada, et 4. tüübi tõmburi paigaldamine ei ole otstarbekohane.

8.1.6.   16. lisas esitatud ning sümboliga * märgitud välimistel ja keskmistel esiistmetel peetakse piisavaks kõnealuses lisas nimetatud tüüpi vöörihmade kasutamist juhul, kui tuuleklaas asub eeskirja nr 21 1. lisas määratletud võrdlusalast väljaspool.

Turvavööde puhul on tuuleklaas võrdlusala osa juhul, kui on võimalik tuuleklaasi staatiline kokkupuude katseseadmega eeskirja nr 21 1. lisas kirjeldatud viisil.

8.1.7.   Iga 16. lisas tähisega • tähistatud istekoht tuleb varustada 16. lisas nimetatud tüüpi kolmepunktivööga, välja arvatud juhul, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest, mille puhul võib kasutada 16. lisas nimetatud tüüpi kahepunktivööd:

8.1.7.1.   otse istme ees asub eeskirja nr 80 1. liite punktile 3.5 vastav iste või sõiduki muu osa, või

8.1.7.2.   ükski sõiduki osa ei ole või ei saa sõiduki liikumise ajal olla võrdlusalas, või

8.1.7.3.   kõnealuse võrdlusala piirides olevad sõiduki osad vastavad eeskirja nr 80 6. liites ettenähtud energianeeldumisnõuetele.

8.1.8.   Igal esiturvapadjaga varustatud reisijakohal peab olema hoiatus lapse seljaga sõidusuunas asuva turvasüsteemi kasutamise eest kõnealusel istekohal. See teave sisaldab vähemalt silti, millel on selgelt hoiatav alljärgnev piktogramm.

Üldmõõtmed peavad olema vähemalt 120 × 60 mm või katma samaväärse pinna.

Eespool esitatud silti võib kohandada, nii et paigutus erineb eespool esitatud näitest; sisu peab aga vastama eespool esitatud ettekirjutustele.

8.1.9.   Juhul kui kaassõitja esiistmel on eesmine turvapadi, kinnitatakse hoiatus püsivalt kaassõitjapoolse päikesesirmi kummalegi küljele sellisesse kohta, et vähemalt üks päikesesirmil olev hoiatus on hoolimata päikesesirmi asendist igal ajal nähtav. Teise võimalusena asub üks hoiatus kokkupandud päikesesirmi nähtaval küljel ja teine lael päikesesirmi taga, nii et üks hoiatus on alati nähtaval. Hoiatussildi lihtne eemaldamine päikesesirmilt või laest, ilma et see jätaks ilmset ja selgelt nähtavat kahjustust päikesesirmile või sõitjateruumi laele, peab olema välistatud.

Kui sõidukil ei ole päikesesirmi või katuseakent, paigutatakse alati selgelt nähtavasse kohta hoiatussilt.

Kui sõiduki teistel istmetel on eesmine turvapadi, peab hoiatus asuma otse asjaomase istme ees ning olema sellele istmele seljaga sõidusuunas paiknevat lapse turvasüsteemi paigutavale isikule alati selgesti nähtav. Selle punkti ja punkti 8.1.8 nõuded ei kehti istmete puhul, millel on seade, mis lülitab seljaga sõidusuunas paikneva lapse turvasüsteemi paigaldamisel eesmise turvapadjasüsteemi automaatselt välja.

8.1.10.   Sõiduki instruktsioonis on hoiatusele viitav üksikasjalik teave; vähemalt järgmine tekst nende riikide kõigis ametlikes keeltes, kus sõiduk eeldatavasti registreeritakse (nt Euroopa Liidu liikmesriigid, Jaapan, Vene Föderatsioon, Uus-Meremaa jne):

Teksti juures on sõidukis oleva hoiatussildi illustratsioon. Teave peab olema sõiduki instruktsioonis kergesti leitav (nt teabele osutav märge esilehel, vaheleht või eraldi vihik jne).

Selle punkti nõuded ei kehti sõidukite puhul, mille kõikidel sõitjate istekohtadel on seade, mis lülitab seljaga sõidusuunas paikneva lapse turvasüsteemi paigaldamisel eesmise turvapadjasüsteemi automaatselt välja.

