18.6.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 166/1

(1)

6. augusti 2007. aasta kirjaga teatas Prantsusmaa komisjonile ümberkorraldamisabist kontsernile FagorBrandt.

(2)

10. oktoober 2007. aasta kirjas teavitas komisjon Prantsusmaad oma otsusest algatada seoses kõnealuse abiga Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 108 lõikega 2 ette nähtud menetlus.

(3)

Komisjoni otsus algatada menetlus (edaspidi „menetluse algatamise otsus”) avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (3). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi kõnealuse abi kohta.

(4)

Komisjon sai märkused kolmelt huvitatud isikult: kahelt konkurendilt ja abisaajalt. Electrolux esitas märkused 14. detsembri 2007. aasta kirjaga. Pärast kohtumist komisjoni talitustega 20. veebruaril 2008 esitas kõnealune äriühing täiendavad märkused 26. veebruari ja 12. märtsi 2008. aasta kirjadega. Anonüümseks jääda soovinud konkurent esitas märkused 17. detsembri 2007. aasta kirjaga (4). FagorBrandt esitas märkused 17. detsembri 2007. aasta kirjaga. Komisjon edastas need märkused Prantsusmaale 15. jaanuari ja 13. märtsi 2008. aasta kirjadega, andes riigile võimaluse neid kommenteerida, ning sai kommentaarid 15. veebruari 2008. aasta kirjaga ja 18. märtsil 2008 toimunud kohtumisel esitatud dokumendiga (vt põhjendus (5)).

(5)

13. novembri 2007. aasta kirjaga edastas Prantsusmaa komisjonile märkused menetluse algatamise otsuse kohta. 18. märtsil 2008 toimus kohtumine komisjoni talituste, Prantsusmaa ametiasutuste ja FagorBrandti vahel. Kohtumise järel esitasid Prantsusmaa ametiasutused teavet 24. aprilli ja 7. mai 2008. aasta kirjadega. Teine kohtumine samade osalejatega toimus 12. juunil 2008. Selle kohtumise järel esitasid Prantsusmaa ametiasutused teavet 9. juuli 2008. aasta kirjaga. 15. juulil 2008 nõudis komisjon täiendavat teavet, mille Prantsusmaa ametiasutused 16. juulil 2008 ka esitasid.

(6)

21. oktoobril 2008 võttis komisjon äriühingule FagorBrandt antud 31 miljoni euro suuruse ümberkorraldamisabi kohta vastu positiivse tingimusliku otsuse (5) (edaspidi „21. oktoobri 2008. aasta otsus”).

(7)

Üldkohus tühistas otsuse 14. veebruaril 2012 (edaspidi „Üldkohtu 14. veebruari 2012. aasta otsus”) (6) kahe ilmse hindamisvea tõttu: ühest küljest arvestati põhjendamatute kompensatsioonimeetmetega ning teisest küljest ei analüüsitud Itaalia ametiasutuste poolt minevikus antud siseturuga kokkusobimatu ja veel tagasinõudmata abi (edaspidi „Itaalia abi”) ning heakskiidetud abi poolt konkurentsile avaldatavat kumulatiivset mõju.

(8)

Seetõttu peab komisjon vastu võtma veel ühe lõpliku otsuse. Üldkohtu praktika (7) kohaselt võib komisjon seejuures arvesse võtta vaid talle tollase, 21. oktoobri 2008. aasta seisuga teadaolnud andmeid (vt punkt 6.2.2. Analüüsi ajaraamistik).

(9)

Kõnealuse abi puhul on tegemist ümberkorraldamisabiga. Abiks ettenähtud summa on 31 miljonit eurot. Abi andja on Prantsusmaa majandus-, rahandus- ja tööhõiveministeerium. Abi saaja on äriühing FagorBrandt S.A., millel on mitu tootmise ja turustamisega tegelevat tütarettevõtjat.

(10)

Prantsusmaa ametiasutused osutavad, et olemasolevate vahenditega ja riigiabi puudumisel ei suudaks FagorBrandt S.A. oma raskustega toime tulla. 31 miljoni euro suurune otsetoetus lubab Prantsusmaa sõnul katta poole ümberkorraldamiskuludest (8).

(11)

Kontsern FagorBrandt (edaspidi „FagorBrandt”) kuulub kaudselt äriühingule Fagor Electrodomésticos S. Coop (edaspidi „Fagor”), mis on registreeritud Hispaania õiguse alusel. Tulundusühistu Fagor kapital on jagatud umbes 3 500 liikme vahel (liikmestaatusega töötajad), kellest mitte ükski ei või omandada rohkem kui 25 % tulundusühistu kapitalist.

(12)

Fagor kuulub omakorda tulundusühistute rühma nimega Mondragón Corporación Cooperativa (edaspidi „MCC”), mille raames on iga tulundusühistu õiguslikult ja rahaliselt iseseisev. Fagor kuulub MCC tööstusvaldkonna kontserni kodukaupade allüksusesse.

(13)

FagorBrandti käive oli 2007. aastal 903 miljonit eurot. FagorBrandt tegutseb kõikides suurte kodumasinate sektorites, hõlmates kolme olulist tooteperet: pesuseadmed (nõudepesumasinad, pesumasinad, pesukuivatid ja pesumasin-kuivatid), külmutusseadmed (külmutuskapid, sügavkülmutuskirstud ja -kapid) ja toiduvalmistusseadmed (tavalised ahjud, mikrolaineahjud, pliidid, keeduplaadid ja õhupuhastid).

(14)

Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon kahtlust seoses viie küsimusega: oht, et rikutakse keeldu anda ümberkorraldamisabi vastasutatud äriühingule; oht, et rikutakse kohustust maksta tagasi siseturuga kokkusobimatu abi; kahtlused äriühingu pikaajalise elujõulisuse taastamise suhtes; ebapiisavad kompensatsioonimeetmed; kahtlus, et abi ei piirata vajaliku miinimumini, ja eriti seoses abisaaja panusega.

(15)

2002. aasta jaanuaris loodud FagorBrandt oli vastavalt ühenduse suuniste (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, edaspidi „ümberkorraldamisabi suunised”) (9) punktile 12 vastasutatud äriühing kuni 2005. aasta jaanuarini, seega kolme aasta jooksul pärast asutamist. Seetõttu oli FagorBrandt maksuseadustiku artikli 44f alusel antud maksuvabastuse (edaspidi „artikli 44f kohane abi”) saamise ajal ja detsembris 2003, kui komisjon tunnistas selle abi siseturuga kokkusobimatuks ja nõudis selle tagastamist (10), vastasutatud äriühing. Ümberkorraldamisabi suuniste punkti 12 kohaselt ei olnud FagorBrandtil seega õigust saada ümberkorraldamisabi. Asjaolu, et ajal, mil äriühing ei olnud enam vastasutatud ja omandas nii õiguse saada ümberkorraldamisabi, ei olnud Prantsusmaa 2003. aasta detsembris siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud abi veel tagasi nõudnud, võib kujutada endast ümberkorraldamisabi suuniste punktiga 12 ettenähtud keelu rikkumist.

(16)

Pidades silmas, et teatatud abi eesmärk paistis suuresti olevat artikli 44f kohase abi tagasimaksmine, kahtles komisjon, et teatatud abiga võidakse rikkuda kohustust maksta tagasi siseturuga kokkusobimatu abi, kaotades nii abi tagasimaksmise mõtte kui ka selle kasuliku mõju.

(17)

Äriühingu pikaajalise elujõulisuse taastamise puhul kahtles komisjon kahes asjaolus. Komisjon täheldas, et 2007. aasta prognoositud käive oli umbes 20 % kõrgem eelneva aasta omast ja soovis teada, millel see prognoos põhineb. Lisaks osutas komisjon, et ümberkorraldamiskavas ei ole näidatud, kuidas kavatseb FagorBrandt maksta tagasi Itaalias asuvale tütarettevõtjale antud siseturuga kokkusobimatu abi.

(18)

Komisjon kahtles ka selles, kas on vastuvõetav, et lisaks ümberkorraldamiskava raames rakendatavatele kompensatsioonimeetmetele ei võeta täiendavaid kompensatsioonimeetmeid. Komisjon tuletas meelde järgmist.

(19)

Komisjon kahtles ka selles, kas on täidetud ümberkorraldamisabi suuniste punktides 43 ja 44 sätestatud tingimused. Prantsusmaa ametiasutused ei lisanud artikli 44f kohase abi tagasimaksmist ümberkorraldamiskulude hulka. Peale selle ei selgitanud nad mõningate selliste summade päritolu, mida nimetati abisaaja panuseks.

(20)

Electrolux osutas, et üleilmse konkurentsi väljakutsetele vastamiseks rakendas ta ulatuslikke ja väga kulukaid ümberkorraldamiskavasid. Konkurentsivõime säilitamiseks pidi ta võtma drastilisi meetmeid, nagu kaheksa tehase sulgemine Lääne-Euroopas. Nende tootmine viidi põhiliselt üle Euroopas juba tegutsevatesse ning Poolas ja Ungaris avatavatesse uutesse tehastesse. Suurem osa suurte kodumasinate sektoris tegutsevatest äriühingutest pidid sarnaseid ümberkorraldamismeetmeid võtma. Seepärast ei ole Electrolux rahul asjaoluga, et FagorBrandt võib saada toetuse, et tulla toime olukorraga, millega ülejäänud ettevõtjad peavad hakkama saama ilma sarnase abita. Abi moonutaks konkurentsi teiste ettevõtjate kahjuks.

(21)

Kõigepealt leidis anonüümseks jääda soovinud konkurent, et kavandatud abi ei võimaldada taastada äriühingu pikaajalist elujõulisust. Konkurent oli seisukohal, et äriühingu püsimiseks on vaja tootmine põhjalikult ümber korraldada. Kuid konkurent ei usu, et FagorBrandtil oleks vahendeid vajalike investeeringute tegemiseks. Abi ei võimalda FagorBrandtil saavutada toodangumahtu, mida oleks tarvis positsiooni parandamiseks läbirääkimistel suurte turustajatega, kes eelistavad Euroopa Liidu turul suurema osakaaluga tarnijaid.

(22)

Konkurent leiab, et abi ei piirdu vajaliku miinimumiga, sest FagorBrandt saaks ümberkorraldamiseks vajalikud vahendid ka aktsionäridelt ja tulundusühistult, millele ta kuulub (nimelt tulundusühistult MCC, kuhu kuulub pank Caja Laboral).

(23)

Konkurent arvab, et abi võib kahjustada konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust. Suurem osa asjaomase sektori ettevõtjaid toodab Euroopas ja neid võib seega pidada Euroopa äriühinguteks. Aasia ja Türgi konkurentidel on märkimisväärne turuosa teatavate toodete puhul. FagorBrandt on suuruselt viies tootja Euroopas ja tal on tugev positsioon Prantsuse, Hispaania ja Poola turgudel. Konkurent on seisukohal, et kompensatsioonimeetmete puudumise tõttu ei saaks komisjon abi siseturuga kokkusobivaks tunnistada.

