15.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 269/47

(1)

11. mail 2012 teavitas Belgia komisjoni 1 miljoni euro suuruse sooduslaenu kujul päästmisabi andmisest Val Saint-Lambert SA-le (edaspidi „VSL”). Kuna komisjon täheldas, et osa päästmisabist (400 000 eurot) on 3. aprillil 2012 juba antud, registreeris ta kõnealuse juhtumi teatamata riigiabi nimekirjas. Abi jäigi teatamata riigiabiks, hiljem teatist ei esitatud.

(2)

3. oktoobril 2012 teavitas Belgia komisjoni ümberkorraldamisabi andmisest VSLile. Ümberkorraldamisabi seisnes 1 miljoni euro suuruse laenu pikendamises kümneks aastaks.

(3)

1. veebruari 2013. aasta kirjaga teavitas komisjon Belgiat otsusest algatada asjaomase kahe abi ja VSLi kasuks võetud muude meetmete suhtes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohane ametlik uurimismenetlus.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2) (edaspidi „algatamisotsus”). Komisjon palus huvitatud isikutel esitada abi ja meetmete kohta märkusi.

(5)

Komisjon ei saanud kolmandatelt isikutelt märkusi.

(6)

Belgia esitas oma märkused algatamisotsuse kohta 21. märtsil 2013.

(7)

14. novembri 2013. aasta kirjaga teavitasid Belgia ametiasutused komisjoni oma soovist võtta tagasi ümberkorraldamisabi käsitlev teatis. Seepärast asjaomast meedet käesolevas otsuses ei analüüsita.

(8)

17. oktoobri ja 14. novembri 2013. aasta kirjadega ning 10. detsembri 2013. aasta e-kirjaga palus komisjon Belgia ametiasutustelt täiendavat teavet. Belgia ametiasutused vastasid 12. detsembri 2013. aasta kirjaga ja 11. detsembri 2013. aasta e-kirjaga. Belgia ametiasutused palusid pikendada 14. novembri 2013. aasta täiendavale teabenõudele vastamise tähtaega. 19. detsembri 2013. aasta kirjaga nõustuti tähtaja pikendamisega. Belgia ametiasutuste vastus laekus lõpuks 6. jaanuaril 2014. 7. veebruaril 2014 esitas komisjon uue teabenõude. Belgia ametiasutused ja Vallooni valdus- ja finantsvaldusettevõte (société Wallonne de Gestion et de Participations, edaspidi „Sogepa”) saatsid vastused vastavalt 25. ja 27. veebruaril 2014. 11. aprillil 2014 esitati Belgia ametiasutustele uus teabenõue. 30. aprilli 2014. aasta kirjaga pikendas komisjon Belgia ametiasutustele antud tähtaega 23. maini 2014. Selleks kuupäevaks jõudis komisjoni ka vastus.

(9)

18. juuni 2014. aasta kirjaga teatasid Belgia ametiasutused komisjonile oma nõusolekust võtta käesolev otsus vastu ja teatada sellest üksnes prantsuse keeles.

(10)

VSL tegeleb kristallist kvaliteet- ja luksusesemete tootmisega. Äriühing asub Vallooni piirkonnas Seraingis, selle palgal on 52 töötajat ning aastakäive moodustab umbes 2 miljonit eurot. VSLi toodang on hea mainega, kuid äriühingut on minevikus tabanud mitu pankrotti. Eriti väärib väljatoomist SA Cristallerie du Val Saint-Lamberti pankrott 2002. aastal, mil selle tegevuse võttis üle SA La cristallerie du Val Saint-Lambert (edaspidi „CVSL”), mis asutati 19. detsembril 2002. 11. augustil 2008 kuulutas Liège'i kaubanduskohus välja CVSLi pankroti. Tegevuse võtsid üle kaks järgmist eraaktsionäri: mitut kinnisvara- ning veini- ja gastronoomiaga seotud ettevõtjat omav valdusettevõtja Châteaux Finances Corporation (edaspidi „CFC”) ning kinnisvarahaldus- ja arendusettevõtja Société de Promotion d'Espaces Commerciaux et Industriels (edaspidi „SPECI”).

(11)

Algselt oli CFC ja SPECI omanduses vastavalt 70 % ja 30 % VSList. 2011. aasta märtsis suurendasid CFC ja Vallooni piirkond kapitali, milles SPECI ei osalenud. Tänasel päeval kuulub VSList 76 % CFCile, 17 % Vallooni piirkonnale ja 7 % SPECI-le.

(12)

Alates 14. oktoobrist 2013 on VSL suhtes taas käimas pankrotimenetlus.

(13)

VSLil on VSLi kaubamärkide, jooniste ja visandite kasutamisel ainulitsents, mille andis talle 2009. aasta jaanuaris Vallooni piirkond, kes on kaubamärkide praegune omanik. Enne seda kuulusid VSLi kaubamärgid kuni 2005. aasta oktoobrini finantsettevõtjale Compagnie financière du Val (edaspidi „CFV”), kes oli ettevõtja Société de Gestion des marques du Val Saint-Lambert õigusjärglane ning kuulus 100 % Sogepale (kes omakorda kuulus 100 % Vallooni piirkonnale).

(14)

5. oktoobri 2005. aasta müügilepinguga loovutas CFV oma kaubamärgid [500 000 – 800 000] (3) euro eest CVSLi emaettevõtjale SA Interagora. 11. augustil 2008 läks ettevõtjaks SA Val Saint-Lambert International (edaspidi „VSLI”) muutunud SA Interagora pankrotti ja tasumata jäi 280 000 euro suurune võlg CFV-le. Seejärel kasutas Vallooni piirkond oma ostueesõigust ja temast sai 2008. aastal [700 000 – 1 000 000] euro eest kaubamärkide omanik.

(15)

Päästmisabi VSLile seisnes 1 miljoni euro suuruses sooduslaenus, mille andis 3. aprillil 2012 Vallooni piirkonda esindanud Sogepa (Sogepa tegutseb piirkonna nimel kõigi oma sekkumismeetmete raames) kuueks kuuks intressimääraga 3,07 % (baasmäär 2,07 + 100 punkti). Seejärel tõsteti intressimäära Sogepa kuluhüvitisena 100 baaspunkti võrra ehk 4,07 %ni. Osa 1 miljoni euro suurusest laenust ehk 400 000 eurot eraldati laenulepingu sõlmimise päeval 3. aprillil 2012, ilma et sellest oleks Euroopa Komisjoni teavitatud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 tähenduses. Ülejäänud osa laenust ehk 600 000 eurot eraldati hilisemal kuupäeval, millest komisjonile teada ei antud. Sellest hoolimata on komisjon seisukohal, et eraldati laenu kogusumma 1 miljonit eurot, kuna see summa on lisatud võlanõudesse, mis on esitatud VSLi pankrotimenetluse raames Liège'i kaubanduskohtule, kes kuulutas pankroti välja 14. oktoobril 2013.

(16)

3. oktoobril 2012 teatasid Belgia ametiasutused ümberkorraldamisabist, mis seisnes 1 miljoni euro suuruse laenu (st meetme 1) pikendamises kümneks aastaks. Belgia ametiasutused teavitasid komisjoni 14. novembri 2013. aasta kirjaga soovist võtta tagasi oma ümberkorraldamisabi puudutav teatis. 12. detsembri 2013. aasta kirjaga kinnitasid Belgia ametiasutused, et kõnealust abi ei viidud ellu. Sellest lähtuvalt ei ole seda abi käesolevas otsuses analüüsitud.

(17)

Enne eespool nimetatud päästmisabi (meede 1) sekkusid Vallooni piirkonna nimel tegutsev Sogepa ning teised piirkonnale kuuluvad ja tema nimel tegutsevad avalik-õiguslikud asutused, nagu CFV, aastatel 2008–2011 kuuel korral VSLi kasuks järgmistel viisidel: tagatis summas 150 000 eurot (meede 3), Val Saint-Lamberti kaubamärkide kasutamine ja müük (meede 4), 1,5 miljoni euro suurune laen (meede 5), kapitali suurendamine 1,5 miljoni euro võrra (meede 6), piiratud summasid hõlmav abi (meede 7) ja hoonete keskkonnaohutuks muutmise tööde eest tasumine Cristal Parki projekti raames (meede 8).

(18)

Liège'i kaubanduskohus kuulutas enne VSLi kristallitootmisega tegelenud CVSLi pankroti välja 11. augustil 2008. Selleks et tagada hoolimata pankrotiolukorrast tegevuse järjepidevus ja leida ülevõtja, tegi Vallooni piirkond 28. augusti 2008. aasta otsusega Sogepale ülesandeks anda CVSLi pankrotihaldurile 300 000 euro suuruse INGi laenu jaoks 150 000 euro suurune tagatis. Nimetatud tagatis anti CVSLi pankrotihaldurile 24. septembril 2008 tasuta.

(19)

Nagu juba nimetatud, oli CFV kuni oktoobrini 2005 VSLi kaubamärkide omanik.

(20)

5. oktoobril 2005 sõlmitud müügilepinguga müüs CFV need kaubamärgid [500 000 – 800 000] euro eest SA Interagorale. 700 000 euro maksmine pidi toimuma ühe [100 000 – 500 000]-eurose makse ja kümne [10 000 – 50 000]-eurose aastamaksena. Kõnealuse lepingu artikliga 7 antakse Vallooni piirkonnale ostueesõigus tingimusel, et SA Interagora või tema õigusjärglased plaanivad kaubamärgid, joonised, mudelid, müügiks olevad esemed müüa enne 5. oktoobrit 2010.

(21)

11. augustil 2008 läks VSLI-ks muutunud SA Interagora pankrotti ja CFV-le jäädi võlgu 280 000 eurot.

(22)

1. oktoobril 2008 kirjutas CVSLi pankrotihaldur alla vastastikuse mõistmise memorandumile CFC ja SPECIga (CVSLi tegevuse ülevõtjad), mis sisaldas ka VSLi Val Saint-Lamberti kaubamärkide ostmist [700 000 – 1 000 000] euro eest. Vallooni piirkond kasutas seejärel oma eelisostuõigust (5. oktoobri 2005. aasta lepingu artikkel 7) samas hinnas ja teavitas sellest pankrotihaldurit 7. novembril 2008. Seejärel sätestas ta CFV ja VSLi 29. jaanuaril 2009 sõlmitud lepingus järgmised tingimused:

(23)

Belgia ametiasutused teavitasid oma märkustes komisjoni, et 28. veebruaril 2012 algatatud saneerimismenetluse (4) tulemusel kahanes võlgu olev summa 280 000 eurolt 61 250 eurole, seda pärast saneerimismenetluse raames võetud otsust kahandada summat 43 750 euro võrra ja pärast menetluse elluviimise eel hüvitatud 105 000 eurot.