8.1.11.   Istmete puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks seisvas sõidukis ning mida on võimalik pöörata või mujale paigutada, kohaldatakse punkti 8.1.1 nõudeid vaid selliste asendite suhtes, mis on tavapärased teel liikuva sõiduki puhul käesoleva eeskirja kohaselt.

8.2.   Üldnõuded

8.2.1.   17. lisa 3. liite tabelile 2 vastavad turvavööd, turvasüsteemid ja ISOFIX-tüüpi lapse turvasüsteemid ning 17. lisa 3. liite tabelile 3 vastavad i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemid kinnitatakse kinnituspunktidesse või i-Size-tüüpi lapse turvasüsteemide puhul vastu sõiduki põhja kokkupuutepinda, mis vastavad eeskirja nr 14 nõuetele, näiteks kujunduse ja mõõtude kirjeldustele, kinnituspunktide arvule ja vastupidavusnõuetele.

8.2.2.   Tootja poolt soovitatud 17. lisa 3. liite tabelitele 1–3 vastavad turvavööd, turvasüsteemid ja lapse turvasüsteemid paigaldatakse selliselt, et need toimiksid laitmatult ja vähendaksid kehavigastuste tekkimise ohtu õnnetusjuhtumi korral. Paigaldamisel tuleb eelkõige jälgida, et:

8.2.2.1.   rihmad ei saaks ohtlikult keerduda;

8.2.2.2.   õigesti asetatud rihma õlalt mahalibisemise oht kasutaja ettepoole liikumise korral oleks minimaalne;

8.2.2.3.   rihma läbikulumise oht kokkupuute tõttu sõiduki või istme ning tootja poolt soovitatud 17. lisa 3. liite tabelitele 1–3 vastava lapse turvasüsteemi jäikade osadega oleks minimaalne.

8.2.2.4.   Igale istekohale ettenähtud iga turvavöö peab olema projekteeritud ja paigaldatud nii, et turvavöö oleks kasutamiseks kergesti kättesaadav. Peale selle peavad täielikult või osaliselt kokkupandavate (iste ja/või seljatugi) istmete puhul, mis võimaldavad juurdepääsu sõiduki tagaosale või kauba- või pagasivedu, kõnealuste istmete turvavööd pärast istmete kokkupanemist ja taas isteasendisse seadmist olema kasutamiseks kättesaadavad ning nende leidmine istme alt või tagant peab sõiduki kasutajatele mõeldud käsiraamatu abil olema jõukohane ühele isikule, ilma et selleks oleks vaja harjutamist või kogemusi.

8.2.2.5.   Tehniline teenistus peab kontrollima, et nõutavasse asendisse fikseeritud lukukeelega:

8.2.2.5.1.

ei takistaks vöö võimalik lõtvus tootja poolt soovitatud lapse turvasüsteemide nõuetekohast paigaldamist, ja

8.2.2.5.2.

kolmepunktivööde puhul välispinge rakendamisel tekiks turvavöö diagonaalsele osale turvavöö vööosas tõmme, mille suurus oleks vähemalt 50 N, kui turvavööga on kinnitatud: a) eeskirja nr 44, 8. lisa 1. liites määratletud 10aastase lapse mannekeen ja see on asetatud käesoleva eeskirja 17. lisa 4. liite kohaselt; või b) või käesoleva eeskirja 17. lisa 1. liite joonisel 1 kirjeldatud seade istmete jaoks, mis võimaldab universaalkategooria lapse turvaseadme paigaldamist.

8.3.   Erinõuded seoses turvavööde või turvasüsteemide jäikade osadega

8.3.1.   Jäigad osad, sealhulgas lukud, reguleerseadised ja kinnitusdetailid, ei tohi õnnetusjuhtumi korral suurendada kehavigastuse tekkimise ohtu sõitjale või muudele sõiduki kasutajatele.

8.3.2.   Luku avamisseadis peab olema sõitjale hästi nähtav ja kergesti kättesaadav ning sellise projektilahendusega, mis ei võimalda seda ekslikult või kogemata avada. Luku asetus peab olema selline, et lukk oleks kergesti kättesaadav päästjale, kes peab liiklusõnnetuse korral kasutaja turvavööst vabastama.

Lukk tuleb paigaldada nii, et see oleks nii koormuseta olekus kui kasutaja raskuse all ükskõik kumma käe ainsa liigutusega ühes suunas lihtsalt avatav.

