3.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 236/10

(1)

26. jaanuari 2004. aasta kirjas palus komisjon Saksamaa Liitvabariigi valitsusel esitada täpsemat teavet pressiteadete kohta, mis käsitlesid riigi toetust maapealse digitaaltelevisiooni (DVB-T) kasutusele võtmiseks Nordrhein-Westfalenis (edaspidi ka „NRW”). Saksamaa Liitvabariigi valitsus esitas teabe 23. märtsi 2004. aasta kirjas, mis registreeriti samal kuupäeval. 2. juunil 2004 kohtusid komisjoni ametnikud kõnealuse meetme osas pädeva liidumaa asutuse Landesanstalt für Medien Nordrhein-Westfalen (edaspidi „LfM”) esindajatega ja 10. detsembril 2004 Nordrhein-Westfaleni liidumaa esindajatega.

(2)

13. jaanuari 2005. aasta kirjas, mis registreeriti samal kuupäeval, teavitas Saksamaa Liitvabariigi valitsus komisjoni vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 meetmest, millega toetatakse maapealse digitaaltelevisiooni kasutuselevõtmist NRWs. Saksamaa Liitvabariigi valitsus teatas meetmest õiguskindluse huvides.

(3)

10. märtsi 2005. aasta kirjas palus komisjon lisateavet, mille Saksamaa Liitvabariigi valitsus esitas pärast tähtaja pikendamist 29. aprilli 2005. aasta kirjas, mis registreeriti samal kuupäeval. 23. juunil 2005 kohtusid komisjoni ametnikud LfMi ja NRW liidumaa esindajatega ning kohtumise raames esitas NRW omakorda lisateavet.

(4)

9. novembril 2005 tegi komisjon lõpliku otsuse, mis tunnistas maapealse digitaaltelevisiooni toetamise riigi vahenditest Berliinis ja Brandenburgis ühisturuga kokkusobimatuks. (2) Kuna juhtumid olid sarnased, leppisid komisjon ja Saksamaa kokku teatamismenetlus käesoleval juhul peatada, (3) et anda ametiasutustele võimalus hinnata, kuidas Berliini-Brandenburgi juhtumi suhtes tehtud otsus mõjutab NRW juhtumi esialgse uurimise pooleliolevat menetlust. Samal ajal katkestati ka sarnase, komisjonis 8. detsembril 2004 registreeritud Baieri liidumaad puudutava juhtumi teatamismenetlus. (4)

(5)

12. aprilli 2006. aasta kirjas kutsus komisjon Saksamaad üles ühe kuu jooksul komisjonile teatama, milline on Saksamaa seisukoht poolelioleva teatamismenetluse kohta. 12. mai 2006. aasta kirjas, mis registreeriti samal kuupäeval, teatas Saksamaa komisjonile, et ta ei kavatse NRW liidumaa jaoks kavandatud teatatud meedet tagasi võtta ega muuta.

(6)

19. juuli 2006. aasta kirjas teavitas komisjon Saksamaa Liitvabariiki oma otsusest algatada käesoleva juhtumi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus. Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (5). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkused.

(7)

Pärast tähtaja pikendamist avaldas Saksamaa menetluse algatamise otsuse kohta oma seisukoha 4. oktoobri 2006. aasta kirjas, mis registreeriti samal kuupäeval. Komisjonile saatsid oma märkused Euroopa Satelliidioperaatorite Ühendus (European Satellite Operators Association, edaspidi „ESOA”), (6) Kaabellevivõrgu Eraõiguslike Operaatorite Ühendus (Verband Privater Kabelnetzbetreiber e. V., edaspidi „ANGA”) ja (7) ish NRW GmbH (edaspidi „ish”). (8)

(8)

Komisjon edastas märkused Saksamaale 19. detsembri 2006. aasta kirjas ja palus nende kohta arvamust. Pärast tähtaja pikendamist esitasid pädevad asutused oma seisukoha 16. veebruari 2007. aasta kirjas, mis registreeriti samal kuupäeval. 19. aprillil 2007 kohtusid komisjoni esindajad enne lõpliku hinnangu andmist viimast korda arvamuste vahetamiseks LfMi esindajatega. 24. mai 2007. aasta elektronkirjas nõudis komisjon uuesti lisateavet, mille Saksamaa esitas 5. juuli 2007. aasta elektronkirjas, mis registreeriti 6. juulil 2007.

(9)

Teatatud meetme eesmärk on maapealse digitaaltelevisiooni kasutusele võtmine Nordrhein-Westfalenis. Meedet tuleb vaadelda ringhäälingu digitaliseerimise taustal. Digitaliseerimine mõjutab kõiki praegu levinud ringhäälingusignaalide edastamise vorme, st kaabel-, satelliit- ja maapealset levi.

(10)

Digitaliseerimise peamine eelis seisneb kõikide edastusvormide puhul suuremates edastusmahtudes tänu sagedusspektri tõhusamale kasutamisele. See võimaldab pakkuda uusi või paremaks muudetud ringhäälinguteenuseid. Lisaks sellele vabaneksid maapealses analoogvõrgus saadete edastamise lõpetamisel sagedused, mida saab uuesti kasutusele võtta. Võimalikud uued turule sisenevad ettevõtjad hoogustaksid konkurentsi ja uuendusi. Nende eeliste tõttu toetab komisjon aktiivselt digitaliseerimist (9). Nii Saksamaa kui ka teised liikmesriigid on praegu üleminekuetapis, mille peamine eesmärk on lõpetada 2012. aasta alguseks täielikult saadete analoogvõrgus edastamine kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides (10).

(11)

Selleks et soodustada ringhäälingulevi digitaliseerimist, käivitati 1997. aasta lõpus Saksamaa Liitvabariigi valitsuse otsusega digitaalringhäälingu algatus (Initiative Digitaler Rundfunk, „IDR”), mille aluseks oli liidumaade peaministrite otsus edendada ringhäälingu digitaliseerimist Saksamaal. Algatuse raames koostasid Saksamaa Liitvabariik, liidumaad ja eri turuosalised soovitused digitaliseerimiseks. IDRi esimese aruande kiitis Saksamaa Liitvabariigi valitsus heaks 1998. aastal; sellele järgnes digitaaltelevisiooni kasutuselevõtu koondkava „Startszenario 2000” (11). Kavas määratakse muu hulgas kindlaks, et kaabel-, satelliit- ja maapealse levi digitaliseerimine lõpetatakse hiljemalt 2010. aastaks.

(12)

Digitaallevile üleminekut NRWs juhib LfM. Nordrhein-Westfaleni liidumaa meediaseaduse (12) (edaspidi „LMG NRW”) § 27 lõike 1 kohaselt „toetab ja kooskõlastab [LfM] üleminekut analooglevilt digitaallevile”. Digitaallevile üleminekul peab ta tagama „sobivatel tingimustel mitmekülgse programmivaliku, kombineerides eri edastusvorme”. LfMi täiendav ülesanne on teostada järelevalvet eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide üle.

(13)

Kaabel-, satelliit- ja maapealse levi digitaliseerimise kontekstis puudutab kõnealune meede ainult üleminekut maapealse levi valdkonnas. Maapealne digitaalringhääling hõlmab üldjuhul kaht ettevõtjate rühma, kes võivad teatud asjaoludel olla omavahel seotud: võrguoperaatorid, kes hoolitsevad ringhäälingusignaalide edastamise eest ja ringhäälinguorganisatsioonid, kes toodavad sisulisi programme ja pakuvad neid programmipakettidena.

(14)

Alates kaabel- ja satelliitlevi esiletõusust 80ndatel aastatel on maapealse levi turuosa kogu Saksamaal tugevalt kahanenud. Saksamaa sõnul rajati kaabellevivõrgud 80ndatel aastatel märkimisväärse riikliku toetusega. (13) Saksamaa kinnitab, et peaaegu kõik majapidamised Saksamaal saavad telesaateid tasuta vastu võtta satelliidi kaudu.

(15)

Turuosa vähenemist on kujutatud joonisel, mis on lisatud ka menetluse algatamise otsusele.

Joonis 1

Maapealse levi turuosa Saksamaal tervikuna ja NRWs (14)

(16)

Pärast digitaaltelevisioonile ülemineku algust 2004. aastal hakkas maapealse levi kahanev turuosa stabiliseeruma ja 2005. aastal trend muutus. 2007. aasta digitaliseerimisaruande (15) andmete kohaselt jagunesid turuosad Saksamaal 2007. aasta keskel vastuvõtu liigi alusel järgmiselt: 53,7 % kaabel-, 42,5 % satelliit- ja 11,5 % maapealne levi (2 % kasv võrreldes 2006. aastaga). Aruande kohaselt on maapealse digitaaltelevisiooni osakaal märkimisväärselt suurenenud: maapealse digitaaltelevisiooni signaale võtavad vastu 3,6 miljonit majapidamist ning see on peaaegu kaks korda nii palju kui eelmisel aastal. Lisaks ulatus maapealse levi digitaliseerimine juba peaaegu 90 %-ni. Digitaliseerimisaruandes on toodud maapealse digitaaltelevisiooni piirkondliku leviku ülevaade. (16) Nende andmete kohaselt on televaatajate turuosa NRWs nn tuumikaladel, mis hõlmavad ainult neid piirkondi, kus maapealset digitaalringhäälingut saab vastu võtta, kasvanud 9,5 %-lt 2005. aastal 16,5 %-ni 2007. aastal (vt joonis 2).

Joonis 2

Maapealse levi turuosa Saksamaal ja NRWs pärast üleminekut

(17)

Tehnilisest seisukohast nõuab maapealse digitaalringhäälingu arendamine võrguoperaatoritelt ülekandetehnika kohandamist ja neile ringhäälingusageduste eraldamist. Selleks et digitaliseerimise eeliseid saaks tegelikult kasutada, tuleb saadete edastamine maapealses analoogvõrgus järk-järgult lõpetada. Selles etapis, kus edastatakse korraga analoog- ja digitaalringhäälingut (paralleelse toimimise etapp), võib üleminek kaasa tuua sageduste nappuse. (17) Sageduste nappuse vältimiseks ja saadete paralleelse edastamise kulude võimalikult väiksena hoidmiseks peavad turuosalised kokku leppima ühise tähtaja, et analooglevi välja lülitada ja minna üle digitaallevile. Arvestades maapealsele digitaaltelevisioonile ülemineku keerukust näeb Startszenario 2000 ette maapealsele digitaallevile järkjärgulise ülemineku eri liidumaades, kusjuures kõigepealt minnakse maapealsele digitaallevile üle suurema rahvastikutihedusega piirkondades. (18)

(18)

NRWs otsustas LfM (19)27. novembril 1998 korraldada esimese sammuna maapealse digitaaltelevisiooni testimise, mis viidi läbi Kölnis aastatel 1999 ja 2000. Selleks et saavutada Startszenario 2000 eesmärgid, kinnitasid NRW ametiasutused hiljem oma valmisolekut teha koostööd Põhja-Saksamaa Alam-Saksi, Schleswig-Holsteini, Hamburgi ja Bremeni liidumaa pädevate asutustega ning korraldada maapealse ringhäälingu digitaliseerimine samaaegselt ja seega tõhusamalt.

(19)

20. oktoobril 2003 kirjutasid LfM, avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid ARD, ZDF ja WDR Köln (edaspidi „avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid”), (20) eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid RTL Television („RTL”), VOX Film und Fernseh-GmbH & Co. KG („VOX”) ja ProSiebenSat.1 Media AG („ProSiebenSat.1”) Kölnis alla kokkuleppele maapealse digitaaltelevisiooni kasutusele võtmise kohta Nordrhein-Westfalenis (Vereinbarung zur Einführung des digitalen terrestrischen Fernsehens (DVB-T) in Nordrhein-Westfahlen). Kõnealuses üldises kokkuleppes määrati kindlaks, et pärast edukat üleminekut Berliini-Potsdami piirkonnas võetakse maapealne digitaaltelevisioon järgmisena kasutusele Kölni, Bonni, Düsseldorfi ja Ruhri tihedalt asustatud piirkonnas. Kokkulepe ei sisalda kavandatud abimeetmete üksikasju. Selles on üksnes öeldud: „Abistava meetmena toetab Landesanstalt für Medien Nordrhein-Westfalen maapealse digitaaltelevisiooni leviala laienemiseks vajaliku tehnilise infrastruktuuri edendamist Nordrhein-Westfalenis.” Lisas viidatakse seejärel toetuskontsepti väljatöötamisele majanduslikult vähekindlustatud isikute tarvis. (21)

(20)

20. oktoobri 2003. aasta üldist kokkulepet täiendati koostöökokkuleppega maapealse digitaaltelevisiooni kasutusele võtmise kohta Nordrhein-Westfalenis (Kooperationsvereinbarung zur Einführung des digitalen terrestrischen Fernsehens (DVB-T) in Nordrhein-Westfalen), millele samad osalised (ARD nimel WDR) ja NRW liidumaa kirjutasid alla 10. detsembril 2003. Koostöökokkuleppes on sätestatud maapealse digitaaltelevisiooni asjus toimuva suhtluse üldpõhimõtted ja kokkuleppe elluviimise eest vastutavad organid: otsustusõigusega juhtkomitee ja projektbüroo kokkuleppe täitmiseks. Projektbüroo asutati 14. jaanuaril 2004 LfMi (LfM Nova GmbH), WDRi (ka ARD nimel) ja ZDFi vahelise lepinguga.

(21)

DVB-T võrgu kogu edastusmahu tagavad kuus multiplekserit, (22) mis katavad kokku 24 programmikanalit Kölni-Bonni ja Düsseldorfi-Ruhri piirkonnas. Maapealse digitaaltelevisiooni saadete edastamiseks tuleb eraldada vajalikud sagedused lubadega, mis annavad ringhäälinguorganisatsioonidele programmide edastamise ja võrguoperaatoritele maapealse digitaallevi (DVB-T) operaatori õigused. Programmide edastamiseks Kölni-Bonni ja Düsseldorfi-Ruhri tihedalt asustatud piirkonnas eraldati üks multiplekser igale avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioonile (ARD, ZDF ja WDR). Eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele ettenähtud mahtudele kuulutas LfM välja konkursi ja asjaomased maapealse digitaalringhäälingu load väljastati 14. mail 2004. Võrguoperaatorite litsentsid väljastas 2004. aastal toonane telekommunikatsiooni ja posti järelevalveasutus (RegTP), praegune riiklik elektri, telekommunikatsiooni, posti ja raudtee võrguagentuur (BNetzA) (lubade väljastamise menetluse kohta vt lähemalt põhjendused 24–30).

(22)

Vastavalt 20. oktoobri 2003. aasta üldises kokkuleppes kehtestatud tähtaegadele hakati maapealse digitaalringhäälingu saateid Kölni-Bonni piirkonnas edastama 24. mail 2004 ja Düsseldorfi-Ruhri piirkonnas 8. novembril 2004. Eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid lõpetasid nimetatud kuupäevadeks saadete edastamise maapealses analoogvõrgus. Siiski jätkati avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide ARD – Das Erste, ZDF ja WDR kolme programmi edastamist maapealses analoogvõrgus veel umbes viis kuud. Kölni-Bonni piirkonnas lõpetati see 8. novembril 2004 ja Düsseldorfi-Ruhri piirkonnas 4. aprillil 2005. LfM avaldas 19. novembril 2004 maapealse digitaaltelevisiooni edendamiseks rahalise abi andmise suunised („Förderrichtlinie DVB-T”), mis jõustusid tagasiulatuvalt 3. mail 2004.

(23)

Maapealse digitaaltelevisiooni leviala on pärast sellele üleminekut Kölni-Bonni ja Düsseldorfi-Ruhri piirkonnas laiendatud teistele NRW piirkondadele. 29. mail 2006 mindi maapealsele digitaaltelevisioonile üle veel kahes NRW liidumaa piirkonnas (Wuppertalis ja Ostwestfalen-Lippes). Münsteri piirkonnas hakati maapealset digitaaltelevisiooni edastama 12. juunil 2007 ning 2007. aasta novembris laiendatakse leviala Aachenile ja Südwestfalenile. Vastupidiselt Kölni-Bonni ja Düsseldorfi-Ruhri piirkonnale lähevad nendes piirkondades digitaaltelevisioonile üle siiski ainult avalik-õiguslikud, mitte eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid. (23)

(24)

Kooskõlas ühendatud Saksamaa ringhäälingut käsitleva riigilepingu (Staatsvertrag über den Rundfunk im vereinten Deutschland, edaspidi „RStV”) (24) paragrahvi 52a lõikega 1 sätestakse NRW liidumaa meediaseaduse paragrahvis 28: „Maapealse digitaaltelevisiooni edastusmahtude esmakordsel eraldamisel arvestatakse eelisjärjekorras neid telejaamu, kes edastavad kõnealusel levialal programme analoogvõrgus.”

(25)

14. novembril 2003 avaldas LfM televisiooni- ja raadioprogrammide ning meediateenuste maapealsete digitaalsete edastusmahtude eraldamise eeskirjad („edastusmahtude eraldamise eeskirjad”). Digitaliseerimine nõudis aga ka selliste olemasolevate maapealsete analoogkanalite kasutamist, mis olid eraldatud eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele RTL Television (RTL Television GmbH kaudu), VOX/DTCP (VOX Film- und Fernseh GmbH & Co. KG kaudu – viimane kuulub koos DTCP GmbHga kontserni RTL Group) ja SAT1 (Sat1 Satelliten Fernsehen GmbH, edaspidi „ProSiebenSat.1”). Asjaomased analoogringhäälinguload andis LfM välja 2002. ja 2003. aastal ning need oleksid kehtinud kuni 21. juulini 2008 (RTL Television), 31. jaanuarini 2007 (VOX) ja 31. oktoobrini 2010 (SAT1). Selleks et edastusmahtude eraldamist saaks jätkata, palus LfM 13. novembri 2003 kirjas eraõiguslikel ringhäälinguorganisatsioonidel RTL, VOX ja ProSiebenSat.1 kirjalikult kinnitada oma nõusolekut analoogkanalite vabastamiseks. Pärast telejaamadelt nõusoleku saamist (25) kuulutas LfM 4. detsembril 2003 välja esimese konkursi maapealse digitaaltelevisiooni edastusmahtude eraldamiseks eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele Kölni-Bonni ja Düsseldorfi-Ruhri piirkonnas (sellekohane teatis on avaldatud liidumaa ametlikus väljaandes „Landesministerialblatt”30. detsembril 2003). (26)

(26)

Konkurss hõlmas eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele ette nähtud edastusmahte, st kolme multiplekserit ehk 12 programmikanalit igas sihtpiirkonnas. Konkursitingimused sisaldasid valikukriteeriume juhuks, kui taotlejaid on rohkem kui programmikanaleid ja tuleks teha valik kellegi kasuks. NRW liidumaa meediaseaduse alusel sätestati kriteeriumina programmi panus programmide ja kanalite mitmekesisuse tagamisel ning ringhäälinguorganisatsiooni esindatus maapealses analoogvõrgus. (27) Konkurss ei sisaldanud üksikasju programmide maapealses digitaalvõrgus edastamise kulude kohta ega viiteid digitaaltelevisioonile üleminekuks antavale võimalikule rahalisele toetusele. Pakkumiste esitamise tähtaeg oli 3. märts 2004.

(27)

LfMile laekus kokku 21 pakkumist ringhäälinguorganisatsioonidelt ja meediaettevõtjatelt. ProSiebenSat.1 ja RTL Group taotlesid kumbki mitme programmipaketiga ühe multiplekseri omandamist. (28)23. aprillil 2004 tegi LfMi meediakomisjon otsuse eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele ette nähtud programmikanalite eraldamise kohta. Kõnealuse otsuse alusel võttis LfM 14. mail 2004 vastu otsuse asjaomaste DVB-T lubade väljastamise kohta. Otsusega eraldati eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele RTL Group ja ProSiebenSat.1 kummalegi üks multiplekser ning kolmanda multiplekseri mahud jaotati järgmiste telejaamade vahel: VIVA (VIVA Fernsehen GmbH), CNN (Turner Broadcasting Systems Deutschland GmbH), Eurosport (Eurosport S.A.) ja onyx.tv/Terra Nova (Onyx Television GmbH). (29)

(28)

Vastavalt NRW meediaseaduse paragrahvi 12 lõikele 2, millele viitab ka konkursikutse, eraldatakse esimene luba vähemalt neljaks ja maksimaalselt kümneks aastaks. Vastavalt LfMi 14. mai 2004 otsusele anti ringhäälinguload telejaamadele ProSiebenSat.1, RTL ja CNN viieks aastaks, telejaamale VIVA 2. detsembrini 2008, telejaamale Eurosport S.A. kolmeks aastaks ja telejaamale Terra Nova 17. juunini 2009. Terra Nova lõpetas siiski 1. juulil 2007 saadete edastamise maapealses digitaalvõrgus ja tema asemele asus Tele 5 (TM-TV GmbH), (30) kelle LfM valis välja seitsme kandidaadi hulgast. Tabel 1 annab ülevaate avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide üleminekust digitaaltelevisioonile Kölni-Bonni piirkonnas, sealhulgas paralleelse toimimise etapist (mida eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide puhul ei rakendatud, vt põhjendus 23).

Tabel 1

Saadete maapealne edastamine Kölni-Bonni piirkonnas enne ja pärast digitaaltelevisioonile üleminekut

(29)

NRW riigikantselei taotluse alusel algatas telekommunikatsiooni ja posti järelevalveasutus (edaspidi „RegTP”) 4. veebruaril 2004 sageduste eraldamise menetluse. (31) Nagu ringhäälinguorganisatsioonid, pidid ka maapealse analoogvõrgu operaatorid eelnevalt loobuma oma tähtajatutest analoogvõrgulubadest. Digitaalringhäälingu edastamise koguvajadus jaotati viie teeninduspiirkonna vahel (A–E), mis vastasid edastuskanalitele (digitaalsed multiplekserid). Asjaomases otsuses ei ole siiski märgitud, et juba 27. novembril 2002 oli välja kuulutatud üleriigiline konkurss täiendava teeninduspiirkonna katmiseks. (32) Kõnealune teeninduspiirkond eraldati ettevõtjale T-Systems (kontserni Deutsche Telekom tütarettevõtja) ning see hõlmab ZDFi teleprogrammi edastamist.

(30)

NRW sageduste eraldamise menetluse raames taotles T-Systems sagedusi teeninduspiirkondades C, D ja E, mis vastavad eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide multiplekserite levialale, ning WDR taotles sagedusi teeninduspiirkondades A ja B, mis on ette nähtud avalik-õiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele. Kuna iga kõnealuse teeninduspiirkonna suhtes esitati ainult üks eraldamistaotlus, eraldas RegTP sagedused nn taotlemismenetluse raames ega käivitanud sageduste eraldamise menetluse teist etappi, st ei kuulutanud välja konkurssi. Kuna T-Systems ja WDR juba olid maapealse analoogvõrgu operaatorid ja järelikult omasid telekommunikatsiooniluba, oli täidetud ka see eeltingimus sageduste eraldamiseks taotluste alusel. Maapealse digitaaltelevisiooni võrguteenuse osutamise õigused anti operaatoritele ligi kahekümneks aastaks, st kuni 31. detsembrini 2025.

(31)

Teatatud meede hõlmab rahalist abi, mida LfM soovib anda eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele programmide edastamiseks maapealses digitaalvõrgus Kölni-Bonni ja Düsseldorfi-Ruhri piirkonnas. Saksamaa hinnangul saab NRW 18 miljonist elanikust ligikaudu 14 miljonit pärast maapealsele digitaaltelevisioonile üleminekut nimetatud piirkondades vastu võtta teleprogramme DVB-T võrgus. (33)

(32)

Abi õiguslik alus on RStV paragrahvi 40 lõike 1 punkt 2 ja NRW liidumaa meediaseaduse paragrahvi 88 lõike 3 punkt 8, mille kohaselt on liidumaa meediaameti (Landesanstalt für Medien, edaspidi „LfM”) ülesanne toetada temale laekuva ringhäälingutasu summast muu hulgas ringhäälingu tehnilist infrastruktuuri ja uudse ringhäälingutehnoloogia projekte. LfMi eelarvet rahastatakse peamiselt NRWle laekuvast ringhäälingutasust, millest LfMile eraldatakse 2 % (vastavalt RStV paragrahvile 40 kooskõlas paragrahviga 55, ringhäälingu rahastamist käsitleva riigilepingu (RFinStV) paragrahvidele 10 ja 11 ning NRW liidumaa meediaseaduse paragrahvi 116 lõikele 1). (34) Ringhäälingutasu koguvad tasude kogumise keskused, kes kannavad laekunud summad üle LfMile ja teistele õigustatud isikutele.

(33)

Eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide toetuseks antava LfMi rahalise abi saamise täpsed tingimused on esitatud 19. novembri 2004. aasta DVB-T edendamiseks rahalise abi andmise suunistes. (35) Suuniste paragrahvi 2 kohaselt on abikõlblik tasu, mida ringhäälinguorganisatsioonid maksavad võrguoperaatoritele saadete edastamise eest. Paragrahvi 3 kohaselt võivad abisaajateks olla kõik eratelevisiooniprogrammide pakkujad ja/või meediateenuste osutajad, kellele on eraldatud maapealse digitaaltelevisiooni edastamise mahud. Paragrahvi 4 kohaselt eraldatakse vahendeid rahalise abina. Paragrahvi 5 lõikega 1 piiratakse abi kestus viiele tegevusaastale. Paragrahvi 5 lõikes 2 sätestatakse: „Abi ei tohi (…) olla suurem kui 30 % võrguoperaatoritele makstavast edastustasust ja abi makstakse astmeliselt väheneva summana. Abi suurus esimesel tegevusaastal on 40 % edastustasust ja seda vähendatakse igal aastal viie protsendi võrra, nii et viiendal tegevusaastal on abi määr 20 % edastustasust”. Paragrahvi 5 lõikes 3 sätestatakse: „Analoogsaatjate väljalülitamisel kokkuhoitavad summad („väljalülitamiskasum”) arvatakse abisummast maha.”

(34)

Saksamaa esitatud teates kirjeldati põhjalikult abisuuniste rakendamise üksikasju. Telejaamadele Viva, Eurosport, CNN ja Terra Nova (alates 1. juulist 2007 Tele 5), kes enne analoogvõrku ei kasutanud, on ette nähtud samasugune abi: abisuuniste paragrahvi 5 lõike 2 kohaselt vähendatakse abisummat, mille suurus on esimesel tegevusaastal 40 % edastustasust, igal aastal viie protsendi võrra, nii et viiendal tegevusaastal on abi määr 20 %.

(35)

Teate esitamise ajal ei olnud vastavalt abisuuniste paragrahvi 5 lõikele 2 ette nähtud abi astmelist vähendamist eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide RTL Group ja ProSiebenSat.1 puhul, ehk selliste eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide puhul, kes enne edastasid oma programme analoogvõrgus. Kõnealuste ringhäälinguorganisatsioonide puhul, kellest kummalegi eraldati eraldi multiplekser, arvutati abi suurus Nordrhein-Westfalenis ja põhjapoolsetes liidumaades analoog- ja digitaalringhäälingu edastamistasude kogusummade vahe põhjal. Saksamaa sõnul püütakse sel moel ja vastavalt abisuuniste paragrahvi 5 lõikele 3 võtta abisumma määramisel arvesse analoogsaatjate väljalülitamisel kokkuhoitavaid summasid.

(36)

Abist teatades märkis Saksamaa samuti kavandatava abisumma, mis põhineb maapealse digitaaltelevisiooni hinnangulistel edastustasudel. Viidati ka sellele, et riigiabi suurus põhineks tegelikel edastustasudel, mida võrguoperaatorid eraõiguslikelt ringhäälinguorganisatsioonidelt abi andmise ajal nõuavad. Telekommunikatsiooniseaduse kohaselt kehtestab riiklik võrguagentuur BNetzA kindlad edastustasud ainult sel juhul, kui on tuvastatud, et võrguoperaatoril on asjaomasel turul märkimisväärne turujõud. Ringhäälingusignaalide edastamise turu mõiste on BNetzA määratlenud 2006. aasta juulis ühenduse asjaomaste õigusnormide alusel. Selle kohaselt on võrguoperaatoril T-Systems märkimisväärne turujõud ainult maapealse ülikõrgsagedustel edastatava raadioringhäälingu turul. (36) Sellest tulenevalt võib T-Systems ise kindlaks määrata eraõiguslikelt ringhäälinguorganisatsioonidelt DVB-T edastamise eest nõutava tasu suuruse.

(37)

Teates hindas Saksamaa DVB-T edastustasu ühe multiplekseri kohta 2,7 miljonile eurole aastas. Ühe programmikanali edastustasuks on arvestatud vastavalt 0,675 miljonit eurot aastas ja 3,375 miljonit eurot abimeetme viieaastase kestuse jooksul (37) ja kõnealune tasu on seega väiksem kui saadete maapealses analoogvõrgus edastamise tasu programmikanali kohta.

(38)

Nende andmete alusel kavandati telejaamade Viva, Eurosport, CNN ja Terra Nova (alates 1. juulist 2007 Tele 5) programme toetada kokku 4 050 000 euroga. Viieks aastaks ette nähtud toetus ühe programmikanali kohta on esitatud tabelis 2.

Tabel 2

Telejaamade Viva, Eurosport, CNN ja Terra Nova (Tele 5) hinnangulised edastustasud

(39)

Ringhäälinguorganisatsioone RTL Group ja ProSiebenSat.1 käsitlevad arvutused on esitatud tabelis 3. Ülejäänud liidumaad on koondatud rubriiki Põhja-Saksamaa (38).

Tabel 3

Saksamaa arvestus ProSiebenSat.1 ja RTLi lisakulu kohta (39)

(40)

Arvestuse põhjal ei kavatse LfM anda abi kontsernile RTL Group. Ühelt poolt on kindlaks tehtud, et RTL Groupi bilanss on positiivne. Teiselt poolt selgitatakse abiteates, et RTL Group loobus sõnaselgelt abist analoogringhäälingulubade tagastamise üle peetud läbirääkimistel. ProSiebenSat.1 puhul lähtutakse lisakulust, mille suurus on kuni 600 000 eurot aastas, mistõttu Saksamaa lähtub abimeetme viieaastase kestuse jooksul kuni 550 000 euro suurusest iga-aastasest abisummast (kokku kuni 2,75 mln eurot). See vastab ligikaudu 28 %-le DVB-T edastustasudest, mida ProSiebenSat.1 maksab NRWs.

(41)

Kõnealuste arvutuste kohaselt on maapealse digitaaltelevisiooni edastamiseks eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele kavandatud abi eelarve viie aasta jooksul hinnanguliselt 6,8 mln eurot.

(42)

LfM annab kirjeldatud abi ainult eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide programmikanalite tarvis. Avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid rahastavad oma maapealse digitaaltelevisiooni edastamise kulud neile laekuvast ringhäälingutasu osast. Saksamaa edastatud andmetest nähtub, et WDRi käsutuses on aastatel 2001–2008 üleminekukulude rahastamiseks üle 40,8 mln euro. ZDFi käsutuses seevastu oli maapealsele digitaaltelevisioonile üleminekuks kogu riigi territooriumil aastatel 2001–2004 kokku 36,8 mln eurot ja aastatel 2005–2008 kokku 33,2 mln eurot.

(43)

Abisuunised jõustusid tagasiulatuvalt 3. mail 2004. Saksamaa on siiski kohustunud LfMi meediakomisjoni otsuse kohaselt abi mitte andma enne, kui komisjon on riigiabi heaks kiitnud. Seetõttu ei ole eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele abimeetme raames veel abisummasid välja makstud.

(44)

Uurimismenetluse algatamise otsuses oli komisjon esialgu seisukohal, et LfMi kavandatav abi vastab kõikidele Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimustele ja on seega riigiabi. Komisjoni leidis, et meedet rahastatakse riigi vahenditest ja abi saab seostada riigiga. Samuti tegi komisjon kindlaks, et abi annab eelise eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele kui otseselt soodustatud isikutele ja võib kaudselt eelise anda ka võrguoperaatorile T-Systems.

(45)

Uurimismenetluse algatamise otsuses väljendas komisjon lisaks kahtlust, kas ringhäälingu- ja digitaalvõrgulubade andmise menetlused olid kavandatud nii, et toetusega kaasnev valikuline majanduslik eelis oli piiratud või puudus ning konkurentsi kahjustamine seega takistatud. Komisjon leidis, et abi puhul on tegemist valdkondliku abiga, mis võib kahjustada ringhäälingulevi eri liikide (maapealne, kaabel- ja satelliitlevi) vahelist konkurentsi. Lisaks viidati sellele, et abi võib samuti moonutada konkurentsi eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide vahel. Arvestades rahvusvahelist konkurentsi nii ringhäälinguorganisatsioonide kui ka võrguoperaatorite vahel, leidis komisjon, et abi võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(46)

Peale selle väljendas komisjon kahtlust abi kokkusobivuse suhtes Euroopa Ühenduse asutamislepinguga. Menetluse algatamise otsuses jõudis komisjon järeldusele, et ilmselt ei ole täidetud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c, artikli 87 lõike 3 punkti d ja artikli 86 lõike 2 kohaldamise tingimused. Eelkõige tõi komisjon esile tõendite puudumise selle kohta, et meedet võib NRW turuolukorda arvestades pidada kohaseks, vajalikuks ja proportsionaalseks, et reageerida mõnele turuhäirele, mis võiks üleminekut digitaaltelevisioonile raskendada. Menetluse algatamise otsuses väljendati seisukohta, et abi ei ole seotud saadete kindla kultuurilise sisuga. Komisjon küsis samuti, kas abi võib pidada hüvitiseks üldist majandushuvi esindava teenuse eest.

(47)

Komisjon algatas ametliku uurimismenetluse ka selleks, et anda Saksamaale ja kolmandatele isikutele võimalus esitada märkusi komisjoni esialgse hinnangu kohta kõnealuse abi küsimuses ja teha komisjonile kättesaadavaks meedet käsitlev asjakohane teave.

(48)

Kaabellevivõrgu Eraõiguslike Operaatorite Ühendus ANGA on rõhutanud, et maapealse digitaaltelevisiooni toetamine moonutab eri edastuskanalite vahelist konkurentsi kaabellevioperaatorite kahjuks. Üleminek maapealsele digitaaltelevisioonile on juba põhjustanud kaabellevioperaatorite klientide arvu vähenemist asjaomastes liidumaades. Pärast maapealse analoogtelevisiooni väljalülitamist läksid seevastu vaid vähesed maapealse televisiooni kliendid üle kaabellevivõrku ning see ei tasakaalusta kaugeltki kaabellevioperaatorite klientide pidevat vähenemist. ANGA sõnul tahetakse meetmega vähendada kaabellevi osakaalu, kuigi satelliit- ja lairibateenuse (ja IPTV-teenuse) ning kaabelleviteenuse osutajate vahel juba valitseb väga tugev konkurents. ANGA vaidlustab lisaks sellele ringhäälingulubade ja võrguoperaatori lubade väljastamise menetluse avalikkuse. Ringhäälingulubade väljastamise kohta väidab ühing, et menetlusega soositi neid ringhäälinguorganisatsioone, kes edastasid programme juba analoogvõrgus (ProSiebenSat.1 ja RTL Group), kuna neile anti eraldi multiplekserid, mida saab kasutada ka nende programmide edastamiseks, mida varem analoogvõrgu kaudu ei edastatud. Seoses võrgulubade väljastamisega oli ANGA väitel eelnevalt selge, et luba väljastatakse ARD ringhäälinguorganisatsioonidele ja võrguoperaatorile T-Systems. Ühing väidab, et toetusega anti kontsernile Deutsche Telekom eelis, mille tagajärjel kahjustatakse konkurentsi mitte ainult ringhäälingusektoris, vaid ka elektroonilise side valdkonnas, juhul kui Deutsche Telekom seob tütarettevõtte T-Systems osutatava DVB-T teenuse oma klientidele osutatava lairibateenusega. Lõpetuseks leiab ANGA, et maapealse digitaaltelevisiooni rahastamiseks on muid turupõhiseid alternatiive, näiteks programmide kodeerimine ja kasutustasude kehtestamine.

(49)

ish NRW GmbH, NRW suurim lairibakaabellevi operaator, väljendas ANGAga sarnast seisukohta ja ühines suures osas komisjoni menetluse algatamise otsuses esitatud seisukohaga. ish väidab oma märkustes, et on maapealsele digitaaltelevisioonile ülemineku tõttu kaotanud arvukalt kliente (2005. aastal ligi 500 000) ja nimelt eelkõige tasulise kaabelleviga võrreldes „tasuta” (subsideeritud) DVB-T vastuvõtu tõttu. (41) Klientide kaotust ei tasakaalustanud maapealse analoogtelevisiooni väljalülitamisele järgnenud klientide arvu mõningane kasv. ishi sõnul suudeti klientide arvu stabiliseerida ainult ulatuslike investeeringutega kaabellevi infrastruktuuri moderniseerimisse ja tootestruktuuri uuendamisse. Abi eesmärk on omandada tehnoloogia, mille tasuvus on küsitav ja mida saaks rahastada teistsuguste vahenditega, näiteks kodeerimine või kasutustasud. ish jagab ANGA arvamust, et abi tugevdaks ka Deutsche Telekomi positsiooni lairibaturul. Lõpuks märgib ish, et ringhäälinguorganisatsioone, kes ka varem edastasid programme maapealses võrgus, soodustatakse otseste rahaliste toetustega täiendavalt, kuigi neil juba on kaabellevioperaatoritega võrreldes eelis, arvestades NRW liidumaa meediaseaduse paragrahvi 16 lõikes 2 sätestatud teenuse osutamise kohustust, mille kohaselt on kaabellevioperaatorid LfMi sätestatud tingimustel kohustatud edastama oma levivõrgus maapealselt levivaid programme.

(50)

Euroopa Satelliidioperaatorite Ühendus ESOA ühineb samuti suures osas menetluse algatamise otsuses esitatud komisjoni seisukohaga. ESOA leiab, et LfMi abi kahjustab eri edastuskanalite vahelist konkurentsi. Ta on põhimõtteliselt seisukohal, et riigi sekkumine ülemineku toetamisse peab olema läbipaistev ja põhjendatud, mittediskrimineeriv ja tehnoloogiliselt neutraalne. Maapealse digitaaltelevisiooni toetamine aitab turult välja tõrjuda muud edastuskanalid. ESOA rõhutab, et satelliitlevioperaatorid läksid satelliidi teel saadete digitaalsele edastamisele üle ilma riigi abita ja selgitab, et satelliitlevil on ulatuslikust investeerimisvajadusest hoolimata maapealse levi ees mõningaid eeliseid (nt lai leviala, katkematu edastus, madalad infrastruktuurikulud).

(51)

Saksamaa ei arva, et meetme puhul oleks tegemist riigiabiga. Peale selle leiab Saksamaa, et meede on ühisturuga kokkusobiv, isegi kui see peaks sisaldama abi elemente. Lisaks täpsematele selgitustele meetme klassifitseerimise ja kokkusobivuse kohta on kirjalikes selgitustes esitatud ka üldised argumendid komisjoni strateegia ja pädevuse kohta riigiabi eeskirjade kohaselt.

(52)

Saksamaa on põhimõtteliselt arvamusel, et komisjonil ei ole õigust sekkuda Saksamaa Liitvabariigi ja liidumaade poliitilisse otsusesse maapealse levivõrgu säilitamise ja digitaliseerimise kohta. Saksamaa sõnul ei ole komisjonil volitusi hinnata liikmesriigi ametiasutuste asemel, kas muud meetmed oleksid olnud sobivamad. Saksamaa ei pea tehnoloogilise neutraalsuse nõuet kohaseks kriteeriumiks abimeetmete sobivuse hindamisel digitaaltelevisiooni valdkonnas. Tekib küsimus, kas komisjoni seisukoht ja kõnealuse meetme uurimise kestus on kooskõlas komisjoni väidetava püüdlusega soodustada digitaliseerimist. Selgitustes osutatakse asjaolule, et komisjoni otsused, eeskätt nendes viidatud ühisturuga kokkusobivuse hindamise alused ei ole järjepidevad. Berliini-Brandenburgi meedet käsitleva lõpliku otsuse tegemisel esile toodud asjaolusid ei saa käesoleva juhtumi puhul kasutada ning need ei anna pädevatele asutustele piisavalt viiteid ühisturuga kokkusobivate meetmete kohta, mis aitaksid kaasa maapealse levi säilitamisele.

(53)

Meetme klassifitseerimise küsimuses kinnitab Saksamaa korduvalt, et kavandatud maksed on mõeldud hüvitisena üldist majandushuvi pakkuva teenuse eest ning et Altmarki kriteeriumid on täidetud. Saksamaa väidab ka, et meede ei kahjusta konkurentsi ei ringhäälinguorganisatsioonide ega ka eri edastuskanalite vahel. Rõhutatakse, et LfMi korraldatud ringhäälingulubade väljastamise menetlus ja RegTP korraldatud võrguoperaatori lubade väljastamise menetlus olid läbipaistvad ning vastasid igati kehtivatele riiklikele õigusaktidele. Kuigi ringhäälingulubade konkursi väljakuulutamisel vastavalt 20. oktoobri 2003 koostöölepingule abi andmist ei mainitud, väidab Saksamaa, et kõik kandidaadid olid kavandatavast abimeetmest teadlikud.

(54)

Vastuses kaabellevioperaatorite seisukohale seab Saksamaa levivõrguoperaatorite klientide arvu väidetava vähenemise küsimärgi alla ja kahtleb ishi esitatud andmetes. Saksamaa arvates ei põhjusta kaabeltelevisiooni klientide lahkumist, kui see tõepoolest aset leidis, tingimata DVB-T kasutuselevõtt. Saksamaa viitab tõsiasjale, et 80ndatel aastatel rajati lairibakaabelvõrgud riigi abiga ja kaabellevile kehtivad samuti õiguslikud soodustused (üürile lisanduvate kulude määrus). Lisaks märgib Saksamaa, et järgitav algatus tervikuna on tehnoloogiliselt neutraalne ning vajadusel ollakse nõus toetama ka kaabellevi digitaliseerimist.

(55)

Arvestades kaabel- ja satelliitlevi suurt turuosa kohalikul turul, puudub Saksamaa arvates risk, et ringhäälinguorganisatsioonid loobuksid nendest edastuskanalitest DVB-T tõttu või et DVB-T mõjutaks kliendi valikut. Meede ei kahjusta kaabel- ja satelliitleviteenuse osutajate turupositsiooni, pigem avaldatakse sellele positiivset konkurentsisurvet, mis kiirendab ka nende edastuskanalite digitaliseerimist. Märkustes kaheldakse lisaks, kas kaabel-, satelliit- ja maapealsed levivõrgud moodustavad üldse ühe ja sama turu, arvestades märkimisväärseid tehnoloogilisi erinevusi ning edastuskanali vahetamisega kaasnevaid kulusid. Saksamaa sõnul ei konkureeri maapealne televisioon otseselt satelliit- ja kaabeltelevisiooniga, vaid pigem täiendab neid.

(56)

Saksamaa ei arva, et meede annaks võrguoperaatorile T-Systems kaudse eelise. Võimalik eelis, mille toetus võrguoperaatorile võiks anda, ei ole tõendatav ega mõõdetav ja sellest ei piisa, et määratleda ettevõtjat T-Systems riigiabiõiguse alusel kaudselt soodustatud isikuna. Saksamaa väidab, et võrgu tagatud kasutamine tuleneb mitte meetmest, vaid ringhäälingulubade andmisest. Lisaks ei võimalda meede T-Systemsil tingimata nõuda suuremat tasu või saada suuremat tulu. Mõju kohta, mida meede avaldab liikmesriikidevahelisele kaubandusele, arvab Saksamaa, et ainuüksi tõsiasi, et ringhäälinguorganisatsioonide ja võrguoperaatorite vahel valitseb rahvusvaheline konkurents, ei ole piisav selleks, et tuvastada kahju ühendusesisesele kaubandusele.

(57)

Isegi kui käsitada meedet riigiabina, tuleks seda EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 ning artikli 87 lõike 3 punktide b või c kohaselt pidada ühisturuga kokkusobivaks. Saksamaa kinnitab, et maapealsele digitaaltelevisioonile ülemineku puhul on tegemist üldist majandushuvi pakkuva teenusega. Eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele anti see ülesanne DVB-T edastusmahtude eraldamisega.

(58)

Seoses EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c väidab Saksamaa lisaks, et komisjon ei ole piisavalt arvestanud maapealsele digitaaltelevisioonile ülemineku positiivseid külgi. Eeskätt ei ole komisjon arvesse võtnud DVB-T panust meediakanalite mitmekesisusse, maapealse levi sobivusse piirkondlike ja kohalike programmide edastamiseks ning DVB-T uuenduspotentsiaali (eelkõige vastuvõtt mobiilsetel lõppseadmetel) ega ka meetme panust maapiirkondade ja äärealade katmisse DVB-T-leviga. Komisjon on jätnud tähelepanuta ka tõhususe suurenemisest tuleneva kasu, mida LfM on saanud tänu kiirele üleminekule ja kõnealuse protsessi koordineerimisele Põhja-Saksamaa liidumaadega. Tõsiasi, et DVB-T võetakse NRW teistes piirkondades kasutusele ilma eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide osaluseta, viitab sellele, et eraettevõtjad ei ole lisamotivatsioonita kõnealuses edastuskanalis osalemisest huvitatud. Põhimõtteliselt leiab Saksamaa, et meede on kooskõlas komisjoni teatisega, mis käsitleb üleminekut analoogringhäälingult digitaalringhäälingule (edaspidi „digitaaltelevisioonile ülemineku teatis”). (42) Saksamaa sõnul aitab toetus ületada teatises nimetatud raskusi ja hüvitab osaliselt lühikese ajavahemiku jooksul tekkivaid suuri üleminekukulusid, millele teatises samuti viidatakse.

(59)

Peale selle on Saksamaa arvamusel, et komisjon peaks uurima meetme kokkusobivust ühisturuga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b alusel, kuna meede kujutab endast üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat projekti. See nähtub ka digitaaltelevisioonile ülemineku teatisest ning digitaliseerimise märkimisväärsest majanduslikust, sotsiaalsest ja poliitilisest kasust.

(60)

Komisjon kontrollis, kas meedet võib käsitleda riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 alusel, mille kohaselt „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.” Riigiabi puhul peavad olema täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

(61)

Euroopa Ühenduste Kohtu väljakujunenud praktika järgi peavad eelised selleks, et neid saaks käsitada riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, tulenema esiteks otseselt või kaudselt riigi vahenditest ja teiseks peab neid saama seostada riigiga. (43) Et riigiabi määratlus hõlmaks mitte ainult otseselt riigi antud abi, vaid ka riigi poolt selleks määratud või asutatud avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste antud abi, eristatakse riigi antud abi ja riigi vahenditest antud abi. (44) Ühenduse õiguses ei saa olla lubatud riigiabi eeskirjadest kõrvalehiilimine pelgalt seeläbi, et luuakse sõltumatud asutused, kelle ülesandeks on abi jaotamine. (45)

(62)

Saksamaa väidab käesolevas menetluses, et toetust ei anta riigi vahenditest, kuna toetussumma saadakse vaatajate tasutud ringhäälingutasust ning seega ei koorma see riigieelarvet. Niisugune tõlgendus põhineb Euroopa Kohtu otsustel kohtuasjades PreussenElektra (46), Sloman Neptun (47) ning Pearle jt. (48)

(63)

Saksamaa ei vaidle vastu sellele, et LfM on riigi asutatud avalik-õiguslik asutus, mis täidab avalikke ülesandeid, ning et toetust antakse asutuse vahenditest. LfM on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on asutatud NRW liidumaa meediaseaduse alusel. Seadus määrab kindlaks LfMi organisatsioonilise struktuuri ning paneb asutusele mitmesugused avalikud ülesanded ringhäälingu juhtimise ja sageduste haldamise valdkonnas. LfM allub õiguslikult Nordrhein-Westfaleni liidumaa valitsuse riiklikule järelevalvele (49). Asutuse aastaaruannet kontrollib liidumaa riigikontroll. (50) Käesoleva juhtumi seisukohast olulised avalikud ülesanded ja ringhäälingu tehnilise infrastruktuuri ning ringhäälingu uudsete edastustehnoloogiaprojektide arendamine on sätestatud ringhäälingut käsitlevas riigilepingus. (51) Lisaks sellele on NRW liidumaa meediaseaduses sõnaselgelt sätestatud, et LfM toetab ja kooskõlastab üleminekut analooglevilt digitaalsele levile. (52) LfMi tuleb seetõttu käsitada avalik-õigusliku asutusena, mille riik on asutanud üldistes huvides.

(64)

Kõnealuse meetme raames ette nähtud toetus koormab selgelt LfMi eelarvet. Asjaolu, et LfMi käsutuses olevad riigi vahendid pärinevad eramajapidamiste makstud ringhäälingutasust, ei muuda asjaolu, et LfMi eelarvelisi vahendeid käsitletakse riigi vahenditena. Ainuüksi tõsiasi, et abi antakse avalik-õigusliku asutuse eelarvest, on piisav tuvastamaks, et tegemist on riigi vahenditega. Lisaks lasub raadiote ja televiisorite valdajatel kohustus maksta ringhäälingutasu ning see nõutakse sisse sarnaselt maksudega. Ringhäälingutasu suuruse kehtestavad liidumaad ühiselt asjaomastes seadustes. Nagu põhjenduses 32 nimetatud, on LfMile ette nähtud osa ringhäälingutasu laekumisest kindlaks määratud ringhäälingut käsitlevas riigilepingus, ringhäälingu rahastamist käsitlevas riigilepingus ja NRW liidumaa meediaseaduses. Ringhäälingutasu on seega seadusega kehtestatud koormis, mille tasumist kontrollib riik ja mida tuleb käsitada riigi vahenditena. (53)

(65)

Eespool esitatud põhjendustele tuginedes ja kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga maksusarnaste koormiste valdkonnas (54) leiab komisjon, et kõnealust meedet rahastatakse riigi vahenditest. Selline sedastus on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, millele Saksamaa viitab. Saksamaa viidatud kohtuasjades on käsitletud teist liiki meetmeid, mis ei hõlmanud avalik-õiguslike asutuste vahenditest antavat eelist.

(66)

Saksamaa on samuti väitnud, et kõnealust abi ei anna riik. Viidates kohtuasjadele Stardust Marine (55) ning Pearle jt, (56) kinnitab Saksamaa, et tõsiasi, mille kohaselt LfM on riiklikule järelevalvele alluv avalik-õiguslik asutus, ei tähenda, et meede on seostatav riigiga. Saksa õigusel põhinev LfMi sõltumatus ei võimalda riigil asjaomase abi puhul riigivõimu rakendada.

(67)

Komisjon on arvamusel, et Saksa õigusel põhinev LfMi sõltumatus ei mõjuta asjaolu, et riigiabi eeskirjade seisukohast tuleb meedet käsitada riigiga seonduvana. Saksamaa esitatud andmetest nähtub, et LfM annab abi oma avalike ülesannete raames vastavalt ringhäälingut käsitlevale riigilepingule ja NRW liidumaa meediaseadusele. Kuigi nende õigusaktidega antakse LfMile teatav autonoomia ringhäälingu sõltumatuse kaitseks, on LfMi otsustusõigus tema käsutuses olevate vahendite kasutamisel siiski piiratud.

(68)

Nagu eespool selgitatud, on LfMi puhul hoolimata tema autonoomiast tegemist avalik-õigusliku asutusega, mille tegevus toimub üheselt avaliku korra põhimõtete kohaselt. Meetme raames kavandatud mittetagastatavate toetuste andmine eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele, ilma et LfM saaks sellest otsest majanduslikku kasu, ei saa põhineda majanduslikel kaalutlustel. Komisjoni arvates saab just nende asjaolude tõttu tuvastada riigi seotuse LfMi antava toetusega. Euroopa Kohtu otsused, millele Saksamaa tugineb, rajanevad teistsugustel asjaoludel (pelgalt majanduslikel eesmärkidel kogutav koormis Pearle jt kohtuasjas ning avalik-õiguslikud ettevõtted, kes tegelevad äritegevusega Stardust Marine kohtuasjas) ega sobi Saksamaa seisukoha põhistamiseks.

(69)

Esitatud asjaolude põhjal leiab komisjon, et kõnealust abi rahastatakse riigi vahenditest ja see on seostatav riigiga.

(70)

Et meedet saaks käsitleda riigiabina Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, peab see andma eelise ühele või mitmele ettevõtjale. Menetluse algatamise otsuses oli komisjon esialgu arvamusel, et meede näib otseselt soodustatud isikutena soosivat eraõiguslikke ringhäälinguorganisatsioone ning kaudselt eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele DVB-T võrguteenust osutavat operaatorit T-Systems. Saksamaa väitis, et meede ei anna otsest eelist eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele ega kaudset eelist võrguoperaatorile.

(71)

Saksamaa on arvamusel, et meetme raames eraldatava toetusega ei anta majanduslikku eelist toetust saavatele eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele. Esiteks ei ole tegemist eelisega, kuna ringhäälinguorganisatsioonidele üksnes hüvitatakse nende osalusel maapealsele digitaaltelevisioonile toimuva üleminekuga kaasnev majanduslik risk. Teiseks katab meede vaid lisakulu, mis tekib maapealse digitaaltelevisiooni puhul võrreldes saadete edastamisega analoogvõrgus.

(72)

Saksamaa esitatud andmetest nähtub, et meetmega subsideeritakse saadete edastamise tasu, mida eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid tasuvad võrguoperaatorile. Need kulud kuuluvad ringhäälinguorganisatsioonide tegevuskulude hulka. Kuna meetmega hüvitatakse osaliselt edastustasu, vabastatakse ringhäälinguorganisatsioonid selliste kulude kandmisest, mis muidu kuuluksid nende tavapäraste tegevuskulude hulka. Seetõttu on komisjon arvamusel, et kavandatav riigi toetus annab soodustatud isikutele majandusliku eelise, olenemata sellest, kas toetusega tahetakse hüvitada majanduslikku riski või lisakulu.

(73)

Komisjon nendib, et meedet ei saa erinevalt Saksamaa väitest pidada meetmeks, millega kaetakse ringhäälinguorganisatsioonidele DVB-T tõttu tekkivad tegelikud lisakulud. Samuti ei ole tõendatud, et kõnealune väide kehtib ka nende ringhäälinguorganisatsioonide puhul, kes enne ei edastanud oma programmi maapealses analoogvõrgus ja kellel seega puudusid NRWs maapealse analooglevi kulud. Selliste ringhäälinguorganisatsioonide kulusid ei ole võrreldud ja Saksamaa ei ole nende edastustasude osa meetmes põhjendanud.

(74)

Muus osas ei nähtu arvutusmeetodist, mida Saksamaa kohaldas selliste eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide puhul, kes varem edastasid programme maapealses analoogvõrgus, millised on nende tegelikud lisakulud üleminekul maapealsele digitaalringhäälingule. Programmikanaleid arvestava võrdluse kohaselt on DVB-T edastustasud tegelikult väiksemad kui analooglevi tasud. Väidetavad lisakulud tekivad üksnes ringhäälinguorganisatsioonide edastatavate programmide suurema arvu tõttu (vt tabel 4: NRWs kehtivate edastustasude ülevaade programmikanalite kaupa ja kavandatav toetus).

Tabel 4

NRWs kehtivate edastustasude ülevaade programmikanalite kaupa ja kavandatav riigiabi. Kõik summad eurodes

(75)

Kolmandaks väitis Saksamaa, et toetus kujutab endast hüvitist nendele ringhäälinguorganisatsioonidele, kes enne analoogringhäälingulubade kehtivusaja lõppemist neist loobusid, et võimaldada kasutusele võtta DVB-T. Komisjon nendib, et kõnealune väide ei laiene nendele ringhäälinguorganisatsioonidele, kes varem analoogvõrgus saateid ei edastanud ning kellel seega asjaomaseid lube ei olnud.

(76)

Nende ringhäälinguorganisatsioonide kohta, kes edastasid saateid analoogvõrgus, selgitab Saksamaa samas, et ringhäälinguloa olemasolu ja selle kasutamata jäänud kehtivusaeg ei mõjuta toetuse suurust, kuna analoogvõrgus saadete edastamise lõpetamisega põhjustatud majanduslikku kahju ei saa tema arvates täpselt määrata. Saksamaa sõnul võeti analoogringhäälingulubade enneaegset tagastamist arvesse digitaalmultiplekserite eraldamisel asjaomastele ringhäälinguorganisatsioonidele. (61) Nii anti kontsernile RTL Group, kes seni edastas kaht maapealset analoogprogrammi, ja kontsernile ProSiebenSat.1, kes edastas üht analoogprogrammi, kummalegi üks luba nelja programmikanali jaoks. Et toetus ei ole seotud ringhäälingulubade tagastamisega, selgub ka asjaolust, et Saksamaa esitatud arvutusmeetodi järgi oleks õigus toetust saada ainult kontsernil ProSiebenSat.1. Komisjon on seetõttu arvamusel, et meedet ei saa pidada hüvitiseks ringhäälinguorganisatsioonide RTL Television, VOX/DTCP ja Sat1 tagastatud analoogringhäälingulubade kasutamata kehtivusaja majandusliku väärtuse eest.

(77)

Viidates ProSiebenSat.1 seisukohale Berliini-Brandenburgi juhtumi (62) raames, väidab Saksamaa ametliku uurimismenetluse algatamise järel antud selgitustes, et eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid komisjoni menetluse algatamise otsuse tähenduses annavad toetusega tekkinud mis tahes majandusliku eelise edastustasude näol edasi võrguoperaatorile T-Systems.

(78)

Kõnealune väide on komisjoni arvates vastuolus Saksamaa muude väidetega majandusliku eelise olemasolu kohta ja Saksamaa ei ole seda faktidega põhistanud. Nagu põhjendustes 80 ja 88 selgitatud, on komisjon arvamusel, et meede annab võrguoperaatorile T-Systems kaudse eelise. Sellest ei saa siiski järeldada, et edasi antakse kogu majanduslik eelis, mille ringhäälinguorganisatsioonid saavad oma tegevuskulude otsese subsideerimise tõttu. Seetõttu peab komisjon ka käesoleva väite tagasi lükkama.

(79)

Peale selle sedastab komisjon, et põhjendustes 24 ja 28 kirjeldatud ringhäälingulubade väljastamise meetod ei ole osutunud sobivaks eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele antava majandusliku eelise kõrvaldamiseks või selle vähendamiseks. Konkursikutse ei sisaldanud ühtegi viidet toetusele. 20. oktoobri 2003. aasta üldises kokkuleppes LfMi, avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide ja analoogvõrku kasutavate eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide vahel mainiti võimalikke abimeetmeid ainult kaudselt, kavandatava toetuse kohta andmeid täpsustamata. Ringhäälinguorganisatsioonid ei saanud seega loataotluste esitamisel arvestada toetussumma suurusega.

(80)

Saksamaa kinnitab, et eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide toetamine ei anna kaudset eelist võrguoperaatorile T-Systems. Kaudselt soodustatud isiku käsitust saab kasutada ainult erandjuhtudel. Saksamaa viitab Euroopa Kohtu otsustele kohtuasjades Saksamaa v. komisjon (63) ja Madalmaad v. komisjon (64) ning leiab, et ettevõtjat saab riigiabi eeskirjade kohaselt kaudselt soodustatud isikuks pidada ainult siis, kui tal on eelis, mis automaatselt tuleneb meetmest. Saksamaa väidab lisaks, et kaudselt soodustatud isiku mõistet saab kasutada ainult siis, kui eelis on erinevalt käesolevast juhtumist tõendatav ja mõõdetav.

(81)

Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, väidab Saksamaa, et võrguoperaator T-Systems ei saa ringhäälinguorganisatsioonidelt meetmele tuginedes tingimata nõuda suuremat edastustasu. Saksamaa sõnul sõltub edastustasude suurus mitmest muust tegurist. Pealegi uurib reguleeriv asutus (BNetzA, endine RegTP) iga edastustasude kuritarvitamise juhtumist. Seoses ringhäälinguorganisatsioonidele eelise andmisega märgib Saksamaa lisaks, et neil ei oleks huvi maksta turuhinnast kõrgemat edastustasu, kuna nad saavad üksnes lisakulude hüvitist.

(82)

Saksamaa vaidleb samuti vastu sellele, et meede garanteerib võrguoperaatorile T-Systems kindla tulu. Selline „garanteeritud tulu” tuleneks infrastruktuuri kasutamisest, mis põhineb ringhäälingulubade väljastamisel ja mitte toetusel. Isegi kui levivõrgu kasutamine meetme tõttu tõepoolest suureneks, kahandaksid võimalikku tulude suurenemist T-Systemsi pakutavate võrguteenuste lisakulud.

(83)

Komisjon väidab vastu, et operaatorile T-Systems võib meede anda kaudse eelise, kuna meetmega subsideeritakse ringhäälinguorganisatsioonide poolt T-Systemsile makstavaid edastustasusid, kusjuures kõnealune eelis sõltub DVB-T formaadi kasutamisest, ja T-Systemsi kasutatavat formaati toetatakse sihipäraselt.

(84)

Komisjon ei saa nõustuda Saksamaa kitsendatud tõlgendusega kaudselt soodustatud isiku mõiste puhul. Mõlemas Saksamaa viidatud kohtuotsuses kinnitas Euroopa Kohus ettevõtjate kuuluvust kaudselt soodustatud isikute hulka. Kohtuasjas Saksamaa v. komisjon leidis kohus, et asjaolu, et kaudne eelis põhineb otseselt soodustatud isiku sõltumatul otsusel, ei tee olematuks meetme ja kaudse eelise vahelist seost, mis tuleneb meetme põhjustatud turutingimuste muutusest. (65) Kuna käesoleval juhul ei ole abi veel antud, ei ole kaudne eelis, mille T-Systems võiks meetme tõttu saada, tegelikult mõõdetav. Komisjon ei ole aga kohustatud eelist täpsemalt mõõtma, et riigiabi eeskirjade kohaselt tuvastada ettevõtjale antava majandusliku eelise olemasolu.

(85)

Käesoleva juhtumi puhul leiab komisjon, et eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide makstavate edastustasude subsideerimine muudab ringhäälinguorganisatsioonide majandustegevuse tingimusi ja seepärast saavad nad maksta suuremaid edastustasusid. Nagu põhjendustes 73 ja 74 selgitatud, ei ole toetus ette nähtud selleks, et katta eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide tegelikke, DVB-T kasutusele võtmisest tingitud lisakulusid. Kuigi edastustasu suurus sõltub mitmest tegurist, on küsimus, kas eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid suudavad suuremaid kulusid kanda, kahtlemata üks võrguoperaatori peamistest majanduslikest kaalutlustest edastustasude kehtestamisel. Telekommunikatsiooniseaduse kohaselt on BNetzA-l õigus kehtestada edastustasud ainult siis, kui on tuvastatud, et operaatoril on märkimisväärne turujõud. Nagu põhjenduses 36 selgitatud, ei ole BNetzA operaatorit T-Systems seni määratlenud märkimisväärse turujõuga võrguoperaatorina. Järelikult võib T-Systems DVB-T edastustasude suuruse eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele ka edaspidi ise kehtestada.

(86)

Seoses väitega, nagu tuleneksid T-Systemsi „garanteeritud tulud” lubade väljastamisest ja mitte meetmest, märgib komisjon, et eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide huvi DVB-T formaadi kasutamise vastu ja nende valmidus kanda sellega seonduvaid kulusid nähtub juba loataotluste suurest arvust. Samas leiab komisjon, et tegevuskulude osaline subsideerimine viie aasta jooksul suurendab valmidust kanda veel suuremaid kulusid, et jääda kõnealuse formaadi kasutamise juurde. Seega võiks meede suurendada operaatori T-Systems tulusid talle eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide poolt makstavate edastustasude näol. Ei saa lähtuda sellest, et kõnealust tulu kasutatakse täielikult vastasuks osutatavate võrguteenuste edendamiseks ja et turutingimustes töötav võrguoperaator ei saa kasumit.

(87)

Kirjeldatud asjaolusid arvestades on komisjon arvamusel, et abimeede võib operaatorile T-Systems anda kaudse eelise. Edastustasude riikliku subsideerimise korral võib T-Systems saada suuremat tulu kui ilma selleta.

(88)

Peale selle nendib komisjon, et RegTP võrguoperaatori lubade väljastamise menetlust ei saa pidada sobivaks vahendiks meetmega operaatorile T-Systems antava võimaliku kaudse eelise kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Menetluse raames ei viidatud LfMi kavandatavale abimeetmele. Seetõttu ei saanud T-Systems võrguoperaatori loa taotlemisel arvestada võimalusega, et eraõiguslikke ringhäälinguorganisatsioone subsideeritakse. Lisaks tuleb lähtuda sellest, et T-Systemsil Saksamaa juhtiva võrguoperaatorina ja maapealse analoogvõrgu omanikuna on võrguoperaatori lubade jagamisel uute turuosaliste ees konkurentsieelis. 2002. aastal anti ettevõtjale asjaomase menetluse tulemusena luba üleriigilise DVB-T-multiplekseri kasutamiseks. Lisaks jäi sageduste eraldamise menetluses dokumentide esitamise tähtaja (17. märts 2004) ja DVB-T formaadi kasutusele võtmise (24. mai 2004) vahele kõigest umbes kaks kuud, mistõttu potentsiaalsetele uutele turuosalistele oleks jäänud vähe aega sellise võrgu rajamiseks, millega nad ettenähtud tähtajal tõepoolest oleksid võinud alustada DVB-T-formaadis saadete edastamist.

(89)

Selle põhjenduseks, et kavandatavate maksete puhul ei ole tegemist riigiabiga, vaid pigem hüvitisega üldist majandushuvi esindava teenuse eest, viitab Saksamaa oma selgitustes ka Altmarki otsusele. (66) Selle otsuse kohaselt ei ole hüvitis avalike teenuste osutamise eest riigiabi Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, kui on täidetud järgmised tingimused:

(90)

Esimese Altmarki kriteeriumi kohaselt tuleb kõigepealt uurida, kas soodustatud ettevõtjal on selgelt määratletud avaliku teenuse osutamise kohustus.

(91)

Saksamaa väidab, et maapealse ringhäälingu programmide digitaalne edastamine eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide poolt on üldist majandushuvi pakkuv teenus ja järelikult ei ole see vastuolus digitaaltelevisioonile ülemineku teatisega. Saksamaa sõnul pakub maapealne digitaaltelevisioon (DVB-T) üldist huvi, kuna see aitab kaasa kohalike ja piirkondlike programmide edastamisele, uuendustele ja meedia mitmekesisuse edendamisele ning infrastruktuuri konkurentsile eri edastuskanalite vahel. Saksamaa arvates tuleneb selline avaliku teenuse osutamise kohustus NRW liidumaa meediaseadusest, milles tehakse LfMile sõnaselgelt ülesandeks toetada ja kooskõlastada üleminekut analoogringhäälingult digitaalsele ringhäälingule. (67)

(92)

Saksamaa kinnitab, et maapealse digitaalringhäälingu lubade andmisega eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele kohustatakse neid osutama üldist majandushuvi pakkuvat teenust. Saksamaa duaalses ringhäälingusüsteemis, mis koosneb avalik-õiguslikest ja eraõiguslikest ringhäälinguorganisatsioonidest, täidavad ka eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid avalikke ülesandeid ja neile on programmide osas kehtestatud õiguslikud kohustused. Ilma riigi rahalise toetuseta ei oleks mõned eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid (eeskätt ProSiebenSat.1) DVB-T kasutusele võtmises Nordrhein-Westfalenis osalenud. Ebapiisav riiklik rahastamine oleks selle teenuse osutamist raskendanud ja ohustanud maapealse levi jätkamist. (68)

(93)

Komisjon ei saa Saksamaa selgitustega nõustuda. Komisjon ei kahtle, et ringhäälingu digitaliseerimine on üldsuse huvides. Üldise avaliku huvi olemasolu ülemineku toimumiseks ei ole siiski piisav, et eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide programmide maapealses digitaalvõrgus edastamist Nordrhein-Westfalenis saaks pidada avaliku teenuse osutamise kohustuseks. Asjaolust, et eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid on Saksamaa duaalse ringhäälingusüsteemi lahutamatu osa ja nende programmide suhtes kehtivad Nordrhein-Westfaleni ringhäälinguõiguse üldised sätted, ei saa järeldada, et nad oma programmide maapealse digitaalse edastamisega täidaksid avaliku teenuse osutamise kohustust. (69)

(94)

Komisjoni arvates ei sätestata LfMi avalikke ülesandeid käsitlevate üldnormidega eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide selgelt määratletud avaliku teenuse osutamise kohustust seoses analoogringhäälingult digitaalringhäälingule üleminekuga. Lisaks nendib komisjon, et üheski ametlikus dokumendis DVB-T formaadile ülemineku kohta Nordrhein-Westfalenis (nt üleminekut käsitlevad kokkulepped või ametlikud dokumendid DVB-T lubade andmise kohta) ei ole viidatud avaliku teenuse osutamise kohustusele. Samuti ei hõlma ringhäälingulubade tingimused konkreetset kohustust avaliku teenuse osutamiseks. (70) Saksamaa kinnitusel ei ole ringhäälinguorganisatsioonid kohustatud edastama oma programme DVB-T formaadis: telejaama Terra Nova juhtum näitab, et ringhäälinguorganisatsioon võib otsustada ringhäälinguloa ka vabatahtlikult tagastada.

(95)

Nagu juba menetluse algatamise otsuses selgitatud, (71) püüab Saksamaa tõenäoliselt väita, et lubade väljastamise ja maapealses digitaalvõrgus saadete edastamise alustamise puhul oli ad hoc tegemist üldist majandushuvi pakkuva teenusega. Komisjoni arvates ei ole programmide edastamine maapealses digitaalvõrgus siiski avaliku teenuse osutamine, vaid eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide tavaline äritegevus.

(96)

Nimetatud põhjustel on komisjon arvamusel, et kõnealuse meetmega toetatakse ettevõtjate tavapärast majandustegevust ning see ei ole hüvitis avaliku teenuse osutamise kulude eest. Esimene Altmarki kriteerium ei ole seega täidetud.

(97)

Teise Altmarki kriteeriumi puhul on komisjon arvamusel, et väidetava hüvitise andmise tingimused ei olnud eelnevalt kehtestatud, samuti ei olnud need objektiivsed ega läbipaistvad. Maapealse digitaaltelevisiooni kasutusele võtmiseks rahalise abi andmise suunised võeti vastu 19. novembril 2004 (tagasiulatuvalt alates 3. maist 2004), samas kui ringhäälinguload anti 14. mai 2004 otsusega (LfMi DVB-T-lubade andmise otsus). Järelikult ei olnud rahastamise tingimused eelnevalt kehtestatud. Lisaks ei selgu lubade andmise otsusest ühemõtteliselt, kuidas arvutatakse toetuse suurust nende ringhäälinguorganisatsioonide puhul, kes seni edastasid oma programme analoogvõrgu kaudu. See ilmnes alles meetme kohta esitatud teatest. Seega ei olnud kehtestatud tingimused läbipaistvad. Ka arvutusmeetodit ei saa komisjoni arvates pidada objektiivseks, kuna konkreetsetele eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele ette nähtud toetussumma määramisel ei võetud varem analoogvõrgus esindatud ringhäälinguorganisatsioonide puhul arvesse ei lisandunud programmikanaleid ega nende maapealse levi tõttu oodatavaid täiendavaid reklaamitulusid (vaata ka põhjendus 123). Seetõttu ei ole komisjoni arvates teine Altmarki kriteerium täidetud.

(98)

Seoses kolmanda Altmarki kriteeriumiga, mille kohaselt ei tohi hüvitis ületada avaliku teenuse osutamisega seotud netokulusid, millele lisandub mõistlik kasum, on Saksamaa seisukohal, et seda kriteeriumit võib kohaldada ainult siis, kui kulud, tulud ja mõistliku kasumi saab tegelikult kindlaks määrata. Käesolev juhtum hõlmab konkreetse protsessi käivitamise rahastamist, eesmärgiga vähendada turuosaliste majanduslikku riski, ning seetõttu tuleks selle üle, kas kõnealuse meetme puhul on tegemist riigiabiga, otsustada muude kriteeriumide alusel. Meede piirdub miinimumiga ja on osa tehnoloogiliselt neutraalsest käsitlusest.

(99)

Komisjoni arvates ei saa Altmarki otsuses sõnastatud tingimusi asendada muude tingimustega, nagu väidab Saksamaa. Konkreetse ringhäälinguorganisatsiooni tulude arvesse võtmise korral ei ole kavandatava toetuse aluseks, nagu põhjenduses 97 selgitatud, objektiivselt kehtestatud kriteeriumid; peale selle ei vasta toetuse suurus eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide tegelikele lisakuludele (vt põhjendused 73 ja 74).

(100)

Neljanda Altmarki kriteeriumi puhul nendib komisjon, et selgelt määratletud avaliku teenuse osutamise kohustuse puudumise korral ei saa otsustada, kas avaliku teenuse osutamise eest makstav hüvitis vastab keskmise hästi juhitud ettevõtte kuludele. Selle kohta ei ole Saksamaa selgitusi esitanud. Subsiidium katab osa edastustasudest, mille võrguoperaator T-Systems on kehtestanud eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele. Kuna võrguoperaatori load anti nn taotlusmenetluse raames ilma konkursita, tuleb nentida, et edastustasude suurus ei ole kehtestatud pakkumismenetluse teel.

(101)

Eeltoodud põhjustel leiab komisjon, et ükski Altmarki kriteerium ei ole täidetud.

(102)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on meede riigiabi, kui see on valikuline ja kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi. Menetluse algatamise otsuses oli komisjon esialgu arvamusel, et meetme puhul on tegemist valdkondliku abiga, kuna see soodustab maapealset digitaaltelevisiooni (DVB-T) muude edastuskanalite ees. Lisaks oli komisjon seisukohal, et erinevused riigi makstavates abisummades võivad NRWs kahjustada DVB-T formaati kasutavate ringhäälinguorganisatsioonide vahelist konkurentsi. Nõutavate ringhäälingu- ja võrguoperaatori lubade väljastamise menetluses ei pööratud piisavat tähelepanu meetme valikulisuse välistamisele ja meetmega kaasnevate võimalike konkurentsikahjustuste ennetamisele.

(103)

Saksamaa kinnitab, et meede ei kahjusta konkurentsi, kuna nõutavad ringhäälingu- ja võrguteenuse osutamise load on antud avatud ja läbipaistvas menetluses, mis on kooskõlas Saksamaa asjaomaste õigusaktidega. Põhimõtteliselt oleks iga ringhäälinguorganisatsioon või saatevõrgu operaator võinud toetust saada ning seega ei saa meedet pidada valikuliseks.

(104)

Seni analoogformaati kasutanud ringhäälinguorganisatsioonide eelistamist ringhäälingulubade andmisel põhjendab Saksamaa sellega, et tegemist on hüvitisega analoogringhäälingu lubade tagastamise eest ehk üleminekuks vajaliku meetmega.

(105)

LfM korraldas tõepoolest avaliku loakonkursi eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele ette nähtud DVB-T programmikanalite eraldamiseks (vrd põhjendused 24–28). Valikukriteeriumidega sooviti tagada programmide ja nende pakkujate mitmekesisus ning nende ringhäälinguorganisatsioonide eelistamine, kes seni olid oma programme edastanud maapealse analoogvõrgu kaudu. Kõnealust eelistust järgides eraldati mõlemale suurele ringhäälinguorganisatsioonile RTL ja ProSiebenSat.1 eraldi multiplekserid kindla arvu programmide jaoks. Konkursikutse avaldamise järel laekus kokku 21 loataotlust, millest lõpptulemusena rahuldati kuus.

(106)

Komisjon ei sea kahtluse alla loamenetluse vastavust vajalikele nõuetele. Komisjon kahtleb siiski selles, et riigiabi eeskirjade kohaselt langeks kõnealuse meetme puhul ära valikulisuse küsimus. Esiteks tuleb silmas pidada, et menetluse käigus valiti välja vaid piiratud arv ringhäälinguorganisatsioone. Valiku tegemisel eelistati selliseid ringhäälinguorganisatsioone, kes olid oma programme seni edastanud analoogvõrgus. (72) Lisaks tulevad meetme raames toetuse saamiseks kõne alla ainult need ringhäälinguorganisatsioonid, kellel on DVB-T luba. Teiseks anti lube ainult teleprogrammide edastamiseks DVB-T formaadis.

(107)

Võrguoperaatoritele lubade väljastamise menetluse eest vastutas RegTP (vt põhjendused 29 ja 30). Kuna viiest Nordrhein-Westfalenis kindlaks määratud teeninduspiirkonnast laekus igaühe kohta ainult üks taotlus (T-Systems taotles teeninduspiirkondi, mis hõlmasid eraõiguslikke ringhäälinguorganisatsioone ning WDR neid, mis hõlmasid ARD asutusi), anti load nn taotlusmenetluse korras ehk ilma avaliku konkursita.

(108)

Sarnaselt ringhäälingulubade andmisega on komisjon ka siinkohal arvamusel, et võrguoperaatori lubade väljastamise menetlus ei sobi riigiabi eeskirjade kohaselt meetme valikulisuse välistamiseks. Menetlus hõlmas konkreetselt DVB-T formaadis saadete edastamist Nordrhein-Westfalenis. Lisaks oli T-Systems kui juba tegutsev maapealse võrgu operaator DVB-T loa taotlemisel eriti soodsas olukorras.

(109)

Menetluse algatamise otsuses on komisjon arvamusel, et meetme puhul on tegemist valdkondliku abiga DVB-T formaadis telesaadete edastamiseks, kuna rahaline toetus on ette nähtud ringhäälinguorganisatsioonidele, kes levitavad oma programme maapealseas digitaalvõrgus ning toetust ei anta näiteks muude edastuskanalite kasutamiseks.

(110)

Saksamaa kinnitab, et meede ei kahjusta kaabel-, satelliit- ja maapealse ringhäälingu vahelist konkurentsi. Nimetatud edastuskanalite vahel valitseb üksnes piiratud konkurents. Maapealne ringhääling pelgalt täiendab kaabel- ja satelliitringhäälingut, kuna võimaldab katta piirkondi, kus kaabeltelevisioon puudub, samuti võimaldab see edastada piirkondlikke ja kohalikke programme ning edendada mobiilset vastuvõttu.

(111)

Saksamaa annab mõista, et olukorras, kus kaabel- ja satelliittelevisioon on end turul tugevalt kehtestanud ning maapealse ringhäälingu turuosa on väike, ei tohiks DVB-T toetamine teiste edastuskanalite turupositsiooni kuigivõrd mõjutada. Saksamaa arvates ei ole maapealne ringhääling esiteks oma väikese turuosa tõttu suuteline ringhäälinguorganisatsioone teiste edastuskanalite juurest üle meelitama. Teisalt ei mõjutaks meede ka tarbijate valikuvõimalusi, sest üleminek teisele edastuskanalile on tehniliste, õiguslike ja rahaliste tegurite tõttu keeruline. DVB-T ei asendaks kaabel- ja satelliitringhäälingut, vaid avaldaks neile pigem positiivset konkurentsisurvet, soodustaks infrastruktuuri konkurentsi ja edendaks seega teiste edastuskanalite digitaliseerimist.

(112)

Lisaks vaidlustab Saksamaa kaabelvõrgu operaatorite andmed DVB-T kasutusele võtmise mõju kohta kaabelleviklientide arvule. LfMi käsutuses olevad arvandmed näitavad erinevalt ish NRW GmbH andmetest klientide arvu väiksemat kahanemist (81 000 majapidamist, mitte 147 000 majapidamist aastatel 2003–2006). Saksamaa väidab jätkuvalt, et kaabelleviklientide lahkumine ei pruugi tingimata olla seotud DVB-T kasutuselevõtuga. Mingil juhul ei kahjustata kõnealuse meetmega sihipäraselt kaabelvõrgu operaatoreid. Saksamaa viitab sellele, et lairibakaabelvõrk rajati 80ndatel aastatel riigi abiga ja kaabelvõrgu operaatorid saavad praegugi veel nautida neile halduseeskirjadega ette nähtud eeliseid (nt kaablikasutustasu vastavalt üürile lisanduvate kulude määrusele). Saksamaa sõnul on toetuskontsept kokkuvõttes tehnoloogiliselt neutraalne: vajaduse korral toetaks Saksamaa ka kaabellevi digitaliseerimist. Näitena oma positiivsest suhtumisest kaabelringhäälingusse lisab Saksamaa, et LfM kiitis 17. veebruari 2007. aasta otsusega heaks ish'i analoogkaabellevi digitaliseerimise. (73)

(113)

Komisjoni sõnul ei seata põhjendustes 110–112 esitatud kaalutluste puhul kahtluse alla, et tegemist on valdkondliku abiga, mis annab valikulise eelise maapealset digitaalvõrku kasutavatele ringhäälinguorganisatsioonidele ja mille andmisel võidakse kaudselt eelistada ka võrguoperaatorit T-Systems. Kavandatava meetme puhul on tegemist kindla majandustegevuse, täpsemalt ringhäälingusignaalide edastamise toetamisega; seejuures toetatakse valikuliselt saadete maapealset edastamist. Toetus on valikuline nii nõudluse poolel (eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid, kes levitavad oma programme maapealses digitaalvõrgus) kui ka pakkumise poolel (maapealse digitaalvõrgu operaator T-Systems).

(114)

Komisjon on arvamusel, et ringhäälingusignaali eri edastuskanalid (kaabel, satelliit, maapealne levi ja järjest rohkem ka IPTV) on omavahel otseses konkurentsis. Eri edastuskanalitel on nende tugevatest ja nõrkadest külgedest olenemata põhimõtteliselt sama eesmärk, nimelt ringhäälinguprogrammide edastamine ning nad on niihästi hulgikaubanduse tasandil (eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide seisukohast) kui ka jaekaubanduse tasandil (vaatajate seisukohast) asendatavad. Saksamaal on kõigil kolmel ringhäälingul (kaabel-, satelliit- ja maapealne ringhääling) suur hulk tasuta vastuvõetavaid teleprogramme ning see lubab järeldada, et pakkumine on teataval määral sarnane. Praegu maapealse võrgu kaudu digitaalselt edastatavat 24 televisiooniprogrammi sisaldav pakkumine on võrreldav analoog-kaabelvõrgu pakkumisega. Analoog-kaabelvõrk on Nordrhein-Westfalenis endiselt ülekaalus olev edastuskanal, isegi kui digitaalne kaabelringhääling muutub järjest olulisemaks.

(115)

Maapealse televisiooni suhteliselt väike turuosa võrreldes kaabel- ja satelliittelevisiooniga Saksamaal üldse ja eriti Nordrhein-Westfalenis ei välista seda, et nimetatud edastuskanalid omavahel konkureerivad. Kaabelvõrgu operaatorite esitatud arvandmetest nähtub, et pärast DVB-T kasutusele võtmist Nordrhein-Westfalenis on kaabelleviklientide arv kahanenud. Samal ajal viitavad kaabelvõrgu operaatorid oma märkustes sellele, et pärast maapealse analoogtelevisiooni väljalülitamist kaabelleviklientide arv veidi suurenes, ning see näitab mõlema edastuskanali asendatavust lõpptarbija seisukohast. Kui Saksamaa väidab, et meede avaldab teistele edastuskanalitele positiivset konkurentsisurvet ja soodustab infrastruktuuri konkurentsi, lähtub ta sisuliselt kaabel-, satelliit- ja maapealse ringhäälingu vahelisest konkurentsist. Tõsiasi, et kaabelvõrk rajati kunagi riigi abiga ja et kaabelvõrgu operaatoritele on halduseeskirjadega ette nähtud teatavad eelised, ei tee olematuks meetme valikulisust ja kõnealuse meetmega kaasnevat konkurentsi kahjustamist.

(116)

Meetmega kaasnev konkurentsi kahjustamine võib mõjutada peale teleringhäälinguturu teisigi turge. Ringhäälinguorganisatsioonide seisukohast aitab kõnealune valdkondlik abi jõuda laiema vaatajaskonnani ja võita reklaamikliente. Kui reklaamikliendid võetakse üle muudelt meediakanalitelt, võib DVB-T rahaline toetamine avaldada negatiivset mõju tervele reale ettevõtjatele muudes meediaharudes.

(117)

Võrguoperaatorite seisukohast võiks DVB-T võrgu rahaline toetamine olla oluline ka uute turgude tekkimise seisukohast. DVB-T formaadis saab pakkuda tasulise televisiooni teenuseid, nagu näitavad viimased arengud teistes liikmesriikides, eelkõige Itaalias, Prantsusmaal, Rootsis ja Ühendkuningriigis.

(118)

Menetluse algatamise otsuses nendib komisjon, et meede võib kahjustada konkurentsi eri ringhäälinguorganisatsioonide vahel, kes levitavad oma programme DVB-T formaadis, kuna subsideeritavate edastustasude osakaal ei ole kõikide eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide puhul ühesugune.

(119)

Saksamaa kinnitab, et meede ei kahjusta konkurentsi eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide vahel, kuna toetuse suurus arvutatakse alati samadel alustel. Toetussummade erinevus tuleneb ringhäälinguorganisatsioonide erinevast positsioonist ja digitaalringhäälingule üleminekuga kaasnevast erinevast koormusest.

(120)

Nagu põhjendustes 34–40 selgitatud, arvestatakse selliste ringhäälinguorganisatsioonide toetust, kes enne kasutasid oma programmide edastamiseks analoogvõrku (RTL Group ja ProSiebenSat.1, kellel on kummalgi neli digitaalset programmikanalit), teistel alustel kui selliste ringhäälinguorganisatsioonide toetust, kes hakkasid maapealset levi kasutama alles DVB-T formaadis ja kellest igaühele anti üks programmikanal.

(121)

Viimaste puhul subsideeritakse esimesel viiel aastal keskmiselt 30 % edastustasust programmikoha kohta, kusjuures abi osakaal väheneb igal aastal 5 %: esimesel tegevusaastal on see 40 %, aga viiendaks tegevusaastaks kahandatakse seda 20 %-ni. See kehtib ühtmoodi kõigi nelja asjaomase eraõigusliku ringhäälinguorganisatsiooni suhtes.

(122)

Ringhäälinguorganisatsioonide RTL Group ja ProSiebenSat.1 puhul kaetakse toetusega vahe kõnealuste organisatsioonide kogukuludes üleminekul analoogringhäälingu kasutamiselt maapealse digitaalringhäälingu kasutamisele Nordrhein-Westfalenis ja Põhja-Saksamaa liidumaades (vaata tabel 3 ning põhjendused 35, 39 ja 40). Saksamaa selgituste kohaselt ei tule RTL Group toetuse saamisel kõne alla, kuna ta võiks kogukulude suurenemise Nordrhein-Westfalenis katta teistes Põhja-Saksamaa liidumaades kokku hoitud digitaalringhäälingu edastamise tasudega. Lisaks sellele ei ole RTL toetust taotlenud.

(123)

Komisjoni arvates ei ole toetuste arvutamise meetod objektiivne, kuna selles ei võeta üksikasjalikult arvesse ringhäälinguorganisatsioonide konkreetseid kulusid saadete edastamisel maapealses digitaalvõrgus ega ka nende konkreetseid tulusid. Ent ka nende ringhäälinguorganisatsioonide puhul, kes seni edastasid oma programme analoogvõrgus, ei saa digitaalringhäälingu võimalike lisakulude selgitamiseks rakendatavat arvutusmeetodit pidada objektiivseks, kuna kulude poole peal ei võeta arvesse suuremat programmikanalite arvu, nagu on eelnevalt selgitatud põhjenduses 74. Samuti on arvutus tabelis 3 meelevaldne, kuna ringhäälinguorganisatsioonidel RTL Group ja ProSiebenSat.1 ei ole Nordrhein-Westfalenis ja Põhja-Saksamaal ühepalju programmikanaleid ning erineva leviala tõttu on neil erinevad kulud. Saksamaa esitatud arvandmetest nähtub, et käesoleval juhul on edastustasu programmikoha kohta digitaalringhäälingu puhul madalam kui analoogringhäälingu puhul (vaata tabel 4). Saksamaa sõnul oli ringhäälingulubade väljastamise menetluses analoogvõrgu seniste kasutajate eelistamise tõttu võimalik ringhäälinguorganisatsioonidele ProSiebenSat.1 ja RTL eraldada hüvitisena analoogringhäälingulubade tagastamise eest enne nende tegeliku tähtaja lõppu eraldi multiplekserid. Lisaks sellele võimaldab toetus edastada neil Nordrhein-Westfalenis rohkem programme, kusjuures suurema arvu programmide edastamise kogukulud jäävad enam-vähem samaks võrreldes väiksema arvu programmide analoogvõrgus edastamise kuludega. Saksamaa ei ole seni selgitanud, miks on toetusega kaetavate kulude osakaal ProSiebenSat.1 puhul teistsugune kui nende ringhäälinguorganisatsioonide puhul, kes enne analoogvõrku ei kasutanud.

(124)

Nimetatud põhjustel on komisjon arvamusel, et ringhäälingulubade väljastamisel nende ringhäälinguorganisatsioonide eelistamine, kes seni edastasid oma programme analoogvõrgu kaudu, ja toetuse objektiivselt põhjendamata arvutamine kahjustab konkurentsi viimati nimetatud teenusepakkujate ja nende teenusepakkujate vahel, kes tulid maapealse levi turule alles DVB-T kasutuselevõtu tõttu.

(125)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on riigi sekkumise korral ainult sel juhul tegemist riigiabiga, kui see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Menetluse algatamise otsuses leiab komisjon, et meede võib liikmesriikidevahelist kaubandust kahjustada, kuna kõnealuste ringhäälinguorganisatsioonide tegevus on rahvusvaheline ja kõnealune võrguoperaator konkureerib rahvusvaheliselt kaabelvõrgu operaatorite, meediakontsernide ning satelliitlevi operaatoritega.

(126)

Saksamaa on jätkuvalt arvamusel, et meede ei kahjusta liikmesriikidevahelist kaubandust. Abi on nii väike, et mõju kaubandusele on vaevu tuntav. Pealegi ei luba ainuüksi tõsiasi, et asjaomased ettevõtjad tegutsevad rahvusvaheliselt, järeldada, et abi võiks mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Saksamaa järeldab pigem, et eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele antav abi liikmesriikidevahelist kaubandust ei mõjuta.

(127)

Ühenduse kohtute asjaomase praktika kohaselt „mõjutab riigi rahaline abi või riigi vahenditest antud rahaline abi liikmesriikidevahelist kaubandust, kui see tugevdab ühe ettevõtja positsiooni konkureerivate ettevõtjate suhtes liikmesriikidevahelises kaubanduses”. (74) Lisaks tuleb viidata sellele, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei välista abi suhteliselt väike maht iseenesest liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamise võimalust, (75) eriti juhul, kui selles majandusharus, kus soodustatud ettevõtja tegutseb, valitseb elav konkurents. (76)

(128)

Seetõttu on komisjon arvamusel, et kavandatav meede võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust. Nagu juba selgitatud, soodustatakse kõnealuse meetmega otseselt eraõiguslikke ringhäälinguorganisatsioone ja lisaks sellele võidakse sellega kaudselt eelistada ka võrguoperaatorit T-Systems. Nii eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid kui ka võrguoperaatorid konkureerivad rahvusvahelisel tasandil teiste ettevõtjatega. Kõik eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid, kes on hõlmatud kõnealuse meetmega, on esindatud telereklaami ja filmiõiguste turul ning konkureerivad seal seega teiste ringhäälinguorganisatsioonide ja telekommunikatsiooniettevõtetega. (77) Võrguoperaatorid, näiteks T-Systems, kes on kontserni Deutsche Telekom tütarettevõtja, konkureerib kaabellevi operaatorite ja selliste meediakontsernidega nagu UPC (Liberty Media), selliste satelliitlevi operaatoritega nagu SES Astra, NSAB ja Eutelsat ning teiste ettevõtjatega, kes pakuvad ringhäälinguorganisatsioonidele infrastruktuuri teenuseid. Samal ajal konkureerivad maapealse levi, lairibakaabellevi ja satelliitlevi operaatorid eri liikmesriikides lõpptarbijate pärast.

(129)

Komisjon leiab, et ligi 6,8 miljoni euro suurust abi ei saa nimetada vähese tähtsusega abiks. Peale selle võib Euroopa Ühenduste Kohtu ja Esimese Astme Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt kaubandust kahjustada ka väike abisumma, eriti kui asjaomases majandusharus valitseb elav konkurents.

(130)

Eespool nimetatud põhjustel järeldab komisjon, et LfMi kavandatav toetus on riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Otseselt soodustatud isikud on eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid, kes saavad rahalist toetust. Samal ajal võib meede anda kaudse eelise võrguoperaatorile T-Systems, kes osutab eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele multipleksiteenust.

(131)

Komisjon toetab aktiivselt ringhäälingu digitaliseerimist. Digitaalringhäälingule ülemineku eeliseid on üksikasjalikult kirjeldatud tegevuskavas „eEuroopa 2005: infoühiskond kõigile” ja kahes teatises, mis käsitlevad digitaalringhäälingule üleminekut. (78) Üleminek digitaalringhäälingule annab märgatavaid eeliseid sagedusspektri tõhusama kasutamise ja paremate edastusvõimaluste näol. See toob kaasa uued ja paremad teenused ning võimaldab tarbijale suuremat valikut. Teatises „i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest” viitas komisjon asjaolule, et aastaks 2012 kavandatud maapealse analoogtelevisiooni väljalülitamine teeb sagedusressursi kättesaadavamaks.

(132)

Komisjon teab seetõttu, et üleminek digitaalringhäälingule võib viibida, kui jätta see täielikult turujõudude hooleks. Seetõttu ei ole komisjonil põhimõttelisi vastuväiteid riigi sekkumisele kõnealuses valdkonnas. Riigiasutustel on mitmesuguseid võimalusi digitaaltelevisioonile üleminekut hõlbustada ja soodustada, näiteks kooskõlastamismehhanismid, teavituskampaaniad, õiguslikud vahendid või rahaline toetus. Kui sekkumine toimub riigiabi kujul, peab see vastama Euroopa Ühenduse asutamislepingu asjaomastele sätetele.

(133)

Arvestades komisjoni üldist põhimõtet anda vähem, kuid see-eest täpsema suunitlusega riigiabi, võivad liikmesriigid harilikult riigiabi anda konkreetse turuhäire kõrvaldamiseks või sotsiaalse või piirkondliku ühtekuuluvuse tagamiseks. Sellistel juhtudel peab siiski iga kord tõendama, et kavandatud abi on sobiv vahend probleemi lahendamiseks, et see piirdub vajaliku miinimumiga ja ei kahjusta ülemäära konkurentsi. Samal ajal nähakse digitaalringhäälingule ülemineku teatises ette, et teatavates digitaliseerimise valdkondades on riigi sekkumine kahel tingimusel põhjendatud: esiteks, kui päevakorral on üldised huvid ja teiseks turuhäirete korral, kui turujõududest üksi ei piisa üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks. Igal juhul peab riigi sekkumine vastavalt teatisele põhinema põhjalikul turuanalüüsil.

(134)

Digitaalringhäälingule ülemineku teatises kirjeldatakse sellist üleminekut kui asjaomasele majandusharule esitatavat suurt väljakutset, millega peaksid toime tulema turujõud. Põhimõtteliselt peaks igasugune võrk konkurentsis osalema oma jõul. Selle põhimõtte järgimiseks peaks igasugune riigi sekkumine olema tehnoloogiliselt võimalikult neutraalne. Nagu juba selgitatud, on erandid lubatud ainult siis, kui riigi kavandatud meetme eesmärk on kõrvaldada konkreetne turuhäire või probleem, ja kui kõnealuse abi puhul on tegemist sobiva, vajaliku ja proportsionaalse vahendiga asjaomaste probleemide lahendamiseks.

(135)

Üldiselt ollakse ühel nõul, et teatavat liiki turuhäired võivad digitaalringhäälingule üleminekut raskendada. Lisaks sellele on oht, et majanduslikult vähekindlustatud elanikkonna rühmad ei saa digitaaltelevisiooni eeliseid kasutada (sotsiaalse ühtekuuluvuse probleem). Nagu komisjoni otsuses DVB-T kasutusele võtmise kohta Berliinis ja Brandenburgis selgitatud, võib turuhäire tekkida näiteks siis, kui turuosalised ei ole valmis kokku leppima digitaaltelevisioonile ülemineku ühist ajakava, kuna nad ootavad, et teised teeksid esimese sammu (kooskõlastamisprobleem), või kui turuosalised ei arvesta digitaalringhäälingule ülemineku positiivset mõju ühiskonnale tervikuna, kuna neil puuduvad selleks õiged stiimulid (positiivne välismõju).

(136)

Sotsiaalse ühtekuuluvuse osas soovivad liikmesriigid tagada, et pärast analoogtelevisiooni väljalülitamist on digitaaltelevisioon kõikidele elanikele kättesaadav. Kuna üleminek digitaalringhäälingule põhjustab tarbijatele mõningaid kulutusi ja nõuab harjumuste muutmist, võivad liikmesriigid soovida aidata eelkõige ühiskonna vähekindlustatud rühmi, sealhulgas vanemaid inimesi, madala sissetulekuga majapidamisi või äärealade elanikke.

(137)

Viimase kolme aasta jooksul on komisjon kontrollinud eri liikmesriikide mitut abimeedet, mis olid mõeldud digitaalringhäälingule ülemineku toetuseks. (79) Mitmes riigiabi otsuses, milles on tuginetud digitaalringhäälingule ülemineku teatistele, on komisjon võtnud seisukoha riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta kõnealuses valdkonnas ning on andnud avalikule sektorile ja erasektorile praktilisi juhiseid. Liikmesriigid võivad võtta mitmesuguseid meetmeid digitaalringhäälingule ülemineku riiklikuks toetamiseks, kui need ei kahjusta ebavajalikul määral konkurentsi tehnoloogiate või ettevõtjate vahel ja piirduvad miinimumiga: (80)

(138)

Saksamaa väidab, et meede sobib ühisturuga kokku vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktidele c, b ja d ning artikli 86 lõikele 2. Komisjon hindab alljärgnevalt meetme kokkusobivust nimetatud sätetega eeltoodud üldiste kaalutluste taustal. (81)

(139)

Menetluse algatamise otsuses kahtleb komisjon selles, kas meede on ühisturuga kokkusobiv vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c. Komisjon jääb samale seisukohale ka pärast huvitatud isikute märkuste ja Saksamaa selgituste hindamist.

(140)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c käsitletakse „abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega”.

(141)

Selleks et abi saaks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel pidada ühisturuga kokkusobivaks, peab olema tõendatud selle vajalikkus ja kohasus ning see peab teenima ühistes huvides olevat eesmärki. Eeskätt tuleb meetme kontrollimisel arvestada järgmisi aspekte:

(142)

Saksamaa arvates vastab kavandatav meede EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c. Viidates digitaalringhäälingule ülemineku teatisele, väidab Saksamaa, et maapealse digitaalformaadi toetamine pakub üldist avalikku huvi ja aitab oluliselt kaasa mitmesuguste avalikes huvides olevate eesmärkide saavutamisele. Meede on oluline maapealse ringhäälingu säilitamiseks ja võib aidata kõrvaldada turuhäireid konkreetsetes valdkondades. Lisaks sellele on meede eesmärgi suhtes nii kohane kui ka proportsionaalne.

(143)

Nagu nähtub põhjendustes 131–137 esitatud üldistest kaalutlustest, nõustub komisjon Saksamaaga selles, et üleminekut analoogringhäälingult digitaalringhäälingule võib pidada ühistes huvides olevaks eemärgiks. Vastavalt digitaalringhäälingule ülemineku teatisele ja komisjoni teistele asjaomastele dokumentidele ei tohi seda siiski mõista kui üldkehtivat põhjendust sellele, miks tuleks toetada ainult maapealse ringhäälingu digitaliseerimist. Lähtuma peab pigem sellest, et üleminekut juhivad turujõud ja igasugune võrk peab olema suuteline konkureerima omal jõul. Selle põhimõtte järgimiseks, peab igasugune riiklik sekkumine olema tehnoloogiliselt võimalikult neutraalne. Tehnoloogilise neutraalsuse kriteerium ei ole käesoleval juhul täidetud.

(144)

Oma selgitustes seab Saksamaa küsimärgi alla tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtte asjakohasuse meetme hindamisel riigiabi eeskirjade seisukohast ja väidab, et ühe abimeetme raames ei ole tehnoloogist neutraalsust praktiliselt võimalik saavutada. Kogu Saksamaa riigiabipoliitika on tehnoloogiliselt igati neutraalne ja vajaduse korral toetaks Saksamaa ka teisi edastuskanaleid. Satelliitlevi ei vaja digitaalringhäälingule üleminekuks toetust ning kaabellevi digitaliseerimine ei ole veel piisavalt edenenud, et konkreetsed abimeetmed võiksid kõne alla tulla. Komisjonile ei ole seni Saksamaalt laekunud konkreetset teavet, millest nähtuks, et teiste edastuskanalite jaoks on samuti kavas eraldada riigi vahendeid.

(145)

Komisjoni arvates ei ole kõnealused üldsõnalised väited, millega argumenteeritakse tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtte kohaldamise vastu, kuigi vettpidavad. On vahe digitaalringhäälingule ülemineku toetamise ja selliste meetmete vahel, millega toetatakse ainult maapealset digitaalringhäälingut. Rahaline toetus, mis suunatakse sihipäraselt ühele konkureerivatest programmide edastamise tehnoloogiatest, kahjustab oluliselt eri tehnoloogiate vahelist konkurentsi.

(146)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c ja asjaomase kohtupraktika kohaselt on selline konkurentsi kahjustamine lubatud ainult siis, kui selle eesmärk on kõrvaldada mõni turuhäire või probleem ja kui kõnealuse abi puhul on tegemist sobiva, vajaliku ja proportsionaalse vahendiga asjaomaste eesmärkide saavutamiseks. Riigiabi eeskirjade kohaselt tuleb iga üksikut meedet hinnata eraldi.

(147)

Lisaks digitaalringhäälingule ülemineku toetamise üldisele eesmärgile väidab Saksamaa, et DVB-T kasutusele võtmise rahaline toetamine aitab kaasa ka maapealse levi kui programmide edastamise tehnoloogia säilimisele. See tugevdab konkurentsi ringhäälinguorganisatsioonide vahel ja aitab lisaks sellele saavutada ringhäälingu infrastruktuuri valdkonnas mitmesuguseid üldist huvi pakkuvaid eesmärke.

(148)

Saksamaa viitab eeskätt sellele, et maapealse ringhäälingu digitaliseerimine aitab edendada meedia mitmekesisust, kuna eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid saavad NRWs võimaluse edastada oma programme 12 kanalil ja mitte nagu analoogformaadis ainult kolmel kanalil. Piirkondlike ja kohalike programmide edastamiseks sobib maapealne levi paremini kui kaabel- või satelliitlevi. Lisaks sellele rahuldab meede elanikkonna põhivajaduse meedia järele. Saksamaa lisab, et maapiirkondade ja äärealade vajaduste rahuldamine on Nordrhein-Westfalenis topoloogilistel põhjustel kallim ja DVB-T kasutusele võtmine ärilisest seisukohast järelikult vähem huvipakkuv kui näiteks sellises piirkonnas nagu Berliin ja Brandenburgi liidumaa. Meede on esimene samm, mis mõjub stiimulina ja sillutab teed DVB-T edasisele kasutusele võtmisele kõnealuses piirkonnas.

(149)

Peale selle toob Saksamaa esile maapealsele digitaalringhäälingule eriomase uuenduspotentsiaali, viidates sellele, et üksnes DVB-T abil saaks edendada mobiilse digitaalvastuvõtu arengut.

(150)

Komisjon võtab Saksamaa kirjeldatud üldise avaliku huvi eesmärgid teadmiseks, ent leiab sellegipoolest, nagu alljärgnevalt selgitatud, et rahalise toetuse puhul ei ole üheselt tegemist meedia mitmekesisuse, piirkondliku ja lokaalse suunitlusega programmide ning elanikkonna meediaalase põhivajaduse rahuldamise toetamisega, maapiirkondade vajaduste parema rahuldamisega ega innovatsiooni edendamisega ning et meede ei ole taotletud eesmärkide saavutamiseks vajalik, kohane ega proportsionaalne.

(151)

Saksamaa jääb oma seisukoha juurde, et meede on vajalik eespool kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks ja turuhäirete kõrvaldamiseks teatud valdkondades. Komisjonile ei ole põhimõtteliselt õigust seada kahtluse alla Saksamaa Liitvabariigi ja liidumaade otsus säilitada maapealne ringhääling ja edendada selle digitaliseerimist. Lisaks ei ole komisjon pädev hindama, kas muud meetmed oleksid olnud sama eesmärgi saavutamiseks sobivamad.

(152)

Siinkohal olgu selgitatud, et käesoleva otsuse aluseks on Saksamaa teade abi kohta DVB-T kasutusele võtmiseks Nordrhein-Westfalenis ja mitte Saksamaa põhimõtteline poliitiline otsus säilitada maapealne ringhääling. Käesoleva menetluse raames on komisjoni ülesanne asjaomastele riigiabi eeskirjadele tuginedes kontrollida, kas eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide saadete edastamise kulude hüvitamiseks ette nähtud riigiabi on Saksamaa esitatud üldist huvi pakkuvaid eesmärke arvestades kõnealuse meetme kontekstis vajalik ja proportsionaalne.

(153)

Riigiabi asjakohasuse analüüs on sellise kontrolli lahutamatu osa. Komisjoni arvates tuleb tõendada mitte ainult meetme vajalikkust, vaid ka seda, miks riigiabi kui riigi sekkumise konkreetne vorm on asjaomasel juhul sobiv vahend üldist huvi pakkuva eesmärgi saavutamiseks. Juhul kui riigiabi ei ole sobiv vahend turuhäire või sotsiaalse ühtekuuluvuse probleemi kõrvaldamiseks, võib see kahjustada konkurentsi ja kaubandust, mida oleks saanud vältida muude vahenditega, näiteks õigusaktidega.

(154)

Alljärgnevalt kontrollib komisjon punkthaaval, kas kõnealust meedet võib pidada vajalikuks ja sobivaks, et saavutada Saksamaa esitatud üldist huvi pakkuvaid eesmärke, ning kas see on põhjendatud ja sobiv, et kõrvaldada teatud valdkondades turuhäireid, mis võiksid eesmärkide saavutamist raskendada. Lisaks uurib komisjon, kas kõnealune meede on raskuste kõrvaldamiseks proportsionaalne.

(155)

Eri edastuskanalite vahelise konkurentsi tugevdamise kohta väidab Saksamaa, et maapealse digitaalringhäälingu toetamine avaldab positiivset konkurentsisurvet teistele edastuskanalitele ning ajendab teiste kanalite saatevõrkude operaatoreid oma teenuseid parandama ja ajakohastama, nii et kiireneks ka teiste edastuskanalite digitaliseerimine. Kõnealune väide on vastuolus Saksamaa väitega, mille kohaselt meede ei kahjusta konkurentsi ning Saksamaa ei ole seni esitanud ka veenvaid tõendeid struktuuriliste konkurentsiprobleemide kohta Nordrhein-Westfaleni ringhäälingusektoris. Kaabel- ja satelliitlevi pakuvad ka ilma maapealse levivõrguta suurt valikut tasuta vastuvõetavaid teleprogramme, mis on laialdaselt kättesaadavad. Lisakonkurentsi eest hoolitseb lairibavõrgus edastatav televisioon (nt xDSL-tehnoloogia) ning lairibavõrku tunnustatakse üha enam ringhäälingu programmide edastamise ühe formaadina. Seetõttu, ja kooskõlas komisjoni muude otsustega riigiabi meetmete kohta digitaaltelevisiooni valdkonnas, (82) ei saa abi andmist Saksamaa esitatud põhjenduse alusel lubada.

(156)

Meedia ja programmide mitmekesisuse kohta tuleb märkida, et maapealse digitaalringhäälingu programmikanalite jagamisel peeti eelisjärjekorras silmas juba turul tegutsevaid ringhäälinguorganisatsioone ning ligipääsu võimaldati ainult väga vähestele uutele turuosalistele. (83) Seega ei ole meede üheselt suunatud pakkujate mitmekesisuse suurendamisele. Nagu menetluse algatamise otsuses selgitatud, (84) on DVB-T võrk ka siis, kui digitaliseerimine edastusmahte suurendab, võrreldes kaabel- või satelliitlevivõrgus vastuvõetavate programmide arvuga halvemas olukorras. Kaabel- ja satelliittelevisioon pakuvad isegi analoogvõrgus rohkem programme kui DVB-T ning suuremat osa või koguni kõiki DVB-T kaudu pakutavatest programmidest saab vastu võtta ka kaabel- ja satelliitlevi kaudu.

(157)

Meetme puhul ei ole ka tegemist sihipärase piirkondlike ja kohalike programmide või selliseid programme edastavate ringhäälinguorganisatsioonide toetamisega. Nii edastatakse paljudes Nordrhein-Westfaleni piirkondades kohalikke teleprogramme kaabellevivõrgus, samas kui maapealne digitaalringhääling neid programme NRWs ei paku. Ringhäälingulubade konkursil ei olnud piirkondlikke ega kohalikke programme sõnaselgelt nimetatud. Ükski soodustatud isikutest ei ole piirkondlik või kohalik ringhäälinguorganisatsioon ja selliste programmide edastamist ei võeta arvesse ka eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide toetamisel.

(158)

Seoses Saksamaa väitega elanikkonna meediaalase põhivajaduse rahuldamise kohta tuleb nentida, et meetme kavandamisel on jäetud tähelepanuta need piirkonnad, kus ringhäälinguteenuse osutamine võib maapealsele digitaalringhäälingule ülemineku tõttu tekitada probleeme. Saksamaa on tunnistanud, et pelgalt tehnilisest seisukohast võib Nordrhein-Westfalenis igas hoones satelliidi kaudu vastu võtta tasuta teleprogramme. DVB-T kohta see praegu ei kehti: kõnealune meede piirdub tihedalt asustatud linnapiirkondadega, kus on reeglina levinud lairiba kaabellevivõrk.

(159)

Saksamaa ei ole oma selgitusi DVB-T hilisema kasutusele võtmise kohta maapiirkondades ja äärealadel faktidega põhistanud ning miski ei viita sellele, et meede võiks tõepoolest toetada DVB-T kasutusele võtmist hõredama asustusega piirkondades, sest meede on suunatud ainult Nordrhein-Westfaleni kõige tihedama asustusega piirkondadele. Lisaks sellele ei nähta meetmega ette konkreetseid stiimuleid, mis võiksid tekitada ringhäälinguorganisatsioonides huvi laiendada oma pakkumist äärealadele. Ka analoogkujul ei edastanud eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid oma programme väljapool Nordrhein-Westfaleni linnastuid.

(160)

Uuenduslikkuse toetamise osas sedastab komisjon, et kavandatav riiklik toetus ei ole ette nähtud uuendusliku meedia või uuenduslike telekommunikatsiooniteenuste edendamiseks, vaid selle eesmärk on pelgalt subsideerida ringhäälinguorganisatsioonide teleprogrammide edastamise kulusid.

(161)

Komisjoni käsutuses olevast teabest nähtub, et DVB-T võrk kasutab Nordrhein-Westfalenis pakkimisstandardit MPEG-2, kuigi turule on peagi tulemas uue põlvkonna MPEG-4-standard (DVB-T 2), mis kasutab sagedusi tunduvalt paremini. Mobiilses televisioonivastuvõtus jääb Nordrhein-Westfalenis kasutatav DVB-T standard selgelt maha mobiiltelevisiooni uuematest tehnoloogiatest, näiteks DVB-H (Digital Video Broadcasting Handheld), (85) mille puhul on signaali vastuvõtt stabiilsem ja energiakulu väiksem. Seoses interaktiivsete teenuste uuenduspotentsiaaliga olgu siinkohal viidatud sellele, et DVB-T standard ei näe ette tagasisidekanali olemasolu ja signaal edastatakse ainult lõpptarbijale. Seega ei ole interaktiivsus DVB-T-le olemuslikult omane.

(162)

Uuenduslikkuse seisukohast ei ole DVB-T puhul tegemist teistest standarditest selgelt parema tehnoloogiaga. Vastavalt eespool esitatud märkustele võib riigi toetus maapealsele digitaaltelevisioonile koguni pärssida uuendusi, mis lähtuvad teistest programmide edastamise meetoditest ja tehnoloogiatest.

(163)

Saksamaa väidab, et maapealse levi kui ülekandetehnoloogia säilitamine on vajalik. Eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide, eeskätt suurte telejaamade RTL ja ProSiebenSat.1 esindatus maapealses ringhäälingus on tingimata vajalik, et kõnealune levivorm oleks televaatajate jaoks pikemas perspektiivis atraktiivne. Saksamaa andmete kohaselt on kõnealused telejaamad nõus kasutama DVB-T-d ainult siis, kui maapealsele digitaalringhäälingule üleminekuga ei kaasne võrreldes analoogringhäälinguga lisakulusid. Isegi kui RTL Group toetust ei taotle, seab ta siiski oma osaluse sõltuvusse sellest, kas ProSiebenSat.1 osaleb üleminekus maapealsele digitaaltelevisioonile.

(164)

Siinkohal on Saksamaa oma väidete toetuseks viidanud teistele Nordrhein-Westfaleni piirkondadele (Wuppertal, Ostwestfalen-Lippe, Münsterland, Aachen ja Lõuna-Westfalen), kus DVB-T standard võetakse või võeti kasutusele ilma eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide osaluseta ja kus on ilmnenud, et ilma riigi toetuseta ei ole eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid maapealsest digitaaltelevisioonist huvitatud.

(165)

Komisjoni arvates ei nähtu Saksamaa esitatud teabest, et ilma riigi vahenditeta ei oleks maapealse ringhäälingu säilitamine võimalik. Samuti ei ole Saksamaa tõendanud, et kavandatud toetus tekitaks eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide seas suuremat huvi maapealse levi kasutamise vastu. Lisaks ei ole tõendatud, et soodustatud teenusepakkujate käitumine kavandatud riigiabi tagajärjel tõepoolest muutub.

(166)

Nordrhein-Westfalenis maapealse digitaaltelevisiooni (DVB-T) kasutusele võtmise üldises kokkuleppes sätestatakse küll digitaaltelevisioonile ülemineku siduv ajakava, ent selles puudub selge teave kavandatava toetuse kohta. Nagu põhjenduses 19 rõhutatud, sisaldab kokkulepe ainult ettevaatlikke vihjeid „DVB-T leviala tehnilise infrastruktuuri” toetamise ja „vähekindlustatud isikute toetamise kontsepti” väljatöötamise kohta. Ringhäälingulubade väljastamise otsuses võimalikule toetusele ei viidatud. Rahalise toetuse konkreetsed tingimused kehtestati alles 19. novembri 2004. aasta maapealsele digitaaltelevisioonile rahalise abi andmise suunistes, st alles pärast ringhäälingulubade väljastamist ja mõned kuud pärast DVB-T kasutusele võtmist.

(167)

Eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid olid järelikult valmis maapealses digitaalringhäälingus osalema, ilma et neil oleksid olnud täpsemaid andmeid rahalise toetuse kohta. Maapealses analoogringhäälingus saateid edastavad ringhäälinguorganisatsioonid nõustusid digitaaltelevisioonile ülemineku siduva ajakavaga, teadmata kõnealuse abimeetme täpsemaid üksikasju. Peale selle nähtub andmetest, mis esitati nende eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide kohta, kes ei edastanud oma programme analooglevi kaudu, et LfMile laekus märksa enam digitaalringhäälingulubade taotlusi, kui oli programmikanaleid. Siinkohal kinnitab Saksamaa, et 20. oktoobri 2003. aasta üldise kokkuleppe kohaselt oli kõiki ringhäälinguorganisatsioone võimalikust toetusest teavitatud. Aga isegi kui kõik kandidaadid nimetatud üldisest kokkuleppest teadsid (kokkuleppes kõik kandidaadid ei osalenud), ei olnud neil toetuse kohta siiski täpsemaid üksikasju.

(168)

Lisaks viitab komisjon sellele, et eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid edastavad juba rohkem kui kolm aastat ilma igasuguse riigi toetuseta oma programme DVB-T formaadis. Kuigi telejaam Terra Nova hiljuti sellest loobus, laekus eraõiguslikelt ringhäälinguorganisatsioonidelt kõnealuse programmikanali kohta seitse taotlust, mille põhjal eraldati kanali kasutusluba telejaamale Tele 5. Kõnealustel ringhäälinguorganisatsioonidel ei olnud Berliin-Brandenburgi juhtumit käsitlevat komisjoni otsust arvesse võttes ja käesolevat menetlust silmas pidades ühest garantiid riigi toetuse saamiseks. Teiste liidumaade eri piirkondades, näiteks Rheini-Maini piirkonnas ja Põhja-Saksamaal, edastavad eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid oma programme DVB-T formaadis (86) ega saa riigilt selleks abi.

(169)

Seoses nende eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonidega, kes varem edastasid oma programme analooglevis, kinnitab Saksamaa, et meede oli vajalik ringhäälinguorganisatsioonidele digitaallevile üleminekuga kaasnevate lisakulude katmiseks.

(170)

Nagu põhjendustes 74 ja 123 juba märgitud, on ringhäälinguorganisatsioonide ProSiebenSat.1 ja RTL Group väidetavad lisakulud tingitud eranditult programmide suuremast hulgast, sest kulud programmikoha kohta on digitaalringhäälingu puhul väiksemad kui analoogringhäälingu puhul. Saksamaa ei ole põhjendanud, miks peab neil ringhäälinguorganisatsioonidel digitaallevis olema rohkem programmikanaleid ja miks kavandatud riigiabi arvutamisel ei võetud arvesse tulusid majandustegevusest.

(171)

Komisjon vaidleb vastu Saksamaa väitele DVB-T standardi kasutusele võtmise kohta teistes Nordrhein-Westfaleni piirkondades ilma eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide osaluseta ning leiab, et need piirkonnad ei ole rahvastiku tiheduse ja eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele pakutavate võimaluste poolest linnastutega võrreldavad. Toodud näidetest võib ka järeldada, et maapealsele digitaalringhäälingule võib üle minna ka eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide osaluseta, kaasates ainult avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid.

(172)

Saksamaa jääb oma seisukoha juurde, et meede kõrvaldab teatud valdkondades turuhäired, mis takistavad üleminekut maapealsele digitaaltelevisioonile. Viidates digitaalringhäälingule ülemineku teatisele, väidab Saksamaa, et digitaalringhäälingule üleminekuga kaasnevad turuosaliste vahelised kooskõlastamisprobleemid, teatavad riskid, positiivsed välismõjud ja lühiajaline kulude suurenemine. Arvestades maapealse ringhäälingu kahanevat osakaalu programmide edastamisel ja suuri edastuskulusid, on oht, et eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid lõpetavad analooglevis saadete edastamise ja ei kasuta enam üldse maapealset levi, mistõttu läheksid kaduma põhjendustes 147–149 kirjeldatud maapealse ringhäälingu eelised seoses meedia mitmekesisuse, elanikkonna meediaalase põhivajaduse rahuldamise, piirkondlike ja kohalike programmide edastamise, uuenduspotentsiaali ja infrastruktuuri konkurentsiga.

(173)

Seoses sellega tuleb põhjalikumalt uurida, kas tegemist on tõelise turuhäirega, mis ei võimalda turul saavutada üldise huvi seisukohast parimat võimalikku eesmärki. Teiseks tuleb kontrollida, kas riigiabi on vajalik ja sobiv sellise turuhäire kõrvaldamiseks ja kas meede on taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne. Ainult siis, kui meede on vajalik ja sobiv, võib seda pidada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt ühisturuga kokkusobivaks.

(174)

Komisjon mõistab Saksamaa nimetatud kooskõlastamisprobleemi, sest põhimõtteliselt võib tegemist olla turuhäirega, mis takistab üleminekut analoogringhäälingult digitaalringhäälingule. Kõnealune probleem tekib siis, kui ringhäälinguorganisatsioonid peavad leppima kokku analoogringhäälingu väljalülitamise ja digitaalringhäälingule ülemineku ühistes tähtaegades, et ületada sageduste nappuse probleem ja hoida kahes edastusvormis saadete korraga edastamise kulud võimalikult väiksed. Tarbijad lähevad digitaalringhäälingule tõenäoliselt üle alles siis, kui selle programmivalik on piisavalt mitmekesine. Seepärast võivad ringhäälinguorganisatsioonid venitada üleminekuga digitaalringhäälingule nii kaua, kuni teised teenusepakkujad on digitaallevile üle läinud. Puuduliku kooskõlastamise korral võiksid sellised kaalutlused digitaalringhäälingule üleminekut aeglustada.

(175)

Komisjon möönab samuti, et analoogringhäälingu kiirem väljalülitamine, eesmärgiga kasutada tõhusamalt vabanevat sagedusspektrit, võib olla asjakohane põhjus riigi sekkumiseks.

(176)

Arvestades nimetatud kooskõlastamisprobleemi ja võttes arvesse Berliini-Brandenburgi otsuses rakendatud lähenemisviisi, (87) järeldab komisjon, et kõnealune riigiabi ei ole probleemi kõrvaldamiseks vajalik ega selleks kohane. Digitaalringhäälingule üleminekul tekkiva kooskõlastamisvajadusega saab arvestada, ning kõnealusel juhul kasutati selleks vahendeid, mis olid selleks otstarbeks sobivamad ja mis ei kahjustanud samal määral turul valitsevat konkurentsi.

(177)

Käesoleva juhtumi puhul leppisid LfM ja analoogsüsteemis saateid edastavad ringhäälinguorganisatsioonid 20. oktoobri 2003. aasta üldise kokkuleppe raames kokku ühise ajakava. Lisaks sellele õnnestus LfMil kehtestada kõikidele teenusepakkujatele siduv tähtaeg analoogringhäälingulubade tagastamiseks. Samuti kooskõlastas ta digitaalringhäälingule ülemineku Põhja-Saksa liidumaadega. Nii sai maapealse digitaalringhäälingu käivitada ühise ajakava alusel ja mitmel liidumaal samaaegselt, ilma et eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid oleksid pidanud programme edastama paralleelselt nii analoog- kui ka digitaalsüsteemis. Seetõttu ei tundu olevat vajalik subsideerida digitaalringhäälingule ülemineku raames ringhäälinguorganisatsioonide edastuskulusid.

(178)

Saksamaa arvates ei olnud kavandatud maksete eesmärk ainuüksi katta osaliselt eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide maapealse digitaallevi lisakulud, vaid maandada ka eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide mõningaid äririske (nt majandustegevusest laekuvate tulude kahanemine). 2003. aasta digitaalringhäälingule ülemineku teatises on selle kohta öeldud: „Turuhäire tõenäolisus sõltub konkreetse ärikeskkonna keerukusest, milles üleminek aset leiab, ning peamiste osaliste vastastikustest suhetest” (88). Käesoleval juhul püüti LfMi ettevalmistavate meetmete abil asjaomast keerukust igati vähendada, mistõttu iga ringhäälinguorganisatsioon oli saadete edastamise tõenäolistest kuludest teadlik ja võis oma tulusid ja kulusid ise eelnevalt hinnata.

(179)

Saksamaa ei ole oma väiteid lähemalt selgitanud ega arvandmetega põhistanud, samuti ei ole ta täpsustanud väidetavate riskide ulatust. Komisjon kahtleb, kas seni ilma riigi toetuseta edukalt kulgenud ülemineku puhul on eraõiguslikel ringhäälinguorganisatsioonidel üldiste majandustegevusega kaasnevate äririskide kõrval muid riske, (89) mis oleks seotud programmide edastamise formaadiga. Tõsiasi, et digitaalringhäälingulubade taotlusi esitati Nordrhein-Westfalenis rohkem kui neid väljastati, näitab, et eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid on ka ilma kindlalt lubatud riigi toetuseta valmis maapealse digitaaltelevisiooni edastamises osalema, kaasnevaid edastuskulusid kandma ja kaasnevat äririski võtma.

(180)

Sagedusspektri vabastamise positiivne välismõju tuleneb esmajoones maapealse analoogringhäälingu väljalülitamisest. Seda asjaolu ei seata Nordrhein-Westfaleni juhtumi puhul kahtluse alla. Kuna meetmega tahetakse subsideerida eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide edastuskulusid, mis on digitaalsüsteemis ühe programmikanali kohta koguni väiksemad kui analoogsüsteemis, siis ei saa kõnealust meedet samuti pidada vajalikuks digitaalringhäälingule üleminekuga lühiajaliselt kaasnevate kulude katmiseks.

(181)

Saksamaa on väitel on toetus vajalik, et hüvitada eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele nende analoogringhäälingulubade ennetähtaegne tagastamine. Ent samal ajal nähtub Saksamaa selgitustest, et eelnevalt analooglevi kasutanud eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele hüvitati analoogringhäälingulubade ennetähtaegne tagastamine nende eeliskohtlemisega digitaalringhäälingulubade väljastamise menetluses, mistõttu RTL ja ProSiebenSat.1 said oma programmipakettide tarvis taotleda omaette multiplekseri eraldamist.

(182)

Komisjon viitab sellele, et kõnealune väide omab tähtsust ainult niivõrd, kuivõrd kõne all on analooglevi kasutanud ringhäälinguorganisatsioonide subsideerimine, ent see ei oma tähtsust DVB-T formaati kasutavate uute ringhäälinguorganisatsioonide toetamise põhjendusena. Aga ka seni analoogsüsteemis saateid edastanud ringhäälinguorganisatsioonide puhul ei ole kõnealune väide alati vettpidav. Nende ringhäälinguorganisatsioonide hulgast, kes oma analoogringhäälinguload tagastasid, saab praeguse õigusliku raamistiku kohaselt toetust ainult ProSiebenSat1. Saksamaa esitatud toetuse suuruse arvutustes jäetakse tähelepanuta ringhäälinguloa kasutamata jäänud kehtivusaja potentsiaalne väärtus. Sellistel asjaoludel ei saa edastuskulude subsideerimist siduda analoogringhäälingulubade tagastamisega ega pidada seda kõnealuse eesmärgi suhtes vajalikuks ja kohaseks.

(183)

Ülaltoodu kehtib seda enam, et ringhäälinguorganisatsioonid said juba maapealse digitaalringhäälingulubade väljastamise raames hüvitise. Eeliskohtlemine ei piirdunud ainuüksi analoogprogrammide digitaalse edastamise tagamisega, vaid võimaldas ringhäälinguorganisatsioonidel RTL ja ProSiebenSat.1 suurendada oma digitaalselt edastatavate programmide valikut (RTL Group sai juurde kaks ja ProSiebenSat.1 kolm programmikanalit). Samal ajal olid ka teised ringhäälinguorganisatsioonid taotlenud ringhäälinguluba, mida neile aga edastuskanalite piiratud arvu tõttu ei väljastatud.

(184)

Saksamaa jääb kindlaks oma seisukohale, et meede on asjaomaste eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne. Saksamaa arvates on meetme puhul tegemist vajaliku miinimumiga, et ajendada eraõiguslikke ringhäälinguorganisatsioone kasutama DVB-T-standardit ja tagada seega maapealse ringhäälingu säilimine. Proportsionaalsus on tagatud, kuna rahastatakse ainult varem analooglevis programme edastanud ringhäälinguorganisatsioonide saadete digitaalse edastamisega kaasnevaid lisakulusid ja uute DVB-T-kasutajate puhul on rahastamine degressiivne. Nende ringhäälinguorganisatsioonide toetuse suuruse kohta, kes varem analooglevi ei kasutanud, ei ole Saksamaa esitanud andmeid, mis põhjendaksid riigi subsideeritud edastustasude osakaalu.

(185)

Nagu juba märgitud, on komisjon mitmes punktis väljendanud kahtlust Saksamaa väitel üleminekuga kaasnevate lisakulude ja nende kohta antud selgituste vettpidavuse ning asjaomaste arvutuste suhtes. Komisjon nendib, et käesoleva meetmega subsideeritakse ringhäälinguorganisatsioonide saadete edastamise kulusid, mis on maapealse digitaalringhäälingu puhul ühe programmikoha kohta väiksemad kui analoogringhäälingu puhul. Väidetavad lisakulud tekivad aga näiteks ringhäälinguorganisatsioonidel RTL ja ProSiebenSat.1 ainult seetõttu, et nad pakuvad nüüd Nordrhein-Westfalenis varem analoogvõrgus edastatud programmidega võrreldes rohkem programme. Teistel ringhäälinguorganisatsioonidel, kes seni maapealset levi ei kasutanud, taolisi lisakulusid ei teki.

(186)

Nende ringhäälinguorganisatsioonide puhul, kes edastasid varem oma programme analoogvõrgus, ei saa meedet pidada hüvitiseks saadete digitaalse edastamisega kaasnevate lisakulude eest. Kuna eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide üleminek digitaalringhäälingule toimus ilma kahe süsteemi paralleelse toimimise etapita, ei tekkinud ka paralleelse toimimise kulusid. Investeeringutest tingitud lisakulusid üleminekuks vajaliku tehnilise varustuse ja muu taolise soetamiseks Saksamaa ei maini. Kõnealustel asjaoludel järeldab komisjon, et isegi kui toetust oleks peetud vajalikuks ja sobivaks (quod non), ei piirdu see vajaliku miinimumiga.

(187)

Komisjon järeldab eelnevale tuginedes, et Saksamaa märkustes kirjeldatud üldise avaliku huvi eesmärgid ja digitaalringhäälingule üleminekuga seotud tõendatud turuhäire ei ole riigiabi andmise jaoks piisav põhjendus. Komisjon ei ole veendunud, et kõnealuse riigiabi puhul on tegemist vajaliku, kohase ja proportsionaalse vahendiga, mis aitaks kõrvaldada turuhäire teatud valdkondades ja saavutada Saksamaa esitatud üldise avaliku huvi eesmärgid. Kui turg on suuteline pakkuma erinevaid tehnoloogiaid (90) ja turutingimustes võidakse välja töötada mitmesuguseid konkureerivaid lahendusi, nagu see on võimalik käesoleva juhtumi puhul, on eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide saadete DVB-T formaadis edastamise kulude riiklik subsideerimine põhjendamatu kõrvalekaldumine tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttest ning kahjustab tarbetult konkurentsi.

(188)

Seetõttu ei saa meedet pidada ühisturuga kokkusobivaks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt.

(189)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile b võib „abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks” pidada ühisturuga kokkusobivaks.

(190)

Saksamaa arvates vastab kavandatav meede artikli 87 lõike 3 punkti b kriteeriumidele. Üleminek digitaalringhäälingule on üleeuroopalist huvi pakkuv tähtis projekt digitaalringhäälingule ülemineku teatise tähenduses ning avaldab ka majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist mõju. Meetmega hüvitatakse digitaalringhäälingule üleminekul lühikese aja jooksul tekkivaid märkimisväärseid kulusid ja püütakse parandada asjaomaseid kooskõlastamismehhanisme. Sellele on viidatud ka digitaalringhäälingule ülemineku teatises.

(191)

Komisjon leiab, et üleeuroopalist huvi pakkuva üldise eesmärgi järgimine ei ole piisav EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b kriteeriumide täitmiseks. Meetmega hõlmatud projekt ei pea mitte ainult pakkuma üleeuroopalist huvi, vaid sellel peab olema ka Euroopa mõõde ja see peab olema sellise riigiülese europrojekti osa, mida rahastavad ühiselt mitme liikmesriigi valitsused või mis tuleneb mitme uue liikmesriigi kooskõlastatud algatusest. Euroopa Kohus on ühes oma otsuses sõnastanud selle nõude järgmiselt: „Ainuüksi asjaolu, et kavandatud investeeringud tõid kaasa uue tehnoloogia rakendamise, ei tee projekti üleeuroopalist huvi pakkuvaks”. (91)

(192)

Nimetatud põhjustel järeldab komisjon, et maapealse digitaaltelevisiooni sihipärast toetamist kahes Nordrhein-Westfaleni linnastus ei saa käsitada „üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projektina”.

(193)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis d käsitletakse „abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi ja konkurentsi ühenduses määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega”. Lisaks sätestatakse EÜ asutamislepingu artikli 151 lõikes 4: „Käesoleva lepingu teiste sätete kohaselt tegutsedes võtab ühendus arvesse erinevaid kultuuriaspekte eriti selleks, et respekteerida ja edendada oma kultuuride mitmekesisust.”

(194)

Saksamaa jääb oma seisukoha juurde, et meede vastab EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile d, kuna see aitab tagada tasakaalustatud ringhäälingukeskkonna ja edendada seega kultuuri EÜ asutamislepingu artikli 151 tähenduses.

(195)

EÜ asutamislepingu artikli 151 lõike 4 kohaselt peab ühendus oma tegevuses arvesse võtma kultuuriaspekte. Komisjoni arvates tuleb EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis d sätestatud „kultuurilist erandit” siiski tõlgendada kitsamas tähenduses nagu iga erandit. Seetõttu saab kõnealust erandit komisjoni arvates kohaldada ainult siis, kui kultuuritoode on üheselt identifitseeritud või identifitseeritav. (92) Lisaks kohaldatakse kultuuri mõistet kõnealuse toote sisu ja liigi, aga mitte meediumi või selle levitamise suhtes. (93)

(196)

Käesoleva juhtumi puhul hõlmab toetus ringhäälingusignaali edastamist ega ole kuidagi seotud konkreetse kultuurilise sisuga, mida ei oleks ilma toetuseta võimalik edastada. Seetõttu leiab komisjon, et EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti d kriteeriumid ei ole täidetud.

(197)

EÜ asutamislepingu artikli 86 lõikes 2 sätestatakse: „Ettevõtjad, kellele on antud üldist majandushuvi esindavate teenuste osutamine või kes on fiskaalmonopolid, alluvad käesoleva lepingu eeskirjadele, eriti konkurentsieeskirjadele niivõrd, kuivõrd nimetatud eeskirjade kohaldamine juriidiliselt ega faktiliselt ei takista nendele määratud eriülesannete täitmist. Kaubanduse arengut ei tohi mõjutada määral, mis oleks vastuolus ühenduse huvidega.”

(198)

Nagu põhjendustes 91 ja 92 märgitud, on Saksamaa seisukohal, et meetme puhul on tegemist hüvitisega üldist majandushuvi esindava teenuse eest, käesoleval juhul ringhäälinguprogrammide DVB-T formaadis edastamise eest. Asjaomaste lubade väljastamisega anti eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele üldist majandushuvi pakkuv ülesanne, mis kohustab neid oma programme avalikult edastama. Puudulik rahastamine võiks kõnealuse üldhuviteenuse osutamist takistada. Ilma kavandatud meetmeta ei oleks eraõiguslikud teenusepakkujad nõustunud DVB-T kasutusele võtmises osalema ning see oleks omakorda ohustanud maapealse ringhäälingu säilimist. Lisaks ei kahjusta toetus kaubanduse arengut määral, mis oleks vastuolus ühenduse huvidega.

(199)

EÜ asutamislepingu artikli 86 lõiget 2 tõlgendamise väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab liikmesriik selleks, et kohaldada EÜ asutamislepingu artikli 86 lõiget 2, tegema riigiabi saajale sõnaselgelt ülesandeks üldist majandushuvi pakkuva konkreetse teenuse osutamise. Haldusakt, millega ülesanne antakse, peab sisaldama täpseid andmeid avaliku teenuse liigi, mahu ja teenuse osutamise kestuse kohta ning selles peavad olema nimetatud asjaomased ettevõtjad.

(200)

Nagu põhjenduses 93 selgitatud, ei sea komisjon kahtluse alla seda, et ringhäälingu digitaliseerimine pakub üldist majandushuvi. Põhjendustes 92–96 selgitatud tulemuste põhjal järeldab komisjon siiski, et meedet, millega toetatakse ettevõtjate tavapärast majandustegevust, ei saa pidada hüvitiseks avaliku teenuse osutamise eest EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 tähenduses.

(201)

Isegi kui eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele oleks tehtud ülesandeks osutada avalikku teenust (quod non), ei tohi hüvitis vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 86 lõikele 2 ületada teenuse osutamisega seotud netokulusid, mille arvestamisel võetakse arvesse asjaomaseid tulusid ja millele lisandub mõistlik kasum.

(202)

Nagu põhjendustes 97–99 selgitatud, ei põhine riigi kavandatud toetus objektiivsetel kriteeriumidel, nagu seda nõuab EÜ asutamislepingu artikli 86 lõige 2. Meetme kavandamisel on võetud küll arvesse eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide programmide maapealse digitaalse edastamise kulusid, aga mitte nende tulusid (nt reklaamitulu).

(203)

Selleks et tagada EÜ asutamislepingu artikli 86 lõikes 2 sätestatud vajalikkuse kriteeriumi täitmine, peavad toetust andvad asutused konkreetsete eeskirjadega kindlaks määrama, kuidas hüvitise summa arvutatakse ja kuidas selle eraldamist kontrollitakse. Liikmesriigid peavad regulaarsete kontrollidega tagama, et kulusid ei hüvitataks ülemäära. Kõnealuse meetme puhul ei ole pädevad asutused taolisi eeskirju ja kontrolle ette näinud.

(204)

Eelnevale tuginedes leiab komisjon, et abi ei saa pidada EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaselt ühisturuga kokkusobivaks.

(205)

Komisjon järeldab, et LfMi kavandatud toetus eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabi ning seda ei saa pidada ühisturuga kokkusobivaks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c, artikli 87 lõike 3 punkti b, artikli 87 lõike 3 punkti d ja artikli 86 lõike 2 kohaselt,