(24)

31. augustil 2009 andis Valloonia piirkond, mida esindas Sogepa, VSLile 7 aastaks 4,7 % intressiga 1,5 miljoni euro ulatuses laenu, et ettevõte saaks osta uued ahjud. See laen tagati VSLi hoonete esimese järgu hüpoteegiga, mis on Belgia ametiasutuste väitel laenust suurema väärtusega.

(25)

17. märtsil 2011 otsustas Vallooni piirkond teha VSLile 1,5 miljoni euro suuruse kapitalisüsti, et ettevõte saaks osta uued ahjud. Vahemikus 25. maist 2009 kuni 29. märtsini 2011 andis CFC (VSLi enamusaktsionär) kõnealusele ettevõttele kokku 5,2 miljonit eurot laenu.

(26)

Vahemikus 2010. aasta veebruarist kuni 2012. aasta novembrini sai VSL piiratud summasid hõlmava abi kaudu 197 503 eurot. 25. märtsil 2011 eraldas Sogepa ajutise halduri (Interim Manager) jaoks abi summas 97 785 eurot. 25. septembril 2012 nõudis Sogepa siiski abi tagasimaksmist koos intressidega, kui ta sai aru, et ületatud oli 200 000 euro suurune ülempiir, mis on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006 (5).

(27)

Cristal Parki projekti raames nähti ette VSLile kuuluvate hoonete keskkonnaohutuks muutmine riigi vahenditega.

(28)

20. augusti 2012. aasta kirjaga edastas Spaque (keskkonnakvaliteedi tagamise riigiasutus) pakkumuse, mis oli seotud VSLi hoonete omandamisega 2 040 000 euro eest, millest arvatakse maha veel kindlaks määramata keskkonnaohutuks muutmise kulud. 2 040 000 euro suuruse hinna määras 29. märtsil 2012 kindlaks sõltumatu ekspert Cushman & Wakefield, täpsustades, et ta ise ei ole võimeline hindama taastamise kulusid. 5. septembri 2012. aasta kirjaga andis VSL Spaque'ile teada keskkonnaohutuks muutmise kulude summa 219 470 eurot, mille kehtestas augustis 2012 ettevõte GEOLYS. Samas kirjas teavitas VSL Spaque'i ka oma nõusolekust müüa hooned hinnaga 2 040 000 eurot miinus 220 000 eurot. 13. detsembril 2012 müüdi kõnealused hooned Spaque'ile hinnaga 2 040 000 eurot miinus 220 000 eurole hinnatud keskkonnaohutuks muutmise kulud ehk seega 1 820 000 euroga. Belgia ametiasutuste 1. detsembril 2011 esitatud teatises hinnati puhastuskulud aga mitme miljoni euro suuruseks.

(29)

Enne kõnealust müüki 13. detsembril 2012 kiitis Seraingi linna munitsipaalnõukogu oma 10. septembri 2012. aasta istungil heaks kaks lepinguvariandi projekti, üks Spaque'i ja Seraingi linna vahel ning teine Seraingi linna ja SPECI vahel. Kõnealused projektid kirjeldavad Spaque'ile müüdud hoonete tulevase üleandmise tingimusi neile kolmele asutusele pärast keskkonnaohutuks muutmist.

(30)

Tänaseks on toimunud ainult 13. detsembri 2012. aasta müük. Seraingi munitsipaalnõukogu heakskiidetud ning põhjendustes 28 ja 29 nimetatud lepingu projektidega ette nähtud tehinguid ei ole ellu viidud. Keskkonnaohutuks muutmise tööd ei ole alanud.

(31)

Lisaks allkirjasid Spaque ja VSL 11. detsembril 2012 Val Saint-Lamberti kristallitehase ala ühe osa ajutise kasutamise lepingu. Kõnealuse lepingu kohaselt annab Spaque teatud tähtajaks ja tasuta VSLi kasutusse teatud hulga hooneid, mille omanikuks ta oli saanud (vt põhjendus 27). Vastutasuks võtab VSL endale kohustuse teha Spaque'iga koostööd, et edastada kogu teave, mis on kasulik ja vajalik renoveerimis- ja taastamistöödel.

(32)

Komisjon oli seisukohal, et kõik uuritavad meetmed kujutasid endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Mis puudutab meetmeid 1 (päästmisabi), 3 (tasuta tagatis) ja 4 (kaubamärkide kasutamine ja müük), siis oli komisjonil kahtlus seoses nende meetmete vastavusega turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttele. Mis puudutab meedet 5 (1,5 miljoni euro suurune laen), siis oli komisjonil kahtlusi seoses sellega, kas intressimäära võeti abi puhul arvesse. Komisjon ei olnud veendunud ka meetme 6 (kapitali suurendamine) samaväärses (pari passu) iseloomus ja selle vastavuses turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttele. Mis puutub meetmesse 7, mille alla on koondatud piiratud summat hõlmavad meetmed, siis ei olnud komisjon kindel, et iga meetme puhul peeti kinni eelnimetatud määrusega (6) kehtestatud tingimustest. Mis puudutab meedet 8 (hoonete müük ja mõne hoone tasuta kasutada andmine), siis oli komisjonil seoses hinnangulisi keskkonnaohutuks muutmise kulusid puudutava ebakindlusega kahtlusi VSLi Spaque'ile müüdud maa müügihinna abist välja jäämise suhtes. Komisjonis tekitas küsimusi ka abi sisaldumine tehingus, mis Spaque'i puhul tähendas hoonete VSLile tasuta kasutada andmist. Seoses meetmega 3 tahtis komisjon ka teada, kas CVSLi ja VSLi vahel oli majanduslik järjepidevus. Komisjonil oli kahtlusi ka kõigi meetmete siseturuga kokkusobivuse ja täpsemalt raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suunistega kokkusobivuse suhtes (7) (edaspidi „päästmis- ja ümberkorraldamissuunised”) (meetmed 1, 2 ja 3).

(33)

Belgia ametiasutused ei vaidlusta VSLi kvalifitseerumist raskustes olevaks äriühinguks alates 8. veebruarist 2012, kuupäevast, mil esitati saneerimismenetluse taotlus (mis, nagu näha, nähtub mitmete kõnealuste meetmete analüüsist). Samas on nad seisukohal, et VSL ei kvalifitseerunud varem raskustes olevaks äriühinguks, kuna VSL oli nende sõnul uus äriühing ja sai oma enamusaktsionärilt, see tähendab CFC-lt tingimusteta toetust vastavalt päästmise ja ümberkorraldamise suuniste lõigetele 10 ja 11 ning komisjoni otsustuspraktikale (8).

(34)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses oli komisjon seisukohal, et kõnealust laenu, mis anti raskustes olevale ettevõttele ilma igasuguse tagatiseta, võib käsitleda riigiabina, kuna VSL ei oleks sellistel tingimustel saanud laenu erapangast.

(35)

Belgia ametiasutused ei vaidlusta oma märkustes seda, et Vallooni piirkonna 3. aprillil 2012 eraldatud 1 miljoni euro suuruse sooduslaenu puhul on tegemist riigiabiga. Nad on aga seisukohal, et kõnealuse meetme puhul on tegemist päästmisabiga, mis on kooskõlas päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste punktiga 13 selles suhtes, et VSLi raskused on ettevõttesisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle. Ametiasutused selgitavad, et CFC ei saa oma tegevuse ja osaluste mitmekesisuse tõttu anda VSLile kõiki oma vahendeid. CFCi likviidne vara oli 2011. aasta eelarveaasta sulgemisest saadik oluliselt vähenenud ja see küündis 19. oktoobril 2012 vaid 130 000 euroni. Belgia ametiasutused meenutavad samuti, et CFC ei saanud enam VSLi raskusi lahendada kontserni vahendite kaudu, võttes arvesse, kui tihti CFC VSLile vahendeid eraldas (9,5 miljonit eurot alates VSLi loomisest), ja VSLi jätkuvalt pettumust valmistavaid finantstulemusi.

(36)

Samal ajal, lähtudes ühekordse abi põhimõttest, mille kohaselt meede 1 ei oleks vastavuses päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste punktiga 72 jj, kuna meetmed 3, 5, 6 ja 7 kujutavad endast päästmis- või ümberkorraldamisabi, on Belgia ametiasutused aga vastupidiselt seisukohal, et

(37)

Kuna kõnealuse meetme teatis võeti tagasi ja seda ei viinud ellu Belgia ametiasutused, siis ei käsitleta seda meedet käesolevas otsuses ja sellest lähtuvalt muutuvad Belgia ametiasutuste märkused selles osas ebaoluliseks.

(38)

Algatamisotsuses rõhutas komisjon, et tagatis summas 150 000 eurot anti tasuta raskustes olevale ettevõttele. CVSL oli sel ajal pankrotis. Sellega seoses näib, et tegemist on CVSLile antud eelisega, kuna ükski eraettevõtja ei oleks saanud tasuta tagatist.

(39)

Belgia ametiasutused ei võta seisukohta selle meetme riigiabiks kvalifitseerumise või mittekvalifitseerumise suhtes.

(40)

Muu hulgas täpsustasid Belgia ametiasutused, et tagatis anti haldurile, mitte pankrotis CVSLile. Seega jäävad nad seisukohale, et CVSLi ja VSLi vahel ei ole majanduslikku järjepidevust. Ametiasutused on seisukohal, et nad on piisavalt tõestanud CVSLi ja VSLi vahelise majandusliku järjepidevuse katkemist. Nad rõhutavad asjaolu, et kuna VSLile üle kantud varade väärtus on suurem ja täiesti eraldi CVSLi omanduses olevatest varadest, siis tuleb igasugune järjepidevus välistada.

(41)

Belgia ametiasutused tuletavad samuti meelde, et VSLi uued aktsionärid on alati soovinud siduda CVSLi ülevõtmise suuremahulise kinnisvara- ja turismiprojektiga Cristal Park. Ülevõtmise majanduslik loogika katkestab nende sõnul seega täielikult kristallitehase kasutamise CVSLi poolt, kes siiani tegeles ainult kristallitootmisega.

