This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32012D0423
Council Decision 2012/423/CFSP of 23 July 2012 in support of ballistic missile non-proliferation in the framework of the implementation of the EU Strategy against Proliferation of Weapons of Mass Destruction and of the Council Common Position 2003/805/CFSP
Nõukogu otsus 2012/423/ÜVJP, 23. juuli 2012 , ballistiliste rakettide leviku tõkestamise toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia ja nõukogu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP rakendamise raames
Nõukogu otsus 2012/423/ÜVJP, 23. juuli 2012 , ballistiliste rakettide leviku tõkestamise toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia ja nõukogu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP rakendamise raames
ELT L 196, 24.7.2012, p. 74–80
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
24.7.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 196/74 |
NÕUKOGU OTSUS 2012/423/ÜVJP,
23. juuli 2012,
ballistiliste rakettide leviku tõkestamise toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia ja nõukogu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP rakendamise raames
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28 ja artikli 31 lõiget 1
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia, mille III peatükis on esitatud loetelu meetmetest, mida on vaja võtta nii Euroopa Liidus kui ka kolmandates riikides massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks. |
(2) |
Liit viib nimetatud strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle II ja III peatükis loetletud meetmeid, näiteks eraldades rahalisi vahendeid konkreetsete projektide toetamiseks, mille tulemuseks on mitmepoolse massihävitusrelvade leviku tõkestamise süsteemi tugevnemine ja mitmepoolsed usaldust suurendavad meetmed. Ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlev Haagi tegevusjuhend („tegevusjuhend”) on selle süsteemi lahutamatu osa. Tegevusjuhendi eesmärk on ennetada ja ohjeldada massihävitusrelvi kanda suutvate ballistiliste rakettide süsteemide ja nendega seotud tehnika levikut. |
(3) |
Nõukogu võttis 17. novembril 2003 vastu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP (1) massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitlevate mitmepoolsete lepingute ülemaailmse kohaldamise ja tugevdamise kohta. Nimetatud ühises seisukohas kutsutakse muu hulgas üles veenma võimalikult paljusid riike tegevusjuhendile alla kirjutama, eelkõige selliseid riike, kellel on võime kasutada ballistilisi rakette, samuti tegevusjuhendit ja eelkõige selle usaldust suurendavaid meetmeid edasi arendama ja rakendama, ning edendama tihedamaid vastastikuseid seoseid tegevusjuhendi ja ÜRO mitmepoolse massihävitusrelvade leviku tõkestamise süsteemi vahel. |
(4) |
Nõukogu võttis 8. detsembril 2008 vastu nõukogu järeldused ja dokumendi pealkirjaga „Euroopa Liidu uued tegevussuunad massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses”, milles sätestatakse, et massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide levik on jätkuvalt üks suuremaid julgeolekuprobleeme ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika oluline osa. Arvestades tehtud edusamme ja käimasolevaid jõupingutusi uute tegevussuundade rakendamisel, leppis nõukogu 2010. aasta detsembris kokku pikendada nende rakendamise perioodi kuni 2012. aasta lõpuni. |
(5) |
Nõukogu võttis 18. detsembril 2008 vastu otsuse 2008/974/ÜVJP (2) ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitleva Haagi tegevusjuhendi toetuseks massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames. See otsus võimaldas edukalt edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ja selle põhimõtete järgimist. Liidu prioriteediks on tegevusjuhendile alla kirjutanud ja mitte alla kirjutanud riikide vahelise dialoogi jätkumine, eesmärgiga veelgi edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ning samuti parandada selle rakendamist ja tõhustamist. Käesolev järelmeetmena tehtud otsus peaks nimetatud protsessi toetama. |
(6) |
Olenemata ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitleva Haagi tegevusjuhendi vastuvõtmisest põhjustab massihävitusrelvi kanda suutvate ballistiliste rakettide levik, eelkõige Lähis-Ida, Kirde-Aasia ja Lõuna-Aasia, sealhulgas Iraani ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi raketiprogrammid, rahvusvahelisele kogukonnale üha suuremat muret. |
(7) |
ÜRO Julgeolekunõukogu rõhutas oma resolutsioonis 1540 (2004) ja kordas resolutsioonis 1977 (2011), et tuuma-, bioloogiliste ja keemiarelvade ja nende kandevahendite levik kujutab ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule ning pani riikidele kohustuse muu hulgas hoiduda valitsusväliste osalejate mis tahes viisil toetamisest tuuma-, keemia ja bioloogiliste relvade ja nende kandesüsteemide väljatöötamisel, omandamisel, tootmisel, omamisel, transportimisel, üleandmisel või kasutamisel. Tuuma-, keemia- ja bioloogiliste relvade ja nende kandevahendite poolt rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule põhjustatavat ohtu kinnitati veel kord ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1887 (2009) tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise kohta. Lisaks sellele otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1929 (2010), lähtudes muu hulgas eespool mainitud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest, et Iraan ei peaks tegelema mis tahes tegevusega, mis on seotud tuumarelvi kanda suutvate ballistiliste kanderakettidega, sealhulgas ballistiliste rakettide tehnoloogiat kasutavate rakettide väljatulistamisega, ning riigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et hoida ära selliste tegevustega seotud tehnoloogia üleandmine ja tehnilise abi andmine Iraanile. Käesolev otsus peaks üldiselt toetama mitmeid tegevusi, mille eesmärk on võidelda ballistiliste rakettide leviku vastu, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia teatavate elementide jätkuva ja praktilise rakendamise tagamise eesmärgil liit:
a) |
toetab ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlevat Haagi tegevusjuhendit toetavaid tegevusi, eelkõige eesmärgiga:
|
b) |
toetab üldiselt ballistiliste rakettide leviku vastu võitlemiseks mitmeid tegevusi, mis on suunatud peamiselt teadlikkuse suurendamisele sellest ohust, jõupingutuste intensiivistamisele, et suurendada mitmepoolsete instrumentide tõhusust, nende konkreetsete probleemide lahendamiseks tehtud algatustele antava toetuse suurendamisele ning huvi osutavate riikide abistamisele nende asjaomaste ekspordikontrolli režiimide siseriiklikuks tugevdamiseks. |
2. Seda arvestades sisaldavad liidu toetatavad projektid järgmiseid konkreetseid tegevusi:
a) |
tegevusjuhendit toetavad tegevused:
|
b) |
üldised ballistiliste rakettide leviku tõkestamist toetavad tegevused:
|
Artikkel 2
1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”).
2. Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide tehnilist rakendamist teostab La Fondation pour la Recherche Stratégique (FRS), kes täidab seda ülesannet kõrge esindaja vastutusel. Sel eesmärgil lepib kõrge esindaja FRSiga kokku vajalike korralduste osas.
Artikkel 3
1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide rakendamise lähtesumma on 930 000 eurot.
2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.
3. Järelevalvet lõikes 1 osutatud kulude nõuetekohase haldamise üle teostab komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon FRSiga rahastamislepingu. Rahastamislepingus sätestatakse, et FRS tagab liidu abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.
4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Ta teavitab nõukogu kõigist raskustest selles protsessis ning teatab lepingu sõlmimise kuupäeva.
Artikkel 4
1. Kõrge esindaja annab nõukogule käesoleva otsuse rakendamise kohta aru, lähtudes FRSi poolt koostatud korrapärastest aruannetest. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise.
2. Komisjon annab teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide finantsaspektide kohta.
Artikkel 5
1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
2. Otsus kaotab kehtivuse 24 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 nimetatud rahastamislepingute sõlmimisest. Kui kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest ei ole nimetatud rahastamislepinguid sõlmitud, kaotab otsus kehtivuse.
Brüssel, 23. juuli 2012
Nõukogu nimel
eesistuja
C. ASHTON
(1) ELT L 302, 20.11.2003, lk 34.
(2) ELT L 345, 23.12.2008, lk 91.
LISA
ELi toetus ballistiliste rakettide leviku tõkestamisele massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia ja nõukogu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP rakendamise raames
1. EESMÄRGID
Euroopa Liit on rakettide leviku tõkestamise tugev toetaja (12. detsembril 2003 vastu võetud massihävitusrelvade leviku vastane ELi strateegia; nõukogu 17. novembri 2003. aasta ühine seisukoht 2003/805/ÜVJP massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitlevate mitmepoolsete lepingute ülemaailmse kohaldamise ja tugevdamise kohta; nõukogu kiitis 8. detsembril 2008 heaks „Euroopa Liidu uued tegevussuunad massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses”; ELi toetus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1540 (2004), mida tuletati meelde ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1977 (2010)).
Liit on tugevalt toetanud ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlevat Haagi tegevusjuhendit („tegevusjuhend”) alates selle loomisest ning on regulaarselt väljendanud muret ballistiliste rakettide leviku pärast. Euroopa Liit leiab, et tegevusjuhend on oluline mitmepoolne vahend, mille eesmärgiks on takistada ballistiliste rakettide süsteemide ja nendega seotud tehnoloogiate levikut läbipaistvuse ja usaldust suurendavate meetmete abil. Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on tegevusjuhendile alla kirjutanud ning rakendavad tegevusjuhendit heas usus.
Liit on varem püüdnud lahendada järelejäänud lünki tegevusjuhendi rakendamisel ja selle ülemaailmsel kohaldamisel, korraldades selleks seminari tegevusjuhendile alla kirjutanud ja mitte alla kirjutanud riikidele 2007. aastal toimunud iga-aastase kohtumise raames.
Seminari tulemustest innustatuna on liit selle algatusega tööd jätkanud ja toetanud tegevusjuhendi kolme aspekti järgmiselt:
— |
tegevusjuhendi ülemaailmne kohaldamine; |
— |
tegevusjuhendi rakendamine; |
— |
tegevusjuhendi tõhustamine ja selle toimimise parandamine. |
See tegevus viidi läbi nõukogu 18. detsembri 2008. aasta otsuse 2008/974/ÜVJP alusel, mis võimaldas teha mitu algatust tegevuskava toetuseks, muu hulgas:
— |
luua spetsiaalse turvalise veebisaidi; |
— |
korraldada mitu kõrvalüritust Viinis ja New Yorgis eesmärgiga edendada tegevuskava sellele mitte alla kirjutanud riikides; |
— |
korraldada Pariisis teadlikkuse suurendamise seminari Aafrika ja Lähis-Ida riikidele; |
— |
korraldada vaatlejatele külastuse kosmoserakettide stardipaika Prantsuse Guajaanas (Kourou); |
— |
koostada aruteludokumente. |
Selle otsusega aidati suurendada teadlikkust tegevusjuhendist ja edendada seda kolmandates riikides. Sellega toetati Costa Rica, Ungari, Prantsusmaa ja Rumeenia tegevusi tegevusjuhendi eesistujatena. Tegevusjuhendi maine tõstmisega soodustati uute liikmete ühinemist sellega.
Võttes arvesse saavutatud tulemusi ja kuna massihävitusrelvi kanda suutvate ballistiliste rakettide jätkuv levik ning eelkõige Lähis-Ida, Kirde-Aasia ja Lõuna-Aasia, sealhulgas Iraani ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi raketiprogrammid põhjustavad rahvusvahelisele kogukonnale üha suuremat mure, tehakse järgmist:
— |
toetatakse tegevusjuhendit; |
— |
toetatakse ballistiliste rakettide leviku tõkestamist; |
— |
korraldatakse tegevusjuhendit ja ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlevad tutvustusüritused. |
Minnes kaugemale üksnes tegevusjuhendi järgimise edendamisest, võimaldab käesolev otsus süvendada rahvusvahelisi arutelusid rakettide leviku üle ning kaasata uusi piirkondi ja uusi kogukondi.