Välimiste esiistmete turvavööde või turvasüsteemide lukud, välja arvatud traksvööde puhul, peavad olema samal viisil lukustatavad.

Kontrollimise teel tuleb kindlaks teha, et luku kasutajaga kokkupuutuva pinna laius on vähemalt 46 mm.

Kontrollimise teel tuleb kindlaks teha, et luku kasutajaga kokkupuutuv pind vastaks käesoleva eeskirja punkti 6.2.2.1 nõuetele.

8.3.3.   Turvavöö peab kasutamisel automaatselt kasutajale seaduma või olema sellise lahendusega, et käsireguleerseadis oleks kasutajale hõlpsasti kättesaadav, mugav ning kergesti kasutatav. See peab olema ühe käega pingutatav kasutaja kehaehituse ja sõiduki istme asendiga sobivasse asendisse.

8.3.4.   Tõmburitega kokkuehitatud turvavööd või turvasüsteemid peavad olema paigaldatud nii, et tõmburid töötaksid nõuetekohaselt ning rihma liikumine toimuks häireteta.

8.3.5.   Selleks, et teavitada sõiduki kasutajat (kasutajaid) laste transportimise suhtes kehtivatest nõuetest, peavad M1-, M2-, M3- ja N1-kategooria sõidukid vastama 17. lisa andme- ja teabealastele nõuetele. Kõik M1-kategooria sõidukid on vastavalt eeskirja nr 14 sellekohastele ettekirjutustele varustatud ISOFIX-kohtadega.

Esimene ISOFIX-koht peab võimaldama paigaldada vähemalt ühe kolmest 17. lisa 2. liites kirjeldatud näoga sõidusuunas paiknevast seadmest; teine ISOFIX-koht peab võimaldama paigaldada vähemalt ühe kolmest 17. lisa 2. liites kirjeldatud seljaga sõidusuunas paiknevast seadmest. Teise ISOFIX-koha puhul, juhul kui seljaga sõidusuunas paikneva seadme paigaldamine ei ole sõiduki teises istmereas selle ehituse tõttu võimalik, on lubatud paigaldada üks kuuest seadmest sõiduki mis tahes kohale.

8.3.6.   Iga i-Size-istekoht peab võimaldama paigaldada ISOFIX-tüüpi lapse turvarakiseid „ISO/F2X” (B1), „ISO/R2” (D) ja 17. lisa 2. liites kirjeldatud tugijala ruumiala.

Tugijala ruumiala on piiratud järgmiselt (vt ka käesoleva eeskirja 17. lisa 2. liite joonised 8 ja 9).

a)	Piirang külgedel: kahe tasapinnaga, mis paiknevad vastavale istekohale paigaldatud lapse turvarakise pikiteljelisest kesktasapinnast 100 mm kaugusel ja on sellega paralleelsed,

b)	Piirang ees: tasapinnaga, mis paikneb risti lapse turvarakise aluspinna tasandiga ja risti ka lapse turvarakise pikiteljelise kesktasapinnaga ning on 695 mm kaugusel tasapinnast, mis läbib ISOFIX-alakinnituste keskjooni ja on risti turvarakise aluspinnaga,

c)

Piirang taga: i) lapse turvarakise põhjast kõrgemal turvarakise esiküljega ning ii) lapse turvarakise põhja tasapinnast allpool paikneva tasapinnaga, mis paikneb risti lapse turvarakise aluspinna tasandiga ja risti ka lapse turvarakise pikiteljelise kesktasapinnaga ning on 585 mm kaugusel tasapinnast, mis läbib ISOFIX-alakinnituste keskjooni ja on risti turvarakise aluspinnaga,

d)

Kõrguspiirang: i) lapse turvarakise põhja kohal on kõrgus piiratud tasandiga, mis on paralleelne lapse turvarakise põhjaga ja paikneb sellest 85 mm kõrgemal, ning ii) lapse turvarakise põhjast allpool on kõrgus piiratud sõiduki põhja pealispinnaga (sealhulgas viimistlusmaterjal, vaip, vahtmaterjal vms).

Nende geomeetriliste näitajate puhul kasutatud kaldenurk määratakse kindlaks eeskirja nr 14 punkti 5.2.3.4 kohaselt.