(42)

Algatamisotsuses sätestas komisjon, et VSLile antud kontsessiooni eest tasumise mehhanism, mis põhines VSLi tulevasel tulul enne intresside, maksude ja amortisatsiooni mahaarvamist, tundus sisaldavat majanduslikku eelist. Vallooni piirkond andis väärtuslikule varale kontsessiooni ilma ühegi tasu saamise tagatiseta olukorras, kus VSLi EBITDA oleks võinud olla eelnenud aastatega sarnaselt negatiivne, samuti loodeti kontsessiooniga saada üksnes inflatsiooniga kohandamisest tulevat kasumit (indekseerimine) ja sedagi muu hulgas alates kuuendast aastast. Eraettevõtja oleks tõenäoliselt valinud vähemalt kindlal ja usaldusväärsel alusnäitajal põhineva tasu määramise viisi, Algatamisotsuses peeti muuseas võimalikuks abi olemasolu kaubamärgi müügi tingimustes.

(43)

Belgia ametiasutused leiavad, et komisjon viitab alusetult VSLi eelkäijate halbadele tulemustele, kritiseerides moodust, kuidas arvutatakse tasu, mida Vallooni piirkond saab kaubamärkide litsentsi eest.

(44)

Belgia ametiasutuste arvates ei kujuta kaubamärkide kasutamise eest saadava tasu arvutamine EBITDA alusel kaubandusloogikat eiravat valikut. Selline valik on põhjendatud määral, mil EBITDA on raamatupidamisnäitaja, mis võimaldab Valloonia ametiasutustel mõõta selliste toodete kaubanduslikku edu, mille kaubamärke omatakse.

(45)

Belgia ametiasutused ei esitanud märkusi kaubamärkide tulevast müüki VSLile käsitlevate tingimuste kohta.

(46)

Algatamisotsuses väljendas komisjon kahtlust tagatise kvaliteedi suhtes. Komisjonile esitatud dokumentidest nimelt nähtus, et hüpoteek hõlmas vähemalt osaliselt VSLi tagastatavaid hooneid. Asjaomaste maatükkide väärtus ei olnud aga teada ja võis olla negatiivne. Seega tundus 4,7 % laenuintressimäär liiga madal. Nimelt tuleks sõltuvalt tagatise kvaliteedist lisada 1,778 % suurusele baasintressile 400 – 1 000 baaspunkti.

(47)

Belgia ametiasutuste väite kohaselt oli tagatiste väärtus ideaalne, kuna hõlmas laenu selle täies ulatuses. Nende hinnang põhines jaanuaris ja veebruaris 2009 agentuuri Marengo teostatud analüüsil.

(48)

Algatamisotsuses täheldas komisjon, et kapitali suurendamist ei otsustatud äriplaanist, vaid pelgalt finantsprognoosist lähtudes. Viimane ei hõlma aga mingeid selgitusi selle kohta, kuidas kavatseb ettevõtja taas jalule tõusta või tagada investorile ehk Vallooni piirkonnale kapitalisissemakse hüvitamise. Muu hulgas ei tundu Vallooni piirkond ja CFC olevat samas olukorras ega kandvat samu riske. Vallooni piirkond ei olnud enne meetme võtmist VSLi aktsionär ning seetõttu puudusid sel igasugused vastavad majandushuvid. CFC oli aga VSLi aktsionär, mistõttu oli VSLi majanduslik taastumine või vähemalt kahjumi kontrolli alla saamine tema huvides.

(49)

Belgia ametiasutused leidsid, et VSL ei olnud meetme võtmise ajal raskustes, sest selle enamusaktsionär usaldas ja toetas oma tütarettevõtjat rahaliselt täiel määral.

(50)

Nad heitsid komisjonile ette, et viimane võtab riigiabi olemasolu hindamisel aluseks investeeringu hilisema tasuvuse, mis on vastuolus Euroopa Liidu kohtupraktikaga.

(51)

Nende väitel oli kapitali sissemakse teisejärguline ja toimus CFC aktsionäride sissemaksetega samal ajal. Samal ajal lisatakse, et kuigi Vallooni piirkond ei olnud VSLi aktsionär, sai ta kapitali suurendamisest majandusliku eelise, sest tema huvides oli tegevuse toetamine eesmärgiga aidata ettevõtja taas jalule ning saada hiljem laenuhüvitist.

(52)

Ametliku uurimismenetluse otsuses täheldas komisjon, et VSL tundus olevat raskustes alates 2009. aastast, mistõttu ei olnud tal õigust seda liiki abi saada.

(53)

Belgia ametiasutuste arvamuse kohaselt ei tuleks VSLi käsitleda raskustes oleva äriühinguna, kuna tegemist on vähem kui kolm aastat tagasi asutatud uue äriühinguga, millel oli kuni saneerimismenetluseni oma enamusaktsionäri usaldus. Seepärast langevad asjaomased meetmed vähese tähtsusega abi käsitleva määruse kohaldamisalasse ning neid ei saa järelikult käsitleda abina.

(54)

Algatamisotsuses leidis komisjon, et Spaque võttis hoonete ostukohustuse nende taastamise kulusid teadmata.

(55)

Belgia ametiasutused selgitasid, et Valloonia piirkonna õigusaktidega piiratakse saastunud hoone omaniku kohustusi seoses keskkonnaohutuks muutmise kuludega varasema saastatuse puhul, samuti sõltuvalt saastunud hoonete asukohast territoriaalplaneerimise kavades. Belgia ametiasutused väitsid ühtlasi, et kuna VSLil lasus kohustus katta saastekulud, sai teda kohustada taastama tööstuskompleksi vaid määral, mis oli vajalik selle kooskõla tagamiseks vastava sektori territoriaalplaneerimise kavas märgitud kasutusotstarbega ehk tööstusliku otstarbega. Seepärast tuleb tööstuskompleksi keskkonnaohutuks muutmise kulusid analüüsida eesmärgiga tagada objekti kooskõla selle kasutusotstarbega müügi ajal, milleks oli käesoleval juhul tööstuslik otstarve. Belgia ametiasutuste arvamuse kohaselt sisaldub kuluanalüüs GEOLYSe aruandes. Seejärel lahutati kulud müügihinnast.

(56)

Lisaks selgitavad Belgia ametiasutused, et pärast seda, kui hooned ostis Spaque, teostati hoonete keskkonnaohutuks muutmisega seotud tööd avaliku sektori asutuse, s.o Spaque'i rahaliste vahenditega ehk avaliku sektori vahenditega. Keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste kohaselt ei kujuta avaliku sektori asutuse teostatavad puhastustööd viimasele kuuluval ühel või mitmel maatükil riigiabi.

(57)

Hoonete VSLile tasuta kasutada andmise kohta väidavad Belgia ametiasutused, et kasutusse andmine hõlmab erakapitalil põhinevale äriühingule SPECI kuuluvaid hooneid.

(58)

Komisjon ei saanud ühtegi märkust.

(59)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid, on siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

(60)

Asjaomasest sättest nähtub, et riigiabina on käsitletav meede, mis i) pärineb riigilt, st tegemist on riigi ressursside kasutamisega ning see on seostatav riigiga; ii) annab abisaajale majandusliku eelise; iii) on valikuline; iv) moonutab tõenäoliselt konkurentsi ja mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(61)

Belgia ei ole vaidlustanud päästmisabi (meede 1) käsitlemist abina. Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses võttis komisjon selle teadmiseks. Mis puutub meetmesse 2, siis võttis Belgia pärast ametliku uurimismenetluse algatamist oma teatise tagasi. Käesolevas otsuses meedet 2 seega ei analüüsita. See-eest vaidlustab Belgia meetmete 3–6 ning 7 ja 8 riigiabina käsitlemise, väites, et meetmed ei andnud abisaajale majanduslikku eelist või olid käsitletavad vähese tähtsusega abina.

(62)

Meetmed 1 (laen summas 1 miljon eurot), 3 (tagatis summas 150 000 eurot), 5 (laen summas 1,5 miljonit eurot) ja 6 (kapitali suurendamine 1,5 miljoni euro võrra) võttis Vallooni piirkonna kasuks Sogepa. Kuna tegemist on 100 % riigile kuuluva ettevõttega, võib selle vahendeid käsitleda riigi vahenditena ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (9).

(63)

Komisjon märgib, et VSL ja Vallooni piirkond sõlmisid lepingu, millega VSL sai Val Saint-Lamberti kaubamärkide kasutamiseks piiramatu ainuõigusliku kontsessiooni, ning korraldati nende müük. Asjaomane meede ning kaubamärkide tulevase müügi tingimused sisaldasid riigi ressursside kasutamist.

(64)

Belgia ametiasutuste edastatud teabe põhjal tundub ühtlasi, et abi, mis asutuste arvates kvalifitseerus vähese tähtsusega abina, andis samuti avaliku sektori asutus või ettevõte, olgugi et Belgia ei ole täpsustanud, kas tegemist oli Vallooni piirkondliku asutuse või Sogepaga. Igal juhul on tegemist riigi ressurssidega ning ka Belgia ametiasutused ei ole vaidlustanud, et meetmete puhul on tegemist riigiabiga.

(65)

Komisjon märgib, et Spaque on riiklikul kapitalil põhinev ettevõte, kes on Vallooni piirkondliku investeerimisettevõtte (SRIW) tütarettevõtja, ning Vallooni piirkond oli VSLi hoonete keskkonnaohutuks muutmiseks ette nähtud vahendid talle juba eraldanud (10). Asjaolu, et Spaque ostis maatükid VSLile ja andis neist osa tasuta kasutada, tähendab riigi vahendite olemasolu.

(66)

Seostatavust saab Euroopa Kohtu arvamuse kohaselt teha kindlaks mitme näitaja põhjal sõltuvalt juhtumi asjaoludest ja meetme võtmise tingimustest (11).

(67)

VSLi nimel tegutsenud kaks Vallooni piirkonna avalik-õiguslikku asutust – vastavalt Sogepa ja Spaque, võtsid punktis 2.2 osutatud meetmed.

(68)

Sogepa on riiklikul kapitalil põhinev äriühing, mille aktsiakapital kuulub 100 % Vallooni piirkonnale. Äriühing vastutab otsuste täideviimise eest, mis Vallooni piirkonna valitsus on vastu võtnud äriühingute tegevusse sekkumise ja sekkumiste haldamise valdkonnas. Sogepa loodi Vallooni terasetööstusettevõtte (SWS) ja Vallooni piirkonna aktsiaosalusi äriühingutes haldava ettevõtja (SOWAGEP) ühinemise tulemusel 1999. aastal.

(69)

Sogepa on vastutav Vallooni piirkonna valitsuse ees. Sogepa põhikirja artikli 3 lõikes 1 on sätestatud, et „äriühingu eesmärk on täita kõik ülesanded, mille annab Vallooni piirkonna valitsus. Selle käigus tagatakse muu hulgas Vallooni piirkonna valitsuse otsuste, mis käsitlevad äriühingute tegevusse sekkumist, täideviimine ning Vallooni piirkonna valitsuse või Sogepa enda aktsiaosaluse, kohustuste, ettemaksete või huvide haldamine äriühingutes”.

(70)

1991. aastal loodud Spaque tegeleb prügilatest ja mahajäetud tööstusaladelt pärineva saaste likvideerimisega. Tema kohustuste hulka kuulub nimekirja koostamine saastunud tööstuskompleksidest Vallooni piirkonnas. Spaque on Vallooni piirkondliku investeerimisettevõtte SRIW tütarettevõtja, kelle aktsiakapitalist kuulub 98,66 % Vallooni piirkonnale ning kelle põhieesmärk on aidata arendada Vallooni piirkonna majandust, toetades Vallooni või Valloonias tegutsevaid ettevõtteid, kes arendavad lisandväärtust andvaid tööstusprojekte või teenuseid.

(71)

2007. aasta juulis Vallooni piirkonna valitsuse ja Spaque'i vahel esialgu aastateks 2008–2012 sõlmitud (ja 2012. aasta oktoobris kuueks kuuks pikendatud) lepingu kohaselt viib Spaque täide toiminguid ülesannete raames, milleks on teda volitanud Vallooni piirkond. Seoses asjaomaste ülesannetega vastutab ta Vallooni piirkonna ees. Vallooni piirkond koostab muu hulgas esmatähtsate alade nimekirja ning määrab taastamise tarbeks erivolitused.

(72)

Asjaomast teavet silmas pidades märgib komisjon, et Vallooni piirkond võtab vastu otsused ning need viib täide Sogepa. Spaque'i puhul tundub, et Vallooni piirkonnal on volitatud ülesannete raames õigus sekkuda otse Spaque'i tegevusse.

(73)

Seepärast järeldab komisjon praeguses etapis, et vaadeldavate meetmete puhul on kasutatud riigi ressursse ja need on seostatavad riigiga.

(74)

Valikulisuse kriteerium on enesestmõistetavalt täidetud. Algatamisotsuses täheldas komisjon, et kõik vaadeldavad meetmed on võetud üheainsa äriühingu – VSLi (või meetme 3 puhul, kus tegemist oli 150 000 euro suuruse tagatisega, CVSLi pankrotihalduri) kasuks.

(75)

Järgmisena tuleks uurida majandusliku eelise olemasolu nii päästmisabi kui ka muude vaadeldavate meetmete puhul, võttes arvesse märkusi, mille esitasid algatamisotsuse kohta Belgia ametiasutused.

(76)

1 miljoni euro suuruses laenus (intressiga 3,07 %, mida suurendati 100 baaspunkti võrra tasu maksmiseks Sogepale) seisnenud päästmisabi andis VSLile majandusliku eelise. Laen anti ilma igasuguse tagatiseta raskustes olevale äriühingule, kes oli kaks kuud varem esitanud saneerimistaotluse (vt punkt 5.2.1). Ka Belgia ametiasutused on tunnistanud, et VSL ei oleks raskustes oleva äriühinguna mingil juhul saanud laenu erapangast. Seetõttu anti meetmega VSLile majanduslik eelis summas 1 miljon eurot (laenu väärtus).

(77)

Komisjon kahtles, kas asjaomane riiklik sekkumine on kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori kriteeriumiga.

(78)

Belgia ametiasutused ei käsitlenud oma märkustes majandusliku eelise küsimust, vaid keskendusid majandusliku järjepidevuse küsimusele CVSLi ja VSLi vahel.

(79)

Komisjoni käsutuses oleva viimase teabe kohaselt puudutas tagatis 300 000 euro suurust laenu, mille ING oli eraldanud CVSLi pankrotihaldurile. Tagatis anti summas 150 000 eurot ja see ei sisaldanud tasukohustust. Laenu eesmärk oli tagada CVSLi tegevuse jätkumine kuni ettevõtte võimaliku ülevõtmiseni.

(80)

Komisjon märgib, et Belgia ametiasutuste teabe kohaselt ei olnud tagatise andmise ajal huvitatud isikute vahel sõlmitud ega allkirjastatud ühtegi tagatislepingut. Seepärast on komisjoni käsutuses üksnes Sogepa 24. septembri 2008. aasta kiri ING-le, milles Sogepa kinnitab, et nõustub tagama tegevuse jätkumisest tekkida võiva kahjumi summas 150 000 eurot. Komisjon märgib, et Sogepa andis tagatise pankrotistunud äriühingu pankrotihaldurile ilma tasuta. Belgia ametiasutused teatasid muu hulgas, et ING seadis laenu tingimuseks tagatise saamise. Eelkirjeldatut arvesse võttes leiab komisjon, et riikliku sekkumiseta ei oleks laenu täies osas eraldatud. Komisjon märgib muu hulgas, et Vallooni piirkonnal ei olnud CVSLiga ühtegi vahetut juriidilist ega kaubanduslikku seost. Piirkond ei olnud ei vahetult ega Sogepa vahendusel kaudselt CVSLi aktsionär. Seepärast puudus piirkonnal kaubanduslik huvi CVSLile tasuta tagatise andmiseks.

(81)

Sellest järeldab komisjon, et tasuta tagatise andmine kujutas majanduslikku eelist CVSLile. Eelis on võrdne tasuga, mida eraettevõtja oleks nõudnud sarnastes tingimustes tagatise andmise puhul, mida Sogepa aga ei teinud.

(82)

Belgia ametiasutused märkisid, et pankrotihaldur maksis olemasolevatest vahenditest ja 150 000 euro suuruse tagatise realiseerimise järgselt 300 000 euro suuruse laenu täielikult tagasi 28. juulil 2009.

(83)

Seega vastab abisumma laenu intressimäära, mida CVSLi pankrotihaldur oleks tasunud turul riigitagatise puudumise korral, ja tagatise olemasolul tegelikult makstud intressimäära vahele.

(84)

Asjaomane lähenemisviis on kooskõlas komisjoni teatise (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes) (12) punktiga 4.2, milles on sätestatud järgmist: „Üksikgarantii puhul tuleb garantiiga antava toetuse rahaline väärtus arvutada garantii turuhinna ja tegelikult makstud hinna vahena. Kui turg ei paku garantiisid asjaomase tehinguliigi jaoks, ei ole garantii turuhind kättesaadav. Sellisel juhul tuleb abielement arvutada samal viisil nagu sooduslaenu toetusekvivalent, nimelt selle konkreetse turuintressimäära, mida kõnealune ettevõtja oleks ilma garantiita maksnud, ning riigigarantii abil saadud intressimäära vahena pärast kõigi garantiimaksete arvessevõtmist.”

(85)

Abisumma arvutamine toimub järgmise valemiga:

Abisumma = (14,59 % – 10,75 %) × 300 000 × 343/365 = 10 825,64 eurot

(86)

14,59 % saadakse järgmiselt: 4,59 % (Belgia baasintress 2008. aasta augustis) (13), millele lisatakse CVSLi olukorrast tulenevalt (ettevõtja reiting on CCC ning tagatis nõrk) (14)1 000 baaspunkti. 10,75 % on ING laenuintress ning 343 päeva on laenuperiood kuni selle täieliku tagasimaksmiseni.

(87)

Komisjon avaldas kahtlust, kas kaubamärkide müügi ja kasutamise eest VSLi makstavat tasu käsitlevad tingimused (tasumäär 1,5 % EBIDTAst esimesel viiel majandusaastal ja 5 % alates kuuendast majandusaastast) on kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori põhimõttega (15).

(88)

29. jaanuaril 2009. Vallooni piirkonna omanduses oleva Compagnie financière du Vali ja VSLi vahel sõlmitud leping sisaldab VSLile kaubamärkide ainukasutusõiguse andmist ning nende ostutingimusi (vt põhjendust 19 jj).

(89)

Komisjon märgib, et kaubamärkide ainukasutusõigus on allutatud tingimustele, mida eraettevõtja ei oleks kehtestanud. Vallooni piirkond nõudis nimelt VSLilt vastutasuks järgmist: „Vallooni piirkond võib ainulitsentsi igal ajal ja ette teatamata tühistada juhul, kui VSL (või selle õigusjärglased) ei suuda tagada Seraingis asuvas Val-Saint Lamberti tööstuskompleksis suure lisandväärtusega kristallesemete tootmist, kasutades tööjõudu, mis moodustab vähemalt 60 % täistööajale taandatud töötajatest, v.a CVSLi pankrotikuupäeva seisuga majanduslikel kaalutlustel koondatud töötajad.” Komisjoni arvates kohustab Vallooni piirkond VSLi tagama vastutasuks ainulitsentsi eest tootmise Seraingi tööstuskompleksis ja eelnevalt kindlaks määratud tööhõivetaseme säilitamise. Nimetatud tingimused mõjutasid litsentsi eest makstud tasu ja kaubamärkide hilisemat müügihinda.

(90)

Komisjoni arvates langetasid poliitilised tingimused (tegevuse ja teatava tööhõivetaseme säilitamine Seraingis) litsentsi kasutamistasu ja müügihinda. Seega ei saa tasumäära 1,5 % EBIDTAst esimesel viiel majandusaastal ja 5 % alates kuuendast majandusaastast pidada turutingimustele vastavaks tasuks. Ka 2008. aasta oktoobris ülevõtmismenetluse raames ülevõtjate pakutud hinda [700 000 – 1 000 000] eurot ei saa käsitleda turuhinnana eespool nimetatud tingimuste tõttu, mida turumajanduse tingimustes tegutsev erainvestor ei oleks kehtestanud ning mis võis panna osa investoreid pakkumuse tegemisest loobuma.

(91)

Kaubamärkide kasutamisega seotud abisumma võrdub järgmisega: tasu, mida oleks pakkunud erainvestor ilma Vallooni piirkonna kehtestatud poliitiliste tingimusteta, millest lahutatakse tegelikult makstud tasu. Sissenõudmismenetluse raames on Belgia ametiasutused kohustatud nimetama sedalaadi hindamiseks pädeva sõltumatu eksperdi, kes valitakse avaliku ja läbipaistva menetluse käigus ja kelle nimetamine toimub komisjoni nõusolekul. Ekspert koostab uuringu, mis võimaldab määrata kindlaks üldkasutatavatele meetoditele vastava ning intellektuaalse omandi haldamise puhul vastuvõetava tasu.

