1.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 167/39

(1)

18. novembril 2005 võeti Itaalias vastu dekreet, mille alusel nähti ette garantii vormis päästmisabi andmine äriühingule Ixfin SpA (edaspidi „Ixfin”). 23. veebruaril 2006 teatasid Itaalia ametiasutused kõnealusest abist, mille komisjon registreeris algselt numbri all N 127/2006. Kui tehti kindlaks, et abi oli antud juba alates 2005. aasta detsembrist, rikkudes seejuures sätteid, millega keelatakse anda riigiabi enne sellest teatamist, registreeriti juhtum numbri all NN 13/2006.

(2)

Komisjon taotles 5. aprilli 2006. aasta kirjas täiendavat teavet, mille Itaalia esitas 29. mail 2006. aastal registreeritud kirjaga. Kohtumine Itaalia ametiasutustega toimus 9. juunil 2006 ja sel kohtumisel teatas Itaalia komisjonile oma kavatsusest esitada ümberkorralduskava.

(3)

13. juunil 2006. aastal registreeritud kirjas teatas Itaalia komisjonile, et Ixfin oli palunud suurendada abisummat kuni 17,3 miljoni euroni ja et Itaalia ametiasutused olid andnud selleks esialgse nõusoleku, mille lõplik kinnitamine sõltus siiski komisjoni positiivsest otsusest. Komisjon küsis 19. juuni 2006. aasta kirjas täiendavat teavet, mille Itaalia esitas 26. juunil 2006 registreeritud kirjas.

(4)

5. juulil 2006 saatis komisjon meeldetuletuse lubatud ümberkorralduskava saatmise kohta.

(5)

Itaalia esitas täiendava teabe 9. augustil 2006. aastal registreeritud kirjaga ja kinnitas, et Napoli kohus (edaspidi „kohus”) oli 5. juulil 2006 kuulutanud välja äriühingu Ixfin pankroti. 29. novembril 2006 küsis komisjon täiendavat teavet, mille Itaalia osaliselt esitas 7. detsembri 2006. aasta kirjaga. 22. detsembril 2006 saatis komisjon Itaaliale meeldetuletuse, milles ta palus esitada puuduva teabe ja täpsustas, millist teavet oleks vaja. Komisjon küsis, kas maksejõuetusmenetluse lõpus võidakse ette näha äriühingu likvideerimine, mille käigus lõpetatakse kogu äritegevus, või on äriühingul võimalus äritegevust mingil viisil jätkata, näiteks pärast äriühingu müüki tegevuse jätkuvuse põhimõttel.

(6)

Itaalia vastas 14. märtsi 2007. aasta kirjaga, milles kinnitas äriühingu Ixfin kogu tegevuse lõpetamist. Samas kirjas Itaalia siiski lisas, et praegu ei ole võimalik hinnata, kas äriühingu äritegevust võidakse jätkata, sest asjaomase teabe kogumine on keeruline. 14. juunil 2007 palus komisjon Itaaliat, et see annaks talle teavet maksejõuetusmenetluses võetavate edasiste meetmete kohta, ja täpsustas, millist teavet peetakse eriti oluliseks.

(7)

2007. aasta oktoobris sai komisjon ajakirjandusest teada äriühingu Ixfin võimalikust ümberkorraldusabist.

(8)

11. detsembril 2007 võttis komisjon vastu otsuse ametliku uurimismenetluse algatamise kohta (2) (edaspidi „algatusotsus”), saatis Itaalia ametiasutustele mitme küsimusega teabenõude, millele tuli vastata ühe kuu jooksul, ning kutsus kolmandaid isikuid üles esitama märkusi. 7. jaanuaril 2008 palus Itaalia algatusotsusele märkuste esitamise tähtaega pikendada. Samal päeval pikendati tähtaega 12. veebruarini 2008. Itaalia esitas 15. jaanuari, 12. märtsi ja 25. märtsi 2008. aasta e-kirjaga ainult osa teavet.

(9)

25. märtsil 2008 sai komisjon kõnealuses maksejõuetusmenetluses määratud erakorraliselt haldurilt (edaspidi „haldur”) kui kolmandalt isikult märkused, mis edastati 18. aprillil 2008 koos teabenõudega Itaaliale. Itaalia vastas nimetatud teabenõudele ja esitas oma märkused kolmanda isiku seisukohtade kohta 24. aprillil 2008.

(10)

20. oktoobril 2008 küsis komisjon täiendavat teavet, mille Itaalia esitas 30. oktoobri 2008. aasta kirjaga. Itaalia ametiasutused edastasid komisjoni teabenõude haldurile, kes esitas täiendava teabe 18. novembril 2008.

(11)

Ixfin on suurettevõtja, kes asub Campania maapiirkonnas Marcianises (Caserta).

(12)

Ixfin on Itaalia äriühing, kes tegutseb alltöövõtjana tootmissektoris (trükkplaatide ja muude elektroonikatoodete tootmine ja monteerimine) ning kõnekeskuste ja logistika valdkonnas.

(13)

Kuni 1999. aastani oli Ixfin kontserni Olivetti Group tütarettevõtja ja tema toodangut müüdi Olivetti kaubamärgi all. 1999. aastal otsustas Olivetti kogu oma tootmistegevuse võõrandada ja Ixfin müüdi äriühingule Finmek SpA.

(14)

Alates 2003. aastast on äriühingu Ixfin üle valitsev mõju äriühingul Maxfin Srl, kelle üle on valitsev mõju äriühingul Pufin Srl, kes tegutseb äriteenuste valdkonnas (äri-, haldus- ja logistikateenused) ning on kontserni Pufin Group emaettevõtja, kuuludes Pugliese perekonnale.

(15)

Äriühingul Ixfin on otseselt ja kaudselt valitsev mõju nelja äriühingu üle, nimelt äriühingute Nicofin Srl (99 %), Uni.com Partecipazioni Srl (100 %), Uni.com S.p.A. (100 %) ja Uni.com Ricerche Srl (100 %) üle.

(16)

Äriühingu Ixfin probleemide põhjuseks on muu hulgas asjaolu, et ta tegutses eelkõige kolmandate isikute alltöövõtjana ja sõltus seega nende tellimustest. Viimase kümne aasta jooksul on elektroonikaturg olnud üldises kriisis ja sellest ülesaamiseks on sellel turul tegutsevad äriühingud kas suurendanud mastaabisäästu abil tõhusust või suunanud tootmise ümber väiksema tööjõukuluga riikidesse.

(17)

Esimeste suurte raskuste ilmnemisel müüdi Ixfin 2004. aasta märtsis investorile, kes oli valmis äriühingu tegevuse taaskäivitamiseks andma vajalikke vahendeid. Investori kava siiski ei rakendatud ja selle tulemusena tekkisid 2004. aasta septembris äriühingul likviidsusprobleemid. 2004. aasta detsembris müüdi äriühing täiendava 20 miljoni euro suuruse kahjumiga tagasi kontsernile Pufin Group. Tehingu hind oli üksnes sümboolne. 2004. aasta detsembris lõpetas äriühing oma tegevuse.

(18)

Äriühingu Ixfin finantsseisund abi andmise ajal on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 1

(19)

18. novembril 2005 võttis majandusarengu ministeerium (edaspidi „ministeerium”) vastu dekreedi, mille alusel nähti ette garantii vormis päästmisabi andmine äriühingule Ixfin. Garantii rahastamiseks kavatseti kasutada vahendeid, mis tehti kättesaadavaks 14. märtsi 2005. aasta dekreet-seadusega nr 35 (decreto competitività), (5) mida on muudetud 14. mai 2005. aasta seaduse nr 80 (6) artikliga 11 ja selgitatud ministeeriumidevahelise majandusliku planeerimise komitee (Comitato Interministeriale per la Programmazione Economica) 29. juuni 2005. aasta otsusega nr 101. Nimetatud otsuses on kindlaks määratud, et kõnealust abi tohib anda ainult garantii vormis ja eesmärgiga päästa raskustes olev äriühing.

(20)

Garantii anti pangalt BancApulia (edaspidi „pank”) saadavale 15 miljoni euro suurusele laenule, mille esialgne intressimäär oli kolme kuu Euribor pluss 1,25 protsendipunkti, st 3,591 %. Laenu kestus oli kuus kuud alates 30. detsembrist 2005.

(21)

Abi kasutati peamiselt äriühingu teatavate võlgade katmiseks. Itaalia väitis, et selliste maksete tegemine oli hädavajalik, sest mõned võlausaldajad olid oma nõuete täitmiseks juba algatanud kohtumenetluse.

(22)

Lisaks teatasid Itaalia ametiasutused komisjonile, et Ixfin oli palunud garantiiga tagatud summat suurendada 17,3 miljoni euroni.

(23)

5. juulil 2006 kuulutati ametlikult välja äriühingu Ixfin pankrot ja algatati likvideerimismenetlus (procedura fallimentare) (7).

(24)

2007. aasta märtsis palus ministeerium, kes oli oma nõude pankrotimenetluses registreerinud, asjaomasel kohtul muuta likvideerimismenetlus erakorraliseks kohtu hallatavaks pankrotimenetluseks (amministrazione straordinaria), (8) mis lõpule viimise korral võimaldaks asjaomasel äriühingul oma tegevust jätkata. Selline meede on ette nähtud 8. juuli 1999. aasta dekreet-seadusega nr 270.

(25)

Enne ametliku uurimismenetluse algatamist sai komisjon ajakirjandusest teada, et äriühingu Ixfin suhtes võidakse kasutada erakorralist pankrotimenetlust tänu ühiste kavatsuste protokollile, mis hõlmab tööstuse taastamist Caserta piirkonnas (Protocollo d’intesa per la reindustrializzazione della Provincia di Caserta). Sellele protokollile on alla kirjutanud Itaalia institutsioonid, ametiühingud ja tööandjate organisatsioon Confindustria ning selles on nähtud ette mitmesuguste meetmete abil 40–60 miljoni euro investeerimine. Sel ajal komisjoni käsutuses olnud teabe põhjal näis kõnealuse protokolli eesmärk olevat taastada tootmine ja säilitada tööhõive Caserta piirkonna tööstusettevõtetes.

(26)

Algatusotsuses väljendas komisjon sel ajal kättesaadava teabe alusel kahtlust päästmisabi kokkusobivuse suhtes ühenduse suunistega raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (edaspidi „suunised”) (9).

(27)

Komisjon palus Itaalial esitada täiendavat teavet, mis tõendaks äriühingu Ixfin abikõlblikkust, ning äriühingute Pufin ja Maxfin bilanss, mis tõendaks, et raskused olid liiga suured, et kontsern oleks saanud neid ise lahendada.

(28)

Seoses päästmisabi kokkusobivusega suunistega pidas komisjon küsitavaks suuniste punkti 25 alapunktis d esitatud tingimuse täitmist. Selleks et täita osutatud tingimus, peaks päästmisabi olema piiratud miinimumsummaga, mis on vajalik äriühingu tegevuse jätkamiseks ajavahemikul, milleks abi on lubatud. Seega paluti Itaalial esitada täiendavat teavet päästmisabi summa asjakohasuse kohta, muu hulgas kinnitus, et garantii oli piiratud 15 miljoni euro suuruse laenuga ja seda ei suurendatud 17,3 miljoni euroni, nagu seda oli taotlenud äriühing Ixfin.

(29)

Komisjon rõhutas, et päästmisabi peamine eesmärk ei tohiks olla maksejõuetuse edasilükkamine, vaid selle abil tuleks teha ümberkorraldusi. Komisjonile näis, et päästmisabi eesmärk oli ainult võlgade tagasimaksmise graafiku muutmine ja seega äriühingu Ixfin päästmine maksejõuetusest. Muu hulgas küsis komisjon tõendeid, mis kinnitaksid, et Ixfin püüdis sel ajal koostada ümberkorralduskava.

(30)

Lisaks kahtles komisjon, kas abi andmisel täideti suuniste punkti 25 alapunktis c esitatud tingimust, mille kohaselt on liikmesriikidel kohustus edastada komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast päästmisabimeetme lubamist ümberkorralduskava või likvideerimiskava või tõend garantii lõppemise kohta.

(31)

Komisjon kahtles ka selles, kas suuniste punktis 72 ja sellele järgnevates punktides esitatud ühekordse abi põhimõttest on kinni peetud.

(32)

Algatusotsuses tõstatas komisjon ka kahtluse, et Ixfin võis saada täiendavat abi (vt käesoleva otsuse põhjendus 25) eesmärgiga lihtsustada pankrotimenetlust. Komisjon märkis, et isegi kui sellist abi oleks antud 1989. aasta seaduse nr 181 (või selle hilisemate pikendamiste) alusel, ei oleks see kooskõlas komisjoni otsusega juhtumis N 214/03, sest sellise abi lubamise aluseks oli artikkel 9, mille kohaselt on raskustes olevad äriühingud osutatud seadusest välja jäetud. Ixfin on aga suuniste punkti 10 alapunkti c alusel selgelt raskustes olev äriühing, sest tema suhtes kohaldati pankrotimenetlust. Seega märkis komisjon, et sellist abi saab pidada nõuetekohaseks ümberkorraldusabiks juhul, kui see vastab suuniste punktides 31–51 kindlaks määratud tingimustele.

(33)

Komisjonile ei teatatud ümberkorraldusabist ega ümberkorralduskavast, kuigi see oleks võimaldanud abi andmisel täita suuniste kohaseid ümberkorraldusabi lubamise põhitingimusi. Eelkõige on komisjonil tõsiseid kahtlusi, kas ümberkorralduskava olemasolu korral oleks see suutnud taastada äriühingu Ixfin tegevuse majandusliku ja rahalise tasuvuse.

(34)

15. jaanuaril 2008 edastati komisjonile äriühingu Ixfin küsimuses sama aasta 9. jaanuaril ministeeriumis peetud koosoleku protokoll. Protokollist selgus, et ministeerium oli otsustanud edasi kaevata kohtumääruse, millega ei lubatud äriühingu Ixfin suhtes kohaldada erakorralist pankrotimenetlust.

(35)

12. märtsil 2008 teatasid Itaalia ametiasutused e-postiga komisjonile probleemidest soovitud teabe kogumisel ja palusid vahelahendust. 25. märtsil 2008 kinnitasid Itaalia ametiasutused, et väide, mille kohaselt äriühingule Ixfin on antud ümberkorraldusabi kogusummas 40 miljonit eurot, vastab tõele.

(36)

27. märtsi 2008. aasta kirjaga sai komisjon äriühingu Ixfin halduri märkused.

(37)

Seoses äriühingu Ixfin maksejõuetusega märkis haldur, et äriühingu suhtes korraldati sel ajal likvideerimismenetlust. Selleks et likvideerimismenetlust asendada erakorralise pankrotimenetlusega, tuleb täita teatavad menetlus- ja sisulised nõuded. 4. jaanuari 2008. aasta kohtumääruses otsustas kohus, et äriühingu majandusliku tasakaalu taastamise tingimused puuduvad ja seega ei saa likvideerimismenetlust asendada erakorralise pankrotimenetlusega. Ministeerium vaidlustas kohtumääruse Napoli apellatsioonikohtus (edaspidi „apellatsioonikohus”).

(38)

Lisaks selgitas haldur, et kuna äriühingu Ixfin suhtes on algatatud likvideerimismenetlus, on tema majandustegevus peatatud.

(39)

Ühiste kavatsuste protokolli kohta märkis haldur, et peaministri kabinet sõlmis selle 20. juunil 2007. 25. oktoobril 2007 kohtus koordineerimisrühm, kes pidi koostama senisest täpsema investeerimiskava. Halduri märkustest ja eelkõige kohtumäärusest siiski selgub, et investeerimiskava tegelikult ei järgitud ja see jäi üldiseks dokumendiks, mis ei sisaldanud viiteid toetatavatele projektidele ega vahenditele, mida oleks võidud kasutada. Haldur rõhutas, et äriühingu Ixfin päästmiseks ja/või ümberkorraldamiseks muid riigi vahendeid peale päästmisabi ei antud.

(40)

Haldur selgitas, et 23. juunil 2006 esitas Ixfin ümberkorralduskava projekti arenguasutusele Sviluppo Italia SpA, kes ei rakendanud seda, sest Ixfin oli juba pankrotis. Haldur edastas konsultandi koostatud ümberkorralduskava projekti koopia ka komisjonile.

(41)

Seoses päästmisabi summa asjakohasusega edastas haldur komisjonile päästmisabi taotlused, mille Ixfin oli 30. septembril ja 11. novembril 2005 esitanud arenguasutusele Sviluppo Italia SpA.

(42)

Kuna komisjon oli palunud äriühingute Pufin ja Maxfin 2004., 2005. ja 2006. aasta bilanssi, esitas haldur komisjonile nende koopiad.

(43)

Riigigarantii rakendamise kohta märkis haldur, et 3. juulil 2006 oli pank palunud ministeeriumil tagatud laen tasuda.

(44)

Itaalia ametiasutused esitasid märkused kolmanda isiku seisukohtade kohta. Muu hulgas nad märkisid, et saavad algatusotsuses esitatud väidetele praegu vastata varasemast paremini.

(45)

Itaalia ametiasutused selgitasid 15 miljoni euro suurusele pangalaenule antud riigigarantiiga seotud üksikasju järgmiselt.

(46)

Esiteks kinnitasid Itaalia ametiasutused, et garantii oli piiratud 15 miljoni euro suuruse laenuga ja seda ei suurendatud 17,3 miljoni euroni. Lisaks rõhutasid nad, et päästmisabi summa arvutati suuniste lisas esitatud valemi alusel.

(47)

Teiseks teavitas ministeerium 21. aprillil ja 30. oktoobril 2008 saadetud kirjas komisjoni sellest, et pank oli nõudnud 3. juulil 2006. aastal 15 miljoni euro suurusele laenule antud garantii tasumist koos asjaomaste intressidega kogusummas 15 154 457,72 eurot. Itaalia ametiasutused edastasid ka 20. septembri 2006. aasta kirja, mille kohaselt majandus- ja rahandusministeerium maksis nimetatud summa pangale 27. septembril 2006. Selle maksega omandas ministeerium nimetatud summa ulatuses võlausaldaja õigused äriühingu Ixfin suhtes.

(48)

Kolmandaks esitasid Itaalia ametiasutused 30. novembri 2006. aasta kirja koopia, milles ministeerium palus pädeval asutusel (Napoli prokuratuur) esitada tema nimel taotluse eesmärgiga lisada ta võlausaldajate nimekirja vastavalt 1999. aasta dekreet-seaduse nr 270 artiklile 93.

(49)

Äriühingu Ixfin likvideerimismenetluse kohta märkisid Itaalia ametiasutused, et äriühingu suhtes kohaldati alates pankroti väljakuulutamisest 5. juulil 2006 likvideerimismenetlust, ja kinnitasid halduri esitatud teavet selles küsimuses. Lisaks kinnitasid Itaalia ametiasutused, et edasikaevatud kohtumääruse suhtes ei ole veel otsust tehtud.

(50)

Itaalia ametiasutused edastasid ühiste kavatsuste protokolli koopia ja märkisid, et selles ei ole abi andmist äriühingule Ixfin ette nähtud.

(51)

Lisaks saatsid Itaalia ametiasutused komisjonile ümberkorralduskava teatise projekti koopia, mida nende sõnul ei saadetud komisjonile seepärast, et kohus oli äriühingu Ixfin kuulutanud maksejõuetuks.

(52)

Itaalia ametiasutused esitasid ka panga ja äriühingu Ixfin laenulepingu koopia, millest selgus, et laen anti 30. detsembril 2005, kusjuures intressimäär oli 3,591 % (vt käesoleva otsuse põhjendus 20), mitte 3,752 %, nagu märgitud tol hetkel olemasoleva teabe põhjal algatusotsuse punktis 15.

(53)

Apellatsioonikohus jättis 4. juuni 2008. aasta kohtumäärusega, millest teatati 15. juulil 2008, varasema kohtumääruse jõusse ja kinnitas seega veel kord, et sisulised tingimused likvideerimismenetluse asendamiseks erakorralise pankrotimenetlusega puudusid. Ministeerium kaebas kohtumääruse edasi kassatsioonikohtusse, kes ei ole asjas veel oma lõplikku otsust teinud.

(54)

Sellega seoses märgib komisjon, et komisjoni teatise (Ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi: abi tagasinõudmist käsitlevate komisjoni otsuste tõhus rakendamine liikmesriikides) (10) punktide 66–68 kohaselt saavad riiklikud ametiasutused toetada abisaaja majandustegevuse jätkamist ainult juhul, kui see võimaldab abi koheselt ja tõhusalt tagastada.

(55)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(56)

Itaalia riik andis garantii äriühingule Ixfin oma vahenditest, kuna Ixfin ei maksnud selle eest mingit tasu. Selline garantii võimaldas äriühingul saada laenu, mida talle suurtes rahalistes raskustes oleva äriühinguna muidu ei oleks antud. Seega sai Ixfin riigi vahenditest antud laenugarantii teel valikulise eelise.

(57)

Päästmis- ja ümberkorraldusabi peetakse kõige enam kahjustavaks riigiabi liigiks, sest see võimaldab äriühingul oma tegevust jätkata, kuigi ilma riigi sekkumiseta oleks ta sunnitud turult lahkuma. Ixfin tegutses mootorsõiduki- ja telekommunikatsioonisektoris kasutatavate elektroonikakomponentide tootmise ja turustamisega. Selliste toodetega kaubeldakse ELi piires ja asjaomane turg on rahvusvaheline, nagu on märgitud Itaalia konkurentsiameti otsuses (11). Lisaks kavatses Ixfin abi saamise ajal taasalustada tootmistegevust. Seega võimaldas garantiiga kaasnev eelis tal võtta päästemeetmeid ja jätkata teatava aja jooksul majandustegevust. Seega võib järeldada, et kõnealune abi kahjustab või tõenäoliselt kahjustab konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust, sest soosib teatavat ettevõtjat.