Tugijala talla paigaldusruumiala ja sõiduki mis tahes osa vahel ei tohi olla kokkupuudet.

Selle nõude täitmist võib tõendada füüsikalise katse, arvutisimulatsiooni või näidisjooniste abil.

8.4.   Turvavöö kinnitamise meeldetuletuse varustus

8.4.1.   M1-kategooria sõidukite (11) juhiiste on varustatud turvavöö kinnitamise meeldetuletusega käesoleva eeskirja nõuete kohaselt. Kui sõidukitootja varustab muu kategooria sõiduki juhiistme turvavöö kinnitamise meeldetuletusega, võib turvavöö kinnitamise meeldetuletuse süsteemi kinnitada käesoleva eeskirja kohaselt (12).

8.4.1.1.   Kokkuleppeosalised võivad lubada turvavöö kinnitamise meeldetuletuse väljalülitamist tingimusel, et selle puhul on täidetud punkti 8.4.2.6 nõuded.

8.4.2.   Turvavöö kinnitamise meeldetuletus

8.4.2.1.   Üldnõuded

8.4.2.1.1.

Nähtav hoiatus paikneb kohal, kus see on juhile hõlpsasti nähtav ja päevavalguses äratuntav ning muudest hoiatustest eristatav. Kui nähtav hoiatus on punast värvi, kasutatakse selle puhul sümbolit, mis on kooskõlas Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 121 tabeli 1 elemendiga 21. (element K.01 – ISO 2575:2000) või,

8.4.2.1.2.

Nähtav hoiatus on kas pidev või perioodiline signaal.

8.4.2.1.3.

Kuuldav hoiatus on pidev või perioodiline helisignaal või sõnaline teade. Kui kasutatakse sõnalist teadet, tagab tootja, et hoiatuse puhul kasutatakse sellel turul kasutatavat keelt (kasutatavaid keeli), kus sõidukit müüakse. See kuuldav hoiatus võib koosneda rohkem kui ühest astmest.

8.4.2.1.4.

Kuuldav hoiatus on juhile kergesti äratuntav.

8.4.2.2.   Esimese tasandi hoiatus on vähemalt nähtav hoiatus, mis aktiveerub neljaks sekundiks või kauemaks, kui juhi turvavöö ei ole kinnitatud ja süüde on sees.

8.4.2.3.   Esimese tasandi hoiatuse aktiveerumist katsetatakse 18. lisa punktis 1 määratletud katsemenetlusega.

8.4.2.4.   Teise tasandi hoiatus on nähtav ja kuuldav signaal, mis aktiveeruvad 30 sekundiks või kauemaks, välja arvatud juhtudel, kus hoiatus peatub rohkem kui kolmeks sekundiks, kui turvavöö ei ole kinnitatud, kui sõiduk on tavapärases kasutuses ja kui vähemalt üks järgmistest tingimustest (või nende tingimuste mis tahes kombinatsioon) on täidetud:

8.4.2.4.1.

Läbisõidetud kaugus suurem kui künniskaugus. Künnis ei ületa 500 m. Välja arvatakse kaugus, kui sõiduk ei ole tavapärases kasutuses.

8.4.2.4.2.

Kiirus on suurem kui kiiruse künnis. Künnis ei ületa 25 km/h.

8.4.2.4.3.

Kestus (töötava mootoriga) pikem kui kestuse künnis. Künnis ei ületa 60 sekundit. Esimese tasandi hoiatuse kestus ja kestus sõiduki puhul, mis ei ole tavapärases kasutuses, arvatakse välja.

8.4.2.5.   Teise tasandi hoiatuse aktiveerumist katsetatakse 18. lisa punktis 2 määratletud katsemenetlusega.

8.4.2.6.   Turvavöö kinnitamise meeldetuletus võib olla kavandatud nii, et seda on võimalik deaktiveerida.

8.4.2.6.1.

Kui on võimalik lühiajaline deaktiveerimine, siis on turvavöö kinnitamise meeldetuletust keerulisem deaktiveerida kui turvavööd kinnitada ja lahti teha. Kui süüde lülitatakse välja rohkem kui 30 minutiks ja lülitatakse uuesti sisse, peab lühiajaliselt deaktiveeritud turvavöö kinnitamise meeldetuletus taas aktiveeruma.