(92)

Müügiga seotud meedet ei viidud VSLi pankrotistumise tõttu kunagi ellu. Kaubamärkide müüki ei toimunud, mistõttu on nende omanik senini Vallooni piirkond. Kuna meedet ellu ei viidud, ei nõua komisjon meetmega saadud abi tagastamist.

(93)

Komisjon avaldas kahtlust seoses laenutagatise ja intressimääraga. Komisjon leidis nimelt, et tagatiseks olevate maatükkide väärtus võis olla väiksem või isegi negatiivne, kuna kas kõik maatükid või osa neist tuli muuta puhastamisega keskkonnaohutuks.

(94)

Komisjon täheldab talle esitatud dokumentide põhjal, et hüpoteek hõlmas vähemalt osaliselt VSLi hooneid, mis tuleks müügi korral taastada ja keskkonnaohutuks muuta. Belgia ametiasutused väitsid oma vastuses, et eksperdiaruande koostamise kuupäeval ei kehtinud asjaomaste hoonete suhtes ühtegi õiguslikku kohustust. Seepärast ei tulnud hoonete väärtuse määramisel võimalikke keskkonnaohutuks muutmise kulusid arvesse võtta.

(95)

Algatamisotsust käsitlevate märkuste raames esitasid Belgia ametiasutused Marengo eksperdibüroo 2009. aasta jaanuaris ja veebruaris koostatud arvamuse, mille kohaselt hinnati hüpoteegiga koormatud kinnisvara müügiväärtus 3 137 000 eurole. Vabatahtliku avaliku enampakkumise korral oleks nimetatud vara väärtus olnud 2 871 000 ja kiirendatud avaliku enampakkumise korral 1 915 000 eurot. Belgia ametiasutuste järelduste kohaselt oli tagatise väärtus väga hea, kuna see kattis laenu täielikult.

(96)

Muu hulgas on 31. detsembril 2009 lõppenud finantsaasta aruandele lisatud juhatuse aastaaruandes täpsustatud, et Marengo arvamuses, mille eesmärk oli hinnata VSLi kinnisvara väärtust 2009. aastal, märgiti kindlaksmääratud väärtuse kohta, et see on täpne vaid juhul, kui maatükid ja hooned muudetakse keskkonnaohutuks. Seda ei ole aga seni tehtud. Seejärel viidatakse aruandes asjaolule, et VSL sai ostupakkumise summas 2 000 000 eurot kõigile korras olevatele maatükkidele ja hoonetele ettevõtjalt, kelle ülesanne on arendada Cristal Parki projekti. Et tegelikku olukorda paremini arvesse võtta, otsustas juhatus seejärel kajastada bilansis üksnes väärtust, mis vastas ostupakkumisele, mis on keskkonnaohutuks muudetud maatükkide ja hoonete kiirmenetluse korras ja vabatahtliku avaliku enampakkumise korras müümise vahepealne väärtus.

(97)

Seetõttu leiab komisjon, et sõltumatu eksperdi hinnangu ja ostupakkumise valguses on tagatisväärtused hinnatud liiga kõrgeks.

(98)

Muu hulgas ei ole Belgia ametiasutused suutnud esitada komisjonile ettevõtja raamatupidamise vahearuannet seisuga 31. august 2009, mis on laenu väljastamise kuupäev. Põhjusena on nimetatud 2009. aasta suvel aset leidnud arvutisüsteemide riket. Komisjonil puudub ülevaade ettevõtja finantsolukorrast seisuga 31. august 2009, kuid vaadelda saab seisu 31. detsembril 2009. Nimetatud kuupäeval oli VSLi kahjum 2 miljonit eurot ning algne põhikapital 2 miljonit eurot. Ettevõtjal oli ka 3 miljoni euro eest kaubavarusid ning 5,759 miljoni euro ulatuses võlgu. VSLi EBIDTA oli negatiivne. Seepärast järeldab komisjon Belgia muude näitajate puududes, et VSL oli oma enamusaktsionäri korrapärastest sissemaksetest hoolimata pingelises finantsolukorras. Komisjon leidis, et eespool toodud raamatupidamisandmete valguses oli VSLi reiting vastavalt komisjoni teatisele viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (edaspidi „viitemäärasid käsitlev määrus”) (16) laenukuupäeval CCC.

(99)

Komisjon märgib, et Belgia ametiasutused kehtestasid 31. augustil 2009 antud laenu intressiks 4,7 %. Viitemäärasid käsitlevas teatises on nähtud ette 400 baaspunkti lisamine Belgia suhtes laenukuupäeval kehtivale 1,77 %-le (17), kuna vaadeldava ettevõtja reitingu võib hinnata CCC-le ja tagatise taseme kõrgeks. Kokku on intress 5,77 % (1,77 % + 400 baaspunkti).

(100)

Komisjon täheldab, et 31. augustil 2009 Vallooni piirkonna (Sogepa isikus) seitsmeks aastaks antud laenu intressimäär 4,7 % peaks teatise järgi olema 5,77 %, mistõttu komisjon teeb järelduse VSLile kasu toova abielemendi olemasolu kohta.

(101)

Abi väärtus on 1,07 %, st kahe intressimäära vahe (5,77 – 4,7 %), mis teeb aastas 16 050 eurot.

(102)

Komisjon väljendas kahtlust meetme pari passu olemuse suhtes ning lõpuks selle suhtes, kas meede on kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori kriteeriumiga – ühelt poolt ettevõtja finantsseisundi tõttu kapitali suurendamise hetkel ning teiselt poolt Belgia ametiasutuste poolt meetme põhjendamiseks esitatud dokumentide liigse üldsõnalisuse tõttu.

(103)

Belgia ametiasutused leidsid oma märkustes, et komisjon ei tohiks võtta aluseks investeeringu hilisemat tasuvust, et jõuda järeldusele riigiabi olemasolu kohta. Samuti märgiti, et isegi kui piirkond ei olnud VSLi aktsionär, oli tegemist olulise võlausaldajaga (vt meede 4), mistõttu oldi huvitatud VSLi tegevuse säilimisest.

(104)

Komisjon täheldab aga, et kui CFC-l on omaenda tütarettevõtja suhtes võlanõue, siis Vallooni piirkond on maksnud sisse uut kapitali. Vastupidiselt Belgia ametiasutuste väidetule ei ole Vallooni piirkonna 17. märtsi 2011. aasta ning aktsionäri CFC sekkumised samaaegsed. CFC 5,2 miljoni euro suurune abi koosnes tegelikult mitmest ettemaksest, mis tehti 25. mail 2009 ja 29. märtsil 2011. Muu hulgas ei ole Vallooni piirkond ja CFC samas olukorras ega kanna samu riske. Enne meetme võtmist ei olnud Vallooni piirkond VSLi aktsionär. CFC oli aga VSLi aktsionär, mistõttu oli VSLi majanduslik taastumine või vähemalt kahjumi kontrolli alla saamine tema huvides. Seepärast leiab komisjon, et kapitali suurendamist ei saa käsitada vastavana pari passu põhimõttele.

(105)

Asjaolust, et Vallooni piirkond oli andnud kaks aastat varem laenu, ei piisa kapitali suurendamise otstarbekuse õigustamiseks. Järjest raskemas finantsseisus olevasse ettevõtjasse (vt punkt 5.2.1) tehtud 1,5 miljoni euro suuruse lisainvesteeringu otstarbekuse õigustamiseks ei piisa ka asjaolust, et Vallooni piirkonna võlanõue oli ühelt poolt algselt 280 000 eurot (see oli nähtavasti kapitali suurendamise hetkel väiksem, kuna Belgia ametiasutuste väite kohaselt on VSL maksnud võlga alates 5. oktoobrist 2008 tagasi 35 000 euro kaupa aastas) ja teiselt poolt andis piirkond 2009. aastal laenu summas 1,5 miljonit eurot.

(106)

Komisjon täheldab lisaks, et kapitali suurendamist ei otsustatud äriplaanist, vaid pelgalt üheleheküljelisest finantsprognoosist lähtudes. Viimane ei hõlma aga mingeid selgitusi selle kohta, kuidas kavatseb ettevõtja taas jalule tõusta või tagada investorile ehk Vallooni piirkonnale tasu kapitali eest. Samas nähtus juba ajavahemikust 2008–2009, et ettevõtja oli pingelises majanduslikus ja finantsolukorras (vt meede 4). Pelk käibe suurendamine üksi ei õigusta kapitali suurendamist 1,5 miljoni euro võrra, võtmata arvesse muid kriteeriume, nagu EBITDA või ettevõtja võlakoormus.

(107)

Seepärast ei saa kapitali suurendamist võrrelda turumajanduse tingimustes tegutseva erainvestori käitumisega, vaid 1,5 miljoni euro suuruse abiga, mis kattis täielikult kapitali suurendamise.

(108)

Meede 7 koondab VSLile antud eeliseid kokku summas 197 503,04 eurot. Komisjoni arvates ei tuleks neid pidada aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ega seega abiks, võttes arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (18) jõustumist. Selle artiklis 7 on nähtud ette, et määrust kohaldatakse enne selle jõustumist antud abi suhtes, kui see abi vastab määruse tingimustele.

(109)

Abisaaja ei ole ettevõtja, kelle majandusvaldkond kuulub nimetatud määruse artiklis 1 loetletud erandite hulka. Belgia ametiasutused kinnitasid kooskõlas määruse artikli 3 lõikega 1, et piirkonna võetud meetmete kogusumma ei ületa 200 000 eurot kolme eelarveaasta jooksul. Määruse artiklis 6 sätestatud järelevalveülesannet teostas Sogepa. Komisjon järeldab sellest, et vaadeldavad meetmed täidavad määruse tingimusi. Lisaks võib vaadeldavaid meetmeid tänu nende vormile (toetused) pidada määruse artikli 4 tähenduses läbipaistvaks. Ning lõppeks ei välista kehtiv määrus vastupidiselt eelmisele määrusele vähese tähtsusega abi andmist raskustes olevatele ettevõtjatele.

(110)

Seetõttu ei loeta vaadeldavaid meetmeid aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ega seega abiks.

