(1)

Ülemaailmne finantskriis on märkimisväärselt süvenenud ja mõjutab tugevalt EMP pangandussektorit. Lisaks konkreetsetele probleemidele, mis tulenevad peamiselt USA hüpoteeklaenude turust ja hüpoteegiga tagatud varadest või on seotud teatavate pankade liiga riskantsetest strateegiatest põhjustatud kahjudega, on viimastel kuudel usaldus pangandussektoris üldiselt kahanenud. Teatavate finantsasutuste krediidiriskiga seotud üleüldise ebakindluse tagajärjel on pankadevaheline laenuturg kokku kuivanud ja seetõttu on kõikide finantsasutuste juurdepääs likviidsetele vahenditele järjest keerulisemaks muutunud.

(2)

Praegune olukord ähvardab teatavate finantsasutuste toimimist probleemide tõttu, mis tulenevad nende konkreetsest ärimudelist või äritavast, mille nõrkuse finantsturgudel valitsev kriis on esile toonud ja teravamaks muutnud. Selleks et nende asutuste likvideerimise asemel nende pikaajaline elujõulisus taastada, on vaja nende tegevus põhjalikult ümber korraldada. Praegu valitsevates oludes mõjutab kriis samamoodi põhimõtteliselt usaldusväärseid finantsasutusi, kelle probleemid tulenevad eranditult üldistest turutingimustest, mis on oluliselt piiranud juurdepääsu likviidsetele vahenditele. Nende asutuste pikaajalise elujõulisuse taastamise käigus tuleb tõenäoliselt vähem ümberkorraldusi teha. Igal juhul võib EFTA riikide poolt (teatavate) riiklikul finantsturul tegutsevate asutuste toetamine anda neile eelise muude samas EFTA riigis või muudes EFTA riikides tegutsevate pankade kahjuks.

(3)

Majandus- ja rahandusministrite nõukogu võttis 7. oktoobri 2008. aasta kohtumisel vastu järeldused, milles lubatakse võtta kõik vajalikud meetmed pangandussüsteemi usaldatavuse ja stabiilsuse parandamiseks, et taastada pangandussektori nõuetekohane toimimine ja usaldusväärsus. Haavatavate, pangandussüsteemi seisukohalt oluliste finantsasutuste rekapitaliseerimist tunnustati hoiustajate huvide ja süsteemi stabiilsuse kohase kaitsmise ühe võimalusena. Veel lepiti kokku, et riiklik sekkumine tuleb otsustada riigi tasandil, kuid kooskõlastatud raamistikus ja vastavalt mitmele ELi ühisele põhimõttele (2). Samal kohtumisel tegi komisjon ettepaneku anda peatselt välja üldised raamsuunised, mille alusel saaks kiiresti hinnata rekapitaliseerimis- ja tagatiskavade kokkusobivust ühisturuga ning nende kavade rakendamist.

(4)

Arvestades ulatuslikku kriisi, mis nüüd ohustab ka põhimõtteliselt usaldusväärseid panku, Euroopa finantsturgude märkimisväärset integreeritust ja vastastikust sõltuvust ning pangandussüsteemi seisukohalt oluliste finantsasutuste võimalikust maksejõuetusest tulenevaid tagasilööke, mis kriisi veelgi teravdavad, aktsepteerib järelevalveamet seda, et EFTA riigid võivad pidada vajalikuks finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks sobivate meetmete võtmist. Finantssektori praeguste probleemide eriomase laadi tõttu võivad sellised meetmed ulatuda konkreetse finantsasutuse stabiliseerimisest kaugemale ja sisaldada üldisi kavasid.

(5)

Kuigi riigiabi eeskirjade kohaldamisel finantsturgude kriisi reguleerivate meetmete suhtes tuleb asjakohaselt arvesse võtta praegu valitsevat erakorralist olukorda, peab järelevalveamet tagama, et sellised meetmed ei kahjusta põhjendamatult konkurentsi turul tegutsevate finantsasutuste vahel ning et nendega ei kaasne negatiivset kõrvalmõju muudele EMP riikidele. Käesoleva peatüki eesmärk on esitada suunised, mis käsitlevad kriteeriume nii üldiste kavade EMP lepinguga kokkusobivuse ja nende kohaldamise konkreetsete juhtude kui ka erakorraliste, pangandussüsteemi seisukohalt oluliste juhtumite hindamiseks. Järelevalveamet kohaldab neid kriteeriume EFTA riikide võetud meetmete suhtes kiiresti, et tagada õiguskindlus ja taastada usaldusväärsus finantsturgudel.

(6)

Riigiabi konkreetsetele raskustes olevatele ettevõtjatele hinnatakse tavaliselt vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile c ja riigiabi suuniste peatükile raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (3) (edaspidi „päästmis- ja ümberkorraldusabi suunised”), milles kirjeldatakse järelevalveametipoolset tõlgendust EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohta seoses kõnealuse abiga. Päästmis- ja ümberkorraldusabi suunised on üldised, kuigi nendega nähakse ette teatavad konkreetsed kriteeriumid finantssektori kohta.

(7)

Lisaks võib järelevalveamet EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b alusel lubada riigiabi „tõsise häire kõrvaldamiseks mõne EÜ liikmesriigi või EFTA riigi majanduses”.

(8)

Järelevalveamet kinnitab, et kooskõlas kohtupraktika ja komisjoni otsuste tegemise tavaga (4) tuleb EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktist b tulenevalt tõlgendada mõistet „tõsine häire EFTA riigi majanduses” kitsendatult.

(9)

Arvestades praeguse kriisi tõsidust finantsturgudel ja selle võimalikku mõju EMP riikide majandusele tervikuna, leiab järelevalveamet, et artikli 61 lõike 3 punkti b võib praeguses olukorras kasutada õigusliku alusena laiaulatusliku kriisi käsitlemisele suunatud meetmete puhul. Eelkõige kehtib see abi suhtes, mida antakse EFTA riigi mõningatele või kõikidele finantsasutustele suunatud üldise kava alusel. Kui EFTA riigis finantsstabiilsuse eest vastutavad asutused teatavad järelevalveametile, et on olemas tõsise häire oht, peab järelevalveamet seda hindamisel eriti oluliseks.

(10)

Ka EFTA riikide üksikud sekkumised võivad vastata EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis b esitatud kriteeriumidele. Kuigi abi tuleb hinnata EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel vastu võetud päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste kohaselt, võimaldab praegune olukord nii mõlema kava kui ka üksikute sekkumiste puhul kiita heaks erakorralisi meetmeid, nagu erakorralised struktuursed sekkumised, kolmandate isikute (näiteks võlausaldajad) huvide kaitsmine ja kestuselt kuut kuud ületada võivad päästemeetmed.

(11)

Eelnevalt esitatud kaalutluste puhul tuleb siiski rõhutada, et EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b kohaldamist ei saa põhimõtteliselt üle kanda muude konkreetsete sektorite kriisiolukordadele, kui puudub samaväärne oht, et need olukorrad võivad vahetult mõjutada EFTA riigi majandust tervikuna. Finantssektori puhul on selle sätte kasutamine võimalik vaid tõeliselt erakorralises olukorras, kus on ohustatud finantsturgude toimimine tervikuna.

(12)

Kui EFTA riigi majanduses on tõsine häire vastavalt eelnevalt kirjeldatule, ei ole EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b kohaldamine lubatud tähtajatult, vaid ainult seni, kuni kriisiolukord selle kohaldamist õigustab.

(13)

Seetõttu peab kirjeldatud alustel koostatud üldisi kavasid, näiteks tagatis- või rekapitaliseerimiskavasid, korrapäraselt läbi vaatama ja need tuleb lõpetada kohe, kui asjaomase EFTA riigi majanduslik olukord seda võimaldab. Tunnistades, et praegu on võimatu prognoosida finantsturgude erakorraliste probleemide kestust ja et usalduse taastamiseks võib osutuda möödapääsmatuks teatada, et meetmeid kohaldatakse kogu kriisi vältel, leiab järelevalveamet, et iga üldise kava kokkusobivusega seoses peab EFTA riik teostama vähemalt iga kuue kuu järel hindamise ja andma järelevalveametile selle tulemustest aru.

(14)

Lisaks leiab järelevalveamet, et likviidsusprobleemiga, kuid põhimõtteliselt usaldusväärsete finantsasutuste kohtlemine praeguste erakorraliste asjaolude puudumisel peaks erinema siseprobleemidega finantsasutuste kohtlemisest. Esimesel juhul on elujõulisuse probleemid olemuselt välised ja on seotud pigem praeguse eriti keerulise olukorraga finantsturgudel, mitte ebaefektiivsuse või liigsete riskide võtmisega. Selliste asutuste elujõulisust toetavate kavade põhjustatud kahju konkurentsile oleks üldiselt piiratum ja nõuaks vähem põhjalikke ümberkorraldusi. Seevastu muud finantsasutused, kes tõenäoliselt kannatavad eelkõige näiteks ebaefektiivsusest, puudulikust varade ja kohustuste haldamisest või riskantsetest strateegiatest tulenevate kahjude all, vastavad päästmisabi tavaraamistikule ja vajavad eelkõige põhjalikku ümberkorraldamist, samuti asendusmeetmeid konkurentsi kahjustamise piiramiseks (5). Kõikidel juhtudel võib asjakohaste kaitsemeetmete puudumisel tekkida märkimisväärne kahju konkurentsile, mis tuleneb tagatis- ja rekapitaliseerimiskavade rakendamisest, sest need võivad lubamatult soosida abisaajaid nende konkurentide ees või teravdada muudes EMP riikides asuvate finantsasutuste likviidsusprobleeme.

(15)

Kooskõlas EMP lepingu riigiabi eeskirjade aluseks olevate üldpõhimõtetega, millega nõutakse, et antud abi ei või olla õiguspärase eesmärgi saavutamiseks rangelt vajalikust ulatuslikum ja et kahju konkurentsile välditakse või vähendatakse niipalju kui võimalik, ja arvestades vajalikul määral praeguse olukorraga, peavad kõik üldised toetusmeetmed olema:

(16)

Nende kriteeriumide järgimine kooskõlas EMP lepingu riigiabi eeskirjade ja põhivabadustega, sealhulgas diskrimineerimiskeeluga on vajalik siseturu häireteta toimimiseks. Järelevalveamet võtab neid kriteeriume arvesse järgmistes punktides esitatud riigiabi meetmete kokkusobivuse hindamisel.

(17)

Eespool toodud põhimõtete alusel kasutatakse järgmisi kaalutlusi deklaratsioonide, õigusaktide või lepingutega kehtestatud kohustuste kaitsmisega seonduvate tagatiskavade puhul, arvestades, et need kaalutlused on üldist laadi ja neid kohandatakse iga üksiku juhtumi konkreetseid vajadusi arvestades.

(18)

Konkurentsile võib tekkida oluline kahju mõningate turuosaliste välistamisel tagatise saajate hulgast. Sellise tagatise saamise kriteeriumid peavad finantsasutuste jaoks olema objektiivsed, võttes arvesse nende tähtsust asjakohases pangandussüsteemis ja majanduses tervikuna, ning mittediskrimineerivad, et vältida lubamatut kahju ümberkaudsetel turgudel ja siseturul tervikuna. Rahvuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõtte rakendamiseks peaks kava hõlmama kõiki asjaomases EFTA riigis asutatud ja seal aktiivselt tegutsevaid finantsasutusi, sealhulgas nende tütarettevõtjaid.

(19)

Praeguses erakorralises olukorras võib osutuda vajalikuks kinnitada finantsasutuste hoiustajatele, et nad ei kannata kahju, et vähendada pankade vahetamise võimalust ja lubamatut kõrvalmõju usaldusväärsetele pankadele. Põhimõtteliselt võib riigi poolt võetavate meetmete hulgas pidada laialdase kriisi tõttu õiguspäraseks üldisi tagatisi eraklientide hoiuste (ja eraklientide laenude) kaitsmiseks.

(20)

Et tagatised ei piirdu vaid eraklientide hoiustega, tuleb kaetavate võlgade ja kohustuste liikide valikut piirata niipalju kui võimalik konkreetselt raskusi põhjustanutega ja praeguse finantskriisi asjakohaste aspektide käsitlemiseks vajalikuga, sest muidu võiksid tagatised lükata vajaliku kohanemisprotsessi edasi ja tekitada kahjuliku moraalse ohu (6).

(21)

Selle põhimõtte kohaldamisel võib pankadevahelise laenutegevuse kokkukuivamine finantsasutustevahelise usalduse kahanemise tõttu õigustada teatavate äriklientide hoiuste ning isegi lühiajaliste või keskmise pikkusega võlakirjade tagamist, juhul kui need ei ole juba piisavalt kaetud kehtiva investeerimiskorra või muude meetmetega (7).

(22)

Tagatise katvuse laiendamisel suhteliselt laiast kohaldamisalast välja jäävatele muud liiki võlgadele on vaja täpsemalt kontrollida, kas see on põhjendatud.

(23)

Sellised tagatised ei tohiks põhimõtteliselt katta allutatud laene (täiendavad omavahendid) või valimatult katta kõiki kohustusi, sest nende eesmärk oleks vaid aktsionäride ja muude riskikapitali investorite huvide kaitsmine. Kui sellised võlad kaetakse, võimaldades nii kapitali suurendamist ja seega laenutegevuse elavdamist, võivad vajalikuks osutuda teatavad piirangud.

(24)

Nende tagatiskavade kestust ja ulatust, mis ei piirdu vaid eraklientide hoiustega, tuleb piirata hädavajaliku miinimumiga. Kooskõlas eespool toodud põhimõtetega ja arvestades võimatust prognoosida finantsturgude toimimise põhimõtteliste puudujääkide kestust, peab järelevalveamet üldiste kavade kokkusobivuse tagamiseks vajalikuks EFTA riikide iga üldise kava läbivaatamist kuue kuu järel seoses kava jätkamise põhjendatuse ja võimalike kohandustega finantsturgude olukorra muutuste arvessevõtmiseks. Sellise läbivaatamise tulemused edastatakse järelevalveametile. Kui korrapärane läbivaatamine on tagatud, võib heaks kiita kavasid, mis hõlmavad ajavahemikke kuuest kuust kuni kahe aastani. Neid võib järelevalveameti nõusolekul veelgi pikendada, kui finantsturgudel valitsev kriis seda nõuab. Kui kava kohaselt võib tagatise andmist jätkata asjaomase võla katmiseks kuni kustutusajani, mis saabub pärast kavakohase tagatise andmise tähtaega, on vaja konkurentsikahjustuste vältimiseks täiendavaid kaitsemeetmeid. Sellised kaitsemeetmed võivad hõlmata käesoleva peatüki kohaselt põhimõtteliselt lubatud tagatisperioodist lühemat perioodi, hoiatavaid hinnatingimusi ja tagastatava laenu asjakohaseid ülemmäärasid.

(25)

Vastavalt riigiabi andmise üldpõhimõttele, mille kohaselt abi suurus ja osatähtsus ei tohi ületada minimaalselt vajalikku, peavad EFTA riigid võtma sobivaid meetmeid, millega tagatakse, et abisaajad ja/või majandussektor katavad osa tagatise kuludest ja vajaduse korral ka osa riigi kuludest, mis tekivad, kui riik on sunnitud tagatist kasutama.

(26)

Erasektori panuse suurus ja laad sõltub konkreetsest olukorrast. Järelevalveamet on seisukohal, et minimaalselt vajaliku abiga piirdumise nõue on täidetud juhul, kui täidetud on järgmised tingimused või osa neist (8).

(27)

Et tagatiskava võib avaldada kahjulikku mõju pankadele, kes tagatist ei saa, sealhulgas muude EMP riikide pankadele, tuleks süsteemi raames ette näha sobivad mehhanismid, et vähendada konkurentsi kahjustamist ja võimalust, et abisaajad kuritarvitavad riigi tagatisest tulenevat eelisseisundit. Need ettevaatusabinõud on olulised ka moraalse ohu vältimiseks ja peaksid vastavalt vajadusele osaliselt või täielikult hõlmama järgmisi meetmeid (10):

(28)

Järelevalveamet on seisukohal, et konkurentsi kahjustamise võimalikult täielikuks vältimiseks tuleb tagatiskava pidada ajutiseks erakorraliseks meetmeks, mille eesmärk on kõrvaldada praeguse finantsturgude kriisi olulisimad ilmingud. Need meetmed ei saa oma olemuselt igakülgselt kõrvaldada kriisi sügavamaid põhjusi, mis peituvad finantsturgude ülesehituse struktuursetes puudustes, iga finantsasutuse konkreetseid probleeme ega mõlemat korraga.

(29)

Seetõttu tuleb koos tagatiskavaga õigeaegselt rakendada sektorit tervikuna hõlmavaid kohandamismeetmeid ja/või korraldada ümber või likvideerida teatavad abisaajad, eeskätt niisugused, kelle suhtes on tagatis kasutusele võetud.

(30)

Kui mõne maksejõuetu finantsasutuse tegevuse jätkumise tagamiseks võetakse tema suhtes erakorralise päästmismeetmena kasutusele tagatiskava, mis kahjustab konkurentsi veelgi rohkem kui abikava üldine kasutuselevõtmine, on eriti tähtis abisaaja ümberkorraldamiseks või likvideerimiseks võtta meetmeid niipea, kui finantsturgude olukord seda võimaldab. Sellest tuleneb nõue, et tagatiskava alusel maksete saaja ümberkorraldamise või likvideerimise kavast tuleb teatada järelevalveametile, kes hindab kava vastavust riigiabi eeskirjadele (13).

(31)

Ümberkorralduskava hindamisel lähtub järelevalveamet järgmistest vajadustest:

(32)

Pidades silmas, et praeguse kriisi erilisuse ning ulatuse tõttu võib seda pidada tõsiseks häireks EMP riikide majanduses, saab järelevalveamet hindamisel kasutada finantsasutuste suhtes riigiabi eeskirjade kohaldamisel saadud kogemusi.

(33)

Järelevalveamet arvestab ka seda, et meetmed, mida võetakse ainult elujõulistele finantsasutustele krediidi kättesaadavaks tegemiseks, erinevad meetmetest, millega antakse abi niisugustele abisaajatele, kes eelnevale probleemile lisaks kannatavad ka näiteks ärimudelist või investeerimisstrateegiast tulenevate struktuursete likviidsusprobleemide käes. Suuremad probleemid on põhimõtteliselt seotud viimasesse rühma kuuluvate abisaajatega.

(34)

Teise süsteemse vastumeetmena käesolevale finantskriisile võib luua rekapitaliseerimiskava, millega toetatakse üldiselt elujõulisi finantsasutusi, mis on raskustes finantsturgude äärmuslike olude tõttu. Niisuguse kava raames nähakse ette riigi vahendid, mida kasutatakse otseselt finantsasutuste kapitaliseerituse parandamiseks või selleks, et muul viisil soodustada erakapitali kaasamist süsteemse kahjuliku kõrvalmõju vältimiseks.

(35)

Üldiselt kehtivad eespool seoses tagatiskavadega nimetatud tingimused mutatis mutandis ka rekapitaliseerimiskavade suhtes. Eeskätt peetakse silmas järgmisi tingimusi:

(36)

Rekapitaliseerimismeetme puhul arvestatakse järgmisi asjaolusid.

(37)

Abi saamise õiguse väljaselgitamisel tuleks lähtuda objektiivsetest kriteeriumidest, nagu vajadus tagada likviidsusnõuetele vastav kapitalisatsioon, ilma et see põhjustaks põhjendamatut diskrimineerimist. Hea oleks, kui toetuse vajalikkuse hindamisel osaleksid ka finantsjärelevalveasutused.

(38)

Kapitalisüst ei tohiks olla suurem kui minimaalselt vajalik ega tohiks abisaajal võimaldada ellu viia agressiivset äristrateegiat, laiendada oma tegevust või taotleda muid eesmärke, mis võivad konkurentsi põhjendamatult kahjustada. Eelnevat silmas pidades peetakse kiiduväärseks seda, kui finantsasutus täidab rangemaid likviidsusnõudeid ja/või piiratakse tema bilansimahtu. Pidades silmas praegust kriisi, peaksid abisaajad kasutama ka nii palju kui võimalik omavahendeid, sealhulgas eravahendeid (15).

(39)

Finantsasutustele tuleb lisakapitali anda tingimustel, mis võimaldavad piirduda minimaalselt vajaliku abiga. Olenevalt sellest, millise vahendi EFTA riik valib (näiteks aktsiad, garantiid, allutatud kapital jms), peaks ta selles finantsasutuses põhimõtteliselt vastu saama õigused, mille suurus vastab tema osale rekapitaliseerimises. Uute aktsiate väljalaskehind tuleb kindlaks määrata turupõhiselt. Selle tagamiseks, et riigi toetust antakse üksnes piisava vastutasu eest, käsitatakse positiivsena niisuguseid vahendeid nagu piisava tootlikkusega eelisaktsiad. Teise võimalusena võib kaaluda hilisema sissenõudmise või olukorra paranemise klausli kasutamist.

(40)

Samasugustest kaalutlustest tuleb lähtuda ka muude meetmete ja kavade puhul, mille eesmärk on tugevdada finantsasutuste kapitalinõudeid ja millega lahendatakse finantsasutuste varadega seotud probleeme. Kui EFTA riik ostab või vahetab varasid, tuleb kedagi põhjendamatult diskrimineerimata võtta aluseks hind, mis on kindlaks määratud vastavalt nende varadega seotud riskidele.

(41)

Abikava heakskiitmine ei vabasta EFTA riiki kohustusest esitada järelevalveametile iga kuue kuu järel aruanne abikava kasutamise kohta ega kohustusest esitada iga abisaajat käsitlev kava kuue kuu jooksul pärast abikava kasutamist (16).

(42)

Pidades silmas rekapitaliseerimismeetmete pöördumatust, viib järelevalveamet rekapitaliseerimiskavade hindamise nagu tagatiskavadegi hindamise läbi viisil, millega tagatakse kavakohase rekapitaliseerimise kogumõju sidusus mõjuga, mida avaldab niisugune rekapitaliseerimise meede, mida ei võeta abikava raames. Hindamisel lähtutakse päästmis- ja ümberkorraldusabi suunistest, arvestades finantsturgude süsteemse kriisi iseärasusi.

(43)

Praeguse finantskriisi tingimustes võib EFTA riik kavakohaselt lõpetada teatavate finantsasutuste tegevuse, mida reguleeritakse selle riigi õigusaktidega. Niisugune riigi vahendite andmisega seotud kavakohane likvideerimine otsustatakse üksikjuhtumite kaupa teise etapi meetmena pärast finantsasutusele päästeabi andmist, kui selgub, et seda asutust ei õnnestu edukalt ümber korraldada, või viiakse läbi üheainsa meetmena. Kavakohane lõpetamine võib olla ka üks üldise abikava meetmetest, näiteks kui EFTA riik kohustub algatama niisuguste finantsasutuste likvideerimise, mille puhul tagatis tuleb kasutusele võtta.

(44)

Likvideerimiskava ja üksikute selle kava alusel võetud lõpetamismeetmete hindamisel lähtutakse mutatis mutandis samadest juhtnööridest, mis on eespool esitatud tagatiskavade kohta.

(45)

Likvideerimismeetme puhul arvestatakse järgmisi asjaolusid.

(46)

Likvideerimise käigus tuleb erilist tähelepanu pöörata moraalse ohu vältimisele. Seda silmas pidades ei tohi kavakohase lõpetamise käigus abi saada aktsionärid ega teatavad võlausaldajad.

(47)

Konkurentsi põhjendamatu kahjustamise vältimiseks ei tohiks likvideerimisetapp kesta kauem kui lõpetamiseks ilmtingimata vajalik. Niikaua kui finantsasutus veel tegutseb, ei tohiks ta alustada uut tegevust, vaid peaks vaid jätkama senist tegevust. Tema panganduslitsents tuleks tühistada niipea kui võimalik.

(48)

Selleks et tagada piirdumine eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajaliku abiga, tuleb arvestada, et praeguses finantskriisis stabiilsuse tagamiseks võib olla vaja maksta abimeetme raames hüvitist teatavatele likvideeritava panga võlausaldajatele. Hüvitatavate kohustuste valiku kriteeriumide kehtestamisel tuleks lähtuda samadest eeskirjadest kui tagatiskavaga hõlmatud kohustuste puhul.

(49)

Selleks et tagada, et abi ei antaks finantsasutuse või selle osade ostjale ega müüdavale üksusele, tuleb järgida teatavaid müügitingimusi. Järelevalveamet lähtub abi olemasolu kindlakstegemisel järgmistest kriteeriumidest:

(50)

Kui neist kriteeriumidest lähtudes leitakse, et ostja või müüdud üksus on saanud abi, tuleb eraldi hinnata selle abi kokkusobivust ühisturuga.

(51)

Lisaks tagatis- või rekapitaliseerimiskava raames antavale abile võivad EFTA riigid finantsasutuste ägedate likviidsusprobleemide lahendamisel pidada otstarbekaks anda riigi (sealhulgas keskpanga) vahenditest ka muud likviidsustoetust. Juhul kui EFTA riik või keskpank võtab panganduskriisi lahendamisel mitte valikulisi meetmeid, vaid üldmeetmeid, milles võivad osaleda kõik teatavat tüüpi turuosalised (näiteks andes kõikidele turuosalistele ühesugustel tingimustel laenu), jäävad paljud niisugused üldmeetmed riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja ja neist ei tule järelevalveametile teatada. Järelevalveamet on seisukohal, et riigiabi eeskirju ei kohaldata näiteks juhul, kui keskpank võtab rahapoliitika valdkonda kuuluvaid meetmeid, nagu avaturutehingud ja püsivahendid. Konkreetsele finantsasutusele antud sihttoetus ei pruugi teatavatel tingimustel olla riigiabi. Järgides komisjoni otsuste tegemise tava, (17) on järelevalveamet arvamusel, et keskpanga vahenditest finantsasutusele antud abi ei pruugi olla riigiabi, kui on täidetud teatavad tingimused, sealhulgas:

(52)

Järelevalveamet on seisukohal, et vastavalt päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste põhimõtetele võib likviidsustoetuse kava raames riigi (sealhulgas keskpanga) vahenditest antav abi praegustes erakorralistes oludes olla ühisturuga kokkusobiv. Põhimõtteliselt võidakse likviidsustoetuse kava heaks kiita ajavahemikuks kuuest kuust kuni kahe aastani, kui kava vaadatakse läbi iga kuue kuu järel (18). Järelevalveamet võib heaks kiita selle ajavahemiku pikendamise, kui finantsturgude kriis jätkub.

(53)

Kohaldades käesolevas peatükis käsitletavate meetmete suhtes riigiabi eeskirju vastavalt finantsturgudel valitsevale olukorrale, peaks järelevalveamet koostöös EFTA riikidega tagama, et koos eesmärkide saavutamisega välditakse võimalikult täielikult EMP riikide sisese ja vahelise konkurentsi kahjustamist. Selleks et soodustada koostööd ning pakkuda EFTA riikidele ja kolmandatele isikutele vajalikku õiguskindlust EMP lepingu kohaste meetmete õiguspärasuse suhtes (millest suurel määral sõltub usalduse taastumine turgude suhtes), on ülioluline, et EFTA riigid teavitaksid järelevalveametit oma plaanidest ja meetmete võtmise kavadest nii varakult ja nii põhjalikult kui võimalik, igal juhul aga enne meetme rakendamise algust. Järelevalveamet võtab kohustuse tagada abimeetmete kiire lubamine, kui riigid esitavad talle täielikud teatised.

—

sekkumised peaksid olema õigeaegsed ja abi põhimõtteliselt ajutine;

—

liikmesriigid peavad arvestama maksumaksjate huvidega;

—

praegused aktsionärid peaksid kandma sekkumisega kaasnevad kulud;

—

liikmesriikidel peaks olema võimalus muuta juhtkonda;

—

juhtkond ei tohiks sobimatut tulu saada – valitsustel peaks muu hulgas olema õigus sekkuda tasude maksmisesse;

—

konkurentide õiguspäraseid huve tuleb kaitsta, eelkõige riigiabi eeskirjadega;

—

tuleks vältida negatiivset kõrvalmõju.

(1)

EFTA Järelevalveameti (edaspidi „järelevalveamet”) 29. jaanuari 2009. aasta suunistes, mis käsitlevad riigiabi eeskirjade kohaldamist meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras (3) (edaspidi „finantsasutuste suunised”) tunnistatakse, et rekapitaliseerimiskavad kujutavad endast põhilisi meetmeid, mida EFTA riigid  (4) saavad võtta, et säilitada finantsturgude stabiilsus ja häireteta toimimine.

(2)

7. oktoobril 2008 kohtunud majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ning 12. oktoobril 2008 kohtunud eurogrupp hindasid rekapitaliseerimist sarnaselt, järeldades, et „valitsused lubavad anda sobivas ulatuses kapitali, kui seda vajatakse, samas soodustades kõigi kättesaadavate vahenditega erakapitali osaluse suurendamist. Finantsinstitutsioonidel peaks olema kohustus aktsepteerida lisapiiranguid, eelkõige selleks, et vältida selliste meetmete võimalikku kuritarvitamist nende kahjuks, kes sellistest meetmetest kasu ei saa,” ning „konkurentide õiguspäraseid huve tuleb kaitsta, eelkõige riigiabi eeskirjadega.”

(3)

Kuni 2008. aasta detsembrini kiitis komisjon kooskõlas pangandusteatises sätestatud põhimõtetega heaks rekapitaliseerimiskavad kolmes liikmesriigis ning üksikud rekapitaliseerimismeetmed (5). Rekapitaliseerimist, eelkõige liht- ja eelisaktsiate emiteerimise näol, on lubatud eelkõige tingimusel, et on kehtestatud turupõhised tasumäärad, asjakohased käitumisega seotud kaitsemeetmed ja korrapärane läbivaatamine. Et aga praegu kavandatavate rekapitaliseerimiskavade laad, ulatus ja tingimused varieeruvad märkimisväärselt, on nii liikmesriigid kui ka võimalikud abisaajad soovinud täpsemaid suuniseid selle kohta, kas rekapitaliseerimise konkreetsed vormid oleksid riigiabi eeskirjade alusel vastuvõetavad. Nimelt ei kavanda mõni riik pankade rekapitaliseerimist mitte eelkõige nende päästmiseks, vaid pigem reaalmajandusele laenamise tagamiseks. Käesolevates suunistes esitatakse juhised uute rekapitaliseerimiskavade kohta ja luuakse võimalus olemasolevate rekapitaliseerimiskavade muutmiseks.

(4)

Finantsturgude praeguses olukorras võib pankade rekapitaliseerimine teenida mitut eesmärki. Esiteks aitab rekapitaliseerimine kaasa finantsstabiilsuse taastamisele ja aitab taastada usaldust, mida on vaja pankadevahelise laenamise taastamiseks. Pealegi pakub lisakapital surutise ajal puhvrit kahjumi vähendamiseks ja piirab pankade maksejõuetuks muutumise ohtu. Praeguses olukorras, mille kutsus esile eelkõige ettevõtja Lehman Brothers kokkuvarisemine, võivad põhimõtteliselt elujõulised pangad vajada kapitalisüste, et vastata üldlevinud arusaamisele, et varasemat ohu alahindamist ja kasvanud rahastamiskulusid arvestades on vaja kõrgemaid kapitali suhtarve.

(5)

Teiseks võib rekapitaliseerimise eesmärgiks olla reaalmajandusele laenamise tagamine. Põhimõtteliselt elujõulised pangad võivad eelistada laenamise piiramist, et vältida riske ja hoida kõrgemat kapitali suhtarvu. Riigi kapitalisüst võib ära hoida laenupakkumise piiranguid ja piirata finantsturgude raskuste levikut teistesse ettevõtlusvaldkondadesse.

(6)

Kolmandaks võib riigipoolne rekapitaliseerimine olla sobiv reageering ka nende pankade probleemidele, keda ähvardab maksejõuetus nende konkreetse ärimudeli või investeerimisstrateegia tõttu. Riigi vahenditest tehtav kapitalisüst, millega antakse erakorralist toetust üksikule pangale, võib aidata vältida ka panga võimaliku maksejõuetuse lühiajalist süsteemset mõju. Pikaajalises perspektiivis võiks rekapitaliseerimisega toetada jõupingutusi, mille raames valmistatakse ette kõnealuse panga pikaajalise elujõulisuse taastamist või panga tegevuse nõuetekohast lõpetamist.

(7)

Nimetatud ühiseid eesmärke arvestades peab iga rekapitaliseerimiskava või -meetme hindamisel arvestama võimalikke konkurentsimoonutusi kolmel tasandil.

(8)

Esiteks, pankade rekapitaliseerimine EFTA riigi poolt ei tohiks nendele pankadele anda põhjendamatut konkurentsieelist teiste EMP liikmesriikide pankade ees. Teistest EMP liikmesriikidest pärit konkurentidega võrreldes märkimisväärselt madalamate intressidega juurdepääs kapitalile, kui sellele puudub pädev riskipõhine õigustus, võib oluliselt mõjutada panga konkurentsipositsiooni Euroopa laiemal ühtsel turul. Ühes EFTA riigis antav ulatuslik abi võiks esile kutsuda ka EMP liikmesriikide võidujooksu toetuste saamiseks ja tekitada raskusi nende EMP riikide majandusele, kes ei ole rekapitaliseerimiskavasid vastu võtnud. Võrdsete võimaluste säilitamiseks on vältimatu võtta omaks sidus ja kooskõlastatud lähenemisviis riiklike kapitalisüstide teostamisele ning rekapitaliseerimisega seonduvatele muudele tingimustele. Nimetatud valdkonnas võetud ühepoolsed ja kooskõlastamata meetmed võivad takistada ka jõupingutusi finantsstabiilsuse taastamiseks („EMPs ausa konkurentsi tagamine”).

(9)

Teiseks võivad rekapitaliseerimiskavad, mis on EFTA riigis kõigile pankadele kättesaadavad, ilma et abi saavaid panku nende riskiprofiili alusel piisavalt eristataks, anda põhjendamatu eelise raskustes ja nõrgemate tulemustega pankadele võrreldes pankadega, mis on põhimõtteliselt elujõulised ja paremate tulemustega. See moonutab konkurentsi turul, moonutab soodustusi, suurendab moraalset ohtu ja nõrgendab Euroopa pankade üldist konkurentsivõimet („Pankadevahelise ausa konkurentsi tagamine”).

(10)

Kolmandaks ei tohiks riiklik rekapitaliseerimine, eelkõige sellega seotud tulu, asetada panku, kellel puudub juurdepääs riiklikule rahastamisele, aga kes otsivad turul lisakapitali, märkimisväärselt vähem konkurentsivõimelisse olukorda. Riiklik kava, mis tõrjub kõrvale turupõhised tehingud, raskendab naasmist turu normaalse toimimise juurde („Turu normaalse toimimise juurde naasmise tagamine”).

(11)

Kõigil rekapitaliseerimisettepanekutel on kuhjuv konkurentsimõju igal nimetatud kolmel tasandil. Kõnealuste konkurentsiga seonduvate probleemide ja finantsstabiilsuse taastamise eesmärkide vahel tuleb leida aga tasakaal, mille raames tagatakse reaalmajandusele laenamine ja maksejõuetuse ohuga tegelemine. Teisest küljest peavad pankade kapitalile juurdepääsu tingimused olema piisavalt soodsad, et rekapitaliseerimine oleks piisavalt tõhus. Samuti peaksid kõigi rekapitaliseerimismeetmetega seotud tingimused tagama võrdsed võimalused ja pikas perspektiivis naasmise normaalsete turutingimuste juurde. Selleks et Euroopa pangandussektor väljuks kriisist konkurentsivõimelise ja tõhusana, peaks riigi sekkumine olema proportsionaalne ja ajutine ning see peaks toimuma viisil, mis innustab panku riigi kapitali tagastama niipea, kui turutingimused lubavad. Kapitalisüstide turupõhine hinnakujundus oleks parim kaitsemeede põhjendamatute erinevuste vastu kapitalisatsiooni tasemes ja sellise kapitali väärkasutamise vastu. Kõigil juhtudel peaks EFTA riik tagama, et pankade rekapitaliseerimine põhineb tegelikul vajadusel.

(12)

Tasakaal, mis tuleb saavutada finantsstabiilsuse ja konkurentsieesmärkide vahel, rõhutab põhimõtteliselt elujõuliste ja hästi toimivate pankade ning raskustes ja mitte nii hästi toimivate pankade eristamise tähtsust.

(13)

Nii kavade kujul kui ka üksikute pankade toetamisena aset leidvate rekapitaliseerimismeetmete hindamisel pöörab järelevalveamet seega erilist tähelepanu abisaajate riskiprofiilile (6). Põhimõtteliselt peaks kõrgema riskiprofiiliga pangad maksma rohkem. Mitmele pangale avatud rekapitaliseerimiskavade koostamisel peaksid EFTA riigid hoolikalt kaaluma sisenemiskriteeriume ja erinevate riskiprofiilidega pankade kohtlemist ning nende kohtlemist vastavalt eristama (vt 1. lisa). Arvestada tuleb nende pankade olukorda, mis on raskustes praeguste erakorraliste tingimuste tõttu, ehkki enne kriisi oleks neid käsitletud põhimõtteliselt elujõulistena.

(14)

Lisaks sellistele näitajatele nagu vastavus ametlikele likviidsusnõuetele ja tuleviku kapitaliadekvaatsus, mida kinnitavad riiklikud järelevalveasutused, peaksid näiteks kriisieelsed krediidiriski vahetusinstrumentide vahemikud ja reitingud olema hea alus erinevate pankade tulumäärade eristamiseks. Praegused vahemikud võivad samuti anda märku vältimatutest ohtudest, mis nõrgendavad mõnede pankade konkurentsipositsiooni, kui nad väljuvad üldistest kriisitingimustest. Kriisieelsed ja praegused vahemikud peaksid igal juhul andma märku koormast, mida põhjustavad väärtusetu vara ja/või panga ärimudeli nõrkus näiteks selliste tegurite tõttu nagu liigne sõltumine lühiajalisest rahastamisest või ebanormaalne finantsvõimendus.

(15)

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib osutuda vajalikuks nõustuda raskustes pankade lühikeses perspektiivis väiksema tuluga eeldusel ja tingimusel, et pikas perspektiivis võetakse neid toetava riikliku sekkumise kulusid arvesse ümberkorraldamisel, mis on vajalik elujõulisuse taastamiseks ja neile asendusmeetmetes antud toetuse konkurentsimõju arvestamiseks. Rahaliselt elujõulistel pankadel võib olla õigus rekapitaliseerimise suhteliselt madalatele sisenemismääradele ning vastavalt ka märkimisväärselt soodamatele riikliku toetuse pikaajalistele tingimustele eeldusel, et nad nõustuvad vahendite tagasimaksmise või ümberarvestamine tingimustega, et riigi sekkumine jääks endiselt ajutiseks ning säiliks finantsstabiilsuse taastamise/majandusele laenamise eesmärk ja et võetaks laiematel strateegilistel eesmärkidel arvesse vajadust vältida vahendite kuritarvitamist.

(16)

Euroopa Keskpanga nõukogu tegi oma 20. novembri 2008. aasta soovitustes ettepaneku kehtestada meetod euroala põhimõtteliselt elujõuliste finantsasutuste riiklike rekapitaliseerimismeetmete hinnakujundamise võrdlusaluste määramiseks. Nimetatud soovituste põhilised kaalutlused on käesolevas sissejuhatuses sätestatud põhimõtetega täielikus kooskõlas. Kooskõlas oma konkreetsete ülesannete ja vastutusaladega pani Euroopa Keskpank erilist rõhku rekapitaliseerimismeetmete tõhususele, et tugevdada finantsstabiilsust ja soodustada häirimatut krediidivoogu reaalmajandusse. Samas rõhutas keskpank turupõhise hinnakujunduse vajadust, sealhulgas üksikute abi saavate pankadega seotud konkreetseid riske ja konkureerivatele pankadele võrdsete võimaluste säilitamise vajadust.

(17)

Kuigi EFTA riigid ei osale Euroopa Keskpanga töös, tervitab järelevalveamet keskpanga soovitusi, milles tehakse ettepanek kapitalisüstide hinnakujunduse skeemi kehtestamiseks, mis põhineb abi saavate pankade (mis on põhimõtteliselt elujõulised pangad, kui ei võeta arvesse kõikumisi nende riskiprofiilis) tootluse vahemikul. Kõnealuse dokumendiga kavatsetakse laiendada suuniseid lisaks tulumääradele ka muudele tingimustele ja tingimustele, millistel pangad, mis ei ole põhimõtteliselt elujõulised, võivad saada juurdepääsu riiklikele vahenditele.

(18)

Lisaks, tunnistades, et praegused erandlikud turukursid ei kujuta endast mõistlikke võrdlusaluseid kapitali õige tulumäära kindlaksmääramiseks, on järelevalveamet seisukohal, et EFTA riikide võetavate rekapitaliseerimismeetmete puhul tuleks arvestada riski alahindamist kriisieelsel ajavahemikul. Ilma selleta võiks riiklik tulumäär anda abisaajatele põhjendamatu konkurentsieelise ning lõpuks tõrjuda erakapitali poolse rekapitaliseerimise kõrvale.

(19)

Hinnakujunduse vastavus turuhindadele on konkurentsimoonutuste piiramise parim tagatis (7). Sellest järeldub, et rekapitaliseerimiskava tuleks üles ehitada viisil, mis võtab arvesse iga panga turuolukorda, sealhulgas panga praegust riskiprofiili ja maksevõime taset, ning säilitab võrdsed võimalused, mitte andes praeguste turualternatiividega võrreldes liiga suuri toetusi. Lisaks peaksid hinnakujunduse tingimused innustama panku riigi kapitali tagastama niipea, kui kriis on läbi.

(20)

Nimetatud põhimõtted tähendavad rekapitaliseerimismeetmete järgmiste elementide hindamist: rekapitaliseerimise eesmärk, abi saava panga usaldusväärsus, tulumäär, stiimulid kava kasutamise lõpetamiseks, eelkõige seoses riigi kapitali asendamisega erainvestorite omaga, (8) et tagada riigi ajutine osalus pankade kapitalis, kaitsemeetmed abi kuritarvitamise ja konkurentsimoonutuste vastu ning rekapitaliseerimiskava mõju ja abisaajate olukorra hindamine korrapäraste aruannete või vajadusel ümberkorralduskavade teel.

(21)

Kui riigi kapitalisüstid toimuvad võrdsetel tingimustel erainvestorite märkimisväärse osalusega (30 % või rohkem), kiidab järelevalveamet heaks kokkuleppes sätestatud tulumäära (9). Arvestades sellise tehinguga kaasnevate konkurentsiprobleemide piiratust, välja arvatud juhul, kui tehingu tingimused mõjutavad erainvestorite stiimuleid märkimisväärselt, ei tundu põhimõtteliselt olevat mingit vajadust eelnevate konkurentsi kaitsemeetmete või kava kasutamise lõpetamise stiimulite järele.

(22)

Käesoleva kategooria pankade kohtlemise hindamisel paneb järelevalveamet märkimisväärset rõhku põhimõtteliselt elujõuliste ja muude pankade eristamisele, millel peatuti punktides 12–15.

(23)

Üldise tulumäära puhul tuleb piisaval määral arvesse võtta järgnevaid kaalutlusi:

(24)

Riigipoolselt rekapitaliseerimiselt teenitav tulu ei saa olla sama kõrge kui turu praegune tase (umbes 15 %), (12) sest see ei pruugi tingimata kajastada normaalseid turutingimusi (13). Sellest tulenevalt on järelevalveamet valmis heaks kiitma põhimõtteliselt elujõuliste pankade rekapitaliseerimise hinna tasemel, mis jääb praegustest turukurssidest allapoole, et teha pankadele selliste meetmete kasutamine soodsamaks ning seeläbi toetada finantsstabiilsuse taastamist ja reaalmajandusele laenamise tagamist.

(25)

Samas ei tohiks rekapitaliseerimisest riigile oodatav kogutulu olla liiga erinev praegustest turuhindadest, sest i) vältida tuleks kriisieelsel ajavahemikul ilmnenud riski alahindamist, ii) arvesse tuleb võtta ebakindlust seoses uue hinnatasakaalu ajastuse ja tasemega, iii) tagada tuleb kava kasutamise lõpetamise stiimulid ja iv) minimeerida tuleb konkurentsimoonutuste risk EMP riikide ning nende pankade vahel, kes teenivad praegu turul tulu ilma igasuguse riigiabita. Praegustest turuhindadest mitte üleliia lahknev tulumäär on äärmiselt oluline ka selleks, et vältida erasektori kaudu toimuva rekapitaliseerimise kõrvaletõrjumist ja hõlbustada normaalsete turutingimuste juurde naasmist.

(26)

Rekapitaliseerimise teatises (14) kirjeldas komisjon meetodeid, kuidas kindlaks määrata rekapitaliseerimise alammäär. Järelevalveamet kohaldab allpool kirjeldatud meetodeid sarnaselt, võttes arvesse tõsiasja, et EFTA riigid ei kuulu eurosüsteemi. Komisjon on seisukohal, et rekapitaliseerimise määra kindlaksmääramise pädeva meetodi leiab eurosüsteemi 20. novembri 2008. aasta soovitustest. Nimetatud meetodit kasutades arvutatud määrad kujutavad eurosüsteemi hinnangul endast põhimõtteliselt elujõuliste pankade rekapitaliseerimise nõutava nominaalse tulumäära asjakohast alust (alammäära). Nimetatud määra võib suurendada, et arvesse võtta vajadust soodustada riigi kapitali tagastamist (15). Komisjon on seisukohal, et sellised kohandused teenivad ka moonutusteta konkurentsi kaitsmise eesmärki.

(27)

Vastavalt Eurosüsteemi soovitustele võiks põhimõtteliselt elujõuliste pankade rekapitaliseerimisinstrumentide – eelisaktsiate ja muude hübriidinstrumentide valitsuse poolt nõutava tulumäära kindlaks määrata „hinnakoridori” alusel, mis on piiratud: i) allutatud laenude nõutava tulumääraga, mis kujutab endast alampiiri, ja ii) lihtaktsiate nõutava tulumääraga, mis kujutab endast ülempiiri. Nimetatud meetod hõlmab hinnakoridori arvutamist erinevate komponentide põhjal, mis peaksid arvesse võtma ka üksikute pankade (või sarnaste pankade kogumi) ja EFTA riikide erijooni. Komisjon on kindlaks määranud, et kasutades asjaomaste parameetrite (valitsuse võlakirjade tootlus, krediidiriski vahetusinstrumentide vahemik, aktsiate riskipreemia) keskmisi (keskmisi või mediaan-) väärtusi, on meetodi rakendamise tulemuseks koridor, kus allutatud laenudele sarnanevate omadustega eelisaktsiate keskmiseks nõutavaks tulumääraks on 7 % ja euroala pankadega seonduvate lihtaktsiate keskmiseks nõutavaks tulumääraks on 9,3 %. Sellisena kujutab nimetatud keskmise määra koridor endast soovituslikku vahemikku.

(28)

Järelevalveamet nõustub põhimõtteliselt elujõuliste pankade puhul eespool esitatud meetodil põhineva minimaalse tuluga. Nimetatud tulu on kohandatud individuaalse panga vajadustega erinevate parameetrite põhjal:

(29)

EFTA riigid võivad valida hinnakujundusviisi, mis võtab lisaks arvesse ka intressimäära tõstmise tingimusi või tagastamisklausleid. Hinnakujundusviis tuleks valida nii, et soodustades riigi poolt pankadele tehtavate kapitalisüstide varajast lõpetamist, ei tooks see kaasa kapitalikulu ulatuslikku kasvu.

(30)

Järelevalveamet kiidab heaks ka alternatiivsed hinnakujundusmeetodid tingimusel, et nende tulemused on kõrgemad kui eespool nimetatud meetodiga saadud.

(31)

Rekapitaliseerimismeetmed peavad hõlmama asjakohaseid stiimuleid riigi kapitali tagastamiseks, kui turg seda võimaldab (17). Lihtsaim viis anda pankadele stiimul alternatiivse kapitali otsimiseks on EFTA riigi poolse rekapitaliseerimise piisavalt kõrge tulumäära nõue. Sel põhjusel peab järelevalveamet kava kasutamise lõpetamise stimuleerimisel tavaliselt kasulikuks lisa liitmist kindlaks määratud alammäärale (18). Ajas kasvamist ja intressimäära tõstmise tingimusi hõlmav hinnakujundusstruktuur tugevdab nimetatud toetuse kasutamise lõpetamise stimuleerimise mehhanismi.

(32)

Kui EFTA riik eelistab nominaalset tulumäära mitte tõsta, võib ta kaaluda üldise tulumäära tõstmist ostuoptsioonide või muude tagastamisklauslite kaudu, või mehhanisme, mis stimuleerivad erakapitali osaluse suurendamist, ühendades näiteks dividendide maksmise kohustusliku riigile tagastamisega, kusjuures summa ajas kasvab.

(33)

EFTA riigid võivad riigi sekkumise ajutise iseloomu tagamiseks kaaluda ka piirava dividendipoliitika kasutamist. Piirav dividendipoliitika oleks kooskõlas reaalmajandusele laenamise kaitsmise ja abi saavate pankade kapitalibaasi tugevdamise eesmärkidega. Samas oleks oluline lubada dividendide maksmist juhul, kui see kujutab endast stiimulit uue erakapitali toomiseks põhimõtteliselt elujõulistesse pankadesse (19).

(34)

Järelevalveamet hindab kavandatavaid tagastamismehhanisme üksikjuhtumite kaupa. Üldiselt järgitakse põhimõtet, et mida ulatuslikum on rekapitaliseerimine ja mida riskantsem on abi saava panga riskiprofiil, seda vajalikumaks muutub konkreetse kava kasutamise lõpetamise mehhanismi kehtestamine. Tulu määra ja liigi kombinatsioon ning vajaduse korral ja asjakohases ulatuses piirav dividendipoliitika üheskoos peavad abi saavate pankade jaoks kujutama endast piisavat kava kasutamise lõpetamise stiimulit. Eelkõige on järelevalveamet seisukohal, et dividendide maksmise piiranguid ei ole vaja juhul, kui hinnakujunduse tase võtab õigesti arvesse panga riskiprofiili ning intressimäära tõstmise tingimused või nendega võrreldavad elemendid tagavad piisavad kava kasutamise lõpetamise stiimulid ja rekapitaliseerimine toimub piiratud ulatuses.

(35)

Finantsasutuste suuniste punktis 35 rõhutatakse vajadust kasutada rekapitaliseerimiskavade puhul ettevaatusabinõusid, millega välditakse abi kuritarvitamist ja konkurentsi kahjustamist. Finantsasutuste suuniste punkti 38 kohaselt ei tohi kapitalisüst olla suurem kui minimaalselt vajalik ega tohi abisaajal võimaldada ellu viia agressiivset äristrateegiat, mis oleks vastuolus rekapitaliseerimise põhiliste eesmärkidega (20).

(36)

Põhimõtteliselt, mida kõrgem on tulu, seda väiksem on vajadus kaitsemeetmete järele, sest hinnatase piirab konkurentsimoonutusi. Riigi poolt rekapitaliseeritavad pangad peaksid ka vältima rekapitaliseerimise reklaamimist ärieesmärkidel.

(37)

Kaitsemeetmed võivad osutuda vajalikuks riigiabist rahastatava agressiivse äritegevuse laiendamise vältimiseks. Ühinemised ja ülevõtmised võivad põhimõtteliselt kujutada endast väärtuslikku panust pangandussektori konsolideerimisse, et saavutada finantsturgude stabiliseerimise ja reaalmajandusse suunatud stabiilse krediidivoo tagamise eesmärgid. Et mitte anda riigi toetust mittesaavate konkurentide arvel eelist riigi toetust saavatele pankadele, tuleks ühinemised ja ülevõtmised üldiselt korraldada pakkumismenetlusena.

(38)

Käitumisega seotud kaitsemeetmete ulatuse kindlaksmääramisel hinnatakse proportsionaalsust, võetakse arvesse kõiki asjakohaseid tegureid ning eelkõige abi saava panga riskiprofiili. Kui väga madala riskiprofiiliga pankade puhul võib olla vaja vaid äärmiselt piiratud käitumisega seotud kaitsemeetmeid, siis kõrgema riskiprofiili puhul vajadus selliste kaitsemeetmete järele suureneb. Proportsionaalsuse hinnangut mõjutavad ka riigi kapitalisüsti suhteline suurus ja kapitaliga varustatuse saavutatud tase.

(39)

Kui EFTA riigid kasutavad rekapitaliseerimist reaalmajanduse rahastamise eesmärgil, peavad nad tagama, et abi aitab sellele tõhusalt kaasa. Sel eesmärgil peaksid nad kooskõlas riikliku õigusega siduma rekapitaliseerimisega tõhusad ja jõustatavad riiklikud kaitsemeetmed, mis tagavad, et süstitud kapitali kasutatakse reaalmajandusele laenamise toetamiseks.

(40)

Lisaks tuleks rekapitaliseerimine vastavalt finantsasutuste suunistele (21) korrapäraselt läbi vaadata. Kuus kuud pärast meetmete vastuvõtmist peaksid EFTA riigid esitama järelevalveametile aruande nende rakendamise kohta. Aruandes tuleb esitada täielik teave järgneva kohta:

(41)

Seoses läbivaatamisega hindab järelevalveamet muu hulgas vajadust käitumisega seotud kaitsemeetmete jätkamise järele. Sõltuvalt turutingimuste arengust võib järelevalveamet taotleda ka meetmetega kaasnevate kaitsemeetmete muutmist, et tagada abi piirdumine miinimumsumma ja -kestusega, mis on vajalik praegusest kriisist ülesaamiseks.

(42)

Järelevalveamet tuletab meelde, et kui pank, mida algselt peeti põhimõtteliselt elujõuliseks, satub raskustesse pärast rekapitaliseerimist, tuleb esitada nimetatud panga ümberkorralduskava.

(43)

Põhimõtteliselt mitteelujõuliste pankade rekapitaliseerimine peaks toimuma rangematel tingimustel.

(44)

Tulu puhul peaks eespool sätestatu põhjal põhimõtteliselt arvesse võtma abisaaja riskiprofiili ja tulu peaks olema kõrgem kui põhimõtteliselt elujõuliste pankade puhul (23). See ei piira järelevalveasutuste võimalust võtta ümberkorraldamise puhul vajaduse korral erakorralisi meetmeid. Kui hinda ei saa kindlaks määrata tasemel, mis vastab panga riskiprofiilile, peaks see siiski olema lähedane hinnale, mida nõutakse sarnaselt pangalt normaalsetel turutingimustel. Ilma et see piiraks finantsstabiilsuse tagamise vajadust, on riigi kapitali kasutamine nende pankade puhul aktsepteeritav üksnes tingimusel, et lõpetatakse panga tegevus või viiakse läbi põhjalik ja ulatuslik ümberkorraldamine, sealhulgas vajaduse korral juhtkonnavahetus ja juhtimistavade muutmine. Seetõttu tuleb nimetatud pankade puhul kuue kuu jooksul alates rekapitaliseerimisest esitada kas põhjalik ümberkorraldus- või likvideerimiskava. Vastavalt finantsasutuste suunistele hinnatakse sellist kava raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste alusel ja see peab sisaldama asendusmeetmeid.

(45)

Riigi kapitali tagastamiseni peaks päästmis- ja ümberkorraldamisetapis olevate raskustes pankade käitumisega seotud kaitsemeetmed olema põhimõtteliselt järgmised: piirav dividendipoliitika (sealhulgas dividendide maksmise keeld vähemalt ümberkorraldamisperioodil), juhtide töö tasustamise ja boonuste jaotamise piirangud, finantsstabiilsuse eesmärgiga kooskõlas oleva maksevõime suhtarvu kõrgema taseme taastamise ja hoidmise kohustus ning riigi kapitali tagastamise ajakava.

(46)

Järelevalveamet võtab arvesse seda, et rekapitaliseerimises osalemine on avatud kõigile konkreetse EFTA riigi pankadele või suurele osale neist ka vähem eristatud alusel ning see on suunatud aja jooksul piisava üldtootluse saavutamisele. Mõni EFTA riik võib näiteks administratiivsetel põhjustel kasutada lihtsamaid meetodeid. Ilma et see piiraks EFTA riikide võimalust lähtuda oma hinnakujunduses eespool esitatud meetodist, kiidab järelevalveamet heaks hinnakujundusmehhanismid, mis toovad kõigi skeemis osalevate pankade puhul kaasa oodatava aastase kogutootluse tasemel, mis on piisavalt kõrge, et sobida erinevatele pankadele ja pakkuda kava kasutamise lõpetamise stiimulit. See tase peaks üldjuhul olema fikseeritud kõrgemal punktis 27 nimetatud I taseme kapitaliinstrumentide ülempiirist (24). See võib vastavalt eespool kirjeldatule hõlmata madalamat alammäära ja vastavat intressimäära tõstmise tingimust ning muid eristavaid elemente ja kaitsemeetmeid (25).

(1)

26. novembril 2008 võttis Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) vastu teatise „Euroopa majanduse elavdamise kava” (edaspidi „majanduse elavdamise kava”), et tuua Euroopa välja valitsevast finantskriisist (1). Majanduse elavdamise kava tugineb kahele teineteist täiendavale põhimõttele. Esiteks lühiajalised meetmed nõudluse suurendamiseks, töökohtade päästmiseks ja usalduse taastamiseks ning teiseks nn arukas investeerimine, et saavutada suurem majanduskasv ja jätkusuutlik jõukus pikemas perspektiivis. Majanduse elavdamise kava kaudu tõhustatakse ja kiirendatakse Lissaboni strateegia raames toimuvaid reforme.

(2)

Seepärast on praegu vaja vältida riiklikku sekkumist, mis õõnestaks eesmärki anda vähem ja paremini suunatud riigiabi. Ometi on teatavate tingimuste korral vaja anda uut ajutist riigiabi.

(3)

EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”) on arvamusel, et vaja on kasutusele võtta uued instrumendid, mis võimaldaksid riigiabi eeskirju kohaldada võimalikult paindlikult, et kriisi lahendades säiliks aus konkurents ja välditaks põhjendamatuid konkurentsipiiranguid. Käesolevates suunistes esitatakse EFTA riikidele mitmete täiendavate ajutiste riigiabi andmise võimaluste üksikasjad.

(4)

Finantskriis on väga olulisel määral mõjutanud EMP pangandussektorit ja enneolematult võimsalt Islandit. Euroopa Ülemkogu on rõhutanud, et kuigi riiklik sekkumine tuleb otsustada riigi tasandil, tuleb seda teha kooskõlastatud raamistikus ja tuginedes mitmele ühenduse ühisele põhimõttele (2). Komisjon reageeris viivitamatult eri meetmete võtmisega, sealhulgas teatis „Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras” (3) ja mitmed otsused, millega lubatakse päästmisabi andmist finantsasutustele. Järelevalveamet on võtnud samaväärseid meetmeid (4).

(5)

Erasektori investeeringute, majanduskasvu ja töökohtade loomise eeltingimus on piisav ja taskukohane juurdepääs rahastamisele. EFTA riigid peavad kasutama oma mõju, mis kaasneb pangandussektorile antava olulise rahalise toetusega, tagamaks, et selline toetus ei parandaks mitte ainult pankade finantsolukorda, vaid majandust laiemalt. Seega peaks finantssektorile antav toetus olema hästi suunatud, et see tagaks pankade tavalise laenutegevuse jätkumise. Järelevalveamet võtab seda pankadele antava riigiabi läbivaatamisel arvesse.

(6)

Kuigi finantsturgude olukord näib paranevat, on finantskriisi mõju reaalmajandusele praegu täiesti tuntav. Suur langus mõjutab majandust laiemalt, sealhulgas kodumajapidamisi, ettevõtjaid ja töökohti. Finantsturgude kriisi tulemusena vähendavad pangad intensiivfinantseerimist ja muutuvad varasemate aastatega võrreldes riskikartlikumaks, muutes juurdepääsu laenurahale senisest keerulisemaks. Finantskriis võib esile kutsuda laenuraha piiramise, nõudluse vähenemise ja majanduslanguse.

(7)

Sellised probleemid ei pruugi mõjutada mitte ainult nõrku rahapuhvriteta ettevõtjaid, vaid ka elujõulisi ettevõtjaid, kel ei ole ootamatult kas piisavalt või üldse laenuraha. See kehtib eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd”) kohta, kelle juurdepääs rahastamisele on võrreldes suurettevõtjatega igal juhul tunduvalt keerulisem. Selline olukord ei pruugi lühikese ja keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul tõsiselt mõjutada mitte ainult paljude elujõuliste ettevõtjate ja nende töötajate majandusolukorda, vaid sel võib olla pikemaajalisem negatiivne mõju, sest EMP tulevased investeeringud, eelkõige need, mis on suunatud püsiva majanduskasvu ja Lissaboni strateegia muude eesmärkide saavutamiseks, võivad viibida või neist võidakse isegi loobuda.

(8)

Praeguses finantsolukorras võib EFTA riikidel tekkida kiusatus tegutseda iseseisvalt ja eelkõige toetada oma ettevõtjaid teistest rohkem. Varasematest kogemustest nähtub, et selline iseseisev tegutsemine ei saa olla tõhus ja võib tõsiselt kahjustada siseturgu. Arvestades täielikult praegust konkreetset majandusolukorda, on toetuse andmisel oluline tagada EMP ettevõtjate võrdsed võimalused ja vältida olukorda, kus EFTA riigid püüavad aina enam toetada oma ettevõtjaid, sest see ei oleks EMPd kui tervikut silmas pidades jätkusuutlik ja kahjustaks EMPd kui tervikut. Soovitud tulemuste saavutamiseks kasutatakse konkurentsipoliitikat.

(9)

Käesolevates suunistes esitatud ajutistel täiendavatel meetmetel on kaks eesmärki. Esiteks soovitakse panganduskriisist tulenevate erakorraliste ja ajutiste finantsprobleemide leevendamiseks taas suurendada pankade laenamist ettevõtjatele ja seega tagada neile pidev juurdepääs rahastamisele. Selles küsimus on VKEd erilise tähtsusega kogu EMP majandusele ja nende finantsolukorra paranemine avaldab positiivset mõju ka suurettevõtjatele, toetades seega pikaajalist üldist majanduskasvu ja ajakohastamist.

(10)

Teine eesmärk on ergutada ettevõtjaid jätkama investeerimist tulevikku, eelkõige püsiva majanduskasvu edendamisse. Kui praegune kriis peataks keskkonna valdkonnas saavutatud märkimisväärsed edusammud või annaks neile isegi tagasikäigu, võiksid sellel olla väga halvad tagajärjed. Seepärast on keskkonnaprojektidesse investeerivatele ettevõtjatele vaja anda ajutist toetust (mis võiks muu hulgas anda EMP tööstusele tehnoloogilise eelise), ühendades sel moel kiireloomulise ja vajaliku rahalise toetuse EMP pikaajaliste hüvedega.

(11)

Käesolevates suunistes tuletatakse esiteks meelde riikliku toetuse mitmeid võimalusi, mida EFTA riigid saavad kehtivate riigiabi eeskirjade alusel juba praegu kasutada, enne kui kehtestatakse täiendavad riigiabi meetmed, mida EFTA riigid võivad ajutiselt võtta, et leevendada teatud ettevõtjate praeguseid probleeme, mis on seotud juurdepääsuga rahastamisele, ning soodustada keskkonnaeesmärkide saavutamiseks tehtavaid investeeringuid.

(12)

Järelevalveamet on seisukohal, et kavandatud abivahendid on kõnealuste eesmärkide saavutamiseks kõige asjakohasemad.

(13)

Majanduse elavdamise kava võeti vastu praeguse majandusolukorra leevendamiseks. Arvestades praeguse kriisi ulatust, vajab ühendus piisavalt ulatuslikku ja selget kooskõlastatud lähenemisviisi, et taastada tarbijate ja ettevõtjate usaldus. See kehtib ka EFTA riikide olukorra parandamise kohta.

(14)

Majanduse elavdamise kava strateegilised eesmärgid on järgmised:

(15)

Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks on EFTA riikidel juba praegu mitmeid vahendeid, mille puhul ei ole tegemist riigiabiga. Näiteks võib teatud ettevõtjatel olla praegu suuremaid probleeme juurdepääsuga rahastamisele kui teistel, mistõttu on nende kasvuks ja ettenähtud investeeringuteks vajalik rahastamine viibinud või isegi nurjunud. Sel otstarbel võiksid EFTA riigid võtta mitmeid üldisi poliitikameetmeid, mida kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes oma territooriumil ja mis järelikult jäävad riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja ning mille eesmärk on ajutiselt lühikese ja keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul leevendada rahastamisega seotud probleeme. Näiteks võiks pikendada sotsiaalkindlustusmaksete ja muude samalaadsete maksete või isegi maksude maksetähtaegu või võtta töötajatele suunatud meetmeid. Kui sellised meetmed võetakse kõigi ettevõtjate suhtes, ei ole nende puhul üldiselt tegemist riigiabiga.

(16)

EFTA riigid võivad anda rahalist toetust ka otse tarbijatele, näiteks selleks, et nad loobuksid vanadest toodetest ja/või ostaksid keskkonnasäästlikke tooteid. Kui sellise abi andmisel ei arvestata toote päritolu, ei kujuta see endast riigiabi.

(17)

Lisaks võib nii VKEde kui ka suurettevõtjate võimalikult tõhusaks toetamiseks kasutada ühenduse üldisi programme, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1639/2006/EÜ (5) kehtestatud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007-2013) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ (6) sätestatud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm (2007–2013).

(18)

Viimaste aastate jooksul on järelevalveamet märkimisväärselt ajakohastanud riigiabi eeskirju, et julgustada EFTA riike suunama riiklikku toetust senisest paremini jätkusuutlikesse investeeringutesse, aidates sel viisil kaasa Lissaboni strateegia elluviimisele. Selles kontekstis pööratakse erilist tähelepanu VKEdele, millele antava riigiabi võimalusi on suurendatud. Lisaks on riigiabi eeskirju märkimisväärselt lihtsustatud ja ühtlustatud hiljuti vastuvõetud üldise grupierandi määrusega, (7) millega pakutakse EFTA riikidele väga paljusid abimeetmeid, millega kaasneb minimaalne halduskoormus. Praeguses majandusolukorras on olulise tähtsusega järgmised kehtivad riigiabi käsitlevad õigusaktid.

(19)

EMP lepinguga kohandatud vähese tähtsusega abi määruses (8) on täpsustatud, et ühele ettevõtjale kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul kuni 200 000 euro ulatuses antavate toetusmeetmete puhul ei ole tegemist riigiabiga asutamislepingu tähenduses. Samas määruses on ka sätestatud, et kui tagatis ei ole suurem kui 1,5 miljonit eurot, ei ületa see vähese tähtsusega abi piirmäära ja seega ei ole ka sellise tagatise puhul tegemist riigiabiga. Järelikult võivad EFTA riigid selliseid tagatisi anda ilma vastava abisumma arvutamise ja sellega kaasneva halduskoormuseta.

(20)

Eespool nimetatud üldise grupierandi määrus, millega on lihtsustatud riigiabi menetlust teatud oluliste abimeetmete puhul ja edendatud riigiabi ümbersuunamist EMP prioriteetsete eesmärkide saavutamisse, moodustab riigiabi eeskirjade olulise osa. Nii kõik varasemad grupierandid kui ka uued valdkonnad (innovatsioon, keskkond, suurettevõtjate teadus- ja arendustegevus, riskikapitalimeetmed VKEdele) on koondatud ühte õigusakti. Kõigi üldise grupierandi määruses käsitletud juhtumite puhul saavad EFTA riigid anda abi järelevalveametile ette teatamata. Seega sõltub menetluse kiirus ainult EFTA riikidest. Üldise grupierandi määrus on eriliselt oluline VKEde jaoks, sest sellega nähakse ette erieeskirjad, milles käsitletakse eranditult neile antavat investeerimisabi ja tööhõivealast abi. Lisaks on VKEdele kättesaadavad kõik 26 määruses käsitletud meedet, mis võimaldavad EFTA riikidel anda sellistele ettevõtjatele abi erinevates arenguetappides, toetades neid erinevates valdkondades alates juurdepääsust rahastamisele kuni teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni, koolituse, tööhõive ja keskkonnameetmeteni.

(21)

Uutes keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevates suunistes (9) on sätestatud, et EFTA riigid võivad muu hulgas anda riigiabi järgmiselt:

(22)

7. veebruaril 2007 võttis järelevalveamet vastu uued teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat riigiabi käsitlevad suunised. Suunised sisaldavad uusi, innovatsiooni käsitlevaid sätteid, mis on suunatud eelkõige VKEdele ning mis on kooskõlas abi parema suunamisega tööhõivesse ja majanduskasvu toetamisse, nagu see on sätestatud Lissaboni strateegias. Muu hulgas võivad EFTA riigid anda riigiabi järgmiselt:

(23)

Konkurentsivõime seisukohalt on ka koolitus olulise tähtsusega. Ülimalt tähtis on säilitada investeeringud koolitusse isegi ajal, kui töötuse määr suureneb, et arendada uusi oskusi. Uue üldise grupierandi määruse kohaselt võivad EFTA riigid anda nii üld- kui ka erikoolituse puhul abi ettevõtjatele kuni 80 % ulatuses abikõlblikest kuludest.

(24)

2008. aastal võttis järelevalveamet vastu uued suunised garantiidena antava riigiabi kohta, millega täpsustatakse, millistel tingimustel ei peeta riigi laenugarantiid riigiabiks. Suuniste kohaselt ei peeta garantiid riigiabiks eelkõige juhul, kui selle eest makstakse turuhinda. Lisaks garantiidena antava abi olemasolu või selle puudumisega seotud tingimuste täpsustamisele nähakse uutes suunistes esimest korda ette VKEde konkreetsed „safe-harbour” preemiad, millega tagatakse garantiide lihtsam, kuid turvaline kasutamine, et soodustada selliste ettevõtjate rahastamist.

(25)

Järelevalveamet võttis 25. oktoobril 2006 vastu uued suunised väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta. Suunistes keskendutakse innovatiivsetele ja kiiresti kasvavatele VKEdele, kes on ka Lissaboni strateegias kesksel kohal. Järelevalveamet kehtestas sihtrühma kuuluva VKE kohta uueks garantiipreemiate „safe-harbour” künniseks 1,5 miljonit eurot, mis on 50 % suurendamine. Järelevalveamet tunnistab, et allpool nimetatud künnist finantsturgudel reeglina puuduvad alternatiivsed rahastamisvahendid (st esineb turutõrge). Lisaks on ka riskikapitaliabi lisatud üldise grupierandi määrusesse.

(26)

Vastavalt alates 2007. aasta jaanuarist kohaldatavate regionaalabi suunistele aastateks 2007–2013 saavad EFTA riigid ebasoodsas olukorras olevates piirkondades anda investeerimisabi uue käitise rajamiseks, olemasoleva käitise laiendamiseks või toodangu mitmekesistamiseks uute toodete lisamisega.

(27)

Regionaalabi suunistega aastateks 2007–2013 kehtestatakse ka uus abivorm, et stimuleerida väikeettevõtjate käivitamist ja esmast arengut abi saavas piirkonnas.

(28)

Kehtivate suuniste kohaselt raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta saavad EFTA riigid abi anda ettevõtjatele, kes vajavad riigi toetust. Sel eesmärgil võivad EFTA riigid teatada päästmis- ja/või ümberkorraldamisabi kavadest, mis on suunatud VKEdele.

(29)

Vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile b võib järelevalveamet lugeda abi kokkusobivaks EMP lepingu toimimisega, kui seda antakse „tõsise häire kõrvaldamiseks mõne EFTA riigi majanduses”. Kõnealune säte on identne EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga b, millega seoses on Esimese Astme Kohus teinud otsuse, et selline häire peab mõjutama asjaomase liikmesriigi majandust tervikuna ning mitte üksnes ühte selle piirkonda või mõnda selle territooriumi osa. See on kooskõlas ka vajadusega anda range tõlgendus sellisele erandisättele nagu EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkt b (10).

(30)

Kõnealust ranget tõlgendamist on komisjon oma otsuste tegemisel pidevalt kohaldanud (11). Järelevalveamet on samuti kohaldanud EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b ranget tõlgendamist (12).

(31)

Kõnealuses kontekstis leiab järelevalveamet, et lisaks finantssüsteemi erakorralisele toetamisele tuleb käesoleva ülemaailmse kriisi puhul teha ka erakorralisi otsuseid poliitilisel tasandil.

(32)

Praegune kriis mõjutab eri moel ja määral kõiki EFTA riike ning on tõenäoline, et töötus suureneb, nõudlus väheneb ning riikide rahandusolukord halveneb veelgi.

(33)

Arvestades praeguse finantskriisi tõsidust ja selle mõju EFTA riikide majandusele üldiselt, leiab järelevalveamet, et teatavat liiki riigiabi on nende raskuste leevendamiseks piiratud ajavahemikul õigustatud ning seda võib EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b alusel pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks.

(34)

EMP lepinguga kohandatud vähese tähtsusega abi määruse artiklis 2 on sätestatud (13):

„Kui abimeetmed vastavad käesoleva artikli lõigete 2–5 tingimustele, ei loeta neid EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ja seetõttu vabastatakse nad järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 2 kohasest teatamiskohustusest.

Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Ühele maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 100 000 eurot. Need ülemmäärad kehtivad sõltumata vähese tähtsusega abi liigist ja eesmärgist ning sellest, kas EFTA riigi antud abi on täielikult või osaliselt rahastatud ühenduse vahenditest. Kõnealune ajavahemik määratakse kindlaks osutades ettevõtjate kasutatavatele eelarveaastatele asjaomases EFTA riigis.”

(35)

Finantskriis ei mõjuta mitte ainult struktuurselt nõrku ettevõtjaid, vaid ka ettevõtjaid, kellel ei ole ootamatult kas piisavalt või üldse laenuraha. Selliste ettevõtjate finantsolukorra paranemine avaldab positiivset mõju kogu EMP majandusele.

(36)

Arvestades praegust majandusolukorda, peetakse seega vajalikuks ajutiselt lubada anda piiratud summas abi, mis kuulub EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamisalasse, sest ületab vähese tähtsusega abi määruses sätestatud piirmäära.

(37)

Järelevalveamet peab sellist riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b alusel EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks, kui järgmised tingimused on täidetud:

(38)

Garantiidena antavat riigiabi käsitlevate suuniste eesmärk on anda EFTA riikidele üksikasjalikud juhised põhimõtete kohta, millele järelevalveamet kavatseb rajada oma tõlgenduse EMP lepingu artiklitest 61 ja 62 ning nende kohaldamisest riigigarantiide suhtes. Suunistega täpsustatakse eelkõige tingimusi, mille kohaselt võidakse otsustada, et tegemist ei ole riigiabiga. Suunistes ei anta vastavuskriteeriume garantiide hindamiseks.

(39)

Et toetada juurdepääsu rahastamisele ja vähendada pankade soovimatust võtta praegu suuri riske, võiksid subsideeritud laenugarantiid piiratud ajavahemikul pakkuda asjakohast ja õigesti suunatud lahendust, mis lihtsustaks ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele.

(40)

Järelevalveamet peab sellist riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b alusel EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks, kui on täidetud järgmised tingimused:

(41)

Viite- ja diskontomäärasid käsitlevates suunistes on sätestatud viitemäärade kindlaksmääramise meetod, mis põhineb ühe aasta pankadevahelisel laenuintressil (inter-bank offered rate – IBOR), millele lisandub sõltuvalt ettevõtja krediidivõimest ja tagatise suurusest 60–1 000 baaspunktini ulatuv marginaal. Juhul kui EFTA riik kõnealust meetodit kohaldab, ei hõlma intressimäär riigiabi.

(42)

Praeguses turuolukorras võib ettevõtjatel olla rahastamisega probleeme. Seepärast on järelevalveamet nõus, kui riigi või eralaene antakse intressimääraga, mis on vähemalt võrdne keskpanga üleööintressi määraga, millele lisatakse preemia, mis on võrdne üheaastase keskmise pankadevahelise määra ja ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 30. juunini 2008 kehtinud keskpanga üleööintressi keskmise määra vahega, millele omakorda lisatakse laenusaaja riskiprofiilile vastav krediidiriski garantiipreemia, nagu on ette nähtud järelevalveameti viite- ja diskontomäärasid käsitlevates suunistes.

(43)

Kõnealuse intressimäära ja järelevalveameti viite- ja diskontomäärasid käsitlevates suunistes määratletud viitemäära vahes sisalduvat abielementi peetakse EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b alusel EMP lepingu toimimisega ajutiselt kooskõlas olevaks, kui täidetud on järgmised tingimused:

(44)

Viite- ja diskontomäärasid käsitlevates suunistes on sätestatud viitemäärade kindlaksmääramise meetod, mis põhineb ühe aasta pankadevahelisel laenuintressil (inter-bank offered rate – IBOR), millele lisandub sõltuvalt ettevõtja krediidivõimest ja tagatise suurusest 60–1 000 baaspunktini ulatuv marginaal. Juhul kui EFTA riik kõnealust meetodit kohaldab, ei hõlma intressimäär riigiabi.

(45)

Praeguse finantskriisi tõttu on ettevõtjatel ka raskem leida juurdepääsu rahalistele vahenditele, mille abil toota keskkonnasõbralikumaid tooteid. Garantiidena antav abi ei pruugi olla piisav, et rahastada kulukaid keskkonnakaitset suurendavaid projekte, mille jaoks on vaja kohandada varasemaid või veel jõustumata uusi normatiive või tegutseda normatiivide üleselt.

(46)

Järelevalveamet leiab, et keskkonnaalaste eesmärkide saavutamine peaks vaatamata finantskriisile jääma esmatähtsaks. Keskkonnasõbralikumate, sealhulgas energiatõhusate toodete tootmine on EMP ühistes huvides ja finantskriis ei tohiks saada takistuseks selle eesmärgi saavutamisele.

(47)

Seepärast võiksid täiendavad meetmed subsideeritud laenude näol aidata kaasa keskkonnahoidlike toodete tootmisele. Subsideeritud laenud võivad siiski põhjustada suuri konkurentsimoonutusi ning seega tuleks neid anda üksnes eriolukordades ja sihtotstarbelisteks investeeringuteks.

(48)

Järelevalveamet leiab, et piiratud ajavahemikuks tuleks EFTA riikidele pakkuda võimalust anda abi intressimäärade vähendamise vormis.

(49)

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b alusel peab järelevalveamet EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks kõigile järgmistele tingimustele vastavate investeerimislaenude intressitoetust:

(50)

Suunistes väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta on sätestatud tingimused, mille kohaselt riskikapitaliinvesteeringutele antavat riigiabi võib pidada vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõikele 3 EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks.

(51)

Tuginedes väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antavat riigiabi käsitlevate suuniste kohaldamisel saadud kogemustele, on järelevalveamet seisukohal, et ühenduses ei esine üldist riskikapitali pakkumisega seotud turutõrget. Siiski esineb ettevõtjate teatavates arenguetappides tehtavate teatavate investeeringuliikide puhul turul puudujääke, mis tulenevad riskikapitali pakkumise ja nõudluse mittevastavusest, ning seda võib üldiselt kirjeldada kui omakapitali puudujääki.

(52)

Kõnealuste suuniste punktis 4.3. on sätestatud, et kui osamaksed ei ületa 1,5 miljonit eurot sihtrühma kuuluva VKE kohta 12-kuulise ajavahemiku jooksul, on teatavatel tingimustel turutõrgetega juba arvestatud ning EFTA riik ei pea neid tõendama.

(53)

Samade suuniste punkti 5.1. alapunktis a märgitakse, et „järelevalveamet on teadlik riskikapitalituru pidevast kõikumisest ning aeg-ajalt esinevast omakapitali puudujäägist, samuti ka sellest, et turutõrked mõjutavad ettevõtteid erinevalt, sõltuvalt ettevõtte suurusest, arenguetapist ja majandussektorist, kus ta tegutseb. Seetõttu on järelevalveamet valmis kaaluma riskikapitalimeetmete EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks tunnistamist osainvesteeringute korral, mis ületavad künnise 1,5 miljonit eurot ettevõtte kohta aastas tingimusel, et esitatakse vajalikud tõendid turutõrke olemasolu kohta.”

(54)

Finantsturgude heitlikkus on avaldanud negatiivset mõju riskikapitaliturule VKEde aastase kasvu osas, muutes riskikapitali vähem kättesaadavaks. Et riskikapitaliga seotud riskide tajumine on võimaliku tootlikkuse madalatest ootustest tuleneva ebakindluse tõttu praegu märkimisväärselt suurenenud, püüavad investorid praegu investeerida kindlamat liiki varadesse, mida on võrreldes riskikapitaliinvesteeringutega seotud varadega lihtsam hinnata. Ka riskikapitaliinvesteeringute vähene likviidsus on osutunud investoritele takistuseks. On tõendeid, et sellest tulenev piiratud likviidsus on praeguses turuolukorras suurendanud VKEde omakapitali puudujääki. Seega on peetud asjakohaseks ajutiselt suurendada riskikapitaliinvesteeringute „safe-harbour” künnist, et vähendada suurenenud omakapitali puudujääki, ja ajutiselt vähendada erainvestori minimaalset osalust 30 %-ni ka meetmete puhul, mis on suunatud abi mitte saavates piirkondades asuvatele VKEdele.

(55)

Vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile b kohandatakse väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antavat riigiabi käsitlevates suunistes sätestatud teatavaid ülemmäärasid kuni 31. detsembrini 2010 järgmiselt:

(56)

Käesolevates suunistes sätestatud abi ülemmäära kohaldatakse olenemata sellest, kas abi saavat projekti toetatakse täies ulatuses riigi vahenditest või seda rahastab osaliselt ühendus.

(57)

Käesolevate suunistega ettenähtud ajutisi abimeetmeid ei tohi samade abikõlblike kulude katmiseks kumuleerida vähese tähtsusega abi määruse kohaldamisalasse jääva abiga. Kui ettevõtja on enne kõnealuse ajutise raamistiku jõustumist juba saanud vähese tähtsusega abi, ei tohi käesolevate suuniste punkti 4.2. kohaste meetmete raames saadud abi ja vähese tähtsusega abi kogusumma ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2010 ületada 500 000 eurot. Alates 1. jaanuarist 2008 saadud vähese tähtsusega abi tuleb maha arvata sellise ühisturuga kokkusobiva abi summast, mida antakse samal eesmärgil punktide 4.3, 4.4, 4.5 või 4.6 kohaselt.

(58)

Ajutisi abimeetmeid tohib kumuleerida muu kokkusobiva abiga või muude ühenduse rahastamisvormidega, tingimusel et asjaomastes suunistes või grupierandi määrustes sätestatud abi maksimaalsest osatähtsusest peetakse kinni.

(59)

Lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suunistes on sätestatud, et turukõlblikke riske ei saa katta EFTA riigi poolt tagatavatest ekspordikrediidikindlustustest. Turukõlblikud riskid on avalik-õiguslike ja eraõiguslike võlgnike kaubanduslikud ja poliitilised riskid kõnealuste suuniste lisas loetletud riikides ja riskiperioodi pikkusega kuni kaks aastat. Turukõlblike riskidena käsitatakse riske, mis hõlmavad võlgnikke, kes asuvad ELi liikmesriikides, EFTA riikides või kuues muus OECD liikmesriigis.

(60)

Järelevalveamet leiab, et praeguse finantskriisi tulemusena ei esine kindlustuse või edasikindlustuse probleeme küll mitte igas EFTA riigis, kuid ei saa välistada, et teatavates riikides võivad turukõlblikud riskid ajutiselt katmata jääda.

(61)

Kõnealuste suuniste punkti 4 alapunktides 9–13 on sätestatud, et

„sellistel asjaoludel võib avalik-õiguslik või riigi toetust saav ekspordikrediidikindlustuse andja, kes kindlustab turukõlbmatuid riske riigi nimel või riigi tagatisega, kindlustada kõnesolevaid ajutiselt turukõlbmatuid riske. Kindlustusandja peaks võimaluse korral ühtlustama oma selliste riskide kindlustusmaksete määrad nendega, mille eraõiguslikud ekspordikrediidikindlustuse andjad on mujal kehtestanud kõnealuse riskiliigi suhtes.

EFTA riik, kes kavatseb kohaldada kõnesolevat vabastusklauslit, peab teatama EFTA järelevalveametile viivitamata oma otsuse eelnõust. Teatis peaks sisaldama turuaruannet, millest nähtub, et riskidel puudub kate eraõiguslikul kindlustusturul, kusjuures kaks suurt tuntud rahvusvahelist eraõiguslikku ekspordikrediidikindlustuse andjat ja siseriiklik krediidikindlustuse andja esitavad sellekohased tõendid, põhjendades sellega vabastusklausli kasutamist. Teise võimalusena võib riskikatte puudumist eraõiguslikul kindlustusturul tõendada sellise sõltumatu konsultandi turuaruanne, keda järelevalveamet peab usaldusväärseks ja erapooletuks. Lisaks peaks see sisaldama nende tingimuste kirjeldust, mida avalik-õiguslik või riigi toetust saav ekspordikrediidikindlustuse andja soovib kohaldada kõnealuste riskide suhtes.

Järelevalveamet kontrollib kahe kuu jooksul pärast sellise teatise saamist, kas vabastusklausli kasutamine vastab eespool nimetatud tingimustele ja on kooskõlas EMP lepinguga.

Kui järelevalveamet leiab, et vabastusklausli kasutamise tingimused on täidetud, kehtib vastavust käsitlev otsus kaks aastat alates otsuse kuupäevast, tingimusel et vabastusklausli kasutamist õigustavad turutingimused ei muutu kõnealuse ajavahemiku jooksul.

Peale selle võib järelevalveamet, konsulteerides teiste EFTA riikidega, läbi vaadata vabastusklausli kasutamise tingimused; samuti võib ta otsustada vabastusklausli kohaldamine lõpetada või asendada see muu asjakohase süsteemiga.”

(62)

Kõnealused sätted, mida kohaldatakse nii suurettevõtjate kui ka VKEde suhtes, on praeguses majandusolukorras asjakohased juhul, kui EFTA riik leiab, et teatavatel turukõlblikel krediidiriskidel ja/või teatavatel riskikaitse ostjatel puudub kate eraõiguslikul kindlustusturul.

(63)

Et sellises olukorras EFTA riigi jaoks menetlust kiirendada, leiab järelevalveamet, et kuni 31. detsembrini 2010 võivad EFTA riigid näidata turu toimimise puudusi, esitades piisavad tõendid riskikatte puudumise kohta eraõiguslikul kindlustusturul. Vabastusklausli kasutamist peetakse õigustatuks, kui:

(64)

Järelevalveamet tagab tihedas koostöös asjaomaste EFTA riikidega vabastusklausli kohaldamist käsitlevate otsuste kiire vastuvõtmise.

(65)

Käesolevates suunistes osutatud riigiabi meetmetest tuleb teatada järelevalveametile. Lisaks käesolevates suunistes esitatud peamistele meetmetele võtab järelevalveamet kohustuse tagada käesolevate suuniste alusel praeguse kriisiga seotud abimeetmete kiire lubamise, kui asjaomased EFTA riigid teevad tihedat koostööd ja annavad täielikku teavet.

(66)

Nimetatud kohustus lisandub käimasolevale protsessile, mille raames koostab komisjon praegu mitmeid parandusi riigiabi üldisesse menetluskorda, et võimaldada eelkõige kiiremat ja tõhusamat otsustusprotsessi tihedas koostöös liikmesriikidega. Kõnealune üldine lihtsustamispakett peaks eelkõige järgima komisjoni ja liikmesriikide ühiselt võetud kohustusi muuta riigiabi uurimismenetlus igas etapis senisest sujuvamaks ja prognoositavamaks ning võimaldama üheselt mõistetavate juhtumite senisest kiiremat heakskiitmist.

(67)

Vastavalt 14. juuli 2004. aasta otsusele nr 195/04/COL järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklis 27 nimetatud rakendussätete kohta, milles on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 kohaldamise kohta, esitavad EFTA riigid järelevalveametile iga-aastase aruande.

(68)

31. juuliks 2009 peavad EFTA riigid järelevalveametile esitama loetelu kavadest, mis on kehtestatud käesolevate suuniste alusel.

(69)

EFTA riigid peavad tagama, et üksikasjalik dokumentatsioon kõikide käesolevate suuniste alusel antud abimeetmete kohta säilitataks. Dokumentatsiooni, mis peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kontrollida vajalike tingimuste arvestamist, tuleb säilitada kümme aastat ja esitada taotluse korral järelevalveametile. EFTA riikidel peab eelkõige olema teave, mis kinnitaks, et punktide 4.2–4.5 kohase abi saajad ei olnud 1. juuli 2008. aasta seisuga raskustes olevad ettevõtjad.

(70)

Lisaks sellele peavad EFTA riigid 31. detsembriks 2009 esitama järelevalveametile aruande käesolevate suuniste alusel võetud meetmetest. Aruanded peavad eelkõige sisaldama üksikasju, mis osutavad vajadusele, et järelvalveamet säilitaks käesolevates suunistes käsitletud meetmed pärast 31. detsembrit 2009, ja üksikasjalikku teavet selle kohta, millist kasu on subsideeritud laenud keskkonnale toonud. EFTA riigid peavad ka iga aasta 31. oktoobriks esitama teabe iga järgneva aasta kohta, mil käesolevaid suuniseid kohaldatakse.

(71)

Järelevalveamet võib paluda täiendavat teavet antud abi kohta, et kontrollida, kas on järgitud tingimusi, mis on sätestatud järelevalveameti otsuses abimeetme heakskiitmise kohta.

(72)

Järelevalveamet kohaldab käesolevaid suuniseid alates nende vastuvõtmise kuupäevast. Käesolevad suunised on koostatud lähtuvalt praegustest erakorralistest ja ajutistest finantsprobleemidest seoses panganduskriisiga ja neid ei kohaldata pärast 31. detsembrit 2010. Pärast EFTA riikidega konsulteerimist võib järelevalveamet suunised enne kõnealust kuupäeva läbi vaadata tähtsatel konkurentsi- või majanduspoliitikaga seotud kaalutlustel. Järelevalveamet võib ka esitada täiendavaid selgitusi seoses oma lähenemisviisiga konkreetsetele küsimustele, kui see võib osutuda kasulikuks.

(73)

Järelevalveamet kohaldab käesolevaid suuniseid kõikide teatatud riskikapitalimeetmete suhtes, mille kohta ta peab tegema otsuse pärast käesolevate suuniste vastuvõtmist, isegi juhul, kui meetmetest teatati enne käesolevate suuniste vastuvõtmist.

(74)

Kooskõlas suunistega kohaldatavate eeskirjade kohaldamise kohta õigusvastase riigiabi hindamiseks kohaldab järelevalveamet abi korral, millest ei ole teatatud,

(75)

Tihedas koostöös asjaomaste EFTA riikidega tagab järelevalveamet, et otsused võetakse vastu kiiresti pärast käesolevas dokumendis käsitletud meetmete kohta esitatud täieliku teatise saamist. EFTA riigid peavad teavitama järelevalveametit oma kavatsustest ja vastavate meetmete võtmise kavadest nii varakult ja täielikult kui võimalik.

(76)

Järelevalveamet tuletab meelde, et menetluse mis tahes täiustamine sõltub täielikult selgete ja täielike teatiste esitamisest.