(24)

Prantsusmaa ja Itaalia antud varasemast ebaseaduslikust abist järeldab konkurent järgmist: FagorBrandti raskused on pidevad, seades kokkuvõttes küsimärgi alla äriühingu elujõulisuse; teatatud abi eesmärk on tõenäoliselt ebaseadusliku abi tagasimaksmine, seega rikutakse tagasimaksmise kohustust.

(25)

FagorBrandti märkused sarnanevad Prantsusmaa ametiasutuste märkustega, mis on esitatud järgnevalt.

(26)

Vastasutatud äriühingule ümberkorraldamisabi andmise keelu võimaliku rikkumise küsimuses on Prantsusmaa ametiasutused nõus, et FagorBrandti võib pidada ümberkorraldamisabi suuniste punkti 12 alusel vastasutatud äriühinguks kolme aasta jooksul alates selle loomisest. Ametiasutused märgivad siiski, et FagorBrandtile ümberkorraldamisabi andmise küsimus kerkis esile alles 2006. aastal pärast 2004. aastast saadik esinenud raskusi ja arvestades tema rahalise olukorra halvenemist 2005. aastal, seega viiendal tegevusaastal. Äriühingul ei olnud põhjust taotleda ümberkorraldamisabi enne sellise abi saamist õigustava olukorra tekkimist, st 2006. aastal. Seega ei ole kolme aasta põhimõtte rikkumise kahtlus põhjendatud.

(27)

Seoses võimalusega, et teatatud abi kaotab tagasimaksekohustuse mõtte, tuletas Prantsusmaa meelde, et äriühing ei ole raskustes ainuüksi abi tagasimaksmise tõttu. Rahalised raskused said alguse 2004. aastal ja olukord halvenes märkimisväärselt 2005. ja 2006. aastal. Nagu komisjon menetluse algatamise otsuses järeldas, on äriühing ümberkorraldamisabi suuniste tähenduses raskustes. Prantsusmaa leiab seetõttu, et äriühingul on õigus saada ümberkorraldamisabi, kui on täidetud ka muud sellise abi saamise tingimused. Küsimus, kas äriühing suudaks tegutseda ka pärast 2007. või 2008. aastat, kui ta ei peaks abi tagasi maksma, ei ole põhjendatud, sest abi tagasimaksmine on kohustuslik alates komisjoni negatiivse otsuse tegemisest 2003. aasta artikli 44f kohase abi kohta. Abi taotlemist põhjendavad kuhjuvad rahalised raskused, mis tulenevad äriühingu poolt juba kantud ümberkorralduskuludest, ümberkorraldamise jätkumisest ja muudest äriühingu kohustuslikest kuludest, sealhulgas abi tagasimaksmine.

(28)

Pikaajalise elujõulisuse taastamise ja menetluse algatamise otsuses püstitatud kahe kahtluse kohta on Prantsusmaa ametiasutused teinud järgmisi märkusi. Käibe 20 % kasv 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga tuleneb FagorBrandti tegevusalade muutmisest 2006. aastal. Itaalia tütarettevõtjale antud ebaseadusliku abi (seoses Ocean Spa kodumasinatootmise ülevõtmisega Brandt Italia poolt) tagasimaksmise arvestamata jätmise kohta märgivad Prantsusmaa ametiasutused, et selle abi tagasimaksmine ei peaks mõjutama äriühingu elujõulisust, võttes arvesse asjaolu, et Brandt Italia poolt lõplikult makstav summa peaks olema väiksem kui 200 000 eurot, kuna ülejäänud summa maksis kinni tootmise müünud ettevõtja.

(29)

Kompensatsioonimeetmete puudumise küsimuses kordas Prantsusmaa, et FagorBrandt juba loovutas 2004. aastal äriühingu Brandt Components (Neversi tehas). FagorBrandt vähendas tootmismahtu, lõpetades sügavkülmutuskirstude ja mitte-integreeritavate mikrolaineahjude tootmise. Prantsusmaa ametiasutused tuletasid meelde, et abi kahjustas konkurentsi väga vähe, vähendades nii vajadust kompensatsioonimeetmete järele. FagorBrandtile kuulub alla [0-5] % (13) Euroopa turust, mis on väga vähe võrreldes peamiste turuosalistega. Prantsusmaa ametiasutused on seisukohal, et äriühingu osalemine turul võimaldab vältida oligopoli tekkimist. Ametliku uurimismenetluse käigus lubasid Prantsusmaa ametiasutused rakendada täiendavaid kompensatsioonimeetmeid.

(30)

Vastuseks komisjoni kahtlustele, kas abi piirneb vajaliku miinimumiga ja kust pärineb abisaaja panus, esitasid Prantsusmaa ametiasutused järgmised märkused. Abi tagasimaksmise ümberkorraldamiskava kuludest väljajätmise küsimuses osutasid ametiasutused, et siseturuga kokkusobimatu abi tagasimaksmist ei saa põhimõtteliselt pidada ümberkorraldamiskuluks. Teatises osutud abisaaja panus tuleneb Prantsusmaa ametiasutuste selgituse kohaselt pangalaenudest.

(31)

Seoses Electroluxi märkustega rõhutas Prantsusmaa, et Electroluxi ja teiste konkurentide võetud ümberkorraldamismeetmete eesmärk ei ole keerulise majandusolukorra parandamine, vaid positsiooni tugevdamine suurte kodumasinate turul. Prantsusmaa on seisukohal, et FagorBrandti ja tema konkurentide olukord ei ole võrreldav, sest konkurentidel on nende suuruse tõttu palju rohkem rahalisi vahendeid.

(32)

Seoses anonüümseks jääda soovinud konkurendi märkusega FagorBrandti pikaajalise elujõulisuse kohta rõhutasid Prantsuse ametiasutused kõigepealt seda, et FagorBrandt võttis meetmeid esmajoones kahju vähendamiseks ja kasumimarginaali suurendamiseks, et aja jooksul saavutada parem positsioon turul, eelkõige arendades […].

(33)

Seoses väitega, et abi ei piirdu vajaliku miinimumiga, kuna FagorBrandt võiks saada vahendeid aktsionäridelt, rõhutavad Prantsusmaa ametiasutused seda, et MCC ei ole valdusettevõtja, vaid ühistulaadne ühendus. Ühistulaadses ühenduses on iga tulundusühistu, sealhulgas FagorBrandt ja pank Caja Laboral, iseseisev ja sõltub oma liikmestaatusega töötajate, s.t omanike otsustest. FagorBrandt saab seega loota vaid Fagori rahalisele toetusele, arvestades viimase praeguseid võimalusi. FagorBrandti omandamine vähendas Fagori rahavoogude paindlikkust ja seega peab Fagor rahastamisel pidama kinni teatavast ülemmäärast.

(34)

Vastuseks konkurentsi kahjustavale mõjule osutavad Prantsusmaa ametiasutused vastuoludele anonüümseks jääda soovinud konkurendi märkustes. Konkurent väidab, et abi mõjutas konkurentsi Euroopa turul. Samas tunnistab ta, et FagorBrandt on väga väike võrreldes peamiste turuosalistega ja see ohustab tema elujõulisust. Seoses kompenseerivate meetmete puudumisega tuletavad Prantsusmaa ametiasutused meelde, et nad on juba rakendanud asjakohaseid kompenseerivaid meetmeid ja et kavatsevad rakendada veel uusi selliseid meetmeid.

(35)

Seoses väidetega, et Prantsusmaa ja Itaalia on ka varem andnud äriühingule ebaseaduslikku abi, tuletab Prantsusmaa meelde, et selle ebaseadusliku abi eesmärk ei olnud äriühingu ümberkorraldamine, vaid tööhõive soodustamine riigi territooriumil. Prantsusmaa rõhutab, et vastavalt FagorBrandti poolt 17. detsembril 2007 komisjonile esitatud teabele ei ole antud abi summa (umbes 20 miljonit eurot pärast maksude tasumist) ja siseturuga kokkusobimatu abi summa (umbes 27,3 miljonit eurot koos intressidega) omavahel seotud. Ümberkorraldamiskulusid hinnatakse 62,5 miljonile eurole ja seega on need ilmselgelt suuremad taotletavast ümberkorraldamisabist. Lisaks osutavad nad kulude samaväärsele laadile.

(36)

Seoses FagorBrandti märkustega komisjonile osutavad Prantsusmaa ametiasutused, et nad on nendega nõus, seda enam, et need täiendavad Prantsusmaa ametiasutuste endi märkusi.

(37)

Komisjon leiab, et meede on riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Meedet rakendati Prantsusmaa valitsuse toetusena, rahastati riigi vahenditest ja seega on tegemist riigiabiga. Meede on suunatud vaid äriühingule FagorBrandt ja seetõttu on ta selektiivne. Toetusega soositakse äriühingut FagorBrandt: talle antakse täiendavad vahendid ja lõpetatakse olukord, milles äriühing oleks pidanud tegevuse lõpetama. Nii ähvardab kõnealune meede moonutada suurte kodumasinate tootjate vahelist konkurentsi. Samuti iseloomustab suurte kodumasinate turgu oluline liikmesriikidevaheline kaubandus. Seega leiab komisjon, et teatatud meede kujutab endast riigiabi. Prantsusmaa ei vaidlusta järeldust.

(38)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikega 2 ja 3 on ette nähtud ette erandid kõnealuse artikli lõikes 1 sätestatud üldisest abi kokkusobimatusest. ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikega 2 ettenähtud erandeid ei saa ilmselgelt kõnealuse juhtumi suhtes kohaldada.

(39)

Seoses ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikega 3 ettenähtud eranditega märgib komisjon, et kuna abi eesmärk ei ole piirkondlik ja sama artikli punktis b sätestatud erand ei ole ilmselgelt kohaldatav, saab kohaldada vaid punktis c esitatud erandit. Osutatud punktis on sätestatud riigiabi lubamine teatud majandustegevuse arendamise soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Kõnealusel juhul võib öelda, et kogu abi on antud raskustes oleva äriühingu pikaajalise elujõulisuse taastamiseks. Komisjon on seesuguse abi siseturuga kokkusobivuse hindamist selgitanud ümberkorraldamisabi suunistes. Seega on ümberkorraldamisabi suunised hindamise õiguslik alus. Komisjon leiab, et asjaomasel juhul ei saa kohaldada ühtegi teist ühenduse raamistikku. Prantsusmaa ei ole toetunud ühelegi muule ELi toimimise lepingu erandile. Ka ükski huvitatud isik ei vaidlustanud õiguslikku alust, mis esitati juba menetluse algatamise otsuses.