(111)

Komisjon avaldas kahtlust, et Spaque'i ostetud maatükkide ja hoonete müügihind 2 040 000 eurot ei kujutanud endast turuhinda. Selle põhjuseks oli ebakindlus seoses VSLi puhastustööde maksumuse hindamisega. Komisjonil oli küsimusi ka Spaque'i hoonete tasuta VSLile kasutada andmise kohta.

(112)

Komisjoni arvates hargnes sündmustik järgmiselt:

(113)

Komisjoni käsutuses oli kaks dokumenti, mis sisaldasid kahte erisugust hinnangut keskkonnaohutuks muutmise maksumuse kohta.

(114)

Belgia ametisasutused põhjendasid 2011. aasta ringkirjast kõrvalekaldumist järgmiselt. Esmalt leiavad nad, et ringkiri ei käsitle puhastus- ega keskkonnaohutuks muutmise töid objekti ohutuse tagamiseks praeguse tööstustegevuse raames, vaid selle eesmärk on võimaldada arendada välja temaatilist äriparki, kasutades selleks objekti tulevasele kasutusotstarbele vastavaid majapidamis-, kaunistus- ja meelelahutusvahendeid. Nende väite kohaselt oli tegemist üksnes sisemise ringkirjaga, mida ei koostanud kvalifitseeritud ekspert, milles lisaks käsitleti osaliselt maatükke, mida ei müüdud Spaque'ile. Belgia ametiasutused täpsustasid lõpuks, et ringkiri põhines eelanalüüsil, mille eesmärk oli selgitada välja võimalik saastatus ja seda kirjeldada. Ringkirjas oli ühtlasi öeldud, et koostamisel oli iseloomustav uuring (19).

(115)

Seejärel väitsid Belgia ametiasutused, et 2011. aasta ringkirjas loetletud hooned ei ole tuvastatavad ning selgitasid, et kuna nende kogupindala on +/– 67 000 m2, siis see arvnäitaja on 13. detsembri 2012. aasta müügiaktis osutatud hoonete pindalast (50 299 m2) suurem. Nende väitel põhjendab väiksemat puhastustööde maksumust 17 000 m2 suurune erinevus. Belgia ametiasutused märkisid ühtlasi, et endise tööstuskompleksi keskhooneid (hooned nr 18, 19, 22 ja 22A) Spaque'ile ei müüdud, need jäid VSLi omandisse. Nimetatud hoonetesse oli kogunenud tööstustegevusest põhjustatud saastus.

(116)

Komisjon täheldab kõigepealt, et müügihinna prognoosi on 2012. aasta mais teinud sõltumatu eksperdibüroo. Selle kohaselt on müügihind 2 090 000 eurot. Aruandes on ka öeldud, et keskkonnaohutuse tagamise kulude hindamisega tegeleb tööstuskompleksi praeguse omaniku volitatud spetsialiseeritud uuringubüroo. Puhastuskulusid hindas ka GEOLYSe büroo kvalifitseeritud sõltumatu ekspert.

(117)

23. mai 2014. aasta vastuses kinnitasid Belgia ametiasutused, et GEOLYSe aruandes hinnatud maatükid ja hooned olid tõepoolest samad, mis pidid 13. detsembril 2012 minema müüki. Muuseas märkisid Belgia ametiasutused, et Valloonia piirkonna õigusaktidega piiratakse hoone omaniku kohustusi varasema saastatuse korral, samuti seoses saastunud hoonete asukohaga territoriaalplaneerimise kavades. Seepärast tuleb võtta arvesse tööstuskompleksi keskkonnaohutuks muutmise puhul üksnes selliseid kulusid, mille eesmärk on tagada objekti kooskõla selle kasutusotstarbega müügi ajal, milleks oli käesoleval juhul tööstuslik otstarve. Komisjon märgib, et GEOLYSe kirjas on selgesõnaliselt öeldud, et kulusid on hinnatud tööstusliku otstarbe seisukohast.

(118)

Eespool nimetatud põhjustel järeldab komisjon, et VSL müüs hooned Spaque'ile (eksperdi analüüsitud müügihinnaga, millest lahutatakse GEOLYSe analüüsitud keskkonnaohutuks muutmise kulud) turuhinnaga ning müük ei sisalda seega abi tunnuseid.

(119)

Teatavate hoonete tasuta kasutusse andmist Spaque'i poolt põhjendavad Belgia ametiasutused VSLi kohustusega teha Spaque'iga koostööd igasuguse kasuliku ja vajaliku teabe jagamisel renoveerimis- ja keskkonnaohutuks muutmise tööde kohta.

(120)

Esmalt märgib komisjon, et Belgia ametiasutused on oma märkustes nimetanud hoonete omanikuna SPECI-t. Tasuta kasutusse andmise lepingu sõlmisid aga Spaque ja VSL, SPECI lepinguosaline ei olnud. Muu hulgas ei esitanud Belgia ametiasutused tõendeid hoonete kuulumise kohta SPECI-le.

(121)

Komisjon täheldab esiteks, et põhjendus ei sisalda ühtki elementi, mille eesmärk oleks analüüsida, kas üürisumma, millest Spaque vabatahtlikult loobus, võrdub VSLi võetud kohustuse summaga. Belgia ametiasutused ei esitanud mingeid üksikasju nimetatud kohustuse korralduslike aspektide või täitmise tõhususe kohta.

(122)

Seepärast leiab komisjon, et 11. detsembri 2012. aasta lepingus nimetatud maatükkide, mis on osa tööstuskompleksist Cristalleries du Val Saint-Lambert, ajutiselt tasuta kasutusse andmine kujutas eelise andmist VSLile.

(123)

Abisumma on üürisumma, mida VSL oleks pidanud turutingimustel maksma. Nimetatud summa kindlakstegemiseks tuleb võtta aluseks Belgia pädevate asutuste (s.o Belgia katastri-, registri- ja maa-ameti) (indekseeritud) määratud maamaks iga väljaüüritud hoone kohta vastavalt üüriperioodile. Indekseeritud maamaks määratakse viisil, mis kajastab kinnisvaraomandi keskmist puhastulu aastas üüriturgu arvesse võttes, mis on komisjoni arvates mõistlik alus vaadeldava omandi üüriväärtuse hindamiseks. Tagasinõudmismenetluse raames võivad Belgia ametiasutused kvalifitseeritud sõltumatu eksperdi arvamuse alusel, mille komisjon kinnitab, esitada tõendeid selle kohta, et vaadeldava omandi iseärasuste arvessevõtmiseks on vaja nimetatud summat korrigeerida.

(124)

Konkurentsi ja liikmesriikide vahelise kaubanduse mõjutamise kohta täheldab komisjon, et Euroopa Liidus on palju kristalli- ja kristallesemete (mõeldud kas praktiliseks kasutamiseks või siis kunsti- ja luksustoodeteks) tootjaid. Belgia edastatud teabe kohaselt tegelevad kasvõi osaliselt VSLiga sarnase tootmisvaldkonnaga näiteks järgmised ettevõtjad: Baccarat (Prantsusmaa), Saint-Louis (Prantsusmaa), Lalique (Prantsusmaa), Daum (Prantsusmaa), Arc International (Prantsusmaa), Montbronn (Prantsusmaa) ja Bohemian glassworks (Tšehhi Vabariik). Komisjon märgib, et nimetatud ettevõtjad ja muud turuosalised kauplevad oma toodanguga liikmesriikide vaheliselt.

(125)

Eeskätt seoses meetmega 3 (tagatis summas 150 000 eurot) ja meetmega 5 (laen summas 1,5 miljonit eurot) jääb abisumma alla vähese tähtsusega abi piirmäära, olenemata sellest, et teatavate andmete puudumisel ei ole seda võimalik praegu täpselt välja arvutada. Siiski leiab komisjon, et meedet ei saa pidada vähese tähtsusega abiks ja see mõjutab liikmesriikide vahelist konkurentsi. 2008. ja 2009. aastal võetud meetmeid ei saa kvalifitseerida vähese tähtsusega abina seepärast, et kuni 31. detsembrini 2013 kehtinud määruse kohaselt (20) ei olnud raskustes äriühingutel õigust seda liiki abi saada. CVSL oli tagatise saamise hetkel likvideerimisel. Uus, 1. jaanuaril 2014 jõustunud määrus (21) kehtib eelmisega sarnaselt üksnes läbipaistva abi suhtes. Vaadeldavat tagatist aga läbipaistvaks pidada ei saa. Määruse artikli 4 lõike 6 punktis a on öeldud järgmist: „Tagatistena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui […] abisaaja suhtes ei ole algatatud kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust […].” Nagu eespool öeldud, oli CVSL tagatise saamise hetkel likvideerimisel. Mis puutub laenu, on artikli 4 lõike 3 punktides a ja b öeldud järgmist: „Laenudena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui […] abisaaja suhtes ei ole algatatud kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ja […] laen on tagatud tagatisega, mis katab vähemalt 50 % laenust ning laenu summa on 1 000 000 eurot viieks aastaks või 500 000 eurot […] kümneks aastaks.” Viimane tingimus ei ole vaadeldava laenu puhul täidetud.

(126)

Muu hulgas leiab komisjon, et riigiabi mõiste ei sisalda eeldust, et konkurentsi moonutamine või kaubanduse mõjutamine peaks olema märgatav või konkreetne. Asjaolu, et abisumma on väike või et abisaaja on pigem väiksemat sorti ettevõtja, ei välista automaatselt konkurentsi moonutamist või tõenäolist moonutamist, v.a juhul, kui tõenäosus on pelgalt hüpoteetiline. Käesoleval juhul ei ole nimetatud tõenäosus hüpoteetiline põhjenduses 124 kirjeldatud turuolukorda arvesse võttes. Belgia ametiasutuste väite kohaselt tegutseb Euroopas ja väljaspool umbes nelikümmend kristalliettevõtjat. Val Saint-Lambert tegutseb kristallserviiside või kristallist lauakaunistuste turul. Alates hetkest, mil tarbijal on võimalik valida mitme sarnase toote vahel (näiteks VSLi või kellegi muu toodetud teise kaubamärgiga karahvin) kujutab ühele turul tegutsevale tootjale mis tahes abi andmine konkurentsi moonutamist.

(127)

Komisjon järeldab seega, et vaadeldavad meetmed (v.a meede 7) kujutavad endast abi, mis tõenäoliselt mõjutab konkurentsi ja liikmesriikide vahelist kaubandust.

