26.1.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 23/12

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 176/11/COL,

1. juuni 2011,

mis käsitleb Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskuse rahastamisega seonduva ametliku uurimismenetluse lõpetamist (Norra)

EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”),

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artikleid 61–62,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist lepingut, millega asutatakse EFTA järelevalveamet ja kohus (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”), eriti selle artiklit 24,

VÕTTES ARVESSE järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 (edaspidi „protokoll nr 3”), eriti selle I osa artikli 1 lõiget 2 ja II osa artikli 4 lõiget 4, artiklit 6 ja artikli 7 lõiget 3,

OLLES KUTSUNUD huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt osutatud sätetele (1) ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

I.   ASJAOLUD

1.   Menetlus

27. jaanuari 2009. aasta kirjas (toiming nr 506341) teatasid Norra ametiasutused vastavalt protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskuse rahastamisest.

Pärast kirjavahetust teatas järelevalveamet 16. detsembri 2009. aasta kirjas (toiming nr 538177) Norra ametiasutustele, et ta on otsustanud algatada Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskuse rahastamise suhtes protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 ettenähtud menetluse.

Norra valitsus esitas oma märkused uurimismenetluse alustamise otsuse kohta 23. veebruari 2010. aasta kirjas (toiming nr 547864).

Järelevalveameti otsus nr 537/09/COL ametliku uurimismenetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas ning EMP kaasandes (2). Järelevalveamet kutsus huvitatud isikuid otsuse kohta märkusi esitama.

Järelevalveamet sai märkusi Norra tervisespordi liidult (Treningsforbundet) (3) ning Tervise ja tervisespordi Euroopa assotsiatsioonilt. 2. novembril 2010 kohtus järelevalveamet Norra tervisespordi liiduga. 20. septembri 2010. aasta ja 9. novembri 2010. aasta kirjades (toimingud nr 567099 ja 576711) edastas järelevalveamet kohtumisel esitatud märkused ja teabe Norra ametiasutustele, kes esitas märkused 10. jaanuari 2011. aasta kirjas (toiming nr 582713).

Norra ametiasutused esitasid täiendavaid märkusi 14. märtsi 2011. aasta ja 22. märtsi 2011. aasta kirjades (toimingud nr 590193 ja 591454) ning 28. märtsi 2011. aasta e-kirjas (toiming nr 592463).

2.   Kippermoeni vabaajakeskus ja selle spordikeskus

Vastavalt otsuses nr 537/09/COL sedastatule loodi Kippermoeni vabaajakeskus 1970ndatel. Keskus asub Nordlandi maakonnas Vefsni omavalitsuses. Vabaajakeskuse omanik on omavalitsus ja see ei ole eraldi juriidiline isik.

Algselt oli Kippermoeni vabaajakeskuses lisaks tagasihoidlikult varustatud spordikeskusele siseujula koos solaariumi ja spordisaaliga. Kippermoeni vabaajakeskust ja selle spordikeskust laiendati 1997.–1999. aastani ja veel üks kord 2006. ja 2007. aastal.

2.1.   Kippermoeni vabaajakeskuse ja selle spordikeskuse rahastamine

Alates Kippermoeni vabaajakeskuse loomisest 1970ndatel on seda rahastanud selle kasutajad ja omavalitsus. Kasutajad osalevad rahastamises keskuse kasutamise eest maksmise teel. Hinnad, pakutavate piletite liigid ja tulu jaotamine on omavalitsuse täieliku kontrolli all. Ehkki aastate jooksul on piletihindu kohandatud, ei kata kasutajate poolt tasutav osa Kippermoeni vabaajakeskuse kõiki tegevuskulusid. Puudujääk kaetakse omavalitsuse eelarvest vastavalt omavalitsuse volikogu eelarveotsustele.

2.2.   Norra ametiasutuste esitatud uus teave

2.2.1.   Tasu võtmine spordikeskuse kasutajatelt

Otsuses nr 537/09/COL märkis järelevalveamet, et alates Kippermoeni vabaajakeskuse loomisest 1970ndatel on seda rahastatud selle kasutajatelt võetud tasudest ja omavalitsuse eelarvest (4). Ametliku uurimismenetluse käigus täpsustasid Norra ametiasutused, et kasutajatelt võeti tasu vaid mõne Kippermoeni vabaajakeskuse rajatise (sh ujula) kasutamise eest, kuid sissepääs spordikeskusesse oli kõigile tasuta 1996. aastani, mil omavalitsus hakkas kasutajatelt tasu võtma (5).

2.2.2.   1997.–1999. aasta laiendus

Otsuses nr 537/09/COL märkis järelevalveamet, et tervet Kippermoeni vabaajakeskust laiendati 1997. aastal ja et seda laiendust rahastati mh 10 miljoni Norra krooni suuruse laenuga. Järelevalveamet ei saanud üksikasjalikku teavet laenu ega ka selle kohta, kas ja mil määral Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskus laenust kasu sai (6). Ametliku uurimismenetluse käigus täpsustasid Norra ametiasutused, et laenusumma oli menetluse algatamise otsuses nimetatud 10 miljoni Norra krooni asemel 5,8 miljonit (7). Lisaks täpsustasid Norra ametiasutused, et omavalitsus ei võtnud laenu spordikeskuse laienduste rahastamiseks, vaid mh uue, Mosjøhalleni nimelise jalgpallistaadioni ehitamiseks, kokku summas 14 miljonit Norra krooni (8).

1997.–1999. aastal spordikeskust laiendati ja Kippermoeni vabaajakeskus ostis uut varustust (tõstevarustus, velotrenažöörid ja mitmed muud treeninguseadmed) kokku ligikaudu 870 000 Norra krooni (ligikaudu 109 000 euro) eest (9).

2.2.3.   2006.-2007. aasta laiendus

Lisaks on Norra ametiasutused esitanud uut teavet Kippermoeni vabaajakeskuse laiendamise kohta 2006.–2007. aastal.

2005. aastal otsustas omavalitsus spordikeskust laiendada, ehitades uue lisahoone, mis ühendas Kippermoeni vabaajakeskuse olemasolevad hooned. Eesmärk oli muuta keskus juurdepääsu seisukohast kasutajasõbralikumaks. Lisaks otsustas omavalitsus laienduse käigus ajakohastada olemasolevaid rajatisi (10). Olemasolevate hoonete ühendamine ja ajakohastamine võeti ette selle tagamiseks, et Kippermoeni vabaajakeskuse rajatiste standard oleks võrreldavate keskustega samaväärne (11).

Seega ajakohastati 2006.–2007. aastal Kippermoeni vabaajakeskust ja spordikeskust, laiendades neid uue hoonega (Mellombygningen). Laienduse kogumaksumus oli ligikaudu 14,2 miljonit Norra krooni. Selle tagamiseks, et spordikeskus kataks proportsionaalse osa (ligikaudu 80 %) (12) laienduskuludest, koostati kulude jaotamise kava. Ülejäänud osa (ligikaudu 20 %) tuli katta muudest vahenditest, kuna need kulud ei olnud seotud spordikeskuse, vaid Kippermoeni vabaajakeskuse muude rajatistega. Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses märkis järelevalveamet, et spordikeskus ei olnud katnud kogu kulude jaotamise kavas sätestatud osa 2008. aasta laenukulust. Hiljem täpsustasid Norra ametiasutused, et spordikeskus siiski kattis terve 2008. aasta laenukulu, kandes aastatulu omavalitsusele (13).

2.2.4.   Nordlandi maakonna omavalitsuse poolse rahastamise puudumine

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse tegemise ajal kättesaadava teabe põhjal ei olnud järelevalveametil võimalik välistada, et Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskus sai rahalisi vahendeid Nordlandi maakonna omavalitsuselt (14). Seetõttu paluti Norra ametiasutusel esitada selle küsimuse kohta teavet. Norra ametiasutused täpsustasid, et Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskus ei ole Nordlandi maakonna omavalitsuselt rahalisi vahendeid saanud (15).

3.   Menetluse algatamise põhjused

Järelevalveamet algatas ametliku uurimismenetluse, kuna tal on kahtlusi, kas Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskuse rahastamine kujutas endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 tähenduses. Lisaks on järelevalveametil kahtlusi, kas spordikeskuse rahastamist, kui seda pidada riigiabiks, on võimalik pidada EMP lepinguga kokkusobivaks kas artikli 59 lõike 2 (abi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks) või artikli 61 lõike 3 punkti c (abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks) alusel.

Norra ametiasutused teatasid spordikeskuse rahastamisest 2009. aasta jaanuaris ega esitanud mingit teavet sellise esialgse järelduse õigustamiseks, et spordikeskuse rahastamine, kui seda pidada riigiabiks, kujutab endast olemasolevat abisüsteemi protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 1 tähenduses. Seega algatas järelevalveamet oma kahtlusi arvesse võttes artikli 1 lõigetega 3 ja 2 ettenähtud ametliku uurimismenetluse.

4.   Kolmandate isikute märkused

Järelevalveamet sai märkusi kahelt kolmandalt isikult: Tervise ja Tervisespordi Euroopa Assotsiatsioonilt ning Norra Tervisespordi Liidult.

4.1.   Tervise ja Tervisespordi Euroopa Assotsiatsiooni märkused

Tervise ja Tervisespordi Euroopa Assotsiatsioon on sõltumatu mittetulundusühing, mis esindab Euroopa tervise- ja tervisespordisektori huvisid. Assotsiatsioon on seisukohal, et spordikeskusi tuleks kohelda võrdselt, hoolimata nende omandivormist ja et riigi omandis olevatele spordikeskustele ei tohiks anda EMP lepingu artikliga 59 vastuolus olevaid eeliseid.

4.2.   Norra Tervisespordi Liidu märkused

Norra Tervisespordi Liit on Norra tulunduslike spordikeskuste organisatsioon. Liit on seisukohal, et Norra turu spordikeskustele valikulist eelist andvad riigi vahendid kujutavad endast üldiselt riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, kuna selline rahastamine moonutab konkurentsi ja mõjutab EMP-sisest kaubandust. Oma seisukoha põhjendamiseks esitas liit järelevalveametile üldist teavet Norra spordikeskuste turu kohta (16).

Lisaks on liit seisukohal, et riigi omandis olevatele spordikeskustele antavat riigiabi ei saa pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks artikli 59 lõike 2 (hüvitis avaliku teenuse osutamise eest) ega artikli 61 lõike 3 punkti c (abi kultuuri- või regionaalmeetmetele) alusel, kui sama abi ei pakuta samadel tingimustel ka eraomanduses olevatele spordikeskustele.

5.   Norra ametiasutuste märkused

Norra ametiasutused on seisukohal, et Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskuse rahastamine ei kujuta endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses järgmistel põhjustel: i) riigi vahendite abil ei anta spordikeskusele valikulist eelist, ii) keskus ei kujuta endast ettevõtjat ja iii) spordikeskuse rahastamine ei mõjuta EMP lepingu poolte vahelist kaubandust.

Lisaks väidavad Norra ametiasutused, et spordikeskusele eraldatud omavalitsuse vahendid vastavad vähese tähtsusega abi määruse (17) nõuetele ega kujuta endast seega riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Kui järelevalveamet peaks tuvastama, et rahastamine kujutab endast riigiabi, peavad Norra ametiasutused seda olemasolevaks abiks, kuna Kippermoeni vabaajakeskust on rahastatud omavalitsuse eelarvest ja kasutajate tasudest enne EMP lepingu jõustumist ja see rahastamismeetod on sellest ajast alates püsinud muutumatuna.

Eeltoodust hoolimata peavad Norra ametiasutused võimalikku abi EMP lepinguga kokkusobivaks kas artikli 59 lõike 2 (abi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks) või artikli 61 lõike 3 punkti c (abi kultuurimeetmete soodustamiseks) alusel. Samuti on Norra ametiasutused seisukohal, et spordikeskuse 2006.–2007. aasta laienduse rahastamine kujutab endast regionaalabi vormi, mis on ühisturuga kokkusobiv artikli 61 lõike 3 punkti c alusel, samuti viitavad nad järelevalveameti regionaalabi käsitlevatele suunistele (2007–2013) (18).

II.   HINDAMINE

1.   Vefsni omavalitsuse poolne rahastamine

Norra ametiasutused teatasid spordikeskuse rahastamisest järelevalveametile 2009. aasta jaanuaris. Teatises ei esitanud Norra ametiasutused argumente selle kohta, nagu kujutaks spordikeskuse rahastamine endast olemasolevat abi, hoolimata asjaolust, et teatis sisaldas koopiat kohtukutsest seoses Norra kohtule esitatud hagiga, milles hageja argumenteeris põhjalikult, miks kujutab spordikeskuse rahastamine endast tema hinnangul uut abi (19).

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses viitas järelevalveamet asjaolule, et spordikeskuse rahastamise meetod (Kippermoeni vabaajakeskuse terve puudujäägi katmine omavalitsuse eelarvest ja pääsmete müügiga teenitud tulu jaotamine) kehtis enne EMP lepingu jõustumist ja võiks seega kujutada endast olemasolevat abi protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses (20). Vastavalt sama protokolli artikli 1 punktile c kujutavad aga olemasolevasse abisse tehtavad muudatused endast uut abi.

Järelevalveamet märkis oma otsuses, et ta ei saanud piisavalt täpset teavet tervisekeskuse kahe laienduse ja pääsmetulu jaotamise süsteemi muudatuste kohta ning märkis, et need faktorid võisid muuta olemasoleva abisüsteemi uue abi süsteemiks sama protokolli artikli 1 punkti c tähenduses (21).

Kooskõlas Euroopa Kohtu pretsedendiõiguses sätestatud põhimõtetega (22) käsitles järelevalveamet meetmeid uue abi suhtes kohaldatavate eeskirjade raamistikus.

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses antud hinnang selle kohta, kas võimalik abimeede kujutab endast uut või olemasolevat abi, on tingimata üksnes esialgne. Isegi kui järelevalveamet otsustas siis esitatud teabe alusel algatada ametliku uurimismenetluse protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 2 alusel, võib ta kõnealuse menetluse lõpetamise otsuses ikkagi tuvastada, et meede, kui tegu on abiga, kujutab endast tegelikult olemasolevat abi (23). Olemasoleva abi puhul peab järelevalveamet järgima olemasoleva abi kohta kehtestatud menetlusnorme (24). Sellisel juhul peab järelevalveamet lõpetama ametliku uurimismenetluse ja algatama olemasoleva abi suhtes uue menetluse kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklitega 17–19 (25). Üksnes viimati nimetatud menetluse raames hindaks järelevalveamet, kas meede kujutab endast abi ja kas abi on selle olemasolul kokkusobiv EMP lepingu toimimisega.

Nagu on selgitatud eespool käesoleva otsuse I peatüki punktis 2, esitasid Norra ametiasutused täiendavaid fakte Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskuse rahastamise ja laienduste kohta.

Kuna spordikeskust ei rahastatud eraldi üksusena, ei ole võimalik selle rahastamist hinnata eraldi Kippermoeni vabaajakeskuse rahastamisest. Alates Kippermoeni vabaajakeskuse asutamisest 1970ndatel on seda rahastatud selle kasutajatelt kogutud tasudest ja omavalitsuse eelarvest. Ehkki omavalitsus ei kehtestanud spordikeskuses sissepääsutasu varem kui 1996. aastal, nõudis ta sellist tasu osade Kippermoeni vabaajakeskuse rajatiste, eelkõige ujula kasutajatelt alates 1970ndatest. Selle alusel märgib järelevalveamet, et Kippermoeni vabaajakeskuse rahastamise süsteem ei ole põhimõtteliselt muutunud.

Spordikeskuse 1997.–1999. aasta laiendus oli väiksem kui näis järelevalveametile algselt edastatud teabest. Norra ametiasutused selgitasid ametliku uurimismenetluse käigus, et omavalitsus võttis laenu 5,8 miljonit Norra krooni (mitte 10 miljonit), mida spordikeskuse renoveerimisel ei kasutatud. Vastupidi, sel ajal ehitatud suhteliselt tagasihoidlikku laiendust ja spordikeskuse uuestisisustamist (kogumahus ligi 870 000 Norra krooni) rahastati kasutajatelt kogutud tasudest saadud tulust.

Ehkki 2006.–2007. aasta laiendus oli ulatuslikum, tagati sellega üksnes see, et pakutav teenus oleks võrreldavate keskustega samaväärne. Seega jääb nii enne kui ka pärast laiendusi spordikeskuses toimuv tegevus samaks ning seda lihtsalt kohandatakse valdkonna arengu ja kasutajate nõudmistega sammu pidamiseks. Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskuse kaudu on omavalitsus spordikeskuste turul tegutsenud nii enne kui ka pärast EMP lepingu jõustumist, ta on spordikeskust aegajalt laiendanud üksnes selleks, et suuta pakkuda elanikkonnale teenust, mis oleks kooskõlas sellega, mida on võimalik spordikeskuselt oodata. Rahastamise süsteem (kasutajatelt korjatavad tasud ja omavalitsuse eelarveeraldised) ning taotletav eesmärk (elanikkonnale spordikeskuse võimaluse pakkumine) ei ole muutunud (26). Lisaks ei ole nimetatud laiendused võimaldanud omavalitsusel uutele turgudele siseneda. Selles osas erineb käesolev juhtum komisjoni otsusest BBC Digital Curriculum'i kohta (27). Riigiabi käsitles muudatusi olemasolevasse abisüsteemi, millest sai kasu Briti rahvusringhääling BBC. Kõnealusel juhul leidis komisjon, et olemasoleva abiskeemi muudatused kujutasid endast uut abi, kuna võimaldasid ringhäälingul ette võtta tegevusi, millel puudus olemasoleva skeemiga „tihe side” ja võimaldasid BBC-l siseneda arenenud turgudele, kus turuosaliste mõju BBC-le kui konkurendile oli väike või puudus (28).

Eeltoodu põhjal järeldab järelevalveamet, et Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskuse rahastamine Vefsni omavalitsuse vahenditest kujutab endast ulatuses, mil ta hõlmab riigiabi, olemasoleva abi süsteemi. Olemasoleva abi jaoks on kehtestatud eraldi menetlus protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 1. Selle sätte kohaselt on järelevalveameti kohustus teostada koos EFTA riikidega kontrolli kõikide asjaomastes riikides kehtestatud riigiabisüsteemide üle. Järelevalveameti ülesanne on soovitada EFTA riikide jaoks sobilikke EMP lepingu arenguks või toimimiseks vajalikke meetmeid.

2.   Nordlandi maakonna omavalitsuse poolne rahastamine

Nagu öeldud eespool, täpsustasid Norra ametiasutused, et Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskus ei ole Nordlandi maakonna omavalitsuselt rahalisi vahendeid saanud. Seega ei kandnud Nordlandi maakonna omavalitsus üle riigi vahendeid, mis on esimene neljast kumulatiivsest kriteeriumist, mille meede peab täitma, et see kujutaks endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Norra ametiasutuste poolt uuesti esitatud teabe põhjal järeldab järelevalveamet, et Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskus ei ole käesolevas kontekstis saanud riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigi (Nordlandi maakonna omavalitsuse) vahendite abil tulenevate eeliste näol.

3.   Järeldus

Norra ametiasutuste poolt esitatud uue teabe põhjal ei andnud Nordlandi maakonna omavalitsus Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskusele käesoleva ametliku uurimismenetlusega hõlmatud ajavahemikul majanduslikke eeliseid. Selle põhjal järeldab järelevalveamet, et Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskus ei saanud kõnealusel ajavahemikul Nordlandi maakonna omavalitsuselt riigiabi.

Lisaks järeldas järelevalveamet, et kui Vefsni omavalitsuselt pärinevatest vahenditest on rahastatud Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskust ja nimetatud vahendid kujutavad endast riigiabi, on sellist abi antud olemasoleva abi süsteemi raames. Eespool esitatud hinnangu alusel otsustas järelevalveamet ametliku uurimismenetluse lõpetada ning algatada protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõigete 1 ja 2 kohase olemasoleva abi läbivaatamise menetluse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Hinnataval ajavahemikul Nordlandi maakonna omavalitsuse vahenditest Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskuse rahastamist käsitleval ametlikul uurimismenetlusel puudub sisu, mistõttu menetlus lõpetatakse.

Artikkel 2

Vefsni omavalitsuse vahenditest Kippermoeni vabaajakeskuse spordikeskuse rahastamist käsitlev ametlik uurimismenetlus lõpetatakse.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Norra Kuningriigile.

Artikkel 4

Ainult otsuse ingliskeelne tekst on autentne.

---

(1)  ELT C 184, 8.7.2010, lk 5 ja EMP kaasanne nr 35, 8.7.2010, lk 1.

(2)  Vt joonealune märkus 1.

(3)  Varem Norra tervisespordikeskuste liit (Norsk Treningssenterforbund).

(4)  Otsuse peatükk I.2.2.

(5)  Vt Norra ametiasutuste e-kirja 28. märtsist 2011 (toiming nr 592463).

(6)  Otsuse nr 537/09/COL peatükid I.2.2 ja II.1.3.

(7)  Vt Norra ametiasutuste kirja 23. veebruarist 2010 (toiming nr 547864), lk 6.

(8)  Sealsamas, lk-d 2, 6 ja 8.

(9)  Sealsamas, lk-d 7–9.

(10)  Vt Vefsni omavalitsuse volikogu otsused 10/05 ja 152/05, toimingu nr 547864 lisa 2.

(11)  Vt Norra ametiasutuste kirja 23. veebruarist 2010 (toiming nr 547864), lk 10.

(12)  Vt Norra ametiasutuste kirja 9. septembrist 2009 (toiming nr 529846), lk-d 2–4.

(13)  Vt Norra ametiasutuste kirja 23. veebruarist 2010 (toiming nr 547864), lk-d 12.

(14)  Otsuse nr 537/09/COL peatükk II.1.1.

(15)  Vt Norra ametiasutuste kirja 23. veebruarist 2010 (toiming nr 547864), lk-d 19 ja 20.

(16)  Vt järelevalveameti kirja 9. novembrist 2010 (toiming nr 576711).

(17)  Komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5), mis on EMP lepingusse inkorporeeritud lepingu 15. lisa punktiga 1ea.

(18)  Suunistega võib tutvuda veebiaadressil: http://www.eftasurv.int/?1=1&showLinkID=15125&1=1.

(19)  Vt Norra ametiasutuste kirja 27. jaanuarist 2009 (toiming nr 506341), lk 40.

(20)  Vastavalt protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti b alapunktile i on olemasolev abi „… igasugune abi, mis enne asutamislepingu jõustumist oli olemas vastavates EMP riikides, see tähendab abikavad ja individuaalne abi, mis kehtisid enne ja mida kohaldatakse ka pärast EMP lepingu jõustumist”.

(21)  Otsuse nr 537/09/COL peatükk II.1.3.

(22)  Kohtuasi C-400/99, Itaalia vs. komisjon, EKL 2005, lk I-3657.

(23)  Sealsamas punktid 47, 54 ja 55.

(24)  Kohtuasi T-190/00, Regione Siciliana vs. komisjon, EKL 2003, lk II-5015, punkt 48.

(25)  Kohtuasi C-312/90: Hispaania vs. komisjon, EKL 1992, lk I-4117, punktid 14–17 ja kohtuasi C-47/91: Itaalia vs. komisjon, EKL 1992, lk I-4145, punktid 22–25.

(26)  Vt kohtujurist Trabucchi ettepanek kohtuasjas 51/74 Hulst, EKL 1975, lk 79.

(27)  Riigiabi nr 37/2003 (Ühendkuningriik), kättesaadav veebilehel http://ec.europa.eu/eu_law/state_aids/comp-2003/n037-03.pdf.

(28)  Sealsamas punkt 36.

---