16.6.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 150/1

(1)

Määrusega (EL) nr 1242/2009 (3) (edaspidi „ajutine määrus”) kehtestas komisjon ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit kauba läbivalgustussüsteemide impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille 2. veebruaril 2009 esitas Smiths Detection Group Limited (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootja nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 80 % liidu teatavate kauba läbivalgustussüsteemide kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Pärast oluliste seikade ja kaalutluste teatavakstegemist, mille põhjal otsustati kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus avaldada oma arvamust suuliselt.

(4)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist. Komisjon viis läbi ka põhjalikuma uurimise ELi tarbimise aspekte silmas pidades. Sellega seoses võttis komisjon ühendust huvitatud isikutega, eeskätt asjaomase toote kasutajate ja tootjatega, et kontrollida teatavate tehingute kohta esitatud väiteid.

(5)

Siinkohal meenutatakse, et dumpingu ja kahju puhul uuriti ajavahemikku 1. juuli 2007 kuni 31. detsember 2008 (edaspidi „uurimisperiood”), nagu on märgitud ka ajutise määruse põhjenduses 9. Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(6)

Ainus koostööd tegev Hiina eksportiv tootja („Hiina tootja”) väitis, et 18-kuulise uurimisperioodi kasutamine tavapäraselt dumpinguvastastes uurimismenetlustes kasutatava 12-kuulise uurimisperioodi asemel ei ole põhjendatud. Hiina tootja arvates oleks uurimisperiood pidanud hõlmama vaid 2008. kalendriaastat.

(7)

Alustuseks tuleb märkida, et Hiina tootja ei vaidlustanud 18-kuulise uurimisperioodi kasutamist uurimise esialgses etapis. Ta esitas selle väite alles pärast ajutiste meetmete vastuvõtmist. Uurimisperiood oli aga teatavaks tehtud juba menetluse algatamise teates ja küsimustikes, st juba uurimise alguses. Ajutise määruse põhjenduses 9 on selgitatud 18-kuulise uurimisperioodi valimise põhjuseid. Kõnealune isik ei esitanud ühtegi põhjust, mis oleks seadnud kahtluse alla põhjenduse, milles toodi esile turul toimunud tehingute suhtelist vähesust.

(8)

Kõik kahju ja põhjuslikku seost käsitlevad arvandmed, mis on seotud uurimisperioodiga, on ümber arvutatud aasta baasil, et tagada uurimisperioodi andmete täielik võrreldavus eelmiste aastate andmetega.

(9)

Hiina tootja väitis ühtlasi, et uurimisperiood valiti eesmärgiga manipuleerida kahjuteguritega. See väide tuleb tagasi lükata.

(10)

Komisjon ei saanud olla ega olnud uurimise alguses teadlik kahjunäitajatega seotud keerulistest andme- ja arvukogumitest. Need andmed tehti kindlaks alles uurimise käigus.

(11)

Tuleb märkida, et 12 kuust pikemat uurimisperioodi on kasutatud ka varasemates uurimistes (nt 16-kuuline uurimisperiood Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit kaltsiummetalli puhul (komisjoni määrus (EÜ) nr 892/94) (4) ja 18-kuuline uurimisperiood USAst pärit dinaatriumkarbonaadi puhul (komisjoni määrus (EÜ) nr 823/95) (5).

(12)

Lisaks väitis Hiina tootja, et lepingu allkirjastamisega on hõlmatud kõik tehingud teataval ajahetkel hoolimata sellest, kas müük toimus hankemenetluse kaudu või mitte, mistõttu ei ole vajadust pikema uurimisperioodi järele. See argument ei ole veenev, kuna see ei lahenda põhiprobleemi, milleks on tehingute suhteline vähesus asjaomases sektoris. Lepingu allkirjastamise kuupäevale tugineti vaid selleks, et müügi oluliste elementide määratlemiseks oleks piisavalt selge alus, ja samas aitas selgelt kindlaksmääratud kuupäev eristada tehinguid, mis kuulusid uurimisperioodi ja sellele eelnevasse perioodi ning mis jäid sellest välja.

(13)

Kuna uurimisperioodi kohta rohkem märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 9.

(14)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti teha ettepanek lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamiseks teatavate Hiinast pärit kauba läbivalgustussüsteemide impordi suhtes ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikult sissenõudmiseks. Nende järelduste teatavakstegemise järel anti asjaosalistele võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(15)

Kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja neid võeti võimaluse korral arvesse.

(16)

Ajutiste meetmete kehtestamise järel vaadati üle toote määratlus, et võtta arvesse Hiina tootja märkusi ja liidu tootmisharu väiteid, mida oli põhjalikult uuritud. Selle tulemusena jõuti järeldusele, et kaupade läbivalgustamisel ei saa kasutada alfa- või beetakiirgusel põhinevat toodet. Seetõttu peetakse õigustatuks jätta need kaks tehnoloogiat tootevalikust välja. Ei esitatud ühtegi märkust, mis oleks seadnud kahtluse alla esialgse järelduse, et kõiki ülejäänud tootevalikusse kuuluvaid tehnoloogiaid (välja arvatud alfa- ja beetakiirgus) saab kasutada kauba läbivalgustussüsteemides ja et kõikidel tooteliikidel on sama otstarve – kauba läbivalgustamine –, milleks kasutatakse sama peamist vahendit, st kaupa läbivalgustavat kiirgusemissiooni. Uurimisperioodil müüdi ELis gammakiirgusel töötava vaatlusaluse toote eksemplare.

(17)

Eelöeldu põhjal tehakse järeldus, et kõigil kauba läbivalgustussüsteemidel, milles kasutatakse neutron-, röntgen- (röntgenkiirguse allikas võimsusega 250 KeV või rohkem) või gammakiirgust ning mis kuuluvad hetkel CN-koodide ex 9022 19 00, ex 9022 29 00, ex 9027 80 17 ja ex 9030 10 00 alla, ning kõnealuste süsteemidega varustatud mootorsõidukitel, mis kuuluvad hetkel CN-koodi ex 8705 90 90 alla, on samad peamised füüsikalised ja tehnilised omadused, samad lõppkasutajad ja et need tooted konkureerivad üksteisega liidu turul. Selle alusel kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 10 kuni 15 esitatud järeldused, kuivõrd neis ei osutata alfa- ega beetakiirgust kasutavatele tehnoloogiatele.

(18)

Kuna samasuguse toote kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 16.

(19)

Seega jõuti lõplikule järeldusele, et kõiki eespool määratletud kauba läbivalgustussüsteemide tüüpe käsitatakse samasugustena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(20)

Hiina tootja ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist, vaid üksnes individuaalset kohtlemist. Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 19 ja 20.

(21)

Kuna individuaalse kohtlemise kohta muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 21 kuni 25.

(22)

Ükski asjaosaline ei vaidlustanud Ameerika Ühendriikide (edaspidi „USA”) valimist võrdlusriigiks.

(23)

Hiina tootja rõhutas veelkord, et üks kaebuse esitajaga seotud USA äriühing hoidub koostööst. Ta väitis, et kaebuse esitaja kasutas oma USAs asuva seotud äriühingu andmeid kaebuses esitatud normaalväärtuse arvutamiseks, ehkki kaebuse esitaja ise tunnistas, et temaga seotud USA äriühing ei ole samasuguse toote tootja. Hiina tootja märkis, et kaebuse esitajaga seotud USA äriühingut oleks tulnud sundida uurimise raames koostööd tegema ja kuna see ei õnnestunud, tuleks kaebuse esitaja lugeda koostööd mittetegevaks ja seega menetlus lõpetada. Samuti väideti, et komisjon oleks pidanud välja selgitama, kas USA äriühing on samasuguse toote tootja. Lõpuks kahtles Hiina tootja ka selles, kas ELi mittesooduspäritolu reeglist lähtudes on võimalik määratleda, kas ettevõtjat saab käsitada teatava toote tootjana või mitte.

(24)

Mis puudutab märkusi kaebuse esitajaga seotud USA äriühingu andmete kasutamise kohta kaebuses, siis tuleb märkida, et kaebuses esitatud teave normaalväärtuse kohta põhines üldistel USA hindadel, mis on üldsusele kättesaadavad USA valitsuse „GSA Advantages” veebisaidil. Kuna samasuguse toote puhul ei olnud kahe tooteliigi hinnad avalikult kättesaadavad, arvutas kaebuse esitaja normaalväärtuse oma ELi tootmiskulude põhjal, mida ta kohandas USA tasemega, tuginedes oma teadmistele USA turust.

(25)

Hiina tootja ei esitanud rohkem mingeid tõendeid, mis oleks seadnud kahtluse alla ajutise määruse põhjenduses 32 sisalduvad järeldused.

(26)

ELi dumpinguvastane õigustik ei sisalda ühtegi eeskirja, mis näeks ette, et menetlus tuleks lõpetada sellepärast, et võrdlusriigis asuv tootja otsustas uurimise raames koostööst hoiduda. Seda järeldust ei muuda ka tõik, et see tootja on seotud kaebuse esitajaga. Käesoleval juhul ei ole asjakohane ka kohtuasi, millele Hiina tootja tugineb (T-249/06: Interpipe), kuna selles kohtuasjas oli kesksel kohal küsimus, millises ulatuses peaks ühenduse tootja tütarettevõtja kahju kindlaksmääramise menetluses koostööd tegema. See on midagi muud kui andmete esitamine normaalväärtuse kindlakstegemiseks võrdlusriigis.

(27)

Tootja määratlust käsitleva argumendi osas tuleb märkida, et uurimise käigus tehti kindlaks, et kaebuse esitaja toodab ELis samasugust toodet ning kõnealune tootmistegevus määrabki toote päritolu kooskõlas ELi mittesooduspäritolu reeglitega. Õigusaktides ei ole aga sätestatud nõuet määrata kindlaks selliste juriidiliste isikute staatus, keda ei uurita käesolevas menetluses, kes ei asu ELis ja kelle andmeid ei kasutata uurimises mis tahes järelduste tegemiseks.

(28)

Kuna muid märkusi võrdlusriigi valiku kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 26 kuni 37.

(29)

Tuleb meenutada, et normaalväärtus arvutati võrdlusriigi (st USA) ainsa koostööd tegeva tootja ja liidu tootmisharu esitatud andmete põhjal. Seega määrati ELi imporditud tooteliigi normaalväärtus kindlaks USAs valmistatud samasuguse toote USA tootja omamaise müügi hindade põhjal. Koostööd tegev USA tootja ei valmistanud ühtegi teist tooteliiki, mida oleks saanud võrrelda Hiinast ELi imporditud tooteliikidega. Selleks et tagada normaalväärtuse laiapõhisem arvutamine, uuris komisjon võimalust määrata teiste tooteliikide puhul normaalväärtus mõnel muul alusel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a („muul põhjendatud alusel”). Esialgu leiti, et teatavate tooteliikide puhul on võimalik kasutada kontrollitud andmeid liidu tootmisharu kulude kohta.

(30)

Ajutiste meetmete kehtestamise järel esitas Hiina tootja märkused normaalväärtuse arvutamise kohta.

(31)

Hiina tootja väitis, et normaalväärtust tuleb vähendada ettevõttesiseselt toodetud ja väljapoolt ostetud kiirendite hinnaerinevuse võrra, sest Hiina tootja toodab kiirendeid, samas kui USA tootja ja liidu tootmisharu ostavad neid.

(32)

Samas tuleb märkida, et selle väite toetuseks ei esitatud ühtegi faktilist tõendit, ehkki komisjon nõudis selliseid tõendeid uurimise käigus.

(33)

Hiina tootja nõudis komisjonilt normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud tootemudelite täpset spetsifikatsiooni. Sellega seoses tuleb märkida, et liidu tootmisharu ja võrdlusriigi tootja käsitavad sedalaadi teavet konfidentsiaalsena. Kui mudeli täpne nimi oleks avaldatud, oleksid isikud saanud selle teabe põhjal – arvestades asjaolu, et mudelid kuulusid vaid ühte seeriasse ja et selle seeria eritunnused olid juba avaldatud, ja samuti seda, et normaalväärtuse arvutamiseks kasutati piiratud arvu mudelitüüpe – tuletada konkreetsete mudelitüüpide tegelikud hinnad või kulu ja hinnad, mille põhjal arvutati erinevate mudelitüüpide normaalväärtus. Kuna selline teave on oma olemuselt konfidentsiaalne, tuli vastav taotlus tagasi lükata.

(34)

Hiina tootja kahtles ka viisis, kuidas komisjon arvutas normaalväärtust liidu tootmisharu andmetest lähtudes. Ta väitis, et kasutada oleks tulnud tegelikke müügihindu, mitte hinnapakkumistes sisalduvaid hindu. Esiteks on asjakohane meelde tuletada, et liidu tootmisharu andmeid kasutati selleks, et suurendada normaalväärtuse ja Hiina tootja eksportmüügi vahelise hinnavõrdluse representatiivsust. Selliste vaatlusaluse toote tüüpide puhul, mille normaalväärtust ei olnud võimalik USAs kättesaadava teabe põhjal kindlaks määrata, kasutati normaalväärtuse arvutamiseks võimaluse korral liidu tootmisharu kontrollitud andmeid samade tootetüüpide osas, mida Hiinast imporditi.

(35)

Seega arvutati rea tootetüüpide (mis ei hõlmanud ühelgi juhul mobiilseid läbivalgustussüsteeme) normaalväärtus standardkulude alusel, ilma et seejuures oleks arvesse võetud ehitustöid ega muid tootmiskohaga seotud kulusid, lisades neile kuludele mõistliku kasumiprotsendi, mis oli igal juhul tunduvalt väiksem kui kahjumimarginaali määramiseks kasutatud sihtkasum. Uurimise käigus selgus, et liidu tootmisharu kohaldab kõigi pakutavate toodete puhul standardkulusid. Kontrolliti ka dokumente, milles on esitatud standardkulude moodustumine, arvutamine ja nende võrdlus tegelike kuludega, ja neis ei leitud mingeid kõrvalekaldeid.

(36)

Peale selle võrreldi liidu tootmisharu kulustruktuuri samasuguse toote USA tootja kulustruktuuriga. Selgus, et i) USA tootja kasumimarginaal oli kõrgem kasumimarginaalist, mida oli kasutatud normaalväärtuse arvutamiseks liidu tootmisharu andmete põhjal, ja et ii) liidu tootmisharu kulustruktuur on üldjoontes samalaadne võrdlusriigi tootja kulustruktuuriga (täpset erinevust ei saa avaldada konfidentsiaalsusnõude tõttu). Seega on liidu tootmisharu andmete kasutamine normaalväärtuse arvutamiseks igati kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a.

(37)

Hiina tootja tegi märkuse ka avaliku hankemenetluse kohta, mille alusel samasuguse toote USA tootja müüs mobiilseid kauba läbivalgustussüsteeme USA turul. Ta väitis, et komisjoni poolt ei olnud korrektne võrrelda 2005. aastal toimunud hankemenetluse põhjal arvutatud normaalväärtust ja uurimisperioodiga seotud ekspordihinda. Uurimise käigus ilmsiks tulnud faktid ei kinnita seda väidet. USA hankemenetlustel sõlmitakse raamleping, mis võimaldab pakkumise võitjal müüa oma tooteid teatava ajavahemiku jooksul. Raamleping ei sisaldanud mingeid hindu. See leping sõlmiti küll 2005. aastal, kuid individuaalsed hinnapakkumised tehti ja lepingud allkirjastati 2007. aastal, st uurimisperioodil. Seetõttu leidis komisjon, et kõnealune hankemenetlus tuleks kaasata uurimisperioodi ja et selle andmeid tuleks dumpingumarginaali arvutamisel arvesse võtta.

(38)

Lisaks soovis Hiina tootja teada veel seda, miks sellise ümberpaigutatava süsteemi normaalväärtus, nagu ta oli Lätis müünud, arvutati mitte USA tootja müügiandmete, vaid liidu tootmisharult saadud teabe põhjal. Siinkohal tuleb märkida, et komisjon ei saanud võrdlusriigi andmeid kasutada sellepärast, et need ei olnud kättesaadavad.

(39)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 38 kuni 42.

(40)

Ajutiste meetmete kehtestamise järel esitas Hiina tootja märkused ekspordihinna kohta.

(41)

Need märkused käsitlesid teatavaid kuluartikleid ja olid seotud Madalmaades, Soomes ja Poolas tehtud tehingutega. Arvesse võeti märkusi, mida toetasid kontrollitud andmed, ning dumpingumarginaali arvutusse tehti vastavad kohandused. Teatavatele paigalduskuludele osutavad märkused tuli tagasi lükata. Sellega seoses tuleb meenutada, et ehkki uurimise käigus nõuti mitmel korral tegelikke andmeid vaatlusaluse toote eri osade hinna kohta, ei vaevunud ettevõtja esitama rahuldavat hinnajaotust. Esialgsete järelduste teatavakstegemise järel avaldatud summad kujutavad endast uusi andmeid, mille toetuseks ei esitatud raamatupidamisandmeid ega muid kontrollitavaid tõendeid.

(42)

Hiina tootja märkis ühtlasi, et ta tegi ühe müügitehingu väljaspool avalikke hankemenetlusi. See väide leidis kinnitust. Uurimisel selgus aga, et kõnealune müügitehing ei toimunud tavapärase äritegevuse käigus. Tegemist oli asendustootega, mille hind oli juba aastaid enne uurimisperioodi kindlaks määratud, kusjuures asendustoode oli hoopis teist laadi kui originaaltoode. Seega ei olnud tegemist uurimisperioodil toimunud tehinguga, vaid varem sõlmitud lepingu täitmisega. Seetõttu ei saa käesoleva tehinguga seotud ekspordihinda arvutustes arvesse võtta.

(43)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 43kuni 46.

(44)

Hiina tootja väitel tugines võrdlus toote lühendatud kontrollnumbritele, mis ei võtnud arvesse võrreldavate toodete füüsilisi erinevusi. Lisaks väitis Hiina tootja, et hinnavõrdluses oleks pidanud arvestama kiirendeid ning šassiitüüpide ja energiatasemete erinevusi.

(45)

Esimese väitega seoses tuleks rõhutada järgmist. Arvutustes kasutatud liidu tootmisharu andmed pärinesid otse avalike hankemenetluste raames esitatud pakkumistest, st need olid seotud tootetüüpidega, mis konkureerisid turul samal ajal ja samal kaubandustasemel ning mida hankijad käsitasid võrreldavana. Mis puudutab samasuguse toote USA tootjalt saadud andmeid, siis selgus uurimise käigus, et võrreldav tootetüüp vastab algmääruse artikli 1 lõikes 4 sätestatud rangetele eeskirjadele, st see on vaatlusaluse tootega igas aspektis samasugune. Seetõttu ei takistanud komisjoni asjaolu, et kõik toodete füüsilised erinevused ei kajastunud toote kontrollnumbris või lühendatud kontrollnumbris, normaalväärtust ja ekspordihinda korrektselt võrdlemast. Hindade võrreldavust mõjutada võivaid erinevusi uuriti hoolikalt. Toimikus esitatud teabest nähtub, et Hiina tootja tarnitud toodetel olid üldjuhul lisafunktsioonid võrreldes nendega, mis võeti aluseks normaalväärtuse arvutamisel. Seetõttu määrati normaalväärtus kindlaks äärmiselt ettevaatlikult.

(46)

Seoses kiirendite, šassiitüüpide ja energiatasemetega tuleb märkida, et nõutavaid kohandusi reguleerib algmääruse artikli 2 lõige 10. Nimetatud erinevuste puhul ei ole siiski tõendatud, et need mõjutaksid hindu ja hindade võrreldavust, sest Hiina tootja ei ole esitanud teavet, mis põhjendaks taolise kohanduse tegemise vajadust.

(47)

Hiina tootja väitis, et kiirendi on vaatlusaluse toote oluline osa ja oleks seega pidanud kajastuma toote kontrollnumbri struktuuris. Komisjon ei lisanud kiirendit toote kontrollnumbri struktuuri, kuna kumbki asjaomane pool ei esitanud tõendeid selle kohta, et kiirendi on erinevaid tootetüüpe eristav faktor.

(48)

Hiina tootja soovis veel teada, millisel alusel ja millises ulatuses oli normaalväärtust kohandatud, et viia see tehasest hankimise tasandile. Samasugust toodet valmistava ainsa USA tootja müügihindade põhjal kindlaksmääratud normaalväärtust kohandati garantii- ja krediidikuludega. Liidu tootmisharu andmete alusel kindlaksmääratud normaalväärtust kohandati transpordi-, garantii-, koolitus- ja dokumendikulude ning vahendustasudega. Komisjon ei saa siiski avalikustada nende kohanduste määra, sest tegemist on oma olemuselt konfidentsiaalse teabega. Samas tuleb nentida, et vastavaid andmeid, mida kasutati tehasest hankimise tasandi ekspordihinna arvutamisel, ei avaldatud ka liidu tootmisharule.

(49)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 47 ja 48.

(50)

Hiina tootja ei olnud rahul asjaoluga, et teatavad müügitehingud jäeti dumpingu arvutamisel välja. Sellega seoses tuleb märkida, et nende tehingute müügiväärtusi võeti esialgu ekspordihindade kindlaksmääramisel arvesse. Kuna nende tehingute normaalväärtust ei õnnestunud aga määrata, ei saanud normaalväärtust ja ekspordihinda võrrelda.

(51)

Peale selle väitis Hiina tootja, et põhjenduses 50 osutatud müügitehingute CIF-hinda oleks tulnud võtta arvesse CIF-koguhinnas, mida kasutati nimetajana dumpingu arvutamisel. Selle väitega ei saa nõustuda. Dumpingu koguväärtus leitakse, jagades erinevate tuvastatud dumpingujuhtumite (mille puhul saab teha hinnavõrdluse) summa vastavate CIF-hindade summaga. Kui lisada arvutustesse selliste müügitehingute CIF-hind, mille puhul ei saa normaalväärtust ja ekspordihinda võrrelda, kuna normaalväärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, muutuksid arvutused aritmeetiliselt vigaseks, sest lugeja ja nimetaja ei oleks enam seotud võrreldavate tehingutega.

(52)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 49 ja 50.

(53)

Eelnevast lähtudes on lõplik dumpingumarginaal väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata 38,8 %.

(54)

Kahju käsitlevate järelduste kohta esitas märkusi vaid Hiina tootja; osa neist olid samad küsimused, millele vastati juba ajutises määruses.

(55)

Ajutises määruses tõstatatud küsimustele antud vastuseid ei hakata siinkohal kordama.

(56)

Esmalt tuleb meenutada, et siinkohal esitatud andmed puudutavad kahte liidu tootjat ja ühte eksportivat tootjat, kes esindab olulist osa liidu turust. Seega ei ole võimalik esitada täpseid arve, et kaitsta ettevõtja omandiga seotud teavet. Sellisel juhul on näitajad esitatud indekseeritud kujul või vahemikena.

(57)

Esialgsete järelduste teatavakstegemise järel nõudis Hiina tootja, et kahjuanalüüs esitataks aasta baasil. Ehkki see ei muuda andmete sisu, vaid ainult nende esitusviisi, loeti see nõue põhjendatuks, mistõttu kogu järgnev analüüs on esitatud aasta baasil.

(58)

Hiina tootja vaidlustas esialgsete järelduste teatavakstegemise dokumendis sisalduvad andmed oma äriühingu müügikoguste kohta vaatlusalusel perioodil (2004. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni). Siinkohal tuleb märkida, et komisjon esitas kõnealusele isikule andmete täieliku ja üksikasjaliku jaotuse. Hiina tootja poolt tagasisideks esitatud andmeid kõrvutati toote lõppkasutajaks olevate liikmesriikide ametiasutustelt ja liidu tootjatelt saadud teabega. Seega võib öelda, et uurimise lõppetapis on Hiina tootja liitu suunatud müügi üksikasjad ja mõju teada.

(59)

Hiina tootja väitel tulnuks juhtudel, kui liidu tootmisharu ei esitanud pakkumist, kõnealused müügitehingud kahju ja põhjusliku seose analüüsist välja jätta. Sellegipoolest ei saa institutsioon väita, nagu oleks liidu tootmisharu sellega, et ta ei esitanud uurimisperioodil teatavas konkreetses hankemenetluses pakkumist, samas kui Hiina tootja seda tegi, tekitanud endale sedavõrd ulatusliku kahju, et see tühistab kahju ja dumpingu põhjusliku seose. Pealegi toob hankemenetluses osalemine alati kaasa kulutusi (tõlked, esindaja, vahel on pakkumise esitamine tasuline jne), mistõttu ettevõtted esitavad pakkumise ainult siis, kui neil on lootust hankemenetlus võita.

(60)

Samuti väideti, et juhtumid, mil kaebuse esitaja (Smiths Detection Group Limited) tegi hankemenetluse hinnalage ületavaid pakkumisi, tuleks kahju ja põhjusliku seose analüüsist välja jätta. Uurimise käigus ei ole aga leitud kontrollitavat teavet, mis näitaks, et sellised pakkumised üldse tehti.

(61)

Hiina tootja sõnul esineb kahjuandmetes teatav ebasümmeetria. Tema väitel on müügikogused, turuosa ja kasum seotud müügitehingutega, mis valiti välja lepingu kuupäeva alusel, samas kui teatavad teised kahjutegurid tulenevad kaebuse esitaja raamatupidamisandmetest ega pruugi langeda samale ajavahemikule. Uurimise alguses pidid komisjoni talitused otsustama, millisest ajapunktist lähtudes valida välja müügitehingud kõigi menetluse käigus koostööd tegevate äriühingute puhul. Otsustati, et kõige asjakohasem on tugineda lepingu kuupäevale, kuna sageli lahutab hankemenetluse algust ja lepingu sõlmimise kuupäeva, samuti lepingu sõlmimist ja lõpparve kuupäeva suur ajavahe. Pealegi võivad mitmed arved olla seotud sama lepinguga, mis omakorda võib kehtida mitmeid aastaid.

(62)

Ehkki ajapunktiks kehtestati lepingu kuupäev, ei saanud liidu tootjatelt nõuda, et nad täidaksid küsimustikud lepingu kuupäevadest lähtudes. Selleks oleksid nad pidanud oma raamatupidamise täielikult ümber korraldama vastupidiselt levinud tavadele, mis oleks põhjustanud mitmeid ebaselgusi ja kahjustanud ka esitatava teabe kvaliteeti. Kuivõrd arvete kuupäevi ei saanud aluseks võtta, koguti vaatlusalust toodet käsitlevad kahjuandmed kokku nii hästi kui võimalik.

(63)

Uurimise kümnendal kuul, oma vastuses esialgsete järelduste teatavakstegemisele vaidlustas Hiina tootja ka asjaolu, et uurimisperiood hõlmab 18-kuulist perioodi, ning väitis, et see oleks pidanud piirduma 2008. kalendriaastaga. See väide lükati tagasi põhjustel, mis õigustavad 18-kuulise perioodi kasutamist ning mis on esitatud ajutises määruses ja eespool põhjendustes 5 kuni 11. Pealegi oleks selline muudatus takistanud uurimise õigeaegset lõpuleviimist, sest kõik koostööd tegevad äriühingud oleksid pidanud küsimustiku vastused uuesti esitama muudetud uurimisperioodist lähtudes.

(64)

Hiina tootja kahtles ka selles, kas kaebuse esitajaga seotud arvukaid ELi äriühinguid võeti komisjoni kahjuanalüüsis nõuetekohaselt arvesse. Selles osas tuleb märkida, et kaebuse esitaja küsimustiku vastuste kontrollimisel kasutati terve kontserni kaasabi ning komisjon kandis hoolt selle eest, et kahjunäitajaid ja vastavaid arvutusi analüüsiti hoolikalt ka teiste kontserni kuuluvate äriühingute osas. Hiina tootjale selgitati juba enne ajutiste meetmete kehtestamist, et tema poolt silmas peetud ELi äriühingute roll asjaomase toote valmistamisel ja turustamisel oli tühine, peaaegu olematu. See piirdus vaid uuritava toote müügi teatavate aspektidega (nt hooldus) ja käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäävate toodete müügiga.

(65)

Lõpetuseks väitis Hiina tootja veel seda, et kuivõrd liidu tootmisharu ei vastanud teatavate hankemenetluste tehnilistele nõuetele või ei osalenud üldse neis menetlustes, ei leidnud kõnealuste tehingute puhul liidu tootmisharu kahjustav dumping aset. Selle väitega ei saanud nõustuda.

(66)

Esiteks tuleb märkida, et asjaolu, et teatavate eksporditehingute puhul ei ole võimalik normaalväärtust kindlaks teha, ei sea küsimuse alla kahjustava dumpingu kohta tehtud järeldusi, kui arvustused tehti piisavalt representatiivsel alusel. Sellise juhtumiga on kahtlemata tegemist kõnealusel juhul (vt põhjendus 50). Konkreetsete tehingute kohta tuleb märkida järgmist. Tehing, mille puhul ilmnes tehniliste nõuete probleem, oli seotud ühe tooteliigiga, mida müüdi ühe hankemenetluse alusel. Hiina tootja ja kaks liidu tootjat tõlgendasid seda hankemenetlust üsna erinevalt. Hiina tootja väitis uurimise lõpujärgus, et kõnealune tooteliik ei ole teisaldatav läbivalgustussüsteem, samas kui liidu tootmisharu oli vastupidisel arvamusel. Sellest järeldub, et liidu tootmisharu osales hankemenetluses kindla veendumusega, et pakkumine tuleb esitada selle konkreetse tooteliigi kohta. Lisaks tõi tema osalemine kaasa kulusid (tõlked, esindaja, pakkumises osalemise tasu jne). Sellepärast ei tähenda kõnealuse hankemenetluse tulemus, mille kohaselt liidu tootmisharu ei esitanud pakkumist samadel alustel, et kõnealune import ei suurendanud kindlasti kahju.

(67)

Lisaks viitab Hiina tootja tehingule, mis ei kuulu uurimisperioodi ja millega täideti hoopiski varem sõlmitud lepingut, nagu on selgitatud põhjenduses 42. Ta viitas ka tehingule, mille puhul liidu tootmisharu ei osalenud hankemenetluses. Esimesena nimetatud tehingu puhul ei tehtud mingit järeldust kahju kohta. Teise tehingu puhul kehtivad põhjenduses 59 esitatud järeldused.

(68)

Uurimise üheteistkümnendal kuul andis endast teada üks Rumeenia äriühing, kes väitis, et ta tootis ELis uurimisperioodil teatavaid kauba läbivalgustussüsteeme. Komisjon kogus ja kontrollis teavet selle äriühingu kohta. Äriühingult endalt ja teistelt turuosalistelt, sh Hiina tootjalt saadud teabest selgus, et kõnealuse äriühingu osalus samasuguse toote tootmisprotsessis on tihedalt seotud ühe ELis tuntud kauba läbivalgustussüsteemide tootja tegevusega. Seetõttu tõlgendati käesolevas uurimises Rumeenia äriühingu poolt uurimisperioodil tehtud ainsat müügitehingut nii, nagu oleks selle teinud ELi kauba läbivalgustussüsteemide tootja, kellega eespool nimetatud äriühing koostööd tegi.

(69)

Selliseid makromajanduslikke näitajaid nagu tarbimine, tootmine, tootmisvõimsuse rakendamine, varud, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus ja palgad analüüsiti kõigi liidu tootjate puhul.

(70)

Muude märkuste puudumisel kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 52 kuni 56 esitatud järeldused heaks.

(71)

Hiina tootja väitel ei olnud ajutises määruses esitatud liidu tarbimise tase korrektne. Seetõttu võttis komisjon ühendust huvitatud isikutega, eeskätt kasutajatega, et koguda lisateavet ELi tarbimise kohta vaatlusalusel perioodil. Nende isikutelt saadud täiendavate andmete alusel joonistus ELi tarbimisest järgmine pilt:

(72)

Vaatlusalusel perioodil suurenes vaatlusaluse toote ja samasuguse toote tarbimine ELis 11 % võrra.

(73)

Hiina tootja väitel tuleks avaldada tegelikud tarbimisandmed, mitte indekseeritud näitajad. Sellega seoses tuleb täheldada, et ELis tegutseb väga väike arv teatavate kauba läbivalgustussüsteemide tootjaid, nagu on selgitatud ka ajutise määruse põhjenduses 54, ning mis tahes tegelike tarbimisandmete avaldamine tähendaks asjaosaliste tegelike müügiandmete teatavakstegemist. Neid andmeid käsitatakse aga konfidentsiaalsena.

(74)

Samuti väideti, et tarbimisnäitajad peaksid kajastama kõiki vaatlusaluse toote eksemplare, mis tarbiti ELi turul. Sellega seoses tuleb märkida, et liidu tarbimises kajastuvad kõigi (komisjonile teadaolevate) turuosaliste poolt tehtud kõik vaatlusaluse toote müügitehingud (nii hankemenetluste raames kui väljaspool). Neid andmeid kontrolliti ja kõrvutati erinevatest allikatest pärit teabega. Tarbimisandmed kajastavad siiski ainult müüki, mitte neid väheseid komisjonile teatatud tehinguid, mille puhul oli tegemist liisimise või annetusega. Nende tehingute kaasamise korral oleks Hiina turuosa olnud veelgi suurem.

(75)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 57 ja 58 koos muudatustega käesoleva määruse põhjendustes 71 kuni 74.

(76)

Nagu on selgitatud põhjendustes 57 ja 58, vaadati üle vaatlusaluse toote dumpinguhindadega impordi maht ja turuosa. Andmete esitamine aasta baasil ja mahu ajakohastamine kinnitasid ajutises määruses esitatud järeldusi, et import ja selle turuosa on 2004. aastast alates märkimisväärselt kasvanud. Hiina tootja seadis kahtluse alla andmete indekseerimise meetodi. Siinkohal tuleb rõhutada, et nii uurimises esialgses kui ka lõppetapis näitavad tegelikud andmed – hoolimata nende indekseerimise meetodist – asjaomasest riigist pärit impordi mahu ja turuosa olulist kasvu.

(77)

Vaatlusaluse toote impordi maht kasvas kogu vaatlusaluse perioodi jooksul üle 150 %.

(78)

Kuna keskmised ekspordihinnad oli sõltuvalt imporditud kauba läbivalgustussüsteemi tüübist suuresti erinevad, ei saanud sellest teha mingeid arvestatavaid järeldusi, nagu on mainitud ka ajutise määruse põhjenduses 60.

(79)

Vaatlusalusel perioodil asjaomasest riigist pärit impordi turuosa peaaegu kahekordistus.

(80)

Hiina tootja väitis, et arvesse tulnuks võtta ka uurimisperioodi järgset impordimahtu (uurimisperioodil võitnud pakkumised, millega seotud lepingud sõlmiti pärast uurimisperioodi). Vastavalt algmääruse sätetele võetakse uurimisperioodi järgseid sündmusi arvesse vaid erandlike asjaolude korral. Hiina tootja ei toonud aga selliseid erandlikke asjaolusid esile. Võrreldavuse tagamiseks oleks siis pidanud vaatluse alla võtma ka uurimisperioodile eelnevad müügitehingud. Seetõttu lükati see väide tagasi. Kuna import oli aga suurenenud nii mahtudes kui ka turuosas, nagu on eespool osutatud, ei mõjutanud see otsus kuidagi käesoleval juhul uuritavaid tegureid.

(81)

Hiina tootja märkis, et uurimise esialgses etapis kasutatud hindade allalöömise kindlakstegemise meetod oli puudulik. Hiina tootja arvates ei olnud võimalik võrrelda tema tegelikke müügihindu liidu tootmisharu poolt pakkumismenetluses esitatud hindadega. Sellega seoses tuleb täheldada, et kõnealust meetodit peeti kõige sobivamaks, et tagada korrektne hinnavõrdlus toote puhul, mis on oma olemuselt väga keeruline ja mille ostmiseks korraldati riigihankeid. Huvitatud isikud ei pakkunud välja ka muid sobivaid meetodeid.

(82)

Ehkki metoodikat ei muudetud ja see jäi selliseks, nagu eespool kirjeldatud, tehti arvutustesse väikseid kohandusi, mis vähendasid liidu tootmisharu hindu ja millest teatati ka huvitatud isikutele.

(83)

Ülevaadatud võrdlusest ilmneb, et uurimisperioodil müüdi imporditud vaatlusalust toodet liidus hinnatasemel, mis oli 15 kuni 20 % madalam liidu tootmisharu hindadest. Siinkohal tuleb märkida, et Hiina tootja sõnul olid üheks põhjuseks, miks ta võitis hankemenetlused, tema toote kvaliteetsemad spetsifikatsioonid. Hindade allalöömine (ja turuhinnast madalama hinnaga müük) oleks toonud kaasa kohanduste tegemise ja kõrgemate kahjumarginaalide kehtestamise. Neid kohandusi aga ei tehtud, sest kõnealust väidet ei suudetud tõestada ja kohanduste suurust oli vastava teabe puudumisel raske kindlaks määrata.

(84)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 59 kuni 62 esitatud ülejäänud teave koos muudatustega käesoleva määruse põhjendustes 76 kuni 83.

(85)

Siinkohal tuleb märkida, et lõplikus määruses on kahjunäitajatega seotud andmed esitatud teistmoodi, et võtta arvesse kahte tegurit, millele on osutatud ka põhjendustes 57 ja 69. Esiteks nõudis Hiina tootja 18-kuulise uurimisperioodi andmete esitamist aasta baasil ja teiseks lisati analüüsitavate makromajanduslike näitajate hulka teiselt liidu tootjalt saadud andmed.

(86)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu tootmismaht 51 %. Kõnealune positiivne suundumus tuleneb peamiselt samasuguse toote edukast ekspordimüügist. Liidu tootmisharu tootmisvõimsus suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul samadel põhjustel üle kahe korra. Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste 24 %.

(87)

Kuivõrd eespool esitatud andmed kajastavad toodangut, millest oluline osa müüdi EList väljaspool asuvatele turgudele, ei käsitata neid andmeid käesoleval juhul oluliste näitajatena.

(88)

Liidu tootmisharu varude tase liikus kogu vaatlusalusel perioodil kõikudes tõusujoones. Kuid ka seda näitajat ei peetud kuigi oluliseks, sest kõnealuses sektoris toodetakse tellimuste alusel ning varude tase on äärmiselt madal; pealegi on suur osa varudest ette nähtud ekspordiks.

(89)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu müük ning uurimisperioodil oli see 25 % algmahust. 2004. aastast uurimisperioodi lõpuni vähenes liidu tootmisharu turuosa ligikaudu 20 protsendipunkti.

(90)

Ajutise määruses põhjenduses 69 esitatud järeldused müügihindade kohta kiidetakse siinkohal heaks.

(91)

Hiina tootja küsis veelkord teavet kaebuse esitajaga sõlmitud hankelepingute kohta ja soovis ühtlasi teada, kui suures ulatuses oli teatavaid hankemenetlusi uurimises arvesse võetud. Sedavõrd üksikasjaliku teabe esitamine on aga vastuolus konfidentsiaalsusnõudega. Lisaks soovis Hiina tootja kinnitust selle kohta, et hankemenetluste raames sõlmitud müügilepingute allkirjastamise kuupäev oli määravaks teguriks liidu tarbimise arvutamisel. Sellega seoses kinnitab institutsioon, et kõikide asjaosaliste puhul kasutati ajutise määruse põhjenduses 57 kirjeldatud metoodikat. Sama tootja küsis selgitust ka selle kohta, kas kaebuse esitaja teatatud andmed katavad tema mõlemat tootmisüksust. Sellega seoses tuleb kinnitada, nagu on selgitatud ka ajutise määruse põhjenduse 7 punktis a, et kaebuse esitajalt saadud andmed võtavad arvesse tema mõlemat tootmisüksust.

(92)

Vaatlusalusel perioodil hakkas liidu tootmisharu kahjumit tootma. Uurimisperioodi jooksul oli olukord eriti halb.

(93)

Vaatlusalusel perioodil tehti vähe investeeringuid. Suurim osa investeeringuid tehti liidu tootmisharu tootmishoonete hooldamisse. 2007. aasta suuremad investeeringud olid seotud vaatlusaluse toote täiustamiseks loodud uue patendiga. Tuletatakse meelde, et kõnealune tegevus on oskusteabemahukas ega nõua suuri investeeringuid.

(94)

Investeeringutasuvus, mis on väljendatud liidu tootmisharu puhaskasumi ja investeeringute arvestusliku puhasväärtuse suhtena, langes vaatlusalusel perioodil, kuid see ei ole hea kahjunäitaja, sest see kajastab peamiselt langenud väärtusega varasid.

(95)

Liidu tootmisharu rahakäive halvenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt.

(96)

Kuna kauba läbivalgustussüsteemid moodustasid kaebuse esitaja tegevusest vaid väikese osa, ei käsitatud kapitali kaasamise võimet kõnealusel juhul olulise tegurina.

(97)

Vaatlusalusel perioodil kasvasid tööhõive, keskmine tööjõukulu töötaja kohta ja tootlikkus töötaja kohta. Sellele vaatamata ei peetud neid näitajaid oluliseks, sest suur osa tööjõust on seotud eksporditurul müüdavate kauba läbivalgustussüsteemidega.

(98)

Seega kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse põhjenduses 76 esitatud järeldused.

(99)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 64 kuni 76 esitatud ülejäänud teave koos muudatustega käesoleva määruse põhjendustes 85 kuni 98.

(100)

Ajutises määruses esitatud järeldused kahjunäitajate erineva tähtsusastme kohta jäävad kehtima. Kõige olulisemate kahjunäitajatena käsitatakse kasumlikkust, turuosa ja hindade allalöömist, sest need näitajad kajastavad otseselt liidu tootmisharu edukust liidu turul. Eespool on selgitatud, miks teatavad teised näitajad on vähem asjakohased.

(101)

Mis puudutab kasumlikkust, siis hakkas liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil kahjumit tootma ja liidu tootjate turuosa vähenes 24 %. Lisaks sellele pakkus Hiina tootja 15 kuni 20 % võrra madalamaid hindu.

(102)

Hiina päritoluga vaatlusaluse toote turuosa liidus kasvas vaatlusalusel perioodil koguni 140 %, sellal kui samal ajavahemikul vähenesid oluliselt liidu tootmisharu müügimaht (-24 %) ja turuosa (20 protsendipunkti).

(103)

Käesolevas määruses on andmed esitatud teistmoodi kui ajutises määruses, nagu on selgitatud ka kahjuanalüüsile eelnevates üldistes märkustes. Samas ei muuda asjaolu, kas andmed on esitatud aasta baasil või mitte, nende andmete sisu, vaid ainult esitusviisi. Eespool esitatud kahjunäitajad (makronäitajad) sisaldavad ka teise liidu tootja andmeid. Need ülevaadatud andmed kinnitavad esialgseid järeldusi kahju kohta, st et vaatlusalusel perioodil oli tegemist kahju tekitava olukorraga algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(104)

Eespool öeldut arvestades ollakse seisukohal, et ajutises määruses esitatud järeldusi ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju kohta ei muuda andmete erinev esitusviis, millele on osutatud põhjenduses 85. Kuna muud märkused selle kohta puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 77 kuni 80 koos muudatustega käesoleva määruse põhjendustes 100 kuni 103.

(105)

Põhjuslikku seost puudutavate järelduste kohta esitas märkusi vaid Hiina tootja.

(106)

Siinkohal meenutatakse, et dumpinguhinnaga impordi ja muude tegurite mõju kajastavad näitajad on esitatud aasta baasil põhjenduses 85 esitatud põhjustel.

(107)

Dumpinguhinnaga impordi turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil 140 % võrra, samas kui liidu tootmisharu turuosa vähenes 32 %. Nimetatud negatiivsed muutused toimusid liidu tootmisharus samal ajal, kui 2004. aasta ja uurimisperioodi vahel kasvas liidu tarbimine 11 % (andmed on esitatud aasta baasil).

(108)

Liidu tootmisharu ekspordimaht kasvas vaatlusalusel perioodil. Uurimisperioodil moodustas eksport valdava enamuse (85 kuni 95 %) ELi toodangu kogumahust.

(109)

Hiina tootja väitis, et komisjon ei võtnud arvesse USAst pärit importi ning et uurimisperioodil müüsid USA ettevõtted ELi rohkem kauba läbivalgustussüsteeme kui Hiina tootjad, aga ta ei esitanud selle väite toetuseks fakte ega konkreetseid kontrollitavaid tõendeid.

(110)

Ajutise meetmete kehtestamise järel tegi komisjon kõik endast oleneva, et hankida rohkem teavet USAst pärit impordi kohta, aga kiitis lõpuks siiski heaks uurimise esialgses etapis kindlaksmääratud USA impordi mahu.

(111)

Hiina tootja kritiseeris sellest tõsiasjast tehtud järeldusi, et liidu tootmisharu ei osalenud teatavates hankemenetlustes. Sellega seoses tuleb nentida, et uurimises võeti arvesse asjaolu, et kõik asjaosalised (liidu tootmisharu, Hiina tootja, teised teatavate kauba läbivalgustussüsteemide tootjad) ei esitanud pakkumisi sugugi mitte igas hankemenetluses. Ei leitud ühtegi kaalukat tegurit, mis viitaks sellele, et vaatlusalusel perioodil tuvastatud ilmne kahju oleks põhjustatud liidu tootmisharu mitteosalemisest pakkumistel, mida ei peetud mõistlikeks ärivõimalusteks. Mõistliku ärivõimaluse kui pakkumises osalemist määrava teguri olemasolu kinnitab tõsiasi, et hankemenetluses osalemine toob kaasa kulutusi (tõlked, esindaja, vahel on pakkumise esitamine tasuline jne) ja ettevõtted osalevad ainult siis, kui neil on lootust hankemenetlus võita.

(112)

Hiina tootja rõhutas veelkord, et põhjusliku seose kindlakstegemiseks tuleks lähemalt uurida hinnaga mitteseotud tegurite (nt muude tehniliste tegurite) kahjustavat mõju.

(113)

Liidu tootmisharu oleks kahtlemata olnud võimeline pakkuma samu spetsifikatsioone, mis olid Hiinast pärit tootel. See oleks aga tõstnud liidu tootmisharu pakutava toote hinda. Selles avaldubki Hiina tootja dumpingu kogu ulatus. Osa dumpingust tuleneb lihtsast tõsiasjast, et Hiina tootja pakub toodet, millel on rohkem funktsioone. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiviga 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute korra kooskõlastamise kohta (6) on ette nähtud vaid kahe kriteeriumi kohaldamine lepingute sõlmimisel – „madalaim hind” ja „majanduslikult soodsaim pakkumine” –, on igati loogiline, et pakkumismenetluse võitis toodet dumpinguhinnaga pakkuv Hiina tarnija. Hiina eksportija tehtud pakkumine ei oleks olnud majanduslikult soodne, kui tema hinnad ei oleks olnud dumpinguhinnad, st kui need oleksid olnud kõrgemad toote lisafunktsioone arvestades.

(114)

Lõpetuseks tuleb osutada, et uurimine näitas, et kaebuse esitaja pakkumine vastas kõikidele tehnilistele nõuetele hankemenetlustes, mille raames kaebuse esitaja ja Hiina tootja konkureerisid samadel tingimustel.

(115)

Hiina tootja tuli esile ka väitega, et teatavatel juhtudel sõlmiti leping Hiina tootja hoolimata sellest, et tema hinnad olid kaebuse esitaja hindadest kõrgemad. Selliseid tehinguid ei tohiks käsitada kahju tekitavana.

(116)

Sellega seoses tuleb märkida, et uurimisel tehti kindlaks vaid üks juhtum, mille puhul paistis esmapilgul, et Hiina tootja võitis hankemenetluse hoolimata sellest, et tema pakutavad hinnad olid kaebuse esitaja hindadest kõrgemad. Lähemal uurimisel selgus aga, et nii see õigupoolest ei olnud ja et Hiina tootja pakkus rohkete lisafunktsioonidega toodet sama hinna eest. Kui kõigi lisafunktsioonide arvessevõtmiseks oleks hinda kohandatud, oleks ekspordihind kujunenud madalamaks, sisaldades kõrgemat dumpingumarginaali. Selle väite toetuseks, nagu oleks esinenud ka teisi juhtumeid, mil Hiina tootja pakkus hankemenetluses kaebuse esitajast kõrgemat hinda, ei esitatud mingit muud kontrollitavat teavet.

(117)

Hiina tootja väitis, et teine liidu tootja harrastas turuvallutuslikku hinnapoliitikat, põhjustades nii liidu tootmisharule olulist kahju, ja et kõnealust tootjat ei kahjustanud Hiinast pärit import, sest ta oli aktiivse koostöö lõpetanud.

(118)

Esiteks tuleb meenutada, et teine liidu tootja esitas käesoleva menetluse raames teavet ja et kahjuanalüüsis võetakse arvesse kogu liidu tootmisharu. Samuti on asjakohane märkida, et Hiina tootja väidet turuvallutusliku hinnapoliitika kohta ei toeta mingid faktilised tõendid ja seetõttu ei kõiguta need uurimise tulemusi, mis on esitatud ajutise määruse põhjenduses 89.

(119)

Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 81 kuni 95 koos muudatustega käesoleva määruse põhjendustes 105 kuni 118.

(120)

Eespool öeldut arvesse võttes kinnitatakse ajutine järeldus, et liidu tootmisharule põhjustatud oluline kahju tulenes dumpinguhindadega impordist.

(121)

Kaks kasutajat, kes olid saatnud oma esildised juba uurimise esialgses etapis, jäid oma märkuste juurde kindlaks. Neile tegi muret, et lõplike meetmete kehtestamine võib kahjustada konkurentsi ja tehnilist arengut. Sellised kahtlused hajutati juba ajutises määruses ning vahepeal ei ole lisandunud uut teavet, mis kinnitaks, et lõpliku tollimaksu kehtestamine võiks kahjustada konkurentsi ja tehnilist arengut vähemalt lühikeses ja keskmises perspektiivis.

(122)

Kaks eespool mainitud esildist ei muutnud ajutisi järeldusi. Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 96 kuni 113.

(123)

Hiina tootja esitas märkusi turuhinnast madalama hinnaga toimunud müügi arvutamise kohta. Kui see oli asjakohane, tehti korrektsioone lõppetapil.

(124)

Hiina tootja esitas väite kahjumarginaali kohta, mis oli sarnane käesoleva määruse põhjenduses 51 käsitletud väitega. See väide tuleb tagasi lükata põhjenduses 51 nimetatud põhjustel.

(125)

Hiina tootja küsis selgitusi ka maksueelse kasumimarginaali arvutamise meetodi kohta, eeskätt seda, millise aastaga see kasumimarginaal on seotud. Sellega seoses tuleb märkida, et maksueelne kasumimarginaal määrati kindlaks rahandusaastate 2006 ja 2007 andmete analüüsimisel.

(126)

Lõplikku dumpingumarginaali ja lõplikku kahju kõrvaldamismäära käsitlevad arvutused näitasid, et teisena nimetatu on madalam kui esimesena nimetatu. Kuna muud märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 114 kuni 117 koos muudatustega käesoleva määruse põhjendustes 123 kuni 126.

(127)

Arvestades dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksema tollimaksu reegli kohaselt dumpingu- ja kahjumarginaalide kõige madalamale tuvastatud tasemele. Sellisel juhul peaks tollimaksu määr olema kindlaks määratud tuvastatud kahju tasemel. Kahjumäär leiti olevat 34 % ning see on oluliselt langenud uurimise esialgse etapiga võrreldes, mil kehtestati ajutine tollimaksumäär tuvastatud dumpingu tasemel.

(128)

Eespool esitatu alusel peaks Hiina lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr olema 34 %.

(129)

Kooskõlas ajutise määruse põhjendusega 120 palutakse liikmesriikide asjaomaseid asutusi kehtestatud meetmete mõju hoolika seire eesmärgil esitada komisjonile konfidentsiaalset ja korrapärast teavet kauba läbivalgustussüsteemide müügiga seotud ELi hankemenetluste kohta.

(130)

Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja liidu tootmisharule tekitatud kahju arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks kehtestatud lõpliku tollimaksumäära ulatuses lõplikult sisse nõuda. Kui lõplik tollimaks on ajutisest tollimaksust madalam, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra,