20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/289

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 176 on sätestatud, et Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) on mõeldud selleks, et olla abiks põhiliste regionaalsete ebavõrdsuste korvamisel liidus. ELi toimimise lepingu kõnealuse artikli ja artikli 174 teise ja kolmanda lõigu kohaselt on ERFi eesmärk aidata kaasa eri piirkondade arengutasemete ühtlustamisele ja mahajäämuse vähendamisele kõige ebasoodsamates piirkondades, mille seas tuleks erilist tähelepanu pöörata piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised probleemid ja tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele.

(2)

ERFi, Euroopa Sotsiaalfondi (ESFi), Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi käsitlevad ühised sätted on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 (3).

(3)

Tuleks kehtestada erisätted sellist tüüpi tegevuste kohta, mida ERFist saab toetada, et järgida määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud valdkondlike eesmärkide raames investeerimisprioriteete. Samal ajal tuleks kindlaks määrata ja selgemaks muuta ERFi rakendusalast väljajäävad tegevused, sealhulgas investeeringud, mille eesmärk on vähendada nendest tegevusaladest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (4) I lisas. Et vältida ülemäärast rahastamist ei tohiks selline investeering olla rahastamiskõlblik ERFist toetuse saamiseks, sest sellele laieneb juba direktiiv 2003/87/EÜ. Selline välistamine ei tohiks piirata võimalust kasutada ERFi direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetlemata tegevuste toetamiseks, isegi kui neid viivad ellu samad ettevõtjad ning need hõlmavad tegevusi seoses energiatõhususe eesmärgil tehtavate investeeringutega kaugküttevõrkudesse, arukatesse energia jaotus-, salvestus- ja ülekandmissüsteemidesse ja õhusaaste vähendamise meetmetega, isegi kui sellise tegevuse kaudne mõju on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine või kui need on loetletud direktiivis 2003/87/EÜ osutatud riiklikus kavas.

(4)

Vaja on täpsustada, milliseid lisategevusi saab ERFist veel toetada Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames.

(5)

ERF peaks panustama liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ja tagama seeläbi ERFi toetuse suurema kontsentreerituse liidu prioriteetidele. Olenevalt sellest, millisele piirkondade kategooriale toetust antakse, suunatakse ERFi toetus majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi raames innovatsioonile ja teadusuuringutele, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale (IKT), väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd) ning vähese CO2 -heitega majanduse edendamisele. Sellise valdkondliku keskendumiseni tuleks jõuda riigi tasandil, võimaldades sealjuures paindlikkust rakenduskavade tasandil ja eri piirkonnakategooriates. Valdkondlikku keskendumist tuleks asjakohasel juhul kohandada nii, et võtta arvesse Ühtekuuluvusfondi vahendeid, mis on eraldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1300/2013 (5) osutatud vähese CO2-heitega majandusele üleminekuga seotud investeerimisprioriteetide toetamiseks. Valdkondliku keskendumise määra puhul tuleks võtta arvesse nii piirkonna arengutaset, vajaduse korral Ühtekuuluvusfondi vahendeid kui ka erivajadusi piirkondades, mille SKP elaniku kohta, mida kasutatakse rahastamiskõlblikkuse kriteeriumina, programmiperioodil 2007-2013 oli väiksem kui 75 % EL 25 keskmisest SKPst võrdlusperioodil, piirkondades, millele toetuse andmine lõppeb programmiperioodil 2007-2013 järk-järgult, ning NUTS 2. tasandi teatavates piirkondades, mis koosnevad üksnes saareliikmesriikidest või saartest.

(6)

Kogukonna juhitud kohaliku arengu investeerimisprioriteedi raames peaks olema võimalik saada ERF-ist toetust kõigi käesolevas määruses osutatud valdkondlike eesmärkide saavutamiseks.

(7)

ERFi konkreetsete vajadustega tegelemiseks ja kooskõlas liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga on vaja ette näha määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud iga valdkondliku eesmärgi kohta ERF-ile omased tegevused kui investeerimisprioriteedid. Investeerimisprioriteetides tuleks seada üksteist mittevälistavad üksikasjalikud eesmärgid, mille saavutamist ERF toetab. Nende investeerimisprioriteetide alusel tuleks kindlaks määrata programmide konkreetsed eesmärgid, mis võtavad arvesse programmiala vajadusi ja eripära.

(8)

Vaja on edendada uuendustegevust ja VKEde arendamist sellistes Euroopa ja piirkondlike probleemidega seotud arenevates valdkondades nagu loome- ja kultuuritööstus, uusi ühiskondlikke nõudmisi peegeldavad uuenduslikud teenused või vananeva ühiskonnaga seotud tooted ja teenused, hooldus ja tervishoid, ökoinnovatsioon, vähese CO2- heitega majandus ja ressursitõhusus.

(9)

Kooskõlas määrusega (EL) nr 1303/2013 püütakse täielikult või osaliselt liidu eelarvest rahastatud ning teadus- ja uuendustegevuse valdkonnas tehtud investeeringute lisaväärtuse optimeerimiseks saavutada koostoime eeskätt ERFi tegevuse ning teadus- ja uuendustegevuse raamprogrammi „Horisont 2020” vahel, austades samas nende erisuguseid eesmärke.

(10)

On oluline tagada, et riskijuhtimise investeeringute edendamisel võetakse arvesse piirkondlikule, piiriülesele ja rahvusvahelisele tasandile eriomaseid riske.

(11)

Et maksimeerida jätkusuutlikku turismi, kultuuri ja looduspärandit toetavate tegevusalade panust tööhõivesõbralikku majanduskasvu toetamise eesmärki, peaksid need olema osa konkreetsete piirkondade territoriaalsest strateegiast, mis hõlmaks ka taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamist. Eelnimetatud tegevuste toetamine peaks samuti aitama kaasa innovatsiooni ja IKT kasutamise edendamisele, VKEde olukorra parandamisele, keskkonna ja ressursitõhususe tugevdamisele või sotsiaalse kaasatuse edendamisele.

(12)

Jätkusuutliku piirkondliku või kohaliku liikuvuse edendamiseks või õhu- ja mürasaaste vähendamiseks on vaja edendada tervislikke, säästvaid ja ohutuid transpordiliike. ERFist toetatavad lennujaamade taristu investeeringud peaksid edendama keskkonnasäästlikku lennutransporti, kui nendega muu hulgas avaradatakse piirkondlikku ja kohalikku liikuvust teise ja kolmanda astme liiklussõlmede ühendamisega üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) taristu, sealhulgas mitmeliigilise transpordi sõlmede kaudu.

(13)

Et edendada selliste energia- ja kliimaeesmärkide saavutamist, mis liit on seadnud liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia raames, tuleks ERFist toetada investeerimist energiatõhususe ja varustuskindluse edendamisse liikmesriikides, muu hulgas arukate energia jaotus-, salvestus- ja ülekandesüsteemide arendamise kaudu, kaasa arvatud taastuvatest energiaallikatest lähtuva hajatootmise integreerimise teel. Selleks et täita energia varustuskindluse nõudeid viisil, mis on kooskõlas liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia raames seatud eesmärkidega peaksid liikmesriigid saama investeerida valitud energiaallikate jaotusega kooskõlas olevatesse energia taristutesse.

(14)

VKEsid, kelle hulka võivad kuuluda sotsiaalmajandusettevõtted, tuleks mõista vastavalt määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud määratlusele, mille kohaselt on hõlmatud mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtted komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (6) tähenduses.

(15)

Sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja vaesusega võitlemiseks, eeskätt marginaliseeritud kogukondades, on vaja väikesemahulise taristu pakkumise kaudu parandada juurdepääsu sotsiaal-, kultuuri- ja vabaajateenustele, võttes arvesse puudega inimeste ja eakate erivajadusi.

(16)

Kogukonnapõhised teenused peaksid hõlmama kõiki koduseid, perepõhiseid, elukohajärgseid ja muid kogukonna teenuseid, millega toetatakse kõikide inimeste õigust elada kogukonnas ning omada võrdseid valikuid ning millega püütakse hoida ära isoleeritust või kogukonnast eraldumist.

(17)

Selleks et suurendada paindlikkust ja vähendada ühise rakendamise kaudu halduskoormust, tuleks viia ERFi ja Ühtekuuluvusfondi vastavate valdkondlike eesmärkide kohased investeerimisprioriteedid omavahel kooskõlla.

(18)

Käesoleva määruse lisas tuleks sätestada ühine väljundnäitajate kogum, millega hinnata liidu tasandil programmide rakendamise summaarseid edusamme. Need näitajad peaksid vastama käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 1303/2013 asjakohaste sätetega kooskõlas toetust saanud investeerimisprioriteedile ja tegevuse liigile. Ühiseid väljundnäitajaid peaksid täiendama programmile eriomased tulemusnäitajad ning asjakohasel juhul programmile eriomased väljundnäitajad.

(19)

Linnade säästva arengu raames peetakse vajalikuks toetada integreeritud meetmeid linnapiirkondade, sealhulgas funktsionaalsete linnapiirkondade majanduslike, keskkonnaalaste, kliima-, demograafiliste ja sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, võttes samal ajal arvesse vajadust edendada linna- ja maapiirkondade vahelisi ühendusi. Põhimõtted, mille alusel valida linnapiirkonnad, kus rakendada linnade säästva arengu integreeritud meetmeid, ning nende meetmete soovituslikud summad, tuleks sätestada partnerluslepingus, mille järgi eraldatakse nimetatud eesmärgil ERFi vahenditest liikmesriigi tasandil vähemalt 5 %. Linna ametiasutusele ülesannete delegeerimise ulatuse peaks otsustama korraldusasutus linna ametiasutusega konsulteerides.

(20)

Et leida või katsetada uusi lahendusi, mis on välja töötatud linnade säästva arenguga seotud probleemidega tegelemiseks ning mis on liidu tasandil olulised, peaks ERF toetama uuenduslikke meetmeid linnade säästva arengu valdkonnas.

(21)

Et tugevdada võimekust, koostöövõrkude loomist ja kogemuste vahetust programmide ning linnade säästva arengu strateegiate ja uuenduslike meetmete rakendamise eest vastutavate asutuste vahel linnade säästva arengu valdkonnas ning täiendada olemasolevaid programme ja asutusi, on liidu tasandil vaja luua linnaarengu võrgustik.

(22)

ERF peaks tegelema 1994. aasta ühinemisakti protokollis nr 6 struktuurifondide raames eesmärgiga 6 seotud erisätete kohta Rootsis ja Soomes osutatud probleemidega, mis on seotud äärmiselt väikese rahvastikutihedusega piirkondade ligipääsuga suurtele turgudele ja neist kaugel asumisega. ERF peaks käsitlema ka eriomaseid raskusi, millega seisavad silmitsi teatavad saared, piirialad, mägipiirkonnad ja hõredalt asustatud alad, mille arengut aeglustab nende geograafiline asend, pidades silmas nende säästva arengu toetamist.

(23)

Eraldi tuleks pöörata tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele, võttes vastu ELi toimimise lepingu artikli 349 kohased meetmed, millega laiendatakse erandkorras ERFist antavate toetuste rakendusala kõnealustele piirkondadele eriomasest majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast tulenevate lisakulude hüvitamiseks antava tegevusabi rahastamisele, mida tingivad ELi toimimise lepingu artiklis 349 loetletud tegurid, nimelt nende piirkondade kaugus, isoleeritus, väike pindala, rasked loodusolud ja kliima ning majanduslik sõltuvus mõnedest toodetest, mille püsivus ja koosmõju piiravad oluliselt nende piirkondade arengut. Nimetatud kontekstis antav liikmesriikide tegevusabi on vabastatud ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustusest, kui abi andmise ajal vastab see tingimustele, mis on sätestatud määruses, mille kohaselt on teatavad abi liigid ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaselt siseturuga nõuetega kooskõlas ning mis on vastu võetud nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 (7) kohaselt.

(24)

Kooskõlas 7.–8. veebruari 2013. aasta Euroopa Ülemkogu järeldustega ning võttes arvesse ELi toimimise lepingus sätestatud erieesmärke seoses äärepoolseimate aladega, millele on osutatud artiklis 349, on Mayotte’i staatust muudetud Euroopa Ülemkogu otsusega nr 2012/419/EL (8), mille kohaselt saab sellest 1. jaanuarist 2014 uus äärepoolseim piirkond. Mayotte’i taristu sihipärase ja kiire arendamise hõlbustamiseks ning edendamiseks peaks erandkorras olema võimalik eraldada vähemalt 50 % Mayotte'le eraldatud ERF rahastamispaketist määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud viiele valdkondlikule eesmärgile.

(25)

Käesoleva määruse täiendamiseks teatavate vähemoluliste sätetega tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada uuenduslike meetmete valiku- ja juhtimiskriteeriumide üksikasjalikud eeskirjad. Komisjonile tuleks anda samasugune õigus ka käesoleva määruse I lisa põhjendatud muudatuste osas, et tagada rakenduskava elluviimise edusammude tõhus hindamine. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistustöö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(26)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine, korvates olulisemat piirkondlikku ebavõrdsust liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on seda eri piirkondade arengutasemete erinevuse, kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade mahajäämuse ning liikmesriikide ja piirkondade piiratud rahaliste vahendite tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(27)

Käesolev määrus asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 (9). Seetõttu tuleks selguse huvides määrus (EÜ) nr 1080/2006 kehtetuks tunnistada. Käesolev määrus ei peaks siiski mõjutama selliste toetuste jätkamist või muutmist, mille komisjon on kiitnud heaks määruse (EÜ) nr 1080/2006 alusel või mis tahes muude õigusaktide alusel, mida kohaldatakse selliste toetuste suhtes 31. detsembri 2013. aasta seisuga. Nimetatud määrust ja nimetatud muid kohaldatavaid õigusakte tuleks seega selliste toetuste või asjaomaste tegevuste suhtes pärast 31. detsembrit 2013 kuni nende lõpetamiseni jätkuvalt kohaldada. Määruse (EÜ) nr 1080/2006 raames esitatud või heaks kiidetud toetusetaotlused peaksid jääma kehtima.

(28)

Et võimaldada käesolevas määruses sätestatud meetmete kohest kohaldamist, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

a)

tootmisesse investeerimine, mis aitab kaasa püsivate töökohtade loomisele ja säilitamisele, eelkõige otsese abi kaudu VKEdesse investeerimiseks;

b)

tootmisesse investeerimine, sõltumata asjaomase ettevõtte suurusest, millega aidatakse järgida artikli 5 punktides 1 ja 4 sätestatud investeerimisprioriteete, ning kui investeering hõlmab suurettevõtete ja VKEde koostööd, artikli 5 punktis 2 sätestatud prioriteete;

c)

investeerimine taristusse, mille kaudu osutatakse kodanikele energia-, keskkonna-, transpordi- ja IKT-alaseid põhiteenuseid;

d)

investeerimine sotsiaal-, tervishoiu-, teadus- ja uuendustegevuse, ettevõtluse ning haridustaristut;

e)

investeerimine piirkondade sisemise potentsiaali arendamisse püsiinvesteeringute kaudu seadmetesse ja väikesemahulistesse taristutesse; nende hulka kuuluvad väikesemahulised kultuuri- ning jätkusuutliku turismi taristud, ettevõtetele osutatavad teenused, teadus- ja innovatsiooniasutuste toetamine ning investeerimine tehnoloogiasse ja ettevõtete rakendusuuringutesse;

f)

koostöövõrkude loomine, koostöö ja kogemuste vahetus pädevate piirkondlike, kohalike, linna- ja muude riiklike ametiasutuste, majandus- ja sotsiaalpartnerite ning määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 5 lõikes 1 osutatud kodanikuühiskonda esindavate asutuste vahel, õpingud, ettevalmistustööd ja suutlikkuse parandamine.

a)

tuumajõujaamade tegevuse lõpetamist või nende rajamist;

b)

investeeringuid vähendamaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis tekivad direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusaladel;

c)

tubaka ja tubakatoodete valmistamist, töötlemist ja turustamist;

d)

raskustes olevaid ettevõtteid, mis on sellisena määratletud liidu riigiabi eeskirjades;

e)

investeeringuid lennujaamataristusse, välja arvatud juhul, kui need on seotud keskkonnakaitsega või kui nendega kaasnevad investeeringud, mis on vajalikud lennujaamataristu ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks või vähendamiseks.

a)

rohkem arenenud piirkondades:

b)

üleminekupiirkondades:

c)

vähemarenenud piirkondades:

1)

teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni edendamine järgmisega:

2)

IKTle juurdepääsu ning selle kasutamise ja kvaliteedi edendamine järgmisega:

3)

VKEde konkurentsivõime suurendamine järgmisega:

4)

toetada üleminekut vähese CO2 -heitega majandusele järgmisega:

5)

kliimamuutustega kohanemise ning riskide ennetamise ja juhtimise edendamine järgmisega:

6)

keskkonnakaitse ja -säilitamise ning ressursitõhususe edendamine järgmisega:

7)

säästva transpordi edendamine ning oluliste võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamine järgmisega:

8)

jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine läbi järgmiste tegevuste:

9)

sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine järgmiste vahenditega:

10)

investeeringud haridusse, koolitusse ja kutseõppesse oskuste omandamise eesmärgil ja elukestvasse õppesse haridus- ja koolitustaristu arendamise läbi;

11)

ametiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ning tõhusa avaliku halduse parandamine ERFi rakendamisega seotud haldusorganite institutsioonilise suutlikkuse ja tõhususe ning seonduvate avalike teenuste tugevdamise kaudu; ning toetamaks ESFi toetatavaid meetmeid institutsioonilise suutlikkuse ja avaliku halduse tõhustamiseks.

a)

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 9 esimeses lõigus sätestatud valdkondlikke eesmärke;

b)

kaubaveoteenuseid ja veoteenuse osutamise alustamist;

c)

tootmisvahendite ladustamispiirangutega, nende ülemääraste mõõtmete ja hooldusega ning kohalikul tööturul inimkapitali puudumisega seotud tegevusi.

a)

tegevusi, mis on seotud ELi toimimise lepingu I lisas käsitletud toodetega;

b)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 2 punktis a lubatud abi reisijateveoks;

c)

maksuvabastusi ja vabastust sotsiaalmaksudest.