7.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/14

(1)

Oma 3. märtsi 2010. aasta teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” („strateegia „Euroopa 2020” ”) rõhutas komisjon vajadust luua soodsad tingimused investeerimiseks teadmistesse ja innovatsiooni, et saavutada liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on nimetatud strateegia heaks kiitnud.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (3) aastateks 2014–2020 loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” („raamprogramm „Horisont 2020” ”) eesmärk on mõjutada senisest rohkem teadusuuringuid ja innovatsiooni, aidates tugevdada avaliku sektori siseseid partnerlusi, sealhulgas liidu osalemise kaudu mitme liikmesriigi algatatud programmides kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 185.

(3)

Avaliku sektori siseste partnerluste eesmärgiks peaks olema suurema koostoime arendamine, koordineerimise suurendamine ning liidu, rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike uurimisprogrammide tarbetu dubleerimise vältimine ning nad peaksid täielikult austama raamprogrammi „Horisont 2020” üldpõhimõtteid, eelkõige avatust ja läbipaistvust. Samuti peaks olema tagatud avatud juurdepääs teaduspublikatsioonidele.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 742/2008/EÜ (4) on nähtud ette, et ühendus osaleb rahaliselt intelligentset elukeskkonda käsitlevas teadus- ja arendustegevuse ühisprogrammis („AAL ühisprogramm”) samas ulatuses kui liikmesriigid, ent mitte suuremas summas kui 150 000 000 eurot Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ (5) loodud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) kestel.

(5)

2012. aasta detsembris esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande AAL ühisprogrammi vahehindamise kohta. Kõnealuse hindamise viis läbi ekspertide rühm. Ekspertide rühma üldise arvamuse kohaselt oli AAL ühisprogramm oma eesmärkide saavutamisel edukas ning tulemused olid märkimisväärsed, samuti leiti, et see peaks jätkuma ka pärast praegust rahastamisperioodi. Siiski tõi ekspertide rühm esile mõned puudujäägid, eelkõige vajaduse kaasata võimalikult varajasest etapist alates projektidesse kasutajaid senisest enam ning tõhustada veelgi rohkem tegevuse tulemuslikkust seoses ajaga, mis kulub lepingu sõlmimiseni ja väljamakse tegemiseni.

(6)

2010. aasta vahehindamises ja 2012. aasta konsultatsiooniprotsessis juhiti tähelepanu finantsvahendite, rahastamiskõlblikkuse eeskirjade ja hüvitamissüsteemide paljususele. Osalevad riigid, tegutsedes intelligentse elukeskkonna ühingu üldkogu kaudu, võiksid seda kaaluda ja edendada heade tavade vahetamist.

(7)

12. oktoobri 2006. aasta teatises „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus” rõhutas komisjon, et rahvastiku vananemine on üks peamisi probleeme kõigis liikmesriikides ning uute tehnoloogiate laialdasem kasutamine võiks aidata hoida kulusid kontrolli all, parandada eakate heaolu ja propageerida nende aktiivset osalemist ühiskonnaelus ning parandaks liidu majanduse konkurentsivõimet.

(8)

Strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuses „Innovaatiline liit” märkis komisjon, et rahvastiku vananemine on üks ühiskondlikke väljakutseid, mille puhul võivad innovatsiooni valdkonna läbimurded osutuda väga oluliseks ja turgutada konkurentsivõimet, võimaldada Euroopa ettevõtjatel olla uute tehnoloogiate väljaarendamisel esirinnas, kasvada ja täita üleilmset juhtrolli uutel kasvavatel turgudel, parandada avaliku sektori teenuste kvaliteeti ja tõhusust ning aidata luua arvukalt uusi kvaliteetseid töökohti.

(9)

Kogu liidus töötab tervise- ja sotsiaalteenuste sektoris ligikaudu 20 miljonit inimest – see arv peaks hinnangute kohaselt rahvastiku vananemise tõttu edaspidi tõusma. Selles tundlikus sektoris peaks koolitus ja elukestev õpe olema esmatähtsal kohal. Seetõttu tuleks täpsemalt hinnata vajadust tervise- ja sotsiaalteenuste sektori töökohtade ja tänapäevastesse oskustesse (nt infotehnoloogia kasutamine) investeerimise järele.

(10)

19. mai 2010. aasta teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava” tegi komisjon ettepaneku tugevdada AAL ühisprogrammi, et pakkuda abi rahvastiku vananemise probleemistiku lahendamisel.