(40)

Üldkohtu praktika (14) kohaselt peab komisjon pärast oma otsuse tühistamist tuginema uue analüüsi tegemisel üksnes teabele, mis tal oli tühistatud otsuse vastuvõtmise ajal, asjaomasel juhul 21. oktoobril 2008.

(41)

Seega ei võeta arvesse pärast 21. oktoobrit 2008 aset leida võinud järgnevaid sündmusi. Turu ning abisaaja olukorra muutused ja arengud tuleb analüüsist kõrvale jätta. Samamoodi ei võta komisjon arvesse ümberkorraldamiskava täitmise perioodi pärast 2008. aasta oktoobrit (15).

(42)

Samuti ei ole komisjon kohustatud algatama asja uurimist uuesti ega isegi täiendama seda uue tehnilise ekspertiisiga (16). Sellise akti tühistamine, millega lõpetatakse mitut etappi hõlmav haldusmenetlus, ei too ilmtingimata kaasa terve menetluse tühistamist. Kui on nii nagu asjaomasel juhul, et uurimismeetmed küll võimaldavad abi kokkusobivust ammendavalt analüüsida, kuid komisjoni analüüs osutub ebatäielikuks ja sellest tulenevalt on otsus õigusvastane, võib asjaomase otsuse juba võetud uurimismeetmete põhjal uuesti teha (17).

(43)

Kuna muu hulgas peab komisjon uue analüüsi tegemisel tuginema üksnes teabele, mis tal oli 2008. aasta oktoobri seisuga ja mille suhtes nii Prantsusmaa ametiasutused kui ka FagorBrandt on juba võtnud seisukoha, ei ole vaja nendega uuesti konsulteerida (18). Ka huvitatud kolmandate isikute õigus esitada märkusi tagati menetluse algatamise otsuse avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas  (19) ja ükski määruse (EÜ) nr 659/1999 säte ei kohusta pakkuma neile seda võimalust uuesti, kui algset ümberkorraldamiskava uurimise käigus muudetakse (20).

(44)

Nii tugineb käesolev otsus üksnes 21. oktoobri 2008. aasta seisuga kättesaadavale teabele.

(45)

Ümberkorraldamisabi saamiseks peab kõigepealt olema tegemist raskustesse sattunud äriühinguga vastavalt ümberkorraldamisabi suuniste jaotise 2.1 määratlusele.

(46)

Menetluse algatamise otsuse punktis 24 osutas komisjon, et asjaomane äriühing tundub olevat ümberkorraldamisabi suuniste punkti 11 kohaselt raskustes. Menetluse algatamise otsuse punktis 27 osutas komisjon ka sellele, et kooskõlas ümberkorraldamisabi suuniste punktiga 13 olid äriühingu raskused liiga suured, et Hispaania aktsionär oleks neid rahastada suutnud. Vastupidiselt asjaomasele esialgsele hinnangule leidis anonüümseks jääda soovinud konkurent, et FagorBrandt võiks saada raskustega toimetulekuks rahalist toetust Fagorilt ja MCC'lt. Seega tuleb analüüsida, kas menetluse algatamise otsuses esitatud esialgset hinnangut peaks muutma. Komisjon märgib, et konkurendi väite aluseks oli ajaleheartikkel (21), milles osutati, et Fagor võiks raskusteta finantsturgudelt raha saada. Komisjon märgib siiski, et artikkel pärines 2005. aasta aprillist ja et Fagori rahaline olukord oli pärast seda märkimisväärselt halvenenud. Prantsusmaa ametiasutused tuletavad sellega seoses meelde, et Fagori võlad (ilma FagorBrandti võlgu arvestamata) olid 2005. aastal kolmekordistunud, seega pärast FagorBrandti omandamist ja suuri investeeringuid Fagori tootmisse. Lisaks tegi Fagor FagorBrandtile 2006. aastal 26,9 miljoni euro suuruse kapitalisüsti. Kõik see ammendas peagu täielikult tulundusühistu laenuvõtmisvõime, tulundusühistu võlgnevuse tase ületas suures osas üldiselt lubatavat ülemmäära.

(47)

Muu hulgas selgitasid Prantsusmaa ametiasutused, et kontserni FagorBrandt ainuomanik Fagor on liikmestaatusega töötajate tulundusühistu, mille suhtes kohaldatakse Hispaania õigusakte. Tema kapital on jagatud umbes 3 500 liikme vahel, kes on kõik liikmestaatusega töötajad, kellest mitte ükski ei või omandada rohkem kui 25 % tulundusühistu kapitalist.

(48)

Sellise õigusliku vormi tõttu ei saa Fagor kapitali suurendada kolmandatele isikutele suunatud avaliku emissiooni teel. Tulundusühistu saab oma kapitali suurendada üksnes pöördudes oma liikmete poole, kelle rahalised võimalused on piiratud nende isiklike säästudega. Ainus võimalus oma arengu rahastamiseks on võtta pangalaenu või emiteerida võlakirju.

(49)

MCC on tulundusühistute rühm, kuhu Fagor kuulub. Selles rühmas säilitab iga tulundusühistu õigusliku ja rahalise iseseisvuse. Teisisõnu puudub Fagori ja MCC vahel igasugune kapitalisuhe. MCC ei ole seega valdusettevõtja, vaid ühistulaadne ühendus. Kõik sellesse ühistulaadsesse ühendusse kuuluvad tulundusühistud, nagu FagorBrandt ja pank Caja Laboral, on iseseisvad ja sõltuvad oma liikmestaatusega töötajate, s.t omanike otsustest. MCC ja selle liikmete vahelisi suhteid ei tohi seega käsitleda traditsioonilise ärikontserni suhetena.

(50)

Nii ei saanud MCC oma õigusliku vormi tõttu raha saada nagu äriühing, samuti ei saanud teda lugeda emaettevõtjaks ümberkorraldamisabi suuniste punkti 13 mõistes. FagorBrandt sai seega tugineda üksnes oma emaettevõtja Fagor toele viimati nimetatu võimete piires.

(51)

Komisjon leiab, et menetluse algatamise otsuses esitatud hinnangut seoses äriühingu õigusega saada abi kooskõlas ümberkorraldamisabi suuniste punktidega 11 ja 13 ei ole põhjust läbi vaadata.

(52)

Seoses äriühingu õigusega saada abi vastavalt ümberkorraldamisabi suuniste jaotises 2.1 kindlaksmääratud tingimustele avaldati menetluse algatamise otsuses kahtlust üksnes ühes küsimuses, nimelt et võidi rikkuda äriühingutele ümberkorraldamisabi andmise keeldu (vt punkt 3 „Menetluse algatamise põhjused”).

(53)

Komisjon analüüsis äriühingu rahalist olukorda, mis on esitatud allpool tabelis 1. On selge, et isegi siis, kui äriühing oleks artikli 44f kohase abi tagasi maksnud, ei oleks ta esimese kolme tegutsemisaasta jooksul vastanud ümberkorraldamisabi suuniste punktides 10 ja 11 ettenähtud kriteeriumidele, mille alusel võib äriühingut pidada raskustes olevaks: ümberkorraldamisabi suuniste punkti 10 alusel on selge, et isegi kui äriühing oleks maksnud 22,5 miljoni euro suuruse abi tagasi 2004. aastal (st komisjoni lõpliku negatiivse otsuse tegemisele järgnenud kuude jooksul), ei oleks ta 2004. aastal kaotanud poolt kapitalist. Isegi siis, kui äriühing oleks maksnud 22,5 miljoni euro suuruse abi 2004. aastal tagasi, oleks ta langenud kahjumisse vaid üheks aastaks (2004), mis ei ole ümberkorraldamisabi suuniste punkti 11 alusel piisav, et pidada teda raskustes olevaks. Seega võib öelda, et FagorBrandti kontserni rahalised raskused on suurenenud alates 2005. aastast, nii et äriühingut võiks pidada raskustes olevaks ümberkorraldamisabi suuniste tähenduses (st ametivõimude sekkumiseta peaks äriühing lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti tegevuse lõpetama) ilmselt alates 2006. aastast (kui võtta arvesse kohustust maksta tagasi artikli 44f kohane abi) ja kindlasti alates 2007. aastast.

Tabel 1

(54)

Komisjon märkis ka, et 2005. aasta esimeses kvartalis otsustas Fagori kontsern osta 90 % äriühingu aktsiatest hinnaga [150–200] miljonit eurot. See näitab, et turul ei peetud äriühingut ümberkorraldamisabi suuniste tähenduses raskustes olevaks, st ei leitud, et ametivõimude sekkumiseta peaks äriühing lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti tegevuse lõpetama.

(55)

Eeltoodu põhjal on komisjon seisukohal, et 2002. aasta jaanuaris loodud äriühingut ei saa pidada raskustes olevaks esimese kolme tegevusaasta jooksul isegi siis, kui ta oleks artikli 44f kohase abi viivitamata tagasi maksnud. Seepärast leiab komisjon, et asjaolu, et Prantsusmaa ei olnud 2005. aasta jaanuaris, st kolm aastat pärast FagorBrandti loomist, artikli 44f kohast abi veel tagasi nõudnud, ei mõjunud nii, et see oleks kunstlikult hoidnud tegevuses äriühingut, mis oleks vastasel juhul turult lahkunud. Komisjon leiab ka, et osutatud ajavahemikul ei olnud äriühingul põhjust ümberkorraldamisabi taotleda. Eeltoodu põhjal on komisjon seisukohal, et asjaolu, et Prantsusmaa ei olnud 2005. aasta jaanuaris artikli 44f kohast abi veel tagasi nõudnud, ei ole ümberkorraldamisabi suuniste punktis 12 sätestatud vastasutatud äriühingule ümberkorraldamisabi andmise keelu rikkumine.

(56)

Kokkuvõttes on kahtlused äriühingu abikõlblikkuse kohta ümber lükatud ning komisjon leiab, et äriühing vastab ümberkorraldamisabi suuniste jaotisega 2.1 ettenähtud tingimustele.

(57)

Vastavalt ümberkorraldamisabi suuniste punktile 23 ja arvestades asjaolu, et teatatud abi peamine eesmärk näib olevat rahastada artikli 44f kohase abi tagasimaksmist, tõstatas komisjon menetluse algatamise otsuse punktis 30 kahtluse, et teatatud abiga rikutakse tagasimaksmise kohustust ja muudetakse see mõttetuks.

(58)

Selle küsimuse hindamisel võttis komisjon arvesse järgmisi asjaolusid.

(59)

Esiteks võimaldab abi koos intressidega tagasimaksmine kohtupraktika kohaselt taastada enne abi andmist valitsenud olukorra ja kõrvaldab sellega konkurentsi moonutava mõju. Kõnealusel juhul peaks artikli 44f kohase abi koos intressidega tagasimaksmine uue abi andmise eeltingimusena taastama enne abi andmist valitsenud olukorra.

(60)

Teiseks on ümberkorraldusi teostaval äriühingul õigus saada abi. Äriühingu rahalised raskused ei tulene siseturuga kokkusobimatu abi tagasimaksmisest. Need tulenevad muudest allikatest, mis on toonud kaasa kahjumi alates 2004. aastast (vt tabel 1). Abi tagasimaksmine tulevikus suurendab äriühingu raskusi veelgi, nii et ta ei tule enam ilma riigi abita toime. Lisaks on rakendatud tegevuse ümberkorraldamiskava, mille kulud ulatuvad 62,5 miljoni euroni. See näitab, et kasumlikkuse taastamiseks vajaliku tegevuse ümberkorraldamisega kaasnevad märkimisväärsed kulud, mis ületavad artikli 44f kohase abi (mille suurus on 22,5 miljonit eurot intresse arvestamata) tagasimaksmist. Need asjaolud näitavad, et FagorBrandt on raskustes äriühing, kelle püsimajäämine on ohus. FagorBrandt võib seega raskustes oleva äriühinguna saada ümberkorraldamisabi, kui ta vastab muudele ümberkorraldamisabi suunistes sätestatud tingimustele.

(61)

1991. aasta otsuses Deggendorfi juhtumi kohta (22) märkis komisjon, et „Ebaseadusliku abi, mida Deggendorf on keeldunud tagasi maksmast alates 1986. aastast, ja mitu korda uuesti antud abi (…) kumuleerumise tulemusel sai äriühing liigse ja sobimatu eelise, mis mõjutab kaubandust niivõrd, et see on vastuolus ühishuvidega”. Komisjon pidas mitu korda uuesti antud abi siseturuga kokkusobivaks tingimusel, et „ametiasutused (…) peatavad abi maksmise äriühingule Deggendorf seni, kuni siseturuga kokkusobimatu abi on neile tagasi makstud(…)”.15. mai 1997. aasta otsusega (23) kinnitas Euroopa Kohus komisjoni lähenemisviisi. Sellest peale on komisjon võtnud vastu hulga otsuseid, milles ta on järginud sama lähenemisviisi, see tähendab pidanud uut abi siseturuga kokkusobivaks, kuid nõudnud selle maksmise peatamist kuni ebaseadusliku abi tagasimaksmiseni (24). Komisjon märkis, et kõnealusel juhul ei takista miski Deggendorfi kohtuasjas järgitud lähenemisviisi kohaldamist, kui uus abi vastab ümberkorraldamisabi suunistes sätestatud tingimustele, see tähendab kui komisjon peab uut abi kokkusobivaks tingimusel, et selle maksmine peatatakse kuni artikli 44f kohase abi tagasimaksmiseni.

(62)

Eelnevat silmas pidades on komisjoni kahtlused ümber lükatud.

(63)

Sellega seoses soovib komisjon täpsustada järgmist. Ümberkorraldamisabi suuniste punktiga 23 kohustatakse komisjoni ümberkorraldamisabi andmise üle otsustamisel võtma „arvesse esiteks vana ja uue abi kumulatiivset mõju ning teiseks tõsiasja, et vana abi ei ole tagasi makstud.” Nagu ümberkorraldamisabi suuniste joonealuses märkuses nr 14 osutatud, on selle sätte aluseks Deggendorfi otsus (25). Käesoleva juhtumi puhul on Prantsusmaa kohustunud nõudma enne uue abi välja maksmist nõudma tagasi artikli 44f kohase abi. Käesolevas otsuses peab komisjon Deggendorfi otsust arvesse võttes seadma selle kohustuse teatatud abi siseturuga kokkusobivaks tunnistamise eeltingimuseks. Nii tagatakse, et uus abi ei kumuleeru eelmise abiga ja et eelmine abi makstakse tagasi.

(64)

21. oktoobril 2008 jäi FagorBrandti Itaalia tütarettevõtja Brandt Italia vastutavaks Itaalia ametiasutuste poolt antud abi ühe osa tagasimaksmise eest. Oma 30. märtsi 2004. aasta otsuses (26) tunnistas komisjon kõnealuse abi siseturuga kokkusobimatuks.

(65)

Sellisel juhul, nii nagu on märgitud ka põhjenduses (61), on Deggendorfi kohtuasi (27) kinnituseks, et kui komisjon määrab uue abi andmise eeltingimuseks eelmise abi tagasimaksmise, ei ületa ta oma kaalutlusõiguse piire. Kui komisjon seab kõnealuse abi andmise tingimuseks ühe või mitme varasema abi eelneva tagasimaksmise, ei ole ta kohustatud analüüsima nende abide kumulatiivset mõju konkurentsile, abi tingimuslik lubamine võimaldab vältida olukorda, kus kavandatavast abist tulenev eelis lisandub varem antud abist tulenevale eelisele (28).

(66)

Seega on komisjon seni eelistanud oma otsustuspraktikas pigem lähtekohta, et uue abi maksmise eeltingimus on siseturuga kokkusobimatu abi tagasisaamine (29), ja mitte ümberkorraldamisabi suuniste punkti 23 kohaldamist, mille alusel ebaseadusliku ja uue abi kumulatiivset mõju arvestada.

(67)

Sellest hoolimata kavatseb komisjon käesoleva juhtumi asjaolude tõttu kohaldada suuniste punkti 23. Pärast seda, kui Üldkohus komisjoni 21. oktoobri 2008. aasta otsuse tühistas, peab komisjon võtma kõnealuses küsimuses vastu uue otsuse. Seejuures ei tohi komisjon arvesse võtta teavet, mis tal esimese otsuse vastuvõtmise kuupäeval puudus. Nii ei tohi komisjon arvesse võtta liikmesriigi poolt võetud uusi kohustusi ega varasema ebaseadusliku abi tagasimaksmist pärast kõnealust kuupäeva.

(68)

Nagu märgitud ka Üldkohtu 14. veebruari 2012. aasta otsuses (30), peab komisjon seetõttu analüüsima Itaalia abi ja teatatud ümberkorraldamisabi kumulatiivset mõju konkurentsile.

(69)

Sellest hoolimata tuleb esmalt kindlaks määrata 21. oktoobri 2008. aasta seisuga arvesse võetav Itaalia abi summa.

(70)

FagorBrandti hinnangul peaks Brandt Italia poolt tagasimakstav Itaalia abi summa jääma tõenäoliselt alla 200 000 euro.

(71)

FagorBrandt omandas saneeritavalt äriühingult Ocean 2003. aastal oma tütarettevõtja Brandt Italia kaudu tõepoolest Verolanuova tehase ja selle vara. Brandt Italia poolt asjaomase vara eest pakutud hind oli 10 miljonit eurot.

(72)

Äriühingu Ocean saneerijad pidasid seda summat ebapiisavaks ning Itaalia ametiasutused soovisid kohaldada ülevõtmise suhtes kehtivate Euroopa õigusaktidega kooskõlas olevate skeemide sätteid: koondatud töötajate mobiilsuse kava mobilita ja koondamiskassat cassa integrazione. Nende sätetega on muu hulgas ette nähtud, et töötuks jäänud töötajaid tööle võtvate äriühingute puhul võib kohaldada sotsiaalmaksuvabastust. Kõnealuste meetmete laiendamise eesmärgiks oli, et kasu, mille ostja meetmest saaks, tõstaks ka asjaomaste varade ostuhinda.

(73)

Nii kuulutasid Itaalia ametiasutused 14. veebruaril 2003. aastal välja dekreetseaduse, millega nähti ette, et iga saneeritava üle tuhande töötajaga äriühingu varade ostja saab iga ülevõetud töötaja puhul sotsiaalmaksuvabastuse ning täiendava toetuse. Kodumasinatootja Océan SpA omandamisel Brandt Italia poolt 7. märtsil 2003. aastal võis kõnealuse dekreetseadusega kehtestatud režiimi kohaldada. Nii suurendati Brandt Italia poolt väljapakutud ostuhinda maksuvabastuste võrra (hinnanguliselt 8,5 miljonit eurot), mille tulemusel kujunes summaks 18,5 miljonit eurot.

(74)

Oma 30. märtsi 2004. aasta otsuses (31) asus komisjon seisukohale, et 14. veebruari 2003. aasta dekreetseadus, mis muudeti 17. aprillil 2003 seaduseks, kujutab endast ebaseaduslikku ja siseturuga kokkusobimatut abikava. Pärast kõnealusest komisjoni otsusest teadasaamist taotles Brandt Italia 5. juulil 2004. aastal Brescia kaubanduskohtult soetamishinna viimase osa (5,7 miljoni euro) arestimist samuti pöördus Brandt Italia äriühingu Ocean saneerijate poole, et saada tagasi alusetult ülekantud summa. Brandt Italia asus seisukohale, et Itaalia riik peaks ebaseadusliku abi tagasi nõudma selle tegelikult saajalt.

(75)

Sel põhjusel oli FagorBrandt seisukohal, et isegi kui kõnelusest komisjoni poolt ebaseaduslikuks tunnistatud abist sai kasu Brandt Italia (maksuvabastustest tegelikult kasu saanud äriühing), kanti sellest abist saadud lõplik kasu peaaegu täielikult üle äriühing Ocean saneerijate poolt määratud kreeditoridele, suurendades selleks varade müügihinda (hinda suurendati 8,5 miljonile eurole, kusjuures vastav maksuvabastus hõlmas 8 624 283 eurot). Nii jäid Prantsusmaa ametiasutused seisukohale, et Brandt Italia/FagorBrandti võlg on 124 283 eurot, millele tuleb lisada intressid.

(76)

Itaalia ametiasutused on aga andnud komisjonile infot, mis on sellise arutluskäiguga vastuolus.

(77)

13. mail 2008 edastasid Itaalia ametiasutused komisjonile kaks Brescia kohtu otsust. Nendes käsitletakse riikliku sotsiaalkindlustusameti (INPS) ja Brandt Italia vaidlust abisumma (st sotsiaalmaksuvabastuse, millest Brandt Italia kasu sai) suuruse kindlaksmääramise üle.

(78)

Esimese, 1. veebruari 2008. aasta otsusega, tühistatakse INPSilt Brandt Italiale adresseeritud tagasinõue 18. detsembrist 2007. INPS kaebas selle otsuse edasi. 29. aprillil 2008 tühistas apellatsioonikohus tagasinõude tühistamise.

(79)

Kolmas otsus pärineb 8. juulist 2008 ja see edastati komisjonile 20. oktoobril 2008. Asjas tehti otsus INPSi kasuks ja Brandt Italia pidi abi täielikult tagasi maksma. Brandt Italiale edastati otsus 15. septembril 2008.

(80)

Komisjon peab seega kõnealuse teabe põhjal kindlaks määrama Brandt Italia/FagorBrandti poolt tagastatava abisumma 21. oktoobri 2008. aasta seisuga. Seejuures võtab komisjon arvesse, et Brescia kohtu 8. juuli 2008. aasta otsuse kohaselt pidi Brandt Italia tagasi maksma 8 890 878,02 eurot.

(81)

Komisjon on aga seisukohal, et sellest summast tuleb lahutada arestitud summa, st 5,7 miljonit eurot. Brandt Italia ei ole saanud seda summat kasutada alates 5. juulist 2004, mil Brescia kaubanduskohus langetas otsuse selle summa ajutise arestimise kohta. Kõnealune kohtuotsus võeti vastu komisjoni 30. märtsi 2004. aasta otsuse alusel ja summa arestiti ennetava meetmena selle tagasinõudmise vältimiseks. Seega oli võimalik 21. oktoobri 2008. aasta seisuga eeldada, et kõnealune summa oli mõeldud osa kõnealuse abi tagasimaksmiseks. Sellist järeldust toetavad järgmised asjaolud:

(82)

Seega võttes arvesse põhjendusi (76) kuni (81), on komisjon seisukohal, et Itaalia abi lõplik summa on käesoleva analüüsi puhul 3 190 878,02 eurot, millele lisatakse jooksvad intressid kuni 21. oktoobrini 2008.

(83)

Intresside osas on komisjon seisukohal, et nende summa kindlaksmääramise kuupäev ei ole abi tegeliku tagasimaksmise kuupäev, vaid tühistatud otsuse vastuvõtmise kuupäev, kuna antud juhul analüüsib komisjon Prantsusmaa abi kokkusobivust siseturuga kuni 21. oktoobrini 2008. 21. oktoobril 2008 kumuleerus Prantsusmaa abi Itaalia abiga, hõlmates selle kuupäevani ka jooksvat intressi. Nii peab komisjon arvesse võtma nende üksikasjade kumuleerumist, ega saa summale lisada jooksvat intressi tegeliku tagasimaksmise päevani.

(84)

Eelis, mille andis 21. oktoobrist 2008 kuni tagasimaksmise kuupäevani arvestatud jooksev intress, tühistatakse ja kõnealuste intressidena saadud summa tuleb tagasi maksta.

(85)

Lisaks Prantsusmaa ametiasutuste antud 31 miljoni euro suurusele abile sai FagorBrandt seega kasutada 3 190 878,02 euro suurust summat (millele lisanduvad intressid). Sellel eelisel on konkreetne mõju konkurentsile: ettevõtjal oli täiendavaid vahendeid, mida tal ei oleks tavapärastel turutingimustel (st siseturuga kokkusobimatu Itaalia abi puudumise korral) olnud.

(86)

Ümberkorraldamisabi suuniste punkti 23 ja Üldkohtu 14. veebruari 2012. aasta otsuse kohaselt kavatseb komisjon Itaalia abi ja ümberkorraldamisabi kumulatiivset mõju analüüsida viimati nimetatud abi siseturuga kokkusobivuse analüüsi raames.

(87)

Sellise kumulatiivse mõju analüüsimiseks peab komisjon kontrollima kaht asja. Ühest küljest peab komisjon kontrollima, kas kompensatsioonimeetmed (vt põhjendus 89 ja järgnevad (jj), eelkõige (118) jj) tasakaalustavad FagorBrandti täiendavate vahendite poolt konkurentsile tekitatud kahju. Teisest küljest peab komisjon kontrollima, et abisaaja omaosaluse hulka ei kuuluks ükski abikomponent (vt põhjendus (154) jj). Tegelikkuses ei ole võimalik välistada, et kõnealune summa sisaldub ettevõtja poolt kavandatud omaosaluses.

(88)

Sellise topeltkontrolli korral võib komisjon kehtestada kõnealusele liikmesriigile uusi tingimusi, mis ei sõltu liikmesriigi ettepanekutest (praegusel juhul ei saa komisjon arvesse võtta pärast 21. oktoobrit 2008 tehtud ettepanekuid). Ümberkorraldamisabi suuniste punktis 46 on sätestatud, et „Kui asjaomane liikmesriik ei ole selliseid sätteid vastu võtnud, võib komisjon lisaks kehtestada vajalikuks peetavad tingimused ja kohustused tagamaks, et abi ei moonutaks konkurentsi ühiste huvidega vastuolus oleval määral.”

(89)

Ümberkorraldamisabi suuniste punktiga 38 on ette nähtud, et ümberkorraldamisabi heakskiitmiseks komisjoni poolt tuleb võtta kompensatsioonimeetmeid, millega vähendatakse negatiivset mõju kaubandustingimustele. Vastasel juhul tuleb abi lugeda ühishuvidega vastuolus olevaks ja siseturuga kokkusobimatuks. See tingimus väljendub sageli äriühingu esindatuse piiramises asjaomasel turul või asjaomastel turgudel ümberkorraldamise jooksul.

(90)

Teatises kinnitas Prantsusmaa, et kompensatsioonimeetmeid ei ole kõnealuse juhtumi puhul vaja, seda eelkõige põhjusel, et abil ei ole liigset konkurentsi moonutavat mõju. Menetluse algatamise otsuse punktides 37, 38 ja 40 selgitas komisjon lühidalt selle väite ümberlükkamise põhjuseid.

(91)

Järgnevates põhjendustes selgitab komisjon pikemalt, miks tema arvates abi konkurentsi moonutab ja miks on vaja rakendada kompensatsioonimeetmeid vastupidiselt Prantsusmaa ametiasutuste väitele.

(92)

Nagu juba kirjeldatud, tegeleb FagorBrandt suurte kodumasinate tootmise ja turustajatele müümise, mitte turustamise ja jaemüügiga. Komisjon leidis varasemate kogemuste põhjal, et suurte kodumasinate turg hõlmab vähemalt Euroopa Liitu, arvestades eelkõige turuletuleku takistuste puudumist, tehnilist ühtlust ja võrdlemisi madalaid veokulusid (32). FagorBrandti esitatud andmed ja kahe konkurendi esitatud märkused kinnitavad, et turg hõlmab geograafiliselt Euroopa Liitu.

(93)

Komisjon leidis, et ümberkorraldamisabi moonutab oma olemuselt konkurentsi, vältides abi saaja turult lahkumist ja pidurdades sellega konkureerivate äriühingute arengut. See on vastuolus vähem tõhusate äriühingute turult lahkumisega, mis on ümberkorraldamisabi suuniste punkti 4 kohaselt „turu toimimise tavapärane osa”. Teatatud abi, mida antakse FagorBrandtile, moonutab seega konkurentsi. Komisjon märgib siiski, et järgmised asjaolud vähendavad konkurentsi moonutamise ulatust. Esiteks on FagorBrandti osa Euroopa suurte kodumasinate turul maksimaalselt [0–5] % (33). Teiseks on FagorBrandtil asjaomasel turul neli konkurenti, kelle turuosa on vähemalt 10 % (Indesit, Whirpool, BSH ja Electrolux) (34). Anonüümseks jääda soovinud konkurent tunnistab, et FagorBrandt on Euroopas suhteliselt väike turuosaline (vt eespool kõnealuse konkurendi esitatud kahtlusi seoses äriühingu elujõulisuse taastamisega tema väiksuse tõttu), kelle turuosa väheneb (35). Kolmandaks on abi summa väike, võrreldes FagorBrandti Euroopa käibega (abi ulatub 4 %ni 2007. aasta käibest) ja eriti väike võrreldes nelja peamise turuosalisega käibega, mis ületab FagorBrandti oma (36).

(94)

Eelmises põhjenduses analüüsiti abist tingitud konkurentsimoonutust. Lisaks tuleb vastavalt ümberkorraldamisabi suuniste punktile 38, mis omakorda viitab ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c, analüüsida põhjalikult abi negatiivset mõju liikmesriikide vahelise kaubanduse tingimustele. Nagu menetluse algatamise otsuse punktis 38 märgitud, kahjustab abi majandustegevuse jaotumist liikmesriikide vahel ja seega nendevahelist kaubandust. Suurem osa FagorBrandti tootmistegevusest ja töötajatest asub Prantsusmaal. ([80–100] % äriühingu tootmismahust tuleb Prantsusmaalt). Prantsusmaa valitsuse abita lahkuks FagorBrandt kiiresti turult. FagorBrandti tehastes valmistatud tooted konkureerivad peamiselt nende toodetega, mida konkurendid valmistavad muudes liikmesriikides (37). Järelikult võimaldaks FagorBrandti turult lahkumine Euroopa konkurentidel märgatavalt suurendada müüki ja seega tootmist. Abi eesmärk on säilitada tootmine Prantsusmaal, selle asemel, et see mujale Euroopasse üle viia. Seega on abil ebasoovitav mõju kaubandustingimustele, vähendades teistes liikmesriikides tegutsevate konkurentide ekspordivõimalusi Prantsusmaale (38). Abi vähendab samuti müügivõimalusi riikides, kuhu FagorBrandt jätkab oma toodete eksporti. Arvestades FagorBrandti suurust ja töötajate arvu, tuleb järeldada, et mõju kaubandusele on arvestatav.

(95)

Eeltoodud analüüsi põhjal on komisjon seisukohal, et vaja on tegelikke (st olulisi), kuid piiratud ulatusega kompensatsioonimeetmeid.

(96)

Menetluse algatamise otsuse punktis 39 kahtles komisjon selles, kas Prantsusmaa ametiasutuste teatatud meetmeid võib pidada kompensatsioonimeetmeteks. Ümberkorraldamisabi suuniste punktis 40 on osutatud, et „Kompensatsioonimeetmete hindamise eesmärgil ei loeta tootmisvõimsuse või turuosa piiramiseks kustutamisi ja kahjumit tekitavast tegevusest loobumist, mis on igal juhul tarvilikud elujõulisuse taastamiseks”. Prantsusmaa ametiasutuste kirjeldatud meetmed näivad aga kõik kuuluvat selle erandi alla. Ametliku uurimismenetluse käigus kordas Prantsusmaa, et ta peab sügavkülmutuskirstude ja mitte-integreeritavate mikrolaineahjude tootmise peatamist ja Brandt Componentsi müüki kolmeks sobivaks kompensatsioonimeetmeks. Komisjon asus neid meetmeid üksikasjalikult analüüsima ja tegi järgmised järeldused.

(97)

Seoses sügavkülmutuskirste valmistava tehase sulgemisega 2005. aastal (Lesquini tehas) osutas Prantsusmaa 6. augusti 2007. aasta teatises, et selle tehase võimsus, kus toodetakse kogu FagorBrandti kontsernile sügavkülmutuskirste ja veinikappe, ei võimalda enam katta muutuvkulusid ega üldkulusid ja põhjustas 2004. aastal tegevuskahjumi 5,8 miljonit eurot. On selge, et asjaomasel juhul suleti kahjumiga tehas elujõulisuse taastamiseks (39) ja et ümberkorraldamisabi suuniste punkti 40 kohaselt ei saa seda pidada kompensatsioonimeetmeks.

(98)

Mitte-integreeritavate mikrolaineahjude tootmise peatamisega Azenay tehases lõpetati kahjumlik tegevus, mis oli vajalik elujõulisuse taastamiseks, mida Prantsusmaa ametiasutused on oma märkustes ka selgesõnaliselt kinnitanud (40). Selle tegevuse kahjumlikkus ei ole üllatav, arvestades et mitte-integreeritavad mikrolaineahjud jäävad sellesse turuvaldkonda, kus üha suurem osa on odava tootmisega riikidest pärit toodangul (41). Azenay tehas kaotas olulised mikrolaineahjude tootmise lepingud teistele kontsernidele (42). Järelikult ei saa seda meedet ümberkorraldamisabi suuniste punkti 40 alusel pidada kompensatsioonimeetmeks.

(99)

Kuid märtsis 2004 loovutas äriühing tütarettevõtja Brandt Components (Neversi tehas) Austria kontsernile ATB 3 miljoni euro eest. Tegemist ei ole seega ei raamatupidamisest kustutamise (43) ega tegevuse lõpetamisega. Seega ei ole osutatud meetme arvestamine ümberkorraldamisabi suuniste punktis 40 sätestatu kohaselt välistatud. Märtsis 2004 loobutud tegevuse (44) käive oli 2003. aastal 35,4 miljonit eurot, mis vastab 4 % äriühingu 2003. aasta käibest ja selle raames oli hõivatud 306 töötajat, kes moodustasid 6 % äriühingu töötajatest. Brandt Components tegeles pesumasinate mootorite kavandamise, arendamise, tootmise ja turustamisega. Selle loovutamisega vähenes äriühingu osa pesumasinate koostisosade turul.

(100)

Viimati nimetatud meedet ei saa sellest hoolimata lugeda põhjendatud kompensatsioonimeetmeks. Brandt Components müüdi tõesti ligikaudu kolm ja pool aastat enne kõnealusest abist teatamist. Teisest küljest ei vähenda see meede FagorBrandti osa suurte kodumasinate turul (45), mis on peamine turg, kus äriühing tegevust jätkab. Nii ei olnud ega saanud olla osutatud meetme eesmärk nende konkurentsimoonutuste vähendamine, mille tingis kavandatud abi.

(101)

Vastuseks menetluse algatamise otsuses tõstatatud kahtlustele kompensatsioonimeetmete ebapiisavuse kohta pakkusid Prantsusmaa ametiasutused välja külmutusseadmete ja Vedette’i kaubamärgi toiduvalmistamisseadmete turustamise peatamise viieks aastaks. Lisaks pakkusid nad välja Vedette'i kaubamärgi nõudepesumasinate turustamise peatamise, st kaubamärgi […] loovutamise.

(102)

Nagu eelnevalt märgitud, realiseeris FagorBrandt [50–80] % oma toodete müügist Prantsusmaa turul, kus äriühingu turuosa väärtus ulatus 2006. aastal [10–20] % ja maht [10–20] %. Kui FagorBrandt oleks tegevuse lõpetanud, oleks sellest saanud kasu tema konkurendid Prantsusmaa turul, kes oleksid seega saanud müüki suurendada. Neid äriühinguid mõjutaks FagorBrandti püsimajäämine abi toel kõige rohkem. Seevastu FagorBrandti müük Itaalia turul on väga piiratud. Seepärast eelistab komisjon kompensatsioonimeetmena Vedette'i kaubamärgi nõudepesumasinate turustamise peatamist […] kaubamärgi loovutamise asemel; Vedette'i kaubamärgi tooteid (46) turustatakse vaid Prantsusmaa turul, kuid […] kaubamärgi tooteid müüakse peamiselt […].

(103)

Seega tuleb täiendavate kompensatsioonimeetmete piisavuse kindlakstegemiseks analüüsida ka nende ulatust.

(104)

Vedette'i kaubamärgi külmutusseadmete (külmutuskapid ja sügavkülmutuskapid) müügi maht oli 2007. aastal [10–20] miljonit eurot, seega [0–5] % FagorBrandti kontserni käibest.

(105)

Külmutusseadmete turustamise peatamine viieks aastaks võimaldab Prantsusmaa turul tegutsevatel konkurentidel tugevdada positsiooni külmutusseadmete sektoris. GfK 2007. aasta uuringu alusel on […] % turuosaga FagorBrandti peamised konkurendid külmutuskappide turul Prantsusmaal Whirpool ([…] %), Indesit ([…] %) ja Electrolux ([…] %). Sügavkülmutuskappide turul on FagorBrandti ([…] %) peamised konkurendid Whirpool ([…] %), Liebherr ([…] %) ja Electrolux ([…] %).

(106)

Vedette'i kaubamärgi toiduvalmistusseadmete müügi maht oli 2007. aastal [5–10] miljonit eurot, seega [0–5] % FagorBrandti kontserni käibest.

(107)

Toiduvalmistusseadmete turustamise peatamine viieks aastaks võimaldab konkurentidel tugevdada positsiooni toiduvalmistusseadmete sektoris. GfK 2007. aasta uuringu alusel on […] % turuosaga FagorBrandti peamised konkurendid toiduvalmistusseadmete turul Prantsusmaal Indesit ([…] %), Electrolux ([…] %) ja Candy ([…] %).

(108)

Vedette'i kaubamärgi nõudepesumasinate müügi maht oli 2007. aastal [5–10] miljonit eurot, seega [0–5] % FagorBrandti kontserni käibest.

(109)

GfK 2007. aasta uuringu alusel on […] % turuosaga FagorBrandti peamised konkurendid nõudepesumasinate turul Prantsusmaal BSH ([…] %), Whirpool ([…] %) ja Electrolux ([…] %). Vedette'i kaubamärgi nõudepesumasinate turustamise peatamine võimaldaks konkurentidel tugevdada turupositsiooni.

(110)

Vedette'i kaubamärgi tooted, mille turustamine peatatakse, moodustavad [0–5] % kontserni käibest (47). Prantsusmaa ametiasutused osutasid, et seetõttu on tarvis teha äriühingus […] märkimisväärseid kohandusi.

(111)

Kavandatud kompensatsioonimeetmeteks on teatavate Vedette'i kaubamärgi toodete (toiduvalmistus- ja külmutusseadmed ning nõudepesumasinad) turustamise peatamine viieks aastaks (48) ja Brandt Componentsi loovutamine. Tegemist on turuosa reaalse (st olulise), kuid piiratud vähendamisega.

(112)

Komisjon on siiski seisukohal, et Prantsusmaa ametiasutuste kavandatud ja kaubamärgile Vedette suunatud kompensatsioonimeede on ainus põhjendatud kompensatsioonimeede ja et sellest ei piisa. Seetõttu otsustab komisjon pikendada abi siseturuga kokkusobivaks tunnistamise eeltingimusena Vedette'i kaubamärgi toodete turustamise peatamist kolme täiendava aasta võrra. Kuna kavandatud keelu kestus on viis aastat ja seda pikendatakse kolme aasta võrra, kestab keeld kokku kaheksa aastat.

(113)

21. oktoobril 2008 komisjoni käsutuses olnud teabe põhjal võib selle kompensatsioonimeetme mõju käibe vähenemisele hinnata kahel viisil vastavalt allpool esitatud tabelile 2 (49).

Tabel 2

(114)

Tabeli 2 andmed 2009.–2012. aasta kohta on esitatud Prantsusmaa ametiasutuste ja FagorBrandti poolt ning need käsitlevad Prantsusmaa ametiasutuste ja FagorBrandti kavandatud kompensatsioonimeetmeid (vt selle mõju kohta ka põhjendused (143) jj).

(115)

Esimene viis komisjoni määratud täiendava kompensatsioonimeetme mõju arvutamiseks on korrutada Prantsusmaa ametiasutuste poolt hinnatud viimase aasta (st 2012. aasta) sissetuleku kaotamine kolmega. Äriühingu jaoks optimistliku stsenaariumi puhul on mõju seega 3 × [40–60] miljonit, st [120–180] miljonit eurot.

(116)

Teine viis komisjoni määratud täiendava kompensatsioonimeetme mõju arvutamiseks on laiendada 2013.–2016. aasta andmeid, suurendades 2012. aasta andmeid lineaarselt [1,5–3] %, st äriühingu poolt 2009.–2012. aastal prognoositud käibe suurenemise ([1,5-3] %) võrra. Põhjenduses (125) ja sellele järgnevates põhjendustes esitatud asjaolusid arvesse võttes võib sellist käibe suurenemise prognoosi pidada tõepoolest realistlikuks, võttes arvesse kontserni strateegiat ja turuperspektiivi. Sellisel juhul vähendab kompensatsioonimeede FagorBrandti käivet äriühingu jaoks optimistliku stsenaariumi puhul [120-180] miljonit eurot.

(117)

Kavandatud kompensatsioonimeede tundub seega adekvaatne ja kõnealuse abi andmise tõttu konkurentsile avaldunud kahjuliku mõju proportsionaalseks vähendamiseks piisab üksnes sellest, kuna optimistliku stsenaariumi puhul väheneb äriühingu käive 2014.–2016. aastal [120–180] miljonit eurot. Käibe vähenemine lubab konkurentidel suurendada oma müüki. Kõnealune kompensatsioonimeede muudab äriühingu seisukohast keeruliseks ka Vedette'i kodumasinate tagasitoomist turule pärast kaheksaaastast eemalolekut (praegu turustatakse vaid Vedette'i nõudepesumasinaid). Isegi kui kaubamärk ei kao täielikult, on tagasituleku kulu proportsionaalne turult eemaloldud aastatega. Mida kauem kaubamärk turult eemal on, seda väiksemaks jääb ta tuntus.

(118)

Muu hulgas on vaja kontrollida ka seda, kas uus kompensatsioonimeede lubab kompenseerida ka konkurentsieelist, mis tulenes Itaalia abi ja ümberkorraldamisabi kumulatiivsest mõjust. Tuleb arvesse võtta seda, et 21. oktoobril 2008 oli FagorBrandti käsutuses 3 190 878,02 euro suurune summa (koos intressidega ligikaudu 4 miljonit eurot), mis ei oleks pidanud tema käsutuses olema. Selline eelis mõjutab konkurentsi, kuna äriühingul oli täiendavaid vahendeid. Täiendav kompensatsioonimeede siiski kompenseerib täiendavate vahendite poolt konkurentsile tekitatud kahju.

(119)

Allpool esitatud tabelis 3 kirjeldatakse kompensatsioonimeetmest tulenevat puhaskahjumit (ehk negatiivset vaba rahavoogu). 2009.–2012. aastat käsitlevad arvandmed edastasid komisjonile Prantsusmaa ametiasutused. 2013.–2016. aastat käsitlevad andmed on saadud 2012. aasta andmete suurendamise teel [1,5–3] % võrra (50).

