This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32012R1011
Regulation (EU) No 1011/2012 of the European Central Bank of 17 October 2012 concerning statistics on holdings of securities (ECB/2012/24)
Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1011/2012, 17. oktoober 2012 , väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2012/24)
Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1011/2012, 17. oktoober 2012 , väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2012/24)
ELT L 305, 1.11.2012, p. 6–24
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/10/2018
1.11.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 305/6 |
EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) nr 1011/2012,
17. oktoober 2012,
väärtpaberiosaluste statistika kohta
(EKP/2012/24)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5,
võttes arvesse nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (edaspidi „ESA 95”), (1) eelkõige selle A lisa,
võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (2) eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga 27. juuli 2007. aasta määrust (EÜ) nr 958/2007 (investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta) (EKP/2007/8), (3)
võttes arvesse Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 24/2009 (väärtpaberistamise tehingutes osalevate FVCde varade ja kohustuste statistika kohta) (EKP/2008/30), (4)
võttes arvesse Euroopa Keskpanga 19. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 25/2009 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2001/32), (5)
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ, (6)
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta, (7)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannete täitmiseks ning finantsturgude ja finantstegevuste jälgimiseks euroalal tervikuna on Euroopa Keskpangal (EKP), keda abistavad riikide keskpangad (RKPd), vaja koguda kõrge kvaliteediga statistilist teavet väärtpaberite kaupa väärtpaberite kohta, milles on euroala institutsioonisektorite osalus, ja väärtpaberite kohta, mida emiteerivad euroala residendid ja milles on euroalavälistele institutsioonisektorite osalus. |
(2) |
Pädevad asutused rakendavad krediidiasutuste usaldatavusjärelevalve, finantssüsteemi stabiilsuse ja rahapoliitika ülekandemehhanismi analüüsiga seotud poliitikat, milles kaasa aitamiseks on EKP-l vaja pangandusgruppidelt koguda väärtpaberite kaupa teavet grupi osaluste kohta. |
(3) |
Andmete kogumise eesmärk on anda EKP-le igakülgne statistiline teave euroala liikmesriikide majandussektorite ja konkreetsete pangandusgruppide positsioonide kohta, mis on võetud teatavates väärtpaberite klassides, ja seoste kohta väärtpaberite omanike ja emitentide majandussektorite vahel ning euroala residentide poolt emiteeritud väärtpaberite turu kohta. Finantskriisis ilmnes, kui tähtis on omada täpset teavet majandussektorite ja pangandusgruppide positsioonide kohta teatavates väärtpaberite klassides agregeerimata kujul, kuna agregeeritud andmed ei võimaldanud kohaselt tuvastada nakkusest tulenevaid riske finantsstabiilsusele konkreetsete finantsasutuste osas konkreetsete väärtpaberite klassidega seoses. Õigeaegne teave väärtpaberiosaluste kohta konkreetsete väärtpaberite kaupa võimaldab EKP-l jälgida riskide ülekandumist finantsturgudelt reaalmajandusse. |
(4) |
Lisaks toetab see statistiline teave EKPd finantsturgude arengu analüüsis ja majandussektorite väärtpaberiportfellide muudatuste ning finantsvahendajate ja finantssektoriväliste investorite vaheliste seoste jälgimises. |
(5) |
Võttes arvesse rahapoliitika ja finantssüsteemi stabiilsuse omavahelist seost, on väärtpaberiosaluste positsioonide ja finantsvoogude statistilise teabe kogumine väärtpaberite kaupa, samuti positsioonidest voogude tuletamise jaoks, vajalik ka EKP regulaarsete ja ühekordsete analüüside puhul, et toetada EKP rahandus- ja finantsanalüüsi ning EKPSi kaasabi finantssüsteemi stabiilsuses. Statistiline teave võimaldab institutsioonisektorite väärtpaberiosaluste teavet kombineerida teabega terve maailma üksikemitentide kohta, mis on oluline töövahend finantstasakaalu kadumise tekkimise ja arengu jälgimisel. |
(6) |
Samuti on vajalik, et EKP saab anda analüütilist ja statistilist tuge Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule kooskõlas nõukogu 17. novembri 2012. aasta määrusega (EÜ) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (8). |
(7) |
Seetõttu peab EKP nõukogu kindlaks tegema aruandekohustuslikud pangandusgrupid andmete kogumiseks käesoleva määruse alusel, võttes arvesse iga kontserni konsolideeritud bilansi mahtu võrrelduna kõikide Euroopa Liidu pangandusgruppide konsolideeritud bilansimahuga, kontserni tegevuse olulisust konkreetses pangandustegevuse segmendis ja kontserni osatähtsust euroala ja/või konkreetse liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsuses ja toimimises. |
(8) |
Kohaldada tuleb konfidentsiaalse statistilise teabe kaitsele ja kasutamisele nõukogu määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 8 sätestatud standardeid. |
(9) |
Käesolevas määruses sätestatud aruandlusnõuded ning nendest tehtavad erandid ei mõjuta teiste EKP õigusaktide ja instrumentidega sätestatud aruandlusnõudeid, mis võivad osaliselt hõlmata väärtpaberiosaluste statistilise teabe väärtpaberi kaupa aruandlust. |
(10) |
On vaja kehtestada tõhus kord tehniliste muudatuste tegemiseks käesoleva määruse lisadesse, tingimusel et need ei muuda aluspõhimõtteid ega mõjuta liikmesriikide andmeesitajate aruandluskoormust. See kord peab sätestama, et arvesse võetakse EKPSi statistikakomitee seisukohti, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „andmete kogumine väärtpaberite kaupa”– üksikute väärtpaberite kaupa andmete kogumine.
2. „positsioon”– punktis 15 osutatud liiki väärtpaberite seis, milles on tegelikul andmeesitajal osalus või mis on tema halduses vaatlusperioodi lõpul ning mida on täpsemalt määratletud II lisa 4. osas;
3. „emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus”, „emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja”, „tütarettevõtja” ja „filiaal”– mõisteid kasutatakse direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 tähenduses;
4. „pangandusgrupp”– a) emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus koos kõikide tütarettevõtjate ja filiaalidega, v.a kindlustusandjad (kindlustusseltsid), kes on saanud ametliku tegevusloa kooskõlas direktiivi 73/239/EMÜ (9) artikliga 6 või direktiivi 2002/83/EÜ (10) artikliga 4; või b) emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja koos kõikide tütarettevõtjate ja filiaalidega, v.a kindlustusandjad, kes on saanud ametliku tegevusloa kooskõlas direktiivi 73/239/EMÜ artikliga 6 või direktiivi 2002/83/EÜ artikliga 4, tingimusel et mõlemal juhul on emaettevõtja pangandusgrupi peaettevõtja. Ilma tütarettevõtjata üksus on omaette grupp, v. a juhul kui üksus on ise tütarettevõtja;
5. „resident”– mõistet kasutatakse määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 1 punkti 4 tähenduses;
6. „rahaloomeasutus”, „krediidiasutus”, „rahaturufond”– mõisteid kasutatakse määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32) artikli 1 tähenduses. Rahaloomeasutuste sektor hõlmab krediidiasutused ja rahaturufondid;
7. „investeerimisfond”– mõistet kasutatakse määruse (EÜ) nr 958/2007 (EKP/2007/8) artikli 1 tähenduses;
8. „väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõte (FVC)”– mõistet kasutatakse määruse (EÜ) nr 24/2009 (EKP/2008/30) artikli 1 tähenduses;
9. „kontopidaja”– finantsinstitutsioonide sektorisse (S.12 (11) kuuluv üksus, kes hoiab ja haldab finantsinstrumente klientide kontodel, sh haldamine ja direktiivi 2004/39/EÜ I lisa B jao punktis 1 osutatud kõrvalteenused, näiteks sularaha/tagatise haldus;
10. „pangandusgrupi peaettevõtja”– pangandusgrupi emaettevõtja, tingimusel et see on ELi emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus või ELi emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja vastavalt määratlusele direktiivi 2006/48/EÜ artiklis 4 ja liidu liikmesriikide rakendusaktides, võttes arvesse et „EL” asendatakse „euroalaga” ja „liikmesriik”„euroala liikmesriigiga”;
11. „aruandva pangandusgrupi peaettevõtja”– pangandusgrupi peaettevõtja, keda EKP nõukogu käsitleb andmeid esitava grupina artikli 4 lõike 2 kohaselt;
12. „investor”– finantsinstrumente omav üksus või isik;
13. „hallatavad väärtpaberid”– kontopidajate poolt investorite nimel hoitavad ja hallatavad väärtpaberid;
14. „asjaomane RKP”– RKP liikmesriigis, kus andmeesitaja on resident;
15. „väärtpaberid”– järgmised väärtpaberite liigid:
16. „väärtpaberiosalus”– punktis 15 osutatud liiki väärtpaberite majandussisuga omamine;
17. „ISIN kood”– väärtpaberitele omistatud rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber, mis koosneb 12 tähtnumbrilisest märgist ja on väärtpaberite emissiooni unikaalne tuvastus (määratlus ISO 6166).
Artikkel 2
Tegelik andmeid esitav üldkogum
1. Tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluvad residendiks olevad rahaloomeasutused, investeerimisfondid, FVCd, kontopidajad ja pangandusgrupi peaettevõtjad, keda EKP nõukogu käsitleb andmeid esitavate gruppidena kooskõlas lõikega 4 ja kellele on nende aruandluskohustusest teatatud kooskõlas lõikega 5 (edaspidi ühiselt „tegelikud andmeesitajad” ja üksikult „tegelik andmeesitaja”).
2. Juhul kui rahaturufond, investeerimisfond või FVC ei ole oma riigi seaduste kohaselt juriidiline isik, on käesolevast määrusest tulenev aruandluskohustus nende seaduslikel esindajatel või, nende puudumisel, isikutel, kes kohaldatavate riigi seaduste kohaselt vastutavad nende tegevuse eest.
3. Tegelikud andmeesitajad peavad esitama täisaruandluse, kui neile pole antud artiklis 4 sätestatud erandit.
4. EKP nõukogu võib otsustada, et pangandusgrupp on andmeid esitav grupp, kui pangandusgrupi konsolideeritud bilansi varad on vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ V jaotise 4. peatüki 1. jaole:
a) |
suuremad kui 0,5% liidu pangandusgruppide konsolideeritud bilansivara kogumahust (edaspidi „0,5% piirmäär”) kooskõlas EKP-le kättesaadavate viimaste andmetega, s.t:
|
b) |
alla 0,5% piirmäära või sellega võrdsed, kui pangandusgrupp täidab teatavaid kvantitatiivseid või kvalitatiivseid kriteeriume, millest nähtub tema tähtsus euroala finantssüsteemi stabiilsusele ja toimimisele (näiteks seoses euroala finantseerimisasutuste vastastikuse seotusega, asendamatusega, äriühingu struktuuri keerukusega) ja/või konkreetsele euroala liikmesriigile (näiteks seoses pangandusgrupi suhtelise tähtsusega pangandusteenuste turu teatatavas segmendis ühes või enamas liikmesriigis). |
5. Asjaomane RKP edastab aruandvatele pangandusgrupi peaettevõtjatele teate EKP nõukogu otsuse kohta ja nende käesolevast määrusest tulenevate kohustuste kohta kooskõlas lõikega 4.
6. Ilma et see piiraks artiklit 10, alustavad aruandvate pangandusgruppide peaettevõtjad, keda teavitati kooskõlas lõikega 5 pärast aruandluse alustamist käesoleva määruse kohaselt, andmete edastamist hiljemalt 6 kuud pärast teate saamist.
7. Aruandva pangandusgrupi peaettevõtja, keda teavitati kooskõlas lõikega 5, teatab asjaomasele RKP-le muutustest oma ärinimes või õiguslikus vormis, ühinemistest või ümberkujundamistest ja mis tahes muust sündmusest või asjaolust, mis mõjutab tema aruandluskohustusi, 14 päeva jooksul alates selle sündmuse toimumisest või asjaolu ilmnemisest.
8. Aruandvad pangandusgrupi peaettevõtjad, keda teavitati kooskõlas lõikega 5, jäävad seotuks käesolevas määruses sätestatud kohustustega, kuni asjaomane RKP teatab vastupidist.
Artikkel 3
Statistikaaruandluse nõuded
1. Rahaloomeasutused, investeerimisfondid ja kontopidajad esitavad asjaomasele RKP-le väärtpaberite kaupa andmed kvartali või kuu lõpu seisuga ning finantsvood vaatluskuu või –kvartali kohta kooskõlas lõikega 5 või statistilise teabe, mis on vajalik nende voogude tuletamiseks, oma ISIN koodidega väärtpaberiosaluste kohta kooskõlas I lisa 2. osaga. Neid andmeid esitatakse kord kvartalis või kord kuus kooskõlas asjaomase RKP poolt määratletud aruandlusjuhistega.
2. Kontopidaja teavitab asjaomast RKPd tegutsemisest kontopidajana ühe nädala jooksul pärast haldustegevuse alustamise kuupäeva, olenemata sellest, kas tema suhtes hakatakse kohaldama regulaarset aruandluskohustust käesoleva määruse alusel, v.a juhul, kui kontopidaja on sellest teavitanud teisi pädevaid asutusi.
Kontopidajad esitavad asjaomasele RKP-le kord kuus või kvartalis andmed väärtpaberite kaupa kvartali või kuu lõpu seisuga kooskõlas asjaomase RKP poolt määratletud aruandlusjuhistega ning vaatluskuu või –kvartali finantsvood kooskõlas lõikega 5 järgmiste ISIN koodiga väärtpaberite osas:
a) |
väärtpaberid, mida nad haldavad residentidest investorite nimel, kes ei esita andmeid oma väärtpaberiosaluste kohta lõike 1 alusel, kooskõlas I lisa 3. osaga; |
b) |
väärtpaberid, mida nad haldavad finantssektoriväliste investorite nimel, kes on euroala liikmesriikide residendid, kooskõlas I lisa 4. osaga; |
c) |
euroala üksuste poolt emiteeritud väärtpaberid, mida nad haldavad investorite nimel, kes on euroalavälise liikmesriigi residendid, ja väljaspool liitu residendiks olevate investorite nimel, kooskõlas I lisa 5. osaga. |
3. Aruandvate pangandusgruppide peaettevõtjad esitavad asjaomasele RKP-le kord kvartalis väärtpaberite kaupa andmed kvartali lõpu positsioonide kohta nende grupi väärtpaberiosaluste kohta ISIN koodidega, sh mitteresidentidest üksused. Need andmed esitatakse grupi brutoportfellina ilma sama grupi üksuste poolt emiteeritud väärtpaberite osalusi tasaarvestamata.
Kooskõlas asjaomase RKP juhistega esitavad aruandvate pangandusgruppide peaettevõtjad andmed väärtpaberiosaluste kohta, kasutades ühte kolmest I lisa 6. osas sätestatud meetodist.
4. Käesolevast määrustest tulenevad aruandlusnõuded, sh nendest tehtavad erandid, ei mõjuta aruandlusnõudeid, mis on sätestatud a) määruses (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32); b) määruses (EÜ) nr 958/2007 (EKP/2007/8); ja c) määruses (EÜ) nr 24/2009 (EKP/2008/30).
5. Tegelikud andmeesitajad peavad kooskõlas asjaomase RKPga esitama kas a) väärtpaberite kaupa andmed kuu- või kvartali finantsvoogude kohta ja asjaomase RKP nõudmisel muud muutused mahtudes; või b) statistilise teabe, mis on vajalik finantsvoogude tuletamiseks, kasutades ühte I lisa 1. osas sätestatud meetoditest. Täiendavad nõuded ja juhised voogude koostamiseks on sätestatud II lisa 3. osas.
6. Tegelikud andmeesitajad peavad asjaomase RKP nõudmisel esitama kord kvartalis või kuus andmed kvartali või kuu lõpu positsioonide kohta kooskõlas lõikega 5, statistilise teabe vaatluskvartali või –kuu kohta väärtpaberiosaluste kohta ilma ISIN koodideta kooskõlas I lisa 7. osaga. Käesolevat lõiget ei kohaldata tegelikele andmeesitajatele, kellele on antud erand artikli 4 alusel.
7. Väärtpaberite kaupa kvartalilõpu ja kuulõpu positsioone ja artikli 5 kohaselt statistilist teavet vaatluskvartali või –kuu jooksul esitatakse kooskõlas II lisa 1, 2. ja 4. osaga ja artiklis 5 sätestatud raamatupidamisreeglitega.
Artikkel 4
Erandid
1. Iga asjaomane RKP võib oma äranägemisel anda tegelikele andmeesitajatele järgmisi erandeid.
a) |
euroala liikmesriigis, kus kõikide residentidest investorite poolt hoitavate ISIN koodiga väärtpaberite osalused kokku on turuväärtusega, mis on väiksem kui 40 miljardit eurot või sellega võrdne:
|
b) |
euroala liikmesriigis, kus kõikide residentidest investorite poolt hoitavate ISIN koodiga väärtpaberite osalused kokku on turuväärtusega, mis on üle 40 miljardi euro:
|
c) |
RKPd peavad konsulteerima EKPga teabe osas, mida kasutatakse väärtpaberiosaluse kogumahu turuväärtuse tuvastamiseks, mis on vajalik käesoleva lõike alusel erandite andmiseks. |
2. RKPd võivad teha artikli 3 lõikes 1 sätestatud aruandlusnõuetest erandeid vastavalt järgmisele:
a) |
RKPd võivad krediidiasutusi osaliselt või täielikult aruandlusnõuetest vabastada, kui nende krediidiasutuste väärtpaberiosalus asjaomases euroala liikmesriigis kokku ei ületa 5% positsioonides; |
b) |
seda piirmäära võib tõsta 15%ni esimeseks kaheks aastaks pärast aruandluse alustamist käesoleva määruse alusel; |
c) |
punktides a ja b osutatud piirmäärasid arvutatakse asjaomase liikmesriigiväärtpaberiosaluste kogumahu põhjal pärast lõikes 1 osutatud erandite kohaldamist. |
3. RKPd võivad anda rahaturufondidele erandeid artikli 3 lõikes 1 sätestatud aruandlusnõuetest, kui nende ISIN koodiga väärtpaberite koguosalus on vähem kui 2% kõikide euroala rahaturufondide väärtpaberiosalustest. See 2% künnis arvutatakse kõikide asjaomase liikmesriigi rahaturufondide väärtpaberiosaluste põhjal, võttes arvesse lõike 1 alusel antud erandeid.
4. RKPd võivad anda FVCdele erandeid artikli 3 lõikes 1 sätestatud aruandlusnõuetest, kui nende ISIN koodiga väärtpaberite koguosalus on vähem kui 2% kõikide euroala FVCde väärtpaberiosalustest. See 2% künnis arvutatakse kõikide asjaomase liikmesriigi FVCde väärtpaberiosaluste põhjal, võttes arvesse lõike 1 alusel antud erandeid.
5. RKPd võivad kontopidajatele anda järgmisi erandeid:
a) |
RKPd võivad vabastada kontopidajad artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud aruandlusnõuetest osaliselt või täielikult, kui artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud andmeid saab tuletada muudest statistilistest või järelevalvega seotud andmeallikatest kooskõlas III lisas määratletud statistika miinimumstandarditega. Täiendavalt kohaldatakse järgmist:
|
b) |
RKPd võivad vabastada kontopidajad artikli 3 lõike 2 punktides b ja c sätestatud aruandlusnõuetest osaliselt või täielikult, kui mitteresidentidest investorite nimel hoitavate väärtpaberite koguväärtus jääb alla 10 miljardi euro. |
6. RKPd võivad anda aruandvatele pangandusgrupi peaettevõtjatele artikli 3 lõikes 3 sätestatud aruandlusnõuetest erandeid vastavalt järgmisele:
a) |
RKPd võivad lubada aruandvatel pangandusgrupi peaettevõtjatel esitada väärtpaberite kaupa statistilist teavet, mis hõlmab 95% nende grupi ISIN koodiga väärtpaberite osaluste väärtusest kooskõlas käesoleva määruse nõuetega, kui grupi ülejäänud 5% väärtpaberite osalus ei ole emiteeritud ühe emitendi poolt; |
b) |
RKPd võivad nõuda aruandvatelt pangandusgrupi peaettevõtjatelt täiendavat teavet punkti a alusel aruandlusest vabastatud väärtpaberite liigi kohta. |
7. RKPd võivad teha erandeid käesoleva määruse aruandlusnõuetest, kui tegelikud andmeesitajad esitavad samu andmeid määruse (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32), määruse (EÜ) nr 958/2007 (EKP/2007/8), või määruse (EÜ) nr 24/2009 (EKP/2008/30) alusel või RKPd saavad samu andmeid tuletada kooskõlas III lisas määratletud miinimumstandarditega.
8. Lõigetes 1, 2, 3 või 4 osutatud erandi saanud tegelike andmeesitajate osas jätkavad RKPd aastaandmete kogumist väärtpaberiosaluste või hallatavate väärtpaberite kohta kooskõlas artikli 3 lõikes 1 sätestatud nõuetega kas agregeeritult või väärtpaberite kaupa.
9. RKPd kontrollivad lõigetes 1 kuni 7 sätestatud tingimuste täitmist, kui on kohaldatavad, mis on asjakohased iga kalendriaasta alguses antavate, uuendatavate või lõpetatavate erandite osas.
10. Asjaomane RKP võib lõpetada mis tahes erandi, mis on antud kontopidajatele lõike 5 punkti a alusel, kui muud statistilised või järelevalvega seotud andmeallikad kooskõlas III lisas määratletud statistika miinimumstandarditega ei ole olnud õigeaegselt kättesaadavad kolme järjestikuse aruandlusperioodi jooksul, olenemata sellest, kas see on toimunud kontopidaja süül. Kontopidajad alustavad artiklis 3 sätestatud andmete aruandlusega hiljemalt kolm kuud pärast kuupäeva, mil asjaomane RKP on neile teatanud erandi tühistamisest.
11. RKPd võivad kohaldada tegelike andmeesitajate suhtes, kellele on antud erand käesoleva artikli kohaselt, ühekordseid aruandlusnõudeid vastavalt nende poolt vajalikuks peetud üksikasjadele. Tegelikud andmeesitajad peavad ühekordselt nõutava teabe esitama 15 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist asjaomase RKP poolt.
12. Tegelikud andmeesitajad võivad neile RKP poolt antud erandeid mitte kasutada ja täita aruandlusnõudeid. Tegelik andmeesitaja, kes ei kasuta asjaomase RKP poolt antud erandeid, peab nende hilisemal kasutamisel saama eelnevalt RKP loa.
Artikkel 5
Raamatupidamiseeskirjad
1. Kui käesolev määrus ei sätesta teisiti, on käesolevale määrusele vastava aruandluse jaoks tegelike andmeesitajate poolt järgitavad raamatupidamisreeglid need, millega rakendatakse riigis nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude finantsasutuste raamatupidamise ja konsolideeritud aastaaruannete kohta (12), ja kõik muud kohaldatavad rahvusvahelised standardid.
2. Ilma et see mõjutaks riigisisest raamatupidamistava, tuleb väärtpaberiosaluste aruandlus esitada nimiväärtuses või väärtpaberi koguste põhjal. Esitada võib ka turuväärtused kooskõlas II lisa 4. osaga.
3. Ilma et see mõjutaks riigisisest raamatupidamistava ja tasaarvestuskorda, tuleb statistika eesmärgil esitada väärtpaberiosaluste brutoaruandlus.
4. Väärtpaberiosalused, mis on antud laenuks väärtpaberite laenutehingute alusel või müüdud tagasiostu lepingu alusel, tuleb kajastada endiselt algse omaniku osalusena (ja mitte ajutise omandaja osalusena), kui pöördtehinguks on kindel kohustus (mitte ainult võimalus). Juhul kui ajutine omandaja müüb saadud väärtpaberid, tuleb müük kajastada otsese väärtpaberitehinguna ja kajastada ajutise omandaja bilansis väärtpaberiportfelli negatiivse positsioonina.
Artikkel 6
Tähtajalisus
1. RKPd otsustavad kas neil on vaja saada tegelikelt andmeesitajatelt andmeid lõikes 2 sätestatud kvaliteedikontrolli tegemiseks ja tähtaegade täitmiseks.
2. RKPd edastavad EKP-le tegelike andmeesitajate:
a) |
kvartaliandmed väärtpaberite kaupa kooskõlas artikli 3 lõigetega 1, 2 ja 5 andmetega hõlmatud kvartali lõpule järgneva 70nda kalendripäeva tööpäeva lõpuks; või |
b) |
kuuandmed väärtpaberite kaupa kooskõlas artikli 3 lõikega 5 ja I lisa 1. osaga kooskõlas ühega järgmistest võimalustest:
|
c) |
kord kvartalis positsioonide kohta väärtpaberite kaupa kooskõlas artikli 3 lõikega 3 tööpäeva lõpuks järgmistel tähtpäevadel:
|
3. Kui lõikes 2 osutatud tähtpäev langeb TARGET2 puhkepäevale, pikendatakse tähtaega järgmise TARGET2 tööpäevani, millest on teatatud EKP veebilehel.
Artikkel 7
Miinimumnõuded ja riigisisene aruandluskord
1. Tegelikud andmeesitajad peavad järgima nende suhtes kehtivaid aruandlusnõudeid kooskõlas III lisas sätestatud miinimumstandarditega.
2. RKPd määratlevad ja rakendavad riigi erisusi arvestades aruandluskorra, mida tegelikud andmeesitajad peavad järgima. RKPd otsustavad, kas kontopidajad peavad esitama väärtpaberite kaupa andmed investorite kaupa. RKPd tagavad, et see aruandluskord annab nõutava statistilise teabe ja võimaldab kontrollida III lisas sätestatud andmete edastamise, täpsuse ja parandusi käsitlevate miinimumnõuete järgimist.
Artikkel 8
Statistilise teabe kontrollimine ja kohustuslik kogumine
RKPdel on õigus kontrollida teavet kooskõlas asjaomase RKP poolt määratletud vajalike üksikasjadega või koguda teavet, mida tegelikud andmeesitajad peavad käesoleva määruse kohaselt esitama, ilma et see mõjutaks EKP sama õigust seda ise teha. Eelkõige kasutavad RKPd neid õigusi siis, kui tegelikud andmeesitajad ei täida III lisas sätestatud miinimumstandardeid.
Artikkel 9
Muudatuste tegemise lihtsustatud kord
Võttes arvesse EKPSi statistikakomitee seisukohti, on EKP juhatusel õigus teha käesoleva määruse lisades tehnilisi muudatusi, kui see ei muuda aluspõhimõtteid ega tegelike andmeesitajate aruandluskoormust. EKP juhatus teatab EKP nõukogule mis tahes sellisest muudatusest põhjendamatu viivituseta.
Artikkel 10
Esmakordne andmete esitamine
Andmete esimene esitamine käesoleva määruse alusel toimub andmete osas detsembri 2013 vaatlusperioodi kohta. Esimese aruandlusega peavad RKPd EKP-le esitama ainult andmed positsioonide kohta.
Artikkel 11
Lõppsäte
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Frankfurt Maini ääres, 17. oktoober 2012
EKP president
Mario DRAGHI
(1) EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.
(2) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.
(3) ELT L 211, 11.8.2007, lk 8.
(4) ELT L 15, 20.1.2009, lk 1.
(5) ELT L 15, 20.1.2009, lk 14.
(6) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.
(7) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.
(8) ELT L 331, 15.12.2010, lk 162.
(9) Esimene nõukogu direktiiv 73/239/EMÜ, 24. juuli 1973, otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3).
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta (EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1).
(11) Kategooriate nummerdus käesolevas määruses tugineb komisjoni ettepanekus KOM(2010)774 lõplik (ettepanek ESA 2010 määruse kohta) toodud nummerdusele. Vt täpsemalt II lisas.
(12) EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1.
I LISA
STATISTIKAARUANDLUSE NÕUDED
1. OSA
Finantstehingud
1. |
Rahaloomeasutused, investeerimisfondid ja kontopidajad, kes esitavad andmed oma väärtpaberiosaluste kohta või nende poolt hallatavate väärtpaberite kohta residentidest investorite nimel, esitavad statistilise teabe kooskõlas ühega järgmistest meetoditest:
|
2. |
FVCd esitavad statistilise teabe kooskõlas ühega järgmistest meetoditest:
|
3. |
Kontopidajad, kes esitavad andmeid i) nende poolt muudes euroala liikmesriikides resideerivate finantssektoriväliste investorite nimel hallatavate väärtpaberite kohta, ja ii) nende poolt euroalavälistes liikmesriikides resideerivate investorite ja liidust väljaspool resideerivate investorite nimel hallatavate väärtpaberite kohta, mille on emiteerinud euroala üksused, esitavad statistilise teabe kooskõlas ühega lõikes 2 sätestatud meetoditest. |
2. OSA
Andmed rahaloomeasutuste, investeerimisfondide, FVCde ja kontopidajate ISIN koodiga väärtpaberite osaluste kohta
Iga väärtpaberi kohta, millel on ISIN kood ja mis liigitatakse väärtpaberiliigiks „võlaväärtpaberid” (F.3), „noteeritud aktsiad” (F.511) või „Investeerimisfondide osakud” (F.52), peavad osalust omavad finantsinvestorid, kes on rahaloomeasutused, investeerimisfondid, FVCd ja kontopidajad esitama andmed allpool toodud tabeli väljadel. Need esitatakse kooskõlas järgmiste reeglitega ja mõistetega II lisas:
a) |
esitatakse andmed väljadel 1 ja 2; |
b) |
andmed esitatakse kooskõlas alapunktidega i või ii järgmiselt:
|
Asjaomane RKP võib nõuda finantsinvestoritelt, kes on rahaloomeasutused, investeerimisfondid, FVCd ja kontopidajad, andmete esitamist väljadel 1 ja 3 punktis a nõutud andmete asemel. Sel juhul esitatakse punktis b osutatud andmete asemel andmed väljal 5 ja asjaomase RKP nõudmisel väljal 7 osutatud andmed.
Asjaomane RKP võib samuti nõuda finantsinvestoritelt, kes on rahaloomeasutused, investeerimisfondid, FVCd ja kontopidajad, andmete esitamist väljadel 2b, 3 ja 4.
Väli |
Kirjeldus |
1 |
ISIN kood |
2 |
Kogus või agregeeritud nimiväärtus |
2b. |
Hinna esitamise viis |
3 |
Turuväärtus |
4 |
Portfelliinvesteering või otseinvesteering |
5 |
Finantstehingud |
6 |
Muud mahumuutused nimiväärtuses |
7 |
Muud mahumuutused turuväärtuses |
3. OSA
Andmed residendist finantssektoriväliste investorite ja muude finantsinvestorite, kes ei pea esitama andmeid oma väärtpaberiosaluste kohta, nimel hallatavate ISIN koodiga väärtpaberite kohta
Iga ISIN koodiga väärtpaberi kohta, mis liigitatakse väärtpaberiliigiks „võlaväärtpaberid” (F.3), „noteeritud aktsiad” (F.511) või „Investeerimisfondide osakud” (F.52), mida kontopidajad haldavad resideerivate finantssektoriväliste investorite ja muude finantsinvestorite nimel, kes ei esita andmeid oma väärtpaberiosaluste kohta, esitavad kontopidajad andmed allpool toodud tabeli väljade osas. Need esitatakse kooskõlas järgmiste reeglitega ja mõistetega II lisas:
a) |
esitatakse andmed väljadel 1, 2 ja 3; |
b) |
andmed esitatakse kooskõlas alapunktidega i või ii järgmiselt:
|
Asjaomane RKP võib nõuda kontopidajatelt andmeid väljadel 1, 3 ja 4 punktis a nõutud andmete asemel. Sel juhul esitatakse punktis b osutatud andmete asemel andmed väljal 6 ja asjaomase RKP nõudmisel väljal 8 osutatud andmed.
Asjaomane RKP võib nõuda kontopidajatelt andmeid väljadel 2b, 4 ja 5.
Väli |
Kirjeldus |
||||||||||||||
1 |
ISIN kood |
||||||||||||||
2 |
Kogus või agregeeritud nimiväärtus |
||||||||||||||
2b. |
Hinna esitamise viis |
||||||||||||||
3 |
Investori sektor:
|
||||||||||||||
4 |
Turuväärtus |
||||||||||||||
5 |
Portfelliinvesteering või otseinvesteering |
||||||||||||||
6 |
Finantstehingud |
||||||||||||||
7 |
Muud mahumuutused nimiväärtuses |
||||||||||||||
8 |
Muud mahumuutused turuväärtuses |
4. OSA
Andmed ISIN koodiga väärtpaberite kohta, mida hallatakse muus euroala liikmesriigis residendist investorite nimel
Iga ISIN koodiga väärtpaberi kohta, mis liigitatakse väärtpaberiliigiks „võlaväärtpaberid” (F.3), „noteeritud aktsiad” (F.511) või „Investeerimisfondide osakud” (F.52), mida kontopidajad haldavad muus euroala liikmesriigis residendist finantssektoriväliste investorite nimel, esitavad kontopidajad andmed allpool toodud tabeli väljade osas. Need esitatakse kooskõlas järgmiste reeglitega ja mõistetega II lisas:
a) |
esitatakse andmed väljadel 1, 2, 3 ja 4; |
b) |
Asjaomase RKP nõudmisel esitatakse andmed väljal 7. |
Asjaomane RKP võib nõuda kontopidajatelt andmeid väljadel 1, 3, 4 ja 5 punktis a nõutud andmete asemel. Sel juhul esitatakse asjaomase RKP nõudmisel punktis b osutatud andmete asemel andmed väljal 8.
Asjaomane RKP võib nõuda kontopidajatelt andmeid väljadel 2b, 5, 6 ja 9.
Väli |
Kirjeldus |
||||
1 |
ISIN kood |
||||
2 |
Kogus või agregeeritud nimiväärtus |
||||
2b. |
Hinna esitamise viis |
||||
3 |
Investori sektor:
|
||||
4 |
Investori riik |
||||
5 |
Turuväärtus |
||||
6 |
Portfelliinvesteering või otseinvesteering |
||||
7 |
Muud mahumuutused nimiväärtuses |
||||
8 |
Muud mahumuutused turuväärtuses |
||||
9 |
Finantstehingud |
5. OSA
Andmed euroala residentide poolt emiteeritud ISIN koodiga väärtpaberite kohta, mida hallatakse euroalavälises liikmesriigis või väljaspool liitu residendist investorite nimel
Euroala residentide poolt emiteeritud ISIN koodiga väärtpaberi kohta, mis liigitatakse väärtpaberiliigiks „võlaväärtpaberid” (F.3), „noteeritud aktsiad” (F.511) või „Investeerimisfondide osakud” (F.52), mida kontopidajad haldavad euroalavälises liikmesriigis või väljaspool liitu residendist investorite nimel, esitavad kontopidajad andmed allpool toodud tabeli väljade osas. Need esitatakse kooskõlas järgmiste reeglitega ja mõistetega II lisas:
a) |
esitatakse andmed väljadel 1, 2, 3 ja 4; |
b) |
asjaomase RKP nõudmisel esitatakse andmed väljal 7. |
Asjaomane RKP võib nõuda kontopidajatelt andmeid väljadel 1, 3, 4 ja 5 punktis a nõutud andmete asemel. Sel juhul esitatakse asjaomase RKP nõudmisel punktis b osutatud andmete asemel andmed väljal 8.
Asjaomane RKP võib nõuda kontopidajatelt andmeid väljadel 2b, 5, 6 ja 9.
Väli |
Kirjeldus |
||||
1 |
ISIN kood |
||||
2 |
Kogus või agregeeritud nimiväärtus |
||||
2b. |
Hinna esitamise viis |
||||
3 |
Investori sektor (3):
|
||||
4 |
Investori riik |
||||
5 |
Turuväärtus |
||||
6 |
Portfelliinvesteering või otseinvesteering |
||||
7 |
Muud mahumuutused nimiväärtuses |
||||
8 |
Muud mahumuutused turuväärtuses |
||||
9 |
Finantstehingud |
6. OSA
Andmed grupi ISIN koodiga väärtpaberite osaluste kohta
Aruandvad pangandusgrupi peaettevõtjad esitavad statistilise teabe kooskõlas ühega järgmistest meetoditest:
a) |
väärtpaberiosalused grupi kohta tervikuna; või |
b) |
väärtpaberiosalused grupi üksuste kohta, kes on residendid juhtija asukoha riigis, ja eraldi väärtpaberiosalused grupi üksuste kohta, kes ei ole residendid juhtija asukoha riigis; või |
c) |
väärtpaberiosalused eraldi grupi iga üksuse kohta. |
Iga ISIN koodiga väärtpaberi kohta, mis liigitatakse väärtpaberiliigiks „võlaväärtpaberid” (F.3), „noteeritud aktsiad” (F.511) või „Investeerimisfondide osakud” (F.52), milles grupil on osalus, esitavad aruandvad pangandusgrupi peaettevõtjad andmed allpool toodud tabeli väljade osas. Need esitatakse kooskõlas järgmiste reeglitega ja mõistetega II lisas:
a) |
esitatakse andmed väljadel 1 ja 2; |
b) |
Andmed punktis a esitatakse kooskõlas järgmiste võimalustega:
|
Asjaomane RKP võib nõuda aruandvatelt pangandusgrupi peaettevõtjatelt andmeid väljadel 2b ja 3.
Väli |
Kirjeldus |
Alternatiivne aruandluse võimalus |
||
1 |
ISIN kood |
Grupi tasandil |
ii) Eraldi residentidest ja mitteresidentidest üksused |
iii) Üksuste kaupa |
2 |
Kogus või agregeeritud nimiväärtus |
|||
2b |
Hinna esitamise viis |
|||
3 |
Turuväärtus |
|||
4 |
Residentidest üksused/mitteresidentidest üksused |
|
||
5 |
Grupi üksus |
|
7. OSA
Andmed ISIN koodita väärtpaberite osaluste kohta
Iga väärtpaberi kohta, millel ei ole ISIN koodi ja mis liigitatakse väärtpaberiliigiks „lühiajalised võlaväärtpaberid” (F.31), „pikaajalised võlaväärtpaberid” (F.32), „noteeritud aktsiad” (F.511) või „Investeerimisfondide osakud” (F.52), peavad finantsinvestorid, kes on rahaloomeasutused, investeerimisfondid, FVCd ja kontopidajad esitama andmed allpool toodud tabeli väljadel. Need esitatakse kooskõlas järgmiste reeglitega ja mõistetega II lisas:
a) |
investorid, kes esitavad andmeid oma väärtpaberiosaluste kohta, võivad esitada kvartali- või kuuandmeid järgmiselt:
|
b) |
Kontopidajad, kes esitavad andmeid väärtpaberite kohta, mida nad haldavad resideerivate finantsinvestorite nimel, kes ei pea oma väärtpaberiosalusi esitama, ja finantssektoriväliste investorite nimel, võivad esitada kvartali- või kuuandmed järgmiselt:
|
Väli |
Kirjeldus |
||||||||||||||||||||
1 |
Väärtpaberi tunnuskood (RKP tuvastamiskood, CUSIP, SEDOL, muu) |
||||||||||||||||||||
2 |
Kogus või agregeeritud nimiväärtus (4) |
||||||||||||||||||||
3 |
Hinna esitamise viis |
||||||||||||||||||||
4 |
Hindade väärtus |
||||||||||||||||||||
5 |
Turuväärtus |
||||||||||||||||||||
6 |
Instrument:
|
||||||||||||||||||||
7 |
Oma väärtpaberiosaluste kohta andmeid esitavate investorite sektor või allsektor:
|
||||||||||||||||||||
8 |
Kontopidaja aruandlusega hõlmatud investorite sektor või allsektor:
|
||||||||||||||||||||
9 |
Emitendi sektor või allsektor:
|
||||||||||||||||||||
10 |
Portfelliinvesteering või otseinvesteering |
||||||||||||||||||||
11 |
Investori riik |
||||||||||||||||||||
12 |
Emitendi riik |
||||||||||||||||||||
13 |
Väärtpaberi nimivaluuta |
||||||||||||||||||||
14 |
Finantstehingud |
||||||||||||||||||||
15 |
Ümberhindlused |
||||||||||||||||||||
16 |
Muud mahumuutused |
(1) Kui võimalik, eristatakse aruandluses „keskvalitsust” (S.1311), „osariigi/liidumaa valitsust” (S.1312), „kohalikku omavalitsust” (S.1313) ja „riiklikke sotsiaalkindlustusfonde” (S.1314)
(2) Asjaomane RKP võib nõuda tegelikel andmeesitajatel eraldi kajastada allsektoreid „kodumajapidamised” (S.14) ja „kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid” (S.15).
(3) Sektori klassifikatsioon järgib rahvamajanduse arvepidamissüsteemi SNA 1993, kuna ESA ei kohaldu.
(4) Agregeeritud andmete osas Üksuste arv või agregeeritud nimiväärtus, millel on sama hind (vt väli 4).
(5) Võimaluse korral tuleb eristada aruandluses järgmisi allsektoreid: „keskvalitsus” (S.1311), „osariigi/liidumaa valitsus” (S.1312), „kohalik omavalitsus” (S.1313) ja „riiklikud sotsiaalkindlustusfondid” (S.1314)
(6) Võimaluse korral tuleb eristada aruandluses kodumajapidamised (S.14) ja kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.15).
(7) Võimaluse korral tuleb eraldada kindlustusseltsid (S.128) ja pensionifondid (S.129).
(8) Asjaomane RKP võib nõuda tegelikel andmeesitajatel eraldi kajastada allsektoreid „kodumajapidamised” (S.14) ja „kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid” (S.15).
II LISA
MÕISTED
1. OSA
Instrumendiliikide määratlemine
Tabelis on esitatud üksikasjalikud kirjeldused nende instrumendiliikide kohta, mille järgi RKPd kehtestavad riigi tasandil kohaldatavad liigid vastavalt käesolevale määrusele.
Liik |
Põhiomaduste kirjeldus |
||||||||||||||||||||
|
Võlaväärtpaberid on võlga tõendavad kaubeldavad instrumendid. Võlaväärtpaberitel on järgmised tunnused:
Võlaväärtpaberite krediidireiting, mis annab hinnangu konkreetsete võlaväärtpaberite emissioonide krediidivõimele määravad reitingukategooria põhjal kindlaks tunnustatud agentuurid. Eespool nimetatud kategooria c puhul võib lunastamiskuupäev kokku langeda võlaväärtpaberi konverteerimisega aktsiaks. Selles kontekstis tähendab konverteeritavus, et omanik võib võlaväärtpaberi vahetada emitendi lihtaktsiaks. Vahetatavus tähendab seda, et omanik võib vahetada võlaväärtpaberi teise emitendi äriühingu aktsiate vastu. Tähtajatud väärtpaberid, mille lunastamiskuupäev on määramata, klassifitseeritakse võlaväärtpaberiteks. |
||||||||||||||||||||
|
Võlaväärtpaberid, mille esialgne tähtaeg on kõige rohkem üks aasta, ja võlaväärtpaberid, mis tuleb tagasi maksta võlausaldaja nõudmise korral. |
||||||||||||||||||||
|
Võlaväärtpaberid, mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta või millel puudub kindel tähtaeg. |
||||||||||||||||||||
|
Omandiväärtpaberid on finantsvara, mis on nõue ettevõtte jääkväärtuse vastu pärast kõikide muude nõuete rahuldamist. Omandiõigust omandiväärtpaberitele juriidilistes isikutes tõendavad tavaliselt aktsiad, osad, hoidmistunnistused, osalused või muud sarnased dokumendid. Aktsiatel ja osadel on sama tähendus. Omandiväärtpabereid võib jagada alamkategooriateks järgmiselt: börsil noteeritud aktsiad (F.511); börsil noteerimata aktsiad (F.512); muud omandiväärtpaberid (F.519). |
||||||||||||||||||||
|
Noteeritud aktsiad on börsinimekirja kantud omandiväärtpaberid.. Selline börs võib olla tunnustatud väärtpaberibörs või järelturg mingis muus vormis. Noteeritud aktsiaid nimetatakse ka börsinimekirja kantud aktsiateks. Börsil noteeritud aktsiate noteeritud hinna olemasolu tähendab, et jooksvad turuhinnad on tavaliselt kohe kättesaadavad. |
||||||||||||||||||||
|
Investeerimisfondi aktsiaid nimetatakse aktsiateks, kui fondil on äriühingu struktuur. Kui tegemist on lepingulise või usaldusfondiga, nimetatakse neid osakuteks. Investeerimisfondid on ühisinvesteerimisettevõtjad, mille kaudu investorid panevad rahalised vahendid kokku finants- ja/või mittefinantsvaradesse investeerimiseks. Investeerimisfondide aktsiad ja osakud jagatakse alaliikidesse: Rahaturufondide aktsiad või osakud (F.521) ja muude investeerimisfondide (v.a rahaturufondid) aktsiad või osakud (F.529). |
2. OSA
Sektorite määratlused
Tabelis on esitatud instrumendiliikide kirjeldus, mille järgi RKPd kehtestavad riigi tasandil kohaldatavad liigid käesoleva määruse kohaselt.
Sektor |
Määratlus |
||
|
Mittefinantsettevõtete sektor (S.11) koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning mis tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega. Mittefinantsettevõtete sektor hõlmab ka kaupu tootvaid ja mittefinantsteenuseid osutavaid kvaasikorporatiivseid ettevõtteid. |
||
|
Keskpanga allsektor (S.121) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine funktsioon on raha emiteerimine, valuuta sisemise ja välise väärtuse säilitamine ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine. |
||
|
Hoiustavate ettevõtete, v.a keskpanga allsektor (S.122) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone (v.a need, mis kuuluvad keskpanga ja rahaturufondide allsektoritesse), mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega ja võtavad institutsionaalsetelt üksustelt vastu hoiuseid ning annavad oma arvel ja nimel laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. |
||
|
Rahaturufondide allsektor (S.123) hõlmab kollektiivsete investeerimisskeemidena kõiki peamiselt finantsvahendusega tegelevaid finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, v.a need, mis kuuluvad allsektoritesse „Keskpank” ja „Krediidiasutused”. Nende tegevuseks on võtta institutsionaalsetelt üksustelt vastu investeerimisfondi aktsiaid või osakuid hoiuste lähedaste asendajatena ning oma arvel ja nimel investeerida peamiselt rahaturufondi aktsiatesse/osakutesse, lühiajalistesse võlaväärtpaberitesse ja/või hoiustesse. |
||
|
Allsektor „Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid” (S.124) hõlmab kõiki peamiselt finantsvahendusega tegelevaid kollektiivseid investeerimisskeeme, v.a need, mis kuuluvad allsektorisse „Rahaturufondid”. Nende tegevuseks on võtta institutsionaalsetelt üksustelt vastu investeerimisfondi aktsiaid või osakuid, mis ei ole hoiuste lähedased asendajad, ning oma arvel ja nimel investeerida peamiselt muudesse finantsvaradesse kui lühiajalised finantsvarad ja mittefinantsvaradesse (tavaliselt kinnisvara). Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid, hõlmavad kinniseid investeerimisfonde, avatud investeerimisfonde ja muid kollektiivseid investeerimisskeeme, mille investeerimisfondi aktsiaid või osakuid ei käsitata hoiuste lähedaste asendajatena. |
||
|
Allsektor „Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide” (S.125) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega, võttes institutsionaalsete üksuste ees kohustusi muul kujul kui raha, hoiused, investeerimisfondide aktsiad või seoses kindlustuse, pensioni ja standardsete tagatisskeemidega. |
||
|
Väärtpaberistamistehingutesse kaasatud finantsvahendusettevõtted on ettevõtted, mis teevad väärtpaberistamistehinguid. Finantsvahendusettevõtted, mis vastavad institutsionaalse üksuse kriteeriumitele, liigitatakse allsektorisse S.125, muudel puhkudel käsitatakse neid osana emaettevõttest. |
||
|
Finantsvahenduse abiettevõtete allsektor (S.126) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega tihedalt seotud tegevusega, kuid mis ei ole ise vahendajad. |
||
|
Varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate allsektor (S.127) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis ei tegele finantsvahendusega ega osuta finantsvahenduse abiteenuseid ning mille puhul enamiku nende vara või kohustustega ei kaubelda avatud turgudel. |
||
|