(11)

29. veebruari 2012. aasta teatises „Täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse strateegilise rakenduskava eesmärkide täitmine” tegi komisjon ettepaneku võtta arvesse tulevaste teadusuuringute ja innovatsiooni töökavade ja vahendite strateegilise rakenduskava asjakohaseid prioriteete, mis kuuluvad raamprogrammi „Horisont 2020” juurde. Ühtlasi tegi komisjon ettepaneku võtta arvesse AAL ühisprogrammi võimalikku panust täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlevasse Euroopa innovatsioonipartnerlusse.

(12)

Innovaatilise liidu egiidi all rajatud täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse raames loodetakse, et uuenduslikud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale (IKT) tuginevad lahendused aitavad olulisel määral kaasa partnerluse eesmärkide täitmisele, milleks on saavutada 2020. aastaks kaks täiendavat tervena elatud aastat, aga ka parandada kodanike elukvaliteeti ja tervishoiusüsteemide tõhusust liidus. Selle strateegilises rakenduskavas sätestatakse prioriteedid innovatsiooni kiirendamiseks ja laiendamiseks aktiivselt ja tervena vananemise alal kogu liidus, täpsemalt kolmes valdkonnas: ennetustöö ja tervise edendamine, hooldus ja ravi ning iseseisev eluviis ja sotsiaalne kaasamine.

(13)

Kuna IKT-süsteemid käitlevad suurt hulka isikuandmeid ja -profiile ning töötavad reaalajas ühenduse abil, mistõttu nendega kaasneb suur andmete julgeolekunõuete rikkumise oht, tuleks arvesse võtta andmekaitseaspekte. Samuti tuleks austada õigust eraelu puutumatusele.

(14)

Aktiivse ja intelligentse elukeskkonna teadus- ja arenguprogrammi („intelligentse elukeskkonna programm”) puhul tuleks lähtuda eelmise programmi saavutustest ning käsitleda selle puudujääke, julgustades kasutajate piisavat osalemist kõikides projektides alates algetapist, et tagada, et kõik väljatöötatud lahendused on vastuvõetavad ja vastavad kasutajate konkreetsetele vajadustele, ning tagades intelligentse elukeskkonna programmi parema rakendamise.

(15)

Intelligentse elukeskkonna programmi rakendamisel tuleks võtta arvesse innovatsiooni laiaulatuslikku määratlust, mis hõlmab organisatsioonilisi, ärilisi, tehnoloogilisi, ühiskondlikke ja keskkonnaaspekte. See peaks tagama multidistsiplinaarse lähenemisviisi ning sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerimise intelligentse elukeskkonna programmis.

(16)

Intelligentse elukeskkonna programmi meetmed peaksid olema kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärkide ning teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteetidega ning määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 26 sätestatud üldpõhimõtete ja tingimustega.

(17)

Liidu rahalise osalemise suhtes intelligentse elukeskkonna programmis tuleks sätestada ülempiir, mis kehtib sama kaua kui raamprogramm „Horisont 2020”. Liidu rahaline osalus intelligentse elukeskkonna programmis ei tohiks olla suurem kui osalevate liikmesriikide rahaline osalus raamprogrammi „Horisont 2020” kestuse ajal, et saavutada võimendav mõju ja tagada osalevate liikmesriikide hoogne kaasamine intelligentse elukeskkonna programmi eesmärkide täitmisse.

(18)

Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust, tuleks intelligentse elukeskkonna programmi alla kuuluvad projektikonkursid algatada hiljemalt 31. detsembril 2020. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursse algatada hiljemalt 31. detsembril 2021.

(19)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 eesmärkidega peaks iga liikmesriik ja iga raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riik saama igal ajal osaleda intelligentse elukeskkonna programmis.

(20)

Selleks et tagada liidu ja osalevate riikide rahaliste kohustuste vastavus, tuleks liidu rahaline osalus siduda osalevate riikide suhtes ametlike kohustuste kehtestamisega enne intelligentse elukeskkonna programmi käivitamist ning nende kohustuste täitmisega. Osaleva riigi osalus intelligentse elukeskkonna programmis peaks hõlmama kõnealuse programmi tõhusaks toimimiseks tekkivaid riigi tasandi halduskulusid.

(21)

Intelligentse elukeskkonna programmi ühine rakendamine nõuab rakendusstruktuuri. Osalevad riigid on leppinud kokku intelligentse elukeskkonna programmi rakendusstruktuuris ning asutanud 2007. aastal Belgia õiguse alusel juriidilisest isikust rahvusvahelise mittetulundusühingu „Ambient Assisted Living” aisbl („intelligentse elukeskkonna ühing”). Arvestades, et vahehindamise tulemusel valminud aruande kohaselt on praegune AAL ühisprogrammi juhtimisstruktuur tõestanud oma tõhusust ja kvaliteeti, tuleks intelligentse elukeskkonna ühingut kasutada rakendusstruktuurina ning intelligentse elukeskkonna programmi vahendeid eraldava ja järelevalvet teostava organina. Intelligentse elukeskkonna ühing peaks haldama liidu rahalist osalust ja tagama intelligentse elukeskkonna programmi tõhusa rakendamise.