8.4.2.6.2.

Kui on olemas pikaajalise deaktiveerimise seade, on selle puhul vaja deaktiveerimiseks järjestikkusi toiminguid, mida on üksikasjalikult kirjeldatud vaid tootja tehnilises käsiraamatus ja/või mille puhul on vajalik (mehaaniliste, elektriliste, digitaalsete jne) tööriistade kasutamine, mis ei kuulu sõiduki juurde.

9.   TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimine peab olema kooskõlas kokkuleppe 2. liites (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) sätestatud menetlusega ning vastama järgmistele nõuetele:

9.1.	Iga käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüüp või turvavöö või turvasüsteem peab olema toodetud vastavalt kinnitatud tüübile, täites punktides 6, 7 ja 8 esitatud nõuded.

9.2.	Käesoleva eeskirja 14. lisas sätestatud miinimumnõuded tootmise vastavuskontrolli menetluse jaoks peavad olema täidetud.

9.3.	Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses toodangu vastavuse kontrollimiseks kasutatavaid meetodeid. Neid kontrolle korraldatakse tavapäraselt sagedusega kaks korda aastas.

10.   KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

10.1.

Sõidukile või turvavöö või turvasüsteemi tüübile antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 9.1 sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui valitud turvavöö(d) või turvasüsteem(id) ei läbi punktis 9.2 ettenähtud kontrolle.

10.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1.A või 1.B lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

11.   SÕIDUKI, TURVAVÖÖ VÕI TURVASÜSTEEMI TÜÜBI TÜÜBIKINNITUSE MUUTMINE JA LAIENDAMINE

11.1.

Sõiduki tüübi või turvavöö või turvasüsteemi või mõlema tüübi igast muutmisest tuleb teavitada sõiduki tüübi või turvavöö või turvasüsteemi tüübile tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutust. Sellisel juhul võib asutus: 11.1.1. leida, et tehtud muudatused tõenäoliselt ei avalda märgatavat ebasoodsat mõju ja et sõiduk või turvavöö või turvasüsteem vastab igal juhul nõuetele; või 11.1.2. nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

11.2.

Sõiduki varianti, mille tühimass töökorras olekus on väiksem kui sõidukil, millele kohaldatakse tüübikinnituse katset, ei peeta muudetud sõidukitüübiks, ilma et see piiraks punkti 11.1 sätete kohaldamist.

11.3.

Tüübikinnituse andmine või andmata jätmine, mille puhul täpsustatakse muudatused, edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 5.2.3 või 5.3.3 kehtestatud korras.

11.4.

Tüübikinnituse laienduse väljastav tüübikinnitusasutus määrab sellisele laiendusele seerianumbri ning teatab sellest käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1.A või 1.B lisas esitatud teatisvormi.

12.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud seadme tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Asjakohase teate kättesaamisel teatab asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 1.A lisa või 1.B lisa näidisele vastava teatisevormi abil.

13.   JUHISED

Sõidukist eraldi tarnitava turvavöö või turvasüsteemi tüübi puhul peab pakendamis- ja paigaldamisjuhend selgelt määratlema sõiduki tüübi(d), millele see sobib.

14.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata teatis teistes riikides välja antud tüübikinnituste andmise, andmata jätmise, laiendamise või tühistamise kohta.

15.   ÜLEMINEKUSÄTTED

15.1.   Sõidukitüübi tüübikinnitused

15.1.1.

Alates 04-seeria muudatuste 15. täienduse ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 04-seeria muudatuste 15. täiendusega.

15.1.2.

Kaks aastat pärast käesoleva eeskirja 04-seeria muudatuste 15. täienduse jõustumise kuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse vaid siis, kui on täidetud käesoleva eeskirja nõuded, mida on muudetud 04-seeria muudatuste 15. täiendusega.

15.1.3.

Seitse aastat pärast käesoleva eeskirja 04-seeria muudatuste 15. täienduse jõustumise kuupäeva võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda aktsepteerimast tüübikinnitusi, mida ei antud kooskõlas käesoleva eeskirja 04-seeria muudatuste 15. täiendusega. Siiski jäävad kehtima olemasolevad tüübikinnitused muude kui M1-kategooria sõidukite ja nende puhul, mida ei mõjuta käesoleva eeskirja 04-seeria muudatuste 15. täiendus, ning käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised aktsepteerivad neid jätkuvalt.

15.1.3.1.

Siiski võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised M1- ja N1-kategooria sõidukite puhul alates 1. oktoobrist 2000 keelduda aktsepteerimast tüübikinnitusi, mida ei antud kooskõlas käesoleva eeskirja 04-seeria muudatuste 8. täiendusega, kui punkti 8.3.5 ja 17. lisa teabega seotud nõudeid ei täideta.

15.2.   Turvavööde ja turvavöö kinnitamise meeldetuletuse seadme paigaldamine

Need üleminekusätted kehtivad ainult turvavööde ja turvavöö kinnitamise meeldetuletuse seadme paigaldamise suhtes sõidukitele ning need ei muuda turvavöö tüüpi.

15.2.1.

Alates 04-seeria muudatuste 12. täienduse ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 04-seeria muudatuste 12. täiendusega.

15.2.2.

36 kuud pärast punktis 15.2.1 nimetatud ametlikku jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse vaid siis, kui sõiduki puhul on täidetud käesoleva eeskirja nõuded, mida on muudetud 04-seeria muudatuste 12. täiendusega.

15.2.3.

60 kuud pärast punktis 15.2.1 nimetatud ametlikku jõustumiskuupäeva võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda aktsepteerimast tüübikinnitusi, mida ei antud kooskõlas käesoleva eeskirja 04-seeria muudatuste 12. täiendusega.

15.2.4.

Alates 04-seeria muudatuste 14. täienduse ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 04-seeria muudatuste 14. täiendusega.

15.2.5.

Alates 04-seeria muudatuste 16. täienduse ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 04-seeria muudatuste 16. täiendusega.

15.2.6.

36 kuud pärast punktis 15.2.4 nimetatud ametlikku jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse vaid siis, kui sõidukitüüp vastab 04-seeria muudatuste 14. täiendusega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

15.2.7.

60 kuud pärast punktis 15.2.4 nimetatud ametlikku jõustumiskuupäeva võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda aktsepteerimast tüübikinnitusi, mida ei antud kooskõlas käesoleva eeskirja 04-seeria muudatuste 14. täiendusega.

15.2.8.

Alates 16. juulist 2006 annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse ainult siis, kui sõidukitüüp vastab 04-seeria muudatuste 16. täiendusega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

15.2.9.

Alates 16. juulist 2008 võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda aktsepteerimast N1-kategooria sõidukite tüübikinnitusi, mida ei antud kooskõlas käesoleva eeskirja 04-seeria muudatuste 16. täiendusega.

15.2.10.

Alates 05-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 05-seeria muudatustega.

15.2.11.

18 kuud pärast jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse vaid siis, kui tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab 05-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

15.2.12.

72 kuud pärast käesoleva eeskirja 05-seeria muudatuste jõustumiskuupäeva kaotavad käesoleva eeskirja kohased tüübikinnitused kehtivuse, välja arvatud sõidukitüüpide puhul, mis vastavad käesoleva eeskirja nõuetele selle 05-seeria muudatuste kohaselt.

15.2.13.

Olenemata punktist 15.2.12 jäävad kehtima tüübikinnitused, mis on antud muudele kui M1-kategooria sõidukitele eeskirja varasemate seeriate muudatuste kohaselt ja mida ei mõjuta 05-seeria muudatused, mis on seotud turvavöö kinnitamise meeldetuletuse paigaldamise nõuetega, ning eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised aktsepteerivad neid jätkuvalt.

15.2.14.

Olenemata punktist 15.2.12 jäävad kehtima tüübikinnitused, mis on antud muudele kui N2- ja N3-kategooria sõidukitele eeskirja varasemate seeriate muudatuste kohaselt ja mida ei mõjuta 05-seeria muudatused, mis on seotud turvavööde ja tõmburite miinimumnõuetega 16. lisas, ning eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised aktsepteerivad neid jätkuvalt.

15.2.15.

Ka pärast 05-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva jäävad kehtima osade ja eraldi seadmestike varasemate seeriate muudatuste kohased tüübikinnitused ning eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised aktsepteerivad neid jätkuvalt ega keeldu käesoleva eeskirja 04-seeria muudatuste kohaste tüübikinnituste laienduste andmisest.

