11.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 240/7

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1659/2005 (2) (edaspidi „algmäärus”) on kehtestud lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit magneesiumoksiidtelliste impordi suhtes. Meetmed hõlmavad väärtuselist tollimaksu määra 39,9 %, välja arvatud kuue esialgses määruses selgelt nimetatud äriühingu puhul, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(2)

Aastal 2008 esitati komisjonile osalise vahepealse läbivaatamise (edaspidi „vahepealne läbivaatamine”) taotlus vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Üksnes dumpingu uurimist käsitleva taotluse esitas Hiina eksportiv tootja Dashiqiao Sanqiang Refractory Materials Company Limited (edaspidi „taotleja”). Taotleja toodetud toodete suhtes kohaldatakse lõplikku dumpinguvastast tollimaksumäära 27,7 %.

(3)

Taotleja väitis vahepealse läbivaatamise taotluses, et asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud ning need muutused on püsivad. Taotleja väitis, et tema omamaiste hindade ja tootmiskulude võrdlus ühendusse suunatud ekspordi hindadega näitab, et dumpingumarginaal on märkimisväärselt väiksem kui praegu kehtiva meetmega kehtestatud tase. Seega väitis taotleja, et dumpingu korvamiseks ei ole enam vaja jätkata meetme rakendamist praegusel tasemel. Eelkõige esitas taotleja esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et turumajanduslikuks kohtlemiseks vajalikud tingimused on täidetud.

(4)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning otsustas algatada kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 vahepealse läbivaatamise, mis piirdub dumpingu kontrollimisega taotleja puhul. Komisjon avaldas algatamisteate 12. juunil 2008Euroopa Liidu Teatajas  (3) ja alustas uurimist.

(5)

Vahepealses läbivaatamises uuritav toode on sama kui esialgses määruses, s.o Hiinast pärit keemiliselt seotud põletamata magneesiumoksiidtellised, mille magneesiumoksiidi komponent sisaldab vähemalt 80 % magneesiumoksiidi ning mis võivad, kuid ei pruugi sisaldada magnesiiti (edaspidi „vaatlusalune toode”) ning mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 6815 91 00, ex 6815 99 10 ja ex 6815 99 90 (TARICi koodid 6815910010, 6815991020 ja 6815999020) alla.

(6)

Hiina omamaisel turul toodetud ja müüdud ning ühendusse eksporditud tootel ning USAs toodetud ja müüdud tootel on samasugused füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused ja kasutusvaldkonnad ning seetõttu leitakse, et tegemist on algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguse tootega.

(7)

Komisjon teatas ametlikult ühenduse tootmisharule, taotlejale ja eksportiva riigi ametiasutustele vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks nad tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(8)

Turumajandusliku kohtlemise taotlemise vorm ja küsimustik saadeti taotlejale ja temaga seotud äriühingutele, kes kõik vastasid ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta oma analüüside jaoks vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustes:

(9)

Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2007 kuni 31. märtsini 2008 (edaspidi „uurimisperiood”).

(10)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes täidavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c kehtestatud tingimused, st kes tõestatult valmistavad ja müüvad samasugust toodet turumajanduse tingimustes. Need tingimused on kokkuvõtlikult järgmised:

(11)

Taotleja esitas turumajandusliku kohtlemise taotluse vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja esitas nõuetekohaselt täidetud turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaja jooksul. Seejärel kontrolliti esitatud teavet ja andmeid kohapeal.

(12)

Uurimise käigus leiti, et taotleja täidab kõik viis turumajandusliku kohtlemise tingimust. Leiti, et taotleja tegi uurimisperioodil oma majanduslikud otsused ilma riigi sekkumiseta või mitteturumajanduslike tingimustega seotud moonutusteta. Taotleja kohta kehtivad Hiina pankroti- ja asjaõigusseadused ja talle ei tehta mööndusi. Äriühingul on üks raamatupidamisdokumentide kogum ja raamatupidamissüsteem ning leiti, et tema tegevus on kooskõlas üldiste rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamispõhimõtetega ning rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Leiti, et kulud ja hinnad peegeldavad turuväärtusi ja et valuutavahetuskursse arvestatakse turukursside alusel.

(13)

Eespool esitatud faktide ja kaalutluste põhjal saab taotlejale võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(14)

Ühenduse tootmisharule, taotlejale ja eksportiva riigi ametiasutustele anti võimalus esitada märkusi turumajanduslikku kohtlemist käsitlevate järelduste kohta. Taotleja ja ühenduse tootmisharu esitasid seejärel oma märkused.

(15)

Ühenduse tootmisharu väitis, et taotleja ei täida esimest tingimust, sest mitmesuguste ekspordipiirangute tõttu, mille Hiina valitsus on kehtestanud vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatava peamise tooraine suhtes, olid tooraine hinnad omamaisel turul moonutatud. Seega saavad Hiina magneesiumoksiidtelliste tootjad hankida toorainet parematel tingimustel kui nende teistest riikidest pärit konkurendid.

(16)

Selle väite kontrollimiseks uuriti hindu, millega taotleja ostis peamist toorainet (näiteks magneesiumoksiidi), ja ühenduse tootmisharu esitatud Hiinast pärit magneesiumoksiidi avalikult noteeritud hinda (allikas: Price Watch/Industrial minerals). Võrdlus näitas, et uurimisperioodil esinenud hinnaerinevusi ei saanud pidada oluliseks. Lisaks oli uurimise käigus võimalik kontrollida, et taotlejal oli vaba voli osta magneesiumi eri tarnijatelt ning riik ei sekkunud hinnaläbirääkimistesse. Seega ilmnes, et tooraine hinnaga seotud moonutused ei avaldanud uurimisperioodil kõnealusele äriühingule märkimisväärset mõju.

(17)

Lähtuvalt eespool toodud põhjendustest ja järeldustest kinnitatakse, et taotleja suhtes tuleks kohaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(18)

Normaalväärtuse määramiseks tehti esiteks kindlaks, kas taotleja samasuguse toote omamaine kogumüük oli tüüpiline võrreldes tema ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahuga. Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt on omamaine müük tüüpiline siis, kui omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % ühendusse suunatud vastava eksportmüügi kogumahust. Leiti, et taotleja müüs omamaisel turul tüüpilistes kogustes.

(19)

Seejärel tehti kindlaks need omamaisel turul müüdud samasuguse toote liigid, mis olid identsed ja vahetult võrreldavad ühendusse ekspordiks müüdud liikidega.

(20)

Iga tooteliigi puhul, mida taotleja müüs omamaisel turul ja mis leiti olevat ühendusse ekspordiks müüdava tooteliigiga vahetult võrreldavad, tehti algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamisel kindlaks, kas omamaine müük oli toimunud tüüpilises koguses. Konkreetse tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht oli uurimisperioodil vähemalt 5 % ühendusse eksporditud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(21)

Algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt kontrolliti ka seda, kas iga tooteliigi omamaine müük oli toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa vaatlusaluse eksporditava toote igast liigist müüdi uurimisperioodi jooksul sõltumatutele klientidele omamaisel turul kasumlikult.

(22)

Kui tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas vähemalt 80 % seda liiki toote müügi kogumahust ja seda liiki toote kaalutud keskmine hind võrdus ühiku tootmiskuludega või ületas neid, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal. See hind arvutati kõnealuse tooteliigi kõigi uurimisperioodi omamaiste müügihindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas selline müük oli tulutoov või mitte.

(23)

Kui tooteliigi tulutoova müügi maht moodustas seda liiki toote müügi kogumahust kuni 80 %, või kui kaalutud keskmine müügihind oli ühiku tootmiskuludest väiksem, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus asjaomase tooteliigi uurimisperioodil toimunud ainult tulutoova müügi kaalutud keskmisega hinnaga.

(24)

Kui taotleja müüdud konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei olnud võimalik kasutada, tuli kohaldada teistsugust meetodit. Sellisel juhul kasutas komisjon arvestuslikku normaalväärtust. Normaalväärtus arvutati vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 selliselt, et eksporditud liikide tootmiskuludele liideti põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6 põhines müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaali osakaal samasuguse toote müügi-, üld- ja halduskulude keskmisel ning samasuguse toote tavapärase kaubandustegevuse raames toimunud taotleja müügi kasumimarginaalil.

(25)

Kuna eksportmüük ühendusse toimus kas ühenduses või Šveitsis asuvate taotlejaga seotud äriühingute kaudu, arvutati tehasest hankimise tasandi ekspordihind kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9 selle hinna põhjal, millega imporditud tooted müüdi esimest korda edasi ühenduse sõltumatule ostjale ja mida oli kohandatud, võttes arvesse nii impordi ja edasimüügi vahelisel ajal kantud kõiki kulusid kui ka mõistlikke müügi-, üld- ja halduskulusid ja kasumimarginaali. Kõnealusel juhul lähtuti seotud importijate müügi-, üld- ja halduskuludest.

(26)

Kuna puudusid andmed sõltumatute hankijate kohta ning kuna käesolev vahepealne läbivaatamine piirdus ühe äriühinguga seotud dumpingu uurimisega, võeti importija mõistliku kasumimarginaali aluseks esialgses uurimises koostööd teinud sõltumatu importija kasum.

(27)

Pärast lõplike järelduste teatavakstegemist väitis taotleja, et ühe tema seotud eksportija ekspordihinna arvutamiseks kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude suhtarv ei vastanud tegelikule olukorrale, kuna see arvutati suhtena kogukäibesse ilma, et arvesse oleks võetud asjaolu, et suurem osa kõnealuse äriühingu müügist toimus vahendustegevuse alusel ja et käibes näidati ainult vahendustasusid.

(28)

Seoses selle väitega uuris komisjon uuesti tõendeid, mis olid kogutud kõnealuse seotud importija valdustesse tehtud kontrollkäigu ajal. Nende andmete põhjal leiti, et taotleja väide on põhjendatud, ja kõnealuse seotud importija kaudu toimunud ekspordi arvestusliku hinna arvutamisel kasutatud müügi-, üld- ja halduskulude suhe vaadati läbi. Kõnealune läbivaadatud müügi-, üld- ja halduskulude suhe leiti olevat kooskõlas ka teiste seotud importijate kohta tehtud järeldustega.

(29)

Keskmist normaalväärtust ja keskmist ekspordihinda võrreldi iga vaatlusaluse toote liigi puhul tehasehindade tasandil, samal kaubandustasandil ja samal kaudse maksustamise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse tegurite erinevusi, mis väidetavalt ja tõendatult mõjutavad hindu ja nende võrreldavust. Sellest tulenevalt kohandati vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja krediidikulusid ning tegelikke tasutud dumpinguvastaseid tollimakse.

(30)

Uurimise käigus selgus, et eksportmüügi eest tasutud käibemaksu ei tagastatud (isegi mitte osaliselt, nagu oli tehtud esialgses uurimises). Taotlejale algmääruse artikli 20 kohaselt avalikustatud teabes on seepärast märgitud, et nii ekspordihind kui ka normaalväärtus arvutatakse vastavalt makstud või makstavale käibemaksule. Taotleja väidab, et kõnealune lähenemisviis ei ole seaduslik. Selle väite kohta võib märkida järgmist.

(31)

Seoses väitega, et esialgses uurimises kasutati muud metoodikat (s.o käibemaks arvati maha nii normaalväärtusest kui ka ekspordihinnast), tuleb märkida, et läbivaatamise uurimisperioodil ja esialgse uurimise ajal ei kehtinud samad tingimused. Kui esialgse uurimise ajal käibemaks osaliselt tagastati (nagu on märgitud eespool), millest tulenevalt oli vaja kohandamist vastavalt artikli 2 lõikele 10, siis läbivaatamise uurimisperioodil ekspordimüügilt makstud käibemaksu ei tagastatud. Seepärast ei olnud vaja ei ekspordihinda ega ka normaalväärtust käibemaksu suhtes kohandada. Isegi kui seda saaks pidada meetodi muutmiseks, on see õigustatud vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9, sest tingimused on muutunud.

(32)

Taotleja märkis veel, et käesolevas läbivaatamises kasutatud meetod suurendaks kunstlikult dumpingumarginaali. Kõnealuse väitega ei saa nõustuda. Kasutatud meetod on neutraalne. Sellel on samasugune mõju nagu siis, kui äriühing müüb ühendusse teatavaid tooteid või teeb ühendusega teatavaid tehinguid ekspordihinnaga, mis ei ole dumpinguhind. Teisisõnu, isegi kui käibemaksu lisamine võrrandi mõlemale poolele suurendab kahe näitaja erinevust, oleks dumpinguta müügihinna puhul tulemus samasugune.

(33)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Võrdlus näitas dumpingu esinemist.

(34)

Taotleja dumpingumarginaal, väljendatud protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, oli 14,4 %.

(35)

Algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt kontrolliti, kas kindlaks tehtud muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada püsivaks.

(36)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et esialgses uurimises ei võimaldatud taotlejale turumajanduslikku kohtlemist, sest tema raamatupidamine ei olnud kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamispõhimõtetega ja rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Talle võimaldati siiski individuaalset kohtlemist.

(37)

8. detsembril 2006 sai taotlejast pärast esialgset uurimist Hiina ja välisriigi ühisettevõte, millest Duferco kontsern välisaktsionärina omab 25 %. Praeguse uurimise käigus selgus, et kõnealune ühinemine tõi kaasa olulised muudatused taotleja juhtimis- ja raamatupidamistavades. Taotleja sai tõesti Duferco kontsernilt juhtimisarvestuse- ja finantskontrollialast oskusteavet ja toetust ning temast sai osa Duferco kontserni rahvusvahelisest müügivõrgust. Uurimise ajal kogutud ja kontrollitud tõendid näitavad ka, et kõnealused muutused taotleja ettevõttestruktuuris on püsivat laadi.

(38)

Vastupidiselt esialgsele uurimisele, milles võeti normaalväärtuse aluseks võrdlusriigilt saadud andmed, näitasid praeguse läbivaatamise käigus kogutud ja kontrollitud andmed, et taotlejale saab võimaldada turumajanduslikku kohtlemist, ja sellest tulenevalt võeti dumpingu arvutuste aluseks tema enda andmed. Kõnealuste arvutuste tulemus näitab, et meetme jätkuv kohaldamine praegusel tasemel ei ole dumpingu korvamiseks enam põhjendatud.

(39)

Eespool esitatut arvesse võttes leiti, et olukord, mille tõttu algatati käesolev uurimine, ei muutu lähemas tulevikus sellisel viisil, mis võiks mõjutada käesoleva uurimise järeldusi. Seetõttu peetakse neid muutusi püsivaks.

(40)

Arvestades uurimise tulemusi, leitakse, et on asjakohane muuta taotleja vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks 14,4 protsendile.

(41)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada määruse (EÜ) nr 1659/2005 muutmist, ning neile anti võimalus esitada märkusi. Märkusi võeti arvesse, kui need olid asjakohased,