Tabel 3

(120)

Seega tundub, et (äriühingu jaoks) optimistliku stsenaariumi puhul vähenevad FagorBrandti vahendid kolme täiendava aasta jooksul summas [10–20] miljonit eurot (kui korrutada 2012. aasta arv kolmega) ja [10–20] miljonit eurot (laiendatud arvude liitmisel). Teisisõnu kompenseerib sellise uue kompensatsioonimeetme määramine suuresti eelise, mis saadi vahendite omamisest ligikaudu 4 miljoni euro ulatuses.

(121)

Asjaolu, et kompensatsioonimeetmed kestavad ümberkorraldusperioodist kauem (periood lõpeb 31. detsembril 2012), ei muuda neid asjakohatuks. Kui kompensatsioonimeetmed määrati ümberkorraldamisabi andmise tõttu, ei kuulu need ümberkorraldamisprotsessi enda hulka, vaid kujutavad endast kompensatsiooni abi saanud äriühingu konkurentidele, et hüvitada konkurentsile tekitatud kahju, mis võis neile osaks saada. Nende mõju ega kasulikkus ei satu seega kahtluse alla asjaolu tõttu, et meetmed kestavad ümberkorraldusperioodist kauem, kuna need määrati ümberkorraldamisprotsessi tõttu, mida toetati riigiabist ning kuna nende eesmärk ja mõju oli hüvitada sellise abi poolt konkurentsile tekitatud kahju.

(122)

Seepärast on komisjon seisukohal, et osutatud meetmed võimaldavad vältida konkurentsi liigset moonutamist ümberkorraldamisabi suuniste punktide 38–40 tähenduses.

(123)

FagorBrandti ümberkorraldamiskavaga, mille rakendamine on juba käivitunud, nähti peaasjalikult ette:

(124)

Pärast analüüsi kinnitas komisjon seda, mida ta oli märkinud menetluse algatamise otsuses, nimelt et ta leiab, et kõnealune kava vastab ümberkorraldamisabi suuniste punktides 35–37 sätestatud tingimustele. Seega võimaldab ümberkorraldamiskava taastada äriühingu pikaajalise elujõulisuse.

(125)

Komisjon kavatseb sellest hoolimata allpool avaldada oma analüüsi ja järeldused turu võimaluste ja ümberkorraldamiskava prognooside usaldusväärsuse kohta.

(126)

Komisjon hindas ümberkorraldamiskavas käsitletud küsimusi, eelkõige kasvuvõimalusi. Komisjon soovib meelde tuletada, et käesolevas otsuses võetakse arvesse üksnes 2008. aasta oktoobri seisuga kättesaadavaid andmeid.

(127)

Euroopa kodumasinate tootjate komitee CECEDi (54) hinnangul osutab turu mahu kasv aastatel 2005–2007 mõõdukale kasvule Lääne-Euroopas (umbes 2 % aastas) ja olulisele kasvule Ida-Euroopas (umbes 7 % aastas). Sellest hoolimata on kasv juhuslik, sest majanduse kõikumist arvestades võivad üksteisele vahetult järgneda kahekohaline kasvumäär ja kahekohaline langusmäär.

(128)

Kuigi pikas perspektiivis on võimalik Ida- ja Lääne-Euroopas ostukäitumise ühtlustumine, toob Ida-Euroopa riikide madal ostujõud kaasa nõudluse peamiselt esmatarbetoodete (pesumasinad või külmutuskapid) ja madalama hinnaklassi toodete järele. Just nendele turgudele on sisenenud Türgi ja Aasia konkurendid.

(129)

FagorBrandti potentsiaalne turg on seega Lääne-Euroopa, sest see on nii väärtuselt kui ka mahult suurem ja vähem huvitatud põhitoodetest, mille alal FagorBrandt ei suuda enam konkureerida ja mille tootmine Ida-Euroopas kasvab kiiresti.

(130)

Täpsemalt on FagorBrandti võrdlusturg Prantsusmaa, kus kontsern realiseerib [50–80 %] müügist, toodab [80–100 %] kaubamahust ja kus töötab [80–100 %] kontserni töötajatest. Kodumasinate tootjate kutseala organisatsiooni GIFAMi (55) hinnangul on suurte kodumasinate turg Prantsusmaal 2007. aastal kasvanud 1 % võrra võrreldes 2006. aastaga nii mahu kui ka väärtuse poolest. Täpsemalt kasvas […] kodumasinate turg, millele FagorBrandt soovib panustada, […] % võrreldes 2006. aastaga, samas kui […] kodumasinate müük vähenes […] %.

(131)

Muutus toodete lõikes näitab, et suure kasvuga turud Euroopas ja eriti Prantsusmaal on peamiselt […] toodete turud. […] toodete kasv on märkimisväärne, samas kui külmutusseadmete turg seisab paigal, nagu näha järgmisest GIFAMi uuringus esitatud tabelist:

Tabel 4

(132)

Seega tundub, et FagorBrandti kava suunata tegevus ümber eelkõige […] ja arendada […] on kooskõlas eri sektorite ja toodete arenguga.

(133)

Olles analüüsinud ümberkorralduskava muid põhielemente FagorBrandti kasumi prognooside asjakohasuse hindamiseks, leiab komisjon, et tabelis 5 esitatud prognoosid on realistlikud.

Tabel 5

(134)

Seetõttu piirnes ülejäänud analüüs menetluse algatamise otsuses tõstatatud kahtlustega ümberkorraldamiskava realistlikkuse ja piisavuse suhtes.

(135)

Kõigepealt nõudis komisjon selgitusi 2007. aastaks kavandatud 20 % käibe mahu suurenemise kohta. Prantsusmaa ametiasutused selgitasid, et FagorBrandti tegevusvaldkond muutus 2006. aastal, sest Fagor andis oma kaubamärgi turustamise Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa turgudel üle FagorBrandtile, millele järgnes Fagori kogu Prantsusmaal toimuva tegevuse üleandmine (56). Nimetatud tegevuse käivet hinnati [50–100] miljonile eurole 2007. aastal ja seda arvestati FagorBrandti 2007. aasta käibes. Tegevuse muutumist arvestamata oleks käive kasvanud vaid [5–10 %]. Prantsusmaa edastas komisjonile hiljem andmed 2007. aasta tegeliku käibe kohta. Käive oli tõusnud 903 miljonile eurole võrreldes 779,7 miljoni euroga 2006. aastal; seega oli aastane kasv üle 16 %.

(136)

Lisaks märkis komisjon, et ümberkorraldamiskavas ei ole näidatud, kuidas FagorBrandt kavatseb maksta tagasi Itaalia tütarettevõtjale antud siseturuga kokkusobimatu abi, mistõttu muutub küsitavaks äriühingu elujõulisuse taastamine. Prantsusmaa ametiasutused täpsustasid, et Brandt Italia poolt abi tagastatav summa peaks tõenäoliselt jääma alla 200 000 euro (vt põhjendus 70 jj). Siiski, nagu komisjon juba märkis (põhjenduses (76) jj), on Itaalia abi summa käesoleva otsuse puhul 3 190 878,02 eurot, millele lisatakse kuni 21. oktoobrini 2008 arvestatud jooksvad intressid. Komisjon on aga seisukohal, et selle summa tagasimaksmine ei sea äriühingu elujõulisuse taastamist ohtu, kuna FagorBrandt peab omaosalust suurendama 3 190 878,02 euro võrra, millele lisanduvad intressid (vt punkt 149 jj).

(137)

Eespool esitatut arvestades järeldab komisjon, et menetluse algatamise otsuses tõstatatud kahtlused äriühingu elujõulisuse taastamise suhtes on ümber lükatud.

(138)

Nagu eelnevalt märgitud, vaidlustas anonüümseks jääda soovinud konkurent selle, et ümberkorraldusega võiks taastada äriühingu pikaajalise elujõulisuse. Esiteks leidis konkurent, et äriühing oleks pidanud osa tootmisest viima üle odava tootmisega piirkonda, kus ta saaks teostada mastaabisääste. Teiseks ei suutvat äriühing teha toodete täiustamiseks vajalikke investeeringuid, sest asjaomane tööstusharu nõuab igal aastal märkimisväärseid investeeringuid seadmetesse, kavandamisse, uurimis- ja arendustegevusse. Lõpuks rõhutas konkurent, et äriühing olevat konkurentidega võrreldes liiga väike. Järgnevates põhjendustes püüab komisjon välja selgitada, kas anonüümseks jääda soovinud konkurendi märkused lükkavad ümber järeldused pikaajalise elujõulisuse kohta.

(139)

Seoses vajadusega viia osa tootmisest üle odavama tootmisega riiki märgib komisjon, et Prantsusmaa ametiasutused on sellele väitele juba vastanud. Ametiasutused tuletavad meelde, et FagorBrandti arendustegevuse eesmärk (lisandväärtusega ja innovatiivsed tooted), mida jagavad teatavad vaid Euroopa turul tegutsevad konkurendid, ei ole kooskõlas tootmise üleviimisega odava tootmisega riikidesse. […] Peamiste turuosaliste jaoks seondub tootmise üleviimine odava tootmisega riikidesse sooviga arendada seal müüki.

(140)

Seoses anonüümseks jääda soovinud konkurendi väidetega selle kohta, et FagorBrandt ei suuda teha piisavalt suuri investeeringuid konkurentsivõimelisuse säilitamiseks ja ta on liiga väike võrreldes peamiste turuosalistega, märkis komisjon, et ta on ise menetluse algatamise otsuse punktis 8 osutanud, et need asjaolud on osaliselt põhjustanud äriühingu rahalisi raskusi. Komisjon leiab siiski, et ümberkorraldamiskava võimaldab nende väljakutsetega toime tulla. Äriühing kavatseb keskenduda […]. Komisjon märgib ka, et teatavad asjaomase sektori äriühingud suudavad hoolimata oma väiksusest võrreldes teiste turuosaliste ja nende märkimisväärse tootmisega Lääne-Euroopa riikides jääda konkurentsivõimeliseks, tegeldes teatavate toodete ja sektoritega (tegu on kas nn nišitootjatega nagu Miele, Smeg, Liebherr, Teka või riiklikul turul tegutsevad väiketootjad nagu Candy ja Gorenje). Komisjon märgib ka, et FagorBrandti tihedam sidumine Fagori kontserniga aitab samuti lahendada väikse mastaabiga seotud probleeme. Kokkuvõtteks tunnistab komisjon, et konkurendi tõstatatud probleemid kujutavad endast FagorBrandti jaoks väljakutseid, kuid leiab, et ümberkorraldamiskava võimaldab nendega toime tulla ja muudab elujõulisuse taastamise piisavalt tõenäoliseks.