(128)

Komisjon järeldab, et kõik vaadeldavad meetmed, v.a meede 7, ning VSLi hoonete müük Spaque'ile (osa meetmest 8) kujutavad riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(129)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 osutatud riigiabi keeld ei ole ei absoluutne ega mittetingimuslik. ELi toimimise lepingu artikli 107 lõiked 2 ja 3 kujutavad näiteks juriidilist alust, mis võimaldab pidada teatavat abi siseturuga kokkusobivaks. Käesoleval juhul tuleks eeskätt analüüsida, kas vaadeldavaid meetmeid võib pidada kokkusobivaks ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 alusel, kohaldamaks päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste kriteeriume. Selleks tuleb esmalt kindlaks teha, millises ajavahemikus võib pidada CVSLi ja VSLi raskustes olevaks äriühinguks.

(130)

2008. aasta septembris võetud meetme 3 puhul on muuseas samuti vaja kindlaks teha, kas maksevõimetu CVSLi ja VSLi moodustanud ülevõtjatele üleantud tegevuse vahel esines majanduslik järjepidevus – see võimaldab omakorda kindlaks teha, kas VSL sai tänu meetmele eeliseid. Nimetatud analüüs mõjutab meetmete 3 ja 1 kokkusobivuse analüüsi.

(131)

Tuleb teha kindlaks, millises ajavahemikus võib pidada CVSLi ja VSLi raskustes olevateks äriühinguteks.

(132)

Belgia ametiasutused ei vaidlustanud oma märkustes CVSLi kvalifitseerumist raskustes olevaks äriühinguks 2008. aasta septembris tagatise saamise ajal (meede 3), kuid nende väitel on asjaomase meetme abisaaja CVSL ja mitte VSL.

(133)

Nende arvates saab VSLi lugeda raskustes olevaks äriühinguks alles alates 8. veebruarist 2012, mil esitati saneerimistaotlus. Belgia ametiasutuste väitel ei saanud VSLi enne seda raskustes oleva äriühinguna käsitleda seetõttu, et tegemist oli uue äriühinguga, kes sai mittetingimuslikku toetust oma enamusaktsionärilt CFC-lt kooskõlas päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste punktidega 10 ja 11 komisjoni otsustuspraktika kohta.

(134)

Komisjon täheldab, et meetme 3 võtmise ajal oli CVSL pankrotis (alates 11. augusti 2008. aasta kohtuotsusest).

(135)

Meetmete 5, 6 ja 8 puhul toetusid Belgia ametiasutused Saabi kohtuasjale (22), põhjendamaks, et VSL ei olnud raskustes. Nad esitasid VSLi ja selle enamusaktsionäri CFC finantsvooge kajastava sünteetilise konto väljavõtte, tõestamaks et CFC käitumist võib võrrelda General Motorsi omaga, kes jätkas kahjumi tasakaalustamiseks oma tütarettevõtja Saabi toetamist kapitalisüstidega ja likviidsusega, millest tulenevalt välistas komisjon Saabi käsitlemise raskustes oleva äriühinguna suuniste tähenduses (vt otsuse põhjendus 59).

(136)

Alates 25. maist 2009 tegi CFC tõepoolest lisaks ülevõtmiseks makstud kapitalile korrapäraseid kapitalisüste rohkem kui 8 miljoni euro eest, mistõttu ei saa esimeses etapis pärast CVSLi varade likvideerimist VSLi käsitleda raskustes oleva äriühinguna päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste punktide 12 ja 13 alusel. Nimetatud ajavahemikul oli VSLi enamusaktsionär suuteline VSLi korrapäraste sissemaksetega toetama, tõestades sellega, et oli võimeline võtma ettevõtja raskused enda kanda. Seepärast leiab komisjon, et ajavahemikus 2009. aasta jaanuarist kuni 2012. aasta veebruarini ei vastanud VSL raskustes oleva äriühingu kriteeriumidele suuniste tähenduses.

(137)

Alates 2012. aasta veebruarist käivitus VSLi suhtes taas kohtulik saneerimismenetlus. Belgia ametiasutused tõestasid muu hulgas, et CFC ei suutnud siis enam oma tütarettevõtjat toetada. Algatamisotsuses märgiti, et CFC likviidsustase oli 1,26 miljonit eurot ning samaväärse summa eraldamine (mis oli VSLi päästmiseks minimaalselt vajalik) oleks kaotanud ettevõtja kogu likviidsuse. Seepärast tuleb lugeda VSL raskustes olevaks äriühinguks päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste punkti 10 alapunkti c tähenduses päästmisabi andmise ajal (meede 1) 2012. aasta aprillis.

(138)

Kokkuvõttes leiab komisjon, et CVSL oli raskustes ajavahemikus 11. augustist 2008 (pankrotiotsuse kuupäev) kuni 2008. aasta novembri lõpuni (VSLi asutamise akt). VSL tuleks lugeda raskustes olevaks äriühinguks ajavahemikus 9. veebruarist 2012 (saneerimismenetluse algatamise kuupäev) kuni 14. oktoobri 2013. aasta kohtuotsuseni (pankrotiotsuse kuupäev).

(139)

Seega loetakse CVSL ja VSL raskustes olevateks äriühinguteks meetmete 1 ja 3 võtmise ajal. Nende kokkusobivust tuleb seepärast analüüsida suuniste alusel.

(140)

Belgia ametisasutuste väitel on abi päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste alusel kokkusobiv. Komisjon on aga vastupidisel seisukohal ning leiab, et suuniste punktis 72 jj ette nähtud ühekordse abi põhimõte ei ole täidetud. VSL sai kokkusobimatut päästmisabi 2008. aasta septembris (vt põhjendus 141). Seega ei olnud ettevõtjal õigust saada uut abi enne 2018. aastat. Belgia ametiasutused kinnitasid lisaks, et 1 miljoni euro suuruse laenu kohta esitati 5. novembril 2013 pankrotihaldurile nõudeavaldus Sogepa kasuks. Nõue oli kirjendatud VSLi kohustuste osasse, kuid see oli nimetatud kuupäevaks täitmata. Seega ei makstud laenu tagasi kuue kuu jooksul pärast laenu saamist, nagu on nõutav suuniste punkti 25 alapunkti a kohaselt. Seega leiab komisjon, et 3. aprilli 2012. aasta päästmisabi, mis on võrdne laenusummaga 1 miljon eurot, on ühisturuga kokkusobimatu.

(141)

Punktis 5.2.1 leidis komisjon, et CVSL oli tagatise saamise ajal raskustes. Tagatise tasuta saamisest tingitud abielementi saab seega pidada kokkusobivaks üksnes juhul, kui täidetud on päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste tingimused. Nagu eespool kirjeldatud, anti tagatis aga tasu maksmise kohustuseta. Päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste punkti 25 alapunkti a kohaselt tuleb laenutagatistena antud likviidsustoetuse puhul laenult võtta „intressi, mis on vähemalt võrreldav heas majanduslikus olukorras olevatelt äriühingutelt võetava intressiga”. Hoolimata vastavast konkreetsest teabenõudest, ei esitanud Belgia ametiasutused andmeid tagatise lõppemise kohustuse täitmise kohta hiljemalt kuue kuu jooksul (suuniste punkti 25 alapunkt a). Seepärast leiab komisjon, et tagatise tasuta saamisega seotud riigiabi elementi ei saa pidada ühisturuga kokkusobivaks päästmisabiks, samuti ei saa seda lugeda kokkusobivaks muudel alustel.

(142)

Et 2008. aastal võetud meede 3 on kokkusobimatu päästmisabi, on vaja kindlaks teha, kas likvideeritava CVSLi ja ülevõtjate vahel, kes moodustasid VSLi, esines majanduslik järjepidevus – see võimaldab omakorda kindlaks teha, kas VSL sai tänu meetmele eeliseid.

(143)

Algatamisotsuses tõstatas komisjon küsimuse, kas CVSLi ja VSLi vahel sai olla majanduslik järjepidevus ehk teisisõnu, kas CVSLi ülevõtjad (kes asutasid VSLi) võisid võtta üle 2008. aasta septembris saadud tagatise summas 150 000 eurot. Vastava analüüsi järeldused sõltuvad sellest, millisele üksusele langeb tagasimaksmise kohustus abi kokkusobimatuks kvalifitseerimise korral, ning meetme 1 kokkusobivust ühekordse abi põhimõttega käsitleva analüüsi tulemustest.

(144)

Belgia ametiasutuste väitel on asjaomasest meetmest abisaaja CVSL ja mitte VSL ning CVSLi ja ülevõtjate vahel ei esinenud majanduslikku järjepidevust.

(145)

Kohtupraktikast, mis käsitleb kohustust nõuda tagasi raskustes olevale äriühingule antud abi, nähtub, et abi tagastamiskohustust võib laiendada uuele äriühingule, kellele vana äriühing kandis üle osa oma varast, kui see ülekandmine võimaldab tuvastada kahe äriühingu vahelise majandusliku järjepidevuse (23). Ei saa välistada, et abi tagastamise kohustus laieneb mõnele muule üksusele. Sel juhul tuleb teha kindlaks, et nimetatud üksus on tegelik abisaaja vahetult kahe üksuse vahelisest majanduslikust järjepidevusest tingituna.

(146)

Euroopa Kohtu 8. mai 2003. aasta otsuses liidetud kohtuasjades C-328/99 ja C-399/00: Itaalia vs. komisjon (24) on öeldud, et eelmise ettevõtja ja uute struktuuride majanduslikku järjepidevust saab teha kindlaks mitme kindla näitaja alusel: müügiobjekt (varad ja kohustused, tööjõu säilitamine, rühmitatud varad), ülekandmise hind, kes on ülevõtva ettevõtja aktsionärid või omanikud, ülekandmise hetk (pärast uurimise algust, menetluse algatamist või lõplikku otsust) või tehingu majanduslik loogika.

(147)

Esmalt selgitasid Belgia ametiasutused, et CVSLiga seotud varad olid laiali eri üksuste vahel (emaettevõtja VSLI, Prantsusmaa SARL VSLI ja CVSL). Ülevõtmistehingu hõlbustamiseks sõlmisid pankrotihaldurid 23. oktoobril 2008 tehingulepingu, mille eesmärk oli kanda pankrotistunud ettevõtjasse üle erinevates seotud ettevõtjates olnud varad.

(148)

1. oktoobri 2008. aasta vastastikuse mõistmise memorandumi ja 31. augusti 2009. aasta ülevõtmislepingu kohaselt võttis VSL üle kõik CVSLi varad, v.a käibevara: hooned, milles asusid CVSLi töökojad ja laod, vastavad maatükid, CVSLi materjalid ja firmaväärtus, s.o tootmisseadmed, vormid, patendid ja võimalikud allkaubamärgid, mis oleks CVSLile sel kuupäeval kuulunud, täitmisel olevad tellimused, varud, sh need, mis müüdi Prantsuse õigussüsteemi kuuluvale äriühingule SARL Val Saint-Lambert International, mille pankrotihaldur määras ülevõtjatele.

(149)

Samuti müüdi osa VSLI varadest, s.o kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused ning muu intellektuaalomand (5. oktoobril 2005 allkirjastatud lepingus osutatud esemed, muu hulgas plaanid, vormid, joonised, visandid …), kinnisvara kas hoonete või muul kujul, mis VSLile Seraingis kuulusid, VSLi toodangu varud, Seraingi ruumid (ekspositsioonisaal), Seraingi ja Brüsseli (Sablon) müügipunktide varud.

(150)

VSLile müüakse ka kõik liisitud tootmisvahendid (lõikeaparaat, põletusahi ja selle osad).

(151)

VSL võttis kohustuse võtta üle kõik CVSLi töötajate ja VSLi enda töölepingud ja töölevõtmise eellepingud, mis kehtisid 30. septembril 2008. Samuti võttis VSL kohustuse pidada kinni ühiskondlikest, kollektiiv- ja individuaallepingutest, jättes endale üksnes õiguse rääkida veel kord võrdsetel alustel läbi teatavad tingimused, et kohandada need vajaduse korral uue olukorraga.

(152)

Lõpuks võttis VSL üle ka 280 000 euro suuruse kohustuse, mis oli tekkinud CVSLi intellektuaalomandi õiguste müügist, mille teostas CFV. 29. jaanuaril 2009 SA Compagnie financière du Val ja VSLi vahel sõlmitud lepingu kohaselt võtab VSL üle Interagora ning samuti SA Interagora 5. oktoobri 2005. aasta lepingu kohased kohustused CFV suhtes. Asjaomase lepinguga müüs CFV SA Interagorale kõik oma kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused, mis olid vahetult või kaudselt seotud CVSLiga. Kokkulepitud hind summas 280 000 eurot jäi tasumata.

(153)

CVSLi varade ülevõtmise kinnitas 20. oktoobril 2009 Liège'i kaubanduskohus.

(154)

Nimetatud asjaolusid arvesse võttes teeb komisjon müügiobjekti kohta järgmise järelduse: ülevõtmine hõlmab praktiliselt kogu CVSLi vara (sealhulgas pooleliolevad tellimused), kõiki pankrotistunud ettevõtja 30. septembril 2008 kehtivaid töölepinguid ja töölevõtmise eellepinguid ning kaubamärkide ja intellektuaalomandi õiguste kasutamist.

(155)

Seepärast märgib komisjon, et ülevõetud tegevuse ulatus oli sama mis CVSLil ning ülevõtmine hõlmas CVSLi tegevusest enamatki, kuna see sisaldas ka VSLI varasid, mis olid kristallitehase tegevuse jätkumiseks vajalikud.

(156)

Et teha kindlaks, kas CVSLi varade müügiga kaasnes majanduslik järjepidevus, tuleb vaadelda ka asjaolu, kas müük toimus turuhinnaga. See kehtib nii materiaalse kui ka immateriaalse vara kohta.

(157)

Belgia ametiasutuste väite kohaselt on Belgia pankrotiseaduses varade realiseerimisel määravaks kriteeriumiks võlausaldajate huvid. Pankrotiseaduse artikli 75 lõikes 3 antakse võlausaldajatele või pankrotistunud üksusele õigus esitada varade teatavale realiseerimisele vastuväiteid, kui nende arvates on kavandatud realiseerimine neile kahjulik. Belgia ametiasutuste selgituste kohaselt oli 150 000 euro suuruse riigi tagatise andmise eesmärk just nimelt tegevuse jätkuvus ja üleantud varade väärtuse säilimine.

(158)

Komisjon märgib, et CVSLi varade müük toimus avatud menetluse raames, mida juhtis likvideerimisel oleva ettevõtja pankrotihaldur. Pankrotihaldurid said 36 pakkumust, millest valisid esimesel etapil välja 12. Loodi CVSLi tutvustav andmeruum. Reklaam käsitles ilmselt kogu vara, ilma et see oleks eelnevalt rühmadesse jagatud.

(159)

See võimaldas komisjoni arvates a priori tõsta CVSLi iga varaüksuse müügihinda.

(160)

Samal ajal ei olnud komisjoni arvates asjaomane menetlus iseenesest piisav tagamaks, et ülevõtjate pakutud varade hind vastab nende turuhinnale ja seda kahel põhjusel.

(161)

CVSLi varade müügi suhtes oli sätestatud tingimus, et kõik töölepingud tuleb üle võtta. See näitab, et müük ei olnud mittetingimuslik ning nimetatud kohustus võis müügihinda langetada.

(162)

Teiseks oli ka kaubamärkide kasutusõigust puudutav ainulitsents allutatud tingimustele, mida eraettevõtja ei oleks kehtestanud. Vallooni piirkond nõudis VSLilt vastutasuks Vallooni piirkonna (mida esindas CFV) ja VSLi vahel sõlmitud 29. jaanuari 2009. aasta uuendatud lepingus järgmist: „Vallooni piirkond võib ainulitsentsi igal ajal ja ette teatamata tühistada juhul, kui VSL (või selle õigusjärglased) ei suuda tagada Seraingis asuvas Val-Saint Lamberti tööstuskompleksis suure lisandväärtusega kristallesemete tootmist, kasutades tööjõudu, mis moodustab vähemalt 60 % täistööajale taandatud töötajatest, v.a CVSLi pankrotikuupäeva seisuga majanduslikel kaalutlustel koondatud töötajad.” Komisjoni arvates kohustab Vallooni piirkond VSLi tagama vastutasuks ainulitsentsi eest tootmise Seraingi tööstuskompleksis ja eelnevalt kindlaks määratud tööhõivetaseme säilitamise. Nimetatud poliitiliselt motiveeritud tingimused võisid langetada müügihinda ja tõugata eemale teisi võimalikke ülevõtjaid; see võis mõjutada konkurentsi hankemenetluse raames ja viia olukorrani, et majanduslikult parim pakkumus ei vastanud tegelikule turuväärtusele (25).

(163)

Võttes arvesse eespool toodud asjaolusid, leiab komisjon, et siirdehinna kriteerium ei ole täidetud.

(164)

Tehingu majandusliku loogika kriteeriumi eesmärk on kontrollida, kas varade ülevõtja kasutab müüdud varasid müüjaga samal viisil, et jätkata sama majandustegevust.

(165)

Belgia ametiasutuste väite kohaselt oli VSLi loogika oma eelkäijatest täiesti erinev, mida ennekõike näitas asjaolu, et VSL toetas kristallitehase tegevuse ülevõtmisel Cristal Parki kinnisvaraprojekti.

(166)

Komisjon märgib selle kohta, et Belgia ametiasutused ei ole tõestanud vahetu seose olemasolu CVSLi ülevõtmise ja Cristal Parki projekti vahel alates 2008. aastast. Cristal Parki dokumentatsioon, mille Belgia ametiasutused on esitanud, on pärit 2011. aasta detsembrist.

(167)

Komisjon märgib igal juhul, et ülevõtjad ostsid kaubamärgi eesmärgiga kasutada edasi kogu vara ja tootmisvahendeid. 20. novembril 2008 sõlmitud VSLi asutamise lepingus nimetatud tegevusala on väga sarnane CVSLi omaga. VSLi eesmärk on jätkata CVSLi kristallitootmist samade inim- ja tootmisressurssidega. Juba tagatis iseenesest anti majandustegevuse säilitamise eesmärgiga.

(168)

Seepärast järeldab komisjon, et CVSLi ja VSLi vahel esines majanduslik järjepidevus. Kõigi tootmisvahendite (tingimusliku hinnaga, mis ei vasta tegelikule turuväärtusele) ja töölepingute ülevõtmine ning kaubamärkide piiramatu ainuõiguslik kasutamine eesmärgiga jätkata kristallesemete valmistamist kujutab määravat tegurit majandusliku järjepidevuse olemasolu järeldamiseks. Seega kestis CVSLile tagatise näol antud eelis ka pärast ülevõtmist ning sellest sai kasu ka VSL.

(169)

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses ei esitanud Belgia ühtegi argumenti nimetatud meetmete kokkusobivuse kohta, mistõttu ei ole komisjonil alust järeldada, et kohaldada saaks artikli 107 lõigetes 2 ja 3 nimetatud erandeid. Seepärast leiab komisjon, et abi on ühisturuga kokkusobimatu.

(170)

Komisjon tuletab meelde, et nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (26) artikli 14 lõike 1 kohaldamiseks tuleb igasugune ebaseaduslik ja siseturuga kokkusobimatu abi abisaajalt tagasi nõuda.

(171)

Käesoleval juhul nähtub eespool esitatud asjaoludest, et järgmised meetmed sisaldavad abi tunnuseid, on ebaseaduslikud ja kokkusobimatud ning tuleb määral, mil need VSLi kasutusse anti, tagastada:

(172)

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (27) V peatükile peavad Belgia ametiasutused lisama tagastatavale abisummale tagasi nõutava ebaseadusliku abi intressimäära, mida arvestatakse alates kuupäevast, mil abi anti ettevõtja käsutusse, kuni abi tegeliku tagastamiseni.

(173)

Komisjon täheldab, et Belgia on võtnud ebaseaduslikke meetmeid ning rikkunud seeläbi ELi toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3. Meetmed on järgmised: päästmisabi summas 1 miljon eurot (meede 1), tagatis summas 150 000 eurot (meede 3), Val Saint-Lamberti kaubamärkide kasutamine ja müük (meede 4), laen summas 1,5 miljonit eurot (meede 5), kapitali suurendamine 1,5 miljoni euro võrra (meede 6) ja teatavate hoonete VSLile tasuta kasutada andmine Spaque'i poolt (meede 8 osaliselt).

(174)

18. juuni 2014. aasta kirjaga teatasid Belgia ametiasutused komisjonile oma nõusolekust võtta käesolev otsus vastu ja teatada sellest üksnes prantsuse keeles,

a)

abisaajalt tagasi nõutava abi kogusumma (põhisumma ja intressid);

b)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)

dokumendid, millega tõendatakse, et abisaajatele on antud korraldus abi tagasi maksta.