(22)

Selleks et saavutada intelligentse elukeskkonna programmi eesmärgid, peaks intelligentse elukeskkonna ühing eraldama rahalisi vahendeid peamiselt toetuste kaudu ühingu enda valitud meetmetes osalejatele. Kõnealused meetmed tuleks valida välja projektikonkursside kaudu, mille eest vastutab intelligentse elukeskkonna ühing ja mida peaksid aitama läbi viia sõltumatud väliseksperdid. Projektiettepanekute väljavalimisel ning liidu ja riigi rahalise osaluse eraldamisel intelligentse elukeskkonna programmi projektidele peaks paremusjärjestus olema siduv.

(23)

Liidu rahalist osalust tuleks hallata usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte ning kaudse eelarve täitmise eeskirjade kohaselt, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (6) ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (7).

(24)

Liidu finantshuvide kaitsmiseks peaks komisjonil olema õigus liidu rahalist osalust proportsionaalsete meetmete kaudu vähendada, selle andmine peatada või lõpetada juhul, kui intelligentse elukeskkonna programmi on vääralt, osaliselt või hilinemisega rakendatud või kui osalevad riigid ei osale või osalevad osaliselt või hilinemisega kõnealuse programmi rahastamises. Nimetatud õigused peaksid olema sätestatud liidu ja intelligentse elukeskkonna ühingu vahel sõlmitavas delegeerimislepingus.

(25)

Lihtsustamise eesmärgil tuleks kõigi poolte halduskoormust vähendada. Vältida tuleks topeltauditeid ning ebaproportsionaalset dokumenteerimist ja aruandlust. Auditite läbiviimisel tuleks vajaduse korral võtta arvesse riiklike programmide eripära.

(26)

Osalemist intelligentse elukeskkonna programmist rahastatud kaudsetes meetmetes reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013 (8). Siiski on intelligentse elukeskkonna programmi eriliste tegevusvajaduste tõttu vaja sätestada erandid nimetatud määrusest kooskõlas selle artikli 1 lõikega 3.

(27)

Intelligentse elukeskkonna ühingu projektikonkursid tuleks samuti avaldada ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon.

(28)

Konkreetsete erandite tegemine määrusest (EL) nr 2013/1290 on vajalik seetõttu, et intelligentse elukeskkonna programm on mõeldud turule orienteeritud teadusuuringute ja innovatsiooni programmina, milles on ühinenud eri riikide rahastamisvood (näiteks teadusuuringute, innovatsiooni, tervishoiu ja tööstuse rahastamise programmid). Kõnealustel riiklikel programmidel on nende olemusest tulenevalt erinevad osalemiseeskirjad ja ei saa eeldada, et need langevad täielikult kokku määrusega (EL) nr 1290/2013. Lisaks on intelligentse elukeskkonna programmi põhisihtrühm just väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ja kasutajaorganisatsioonid, kes tavaliselt liidu teadus- ja innovatsioonitegevuses ei osale. Selleks et lihtsustada nende ettevõtjate ja organisatsioonide osalemist, eraldatakse liidu rahaline osalus kooskõlas vastavate riiklike rahastamisprogrammide hästituntud eeskirjadega ning seda rakendatakse üksiktoetuse kaudu, milles kombineeritakse liidu rahaline osalus vastava riikliku toetusega.

(29)

Liidu finantshuve tuleks kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu kogu kulutsükli vältel, sealhulgas rikkumiste ennetamise, avastamise ja uurimise teel, kaotsiläinud, valesti makstud või ebakorrektselt kasutatud vahendite sissenõudmise teel ja vajaduse korral haldus- ja finantskaristuste kehtestamise teel kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(30)

Komisjon peaks sõltumatute ekspertide abiga teostama vahehindamise, milles ta analüüsib eelkõige intelligentse elukeskkonna programmi kvaliteeti ja tõhusust ning edusamme seatud eesmärkide täitmise suunas; samuti tuleks teostada lõpphindamine ja koostada kõnealuste hindamiste kohta aruanne.

(31)

Hindamine peaks põhinema täpsel ja ajakohastatud teabel. Komisjoni taotlusel peaksid intelligentse elukeskkonna ühing ja osalevad riigid esitama komisjonile teavet, mida komisjon vajab intelligentse elukeskkonna programmi hindamise järgsetesse aruannetesse lisamiseks.

