21.3.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 85/15

---

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. märts 2014,

millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses hariliku tuuni püügiga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres, mõõkkala püügiga Vahemeres ning sardiini- ja anšoovisepüügiga Aadria mere põhjaosas

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 1717 all)

(2014/156/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artiklit 95,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrust (EÜ) nr 1224/2009 kohaldatakse kõigi ühise kalanduspoliitika valdkonda kuuluvate tegevuste suhtes, mis viiakse läbi liikmesriikide territooriumil või liidu vetes või mille viivad läbi liidu kalalaevad või, lipuriigi esmavastutust piiramata, liikmesriikide kodanikud, ning selles on eelkõige sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et kontroll, inspektsioon ja jõustamine toimub riskijuhtimise põhjal ning sektoreid, laevu või isikuid diskrimineerimata.

(2)	Nõukogu määruses (EÜ) nr 302/2009 (2) on sätestatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovitatud hariliku tuuni (Thunnus thynnus) varude taastamise mitmeaastase kava liidus kohaldamise üldeeskirjad.

(3)	Nõukogu määruses (EÜ) nr 1967/2006 (3) on vee-elusressursside säilitamise, majandamise ja kasutamise eesmärgil sätestatud eeskirjad, milles käsitletakse pika rändega siirdekalade kaitseks võetavaid tehnilisi meetmeid, majandamiskavasid ja erimeetmeid.

(4)

Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) kiitis 37. aastakoosolekul 2013. aasta mais heaks soovituse GFCM 37/2013/1, (4) milles käsitletakse väikeste pelaagiliste kalavarude mitmeaastasi majandamiskavasid seoses nende püügiga GFCM geograafilises allpiirkonnas 17 (Aadria mere põhjaosa) ja üleminekuaja kaitsemeetmeid seoses väikeste pelaagiliste kalavarude püügiga geograafilises allpiirkonnas 18 (Aadria mere lõunaosa).

(5)

ICCAT võttis 2011. aasta koosolekul vastu soovituse [11-03] (5) Vahemere mõõkkalavarude majandamise meetmete kohta. Piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide heaks kiidetud soovitused on liikmesriikidele siduvad ning seetõttu olulised käesoleva otsuse jaoks, milles keskendutakse sellele, kuidas liikmesriigid kavandavad, koostavad ajakava ja viivad ellu kontrolli ja inspekteerimist ühise kalanduspoliitika reguleerimisalas.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 95 on komisjonile ette nähtud võimalus määrata asjaomaste liikmesriikidega kooskõlastatult kindlaks, milliste püügipiirkondade suhtes kohaldatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi. Kõnealuses kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammis tuleb sätestada inspektsioonitegevuse eesmärgid, prioriteedid ja kord ning kriteeriumid. Need kehtestatakse riskijuhtimise põhjal ja vaadatakse korrapäraselt läbi pärast saavutatud tulemuste analüüsi. Asjaomased liikmesriigid on kohustatud võtma vajalikke meetmeid, et tagada kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamine, eelkõige seoses nõutavate inimressursside ja materiaalsete vahenditega ning perioodide ja piirkondadega, kus need kasutusele võetakse.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 95 lõikes 2 on sätestatud, et kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammis sätestatakse kriteeriumid, mis kehtestatakse riskijuhtimise põhjal. Asjakohase kontrolli- ja inspekteerimisteabe õigeaegse riskianalüüsi ja üldise hindamise võimaldamiseks on seega asjakohane sätestada läbivaatamiste, inspekteerimiste ja kontrollimiste tegemiseks ühised riskihindamise ja -juhtimise kriteeriumid. Ühiste kriteeriumidega püütakse tagada ühtlustatud lähenemine inspekteerimisele ja kontrollimisele kõigis liikmesriikides ning luua kõigi ettevõtjate jaoks võrdsed võimalused.

(8)	Kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm tuleks kehtestada ajavahemikuks 16. märtsist 2014 kuni 15. märtsini 2018 ning selle peaksid rakendama Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Malta, Portugal, Prantsusmaa ja Sloveenia.

(9)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (6) artikli 98 lõigetes 1 ja 3 on sätestatud, et ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade sätete kohaldamist, võtavad liikmesriikide pädevad asutused inspekteerimiseesmärkide valimiseks kasutusele riskipõhise lähenemisviisi, kasutades kogu kättesaadavat teavet, ning teostavad vastavalt riskipõhisele kontrolli- ja jõustamisstrateegiale vajalikke inspekteerimistegevusi objektiivselt, et vältida ühise kalanduspoliitika eeskirjadele mittevastava tegevusega saadud kalandustoodete pardalejätmist, ümberlaadimist, lossimist, töötlemist, transporti, ladustamist, turustamist ja vesiviljelusrajatisse asustamist.

(10)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 768/2005 (7) asutatud Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA) koordineerib kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamist ühiskasutuskava kaudu, millega jõustatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammis sätestatud inspektsioonitegevuse eesmärgid, prioriteedid, kord ja kriteeriumid ning milles määratletakse kontrolli- ja inspekteerimisvahendid, mida asjaomased liikmesriigid võivad ühiselt kasutada. Seetõttu tuleks selgitada kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammis ning ühiskasutuskavas määratletud korra vahelisi seoseid.

(11)

Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude, Vahemere mõõkkala- ning Aadria mere põhjaosa sardiini- ja anšoovisevarude püügi kontrollimise ja inspekteerimise korra ühtlustamiseks ning kõnealuste kalavarude püügi ja majandamise mitmeaastaste kavade edukuse tagamiseks on asjakohane koostada eeskirjad, milles käsitletakse asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste teostatavat kontrolli ja inspekteerimist, sealhulgas vastastikust juurdepääsu asjaomastele andmetele. Sel eesmärgil tuleks sihtkriteeriumide ja eesmärkidega määrata kindlaks kontrolli ja inspekteerimise sagedus ja prioriteedid.

(12)

Liikmesriigid peaksid teostama ühiseid inspekteerimis- ja järelevalvetoiminguid, vajaduse korral kooskõlas EFCA kehtestatud ühiskasutuskavadega, et suurendada kontrolli, inspekteerimise ja järelevalve ühtsust ning arendada asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste kontrolli-, inspekteerimis- ja järelevalvetegevusega seonduvat koostööd.

(13)	Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi kohaldamise tulemusi tuleks hinnata iga-aastaste hindamisaruannetega, mille iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile ja EFCA-le.

(14)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kehtestatud kooskõlas asjaomaste liikmesriikidega. Seetõttu tuleks käesolev otsus adresseerida kõnealustele liikmesriikidele.

(15)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja mõisted

Käesoleva otsusega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm, mida kohaldatakse seoses hariliku tuuni püügiga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres, mõõkkalapüügiga Vahemeres ning sardiini- ja anšoovisepüügiga Aadria mere põhjaosas.

Atlandi ookeani idaosa, Vahemerd ja Aadria mere põhjaosa nimetatakse edaspidi „asjaomased piirkonnad”.

Käesolevas otsuses on kasutatud järgmisi mõisteid:

a)	„Aadria mere põhjaosa” – piirkond, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 (8) I lisas;

b)	„Vahemeri” – Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) jaotuse allpiirkonnad 37.1, 37.2 ja 37.3;

c)	„Atlandi ookeani idaosa” – Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) VII, VIII, IX, X piirkond, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 (9) III lisas, ning FAO rajoon 34.1.2.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm hõlmab eelkõige järgmisi tegevusvaldkondi:

a)	püügitegevus asjaomastes piirkondades määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 punkti 1 tähenduses;

b)	kalapüügiga seonduv tegevus, sealhulgas kalakasvatus, kalandustoodete kaalumine, töötlemine, turustamine, transport ja ladustamine;

c)	sportlik ja harrastuskalapüük;

d)	import nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (10) artikli 2 punkti 11 määratluse kohaselt;

e)	eksport nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 2 punkti 13 määratluse kohaselt.

2.   Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi kohaldatakse kuni 15. märtsini 2018.

3.   Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendavad Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Malta, Portugal, Prantsusmaa ja Sloveenia (edaspidi „asjaomased liikmesriigid”).

II PEATÜKK

EESMÄRGID, PRIORITEEDID, KORD JA KRITEERIUMID

Artikkel 3

Eesmärgid

1.   Kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm tagab artiklis 1 osutatud varude suhtes kohaldatavate kaitse- ja kontrollimeetmete ühtse ja tulemusliku rakendamise.

2.   Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi raames teostatavate kontrolli- ja inspekteerimistoimingute eesmärk on eelkõige tagada järgmiste sätete järgimine:

a)	kalapüügivõimaluste haldamine ja nendega seotud eritingimused, sealhulgas kvoodi täituvuse, püügikoormuse reguleerimise korra ja kohaldatud tehniliste meetmete järelevalve asjaomastes piirkondades;

b)	püügitegevuse suhtes kohaldatav aruandluskohustus, eelkõige seoses registreeritud ja edastatud teabe usaldusväärsusega;

c)	kogu saagi lossimise kohustus käesolevas otsuses käsitletavate kalavarude ja piirkondade puhul, mille suhtes kohaldatakse lossimiskohustust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 (11);

d)	piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt heaks kiidetud erisätted käesolevas otsuses käsitletud kalavarude ja piirkondade kohta.

Artikkel 4

Prioriteedid

1.   Asjaomased liikmesriigid kontrollivad ja inspekteerivad kalalaevade püügitegevust ja muude ettevõtjate kalapüügiga seonduvat tegevust riskijuhtimisstrateegia põhjal vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 punktile 18 ja rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artiklile 98.

2.   Iga kalalaeva, kalalaevade rühma, püügivahendi kategooriat, ettevõtjat või kalapüügiga seonduvat tegevust kontrollitakse ja inspekteeritakse iga artiklis 1 osutatud kalavaru puhul vastavalt lõike 3 kohaselt omistatud prioriteeditasemele.

3.   Asjaomased liikmesriigid omistavad prioriteeditaseme artiklis 5 sätestatud korra kohaselt tehtud riskianalüüsi tulemuste põhjal.

Artikkel 5

Riskianalüüsi kord

1.   Asjaomased liikmesriigid analüüsivad hõlmatud varude ja piirkonnaga (piirkondadega) seotud riske I lisas esitatud tabeli alusel.

2.   Liikmesriikide riskianalüüsi puhul hinnatakse varasemate kogemuste ning kogu kättesaadava ja asjakohase teabe põhjal nõuetele mittevastavuse tõenäosust ning selle võimalikke tagajärgi. Nimetatud elemente kombineerides hindavad liikmesriigid riskitaset („väga madal”, „madal”, „keskmine”, „kõrge” või „väga kõrge”) iga artikli 4 lõikes 2 osutatud inspekteeritava kategooria puhul.

3.   Kui artiklis 1 osutatud piirkonnas (piirkondades) tegutseb mõne muu liikmesriigi kui asjaomase liikmesriigi lipu all sõitev kalalaev või kolmanda riigi kalalaev, omistatakse sellele riskitase lõike 3 kohaselt. Kõnealust kalalaeva peetakse väga kõrge riskitasemega kalalaevaks, kui puudub teave ning kui selle lipuriigi ametiasutused ei esita artikli 9 kohaselt vastavalt artikli 4 lõikele 2 ja käesoleva artikli lõikele 3 tehtud riskianalüüsi tulemusi, mis viitaksid teistsugusele riskitasemele.

Artikkel 6

Riskijuhtimisstrateegia

1.   Asjaomased liikmesriigid määravad oma riskianalüüsi põhjal kindlaks nõuetele vastavuse tagamisele suunatud riskijuhtimisstrateegia. Selline strateegia hõlmab asjakohaste kulutasuvate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite määratlust, kirjeldust ja jaotust vastavalt iga riski iseloomule ja hinnangulisele tasemele ning sihtkriteeriumide täitmist.

2.   Lõikes 1 osutatud riskijuhtimisstrateegiat koordineeritakse piirkondlikul tasandil määruse (EÜ) nr 768/2005 artikli 2 punktis c määratletud ühiskasutuskava kaudu.

Artikkel 7

Seos ühiskasutuskavade korraga

1.   Asjaomased liikmesriigid esitavad ühiskasutuskava raames EFCA-le vajaduse korral artikli 5 lõike 3 kohaselt tehtud riskianalüüsi tulemused ja eelkõige loetelu hinnangulistest riskitasemetest ning vastavatest inspekteerimiseesmärkidest.

2.   Lõikes 1 osutatud riskitasemete ja eesmärkide loetelusid ajakohastatakse vajaduse korral, kasutades ühiste inspekteerimis- ja järelevalvetoimingute käigus kogutud teavet. EFCAt teavitatakse viivitamata pärast iga ajakohastamise lõpuleviimist.

3.   EFCA kasutab asjaomastelt liikmesriikidelt saadud teavet riskijuhtimisstrateegia koordineerimiseks piirkondlikul tasandil artikli 6 lõike 2 kohaselt.

Artikkel 8

Sihtkriteeriumid

1.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 I lisas ja määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 9 lõikes 1 määratletud sihtkriteeriumide kohaldamist, on sihtkriteeriumid riskitasemega „kõrge” ja „väga kõrge” kalalaevade, mõrdade või teiste ettevõtjate puhul määratletud II lisas.

2.   Mõne käesolevas otsuses käsitletud liigi puhul on kõigi riskitasemete kontrolli eesmärgid sätestatud II lisas.

3.   Riskitasemega „väga madal”, „madal” ja „keskmine” kalalaevade, mõrdade või muude ettevõtjate puhul määravad asjaomased liikmesriigid sihtkriteeriumid kindlaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 46 osutatud riiklike kontrollimeetmete programmide ja sama määruse artikli 95 lõikes 4 osutatud riiklike meetmete kaudu.

4.   Erandina lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid kohaldada teistsuguseid sihtkriteeriume, mis on väljendatud parandatud nõuete täitmise tasemetena, tingimusel et

a)	parandatud nõuete täitmise tasemetena sihtkriteeriumide kehtestamise vajadus on põhjendatud püügitegevuse või kalapüügiga seonduva tegevuse üksikasjaliku analüüsi ja jõustamisega seotud küsimustega;

b)	parandatud nõuete täitmise tasemetena väljendatud kriteeriumidest teavitatakse komisjoni ning komisjon ei esita neile 90 päeva jooksul vastuväiteid, kriteeriumid ei ole diskrimineerivad ega mõjuta kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammiga määratletud eesmärke, prioriteete ega riskipõhist korda.

5.   Kõiki sihtkriteeriume ja eesmärke hinnatakse igal aastal artikli 13 lõikes 1 osutatud hindamisaruannete põhjal ning vajaduse korral vaadatakse need üle artikli 13 lõikes 4 osutatud hindamise käigus.

6.   Vajaduse korral jõustatakse käesolevas artiklis osutatud sihtkriteeriumid ühiskasutuskava kaudu.

III PEATÜKK

RAKENDAMINE

Artikkel 9

Liikmesriikidevaheline ja kolmandate riikidega tehtav koostöö

1.   Asjaomased liikmesriigid teevad omavahel koostööd kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamiseks.

2.   Vajaduse korral teevad kõik muud liikmesriigid koostööd asjaomaste liikmesriikidega.

3.   Liikmesriigid võivad kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamiseks teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutustega.

Artikkel 10

Ühine inspekteerimine ja järelevalve

1.   Riiklike kalanduskontrollisüsteemide tõhususe ja mõjususe suurendamiseks teostavad asjaomased liikmesriigid ühist inspekteerimist ja järelevalvet oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ja vajaduse korral oma territooriumil. Vajaduse korral tehakse kõnealused toimingud määruse (EÜ) nr 768/2005 artikli 9 lõikes 1 osutatud ühiskasutuskavade raames.

2.   Ühise inspekteerimise ja järelevalve eesmärgil teevad asjaomased liikmesriigid järgmist:

a)	tagavad, et ühises inspekteerimises ja järelevalves kutsutakse osalema teiste asjaomaste liikmesriikide ametnikud;

b)	kehtestavad ühise tegevuskorra, mida kohaldatakse neile kuuluvate järelevalvet teostavate aluste suhtes;

c)	määravad vajaduse korral kindlaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 80 lõikes 5 osutatud kontaktasutused.

3.   Ametnikud ja liidu inspektorid võivad osaleda ühises inspekteerimises ja järelevalves.

Artikkel 11

Andmevahetus

1.   Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamiseks tagavad asjaomased liikmesriigid määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 111 ja rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 XII lisas osutatud andmete vahetu ja elektroonilise vahetuse teiste asjaomaste liikmesriikide ja EFCAga.

2.   Lõikes 1 osutatud andmed seonduvad kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammiga hõlmatud piirkonnas (piirkondades) toimuva püügitegevuse ja kalapüügiga seonduva tegevusega.

Artikkel 12

Teave

1.   Kuni määruse (EÜ) nr 1224/2009 XII jaotise III peatüki täies mahus rakendamiseni edastavad asjaomased liikmesriigid vastavalt käesoleva otsuse III lisas sätestatud vormile komisjonile ja EFCA-le järgmise teabe:

a)	tehtud kontrollide või inspekteerimiste identifitseerimistunnus, kuupäev ja liik;

b)	iga kontrollitava või inspekteeritava kalalaeva (liidu laevastikuregistri number), mõrra, sõiduki või ettevõtja identifitseerimistunnus (nimi);

c)	vajaduse korral inspekteeritud püügivahendi liik ning

d)

ühe või mitme rikkumise avastamisel: i) rikkumis(t)e liik; ii) rikkumis(t)e järelkontrolli hetkeolukord (eelkõige kui juhtum on uurimisel, menetluses, edasikaebamisel) ning iii) rikkumis(t)e järelkontrollina määratud sanktsioon(id): trahvide suurus, konfiskeeritud kala või püügivahendite väärtus, rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 126 lõike 1 kohaselt määratud karistuspunktid või muud sanktsioonid.

2.   Lõikes 1 osutatud teave esitatakse iga kontrolli või inspekteerimise puhul ning kantakse igasse aruandesse ja seda ajakohastatakse kuni meetmete lõpetamiseni asjaomase liikmesriigi õigusnormide kohaselt. Kui pärast tõsise rikkumise avastamist ei ole meetmeid võetud, tuleb lisada selgitus.

3.   Hariliku tuuni varude püügi kohta Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres ja mõõkkala püügi kohta Vahemeres edastatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud teave elektrooniliselt komisjonile ja EFCA-le 15. septembriks ja ajakohastatakse järgmise aasta 31. jaanuariks.

4.   Sardiini- ja anšoovisevarude püügi kohta Aadria mere põhjaosas edastatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud teave elektrooniliselt komisjonile ja EFCA-le 15. aprilliks ja ajakohastatakse järgmise aasta 31. jaanuariks.

Artikkel 13

Hindamine

1.   Asjaomased liikmesriigid saadavad komisjonile ja EFCA-le asjaomasele kalendriaastale järgneva aasta 31. märtsiks hindamisaruande kõnealuse kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi raames tehtud kontrolli- ja inspekteerimistoimingute tõhususe kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud hindamisaruanne hõlmab vähemalt IV lisas loetletud teavet. Asjaomased liikmesriigid võivad lisada oma hindamisaruandele ka muid meetmeid, nagu näiteks koolitus- või teabetunde, mille eesmärk on parandada eeskirjade järgimist kalalaevade, mõrdade ja muude ettevõtjate puhul.

3.   EFCA võtab määruse (EÜ) nr 768/2005 artiklis 14 osutatud ühiskasutuskavade tõhususe iga-aastase hindamise puhul arvesse lõikes 1 osutatud hindamisaruandeid.

4.   Komisjon kutsub kord aastas kokku kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee koosoleku, et hinnata lõikes 1 osutatud hindamisaruannete põhjal kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi sobivust, asjakohasust ja tõhusust ning seda, kuidas see üldiselt mõjutab eeskirjade järgimist kalalaevade, mõrdade ja muude ettevõtjate puhul. II lisas sätestatud sihtkriteeriumid ja eesmärgid võidakse sellest lähtuvalt läbi vaadata.

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009, 6. aprill 2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007 (ELT L 96, 15.4.2009, lk 1).

(3)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1967/2006, 21. detsember 2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

(4)  Recommendation GFCM 37/2013/1 on a multiannual management plan for fisheries on small pelagic stocks in the GFCM-GSA 17 (Northern Adriatic Sea) and on transitional conservation measures for fisheries on small pelagic stocks in GSA 18 (Southern Adriatic Sea).

(5)  ICCATi soovitus Vahemere mõõkkalavarude majandamise meetmete kohta ICCATi raames.

(6)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, 8. aprill 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

(7)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 768/2005, 26. aprill 2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1343/2011, 13. detsember 2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 218/2009, 11. märts 2009, Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(10)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, 29. september 2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

---

---

---

---

---