15.2.16.

Olenemata eespool esitatud üleminekusätetest ei ole kokkuleppeosalised, kes hakkavad käesolevat eeskirja kohaldama pärast 05-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva, kohustatud aktsepteerima käesoleva eeskirja mis tahes varasema seeria muudatuste kohaseid tüübikinnitusi.

15.3.   Alates 06-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 06-seeria muudatustega.

15.3.1.

24 kuud pärast 06-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse vaid siis, kui sõidukitüüp vastab 06-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele.

15.3.2.

36 kuud pärast 06-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda aktsepteerimast tüübikinnitusi, mida ei antud kooskõlas käesoleva eeskirja 06-seeria muudatustega.

15.3.3.

Ka pärast 06-seeria muudatuste jõustumise kuupäeva jäävad kehtima osade ja eraldi seadmestike varasemate seeriate muudatuste kohased tüübikinnitused ning eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised aktsepteerivad neid jätkuvalt ning kokkuleppeosalised võivad jätkuvalt anda 05-seeria muudatuste kohaseid tüübikinnituste laiendusi.

15.3.4.

Olenemata punktidest 15.3.1 ja 15.3.2 jäävad kehtima tüübikinnitused, mis on antud sõidukikategooriatele eeskirja varasemate seeriate muudatuste kohaselt ja mida ei mõjuta 06-seeria muudatused, ning eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised aktsepteerivad neid jätkuvalt.

15.3.5.

Kui siseriiklikes nõuetes puuduvad käesoleva eeskirjaga liitumise ajal nõuded klappistmetele turvavööde paigaldamise kohustuse kohta, võivad kokkuleppeosalised jätkuvalt lubada paigaldamata jätmist siseriikliku tüübikinnituse raames, ning sel juhul ei saa nendele bussikategooriatele anda tüübikinnitust käesoleva eeskirja alusel.

15.3.6.

Ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline ei keeldu andmast tüübikinnitust osale eeskirja varasemate seeriate muudatuste kohaselt, kui turvavööd on mõeldud paigaldamiseks sõidukitele, millele on antud tüübikinnitus enne asjaomast muudatuste seeriat.

15.3.7.

Alates 06-seeria muudatuste 5. täienduse ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 06-seeria muudatuste 5. täiendusega.

15.3.8.

Kuni 12 kuud pärast käesoleva eeskirja 06-seeria muudatuste 5. täienduse jõustumise kuupäeva võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised jätkata tüübikinnituste andmist käesoleva eeskirja 06-seeria muudatuste alusel, võtmata arvesse 06-seeria muudatuste 5. täienduse sätteid.

---

(1)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.), ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, punkt 2: www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(2)  Jaapanil ei takistata kokkuleppega, millele käesolev eeskiri on lisatud, nõuda käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud N1-kategooria sõidukite puhul olemasolevate riiklike nõuete täitmist turvavöö kinnitamise meeldetuletuse osas.

(3)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.) ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, punkt 2 - www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(4)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev. 3, 3. lisa) – www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(5)  Vt käesoleva eeskirja punkti 5.2.4.1. joonealune märkus.

(6)  g = 9,81 m/s2.

(7)  Katset ei ole tehtud kangast vöö puhul, mille puhul on tegemist eriti tugevast polüesterlõngast toimse riidega, sest need vööd lähevad koormuse all laiemaks. Sel juhul on laius ilma koormuseta ≥ 46 mm.

(8)  Vt punkt 7.4.1.6.4.3.

(9)  9,81 m/s2.

(10)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.), ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, punkt 2: www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(11)  Määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3.), (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, jaotis 2: www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(12)  Kuigi praegused nõuded turvavöö kinnitamise meeldetuletuse kohta kehtivad vaid M1-kategooria sõidukite juhiistme kohta, eeldatakse, et käesoleva eeskirja reguleerimisala laiendatakse muude kategooriate sõidukite ja muude istekohtade suhtes. Inimlikud tegurid mõjutavad oluliselt juhile mõeldud märguannete mõju ning käesoleva eeskirja tulevaste turvavöö kinnitamise nõuete puhul püütakse saavutada hoiatussüsteemide ühtlast lähendamist.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---