(32)

Intelligentse elukeskkonna programmi raames ette nähtud meetmetega tuleks aidata toetada Euroopa tervishoiu- ja hoolekandesüsteeme, kuna tegemist on hädavajalike vahenditega, millega hoida sotsiaalset heaolu ning vähendada varanduslikku ebavõrdsust, mis piirkondade ja elanikkonnarühmade vahel praeguse majandus- ja sotsiaalkriisi tõttu ohtlikult suureneb.

(33)

Intelligentse elukeskkonna programm peaks tagama soolise võrdõiguslikkuse tõhusa edendamise, nagu on sätestatud raamprogrammis „Horisont 2020”. Intelligentse elukeskkonna programmiga tuleks edendada soolist võrdõiguslikkust ning soolist mõõdet teadus- ja innovatsioonitegevuses. Erilist tähelepanu tuleks pöörata soolisele tasakaalule hindamiskomisjonides ja sellistes organites nagu nõuande- ja eksperdirühmad, lähtuvalt konkreetsest olukorrast. Soolisi aspekte tuleks teadus- ja innovatsioonitegevuse puhul strateegiates, programmides ja projektides nõuetekohaselt arvesse võtta ning neid tuleks järgida kõikides teadustegevuse etappides.

(34)

Intelligentse elukeskkonna programm peaks olema kooskõlas raamprogrammis „Horisont 2020” toodud eetikapõhimõtetega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata proportsionaalsuse põhimõttele, õigusele eraelu puutumatusele, õigusele isikuandmete kaitsele, õigusele kehalisele ja vaimsele puutumatusele, õigusele mittediskrimineerimisele ja vajadusele tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

(35)

Kuna osalevad riigid on otsustanud jätkata intelligentse elukeskkonna programmi ja kuna käesoleva otsuse eesmärke, nimelt toetada ja täiendada vahetult liidu täisväärtusliku eluperioodi pikendamise poliitikat, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

osalevad riigid tõendavad, et intelligentse elukeskkonna programm on koostatud kooskõlas I ja II lisaga;

b)

osalevad riigid või osalevate riikide määratud organisatsioonid nimetavad intelligentse elukeskkonna programmi rakendamise ning liidu rahalise osaluse jaotamise ja järelevalve eest vastutavaks struktuuriks intelligentse elukeskkonna ühingu;

c)

iga osalev riik kohustub osalema intelligentse elukeskkonna programmi rahastamises;

d)

intelligentse elukeskkonna ühing tõendab oma suutlikkust rakendada intelligentse elukeskkonna programmi, sealhulgas eraldada liidu osalust ja teostada selle üle järelevalvet liidu eelarve kaudse täitmise raames kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitega 58, 60 ja 61;

e)

intelligentse elukeskkonna programmi juhtimismudeli loomine kooskõlas III lisaga.

a)

käesoleva otsuse I lisas osutatud intelligentse elukeskkonna programmi eesmärkide täitmine ning selle II lisas osutatud meetmete võtmine intelligentse elukeskkonna ühingu poolt kooskõlas määrusega (EL) nr 1290/2013, vastavalt käesoleva otsuse artiklile 5;

b)

asjakohase ja tõhusa juhtimismudeli järgimine kooskõlas III lisaga;

c)

määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandekohustuse täitmine intelligentse elukeskkonna ühingu poolt; ja

d)

lõike 1 punktis c nimetatud kohustuse täitmine kõikide osalevate riikide poolt ning intelligentse elukeskkonna programmi rahastamise suhtes võetud iga-aastaste kohustuste täitmine.

a)

rahaline osalus intelligentse elukeskkonna programmi alusel toetatavates kaudsetes meetmetes kooskõlas II lisaga;

b)

mitterahaline osalus, mis vastab halduskuludele, mille riikide ametiasutused on kandnud seoses intelligentse elukeskkonna programmi tegeliku rakendamisega kooskõlas II lisaga.

a)

nõuded seoses intelligentse elukeskkonna ühingu panusega asjakohastesse näitajatesse otsuse 2013/743/EL II lisas kehtestatud tulemusnäitajate seast;

b)

nõuded seoses intelligentse elukeskkonna ühingu panusega järelevalvesse, millele on osutatud otsuses 2013/743/EL;

c)

spetsiaalsed tulemusnäitajad, mida vajatakse järelevalve teostamiseks intelligentse elukeskkonna ühingu toimimise üle kooskõlas artikli 3 lõikega 2;

d)

selliste andmete ja sellise teabe esitamise kord, mida vajatakse selle tagamiseks, et komisjon suudab täita oma teabelevi- ja aruandekohustusi.

e)

sätted, mis käsitlevad intelligentse elukeskkonna ühingu projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon.