Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 42010X0528(01)

    ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 77 – Mootorsõidukite seisutulelaternate tüübikinnituse ühtsed sätted

    ELT L 130, 28.5.2010, p. 1–18 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    ⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 07/01/2012

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/77/oj

    28.5.2010   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 130/1

    Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav järgmisel veebisaidil:

    http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

    ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 77 – Mootorsõidukite seisutulelaternate tüübikinnituse ühtsed sätted

    Sisaldab kogu kehtivat teksti seisuga:

    eeskirja algversiooni 12. täienduseni – jõustumiskuupäev: 15. oktoober 2008

    SISUKORD

    EESKIRI

    1.

    		 Kohaldamisala

    2.

    		 Mõisted

    3.

    		 Tüübikinnituse taotlemine

    4.

    		 Märgistus

    5.

    		 Tüübikinnitus

    6.

    		 Üldised nõuded

    7.

    		 Fotomeetrilised näitajad

    8.

    		 Katsetusmetoodika

    9.

    		 Valguse värvus

    10.

    		 Märkused värvuste kohta

    11.

    		 Seisutulelaterna tüübi muudatused ja tüübikinnituse kehtivusaja pikendamine

    12.

    		 Toodete vastavus nõuetele

    13.

    		 Karistused nõuetele mittevastava toodangu eest

    14.

    		 Tootmise lõpetamine

    15.

    		 Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

    16.

    		 Üleminekusätted

    LISAD

    1. lisa –

    		 Teatis mootorsõidukite seisutulelaternate tüübikinnituse andmise või selle kehtivusaja pikendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või mootorsõidukite seisutulelaternate tootmise lõpetamise kohta vastavalt eeskirjale nr 77

    2. lisa –

    		 Tüübikinnitusmärgi kujundus

    3. lisa –

    		 Valguse ruumis jaotumise nõutavad miinimumnurgad

    4. lisa –

    		 Fotomeetrilised mõõtmised

    5. lisa –

    		 Valguse värvus – Trikromaatilised koordinaadid

    6. lisa –

    		 Toodete vastavuskontrolli miinimumnõuded

    7. lisa –

    		 Näidiste võtmise miinimumnõuded

    1.   KOHALDAMISALA

    Käesolevat eeskirja kohaldatakse M, N ja T kategooria (1) sõidukite seisutulelaternate suhtes.

    2.   MÕISTED

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    2.1.

    „Seisutulelatern” – latern, mida kasutatakse pargitud sõidukile tähelepanu juhtimiseks.

    2.2.

    Käesolevas eeskirjas kasutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 48 ja selle muudatustes sätestatud mõisteid.

    2.3.

    „Eri tüüpi seisutulelaternad” – laternad, mis erinevad üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:

    a)

    kaubanimi või kaubamärk;

    b)

    optilise süsteemi näitajad (valgustugevus, valguse jaotusnurk, hõõglambi tüüp, valgusallika moodul jne);

    laternat ei loeta kuuluvaks teise tüüpi, kui tal on teist värvi hõõglamp või filter.

    2.4.

    Käesoleva eeskirja viidetega standardhõõglampidele ja eeskirjale nr 37 osutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivale eeskirjale nr 37 ja selle muudatuste seeriale.

    3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLUS

    3.1.

    Tüübikinnituse taotluse esitab kaubanime või kaubamärgi omanik või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

    Taotleja soovi korral määratakse taotluses kindlaks, kas seadet saab sõidukile paigaldada nullteljest erinevate kallete all sõiduki baastasandite ja maapinna suhtes või seda saab pöörata ümber nulltelje; sellised paigaldamise erijuhud märgitakse teatises.

    3.2.

    Seisutulelaterna tüübi taotlusele tuleb lisada:

    3.2.1.

    lühike tehniline kirjeldus, milles on esitatud (v.a mitteasendatavate valgusallikatega laternate puhul):

    a)

    ettenähtud hõõglambi või hõõglampide kategooria(d), milleks on üks tüübikinnituse taotluse esitamise ajal kehtivas eeskirjas nr 37 ja selle muudatuste seerias sisalduvatest kategooriatest, ja/või

    b)

    valgusallika mooduli tunnuskood;

    3.2.2.

    piisavalt üksikasjalikud joonised (kolmes eksemplaris), mis võimaldavad kindlaks määrata seisutulelaterna tüübi ning millel on geomeetriliselt kujutatud laterna sõidukile paigaldamise asend(id); katsetustes nullteljena kasutatav vaatlustelg (horisontaalnurk H = 0°; vertikaalnurk V = 0°) ning punkt, mis võetakse kõnealustes katsetustes nullkeskmeks;

    3.2.3.

    kaks näidist. Kui seisutulelaternad on ette nähtud paigaldamiseks ainult sõiduki paremale või vasakule küljele, siis võivad kaks esitatud näidist olla täpselt ühesugused ning ette nähtud paigaldamiseks sõiduki ühele ja samale küljele.

    4.   MÄRGISTUS

    4.1.

    Tüübikinnituse saamiseks esitatud seisutulelaternatele peab olema selgesti loetavalt ja kustumatult kantud:

    4.1.1.

    taotleja kaubanimi või kaubamärk;

    4.1.2.

    selgesti loetav ja kustumatu märgistus (v.a mitteasendatavate valgusallikatega laternate puhul), millelt on näha:

    a)

    ettenähtud hõõglambi või hõõglampide kategooria(d) ja/või

    b)

    valgusallika mooduli tunnuskood;

    4.1.3.

    mitteasendatavate valgusallikatega või valgusallika mooduli(te)ga laternate puhul normpinge või pingevahemiku ja normvõimsuse märgistus;

    4.2.

    igal laternal peab olema piisava suurusega ala punktiga 5.5 ettenähtud tüübikinnitusmärgi ja lisatähiste jaoks; see koht on märgitud eespool punktis 3.2.2 osutatud joonistel.

    4.3.

    Valgusallika mooduli(te)ga laternate puhul peab valgusallika mooduli(te)le olema kantud:

    4.3.1.

    taotleja kaubanimi või kaubamärk; see märgistus peab olema selgesti loetav ja kustumatu;

    4.3.2.

    mooduli tunnuskood; see märgistus peab olema selgesti loetav ja kustumatu. Tunnuskood algab tähtedega „MD”, mis tähistavad sõna „moodul” ja millele järgneb punktiga 5.5.1 ettenähtud tüübikinnitusmärk ilma ringjooneta. Kui kasutatakse mitut mitteidentset valgusallika moodulit, järgnevad nimetatud tähtedele lisatähised või -märgid. See tunnuskood tuleb näidata eespool punktis 3.2.2 nimetatud joonistel;

    tüübikinnitusmärk ei pea olema sama mis laternal, milles moodulit kasutatakse, kuid mõlemad märgistused peavad olema sama taotleja esitatud;

    4.3.3.

    normpinge ja normvõimsuse märgistus.

    5.   TÜÜBIKINNITUS

    5.1.

    Tüübikinnitus antakse, kui punkti 3.2.3 kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud kaks seisutulelaternat vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

    5.2.

    Igale kinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (käesoleval juhul 00, mis tähistab eeskirja algversiooni) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud peamiste tehniliste muudatuste seeriat. Kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teist tüüpi seisutulelaternale.

    5.3.

    Kui tüübikinnitust taotletakse seisutulelaternast ja muudest laternatest koosnevale valgustus- ja valgussignaalseadme tüübile, siis võib välja anda ühtse tüübikinnitusmärgi tingimusel, et seisutulelatern vastab käesolevas eeskirjas ettenähtud nõuetele ning et iga latern kui osa valgustus- ja valgussignaalseadmest, millele taotletakse tüübikinnitust, vastab selle laterna suhtes kohaldatavas erieeskirjas ettenähtud nõuetele.

    5.4.

    Teatis käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, selle andmisest keeldumise, selle kehtivusaja pikendamise, selle tühistamise või tootmise lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele vormis, mis vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

    5.5.

    Igal seisutulelaternal, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübile, peab olema eespool punktis 4.2 osutatud kohtades lisaks eespool punktis 4.1 kirjeldatud märgistusele ka rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

    5.5.1.

    ringjoonega ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber (2);

    5.5.2.

    käesoleva eeskirja numbrist, millele järgnevad R-täht, kriips ja tüübikinnitusnumber.

    5.5.3.

    Kui latern kiirgab kollast valgust ette ja taha, peab see olema märgistatud laterna suunda näitava noolega, mis osutab sõiduki esiosa poole.

    5.5.4.

    Kui seisutulelaternast ja muudest laternatest koosnevale valgustus- ja valgussignaalseadme tüübile antakse punkti 5.3 kohaselt välja ühtne tüübikinnitusmärk, võib laternale paigutada ühtse tüübikinnitusmärgi, mis koosneb tüübikinnituse andmise aluseks olnud eeskirjade kohastest lisatähistest.

    5.5.5.

    Käesoleva eeskirja 4. lisa punkti 2.3 kohaselt peab vähendatud valgusjaotusega seadmetele olema kantud horisontaalsegmendist algav vertikaalnool suunaga allapoole.

    5.6.

    Punktide 4.1.1 ja 5.5 kohane märgistus peab olema selgesti loetav ja kustumatu ka siis, kui laternad on sõidukitele kinnitatud.

    5.7.

    Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu. Selle võib paigutada kas seadme läbipaistvale või läbipaistmatule sise- või välisosale, mida ei saa eraldada seadme valgust kiirgavast läbipaistvast osast. Märgistus peab olema nähtav ka siis, kui seade on sõidukile kinnitatud või kui mõni liikuv osa, näiteks mootorikate, pagasiruumi kaas või sõiduki uks on avatud.

    5.8.

    Käesoleva eeskirja 2. lisas on esitatud tüübikinnitusmärgi kujunduse näidis.

    6.   ÜLDISED NÕUDED

    6.1.

    Iga näidis peab vastama käesoleva eeskirja punktides 7 ja 9 esitatud nõuetele.

    6.2.

    Seisutuled peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et tavapärastes kasutustingimustes oleks vaatamata võimalikule vibratsioonile tagatud nende tavapärane toimimine ning säiliksid käesoleva eeskirjaga ettenähtud näitajad.

    6.3.

    Valgusallika moodulite puhul kontrollitakse, kas:

    6.3.1.

    valgusallika moodul(id) on projekteeritud vastavalt järgmistele tingimustele:

    a)

    ühtegi valgusallika moodulit ei tohi paigaldada üheski muus asendis peale kindlaksmääratud õige asendi ning seda saab eemaldada üksnes tööriista(de) abil;

    b)

    kui seadmes kasutatakse enam kui ühte valgusallikat, tuleb ühe ja sama laterna korpuses kasutada ühesuguste näitajatega valgusallika mooduleid;

    6.3.2.

    valgusallika moodul(id) on avamiskindlad.

    6.4.

    Asendatavate hõõglampide korral:

    6.4.1.

    võib kasutada kõiki eeskirja nr 37 alusel tüübikinnituse saanud hõõglampide kategooriaid, eeldusel et nende kasutamist ei ole piiratud tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtinud eeskirjaga nr 37 ega selle muudatuste seeriaga;

    6.4.2.

    peab seadme ehitus võimaldama hõõglampi paigaldada vaid õiges asendis;

    6.4.3.

    peab hõõglambi pesa vastama Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) väljaandes nr 60061 esitatud näitajatele. Kohaldatakse hõõglambi asjaomase kategooria pesa andmelehte.

    7.   FOTOMEETRILISED NÄITAJAD

    7.1.

    Nullteljel ei tohi kummagi näidise valgustugevus olla järgmisest valgustugevuse miinimumväärtusest väiksem ega järgmisest maksimumväärtusest suurem:

     

    Minimaalne

    (cd)

    Maksimaalne

    (cd)

    7.1.1.

    Ette suunatud seisutulelaternate valgustugevus

    2

    60

    7.1.2.

    Taha suunatud seisutulelaternate valgustugevus

    2

    30

    7.1.3.

    Mitme valgusallikaga üksiklaterna ühe valgusallika häire puhul vastab latern valgustugevuse miinimumnõuetele, kui kõikide valgusallikate põledes ei ületata maksmimaalset valgustugevust.

    Kõiki jadaühenduses valgusallikaid peetakse üheks valgusallikaks.

    7.2.

    Väljaspool nulltelge ja käesoleva eeskirja 3. lisa joonistel määratletud nurgaväljadel peab kummagi näidise valgustugevus olema järgmine:

    7.2.1.

    käesoleva eeskirja 4. lisas skemaatiliselt kujutatud valgustugevuse jaotumise alal märgitud punktidele vastavates suundades peab valgustugevus olema vähemalt võrdne tabelis esitatud vastava suuna väärtusega, mis on väljendatud punktis 7.1 esitatud miinimumväärtuse protsendina;

    7.2.2.

    üheski suunas, kus kõnealune latern on nähtav, ei tohi valgustugevus ületada punktis 7.1 kindlaksmääratud maksimumväärtust;

    7.2.3.

    taha suunatud ja piduritulelaternatega ühendatud seisutulelaternate puhul (vt punkt 7.1.2) on siiski lubatud valgustugevus 60 cd allpool tasapinda, mis moodustab horisontaaltasapinna suhtes 5° või väiksema nurga;

    7.2.4.

    lisaks

    7.2.4.1.

    peab kõikides 3. lisas määratletud vahemikes olema valgustugevus vähemalt 0,05 cd

    7.2.4.2.

    ja järgida tuleb 4. lisa punktis 2.2 kehtestatud nõudeid valgustugevuse lokaalsete muutuste kohta.

    7.3.

    Üksikasjalikud andmed mõõtmismeetodite kohta esitatakse käesoleva eeskirja 4. lisas, millele on viidatud punktis 7.2.1.

    8.   KATSETUSMETOODIKA

    Kõik mõõtmised tehakse kõnealuse seadme puhul ettenähtud kategooriasse kuuluvate värvitute standardhõõglampidega, mis on nii reguleeritud, et tekiks asjaomase kategooria hõõglambi jaoks nõutav tavapärane valgusvoog.

    8.1.

    Kõik mitteasendatavate valgusallikatega (hõõglambid jm) laternate mõõtmised tuleb teostada vastavalt 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V pinge juures.

    Spetsiaalse energiaallika abil käitatavate valgusallikate puhul rakendatakse eespool osutatud toitepingeid kõnealuse energiaallika sisendklemmidele. Katselabor võib paluda tootjal edastada talle valgusallikate käitamiseks vajalikud spetsiaalsed energiaallikad.

    8.2.

    Kindlaks tuleb määrata valgussignaalseadme nullteljesuunalise nähtava pinna piirid.

    9.   VALGUSE VÄRVUS

    4.lisa punktis 2 kujutatud valgusjaotusala ulatuses kiiratava valguse värvus, mille mõõtmisel kasutatakse valgusallikat värvustemperatuuril 2 854 K, mis vastab Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) etalonvalgusallikale A, peab olema punane, valge või merevaigukollane. Katsete kohta vaata käesoleva eeskirja 5. lisa. Sellest alast väljaspool ei tohi värvus järsult muutuda.

    Mitteasendatavate valgusallikatega (hõõglambid jm) varustatud laternate puhul tuleb kasutada kolorimeetriliste näitajate kontrollimiseks lambis sisalduvaid valgusallikaid, nagu on ette nähtud käesoleva eeskirja punktis 8.1.

    10.   MÄRKUSED VÄRVUSTE KOHTA

    Nagu on täpsustatud eespool punktis 5, antakse käesoleva eeskirjaga kinnitused seadmetüüpidele, mis kiirgavad teatavat värvi või värvitut valgust. Seetõttu ei välistata kokkuleppe (mille lisa on käesolev eeskiri) artiklis 3 võimalust, et kokkuleppeosalised võivad keelata enda registreeritud sõidukitel kasutada käesolevas eeskirjas sätestatud teatava värvusega seadmeid.

    11.   SEISUTULELATERNA TÜÜBI MUUDATUSED JA TÜÜBIKINNITUSE KEHTIVUSAJA PIKENDAMINE

    11.1.

    Igast seisutulelaterna tüübi muudatusest tuleb teavitada seisutulelaterna tüübile kinnituse andnud ametiasutust. Seejärel võib kõnealune asutus kas:

    11.1.1.

    leida, et tehtud muudatused ei avalda tõenäoliselt kahjulikku mõju ja et seisutulelatern vastab endiselt nõuetele, või

    11.1.2.

    nõuda katsete läbiviimise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

    11.2.

    Tüübikinnituse andmise kinnitus või teade selle andmisest keeldumise kohta, milles kirjeldatakse muudatust, edastatakse eespool punktis 5.4 täpsustatud korras.

    11.3.

    Tüübikinnituse kehtivusaega pikendanud pädev asutus annab igale niisuguse pikendamise kohta koostatud teatisele seerianumbri.

    12.   TOODETE VASTAVUS NÕUETELE

    Toodete vastavust nõuetele tuleb kontrollida vastavalt kokkuleppe liitele 2 (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) järgmistel tingimustel:

    12.1.

    käesoleva eeskirja raames kinnituse saanud laternaid tuleb toota nii, et need vastaksid kinnitatud tüübile, täites punktides 7 ja 9 sätestatud nõudeid;

    12.2.

    täita tuleb käesoleva eeskirja 6. lisaga ettenähtud toodete vastavuskontrolli miinimumnõudeid;

    12.3.

    täita tuleb käesoleva eeskirja 7. lisaga ettenähtud näidiste võtmise miinimumnõudeid;

    12.4.

    tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksustes kasutatavaid vastavuskontrolli meetodeid. Neid kontrolle tehakse tavaliselt kord kahe aasta jooksul.

    13.   KARISTUSED NÕUETELE MITTEVASTAVA TOODANGU EEST

    13.1.

    Seisutulelaterna tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui eespool esitatud nõuded ei ole täidetud või kui tüübikinnitusmärgiga seisutulelatern ei vasta kinnituse saanud tüübile.

    13.2.

    Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tema poolt varem antud kinnituse, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat vormi.

    14.   TOOTMISE LÕPETAMINE

    Kui käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse omanik lõpetab kinnituse saanud seisutulelaterna tootmise, peab ta sellest teavitama kinnituse andnud asutust. Asjaomase teatise saamisel teatab asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisale vastavat teatise vormi.

    15.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

    Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja nende haldusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnituse ja kellele tuleb saata vormikohased teated teistes riikides väljaantud tüübikinnituste, tüübikinnituste kehtivusaja pikendamise, tüübikinnituste andmisest keeldumise või tüübikinnituste tühistamise kohta.

    16.   ÜLEMINEKUSÄTTED

    16.1.

    Alates 5. täienduse ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda ECE tüübikinnituse andmisest vastavalt käesolevale 5. täiendusega muudetud eeskirjale.

    16.2.

    Alates 24 kuu möödumisest jõustumiskuupäevast annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ECE tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav seisutulelaterna tüüp vastab käesolevale 5. täiendusega muudetud eeskirjale.

    16.3.

    Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised ei tohi keelduda pikendamast selliste tüübikinnitusi kehtivusaega, mis vastavad eeskirja algversioonile ja selle hilisematele muudatustele.

    16.4.

    12 kuu jooksul alates 5. täienduse jõustumiskuupäevast jätkavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituste andmist seisutulelaternatele, mis vastavad käesoleva eeskirja algversiooni ja selle hilisemate muudatuste nõuetele.

    16.5.

    Käesoleva eeskirja kohased ECE tüübikinnitused, mis anti 12 kuu jooksul pärast jõustumiskuupäeva, ja kõik tüübikinnituste kehtivusaja pikendused, sealhulgas käesoleva eeskirja algversiooni ja selle hilisemate täienduste kohased pikendused, kehtivad tähtajatult. Kui eeskirja algversiooni ja selle hilisemate täienduste alusel kinnituse saanud seisutulelaterna tüüp vastab käesoleva 5. täiendusega muudetud eeskirja nõuetele, peab tüübikinnituse andnud leppeosaline teavitama sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi.

    16.6.

    Ükski käesolevat eeskirja kohaldav osapool ei tohi keelduda seisutulelaterna tüübist, mis on saanud kinnituse vastavalt käesoleva eeskirja 5. täiendusele.

    16.7.

    36 kuu jooksul pärast käesoleva eeskirja 5. täienduse jõustumiskuupäeva ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda kinnituse andmisest seisutulelaterna tüübile, mis on saanud kinnituse käesoleva eeskirja algversiooni ja selle hilisemate muudatuste alusel.

    16.8.

    36 kuu möödumisel eeskirja 5. täienduse jõustumiskuupäevast võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda sellise seisutulelaterna tüübi müügist, mis ei vasta eeskirja 5. täienduse nõuetele, välja arvatud juhul, kui seisutulelatern on ette nähtud kasutuses olevatele sõidukitele asendusseadmena paigaldamiseks.

    16.9.

    Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised jätkavad seisutulelaternatele tüübikinnituste andmist eeskirja mis tahes varasemate täienduste alusel, tingimusel et need seisutulelaternad on ette nähtud kasutuses olevatele sõidukitele asendusseadmena paigaldamiseks.

    16.10.

    Alates käesoleva eeskirja 5. täienduse ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski seda eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelata sõidukile sellise seisutulelaterna paigaldamist, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva 5. täiendusega muudetud eeskirja alusel.

    16.11.

    48 kuu jooksul alates 5. täienduse jõustumiskuupäevast lubavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised paigaldada sõidukitele seisutulelaternaid, mis vastavad käesoleva eeskirja algversiooni ja selle hilisemate muudatuste nõuetele.

    16.12.

    48 kuu möödumisel 5. täienduse jõustumiskuupäevast võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelata seisutulelaterna paigaldamist uuele sõidukile, millele anti sõiduki tüübikinnitus või üksiksõiduki kinnitus hiljem kui 24 kuud pärast eeskirja 5. täienduse jõustumiskuupäeva, kui see seisutulelatern ei vasta käesoleva 5. täiendusega muudetud eeskirja nõuetele.

    16.13.

    60 kuu möödumisel 5. täienduse jõustumiskuupäevast võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelata seisutulelaterna paigaldamist uuele sõidukile, mis registreeriti esmakordselt hiljem kui 60 kuud pärast eeskirja 5. täienduse jõustumiskuupäeva, kui see seisutulelatern ei vasta käesoleva 5. täiendusega muudetud eeskirja nõuetele.

    (1)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 7. lisas (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud 4. muudatusega).

    (2)  1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Vene Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad liikmesriigid, kasutades oma Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia, 53 – Tai, 54 ja 55 – (vabad), 56 – Montenegro, 57 – (vaba) ja 58 – Tuneesia. Teistele riikidele antakse edasised numbrid kronoloogilises järjekorras, kui nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või nendel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehniliste nõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel antud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad selle kokkuleppega; Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teatab kokkuleppeosalistele nendele riikidele antud numbrid.

    1. LISA

    TEATIS

    (Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

    Image

    2. LISA

    TÜÜBIKINNITUSMÄRGI KUJUNDUS

    Image

    Valgusallika moodulid

    MD E3 17325

    Joonisel kujutatud tunnuskoodiga valgusallika moodul on koos laternaga saanud tüübikinnituse Itaalias (E3) ja kannab tüübikinnitusnumbrit 17325.

    3. LISA

    VALGUSE RUUMIS JAOTUMISE NÕUTAVAD MIINIMUMNURGAD  (1)

    Kõikidel juhtudel on valguse ruumis jaotumise miinimumnurgad 15° ülalpool ja 15° allapool horisontaalpinda, välja arvatud laternad, mille paigaldamiskõrgus on kuni 750 mm maapinnast; selliste laternate puhul on miinimumnurgad 15° ülalpool ja 5° allapool horisontaalpinda.

    Image

    (1)  Käesolevatel joonistel kujutatud nurgad kehtivad sõiduki parempoolsele küljele paigaldatud seadmete puhul. Nool osutab sõiduki esiosa poole.

    4. LISA

    FOTOMEETRILISED MÕÕTMISED

    1.   MÕÕTMISMEETODID

    1.1.   Fotomeetriliste mõõtmiste läbiviimisel tuleb kasutada asjakohast hajapeegelduse vastast kaitset.

    1.2.   Kui mõõtmistulemused vaidlustatakse, tehakse mõõtmised järgmiste nõuete kohaselt:

    1.2.1.

    mõõtmiskaugus tuleb valida nii, et kehtiks pöördvõrdeline sõltuvus kauguse ruudust;

    1.2.2.

    mõõteseadme vastuvõtja nurgaava valguse nullkeskme poolt vaadatuna on vahemikus 10’–1°;

    1.2.3.

    konkreetse vaatlussuuna puhul kehtiv valgustugevuse nõue on täidetud, kui nõutav valgustugevus tuvastatakse suunas, mis ei erine vaatlussuunast üle veerand kraadi;

    1.3.   Juhul kui seadet saab paigaldada sõidukile rohkem kui ühte asendisse või teatavasse asendite vahemikku, tuleb fotomeetrilisi mõõtmisi korrata iga asendi puhul või tootja määratud nullteljele vastava ala äärmiste asendite puhul.

    2.   VALGUSTUGEVUSE STANDARDJAOTUSTE TABEL

    Vasak

    Parem

    Image

    2.1.   Suund H = 0° ja V = 0° vastab nullteljele (see on sõidukil horisontaalne, paralleelne sõiduki keskmise pikitasapinnaga ning suunatud nõutavasse nähtavussuunda). Nulltelg läbib nullkeskme. Tabelis esitatud väärtused väljendavad minimaalset valgustugevust eri mõõtmissuundades ning on esitatud protsentidena iga laterna nulltelje minimaalsest valgustugevusest (suunas H = 0° ja V = 0°).

    2.2.   Punktis 2 skemaatiliselt võrgustikuna kujutatud valguse jaotumise alas peab valgus jaotuma üldjoontes ühtlaselt, see tähendab, et joontega piiratud ala igas suunas peab valgustugevus vastama vähemalt minimaalväärtusele, mis on esitatud protsendina vastavat suunda piiritlevate joonte kõrval.

    2.3.   Kui seade on aga ette nähtud paigaldamiseks maksimaalselt 750 mm kõrgusel maapinnast, mõõdetakse valgustugevust ainult 5° ja sellest väiksematel nurkadel.

    3.   LATERNATE FOTOMEETRILINE MÕÕTMINE

    Fotomeetrilisi tööparameetreid kontrollitakse:

    3.1.   mitteasendatavate valgusallikate (hõõglambid jms) puhul:

    laternas olevate valgusallikatega käesoleva eeskirja punkti 8.1 kohaselt;

    3.2.   asendatavate valgusallikate puhul:

    kui laternas on hõõglambid pingega 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V, parandatakse valgustugevuse väärtusi. Parandustegur on etalonvalgusvoo ja rakendatud pinge (6,75 V, 13,5 V või 28,0 V) juures saadud valgusvoo keskväärtuse suhe. Ühegi kasutatava hõõglambi tegelik valgusvoog ei tohi erineda keskväärtusest üle 5 %. Teisalt võib kõigis asendites kasutada standardhõõglampi, mis töötab konkreetse etalonvalgusvoo juures, kusjuures kõigi asendite üksikmõõtmed liidetakse.

    3.3.   Iga laterna (v.a hõõglampidega) valgustugevuse väärtused, mis mõõdeti ühe minuti möödumisel seadme käivitamisest ja seejärel 30 minuti pärast, peavad vastama miinimum- ja maksimumnõuetele. Valgustugevuse jaotuse pärast seadme üheminutilist töötamist saab arvutada kolmekümne tööminuti järel mõõdetud valgustugevuse põhjal, kasutades selleks igas mõõtepunktis üks minut pärast seadme käivitamist punktis HV mõõdetud valgustugevuse väärtuse ning 30 minuti pärast mõõdetud valgustugevuse väärtuse suhet.

    5. LISA

    VALGUSE VÄRVUS: TRIKROMAATILISED KOORDINAADID

    Nende kolorimeetriliste karakteristikute kontrollimisel kasutatakse valgusallikat värvustemperatuuril 2 854 K, mis vastab Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) etalonvalgusallikale A. Mitteasendatavate valgusallikatega (hõõglambid jm) varustatud laternate puhul tuleb kolorimeetriliste näitajate kontrollimiseks kasutada lambis sisalduvaid valgusallikaid, nagu on ette nähtud käesoleva eeskirja punktis 8.1.

    6. LISA

    Toodete vastavuskontrolli miinimumnõuded

    1.   ÜLDOSA

    1.1.   Tooted vastavad käesoleva eeskirja mehaanilistele ja geomeetrianõuetele, kui erinevused ei ületa vältimatuid tootmishälbeid.

    1.2.   Masstoodanguna valmistatavate laternate vastavust fotomeetriliste tööparameetrite nõuetele ei vaidlustata juhul, kui juhuslikult valitud ja standardhõõglambiga varustatud laternate või mitteasendatavate valgusallikatega (hõõglambid vms) varustatud laternate katsetamisel vastavalt 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V pinge juures:

    1.2.1.

    ei erine ükski mõõdetud väärtus käesoleva eeskirjaga ettenähtud väärtustest enam kui 20 %.

    1.2.2.

    Kui laternal on asendatav valgusallikas ja kui kirjeldatud katse tulemused ei vasta nõuetele, korratakse katseid teist standardhõõglampi kasutades.

    1.3.   Trikromaatiliste koordinaatide suhtes kohaldatavad nõuded on täidetud, kui lamp on varustatud standardhõõglambiga; mitteasendatavate valgusallikatega (hõõglambid jm) varustatud laternate puhul on need täidetud, kui kolorimeetriliste näitajate kontrollimiseks kasutatakse lambis sisalduvaid valgusallikaid.

    2.   TOOTJA TEOSTATAVA TOODETE VASTAVUSKONTROLLI MIINIMUMNÕUDED

    Tüübikinnitusmärgi omanik peab sobiva ajavahemiku järel tegema igale laterna tüübile vähemalt järgmised katsed. Katsed tuleb teostada vastavalt käesoleva eeskirja sätetele.

    Kui mõni näidis ei vasta asjaomase katsetüübi nõuetele, tuleb võtta uued näidised ja katsetada neid. Tootja peab võtma meetmeid asjaomase toote nõuetele vastavuse tagamiseks.

    2.1.   Katsete laad

    Käesoleva eeskirja kohased nõuetele vastavuse katsed tehakse fotomeetriliste ja kolorimeetriliste näitajate kontrollimiseks.

    2.2.   Katsemenetlus

    2.2.1.

    Katsed tehakse üldiselt käesolevas eeskirjas kirjeldatud meetodite järgi.

    2.2.2.

    Tootja teostatavatel nõuetele vastavuse katsetel võib tüübikatsetuste eest vastutava pädeva asutuse nõusolekul kasutada võrdväärseid meetodeid. Tootjal on kohustus tõestada, et kasutatavad meetodid on käesolevas eeskirjas sätestatud meetoditega võrdväärsed.

    2.2.3.

    Punktide 2.2.1 ja 2.2.2 kohaldamine nõuab katseseadmete regulaarset kalibreerimist ja nende mõõteandmete vastandamist pädeva asutuse mõõtmistulemustele.

    2.2.4.

    Kõigil juhtudel, eriti halduslikul kontrollimisel ja näidiste võtmisel, tuleb võrdlusmeetoditena kasutada käesolevas määruses sätestatud meetodeid.

    2.3.   Näidiste võtmine

    Laternate näidised valitakse ühtliku toodangupartii hulgast juhuslikkuse põhimõttel. Ühtlik partii tähendab tootja tootmismeetodite kohaselt määratletud sama tüüpi laternate rühma.

    Tavaliselt hinnatakse üksikute tehaste seeriatoodangut. Tootja võib siiski koguda sama seadmetüübi kohta andmeid eri tehastest, kui need tehased töötavad sama kvaliteedisüsteemi ja -juhtimise alusel.

    2.4.   Mõõdetud ja registreeritud fotomeetrilised näitajad

    Laternate näidistel teostatakse eeskirjas ette nähtud fotomeetrilised mõõtmised, et määrata kindlaks miinimumväärtused 4. lisas loetletud punktides ning nõutavad trikromaatilised koordinaadid.

    2.5.   Nõuetele vastavuse kriteeriumid

    Tootja peab katsetulemusi statistiliselt töötlema ning määratlema koos pädeva asutusega oma toodete nõuetele vastavust reguleerivad kriteeriumid nii, et oleks täidetud käesoleva eeskirja punktis 12.1 sätestatud toodete nõuetele vastavuse hindamise nõuded.

    Toodete nõuetele vastavuse kriteeriumid peavad olema niisugused, et 7. lisas kirjeldatud pistelise kontrolli (esimese näidiste võtmise) läbimise minimaalne tõenäosus on 0,95 (95 % kindlusega).

    7. LISA

    NÄIDISTE VÕTMISE MIINIMUMNÕUDED

    1.   ÜLDOSA

    1.1.   Toodang loetakse mehaanilisest ja geomeetrilisest seisukohast vastavaks, kui erinevused ei ületa käesoleva eeskirja nõuete piiridesse jäävaid vältimatuid tootmishälbeid.

    1.2.   Masstoodanguna valmistatavate laternate vastavust fotomeetriliste tööparameetrite nõuetele ei vaidlustata juhul, kui juhuslikult valitud ja standardhõõglambiga varustatud laternate või mitteasendatavate valgusallikatega (hõõglambid vms) varustatud laternate katsetamisel vastavalt 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V pinge juures:

    1.2.1.

    ei erine ükski mõõdetud väärtus käesoleva eeskirjaga ettenähtud väärtustest enam kui 20 %.

    1.2.2.

    Kui asendatava valgusallikaga laternate puhul ei vasta kirjeldatud katse tulemused nõuetele, korratakse katseid teist standardhõõglampi kasutades.

    1.2.3.

    Ilmsete defektidega seadmeid ei võeta arvesse.

    1.3.   Trikromaatiliste koordinaatide suhtes kohaldatavad nõuded on täidetud, kui lamp on varustatud standardhõõglambiga; mitteasendatavate valgusallikatega (hõõglambid jm) varustatud laternate puhul on need täidetud, kui kolorimeetriliste näitajate kontrollimiseks kasutatakse lambis sisalduvaid valgusallikaid.

    2.   ESIMENE NÄIDISTE VÕTMINE

    Esimesel näidiste võtmisel valitakse juhuslikkuse põhimõttel neli laternat. Esimese kahe laterna näidis märgistatakse A-tähega, teise kahe laterna näidis B-tähega.

    2.1.   Nõuetele vastavust ei vaidlustata

    2.1.1.

    Vastavalt käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud näidiste võtmise menetlusele ei vaidlustata masstoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavust juhul, kui laternate mõõteväärtuste kõrvalekalded ebasoodsas suunas on järgmised:

    2.1.1.1.

    näidis A

    A1:

    üks latern

    0 protsenti

    üks latern: mitte üle

    20 protsendi

    A2:

    mõlemad laternad: rohkem kui

    0 protsenti,

    kuid mitte üle

    20 protsendi

    edasi näidisele B

     

    2.1.1.2.

    näidis B

    B1:

    mõlemad laternad

    0 protsenti

    2.1.2.

    või kui näidise A puhul on täidetud punkti 1.2.2 tingimused.

    2.2.   Nõutele vastavus vaidlustatakse

    2.2.1.

    Vastavalt käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud näidiste võtmise menetlusele tuleb masstoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavus vaidlustada ja nõuda tootjalt toodangu nõuetele vastavaks muutmist (ühtlustamist) juhul, kui laternate mõõteväärtuste kõrvalekalded on järgmised:

    2.2.1.1.

    näidis A

    A3:

    üks latern: mitte üle

    20 protsendi

    üks latern: rohkem kui

    20 protsenti,

    kuid mitte üle

    30 protsendi

    2.2.1.2.

    näidis B

    B2:

    A2 korral

     

    üks latern: rohkem kui

    0 protsenti,

    kuid mitte üle

    20 protsendi

    üks latern: mitte üle

    20 protsendi

    B3:

    A2 korral

     

    üks latern

    0 protsenti

    üks latern: rohkem kui

    20 protsenti,

    kuid mitte üle

    30 protsendi

    2.2.2.

    või kui näidise A puhul ei ole täidetud punkti 1.2.2 tingimused.

    2.3.   Tüübikinnituse tühistamine

    Nõuetele vastavus tuleb vaidlustada ja punkti 13 sätteid kohaldada juhul, kui käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud näidiste võtmise menetlust järgides on laternate mõõteväärtuste kõrvalekalded järgmised:

    2.3.1.

    näidis A

    A4:

    üks latern: mitte üle

    20 protsendi

    üks latern: rohkem kui

    30 protsenti

    A5:

    mõlemad laternad: rohkem kui

    20 protsenti

    2.3.2.

    näidis B

    B4:

    A2 korral

     

    üks latern: rohkem kui

    0 protsenti,

    kuid mitte üle

    20 protsendi

    üks latern: rohkem kui

    20 protsenti

    B5:

    A2 korral

     

    mõlemad laternad: rohkem kui

    20 protsenti

    B6:

    A2 korral

     

    üks latern

    0 protsenti

    üks latern: rohkem kui

    30 protsenti

    2.3.3.

    või kui näidiste A ja B puhul ei ole täidetud punkti 1.2.2 tingimused.

    3.   UUS NÄIDISTE VÕTMINE

    Katsete A3, B2 ja B3 puhul tuleb hiljemalt kaks kuud pärast teatamist võtta uued näidised: kahest laternast koosneva kolmanda näidise C ja kahest laternast koosneva neljanda näidise D, mis valitakse pärast toodangu ühtlustamist valminud laos oleva kauba hulgast.

    3.1.   Nõuetele vastavust ei vaidlustata

    3.1.1.

    Vastavalt käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud näidiste võtmise menetlusele ei vaidlustata massitoodanguna valmistatud laternate nõuetele vastavust juhul, kui laternate mõõteväärtuste kõrvalekalded on järgmised:

    3.1.1.1.

    näidis C

    C1:

    üks latern

    0 protsenti

    üks latern: mitte üle

    20 protsendi

    C2:

    mõlemad laternad: rohkem kui

    0 protsenti,

    kuid mitte üle

    20 protsendi

    edasi näidisele D

     

    3.1.1.2.

    näidis D

    D1:

    C2 korral

     

    mõlemad laternad

    0 protsenti

    3.1.2.

    või kui näidise C puhul on täidetud punkti 1.2.2 tingimused.

    3.2.   Nõuetele vastavus vaidlustatakse

    3.2.1.

    Vastavalt käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud näidiste võtmise menetlusele tuleb masstoodanguna valmistatavate laternate nõuetele vastavus vaidlustada ja nõuda tootjalt toodangu nõuetele vastavaks muutmist (ühtlustamist) juhul, kui laternate mõõteväärtuste kõrvalekalded on järgmised:

    3.2.1.1.

    näidis D

    D2:

    C2 korral

     

    üks latern: rohkem kui

    0 protsenti,

    kuid mitte üle

    20 protsendi

    üks latern: mitte üle

    20 protsendi

    3.2.1.2.

    või kui näidise C puhul ei ole täidetud punkti 1.2.2 tingimused.

    3.3.   Tüübikinnituse tühistamine

    Nõuetele vastavus tuleb vaidlustada ja punkti 13 sätteid kohaldada juhul, kui käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud näidiste võtmise menetlust järgides on laternate mõõteväärtuste kõrvalekalded järgmised:

    3.3.1.

    näidis C

    C3:

    üks latern: mitte üle

    20 protsendi

    üks latern: rohkem kui

    20 protsenti

    C4:

    mõlemad laternad: rohkem kui

    20 protsenti

    3.3.2.

    näidis D

    D3:

    C2 korral

     

    üks latern: 0 või rohkem kui

    0 protsenti

    üks latern: rohkem kui

    20 protsenti

    3.3.3.

    või kui näidiste C ja D puhul ei ole täidetud punkti 1.2.2 tingimused.

    Joonis 1

    Image

    Top