2. PROJEKTI KIRJELDUS
2.1. Projekt 1: tegevusjuhendi toetamine
2.1.1. Projekti eesmärk
Tegevusjuhend on oluline vahend ballistiliste rakettide ja nendega seotud tehnoloogia leviku tõkestamiseks usaldust ja läbipaistvust suurendavate meetmete abil. Selle toetamiseks tuleb siiski teha rohkem, eelkõige eesmärgiga:
— |
edendada tegevusjuhendi ülemaailmset kohaldamist ja eelkõige tegevusjuhendile allakirjutamist nende riikide poolt, kel on võime kasutada ballistilisi rakette; |
— |
toetada tegevusjuhendi kõigi aspektide rakendamist; |
— |
suurendada tegevusjuhendi nähtavust, eelkõige sellele allakirjutamise kümnenda aastapäeva puhul. |
2.1.2. Projekti kirjeldus
Projekt hõlmab kolme liiki tegevusi:
a) |
Tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikidele suunatud trükisena ja CDl või USB mälupulgal esitatava tutvustuspaketi koostamine ja avaldamine teavitustegevusteks, tuletades samuti meelde allakirjutanud riikide kohustusi. See on samuti kättesaadav interneti kaudu ning sisaldab kogu vajalikku teavet tegevusjuhendi ja asjaomaste kontaktpunktide kohta. |
b) |
Toetatakse tegevusjuhendi internetipõhist teabe- ja sidesüsteemi (electronic Immediate Central Contact – e-ICC), muu hulgas veebisaidi tehniliste aspektide edasiarendamisega, tehes tihedat koostööd Austria välisministeeriumiga. |
c) |
Korraldatakse üritus tegevusjuhendi kümnenda aastapäeva puhul. Rakendusüksus pakub finantstoetust selle aastapäeva tähistamiseks läbiviidavateks tegevusteks. See toimub peamiselt rahvusvahelise konverentsi vormis, mis korraldatakse 2012.–2013. aasta talvel, tõenäoliselt Haagis, New Yorgis või Viinis (koha määrab kindlaks liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, pidades liikmesriikidega nõukogu pädeva töörühma raames tihedaid konsultatsioone). |
2.1.3. Projekti oodatavad tulemused
— |
Tegevusjuhendi eesistuja, Austria sekretariaat (Immediate Central Contact – ICC), EL ja muud partnerid kasutavad oma tutvustustegevuses vajadusel tutvustuspaketti. |
— |
Tutvustuspaketti levitatakse ulatuslikult erinevatel üritustel. |
— |
Arendatakse edasi ja ajakohastatakse spetsiaalset tegevusjuhendi veebisaiti. |
— |
Paraneb tegevusjuhendi maine rahvusvahelisel tasandil tänu rahvusvahelise ürituse korraldamisele selle kümnenda aastapäeva puhul. |
2.1.4. Projekti kasusaajad
Selle projekti kasusaajateks on nii tegevusjuhendile alla kirjutanud riigid kui ka tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riigid.
2.2. Projekt 2: ballistiliste rakettide leviku tõkestamise toetamine
2.2.1. Projekti eesmärk
Olenemata ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitleva Haagi tegevusjuhendi vastuvõtmisest põhjustab massihävitusrelvi kanda suutvate ballistiliste rakettide levik, eelkõige Lähis-Ida, Kirde-Aasia ja Lõuna-Aasia, sealhulgas Iraani ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi raketiprogrammid, rahvusvahelisele kogukonnale üha suuremat muret.
Üldiselt toetab projekt ballistiliste rakettide leviku vastu võitlemiseks mitmeid tegevusi, mis on suunatud peamiselt teadlikkuse suurendamisele sellest ohust, jõupingutuste intensiivistamisele, et suurendada mitmepoolsete instrumentide tõhusust, nende konkreetsete probleemide lahendamiseks tehtud algatustele antava toetuse suurendamisele ning huvi osutavate riikide abistamisele nende asjaomaste ekspordikontrolli režiimide siseriiklikuks tugevdamiseks.
2.2.2. Projekti kirjeldus
Projekt hõlmab kolme liiki meetmeid:
a) |
Avaldatakse aruteludokumente. Võimalikud teemad on järgmised:
|
b) |
Korraldatakse kolm teadlikkuse kujundamise üritust kahesuguse kasutusega tehnoloogia ja teadmiste üleandmise teemadel, et hoida ära nende üleandmine ballistiliste rakettide valdkonnas. Nendel üritustel võimaldatakse uurida nii suundumusi ballistiliste rakettidega seotud tehnoloogia üleandmise vallas kui ka seda, mida saaks teha selle ärahoidmiseks varases etapis. Sel eesmärgil korraldab FRS kolm seminari tegevusjuhendile alla kirjutanud ja mitte alla kirjutanud riikide teaduskogukonna, kosmosetööstuse kogukonna ja tööstusharude ekspertidele. |
c) |
Sihipärased ekspertide missioonid liitu mitte kuuluvatesse riikidesse. Kaks ballistiliste rakettide leviku tõkestamise valdkonna eksperti viivad oma tegevuse Euroopa Liidu tippkeskustega kooskõlastades läbi kohapealsed missioonid väljavalitud riikides. Võimalikud sihtkohad võivad muu hulgas olla Malaisia, Araabia Ühendemiraadid, Hiina, Alžeeria, Lõuna-Aafrika, India, Brasiilia, Tai ja Mehhiko. Riikide lõplik loetelu kehtestatakse tihedas koostöös Euroopa välisteenistusega ning samuti on võimalus esitada ÜRO 1540 komiteega teavitustegevuste käigus ühiselt demarše. |
2.2.3. Projekti oodatavad tulemused
— |
soodustatakse rakettide leviku tõkestamist; |
— |
edendatakse mitmepoolseid rakettide leviku tõkestamise alaseid jõupingutusi, sealhulgas tegevusjuhendit; |
— |
ergutatakse pidama arutelusid uute algatuste üle, mille eesmärk on tõkestada rakettide levikut; |
— |
teadlikkuse kujundamise ürituste korraldamisega suurendatakse teadlikkust kahesuguse kasutusega tehnoloogia ja teadmiste üleandmisest, et hoida ära nende üleandmine ballistiliste rakettide valdkonnas. |
2.2.4. Projekti kasusaajad
Liit ja liikmesriigid saavad kasu koostatavatest aruteludokumentidest. Nende dokumentide ulatuslikuma levitamise üle otsustab kõrge esindaja, kes konsulteerib tihedalt liikmesriikidega nõukogu pädeva töörühma raames. Lõplik otsus tehakse rakendusüksuse esitatud ettepanekute alusel kooskõlas artikli 2 lõikega 2.
Teadlikkuse suurendamise üritused pakuvad võimaluse luua kontakt ulatuslikuma kosmose ja rakettide valdkonna ekspertide kogukonnaga, korraldades kohtumisi tööstuse, teaduskogukonna ja laiema kogukonna esindajatega.
Sihipärastel ekspertide missioonidel keskendutakse olulistele tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikidele või piirkondlikele organitele, kellel on tähtis roll tehnoloogia üleandmisel ja kosmosega seotud tegevustes.
2.3. Projekt 3: tegevusjuhendit ja ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlevate tutvustusürituste korraldamine
2.3.1. Projekti eesmärk
Selle projektiga suurendatakse teadlikkust nii rakettide leviku tõkestamisest kui ka tegevusjuhendist, korraldades mitmeid üritusi eesmärgiga luua sidemed tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikidega. Selleks korraldatakse üritusi Viinis, Genfis ja New Yorgis, et luua asjaomaste ürituste raames kontakte ÜRO delegatsioonidega.
2.3.2. Projekti kirjeldus
Projekt hõlmab kaht tüüpi ürituste korraldamist:
a) |
Kuue teavitusürituse korraldamise rahastamine nii tegevusjuhendi kui ka ballistiliste rakettide leviku tõkestamise toetamiseks; üritused toimuvad kolmes linnas:
Need üritused võivad toimuda erineval viisil:
Sel eesmärgil esitab rakendusüksus iga ürituse kohta kõrgele esindajale loetelu riikidest, kellest mõned ei ole tegevusjuhendile alla kirjutanud. See võimaldab kutsuda kokku massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnas tegutsevad kõrgema tasandi esindajad. |
b) |
Kolme piirkondliku teavitusseminari korraldamise rahastamine; seminarid võiksid toimuda Ladina-Ameerikas (nt Tšiili, Mehhiko, Argentiina või Brasiilia), Lähis-Idas (nt Pärsia lahe riigid, Araabia Ühendemiraadid või Jordaania) ja Aasias (nt Singapur või Vietnam). Toimumiskohad valitakse välja kokkuleppel kõrge esindajaga, konsulteerides tihedalt liikmesriikidega nõukogu pädeva töörühma raames. Seminarid pühendatakse suundumustele rakettide levikus ning nendel keskendutakse piirkondlikele teemadele ja käsitletakse tegevusjuhendit ja antakse praktilist teavet tegevusjuhendile alla kirjutanud riigiks olemise kohta. |
2.3.3. Projekti oodatavad tulemused
— |
Suurendatakse teadlikkust rakettide leviku suundumustest ja eelkõige ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlevast Haagi tegevusjuhendist tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikides ja edendatakse arutelusid rakettide leviku tõkestamise edendamise alaste täiendavate jõupingutuste üle. |
— |
Soodustatakse arutelude pidamist liidus ja väljaspool seda edasiste algatuste üle. |
— |
Suurendatakse rakettide leviku kui strateegilise probleemi tähtsust. |
2.3.4. Projekti kasusaajad
Kirjeldatud üritused on peamiselt suunatud tegevusjuhendile mitte alla kirjutanud riikidele, kuid mõnedele üritustele võiks poliitilistel põhjustel kaasata tegevusjuhendile alla kirjutanud riike. Osalejad peaksid olema peamiselt valitsuste eksperdid ja kõrgema tasandi ametnikud.
Kasusaavate riikide lõplik valik tehakse rakendusüksuse ning kõrge esindaja vaheliste konsultatsioonide alusel, konsulteerides tihedalt liikmesriikidega nõukogu pädeva töörühma raames. Lõplik otsus tehakse rakendusüksuse esitatud ettepanekute alusel kooskõlas artikli 2 lõikega 2.
3. KESTUS
Projekti rakendamise eeldatav kogukestus on 24 kuud.
4. RAKENDUSÜKSUS
Projektide tehniline rakendamine tehakse ülesandeks üksusele FRS.
Rakendusüksus koostab:
a) |
kvartaliaruanded projektide rakendamise kohta; |
b) |
lõpparuande hiljemalt üks kuu pärast projektide rakendamise lõpuleviimist. |
Aruanded saadetakse kõrgele esindajale.
FRS tagab liidu abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.
5. KOLMANDATEST ISIKUTEST OSALEJAD
Projekte rahastatakse täies ulatuses käesoleva otsuse alusel. Tegevusjuhendile alla kirjutanud ja mitte alla kirjutanud riikide eksperte võib pidada kolmandatest isikutest osalejateks. Nad töötavad vastavalt FRSi standardeeskirjadele.