(141)

Eelnevat arvestades on komisjon seisukohal, et anonüümseks jääda soovinud konkurendi märkused ei anna põhjust kahelda komisjoni hinnangus, mille kohaselt ümberkorraldamiskava suudab taastada FagorBrandti pikaajalise elujõulisuse.

(142)

Seoses pikaajalise elujõulisuse taastamisega peab komisjon ümberkorraldamisabi suuniste punkti 38 viimase lause kohaselt kontrollima, kas kompensatsioonimeetmed võimaldavad taastada äriühingu pikaajalise elujõulisuse. Analüüsil selgus, et Prantsusmaa ametiasutused esitasid kompensatsioonimeetmeid, mida teatisele lisatud finantsprognoos ei hõlma. Kuna komisjon peab neid meetmeid vajalikuks, tuleb need ka rakendada. Kõnelaused meetmed – Vedette'i kaubamärgi külmutus-, toiduvalmistusseadmete ja nõudepesumasinate turustamise peatamine viie aasta jooksul – viivad äriühingu finantstulemuste halvenemiseni ja seega peab uurima, kas äriühing tuleb sel juhul toime.

(143)

Prantsusmaa ametiasutuste väitel näitavad tabelid 6 ja 7 äriühingu finantstulemusi, juhul kui võtta arvesse Prantsusmaa ametiasutuste kavandatud kompensatsioonimeetmete rakendamist. Tabelis 6 on esitatud optimistlik ja tabelis 7 pessimistlik stsenaarium.

Tabel 6

Tabel 7

(144)

Tabelid 6 ja 7 tuginevad järgmistele käibe vähenemise hüpoteesidele, mis on seotud mitme Vedette'i kaubamärgi nime all turustatava tootepere kõrvaldamisega turult. Sellisel turult kõrvaldamisel võib olla järgnev mõju:

(145)

Optimistlikus stsenaariumis võetakse arvesse vaid põhjenduse (144) punktides a ja b esitatud mõju ja toote turustamise peatamisega kaasneb peatatud tooteliini käibe [70-90] % vähenemine (ülejäänud [10–30] % saab FagorBrandt tagasi muude kaubamärkide all müüdavate identsete toodete müügi suurenemise näol) ja muude Vedette'i kaubamärgi toodete käibe [20–30] % vähenemine. Pessimistlikus stsenaariumis võetakse arvesse põhjenduse (144) punktis c nimetatud tegurit ja eeldatakse peatatud tooteliini käibe [110–130] % vähenemist (kahju ei pruugi piirduda vaid peatatud tooteliini käibe 100 % vähenemisega, vaid puudutada ka teisi, mitte peatatud tooteliini tooteid ja kaubamärke, mille turustamine lõpetatakse) ning muude Vedette'i kaubamärgi toodete käibe [20–40] % vähenemist. Prantsusmaa ametiasutused selgitavad, et pessimistlik hüpotees põhineb äriühingu enda kogemusel. Äriühing otsustas 2003. aastal loobuda Vedette'i kaubamärgi mikrolaineahjude turustamisest Prantsusmaal, et keskenduda Brandti kaubamärgile, millel on eriline müügiedu. Tegevuse peatamisel oli väga negatiivne kõrvalmõju – lisaks kogu kaubamärgiga Vedette seotud käibe kadumisele vähenes ka kaubamärgiga Brandt seotud käive (kogukahju kahe kaubamärgi […] seadmetes kahe aasta jooksul võrreldes esialgse […] seadme müügiga, millest […] kaubamärgi Vedette all, st [120–140] % peatatud tegevuse mahust) (58).

(146)

Kahes eelnevast tabelis toodud andmete ja muude Prantsusmaa ametiasutuste esitatud andmete analüüsi põhjal märgib komisjon, et kompensatsioonimeetmed nõrgendavad äriühingut, sest need toovad kaasa tulemuste halvenemise alates 2009. aastast, mil need meetmed rakendatakse. Siiski jõuab äriühing 2010. aastal puhaskasumisse, mis järgnevatel aastatel kasvab. Komisjon leiab seega, et kuigi Prantsusmaa ametiasutuste kavandatud kompensatsioonimeetmed nõrgendavad äriühingut, ei takista need elujõulisuse taastamist.

(147)

Täiendava kompensatsioonimeetme (milleks on vaja asjaomaste Vedette'i kaubamärgi toodete turustamise peatamist pikendada kolme aasta võrra) määramine komisjoni poolt ei sea seda järeldust kahtluse alla.

(148)

Nagu ilmneb tabelist 3, milles on esitatud täiendava kompensatsioonimeetme mõju äriühingu lõpptulemusele, jääb see 2014.–2016. aastal positiivseks, suurenedes prognoositavalt [1,5–3] %. Komisjoni määratud kompensatsioonimeetme puhul on järeldus sama: ehkki see nõrgendab äriühingut, ei takista see elujõulisuse taastamist.

(149)

Vastavalt ümberkorraldamisabi suuniste punktidele 43–45 peab toetuse suurus ja intensiivsus rangelt piirduma ettevõetavaks ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga, pidades silmas äriühingu, selle osanike või seda hõlmava kontserni olemasolevaid rahalisi vahendeid. Abisaajatelt oodatakse omavahenditest tehtavat olulist panust ümberkorraldamiskava heaks, sealhulgas äriühingu säilimiseks ebaolulise vara müümist või turutingimustes toimuvat välisfinantseerimist.

(150)

Nagu menetluse algatamise otsuse punktis 43 osutatud, ulatuvad ümberkorraldamise kulud vastavalt Prantsusmaa ametiasutuste teatises kirjeldatule 62,5 miljoni euroni. Äriühing kavatseb panustada ligikaudu 31,5 miljonit ja saada abi 31 miljonit eurot.

(151)

Menetluse algatamise otsuse punktis 44 avaldas komisjon nende andmete suhtes kahtlust. Komisjon palus Prantsusmaa ametiasutustel põhjendada artikli 44f kohase abi tagasimaksmise väljajätmist ümberkorraldamiskuludest. Samas nõudis komisjon ka abisaaja panuse selgitamist.

(152)

Prantsusmaa ametiasutused märkisid vastuseks teisele kahtlusele, et abisaaja panus tuleneb FagorBrandti turutingimustes võetud laenudest. Ametiasutused täpsustasid, et äriühing sõlmis 2006. aastal pangaga laenulepingu [20-40] miljoni euro suuruses summas, mida 2007. aastal suurendati [20–40] miljoni euroni (59). Laenud tagati […]. Komisjon märgib, et tegemist on turutingimustes toimuva välisfinantseerimisega, nagu ümberkorraldamisabi suuniste punktis 43 sätestatud, ja seega on panus sobilik.

(153)

Vastuseks komisjoni esimesele kahtlusele osutasid Prantsusmaa ametiasutused, et siseturuga kokkusobimatu abi tagasimaksmine ei või iseenesest olla ümberkorraldamiskulu (ega äriühingu panus ümberkorraldamisabi suuniste punktide 43 ja 44 tähenduses). Sellepärast ei ole artikli 44f kohase abi tagasimaksmist ümberkorraldamiskavas arvestatud. Ametiasutused osutasid siiski, et intresse arvesse võttes hinnanguliselt [25–30] miljoni euro tagasimaksmine on teatisele lisatud äriplaanis olemas, nagu kõik muud tavapärased finantseerimiskulud. Komisjon leiab, et tagasimaksmist tuleb tingimata äriplaanis arvestada, nagu kõnealusel juhul on ka tehtud (60).

(154)

Sellest hoolimata tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et 21. oktoobri 2008. aasta seisuga oli Brandt Italiale antud ebaseaduslikku abi 3 190 878,02 eurot, millele lisatakse intressid. Seetõttu ei ole tõepoolest võimalik välistada, et see summa sisaldub äriühingu poolt kavandatud omaosaluses. Nii on abisaaja omaosalus väiksem kui ümberkorraldamisabi suuniste punktis 44 nõutav 50 %.

(155)

Tagamaks, et äriühingu omaosaluse hulka ei kuuluks ükski abikomponent ning et see moodustaks vähemalt 50 % ümberkorraldamiskuludest, määrab komisjon käesoleva positiivse otsuse tingimuseks selle, et omaosalust suurendataks proportsionaalselt Itaalia abi summa, st 3 190 878,02 euro võrra, millele lisatakse kuni 21. oktoobrini 2008 arvestatud jooksvad intressid.

(156)

Täpsemalt tuleks omaosalust FagorBrandti poolt kavandatud ümberkorraldamiskuludes suurendada kõnealuse summa võrra (laenu, aktsionäride sissemakse või muul teel) enne ümberkorraldamisperioodi lõppu 31. detsembril 2012. Prantsusmaa ametiasutused peavad sellise suurendamise kohta esitama tõendid kahe kuu jooksul pärast 31. detsembrit 2012.

(157)

Seoses anonüümseks jääda soovinud konkurendi väitega, et abi ei piirdu hädavajaliku miinimumiga kinnitab komisjon, et kontrollides ametlikku nõuet, kas äriühingu panus ületab 50 %, hindas ta ka seda, kas abi piirdub hädavajaliku miinimumiga, lähtudes eelkõige ümberkorraldamissuuniste punktis 45 sätestatud kriteeriumidest. Komisjon leidis, et abi piirdub hädavajaliku miinimumiga ja abisumma ei ole nii suur, et see võimaldaks äriühingul kasutada ülemääraseid rahalisi ressursse agressiivseks turgu moonutavaks tegevuseks, mis ei ole seotud ümberkorraldamisprotsessiga.

(158)

Eelkõige märgib komisjon, et pärast abi andmist ja ümberkorraldamisperioodi lõppu jäävad kontsernile veel märkimisväärsed võlad ning võlgade ja omakapitali suhte koefitsient jääb ikka kõrgemaks kui üks. Seetõttu peab FagorBrandt teenitud kasumi suunama eelkõige võlgade vähendamisse.

(159)

Ümberkorraldamisabi suuniste punkti 72 jj kohaselt tohib ümberkorraldamisabi anda vaid üks kord kümne aasta jooksul.

(160)

Antud juhul ei saa FagorBrandtile antud Prantsusmaa ja Itaalia abi pidada päästmis- ega ümberkorraldamisabiks. Nagu nähtud põhjendustest (45)–(56), ei olnud FagorBrandt abi andmise ajal, st 2002. ja 2003. aastal, raskustes ettevõtja.

(161)

Seega on kinni peetud ümberkorraldamisabi suunistega kehtestatud ühekordse abi tingimusest.

(162)

FagorBrandti ümberkorraldamiskava koos kõikide Prantsusmaa võetud kohustustega tuleb täielikult ellu viia (61). Komisjon soovib, et teda teavitataks nii kava rakendamise kulgemisest kui ka sellega seonduvate kohustuste täitmisest.

(163)

Abi võib pidada siseturuga kokkusobivaks, kui kõik kehtestatud tingimused on täidetud,