3.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 236/45

(1)

4. mai 2007. aasta kirjas teatati komisjonile kavandatavast koolitusabist Gentis asuvale Volvo autokoostetehasele (Volvo Cars Gent, edaspidi „VCG”). Komisjoni talitustega toimus koosolek 31. mail 2007. Pärast koosolekut esitas Belgia täiendava teabe 6. juuli 2007. aasta kirjas.

(2)

Oma 12. septembri 2007. aasta kirjas teavitas komisjon Belgiat otsusest algatada nimetatud abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus (edaspidi „menetluse algatamise otsus”).

(3)

Komisjoni menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkused. Komisjoni ei saanud ühtegi märkust.

(4)

Belgia reageeris menetluse algatamise otsusele 15. oktoobri 2007. aasta kirjas. 23. oktoobril 2007 kohtusid Belgia ametiasutused, abisaaja ja komisjon. Kohtumise käigus edastati komisjonile teatavad dokumendid. Belgia esitas täiendava teabe oma 23. novembri 2007. aasta kirjas. Komisjon palus selgitusi oma 21. detsembri 2007. aasta kirjas, millele Belgia vastas 8., 15. ja 16. jaanuari kirjades.

(5)

Abisaaja on VCG. VCG kuulub alates 1999. aastast ettevõtjale Ford Motor Company (edaspidi „FMC”) ja selles töötab 5 000 inimest. Toetatav koolituskava hõlmab ajavahemikku 2006. aasta septembrist kuni 2009. aasta septembrini ning on osaliselt seotud uue tootmisplatvormi (Euroopa EUCD platvorm) kasutuselevõtuga. FMC-s on selline platvorm keskmise suurusega sõidukite tootmisel (C- ja D-kategooria autode tootmisel) standardiks. Selle uue platvormi kasutuselevõtt toob endaga kaasa 26,3 miljoni euro suuruse investeeringu materiaalsesse varasse. Tänu sellele platvormile saab tehas toota mitte ainult Volvo, vaid ka Fordi ja Jaguari mudeleid. Selline tehase paindlikkuse suurendamine aitab kaasa Fordi majandustegevuse kindlustamisele Gentis ja seal tööhõive säilitamisele.

(6)

4. mai 2007. aasta teatises oli koolituse maksumuseks märgitud ligikaudu 37 miljonit eurot. Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses (EÜ) nr 68/2001, (3) mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes, on sätestatud, et abikõlblikud kulud on koolitatavate tööjõukulud muude abikõlblike kulude kogusumma piires. Belgia teatatud abikõlblikud kulud ulatusid 19 miljoni euroni. Kuna Gent ei ole abisaav piirkond, on abi suurim lubatud osatähtsus üldkoolituse puhul 50 % ja erikoolituse puhul 25 %. 4. mai 2007. aasta teatise kohaselt on Flaami piirkonnal (Vlaams Gewest) kavas anda sihtotstarbelist abi 6 018 558,91 euro ulatuses.

(7)

4. mai 2007. aasta teatises on koolituskava jaotatud viieks mooduliks, millest kaks viimast on väiksema ulatusega:

(8)

Oma teatises märgib Belgia, et koolitus läheb kaugemale kui vajalik ettevõtjate vahetute vajaduste rahuldamiseks. Komisjon palus Belgial seda punkti selgitada, mida viimane ka tegi oma 6. juuli 2007. aasta kirjas, täpsustades, et koolituskava 1. ja 4. moodulit korraldaks VCG nii või teisi ise, isegi abi puudumise korral. Samas kujutavad aga 2., 3. ja 5. moodulid endast täiendkoolitust, mille korraldamine on võimalik tänu abile. Samas ei esitanud Belgia nende väidete toetuseks ühtegi täpsemat selgitust.

(9)

Oma menetluse algatamise otsuses märkis komisjon, et abi vajalikkus on kokkusobivuse üldkriteerium. Kui tegemist on konkreetsemalt kokkusobivusega asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel, siis ei „soodusta” abi majandustegevuse arengut niipea, kui ettevõtja oleks toetavaid meetmeid võtnud ka abi puudumise korral.

(10)

VCG ettenähtud koolituskava puhul seati kahtluse alla abi ergutav mõju, sest kui ettevõtja on teinud otsuse hakata kasutama EUCD platvormi, on selge, et sellega kaasnevad koolituskulud, mis on vajalikud sellise äriotsuse elluviimiseks. Autotööstuses on uue tootmisplatvormi kasutuselevõtt tavapärane nähtus. See on vajalik paindlikkuse ja tootlikkuse suurendamiseks ning seega konkurentsivõime säilitamiseks. Selleks et uut platvormi tõhusalt käitada, tuleb töötajatele anda uue tehnoloogia ja uute töömeetodite alast koolitust. Uue tootmisliini kasutuselevõtuga seotud koolituskulud katab autotootja tavaliselt juba ainuüksi ärilist stiimulit silmas pidades. Seepärast on suur tõenäosus, et VCG oleks nii või teisiti ja just abi puudumise korral korraldanud ühe osa kõnealustest koolitustest. Selline lähenemine näib omane enamik konkurentidele selles sektoris. Kuna koolituskava 2., 3. ja 5. moodul näivad olevat otseselt seotud uue platvormi kasutuselevõtuga ja selle käitamisega, kahtles komisjon Belgia väidetes, et abi puudumise korral oleks need koolitused jäänud korraldamata.

(11)

Üksi huvitatud isik ei esitanud märkusi pärast menetluse algatamise otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(12)

Pärast menetluse algatamise otsust muutis Belgia oluliselt oma asjaolude algset esitust. Ta tunnistab, et suurem osa koolituskavast oleks korraldatud nii või teisiti, isegi abi puudumise korral, sest need on vajalikud uue platvormi käitamiseks. Belgia osutab siiski, et teatavad koolituskavaosad ei ole üldse seotud platvormi kasutuselevõtuga, teised jälle osaliselt on, kuid abi võimaldab VCG koolitada oma töötajaid laiemalt kui see on vajalik vaid uue platvormi käitamiseks.

(13)

Belgia nõustus toetama kulusid, mille katteks on abi vajalik, ning vähendas seepärast oluliselt abikõlblike kulusid, mida ta rahastab.

(14)

Allpool tabelis on esitatud abikõlblikud kulud, mis Belgia oli toonud välja oma algses teatises, ning kulud, mille toetamise kasuks ta hiljem otsustas.

(15)

1. mooduli kohta kinnitab Belgia, nagu ka juba oma 4. mai 2007. aasta teatises, et see moodul ei ole seotud uue tootmisplatvormi kasutuselevõtuga ning seepärast ka selle käitamiseks mitte vajalik. Tegemist on põhikoolitusega, mille raames käsitletakse üldaineid ja mille eesmärk on parandada töötajate teadmisi. Belgia sõnul tuleb see selgelt välja koolituskursuse sisust. Kuigi ametiühingud nõuavad selliste koolituste korraldamist, sest need parandavad töötajate positsiooni tööturul, on sellega seotud rida tegureid, miks VCG jätaks abi puudumise korral selle osa kavast korraldamata. Esiteks on viimastel aastatel korraldatud hulgaliselt sellelaadseid koolitusi, sest tööle võeti massiliselt uusi inimesi. Kuid see uute inimeste juurdevool on praeguseks praktiliselt peatunud (6) ja suurem osa töölevõetutest on juba sarnase koolituse läbinud. Lisaks märkis ettevõtja, et kõrge kvalifikatsiooniga töötajad lahkuvad ettevõttest kiiremini. Nimelt võtavad Genti piirkonnas asuvad ettevõtjad, kes otsivad sama kvalifikatsiooniga töötajaid, aktiivselt tööle VCG töötajaid. (7) Seepärast tõstab koolituse üldsuunitlus tõenäosust, et VCG töötajad, kes selle koolituse läbivad, ettevõttest lahkuvad. Tööhõiveturul leiab järjest rohkem sellise üldkvalifikatsiooniga töötajaid alates ajast, kui tehnikakoolid ja VDAB (Flaami tööhõiveamet) töötasid neis ainetes välja koolituskavad.

(16)

2. mooduli kohta kinnitab Belgia, nagu ka juba varem oma 4. mai 2007. aasta teatises, et see hõlmab uue tootmisplatvormi tehnilisi ja tehnoloogilisi aspekte. Belgia kinnitab, et suurem osa koolitusest on vajalik uue platvormi käitamiseks ja see osa koolitusest oleks korraldanud nii või teisiti. Siiski läheb osa koolitusest kaugemale kui vajalik EUCD platvormi käitamiseks. (8) Konkreetsemalt tähendab see seda, et VCG on nõus koolituse raames pakkuma rohkem tunde kui majanduslikust seisukohast vajalik ja põhjendatud abi puudumise korral. Belgia edastas üksikasjaliku teabe täiendavate koolitustundide kohta, mis VCG pakub tänu abile. (9)

(17)

3. mooduli kohta kinnitab Belgia, nagu ka juba varem oma 4. mai 2007. aasta teatises, et see on täies ulatuses seotud EUCD platvormiga. Vastuseks menetluse algatamise otsuses tõstatatud küsimustele tunnistab Belgia, et oluline osa koolitusmahust on vajalik uue platvormi käitamiseks ja oleks korraldatud nii või teisiti, isegi abi puudumise korral. Samal ajal selgitab ta aga, et tänu Flaami ametiasutuste abile on VCG nõus oluliselt tõstma koolitustundide arvu. VCG koolitab seega rohkem töötajaid ja teatavad kursused, mis oleksid pidanud olema kulude ratsionaalse juhtimise seisukohast lähtudes avatud vaid juba kogenenud töötajatele, on nüüd avatud ka uustulnukatele. Värskelt töölevõetud töötajate koolitamiseks on vaja korraldada lisatunde ning need peaksid olema pikemad ja nende sisu tihedam. (10) Pealegi ei ole uued töötajad veel tõestanud oma võimed õpitut rakendama ja seega on koolituse kasutegur väiksem. Kulude juhtimise otstarbekuse huvides oleks VCG võimaldanud sellel koolitusel osaleda vaid kogenud töötajatel, kellel on olnud võimalus samalaadsetel koolitusel ka varem osaleda. Seega oleks olnud võimalik koolituse pikkust ja kulusid oluliselt vähendada. Teatavates tundides käsitlevat ainemahtu oleks võinud vähendada ja mõned tunnid oleks olnud võimalik üldse ära jätta.

(18)

4. mooduli kohta kinnitab Belgia, nagu ka juba varem oma 4. mai 2007. aasta teatises, et selle raames käsitletakse muudatusi, mida tuleb teha juhtimises ja suhtumises, ning tegemist on selgelt üldkoolitusega. Belgia selgitab, et teatavad koolituse osad korraldab VCG nii või teisiti ja seda isegi abi puudumise korral, sest need parandavad küllaltki suures ulatuses töötajate paindlikkust ja tõhusust ning aitavad seeläbi oluliselt kaasa EUCD platvormi kasutuselevõtu kestvale tõhususele. (11) Samas aga ei ole järelejäänud tundidest oodatav konkreetne kasu nii suur, et see õigustaks nendega seotud kulusid, ning seetõttu jäetaks need abi puudumise korral korraldamata.

(19)

5. mooduli kohta selgitab Belgia, et selles keskendutakse kvaliteedikontrolli meetodite omandamisele. Need tunnid ei ole platvormi või muude tootmisvahendite käitamiseks vajalikud ja need korraldatakse vaid abi andmise korral.

(20)

Pärast nimetatud kohandusi teatas Belgia ametlikult komisjonile, et kuna ta nõustus toetama vaid neid koolitusi, mille korraldamiseks oli abi vajalik, kavatseb ta toetada koolitust algselt teatatud 6 miljoni euro asemel vaid 3,5 miljoni euroga.

(21)

Komisjon täheldab, et pärast menetluse algatamise otsust muutis Belgia oluliselt oma teatist. Belgia kinnitas oma 16. jaanuari 2008. aasta kirjas, et tal on kavas anda koolitusabi mitte 6 018 558,91 miljoni euro ulatuses, nagu ette nähtud 4. mai 2007. aasta teatises, vaid ainult 3 538 580,57 miljoni ulatuses. Abisumma selline vähenemine tuleneb vähendatud abikõlblikest kuludest, mida Belgia kirjeldas oma 15. jaanuari 2008. aasta kirjas. Seega hindab komisjon käesolevas otsuses 3 538 580,57 euro suurust abi, mille aluseks on vähendatud abikõlblikud kulud.

(22)

Oma menetluse algatamise otsuses jõudis komisjon järeldusele, et VCG-le antav abi on riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Belgia sellele vastu ei vaielnud.

(23)

Oma menetluse algatamise otsuses märkis komisjon, et üle 1 miljoni euro suuruste abisummade suhtes ei saa kohaldada määrusega (EÜ) nr 68/2001 ettenähtud erandit ning neid tuleb seetõttu hinnata asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel. Kuid komisjon kohaldab määruses (EÜ) nr 68/2001 sätestatud suuniseid analoogia põhjal. See tähendab eelkõige seda, et kontrollitakse, kas on täidetud erandile ametlikult kehtestatud muud tingimused. Kuid komisjon ei pea piirduma vaid lihtsa kontrollimisega.

(24)

Belgia ei ole vaidlustanud eespool nimetatud järeldusi, mis kehtivad endiselt, sest abi ületab isegi vähendatud kujul 1 miljonit eurot.

(25)

Komisjon märkis oma menetluse algatamise otsuses, et teatatud abi näib olevat kooskõlas määruse (EÜ) nr 68/2001 artiklis 4 kehtestatud ametlike tingimustega. Selle kohta ei esitatud ka hiljem mingit uut teavet, mis võiks selle algse hinnangu kahtluse alla seada. Komisjon täheldab, et see hinnang kehtib ka vähendatud abi kohta, sest viimane põhineb ühele osale 4. mai 2007. aasta teatise abikõlblikest kuludest, mida peeti menetluse algatamise otsuses vastuvõetavateks. Pealegi ei ole Belgia muutnud abi osatähtsust, st et see on üldkoolituse puhul 50 % ja erikoolituse puhul 25 %.

(26)

Nagu eespool nimetatud, oli menetluse algatamise otsuses sisalduv ainuke kahtlus seotud ettenähtud abi vajalikkusega eelkõige selliste koolituskava osade puhul, mis näisid olevat seotud uue investeeringuga – tootmisplatvormiga EUCD – ja tundusid olevat selle käitamiseks hädavajalikud.

(27)

Komisjon märgib, et Belgia on nõustunud põhimõttega, mille kohaselt on abikõlblikud vaid need koolituse osad, mida ilma abi andmiseta ei oleks korraldatud.

(28)

Selle põhimõttega vastavusse viimiseks eristas Belgia meetmed, mida VCG oleks võtnud nii või teisiti, sest need olid uue platvormi käitamiseks vajalikud, ning meetmed, mille eesmärgid olid sellised, „mida turujõud üksi ei suudaks saavutada”, (12) sest need lähevad kaugemale kui vajalik, ning kasu, mida VCG sellest saaks, oleks väiksem kui sellega seonduvad kulud. Komisjon analüüsis Belgia esitatud selgitusi, mis on kokkuvõtvalt kirjas käesoleva otsuse põhjendustes 15–19. Belgia kinnitab, et 1. ja 3. mooduliga seotud olulisi abikõlblikke kulusid ei oleks abi puudumise korral tehtud. Komisjon leiab, et 1. mooduli puhul puudub piisav seos uue platvormiga. Seega ei ole see moodul platvormi käitamiseks vajalik. Moodulis sisalduva koolituse näol on pigem tegemist üldkoolitusega ja on olemas terve rida tegureid, mille alusel VCG jätaks need korraldamata. Komisjon leiab, et tõenäosus, et 1. moodul jääks abi puudumise korral korraldamata, on suur. 3. mooduli puhul jättis Belgia koolituskuludest välja kulud, mida peeti varasemate samalaadsete investeeringute põhjal otsustades uue platvormi käitamiseks vajalikuks. Belgia piiras abikõlblikke koolituskulusid kuludega, mis lähevad kaugemale kui hädavajalik.

(29)

Seega leiab komisjon, et Belgia on nõuetekohaselt määranud kindlaks koolituse osad, mida riigiabi puudumise korral ei korraldataks. Kuna Belgia on otsustanud toetada vaid sellist laadi koolitust ja jätta toetamata koolitus, mida VCG korraldaks nii või teisiti, leiab komisjon, et abi on kooskõlas määruse (EÜ) nr 68/2001 põhjenduses 10 kehtestatud eesmärgiga suurendada „nende oskustööliste hulka, keda muud ettevõtted saavad kasutada” ning abi on vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c mõeldud „teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks”.

(30)

Võttes arvesse eespool nimetatud põhjendusi, leiab komisjon, et abi on ühisturuga kokkusobiv,