(58)

Lisaks on teatise (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes) (12) punkti 3.2 alapunktis a märgitud mitu nõuet, mis tuleb täita, et riigigarantiid ei peetaks riigiabiks: abisaaja ei tohi olla finantsraskustes, garantiiga ei tohi tagada rohkem kui 80 % tasumata laenust ja garantii eest tuleb maksta turupõhist hinda. Kõnealusel juhul on garantiiga tagatud kogu laenusumma, selle eest ei ole makstud tasu ning abisaajaks on raskustes olev äriühing, nagu on näidatud allpool olevas osas VIII.2.1.

(59)

Seega on meede riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(60)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 kohaseid erandeid ei saa kõnealuse juhtumi suhtes kohaldada. Arvestades, et abi peamine eesmärk on taastada äriühingu pikaajaline elujõulisus, saab EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 3 sätestatud eranditest kohaldada ainult punktis c sätestatud erandit, millega lubatakse riigiabi anda teatava majandustegevuse või teatavate majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Abi saab pidada ühisturuga kokkusobivaks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel ainult juhul, kui on kinni peetud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suunistega ette nähtud tingimustest.

(61)

Suuniste punkti 9 alusel peab komisjon äriühingut raskustes olevaks siis, kui see ei suuda kas oma või omanikelt või osanikelt või aktsionäridelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega peatada kahjumit, mis ametivõimude sekkumiseta viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti äriühingu tegevuse lõpetamiseni. Suuniste punktis 11 on märgitud, et tavapärased raskustes oleva äriühingu tunnused on suurenev kahjum, vähenev käive, kasvav laoseis, ülevõimsus, kahanev rahakäive, kasvav võlg, suurenevad intressinõuded ja vähenev või puuduv varade puhasväärtus. Tabelist 1 on näha, et äriühingu Ixfin võlg suurenes, rahakäive vähenes ja käive langes 17 kuuga 104 miljonilt eurolt 3 miljoni eurole.

(62)

Suuniste punkti 10 alapunkti c kohaselt peetakse äriühingut raskustes olevaks ka juhul, kui ta vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Kõnealusel juhul ilmnesid märgid maksujõuetuse kohta (äriühingu suutmatus täita oma kohustusi õigeaegselt) juba 2004. aasta septembris. Lisaks väitis Itaalia, et ta oli andnud päästmisabi enne abist teatamist äriühingu Ixfin kiireloomuliste likviidsusvajaduste tõttu. Pädev kohus kuulutas äriühingu pankroti välja 5. juulil 2006.

(63)

Eespool toodu põhjal on komisjon seisukohal, et Ixfin on raskustes olev äriühing suuniste punktide 10 ja 11 tähenduses.

(64)

Samas tuleks märkida, et suuniste punkti 13 kohaselt ei ole kontserni kuuluvad äriühingud tavaliselt ümberkorraldusabikõlblikud, välja arvatud juhul, kui suudetakse näidata, et raskused on äriühingusisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle.

(65)

Ixfin kuulub kontserni Pufin Group. Esmalt tuleks märkida, et äriühingul on võlgu oma emaettevõtja Maxfin ees 3,7 miljoni euro ulatuses. Itaalia ametiasutused esitasid pärast ametliku uurimismenetluse algatamist komisjonile äriühingu Maxfin bilansi 30. aprilli 2005., 30. aprilli 2006. ja 30. juuni 2006. aasta seisuga ning äriühingu Pufin bilansi 30. juuni 2004., 30. juuni 2005. ja 30. juuni 2006. aasta seisuga. Nimetatud äriühingute finantstulemused on esitatud tabelis 2, millest ilmneb, et kummagi äriühingu finantsolukord ei võimaldanud neil anda äriühingule Ixfin vajalikke vahendeid mahus, mis oleks võrreldav Itaalia poolt antud päästmisabiga. Ka äriühingu Ixfin tütarettevõtjate rahalised vahendid ei ole sellised, et nendest olnuks võimalik vabastada äriühingu päästmiseks vajalikke vahendeid. Seega võib järeldada, et ei Pufin, Maxfin ega äriühingu Ixfin tütarettevõtjad ei olnud võimelised rahastama äriühingu päästmist ning seega olid tema raskused liiga suured, et kontsern oleks saanud neid ise lahendada.

Tabel 2

(66)

Selleks et hajutada komisjoni kahtlusi, kas äriühingu Ixfin raskused olid äriühingusisesed ega tulenenud kontserni omavolilisest kulude paigutusest, esitasid Itaalia ametiasutused teabe, mille kohaselt äriühingu raskused tulenesid mitmest asjaolust: tellimuste, eelkõige peamiste klientide tellimuste vähenemine ja kasvav võlg, mis suurenes eriti ajavahemikul 2004. aasta märtsist detsembrini, mil äriühingut juhtis investor (nagu osutatud käesoleva otsuse põhjenduses 17). Teiseks märkisid Itaalia ametiasutused, et pärast seda, kui emaettevõtja oli äriühingu Ixfin tagasi ostnud, ei tehtud ühtki tehingut, mida saaks pidada kontserni omavoliliseks kulude paigutuseks.

(67)

Seega on komisjon tema käsutuses oleva teabe alusel seisukohal, et Ixfin vastab suuniste punktiga 13 ette nähtud tingimustele.

(68)

Selleks et päästmisabi oleks ühisturuga kokkusobiv, peab see vastama suuniste punktis 25 nimetatud tingimustele.

(69)

Suuniste punkti 25 alapunkti a kohaselt peab päästmisabi moodustuma likviidsustoetusest laenugarantiide või laenudena, kusjuures mõlemal juhul tuleb laenult võtta intressi, mis on võrreldav vähemalt heas majanduslikus olukorras olevatelt äriühingutelt võetava intressiga.

(70)

Kõnealusel juhul moodustub päästmisabi likviidsustoetusest (vt käesoleva otsuse põhjendus 20). Seoses intressimääraga peab komisjon muutma oma esialgset järeldust, mille kohaselt näis intressimäär vastavat määrale, mida üldiselt kohaldatakse heas majanduslikus olukorras olevate äriühingute suhtes. Kuna tagatud laenu suhtes kohaldati tegelikult intressimäära 3,591 %, samas kui komisjoni viitemäär Itaalia puhul on 4,08 %, järeldab komisjon, et see määr ei ole võrreldav heas majanduslikus olukorras olevate äriühingute suhtes tavaliselt kohaldatava määraga. Seega on komisjon seisukohal, et äriühingule Ixfin antud päästmisabi ei vasta suuniste punkti 25 alapunktis a nimetatud kriteeriumidele.

(71)

Suuniste punkti 25 alapunktis b nimetatud tingimused on komisjoni hinnangul kõnealuse juhtumi puhul täidetud, kuna päästmisabi eesmärk on leevendada tõsiseid sotsiaalseid raskusi ja sellel ei ole lubamatut kahjulikku kõrvalmõju teistele liikmesriikidele.

(72)

Suuniste punkti 25 alapunkti d kohaselt peab päästmisabi olema piiratud summaga, mis on vajalik äriühingu tegevuse jätkamiseks ajavahemikul, milleks abi on lubatud, ning vajalik summa peab põhinema kahjumis äriühingu likviidsusvajadustel. Komisjon märgib, et kuigi abisumma vastab suuniste lisas esitatud valemile, mis võimaldab äriühingu likviidsusvajadused kindlaks määrata, ulatub summa üle 10 miljoni euro ning Itaalia ametiasutused ei ole esitanud piisavalt teavet, mis selgitaks, miks just selline summa oli vajalik äriühingu Ixfin tegevuse jätkamiseks. Seega on komisjon seisukohal, et Itaalia ei ole piisavalt tõendanud, et saadud abisumma oleks miinimumsumma, mis on vajalik äriühingu tegevuse jätkamiseks päästmisperioodil, nagu see on ette nähtud suuniste punkti 25 alapunktis d.

(73)

Suuniste punkti 25 alapunkti e kohaselt tuleb abi andmisel järgida ühekordse abi põhimõtet, mis on kehtestatud suuniste punktis 72 ja sellele järgnevates punktides. Itaalia ametiasutused väitsid, et ühekordse abi põhimõttest on kinni peetud, st et äriühing Ixfin ei ole viimase kümne aasta jooksul päästmis- ega ümberkorraldusabi saanud. Seega on komisjon talle kättesaadava teabe põhjal seisukohal, et suuniste punkti 25 alapunktis e esitatud kriteerium on täidetud.

(74)

Kõnealuse juhtumi puhul algas kuuekuuline ajavahemik, mil suuniste punkti 25 alapunkti c kohaselt võis anda päästmisabi, 30. detsembril 2005 ja lõppes 30. juunil 2006. Suuniste punkti 25 alapunkti a viimase tingimuse kohaselt tuleb kõik laenud tagasi maksta ja kõik garantiid peavad lõppema mitte hiljem kui kuus kuud pärast esimese väljamakse tegemist äriühingule. Lisaks on punkti 25 alapunktis c märgitud, et teatamata päästmisabi korral peab liikmesriik edastama ümberkorralduskava või likvideerimiskava või tõendi laenu täieliku tagasimaksmise kohta ja/või garantii lõppemise kohta hiljemalt kuus kuud pärast selle meetme esmakordset rakendamist. Suuniste punktis 26 on ette nähtud erand kuuekuulise ajavahemiku reeglist, kui liikmesriik esitab ümberkorralduskava või likvideerimiskava kuue kuu jooksul. Eespool nimetatud ajavahemiku jooksul ei esitatud komisjonile ei ümberkorralduskava ega likvideerimiskava. Lisaks nõuti 3. juulil 2006 garantii väljamaksmist ja Ixfin ei maksnud laenu üldse tagasi. Seega tuleb äriühingule antud päästmisabi pidada ühisturuga kokkusobimatuks.

(75)

Komisjon ei saa pidada päästmisabi ümberkorraldusmeetmeks. Esiteks ei esitatud komisjonile ümberkorralduskava. Teiseks ei vasta päästmisabi suuniste punktis 31 ja sellele järgnevates punktides esitatud nõuetele, mis peavad olema täidetud, et ümberkorraldusmeetmed oleksid kokkusobivad ühisturuga. Seega ei ole komisjonil põhjust päästmisabi pidada ümberkorraldusmeetmeks, mis on kokkusobiv ühisturuga.

(76)

Komisjoni kahtlusi seoses väidetava ümberkorraldusabi andmisega äriühingule Ixfin hajutati ametliku uurimismenetluse raames esitatud teabega (vt käesoleva otsuse põhjendus 32). Kuna ümberkorraldusabi andmine ei leidnud kinnitust, ei ole vaja hinnata ka selle kokkusobivust ühisturuga.

(77)

Komisjon lõpetab 11. detsembri 2007. aasta otsusega algatatud ametliku uurimismenetluse, mis hõlmas ebaseaduslikult antud päästmisabi ja väidetavat ümberkorraldusabimeedet.

(78)

Komisjon järeldab, et riigiabi, mida Itaalia andis EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3 rikkudes äriühingule Ixfin SpA garantiina 15 miljoni euro suurusele laenule, on ühisturuga kokkusobimatu. Itaalia peab äriühingult ühisturuga kokkusobimatu abi tagasi nõudma.

(79)

Seoses abisumma kindlaksmääramisega viitab komisjon teatise punkti 4.1 alapunktile a, milles on märgitud, et „raskustes olevatelt äriühingutelt nõuab võimalik turugarant laenu andmisel kõrget garantiipreemiat, arvestades summa suurust, mis jääks maksmata, kui äriühing ei suuda täita lepingust tulenevaid kohustusi. Kui tõenäosus, et laenusaaja ei ole võimeline laenu tagasi maksma, muutub eriti suureks, ei pruugi sellist turumäära leiduda ja garantii abielement võib erakorralistel asjaoludel olla sama suur kui kõnealuse garantiiga tegelikult tagatud summa.”

(80)

Arvestades äriühingu Ixfin suuri rahalisi raskusi garantii andmise ajal, on komisjon seisukohal, et ilma riigi sekkumiseta oleks turult pangalaenu saamine olnud äriühingul väga ebatõenäoline, mistõttu komisjon järeldab, et abisumma on võrdne kogu laenusummaga.

(81)

Väidetavat ümberkorraldusabi hõlmav ametlik uurimismenetlus suleti, kuna ümberkorraldusabi andmine äriühingule Ixfin ei leidnud menetluse ajal kinnitust,

a)

abisaajalt tagasinõudmisele kuuluv kogusumma (põhisumma ja intressid);

b)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajalt on nõutud abi tagasimaksmist.