Kindlustusseltside allsektor (S.128) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb riskide ühendamisest peamiselt otsekindlustuse või edasikindlustuse kujul. |
||
|
Pensionifondide allsektor (S.129) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb sotsiaalsete riskide ühendamisest ja kindlustatud isikute vajadustest (sotsiaalkindlustus). Pensionifondid kui sotsiaalkindlustusskeemid pakuvad sissetulekut pensionile jäämisel ja sageli muid hüvitisi surma ja puude korral. |
||
|
Valitsemissektor (S.13) hõlmab institutsionaalseid üksusi, mis on turuvälised tootjad, kelle toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning keda finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine. Valitsemissektor on jagatud nelja allsektorisse: keskvalitsus (S.1311); osariigi/liidumaa valitsus (S.1312); kohalik omavalitsus (S.1313); sotsiaalkindlustusfondid (S.1314). |
||
|
Kodumajapidamiste sektor (S.14) hõlmab üksikisikuid või üksikisikute rühmasid kui tarbijaid ning kui ettevõtjaid, kes toodavad turukaupu ning osutavad mittefinants- ja finantsteenuseid (turutootjad), tingimusel, et kaupade tootmise ja teenuste osutamisega ei tegele eraldiseisvad üksused, mida käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena. Siia kuuluvad ka üksikisikud või üksikisikute rühmad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid vaid enda lõpptarbeks. |
||
|
Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide (KTKTId) sektor (S.15) koosneb kasumitaotluseta institutsioonidest, mis on eraldiseisvad juriidilised isikud, kes teenindavad kodumajapidamisi ning on turuvälised eratootjad. Nende peamised ressursid on kodumajapidamiste kui tarbijate vabatahtlikud rahalised või mitterahalised maksed, valitsemissektori poolt tehtavad maksed ja omanditulu. |
3. OSA
Finantsvoo määratlus
1. |
Tegelikud andmeesitajad esitavad voogude andmed artikli 3 lõike 5 kohaselt. |
2. |
Finantsvoogu määratletakse kui finantsvara ja kohustuste tehinguid residentidest institutsionaalsete üksuste vahel ning residentidest ja mitteresidentidest institutsionaalsete üksuste vahel. Institutsionaalsete üksuste vaheline finantstehing on finantsvara ja selle vastaspoole kohustuse samaaegne tekkimine või lõppemine, samuti muutus finantsvara omandis või kohustuse võtmine. Kogunenud ja maksmata intress kirjendatakse finantsvoona, mis näitab, et intress on asjaomasesse finantsinstrumenti reinvesteeritud. Finantsvood kirjendatakse tehinguväärtuses, s.o väärtusena selles vääringus, milles asjaomased finantsvarad ja/või kohustused institutsionaalsete üksuste vahel luuakse, lõpetatakse, vahetatakse või omandatakse. Tehinguväärtus hõlmab kogunenud intressi, kuid ei hõlma teenustasu, lõivu, vahendustasu või samalaadseid makseid tehingu teostamise teenuse eest, ega tehingumakse. Ümberhindlustega seotud muutused ei ole finantsvood. |
3. |
Finantstehingud saadakse vahena aruandluse perioodi lõpu positsioonide vahel (sh kogunenud intress), millest kõrvaldatakse mõju, mis tuleneb muutustest seoses ümberhindluskorrigeerimisega (hinna ja valuutakursi muutuste tõttu) ja muudest mahumuutustest. |
4. |
Hinna ja valuutakursi ümberhindamine tuleneb väärtpaberite väärtuse kõikumistest, mille põhjuseks on muutused väärtpaberi hinnas ja/või valuutakurssides, mis mõjutavad välisvaluutas nomineeritud väärtpaberite eurodes väljendatud hinda. Kuna need muutused näitavad kasumit või kahjumit ja ei tulene finantstehingutest, tuleb see mõju tehingute andmetest kõrvaldada.
|
5. |
Muud mahumuutused hõlmavad varamahtude muutusi, mis võivad tekkida investori poolel seoses järgmisega: a) muutused andmeid esitava kogumi statistilises hõlmatuses (näiteks institutsionaalsete üksuste ümberliigitus ja restruktureerimine) (1); b) varade ümberliigitus; c) aruandlusvead, mida parandatakse aruannetes piiratud aja jooksul; d) väärtpaberitena esinevate halbade laenude kustutamine või vähendamine laenuandjate poolt ja ühepoolne kohustuste kustutamine laenusaajate poolt (debt repudiation); või e) muutused investori residentsuses. |
4. OSA
Väärtpaberite kaupa koostatava statistika tunnuste määratlused
Väli |
Kirjeldus |
Väärtpaberite identifitseerimisnumber |
Väärtpaberi kordumatu tuvastamise kood. ISIN kood, kui on, või muu väärtpaberite identifitseerimisnumber. |
Positsioonid nimiväärtuses (nimivaluutas või eurodes või kogustes) |
Väärtpaberite kogus või agregeeritud nimiväärtus, juhul kui väärtpaberiga kaubeldakse summades, mitte kogustes, v.a kogunenud intress. |
Positsioonid turuväärtuses |
Turul noteeritud väärtpaberi summa eurodes. RKPd peavad üldreeglina nõudma kogunenud intressi kajastamist selle positsiooni all või eraldi. Samas on RKPdel õigus jätta andmetest kogunenud intress välja. |
Muud mahumuutused (nimiväärtuses) |
Muud mahumuutused väärtpaberiosaluse nimiväärtuses nimivaluutas või eurodes. |
Muud mahumuutused (turuväärtuses) |
Muud mahumuutused väärtpaberiosaluse turuväärtuses eurodes. |
Finantstehingud |
Väärtpaberite ostusumma miinus müügisumma, mis kirjendatakse tehinguväärtuses eurodes. |
Portfelliinvesteering või otseinvesteering |
Investeeringu otstarve maksebilansi statistika liigituse põhjal (2). |
Hind |
Väärtpaberi hind vaatlusperioodi lõpul |
Hinna esitamise viis |
Osutab kas väärtpaber noteeritakse protsendina või kogusena. |
Ümberhindlused |
Hinna ja valuutakursi ümberhindlused kooskõlas 3. osaga. |
Väärtpaberi nimivaluuta |
Väärtpaberi valuuta Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni kood või muu samalaadne kood, mida kasutatakse väärtpaberi hinna ja/või summa väljendamiseks. |
(1) S.o ühinemised ja ülevõtmised.
(2) 9. detsembri 2009. aasta suunis EKP/2011/23 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta välisstatistika valdkonnas (ELT L 65, 3.3.2012, lk 1).
III LISA
MIINIMUMNÕUDED, MIDA PEAB TÄITMA TEGELIK ANDMEID ESITAV ÜLDKOGUM
Euroopa Keskpanga (EKP) statistikaaruandluse nõuete täitmiseks peavad tegelikud andmeesitajad täitma järgmisi miinimumnõudeid.
1. |
Edastamise miinimumnõuded:
|
2. |
Täpsuse miinimumnõuded:
|
3. |
Mõistete vastavuse miinimumnõuded:
|
4. |
Andmete korrigeerimise miinimumnõuded: tuleb järgida EKP ja RKPde poolt kehtestatud põhimõtteid ja korda andmete korrigeerimiseks. Korrapäraselt tehtavatest korrigeerimistest kõrvalekalduvatele parandustele tuleb lisada selgitus. |